Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 7-24/270323 Otsuse kuupäev 01.02.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Osaühingu SIRKEL&MALL vaidlustus Tallinna Tehnikaülikooli riigihankes „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ (viitenumber 270323) Osaühingu SIRKEL&MALL pakkumuse tagasilükkamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Osaühing SIRKEL&MALL, esindaja Tuulikki Laesson Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, esindaja Elika Pukk Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel 1) Jätta Osaühingu SIRKEL&MALL vaidlustus rahuldamata. 2) Jätta Osaühingu SIRKEL&MALL tasutud riigilõiv ja esindaja kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.11.2023 avaldas Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ (viitenumber 270323) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Hankija soovib sõlmida raamlepingut vähemalt kolme pakkujaga. 2. 10.01.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Osaühingu SIRKEL&MALL (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 02.01.2024 korraldusele nr 6-16/65-3 T, millega lükati tagasi Vaidlustaja pakkumus (korralduse p 3). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.01.2024 kirjaga nr 12.2-10/7 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 22.01.2024 ja neile vastamiseks 25.01.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Osaühing SIRKEL&MALL, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjendusega, et Vaidlustajal puudub „Hanke alusdokument“ lisa 2 „Tehnilise kirjeldus“ (edaspidi TK) p-ile 2.4. vastav meeskond. Täpsemalt on Hankija heitnud ette, et Vaidlustaja meeskonnas puudub „Diplomeeritud sisearhitekti tase 7“ kutsetunnistust omav spetsialist (Hankija põhjendused lisas 1 esitatud korralduse lisas). 4.2. TK p-is 2.4. on esitatud kvalifitseeritud tööjõule sätestatud pädevuseks „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“. Hankija kontrollis 22.12.2023 seisuga kutseregistrist Vaidlustaja esitatud A.K. kutsete olemasolu ja tuvastas, et „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“, samaväärset või kõrgemat kutsetunnistust A.K.-le väljastatud ei ole. A.K.-le oli Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) poolt 03.12.2018 väljastatud kutsetunnistus „Volitatud sisearhitekt tase 7“, mille kehtivusaeg lõppes ajal, kui hankemenetlus oli käimas ehk 02.12.2023 (A.K.-le väljastatud kutsetunnistus esitatud vaidlustuse lisas nr 3). A.K. taotles juba 19.10.2023 ESL-lt „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutse pikendamist, kuid tänaseks päevaks ei ole ESL A.K. poolt kutsetunnistuse pikendamise taotlust lõpuni lahendanud ehk „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutset ESL-i kutsekomisjon A.K-le veel väljastada jõudnud ei ole. Vaidlustaja esitab A.K. poolt ESL-le juba 19.10.2023 esitatud kutsetaotluse käesoleva vaidlustuse lisas nr 4. 4.3. Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit (alustades madalaimast): • Sisearhitekt, tase 6 • Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 • Volitatud sisearhitekt, tase 7 • Sisearhitekt-ekspert, tase 8 Seega on Hankija poolt nõutav „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ ühe astme võrra madalam kutse, kui „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutse, mis Vaidlustaja poolt pakkumuse kooseisus esitatud spetsialistil A.K.-l kuni 02.12.2023 kehtis ning mille taastõendamiseks on A.K. esitanud Eesti Sisearhitektide Liidule (ESL) juba 19.10.2023 taotluse. 2 (11) 4.4. Erinevus „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ ja „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsestandardi vahel on asjaolu, et kui „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ on spetsialist, kes on pädev iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonete juures, mis on ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis), siis „Volitatud sisearhitekt tase 7“ on spetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või projekteerimise juhina koostab, hindab ja juhib sisearhitektuuri projekteerimist järgmiste hoonete juures, mis on ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse liigituse järgi: elamud (11000) ja mitteelamud (12000). A.K.-l on olemas vastav pädevus „Volitatud sisearhitekti tase 7“ erialavaldkonda kuuluvate sisearhitektuuri tööde teostamiseks. 4.5. TK p-ist 1.3. tuleneb, et pakkujal peab kutseerialane pädevus ja projekteerimistööde teostamise võimekus olema hankelepingu täitmise ajal ehk pärast seda, kui minikonkursi alusel sõlmitakse pakkujaga hankeleping. Vastasel juhul oleks sisutühi TK p-is 1.3. toodud erinõue, et tellijal on õigus nõuda, et täitja pikendaks tegevusloa või registreeringu kehtivust kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani juhul, registreeringu või tegevusloa kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal. Vaidlustaja hinnangul tuleb tõlgendada esitatud tingimusi koosmõjus selliselt, et pakkujal on kohustus tagada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, sh „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutset omava isiku osalemine hankelepingu sõlmimisele eelnevalt, mitte aga raamlepingu sõlmimisele eelnevalt, sest raamlepingu alusel reaalselt töid teostama ei asuta. Ei saa olla tõsiseltvõetavat kahtlust selles, et A.K.-le väljastatakse ESL-i poolt kutsetunnistus, millega on täidetud TK p-ile 2.4. vastavus. Vastavalt ESL-i poolt kehtestatud kutse andmise korra (esitatud vaidlustuse lisas nr 5) p-ile 5.2. on ESL-i kutsekomisjonil õigus võib teha taotlejale sama vooru raames ettepanek ka taotleda madalama taseme kutset, põhjendades seda taotlejale kirjalikult. Seega isegi juhul, kui A.K.-le ei peaks väljastatama „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutset, siis ka ühe astme võrra madalama ehk „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutse väljastamisel täidaks A.K. Hankija poolt esitatud nõuded. Arvestades asjaolu, et raamlepingu alusel teostatavate tööde toimumine on tulevikus, siis tuleb Hankija jaoks oluliseks pidada asjaolu, et hankelepingu täitmise ajahetkel (mis otsustatakse minikonkursi tulemusel) oleks hankelepingu sõlminud pakkujal kasutada vastava pädevusega spetsialist. 4.6.. Hankija oleks pidanud Vaidlustajalt küsima täiendavaid selgitusi esitatud, kui Hankijal tekkis kahtlus. RHS § 114 lg 2 näeb ette, et enne pakkumuse tagasilükkamist antakse pakkujale võimalus pakkumuse vastavust selgitada. Selgituste esitamist reguleerib ka RHS § 46 lg 4, mille kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Pakkumuses esitatud andmete selgitamist ja täiendavate dokumentide esitamist võimaldab ka direktiivi nr 2014/24 art 56 lg 3. Täiendava selgituste küsimine ja Vaidlustaja poolt sellele vastamine ei oleks muutnud ka Vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse sisu – Vaidlustajal oleks olnud Hankijale võimalik esitada A.K. kehtivuse kaotanud kutsetunnistus ja informatsioon selle kohta, et A.K. on juba 3 (11) esitanud ESL-le ka taotluse kutse taastõendamiseks. Tegemist ei oleks olnud pakkumuse muutmisega, vaid pakkumuses esitatud andmete (pakkuja meeskonna vastavus tehnilisele kirjeldusele) selgitamisega. Võimaluse andmine puuduvate andmete esitamiseks on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõtetega (Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas 3-3-1-24-13, p 15). 4.7. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et Hankija oleks otsuse tegemisel mingit muud kaalumist teostanud ja täiendava selgituse küsimata jätmist põhjendanud. Kaalumise kohustuse olemasolul kaalumise teostamata jätmine on oluline kaalumisviga, mis võis antud juhul mõjutada asja tulemust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 otsus asjas 3-21-722, p 17). 4.8. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.8.1. Hankija on selgelt eristanud raamlepingu sõlmimist ja hankelepingu sõlmimist. TK p-i 1.2. esimese lause järgi tuleb tagada lepingu täitmiseks vajalike õiguslike eelduste (sh tegevuslubade, registreeringute, sertifikaatide jms) olemasolu kogu lepingu kehtivuse jooksul. P-i 1.3. teine lause täpsustab, et juhul kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on tellijal õigus nõuda, et töövõtja pikendaks nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani. Eelnevast järeldub, et esimeses lauses välja toodud „lepingu“ all on Hankija ilmselgelt silmas pidanud hankelepingut, mitte raamlepingut, sest teine lause täpsustab, et kui registreering või tegevusluba on seotud tööde teostamisega – mida saab teostada üksnes hankelepingu (mitte raamlepingu) alusel – siis on tellija õigus nõuda töövõtjalt registreeringu või tegevusloa pikendamist. Samamoodi tuleb tõlgendada ka TK p-i 1.3. – kuivõrd töid on võimalik pakkujal teostada üksnes hankelepingu alusel, siis peab pakkuja omama kutseerialast pädevust tööde teostamise ajal, mitte aga määratlemata ajahetkel enne tööde teostamist. Seda enam, et tööde teostamise aeg ei ole praegusel ajahetkel ka teada. Eesmärgipäratu oleks tõlgendada TK p-i 1.3. selliselt, et pakkujal peab olema TK p-ile 2., vastav meeskond olemas igal ajahetkel, kuivõrd on Hankija jaoks ennekõike oluline, et selline isik oleks pakkujal olemas tööde teostamise ajal. 4.8.2. Põhjendamatud on Hankija etteheited Vaidlustajale, et Vaidlustaja ei ole Hankijale vastavaid tõendeid ja selgitusi esitanud. Nagu nähtub Hankija vastusest, siis vastas Vaidlustaja Hankija vastavale küsimusele järgnevalt: „Hetke perioodil pidi A.K. kutsetunnistust uuendama ja eelneva perioodi kutsetunnistuse number on 139816. Uus kutsetunnistus on uuendamisel“. Esitatud vastusest pidi Hankija jaoks olema üheselt arusaadav kaks olulist asjaolu: 1) A.K.-le oli väljastatud kutsetunnistus nr 139816, mis oli aegunud ning 2) A.K. on taotlenud uut kutset ja hetkel on kutse andmine Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) poolt menetlemisel. Vaidlustaja andis Hankijale A.K. kutsetunnistuse numbri (vt ka vaidlustuse lisa nr 3). Kutsetunnistuse numbrit ja isiku nime alusel oleks Hankijal olnud võimalik lihtsa vaevaga veenduda selles, et kutsetunnistus nr 139816 on tõepoolest A.K.-le väljastatud ning et see aegus 02.12.2023. Hankijal oleks olnud võimalik kerge vaevaga kontrollida Vaidlustaja poolt esitatud informatsiooni. Vaidlustaja ei ole vaidlustusele lisanud ühtegi sellist tõendit või asjaolu, mille olemasolust ei oleks Hankija saanud ilma liigsete pingutusteta ise teada või välja 4 (11) selgitada. 5. Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, palub jätta vaidlustus rahuldamata. 5.1. „Vastavustingimuste“ osas „TEHNILINE KIRJELDUS“ on välja toodud see, milliseid tõendeid peab pakkuja pakkumuse koosseisus esitama. Seega puudub vaidlus selle üle, et pakkuja pidi juba pakkumuse esitamisel kinnitama, et pakutav teenus vastab kõikidele Hankija TK-s loetletud tingimustele ning esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt TK p-s 2. toodule. Tegemist on nõudega pakkumuse vastavusele ja tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta (vastavalt TK-s toodule) tuli esitada pakkumuse esitamisel. TK p 1.3. eeldab, et pakkujaga on juba sõlmitud raam- ja hankeleping ning pakkuja on esitanud kvalifitseeritud tööjõu kohta tõendid pakkumuse esitamise ajal, et pakkumust vastaks riigihanke alusdokumentidele ning pakkumust oleks võimalik üleüldse vastavaks tunnistada. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija poolt pakkumuses nõutavate dokumentide ja andmete esitamise eesmärk on tagada võimalus pakkumuse vastavuse kontrollimiseks. Pakkumuse vastavuse tagamisel on hoolsuskohustus pakkujal. 5.2. TK p-i 2.4. kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema diplomeeritud sisearhitekti tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist. Vaidlustaja esitas TK p-ile 2.4. vastavaks spetsialistiks (ehk „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ vastavaks spetsialistiks) A.K.. Pakkumuse koosseisus on esitatud tõendina Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala diplom. Hankija kontrollis pakkumuses esitatud andmete põhjal https://www.kutseregister.ee lehel avaldatud andmeid (22.12.2023 seisu kuvatõmmis lisatud, lisa 1) ning tuvastas, et A.K. omab „Volitatud arhitekt tase 7“ kutsetunnistust. Kehtivat „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ või sellega samaväärset või kõrgemat kutsetunnistust talle kutseregistri andmetel väljastatud ei ole. Hankija edastas Vaidlustajale 18.12.2023 riigihangete registris läbi teabevahetuse lehe järgmise täpsustava küsimuse (vastuse lisa 2). 19.12.2023 vastas Vaidlustaja: „Hetke perioodil pidi A.K kutsetunnistust uuendama ja eelneva perioodi kutsetunnistuse number on 139816. Uus kutsetunnistus on uuendamisel.“ (vastuse lisa 2). Hankija andis võimaluse tõendada pakkumuse koosseisus esitatud tõendite samaväärsust, mida pakkuja oma vastuses ei teinud. Kutseregister ei näita aegunud kutsetõendite andmeid, mistõttu ei ole Hankijal võimalik kontrollida varasemalt kehtinud kutsetunnistuste andmeid, samuti ei saa Hankija avatud hankemenetluses võtta aluseks paljasõnalist kinnitust, et kutsetunnistus on uuendamisel. Niisamuti ei saa olla Hankija kindel, et kutsetunnistust uuendatakse. Kuna Hankija tohib võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid vaid üksnes selliseid dokumente ja andmeid mille puhul on objektiivselt võimalik hinnata, et need olid varasemad, kui pakkumuse esitamise tähtaeg (Riigikohtu 20.12.2019 otsus 3-19-1501, p 17). Seega puudus hankemenetluses esitatud tõendite põhjal Hankijal alus kaalutlusotsuseks. 5 (11) Hankija on sätestanud nõude, et pakkumuse koosseisus peab olema esitatud tõend kvalifitseeritud tööjõu kohta. Hankija ei saa aktsepteerida ENSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala diplomit, kui selle samaväärsus hankes sätestatud nõuetele ei ole tõendatud. 5.3. Hankija saab ja peab otsuste tegemisel lähtuma pakkuja poolt esitatud tõenditest. Hankija andis pakkujale võimaluse tõendada pakkumuse koosseisus esitatud tõendite samaväärsust, mida pakkuja oma vastuses ei teinud. Kutseregister ei näita aegunud kutsetõendite andmeid, mistõttu ei ole Hankijal võimalik kontrollida varasemalt kehtinud kutsetunnistuste andmeid. Niisamuti ei saa Hankija avatud hankemenetluses võtta aluseks paljasõnalist kinnitust, et kutsetunnistus on uuendamisel ega olla kindel, et vastav kutsetunnistus päriselt väljastatakse. 5.4. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.4.1. Selleks, et pakkumus vastaks hanketingimustele peab pakkuja esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt TK-le. Esiteks puudub vaidlus selle üle, et Vaidlustaja ei arvestanud vastavustingimuste selgelt nõuet esitada tõend „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutset omava kvalifitseeritud tööjõu kohta (pakkuja erinevatel ajahetkedel esitatud tõendid olid, kas mitte asjakohased, kehtetud või alles taotlemisjärgus). Teiseks puudub vaidlus selle üle, et riigihanke alusdokumentides on sätestatud tingimus, mis tuli pakkumuse esitamisel täita ja mille Vaidlustaja jättis täitmata ning mille alusel lükkas Hankija pakkumuse tagasi. 5.4.2. Riigihanke tulemusena sõlmitakse raamleping, mille alusel, vastavalt Hankija vajadusele, viiakse läbi minikonkursse ja sõlmitakse hankelepinguid. Hankija on sätestanud TK p-is 1. üldnõuded, mis kohalduvad nii raam- kui ka hankelepingule ühiselt. Vaidlustaja on järeldanud valesti, et TK p 1.2. kohaldub vaid hankelepingule. Küll aga on Vaidlustaja õigesti aru saanud, et TK p 1.3. teine lause annab juhised hankelepingu täitmise jooksul aegunud tegevuslubade ja registreeringute kohta. Sõnastuses on eraldi välja toodud mõiste „hankeleping“ just selleks, et tuua selgust, millisel ajahetkel tekib Hankijal õigus hankelepingu täitjalt nõuda tegevuslubade ja registreeringute pikendamist. Vastavustingimuses on Hankija selgesõnaliselt märkinud selleks, et pakkumus vastaks hanketingimustele peab pakkuja esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt TK p 2.1.-2.11. pakkumuse koosseisus. Niisamuti on Hankija selgitanud oma 30.11.2023 vastuses huvitatud isiku küsimusele järgmiselt (seisukohtade lisa 1). Hankija vastus jõudis ka Vaidlustajani, sest küsimus esitati läbi riigihangete registri enne pakkumuste esitamist. See omakorda tähendab seda, et Vaidlustaja pidi olema teadlik sellest, et esitada tuleb kõigi hankes nõutud kutsetunnistuste koopiad juba pakkumuse esitamise koosseisus. Hankes oli nõutud 11 erinevat tegevusluba, millest 10 puhul Vaidlustajal ei tekkinud küsimust, mis ajahetkel tuleb vastav tõend esitada ning millist tõendit hankija aktsepteerib. 5.4.3. Hankija andis Vaidlustajale võimaluse tõendada pakkumuse koosseisus esitatud tõendite samaväärsust, mida Vaidlustaja oma vastuses ei teinud. Kutseregister ei näita 6 (11) aegunud kutsetõendite andmeid, mistõttu ei ole Hankijal võimalik kontrollida varasemalt kehtinud kutsetunnistuste andmeid, samuti ei saa Hankija avatud hankemenetluses võtta aluseks paljasõnalist kinnitust, et kutsetunnistus on uuendamisel. Esitada tuli kehtiv kutsetunnistus, seega ei saanud Hankija leppida ka kehtetute kutsetunnistustega ega tugineda ka taotlemisel olevatele kutsetunnistustele. 5.4.4. Hankija ega ka Vaidlustaja ise ei saa olla kindel, et kutsetunnistust uuendatakse. Vastavalt „Kutsenõukogu 22.11.2022 otsus nr 45“ (edaspidi kutse andmise kord) p-ile 5.1. teeb kutsekomisjon kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga taotleja kohta eraldi. Kutsekomisjon moodustab kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjoni(d) (kutse andmise kord p 8.1.). Oluline aspekt peitub veel selles, et kutsekomisjon võib teha taotlejale sama vooru raames ettepaneku taotleda madalama taseme kutset, põhjendades seda taotlejale kirjalikult (kutse andmise kord p 5.2.). Seega ei ole kutse uuendamise taotlus pelgalt formaalne vaid kutse uuendamise aluseks on konkreetsed tehtud tööd, läbitud koolitused jne, mida hindab kutsekomisjon. Õigesti on Vaidlustaja märkinud, et Hankija jaoks oli üheselt arusaadavad kaks asjaolu 1) A. K. kutsetunnistus oli aegunud ja 2) taotletakse uut kutsetunnistust. 5.4.5. Täiendavate tõendite küsimine või küsimata jätmine ei muuda fakti, et vastavalt hankes sätestatud tingimustele ei vasta A.K. Vaidlustaja poolt esitatud tõendite alusel (nii pakkumuse kooseisus, hiljem selgitusete alusel kui ka vaidlustusmenetluses esitatud tõendite alusel) vastavustingimuse p-ile 1., kuna A.K.-le väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus on aegunud ning uut kutsetunnistust, mis täidaks Hankija poolt sätestatud nõude „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ talle väljastatud ei ole. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist on Hankija 02.01.2024 korralduse nr 6-16/65-3 T lisas 1 põhjendanud järgmiselt: „ [---] 3.1 Osaühing SIRKEL&MALL, reg kood 11124774, alltöövõtjad: aktsiaselts CONTACTUS (10076926), OÜ Rabatron Projekt (10575612). Põhjendus: Tehnilise kirjelduse p 2.4 kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema diplomeeritud sisearhitekti tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist. Pakkuja on esitanud kvalifitseeritud tööjõu nimekirjas Diplomeeritud sisearhitekt tase 7. pädevust omavaks spetsialistiks: A.K.. Pakkumuse koosseisus on esitatud tõendina Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala diplom. Hankija kontrollis pakkumuses esitatud andmete põhjal omal käel https://www.kutseregister.ee lehel (22.12.2023 seisuga) avaldatud andmeid ning tuvastas, et A.K. omab Volitatud arhitekt, tase 7 kutsetunnistust. Kehtivat Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 või sellega samaväärset või kõrgemat kutsetunnistust talle kutseregistri andmetel väljastatud ei ole. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/print/10729349/ “ Vaidlustaja leiab, et:  kuna tegemist on raamlepingu sõlmimisega ja teenust hakatakse osutama alles minikonkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu alusel, siis peab kutsetunnistuse nõue olema täidetud alles hankelepingu täitmise ajaks; 7 (11)   A.K.-l oli nõutav kutsetunnistus olemas, see kehtis kuni 02.12.2023;  A.K. on 19.10.2023 esitanud „Kutse taastõendamise avalduse“;  Hankija ei saanud teha Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsust ilma, et oleks kõiki asjaolusid välja selgitanud ja Vaidlustajalt täiendavaid selgitusi nõudnud. 7. RHS § 114 lg 1 sõnastuse järgi peab hankija kontrollima pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Pakkumuste vastavust kontrollides ei pea hankija välja selgitama, kas pakkumused vastavad kõigile ja mistahes riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. See ei oleks võimalik ainuüksi põhjusel, et riigihanke alusdokumendid võivad sisaldada ka selliseid nõudeid, mis ei puuduta pakkumust, vaid hoopis pakkujat, hankelepingu täitmise viisi, jne. RHS § 114 lg 1 mõte on, et hankija otsustaks iga pakkumuse puhul, kas see vastab just sellistele riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele/tingimustele, mis on käsitletavad pakkumuse vastavustingimustena. Need on riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule. 7.1. Otsustamaks, kas „Hanke alusdokumendid“ lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p- is 2.4. on pakkumuse vastavustingimused, tuleb hinnata selle sisu ja olemust, mitte aga mingeid vormilisi tunnuseid nagu nt millise pealkirjaga riigihanke alusdokumendis on nõue esitatud. TK p-s 2. on kvalifitseeritud tööjõule sätestatud pädevused (mis võivad olla ka samaväärsed või kõrgemad). P-i 2.4. järgi peab pakkujal olema mh „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistust omav isik. „Vastavustingimused“ osa „TEHNILINE KIRJELDUS“ nägi ette järgmist: „Teenuse osutamine peab vastama hankija tehnilisele kirjeldusele. Pakkuja esitab kinnituse, et pakutav teenuse vastab kõikidele hankija tehnilises kirjelduses loetletud tingimustele ning tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilises kirjelduses toodule. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitus, et pakutav teenus vastab hankija tehnilisele kirjeldusele (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11. (Vabas vormis dokument)“ Seega tulenes „Vastavustingimustest“, et pakkumuses pidi pakkuja esitama tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta, sh tõendi – kaasatava isiku kutsetunnistuse „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ (samaväärne või kõrgem). Vaidlust ei ole selles, et „Vastavustingimustest“ tulenevalt pidi pakkuja esitama pakkumuses konkreetse isiku ja dokumendi (kutsetunnistuse või andmed kutsetunnistuse kohta). Nõudest pakkumuses esitata tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1- 2.11. ei ole võimalik aru saada selliselt, et konkreetsete isiku kutsetele vastavus võib olla täidetud alles tulevikus (näiteks hankelepingu täitmise ajaks). 7.2. TK p-is 1. on toodud üldised tingimused tööde teostamisel: „1.2. Tagama lepingu täitmiseks vajalike õiguslike eelduste (sh tegevuslubade, 8 (11)  registreeringute, sertifikaatide jms) olemasolu kogu lepingu kehtivuse jooksul. Juhul, kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on Tellijal õigus nõuda, et Töövõtja pikendaks nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani. 1.3 Pakkuja peab omama kutseerialast pädevust (vajalike pädevusi omavaid inimesi - vajadusel alltöövõtjaid) ja projekteerimistööde teostamise võimekust. Juhul, kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on tellijal õigus nõuda, et täitja pikendaks nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani.“ Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et TK p-ist 1.3. tulenevalt peab kutseerialane pädevus ja projekteerimistööde teostamise võimekus olema alles hankelepingu täitmise ajal ehk pärast seda, kui minikonkursi alusel sõlmitakse pakkujaga hankeleping. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p-ist 1.3. tuleneb, et:  pakkuja peab omama võimekust (sh pädevust omavaid isikuid) teostada töid;  kui hankelepingu täitmise ajal tegevusluba või registreering lõpeb, siis tellijal on õigus nõuda tegevusloa või registreeringu pikendamist täitja poolt. TK p-is 1.3. on selgelt eristatud pakkuja, tellija ja täitja. Pakkujast saab rääkida hankemenetluse toimumise ajal, tellijast ja täitjast aga raamlepingu ja hankelepingu täitmise ajal. Seega TK p 2.4. ei ole tulevase raamlepingu ega hankelepingu tingimuseks. TK p 1.3. viitab selgelt sellele, et pakkuja pädevust omaval isikul peab kutsetunnistus olemas olema, aga kui see peaks hankelepingu täitmise ajal lõppema, siis tellija nõuab selle pikendamist. 7.3. 27.11.2023 on Hankijale esitatud selgitustaotlus: „Hankija on nõudnud: 2) Tõendid kvalifitseeritud tööjõu kohta vastavalt tehnilise kirjelduse p 2.1-2.11 Kas Hankija soovib kutsetunnistuste koopiaid või piisab kinnitusest, et pakkujal on TK p.2 nimetatud isikud olemas?“ 28.11.2023 on Hankija vastanud: „hankija on esitatavate tõendite all mõelnud kutsetunnistuste koopiaid, kinnitustest antud juhul ei piisa“. Seega on Hankija andnud teada, et pakkumuses tuleb esitada kutsetunnistuste koopiad. Riigihangete registri andmetel on Vaidlustaja registreerunud Riigihanke juurde 13.11.2023. 28.11.2023 kell 10.37 on Vaidlustaja esindajal saadetud Hankija 28.11.2023 vastus selgitustaotlusele. Vaidlustaja pidi sellest aru saama, et pakkumuses tuleb esitada kutsetunnistused, mis tähendab, et pakkuja kvalifitseeritud tööjõul peavad olemas olema TK p-ides 2.1.-2.11. nõutavad kutsetunnistused. Hankija vastust selgitustaotlusele ei saanud Vaidlustaja mõista nii, et kehtivad kutsetunnistused võivad olla olemas alles hankelepingu täitmise ajaks. Vaidlustaja pakkumuses on nimekiri kaasatavatest spetsialistidest (dokument pealkirjaga „1_2_Tööjõud“) ja esitatud on seal toodud spetsialistide (va A.K.) kohta koopiad nõutavatest kutsetunnistusest. A.K. kohta on esitatud diplomi koopia. See näitab, et Vaidlustaja sai TK p- 9 (11) is 2. toodud tingimusest õigesti aru, kuid tal polnud esitada isikut, kellel oleks TK p-is 2.4. nõutud kutsetunnistus (samaväärne või kõrgem). 7.4. Tulenevalt eelnevast on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumus pidi vastama TK p-ile 2.4., st pakkumuses pidi olema esitatud isik ja tõend isikul kutsetunnistuse „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ (samaväärne või kõrgem) omamise kohta. 8. Vaidlust ei ole selles, et:  Vaidlustaja pakkumuses on A.K. esitatud kui TK p-ile 2.4. vastav isik;  Vaidlustaja pakkumuse esitamisel 11.12.2023 A.K.-l TK p-is 2.4. nõutav kutsetunnistus (samaväärne või kõrgem) puudus;  A.K.-l on olnud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus kuni 02.12.2023;  A.K. on 19.10.2023 esitanud taotluse kutsetunnistuse „Volitatud sisearhitekt tase 7“ uuendamiseks. 8.1. Vaidlustusmenetluses tuleb hankija otsuste õiguspärasust kontrollida nende otsuste tegemise aja seisuga ning pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentide nõuetele pakkumuse esitamisel (Riigikohtu 13.06.2013 otsuse 3-3-1-24-13 p-is 23. on käsitletud küll vastavust kvalifitseerimise tingimustele, kui see seisukoht on üle kantav ka pakkumuste vastavusele), kui seadusest või riigihanke alusdokumentidest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene RHS-ist ega ka riigihanke alusdokumentidest võimalust, et TK p-is 2. nõutavad kutsetunnistused võivad olla olemas alles tulevikus. Seega pidi Vaidlustaja esitatud pakkumus vastama kõigile riigihanke alusdokumentides pakkumusele esitatud nõuetele/tingimustele (sh TK p-ile 2.4.) 11.12.2023. 8.2. Lähtudes sellest, et A.K.-l ei olnud Vaidlustaja pakkumuse esitamisel TK p-is 2.4. nõutud kutsetunnistust, on õige Hankija järeldus, et nõutava kutsetunnistuse puudumine on aluseks lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi. 8.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija ei saanud Vaidlustaja pakkumust tagasi lükata täiendavate selgituste küsimiseta. 18.12.2023 on Hankija Vaidlustajale esitanud järgmise selgitustaotluse: „Pakkumuse koosseisus olete esitanud kvalifitseeritud tööjõu nimekirjas Diplomeeritud sisearhitekt tase 7. pädevust omavaks spetsialistiks: A.K.. Pakkumuse koosseisus on esitatud tõendina Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala diplom. Hankija kontrollis pakkumuses esitatud andmete põhjal omal käel https://www.kutseregister.ee lehel avaldatud andmeid ning tuvastas, et A.K. omab Volitatud arhitekt, tase 7 kutsetunnistust. Palun selgitada esitatud tõendi samaväärsust Diplomeeritud sisearhitekti tase 7 nõude täitmiseks.“ Vaidlustaja on 19.12.2023 vastanud järgmiselt: „Hetke perioodil pidi A.K. kutsetunnistust uuendama ja eelneva perioodi kutsetunnistuse number on 139816. Uus kutsetunnistus on uuendamisel.“ Vaidlustaja andis Hankijale teada kehtetust kutsetunnistusest ja informatsiooni kutsetunnistuse uuendamise taotluse kohta, mis näitasid Hankijale selgelt seda, et TK p-is 2.4. nõutav kutsetunnistus A.K.-l puudus. 10 (11) Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on käesoleval juhul püüdnud piisavalt Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimiseks asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada ja vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija oleks pidanud veel selgitustaotlusi esitama. Hankija ei pea selgitusi küsima korduvalt ja RHS § 114 lg-s 2 sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alus on kohaldatav ka sellistes olukordades, kus ka pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 8.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õige ja kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2 ning selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankijal on volitatud esindaja ja kulude väljamõistmist pole ka taotletud. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 11 (11)