Määrus

15.12.2021 nr 26 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 8 lõike 11 alusel. § 1. Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruses nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõikes 11 asendatakse sõnad „Põhja-Lääne“ sõnadega „Põhja-Eesti“; 2) paragrahvi 13 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tallinna linn ning tööpiirkond on Tallinna linn ja Harjumaa ning kohtupsühhiaatria valdkonnas üle Eesti;“; 3) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Lääne-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Pärnu linn ning tööpiirkond on Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa ja Saaremaa.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi instituut või EKEI) kohtuarstlike ekspertiisiosakondade struktuuri ja struktuuriüksuste paiknemist. Põhja-Lääne kohtuarstlik ekspertiisiosakond jagatakse kaheks piirkondlikuks osakonnaks – Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti kohtuarstlikuks ekspertiisiosakonnaks. Muudatus on vajalik, et tagada senisest tulemuslikum kohtuarstlik tegevus koostöös kõigi nelja Eesti piirkonna õiguskaitseasutusega. Muudatusega taastatakse enne 1. septembrit 2019 jõustunud põhimääruse muudatust kehtinud olukord, kuna praktikas kahte piirkonda ühendanud Põhja-Lääne osakond ei toiminud kavandatud kujul. Kõik eelnõukohased muudatused on kavandatud suurema selguse loomiseks ning parema koostöö tagamiseks teiste õiguskaitseasutustega. Edaspidi kattuvad taas kohtuarstlike ekspertiisiosakondade tegevuspiirkonnad politseiprefektuuride jt õiguskaitseasutuste piirkondadega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (620 8203, [email protected]) koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arendus- ja personalitalituse personalijuhi Krista Reinekiga (6636610, [email protected]) ja direktor Ivar Pritsiga (663 6602, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse justiitsministri 14. detsembri 2007. aasta määrust nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) redaktsioonis RT I, 26.06.2021, 12. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused justiitsministri 14. detsembri 2007. aasta määruses nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ järgmiselt. Punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 12 lõiget 11 seoses § 13 punkti 1 muutmisega, kuna Põhja- Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asemel on pärast muudatuse jõustumist Põhja-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond. Põhimääruse § 12 lõikes 11 nimetatud tegevused jäävad alates muudatuse jõustumisest Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna ülesanneteks. Punktidega 2 ja 3 muudetakse põhimääruse § 13 punkti 1 ja sama paragrahvi täiendatakse punktiga 5. Kõnesolev põhimääruse muudatus on vajalik, et jagada Põhja-Lääne kohtuarstlik ekspertiisiosakond kaheks piirkondlikuks kohtuarstlikuks ekspertiisiosakonnaks. Sisuliselt taastatakse olukord, mis kehtis enne 1. septembrit 2019 jõustunud põhimääruse muutmist. 2019. aastal kahe kohtuarstliku osakonna liitmise eesmärk oli ühtlustada töökorraldust ja -koormust. Samuti polnud osakonna juhiks sobivaid kohtuarste. Muudatusest möödunud kahe aasta jooksul on ilmnenud, et seatud eesmärki ei ole suudetud täita, kuna liidetud osakonnad paiknevad üksteisest kaugel ja on väga killustunud, mis tekitab probleeme eelkõige koostöö edendamisel teiste õiguskaitseasutustega. Kohtuarstidel peaks olema tihe koostöö peamiselt politseiga, samuti prokuratuuri ja kohtuga. Kuna kõik nimetatud asutused jagunevad Eestis nelja piirkondlikku üksusesse, siis on oluline tagada ka kohtuarstide hea koostöövalmidus igas piirkonnas. Kuna Põhja-Eesti on suurima koormuse ja töötajate arvuga, siis on osutunud keeruliseks tagada võrdselt hea koostöö kõigi vajalike osapooltega nii Põhja- kui ka Lääne-Eestis. Kuna nüüdseks on olemas ka sobiv kohtuarst mõlema jagunenud osakonna juhi kohale, siis on otstarbekas jagada Põhja-Lääne kohtuarstlik ekspertiisiosakond taas Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti osakonnaks. Selleks muudetakse põhimääruse § 13 punkti 1, millega määratakse kindlaks Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht ja tööpiirkond. Osakonna asukoht on Tallinna linn ning tööpiirkonnaks jääb Harjumaa. Muudatus ei puuduta kohtupsühhiaatria valdkonda, mis jääb Põhja-Eesti osakonna juurde ja selle tööpiirkond on endiselt üle Eesti. Samuti täiendatakse § 13 punktiga 5, millega määratakse kindlaks Lääne-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht ja tööpiirkond. Osakond asub Pärnu linnas ning selle tööpiirkond on Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa ja Saaremaa. Nende muudatustega viiakse kohtuarstliku ekspertiisiosakonna tööpiirkonnad vastavusse teiste õiguskaitseasutuste tööpiirkondadega. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse muudatuste jõustumise tähtaeg, milleks on 1. jaanuar 2022. Määruse jõustumiseks ei ole vaja suurt ajavaru. Peale põhimääruse muudatuse jõustumist tuleb kinnitada uus koosseis ning teavitada töötajaid ja koostööpartnereid struktuuriüksuse jagamisest kaheks eraldiseisvaks kohtuarstlikuks ekspertiisiosakonnaks. Töö ümberkorraldamisega koondamisi ei kaasne. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste üldine mõju on väga väike ja pigem tehnilist laadi. Põhimääruse muudatus on kavandatud kohtuekspertiisiteenuse parema kättesaadavuse tagamiseks ning puudutab EKEI juhtkonda, tugiteenuseid ja ühe struktuuriüksuse töötajaid (Põhja-Lääne kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas töötab 23 inimest). Väljaspool EKEI-d on mõju samuti väike, kuid positiivne. Võimalik välismõju seostub surnu- ja isikuekspertiiside määramisega, kohtuarstlike lahangute tegemine hõlmab koostööd õiguskaitseasutustega. Muudatused seonduvad personalidokumentide ühekordse ümbervormistamisega. Sellega on seotud personalijuht, kes dokumendid ette valmistab, ning instituudi direktor, kes need allkirjastab. Samuti puudutab muudatus praegust Põhja-Lääne osakonna juhatajat, kellest saab uuesti Lääne-Eesti kohtuarstliku osakonna juhataja nagu enne 1. septembrit 2019 jõustunud muudatusi. Eralduvate kohtuarstlike osakondade töötajate jaoks seisneb muudatus vaid osakonna nime vahetuses, töö sisu ega asukoht ei muutu. Kuna ühest senisest kohtuarstist saab Põhja-Eesti kohtuarstliku osakonna uus juhataja, siis tema jaoks on tegemist olulise muudatusega, kuid see ei ole seotud põhimääruse muutmisega, vaid tegemist on personalivaliku küsimusega. Samuti puudutavad muudatused kommunikatsiooni ning on seotud kohtuarstliku ekspertiisiosakonna jagunemise tõttu õiguskaitseasutuste informeerimise vajadusega. Sellega tegelevad samuti personalitalitus ja instituudi direktor, kes teavitavad ühekordse e-kirjaga nii Põhja-Eesti kui ka Lääne- Eesti õiguskaitseasutusi toimunud muudatusest, mis ei kujuta endast suuremat töökoormust kui igapäevane instituudi töö korraldamine ja juhtimine. Seega kokkuvõtlikult on avalduv mõju instituudi töötajatele, elanikele ja ettevõtete halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele väga väike. Muudatus on tulevikku silmas pidades positiivne eelkõige seetõttu, et on tagatud kohtuarstlike osakondade koostöö õiguskaitseasutustega, mis omakorda avaldab positiivset mõju kuritegevuse vastu võitlemisele. Muudatusel puudub negatiivne mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatused on tehnilist laadi ning põhimääruse muutmisega taastatakse enne 2019. aasta muudatusi kehtinud olukord. Muudatustega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Instituudi sisemine töökorraldus on muudatuste kavandamisel juba üle vaadatud ning personalidokumendid ja teavituskirjad õiguskaitseasutustele tehakse tavapärase tegevuse ning instituudi juhtimise käigus. Muudatus ei too kaasa koondamisi, personaliga seotud võimalikud kulud kaetakse EKEI eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Muudatuste ettevalmistamiseks ei ole vaja pikka ettevalmistusperioodi. Samas on raamatupidamise-, töökorralduse- ning statistika pidamise seisukohast oluline, et muudatused jõustuksid kuu esimesel päeval, mis on sel korral ka aasta esimene päev. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõul ei ole puutumust teiste ministeeriumide, suuremate huvirühmade ega avalikkusega.