Tanel Kiik
Sotsiaalminister
14.oktoober 2019.a.
EÕL ettepanek
Pöördume Teie poole ettepanekuga kutsuda kokku õendusvaldkonna infotehnoloogia
arendusnõukogu, et ühiselt ja riigi üleselt lahendada õendustegevuste dokumenteerimise
kitsaskohad ja planeerida ühiselt selleks konkreetsed tegevused.
Õendusvaldkonna infotehnoloogia arendusnõukogu koosseisu ning töökorra projekti aluseks
on võetud peremeditsiini infotehnoloogia arendusnõukogu dokumendid ning kohandatud neid
vastavalt õendusvaldkonna vajadustele. Projekt lisatud käesolevale ettepanekule eraldi failis.
Lugupidamisega EÕL juhatuse nimel
Anneli Kannus
/allkirjastatud digitaalselt/
EÕL president
Koopia: Sotsiaalministeerium - Kalle Killar, Maris Jesse
Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liit, TEHIK, tervishoiu kõrgkoolid, EÕJÜ
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013
www.ena.ee
Õendusvaldkonna infotehnoloogia arendusnõukogu Esimees: Sotsiaalministeerium Aseesimees: Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Liikmed: Eesti Õdede Liit Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakond 3N töörühma esindaja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eesti Õendusjuhtide Ühing Eesti Haiglate Liit Nõukogu töökord ja põhimõtted Nõukogu ülesanded Selgitada välja ja priori ti seerida õendusvaldkonna infotehnoloogilised vajadused, sealhulgas 3N (NANDA, NIC, NOC) tarkvara baastingimuste määratlemiseks; S eada õendusvaldkonna infotehnoloogia arendusettepanekutele prioriteedid, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktide ja arengukavadega; T oetada õendusvaldkonna infotehnoloogia arendusprotsessis eri osapoolte huvidega arvestamist ja arendusplaanide kooskõlastamist. Põhimõtted Nõukogu töö toimub liikmete vahelises tihedas koostöös ja heas usus. Sõltumata sellest, et nõukogu otsused on loomult soovituslikud, siis heauskselt eeldatakse, et nõukogus sõlmitud kokkulepped kehtivad ning liikmed peavad nendest kokkulepetest ka väljaspool nõukogu tööd kinni. Nõukogu töö tulemuslikkus sõltub kõigi osapoolte panusest ja avatusest koostööks ning eeldusest, et konsensuslikult sõlmitud kokkuleppeid täidetakse. Nõukogu töö Nõukogu peamiseks töövormiks on nõukogu koosolek, mis võivad vajadusel leida aset elektroonselt. Nõukogu koosoleku d toimuvad mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutse koos päevakorra ja lisamaterjalidega saadetakse nõukoja liikmetele e-postiga hiljemalt 5 tööpäeva enne koosolekut. Koosoleku korraldamisel elektroonselt saadetakse nõukogu liikmetele e-postiga otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määratakse vastamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 3 tööpäeva. Nõukogu liige edastab vastuse e-postiga. Kui ühel organisatsioonil on nõukogus mitu esindajat, siis esindajad koostavad ühise vastuse. Nõukogu koosoleku tulemuseks on otsused. Nõukogu otsused on konsensusliku d. Nõukogu töö jäädvustamine ja infovahetus Nõukogu koosoleku arutelu ja otsused jäädvustatakse sotsiaalministeeriumi poolt protokolli s, mis sisaldab otsuseid ning kokkuleppeid. Protokollile lisatakse koosoleku päevakorras olnud punktide juurde esitatud lisamaterjalid. Protokoll koostatakse 5 tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist ning saadetakse e-postiga kõikidele nõukogu liikmetele. Nõukogu liikmetel on õigus esitada protokollile parandusettepanekuid 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaamist. Nõukogu protokollid avalikustatakse ja edastatakse vastavalt olukorrale ka nõukogu töösse kaasatud täiendavatele osapooltele. Kõik nõukoguga seonduvad materjalid ja muu infovahetus toimub läbi e-maili list i
[email protected] . Kontakt nõukogu tööd puudutavates küsimustes: Rauno Mäekivi, Sotsiaalministeeriumi nõunik (
[email protected] ; tel: 6269354) 2. Ootuse osapooltele KASU NÕUKOGUST MIDA ON VAJA SELLEKS TEHA Arendaja(d) Selge ja osapooltega kokkulepitud arenduste pipeline. Õ enduse ja riigi IT-arenduste kaardistamine ja prioritiseerimine tekitab selgema ülevaate, mis lubab oma ettevõtte tegevusi paremini koordineerida. Arendusplaanideks ajakohase ja ühtse info varajane olemasolu. Võimaldab paremini enda tööd planeerida. Arendused on paremini lõppkasutajate ootustega kooskõlas ja esineb vähem probleeme ja kära. Kõigi osapoolte vahel nõudmiste kokku leppimine ja lahenduste läbi testimine produtseerib varasemast selgema algülesande, mida on vähem kulukam valmis programmeerida. Nõukogu kui test-bed uutele mõtetele/arendustele, kust koguda lõppkasutajate sisendit. Kuna nõukogu koondab kõiki olulisi osapooli ja kohtub regulaarselt, siis on see hea koht, kus uusi mõtteid testida ning saada lõppkasutajate esindajatelt tagasisidet. Vajalik on suunata kliente otseste arendussoovidega pöörduma nende esindusorganisatsioonide (EÕJÜ, EÕL) või nõukogu poole. Väljaarvatud juhul kui tegemist on tarkvara toimimise kriitilise vea vms kiireloomulise probleemiga. Vajalik on tegutseda vastavalt nõukogus ühiselt kokkulepitule ning olla valmis jagama informatsiooni oma tegevusest. EHK SoM TEHIK Kvaliteetsed ja käepärased digilahendused võimaldavad mõjusamaid ja kulutõhusamaid teenuseid inimestele. Lõpp-kasutaja jaoks vajalik ja kasutajasõbralik lahendus suurendab kasutust ja andmete usaldusväärsust. Sellest tekivad senisest kvaliteetsemad algandmeid, mida on võimalik sekundaarselt analüüsida Riiklikud arendused ja algatused jõuavad õigeaegselt tervishoidu. Kuna arendused on nõukogus kõigi osapooltega kokkulepitud, siis on võimalik arenduste rakendamist võimalik paremini planeerida. Kasutada riigis tekkivaid andmeid analüüsiks ja uuteks arenguteks. Nõukogu liikmete vahelise info liikumise korraldamine . Progressi pidev monitoorimine . Nõukogu osapooltega lähteülesandeni jõudmine, (a la funktsionaalne mock-up , enne seda kui arendaja üldse midagi programmeerima hakkab) . Andmete analüüs ja tõenduspõhised otsused. EÕL koos seltsingutega EÕJÜ Tervishoiu Kõrgkoolid Käepärane ja abistav tarkvara. T arkvarasse arendatakse kasutajasõbralikke lahendusi, mis lihtsustavad lõpp-kasutaja töö tegemist / tõstavad selle kvaliteeti. Võimalus senisest enam oma liikmeid puudutavatesse IT arendustesse sisendit anda ning ühtlustada üle Eesti kasutatavaid lahendusi Kõik kokkulepitud põhineb tõenduspõhisel teabel ning on kasutusel või planeeritud kasutada õppetegevuses. Koguda senisest enam sisendit õdedelt nende soovide ja vajaduste osas (sh. omada ülevaadet oma liikmete murekohtadest IT teemadel) . Eeldab senisest suuremat rolli IT lahenduste disainimisel. Andmete kasutamine teadus- ja arendustegevuseks.