Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega

Justiitsministeerium 05.11.2019 nr 5-5/19/4430 Rahandusministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega" eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisad: 14.10. KVKR PM EN.docx 14.10. KVKR PM SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 1 4 .10 .2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 106 lõike 2 , kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 , tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 8 alusel . § 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: määruses asendatakse läbivalt sõna „registriobjekt“ sõnaga „andmesubjekt“ vastavas käändes; par agrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Registriga on liidestatud kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkond, mille kaudu saavad andmesubjektid tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega, esitada registrisse andmeid ning teha taotlusi ja tahteavaldusi.“ ; paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) arvelduskonto number.“; paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) teave arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemuste kohta.“; paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) Kaitseliit.“; paragrahvi 11 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) piirikontrolli andmekogu “; paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12 – 19 järgmises sõnastuses: „12) aadressiandmete süsteemi infosüsteem; 13) tervishoiutöötajate riiklik register; 14) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; 15) tervise infosüsteem; 16) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 17) Ametlikud Teadaanded; 18) teabevärava eesti.ee teavitusinfosüsteem; 19) äriregister.“; paragrahvi 12 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ Registritoiming tehakse § 11 lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku, ametiasutuse või haldusor ga ni poolt volitatud töötlejale kirjalikult või isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu esitatud andmete alusel.“; paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt: „ § 13. Andmete registrisse kandmine Uue andmesubjekti andmete kogumist registrisse alustatakse: 1) rahvastikuregistrisse kantud meessoost isiku 17-aastaseks saamisel; 2) meessoost 17–60-aastase Eesti kodaniku andmete rahvastikuregistrisse kandmisel; 3) rahvastikuregistrisse kantud meessoost isiku Eesti kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras või taastamisel; 4) isiku taotlusel kaitseväekohustuse võtmiseks. “; 10 ) paragrahvi 16 lõi ke 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud juhtudel;“ ; 11 ) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmesubjektil on pärast isiku tuvastamist õigus tutvuda digitaalsesse registrisse enda kohta kantud andmetega kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kaudu.“ ; 12 ) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „rahuaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 3“ tekstiosaga „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“. § 2. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ § 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) arvelduskonto number.“. § 3. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 6 lõikes 7 jäetakse välja tekstiosa „punkti 1“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(7 1 ) Kaitseressursside Amet edastab infosüsteemi kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku nõusoleku andmise ja tagasivõtmise andmed.“ . § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. dets embril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 1 4 .10.2019 Vabariigi Valitsuse määrus e „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 11 lõike 2 alusel asutab kaitseväekohustuslaste registri (edaspidi KVKR ) ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Käesoleva eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ (edaspidi põhi määrus ) ja sellega seonduvalt ka Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määrust nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Nimetatud Vabariigi Valitsuse määruseid muudetakse seoses kaitseväekohustuslaste iseteenistuskeskkonna kasutusele võtmisega. Määrus on seotud kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega“ eelnõuga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik Gerli Morell ( [email protected] ). Eelnõu on normitehnilise lt üle kontrolli nud Kaitseministeeriumi jurist Piret Põld ( [email protected] ). Keeletoimetuse tegi Luisa Tõlkebüroo OÜ. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb neljast paragrahvist. P aragrahvi ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ , §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määrust nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asuta mine ja selle põhimäärus“ ja §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ . Paragrahvis 4 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Vali tsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ . Punktiga 1 asendatakse läbivalt põhi määruses seni kasutatud mõiste „registriobjekt“ mõistega „andmesubjekt“. Tegu on normitehnilise muudatusega. Isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi GDPR ) ning teiste riigisiseste õigusaktide eeskujul kasutatakse edaspidi ka põhi määruses mõistet „andmesubjekt“ , mitte „registriobjekt“. Kuigi määrus ei kuulu Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse (vt ka seletuskirja punkti 3), on õigusselguse tagamise eesmärgil sobilik kasutada õigusaktides samu termineid. Punktiga 2 täiendatakse põhimääruse §-s 7 sätestatud registri p idamise eesmärki ja ülesehitust ning lisatakse kõnesolevasse paragrahvi lõige 3 1 . Uue sätte kohaselt liidestatakse K VKR iga kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkond. 2019. aastal käivitas Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA ) kaitseväekohustuslastele suunatud iseteeninduskeskkonna. Iseteeninduskeskkonna eesmär k on kaitseväekohustuslastele luua KRA ga lihtsamaks suhtlemiseks keskkond, mille kaudu on võimalik tutvuda enda kohta kogutud andmetega, uuendada kontaktandmeid, esitada erinevaid taotlusi ning tahteavaldusi. Samuti saab kaitseväekohustuslane valida iseteeninduskeskkonnas endale sobiliku aja arstliku komisjoni läbimiseks ning avalda d a soovi ajateenistusse asumiseks. Punktiga 3 täiendatakse põhi määruse § 8 lõikes 2 sätestatud digitaalsesse registrisse kantavate andmesubjekti isikuandmete loetelu isiku arvelduskonto numbriga. Kõnesolev muudatus on vajalik selleks , et lihtsustada kaitseväekohustuslastele KVTSist tulenevate hüvitiste ja toetuste maksmist. Näiteks on kutsealusel õigus saada arstlikus komisjonis või kutsesobivuse hindamisel või täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulude katteks hüvitist. Samuti hüvitatakse reservis olevale isikule täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toi du kulud. Seni kehtinud põhi määruse kohaselt ei kogutud ega säilitatud arvelduskonto andmeid KVKRis ning arveldus konto number tuli kaitseväekohustuslasel hüvitise või toetuse taotlemisel iga kord uuesti esitada . Muudatusega lihtsustub to etuste ja hüvitiste väljamaksmis e kord ning isik ei pea enam iga kord arvelduskonto numbrit kirjalikus taotluses esita m a. Punktiga 4 lisatakse põhi määruse § 8 lõikes 5 sätestatud digitaalsesse registrisse kantavate andmesubjekti terviseseisundi andmete loetellu arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused. Seni on andmed KRA arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta dokumenteeritud ainult paber il avatud tervisekaardil, mis isiku teenistusse asumise korral on edastatud Kaitseväe struktuuriüksuse le. Selleks, et vähendada paberdokumentide kasutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas tervikuna ja tagada arstliku komisjoni otsuse kohta vajalike andmete edastamine tervise infosüsteemi (edaspidi TIS ) , on kavas hakata ka KRA arstlikes komisjonides tehtava arstliku läbivaatuse ja uuringute tulemusi dokumenteerima KVKRis. Ka kehtiva põhi määruse kohaselt kantakse KVKRi teave arstliku komisjoni otsuse ja isikul tuvastatud diagnooside kohta, kuid täpsemad andmed arstliku komisjoni käigus tuvastatud terviseseisundi kohta (nt kaebused, tuvastatud objektiivse leiu kirjeldus) on kantud ainult tervisekaardile. Selleks, et arstliku komisjoni käigus tehtud läbivaatuse andmed oleksid vajaduse korral kättesaadavad ka isiku ravi korraldavatele arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele , on vaja need edastada TISi (vt ka seletuskirja punktis 6 toodud selgitusi). Punktiga 5 täiendatakse põhi määruse § 11 lõiget 1 ja lisatakse KVKRi andmeesitajate loetellu Kaitseliit. Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt annab ja korraldab Kaitseliit tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet KVTS i § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras. Põhim ääruse § 8 lõike 9 punkti 5 kohaselt kantakse digitaalsesse registrisse andmesubjekti kaitseväeteenistuse käigu kohta andmed tema sõjaväelise väljaõppe ja väljaõppe astme kohta. Seega tuleb KVKRi kanda ka sellisele Kaitseliidu tegevliikmele, kes on ühtlasi ka KVKRi andmesubjekt, antud sõjaväelise väljaõppe andmed. Punktiga 6 muudetakse põhi määruse § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud andmekogu nimetust. Paragrahvi 11 lõikes 2 on nimetatud andmekogud, millega KVKR andmeid vahetab. Punktis 8 on kehtestatud, et KVKR vahetab andmeid piirikontrolli andmekoguga PKIS, kuid alates 14. märtsist 2015 on kõnesoleva andmekogu nimetus muutunud ning andmekogu uu s nimetus on p iirikontrolli infosüsteem, mille ametlik lühend on vastava põhimääruse kohaselt PIKO. Kuna andmekogu nimetus või lühend võib ajas muutuda , jäetakse § 11 lõike 2 punktis 8 andmekogu nimetusest välja selle ametlik lühend ning kasutatakse laiemat nimetust , milleks on piirikontrolli andmekogu vastavalt politsei- ja piirivalveseaduse §-le 19 . Punktiga 7 täiendatakse põhi määruse § 11 lõike 2 loetelu andmekogudega, millega KVKR andmeid vahetab ja mille andmed on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud. Andmeid vahetatakse X-tee liidestuse kaudu . KVTS i § 14 kohaselt on Kaitseministeeriumil, KRAl ja Kaitseväel KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha päringuid andmekogudes ning õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid kaitseväekohustuslase hariduse, elukoha, kontaktandmete, kodakondsuse, õppe- või töökoha, karistatuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse, jahipidamisõiguse, kalastuskaardi, relvaloa, relvasoetamisloa , väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning perekondliku ja majandusliku olukorra kohta. Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on vaja täiendavalt vahetada andmeid alljärgnevate andmekogudega: 1) aadressiandmete süsteemi infosüsteem Ruumi andmete seaduse § 59 alusel on aadressiandmete süsteemi kasutamine kohustuslik koha-aadresside määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele koha-aadressidega seotud aadressiandmete tootmisel. Selline eesmärk on tulenenud eelkõige vajadusest korrastada aadressiandmed riigi andmekogudes, ühtlustada aadressiandmete kogumine, kasutamine ja säilitamine ning muuta võimalikult efektiivseks andmevahetus eri andmekogude ja infosüsteemide vahel, et luua hõlpsalt kasutatav keskkond riigi andmekogude ja infosüsteemide kasutajatele. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. a määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 4 l õige 1 kohustab aadressiandmeid töötleva andmekogu pidajat ja koha-aadressi määrajat kasutama aadressiandmete määramiseks ja töötlemiseks aadressiandmete süsteemi infosüsteemi aadress i andmeid. KVKRi kogutakse andmesubjekti kohta nii rahvastikuregistrijärgse elukoha andmed kui ka kontaktaadressi andmed, kui see erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast. Seega toimub KVKRis aadress i andmete töötlemine, mistõttu on KVKRi liidestamine aadressiandmete süsteem i infosüsteemiga kohustuslik. 2) tervishoiutöötajate riiklik register Tervishoiutöötajate riikliku registriga toimub andmevahetus kaitseväekohustust omavate ja sõjaaja ametikohale määratud tervishoiutöötajate osas. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS ) § 58¹ lõike 4 punkti 2 kohaselt on Terviseameti ülesandeks kavandada tervishoiutöötajate poolt töökohustuse täitmise korraldust kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning pidada selle üle arvestust tervishoiutöötajate riiklikus registris. Kuna suur hulk tervishoiutöötajaid töötab mitme tööandja juures, siis eelnimetatud olukordades on efektiivse tervishoiukorralduse tagamiseks vaja, et iga tervishoiutöötaja omaks kindlaksmääratud paigutust kindla tervishoiuteenuse osutaja juures. Selleks, et Terviseamet saaks kogu tervishoiuvõrgu s planeerida riigikaitseülesannete täitmiseks vajaliku personali paigutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures, on vajalikud andmed ka selle kohta, millised tervishoiutöötajad on kaitseväekohustuslastena määratud sõjaaja ametikohale Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisus. KRA jaoks on andmevahetus tervishoiutöötajate riikliku registriga vajalik selleks, et KVTS i § 39 l õike 1 p unkti 6 kohaselt vabastada ajateenistusse asumisest isikud, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena, töötavad vastaval erialal ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Seega on andmevahetus KVKRi ja tervishoiutöötajate riikliku registri vahel kahepoolne. Nii Terviseameti kui ka KRA ülesannete täitmiseks vajalike andmete edastamine toimub päringu alusel vastavalt kahe asutuse vahel sõlmitud andmevahetuslepingu s sätestatu le. 3) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu KVTS i § 14 l õikes 4 on sätesta tud , et KRAl on õigus saada teavet Eesti Töötukassalt, kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime , ning Sotsiaalkindlustusametilt, kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses või puue. KVTS i § 31 l õike 5 kohaselt võib arstlik komisjon sellistel juhtudel kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata ilma isiku juuresolekuta. Teave puude või osalise ja puuduva töövõime kohta on olemas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogus. Andmevahetusega saab KRA teavet selle kohta, kas isikul esineb vähenenud töövõime või puue. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ § 1 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei vasta isik, kellel on tuvastatud raske või sügav puue, terviseseisundi poolest kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. See võimaldab KRAl teha otsuse isiku ajateenistusse kutsumata jätmise kohta, ilma et arstlik komisjon peaks tema terviseseisundit eraldi hindama. Samuti jäetakse KRA arstlikku komisjoni kutsumata isikud, kellel on tuvastatud keskmine puue või osaline või puuduv töövõime, juhul kui isik on andnud nõusoleku juurdepääsuks TISis olevate le andmete le ja nende põhjal on võimalik tuvastada, et isiku terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistusse asumiseks kehtestatud tervisenõuetele. Seega võimaldab andmevahetus vältida vähenenud töövõimega ja puudega isikute arstlikku komisjoni kutsumist. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekoguga ei ole vaja andmeid pidevalt vahetada, vaid piisab teatud perioodilisusega toimuvast andmevahetusest. 4) TIS TISiga hakkab KVKR vahetama isiku nõusoleku andm ise ja tagasivõtmise infot. TIS iga andmete vahetamise aluseks on KVTS i § 14 lõige 6, mille kohaselt on KRA arstlikku komisjoni kuuluval arstil õigus saada isiku nõusolekul TISist teavet kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta, et hinnata isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Juhul, kui isik on nõusoleku andnud, tehakse KVKRi kaudu ka päring TISist andmete saamiseks. Peale TISist andmete saamise toimub KVKRi kaudu ka andmete edastamine TISi (vt ka käesoleva paragrahvi punktis 4 toodud muudatust). Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase j a kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ § 4 lõikes 4¹ on sätestatud KRA arstliku komisjoni esimehe kohustus koostada arstliku komisjoni otsuse põhjal ambulatoorne epikriis ja edastada see TISi . Kahepoolne andmevahetus tagab, et TISi koondub terviklik ülevaade isiku terviseseisundit kajastavatest andmetest ja ka arstlikus komisjonis tuvastatud tervisehäirete kohta on vajalik info TISist tervishoiutöötajate jaoks kättesaadav. TISist andmete saamisega väheneb isiku terviseseisundi hindamiseks dubleerivate ning ressursi- ja ajamahukate terviseuuringute tegemine, samuti tagatakse, et kõik isiku tervisega seotud andmed koondatakse TISi . Vältimaks ü lemääras t isikuandmete töötlemis t võivad arstlikud komisjonid TISi andmeid kasutada üksnes piiratud ulatuses ehk kooskõlas KVTS i § 14 lõike 9 alusel kehtestatud määruse ga . TISis sisalduvaid andmeid KVKRi ei salvestata. 5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu Isikut tõendavate dokumentide andmekogus peetakse arvestust isikute tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning dokumente taotlenud isikute üle. Isikut tõendavate dokumentide andmekogusse on kantud ka isiku foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, mille abil on võimalik isikut tuvastada ka ilma dokumendita. KRAl on seadusest tulenev õigus ja kohustus tuvastada isik nii arstlikus komisjonis kui ka ajateenistusse asumisel. Kui isikul puudub isikut tõendav dokument, ei saa talle arstlikku läbivaatust te ha , samuti ei saa teda võtta ajateenistusse. See omakorda tekitab olukorra, kus isikud jätavad pahatahtlikult dokumendi koju, teades , et sellisel juhul neid teenistusse ei s aadeta ega arstlikku läbivaatust ei tehta. Kui isik on tõepoolest unustanud võtta kaasa isikut tõendav a dokumendi, siis tuleb tal ilmuda arstlikku komisjoni või ajateenistusse teisel ajal . See on isiku jaoks aga koormav ja ajakulukas. KVKRi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogu liidestamisel tee b KRA dokumendi puudumise korral päringu isikut tõendavate dokumentide andmekogusse, mis annab võimaluse isik dokumendi puudumisest hoolimata tuvastada, et ta saaks oma kohustuse riigi ees täita. Isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmeid KVKRi ei salvestata. 6) Ametlikud Teadaanded Ametlikud Teadaanded on elektrooniline väljaanne, kus avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teadaandeid saab esitada kas elektrooniliselt veebilehel või teistest infosüsteemidest X-tee kaudu. KVTS i § 1 l õikes 2 on öeldud , et KVTSis ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadus e (edaspidi HMS ) sätteid, arvestades KVTSi erisusi. KVTS i § 15 lõige 1 sätestab, et KVTSi alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid edastatakse kaitseväekohustuslasele posti teel lihtkirjaga või allkirja vastu või allkirja vastu väljastusteatega või muul sarnasel viisil või avaldatakse võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded või KVKRi kaudu või toimetatakse kätte muul HMSis ettenähtud viisil. HMS i § 31 lõi kes 1 on öeldud , et dokumendi resolutiivosa avaldatakse seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes A metlikud T eadaanded , kui: 1) dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule; 2) puuduvad andmed menetlusosalise aadressi või elektronposti aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada või kui füüsiline isik ei kinnita elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte to imetada; 3) haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas. Seega on kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsuse ja muu dokumendi Ametlikes Teadaannetes avaldamise eelduseks, et isikule on üritatud dokumenti kätte toimetada, kuid see ei ole erinevatel põhjustel õnnestunud. Ametlike Teadaannete liidestatus KVKRiga võimaldab edastada kättetoimetatavat dokumenti KVKRist Ametlikesse Teadaannetesse X-tee vahendusel. 7) teabevärava eesti.ee teavitusinfosüsteem Teabevärava eesti.ee kaudu avalikustatakse teavet ja pakutakse kodanikele juurdepääsu teenustele. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ §-s 5 on sätestatud teabevärava ülesehitus ning see, millistest komponentidest (infosüsteemidest ja registritest) teabevärav koosneb. Ü ks komponen t on teavitusinfosüsteem, mille kaudu teabevärava kasutaja id teavita takse . Kasutaja id teavitatakse riigiportaali funktsionaalsuse „Minu k alender“ kaudu või kasutajale e kirja või SMS - sõnumi saatmisega. Teavitusinfosüsteemi teenust kasutatakse KVKRiga liidestamisel isikute kontaktandmete saamiseks, teavituskalendri kasutamiseks, et saata isikule meeldetuletusi eelseisvate kohustus te kohta, ning teadete ja SMSi saatmiseks (näiteks lisaõppekogunemisele ilmumise teatiste saatmiseks). 8) äriregister Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. Äriregistri kanded on seejuures avalikud. Äriregistri liidestamine KVKRiga on vajalik selleks, et registrikoodi põhjal tuvastada dokumendihalduses dokumendivahetuskihi (DHX) kaudu sissetulnud dokumendi saatnud asutuse nimi. Seeläbi on andmevahetus äriregistriga ka eelduseks teiste andmekogude teenuste kasutamisel. On ebamõistlikult koormav, et ametnikud ja töötajad peaksid äriregistris tegema üksikpäringuid iga asutuse kohta, kellega suheldakse või dokumente vahetatakse. Punktiga 8 muudetakse põhimääruse § 12 lõike 3 esimest lauset. Paragrahvis 12 on sätestatud registritoimingud. Seni kehtinud lõike 3 esimeses lauses oli kehtestatud, et registritoimin g tehakse kaitseväekohustuslase , ametiasustuse või haldusorgani poolt volitatud töötlejale esitatud kirjaliku dokumendi alusel. Kuna kodanike ja asutuste vaheline suhtlus läheb üha enam elektrooniliseks, siis kehtestatakse toimingu tegemise alusena lisaks kirjalikule dokumendile ka isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu esitatud andmed . Punktiga 9 muudetakse põhi määruse § 13 mis sätestab, millal alustatakse andmesubjekti andmete kogumist KVKRi , pealkirja ja sõnastust . Muudatusega jääb sätte sisu samaks, kuid õigusselguse tagamise ks sõnastatakse see ümber. Seega alustatakse uue andmesubjekti andmete kogumist KVKRi: 1) rahvastikuregistrisse kantud meessoost isiku 17-aastaseks saamisel; 2) meessoost 17–60-aastase Eesti kodaniku andmete rahvastikuregistrisse kandmisel; 3) rahvastikuregistrisse kantud meessoost isiku Eesti kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras või taastamisel; 4) isiku taotlusel kaitseväekohustuse võtmiseks. Punktiga 10 muudetakse põhi määruse § 16 lõi ke 1 punkti 7. Praegu öeldakse punkt is 7, et andmesubjekti andmed kustuta ta kse digitaalsest registrist KVT Si § 81 lõikes 4 ja § 82 lõikes 14 sätestatud aluste esinemisel. Kuna KVTSis on rohkem sätteid, mis reguleerivad andmesubjekti andmete KVKRist kustutamist , ning riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) eelnõuga on plaanitud lisada ka uusi kustutamise aluseid, siis ei ole otstarbekas konkreetseid paragrahvide numbreid põhi määruses loetleda. Seetõttu sõnastatakse põhi määruse § 16 lõike 1 punkt 7 ümber nii, et edaspidi kustuta ta kse digitaalsest registrist andmesubjekti andmed KVTSis sätestatud juhtudel. Punktiga 11 muudetakse ja täiendatakse põhi määruse § 21 lõiget 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt on andmesubjektil õigus tutvuda digitaalse registri andmetega pärast isiku tuvastamist. Muudatuse kohaselt saab isik tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega pärast isiku tuvastamist kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kaudu. 2019. aasta teises pooles avab KRA iseteeninduskeskkonna, mis lihtsustab märgatavalt kutsealuste või reservis olevate isikute ja KRA vahelist suhtlust. Kutsealune või reservis olev isik identifitseerib ennast iseteeninduskeskkonnas, kus saab tutvuda enda kohta KVKRi kantud andmetega, esitada andmeid, valida endale sobivaimat aega arstliku komisjoni läbimiseks ning esitada KVTSi alusel taotlusi. Seoses sellega väheneb ka paberil esitatavate andmete ja dokumentide hulk ning suhtlus KRAga muutub isiku jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Punktiga 1 2 muudetakse põhimääruse § 22 lõiget 1. Kehtiva sõnastuse järgi võimaldab volitatud töötleja Politsei- ja Piirivalveametile juurdepääsu § 8 lõike 10 punktis 1 sätestatud andmetele Vabariigi Valitsuse poolt rahuaja riigikaitse seaduse (edaspidi RRKS ) § 5 lõike 3 alusel kehtestatud Eestist lahkumise keelu kehtima hakkamisest arvates kuni keelu lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. RRKS § 5 lõige 3 sätestas, et Vabariigi Valitsus võib kõrgenenud ohu korral Eesti julgeolekule või Eesti rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmiseks kehtestada sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks 18-aastastele ja vanematele kaitseväekohustuslastele, sealhulgas kutsealustele, Eestist lahkumise keelu. RRKS tunnistati kehtetuks RiKSiga , mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Seega asendatakse põhimääruse § 22 lõikes 1 olev viide RRKSile viitega RiKS § 24 lõikele 1, mis ütleb, et Vabariigi Valitsus võib mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele. Paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määrus e nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ § 8 lõiget 5 , täiendades sätet punktiga 4. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu on riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu eesmärk on tagada riigi ametiasutustele, nende hallatavatele riigiasutustele ja andmekoguga liitunud põhiseaduslikele institutsioonidele strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni olemasolu. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu kaudu toimub ka kutsealustele, ajateenijatele, asendusteenistujatele ja reservväelastele kaitseväekohustuse täitmisega seonduvate toetuste ja hüvitiste maksmine. Seoses KVKRi põhimääruse muudatusega hakkavad kaitseväekohustuslased iseteeninduskeskkonna kaudu KVKRi sisestama oma arvelduskonto numbrit, mis kiirendab toetuste ja hüvitiste taotlemist ja väljamaksmist. KVKRist edastatakse isiku arvelduskonto number ja hüvitamisele kuuluv summa riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse, mille kaudu tehakse isikule väljamakseid. Kuigi riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus hoitakse ja töödeldakse peamiselt isikute andmeid, kes on riigiga töö- või teenistussuhtes, siis kaitseväekohustust täitvad isikud kuuluvad riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu põhimääruse § 8 lõikes 5 nimetatud isikute, kellele asutus teeb väljamakseid, alla. Selliste isikute kohta sisestatakse kehtiva määruse § 8 lõike 5 alusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumiseks sünnikuupäev; 3) isiku grupp ja allgrupp vastavalt andmekogus ette antud valikule. Kuna KVKRist hakatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse edastama ka andmeid arvelduskonto numbrite kohta, siis täiendatakse § 8 lõiget 5 punktiga 4 , lisades sättes nimetatud isikute grupi kohta sisestatavate andmete loetellu ka arvelduskonto numbri . Paragrahvi ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ . Punktiga 1 jäetakse TISi põhimääruse § 6 lõike 7 sõnastusest välja tekstiosa „punkti 1“. TTTKS § 59 2 muudatused jõustusid 13. märtsil 2019 ning seega ei ole viide enam korrektne. Muudatus viiakse määrusesse sisse Sotsiaalministeeriumi ettepanekul. Punktiga 2 täiendatakse TISi põhimääruse § 6 lõikega 7 1 , mi llega lisatakse TIS i andmeandjate hulka KRA . KVTS § 14 lõike 6 kohaselt on KRA arstlikku komisjoni kuuluval arstil õigus saada TISist teavet kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisu n di kohta ainult isiku nõusolekul. Kui praegu on isikul võimalik vastavat nõusolekut anda ainult TISi veebikeskkonnas , siis edaspidi oleks isikul võimalus nõusolekut anda ka täiendav alt kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskk onnas. X-tee päringu vahendusel kontrollitakse KVKRis andmete avamise staatust TISis ning isikul on võimalus oma andmeid arstliku komisjoni jaoks avada või sulgeda. KVKRi kaudu edastatakse nõusoleku andmise või tagasivõtmise andmed uuesti TISi . Paragrahvis 4 sätestatakse määruse jõustumise aeg , 1. detsember 2019. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega (sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitseõigusega), kuna Euroopa Liidu toimise lepingu V jaotise sätete kohaselt jääb riigi julgeolekut puudutav tegevus väljapoole Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala. Sama põhimõtet kinnitavad ka: 1) GDPRi põhjenduspunkt 16 ning artikli 2 lõike 2 punkt b ja 2) isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, mille koostamisel arvestati, et isikuandmete kaitse seaduse ja GDPRi reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine riigikaitse ülesannetega asutuse tegevus riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigikaitse, sh sõjalise kaitse planeerimisel. 4. Määruse mõjud Osa määruse muudatus test on normitehnilised ja määruse rakendamisel mõju ei avalda. Peamise muudatusena täiendatakse nende andmekogude loetelu, millega KVKR andmeid vahetab. Muudatusega lisandub kaheksa uut andmekogu, millega andmevahetus on vajalik KVTSist tulenevate ülesannete täitmiseks, aga ka teistest seadus t est tulenevate kohustuste täitmiseks. Kaasnevad mõjud 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Muudatusega tekib KRAl kui KVKRi volitatud töötlejal võimalus saada lisa andmeid . Tänu sellele muutub kutsealuste ajateenistusse kutsumise protsess efektiivsemaks. Kui varasemalt toimus andmete pärimine või vahetamine paber il või krüpteeritult e-kirjaga , siis edaspidi toimuks andmevahetus X tee liidestuse kaudu . Seega muutub andmevahetus kiiremaks, turvalisemaks ja vähem koormavaks nii andmeandjale kui ka andmesaajale. Lisaa ndmete kandmine KVKRi (andmesubjekti arveldus konto number, arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused) võimaldab tõhustada hüvitiste ja toetuste maksmise korraldust ning loobuda paber il tervisekaartide kasutamisest. 2. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõu avaldab mõju kutsealustele, asendusteenistujatele, reservis olevatele isikutele ja kaitseväekohustust võtta soovivatele isikutele, kuna lihtsustub ettenähtud toetuste ja hüvitiste väljamaksmine ning isikul ei tule enam iga kord arvelduskonto numbrit kirjalikus taotluses esitada. Tõhusam andmevahetus KVKRi ja eri andmekogude vahel muudab kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud protsessi isiku jaoks tervikuna vähem ajakulukaks. Üleminek terviseandmete digitaalsele töötlemisele võimaldab edastada arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta vajalik ud andme d TISi ning seega saavad ka isiku ravi korraldavad arstid parema ülevaate isiku terviseseisundist. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulusid riigieelarvele. KVKRi arendamisega seotud kulud on planeeritud KRA eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. dets embril 2019. a . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse andmiseks KRA le ning Kaitseväele.