Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI)
andmevahetusteenuse teenusleping
Maksu- ja Tolliamet, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn 15176, keda
põhimääruse alusel esindab peadirektor Valdur Laid (edaspidi tellija),
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, asukoht Uus-Tatari 25,
Tallinn 10134, keda põhimääruse alusel esindab direktor Katrin Reinhold (edaspidi
teenuseosutaja),
keda edaspidi nimetatakse eraldi pooleks või koos poolteks, sõlmisid käesoleva teenuslepingu
(edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Sissejuhatus ja eesmärk
1.1. Käesolevas lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused Euroopa Liidu
sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (edaspidi EESSI)
andmevahetusteenuse osutamisel ning lepitakse kokku tingimustes
(käideldavusnõuetes), millega tagatakse Eesti Vabariigi territooriumil EESSI
andmevahetusteenuse pakkumine.
1.2. EESSI andmevahetusteenuse toodangukeskkonna täpsemad käideldavusnõuded on
toodud lepingu lisas 2.
2. Mõisted
2.1. EESSI andmevahetusteenus – Electronic Exchange of Social Security Information
(EESSI). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2
alusel loodud infosüsteem sotsiaalkindlustuse andmete elektrooniliseks vahetamiseks
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna sotsiaalkaitse- ning tervisevaldkonna
riiklike asutuste vahel. Andmeid edastatakse ühtses turvalises keskkonnas, kus on
tagatud konfidentsiaalsus ja andmevahetuse kaitse. EESSI süsteemi tarkvaralisteks
komponentideks on kesksüsteem (CSN), juurdepääsupunktid (AP) ning riiklike
rakendusasutuste juhtumihaldussüsteemid (RINA või muu NA lahendus). EESSI puhul
on tegemist asünkroonse andmevahetusteenusega.
2.2. EESSI juhtumihaldussüsteem RINA – Reference Implementation of National
Application. Euroopa Komisjoni poolt välja arendatud näidis-infosüsteem EESSI
süsteemis suhtlemiseks ja juhtumite haldamiseks. RINA kasutamine ei ole kohustuslik,
kuna rakendusasutus võib arendada enda juhtumihaldussüsteemi (NA) ja panna selle
AP-ga otse suhtlema. Kõik Eesti rakendusasutused on otsustanud EESSI süsteemis
suhtlemiseks RINA kasutusele võtta. Eestis on kokku 4 RINA juhtumihaldussüsteemi:
Eesti Haigekassa (EHK) RINA, mis on osa haigekassa andmekogust; Eesti Maksu- ja
Tolliameti (MTA) RINA ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) RINA, mis on mõlemad osa
sotsiaalkaitse infosüsteemist; Eesti Töötukassa RINA.
2.3. EESSI juurdepääsupunkt – Access Point (AP). EESSI süsteemi juurdepääsupunktide
kaudu pääsevad liikmesriikide asutused turvalisse EESSI võrku. Eestis on üks AP, mis
asub Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses EESSI riiklikus domeenis.
1
2.4. EESSI kasutaja - isik, kellel on õigus Eesti EESSI rakendusasutuse RINA
kasutamiseks.
2.5. EESSI kasutuslugu – Business Use Case (BUC). Standarditud elektrooniliste
dokumentide koostamise ja vahetamise puhul järgitakse EESSI süsteemis elektroonilisi
standardmenetlusi ehk kasutuslugusid.
2.6. EESSI kesksüsteem – Central Service Node (CSN). Tsentraalne server Euroopa
Komisjoni (rahvusvahelises) domeenis, mis sisaldab kogu üle-euroopalise EESSI
võrgustiku jaoks ühiseid komponente, sh pädevate asutuste loetelu, kasutuslugude
äriloogikat, andmemudelit.
2.7. EESSI NA – National Application. Riiklik infosüsteem, mis on liidestatud EESSI
andmevahetusteenusega.
2.8. EESSI NAS – National Access Services (NAS). AP-poolt kasutatavad teenused
sõnumite automaatseks marsruutimiseks, monitoorimiseks ja pahavara tõrjeks,
arhiveerimiseks ning auditeerimiseks ja raportite koostamiseks. Liikmesriik peab
konfigureerima NAS teenused selliselt, et need vastaksid kõigi antud riigi EESSI
rakendusasutuste vajadustele.
2.9. EESSI riiklik domeen – koosneb teenuseosutaja poolt paigaldatud ja konfigureeritud
EESSI AP testkeskkonnast, toodangueelsest keskkonnast ja toodangukeskkonnast ning
selle tugiteenustest (sh pahavaratõrje), mis võimaldavad Eesti EESSI rakendusasutuste
RINA-del saata ja vastu võtta EESSI struktureeritud elektroonilisi dokumente.
2.10. EESSI TEHIK-u domeen – koosneb teenuseosutaja poolt paigaldatud ja
konfigureeritud EHK RINA, MTA RINA ja SKA RINA testkeskkonnast,
toodangueelsest keskkonnast ja toodangukeskkonnast, samuti SKA RINA
integratsioonilahendustest teiste sotsiaalkaitse infosüsteemi tehniliste komponentidega.
2.11. EESSI teenustugi – EESSI süsteemi opereerimisel ja kasutamisel pakutav teenus.
EESSI kasutajatele pakutav teenus hõlmab kasutajate küsimustele vastamist,
ligipääsude ja õiguste jagamist ning EESSI süsteemi muudatusettepanekute kogumist
ja käitlemist. EESSI teenustugi on neljatasemeline. I taseme teenustuge pakuvad Eesti
Haigekassa (EHK RINA äriline abi), Maksu- ja Tolliamet (MTA RINA äriline abi),
Sotsiaalkindlustusamet (SKA RINA äriline abi) ning Eesti Töötukassa (oma RINA
tehniline ja äriline abi). Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus pakub nii I taseme
teenustuge Sotsiaalkindlustusametile, Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Haigekassale
(EHK RINA, MTA RINA ja SKA RINA tehniline abi) kui ka II taseme teenustuge
kõigile Eesti EESSI rakendusasutustele (AP tehniline ja äriline abi). EESSI III ja IV
taseme teenustuge pakub Euroopa Komisjon.
2.12. EESSI testkeskkond – EESSI TEST. Testkeskkond koosneb minimaalse jõudlusega
Eesti AP-st ning Eesti EESSI rakendusasutuste RINA-dest. Testkeskkonda kasutatakse
testimiseks teiste riikidega ning Eesti EESSI rakendusasutustes koolitamiseks.
Testkeskkond ei sisalda isikuandmeid.
2.13. EESSI toodangueelne keskkond – EESSI ACCEPTANCE. Toodangueelne keskkond,
mis on jõudluselt ja turvalisuse poolest ekvivalentne EESSI toodangukeskkonnaga,
kuid ei sisalda isikuandmeid. Koosneb „regulaarse“ (600 juhtumit päevas) jõudlusega
Eesti AP-st ning Eesti EESSI rakendusasutuste RINA-dest.
2.14. EESSI toodangukeskkond – EESSI PRODUCTION. Toodangukeskkond tegelikke
isikuandmeid sisaldavate piiriüleste juhtumite vahetamiseks, milles on nii saatmiseks
2
kui vastu võtmiseks avatud kõik EESSI kasutuslood. Koosneb „regulaarse“ (600
juhtumit päevas) jõudlusega Eesti AP-st ning Eesti EESSI rakendusasutuste RINA-dest.
2.15. EESSI riiklike asutuste elektrooniline kataloog – Institution Repository (IR). EESSI
süsteemi osana luuakse elektrooniline kataloog, mis sisaldab andmeid määruse (EÜ) nr
883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 kohaldamises osalevate riiklike asutuste kohta.
EESSI kaudu saavad suhelda ainult elektroonilise kataloogi põhikataloogi kantud
asutused. Liikmesriigid tagavad, et nende kohalikke elektroonilise kataloogi koopiaid
sünkroniseeritakse iga päev Euroopa Komisjoni hallatavas elektroonilises
põhikataloogis leiduvate andmetega.
2.16. EESSI struktureeritud elektrooniline dokument – Structured Electronic Document
(SED). EESSI riiklikud rakendusasutused vahetavad EESSI süsteemis standarditud
elektroonilisi dokumente ehk EESSI sõnumeid, mis on tõlgitud kõikidesse ametlikesse
Euroopa Liidu keeltesse.
2.17. Eesti EESSI projektikeskkond – teenuseosutaja siseveebis asuv elektrooniline
tööruum EESSI süsteemi oluliste dokumentide ja informatsiooni talletamiseks ning
jagamiseks Eesti EESSI rakendusasutustega.
Projektikeskkond asub veebiaadressil: https://wiki.sm.ee/display/EES/EESSI+-
+Electronic+Exchange+of+Social+Security+Information.
2.18. Eriolukord – planeerimata katkestus katastroofi olukorras ehk ootamatu sündmus,
mille korral on infosüsteemi(de) toimimiseks vajalik füüsiline IT-infrastruktuur
vähemalt ühes asukohas hävinud või kahjustunud ja see katkestab infosüsteemi(de)
normaalse talitluse ning selle taastamiseks on vajalik rakendada taasteplaani.
2.19. Funktsionaalsus – tegevus, mida kasutaja saab (äriteenusega seotud)
rakenduse/infosüsteemi abil iseseisvalt (st ei eelda teenuseosutaja töötajate tegevust)
sooritada.
2.20. Infoturbeintsident – kui intsident põhjustas või võib põhjustada infovara tervikluse,
käideldavuse või konfidentsiaalsuse rikkumise, klassifitseeritakse intsident kui
infoturbeintsident.
2.21. Infovara – teave ja andmed ning nende töötlemiseks vajalikud infotehnoloogilised
rakendused, taristu ja tehnilised vahendid.
2.22. Intsident – ootamatu rike (mis ei ole normaalse/standardse teenuse osa), mis põhjustab
või võib põhjustada IT-teenuse planeerimata katkestuse või teenuse kvaliteedi olulise
languse.
2.23. ISKE – infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem, mille eesmärk on tagada
infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus.
2.24. IT-teenus – teenuseosutaja poolt tellijale pakutav lahendus, mis võib baseeruda mingil
riist- või tarkvaral ja selle juurde osutatavatel tegevustel ning mis toetab (võimaldab)
tellija äriprotsesse. Käesolevas lepingu kohaselt on tellija poolt pakutavaks IT-
teenuseks EESSI andmevahetusteenus.
2.25. IT-teenuse taastamiskoha klass – määrab maksimaalse andmehulga, mis võib minna
kaotsi teenuse taastamise käigus. Taastamiskoha klass määratakse ajavahemikuna enne
tõrget. Näiteks taastamiskoha klass üks ööpäev saavutatakse igapäevase
varundamisega, kus maksimaalne andmekadu võib olla 24 tunni andmed. Taastekoha
klassid on järgmised:
I – 24 h (ehk üks ööpäev);
3
II – 72 h (ehk kolm ööpäeva);
III – 168 h (ehk seitse ööpäeva);
IV – üks kuu;
V – määratlemata.
2.26. Kriitiline viga – viga on kriitiline, kui tavapärase IT-teenuse osutamine ei ole võimalik
või on oluliselt häiritud ja alternatiivsete lahenduste (nt käsitsi menetlus) rakendamine
põhjustab ebamõistlikku halduskulu või olulist järeleandmist teenindusstandardis.
2.27. Kriitilisuse klass – IT-teenuse taastamise maksimaalne ajakulu ja prioriteet, mis
järjekorras eriolukorras (näiteks serveriruumide vee- või tulekahjustuste või muu
ootamatu eriolukorra puhul) IT-teenuseid taastatakse. Kriitilisuse klass on määratud
vastavalt teenuseosutaja korrale „Infosüsteemide talitluspidevuse haldamise kord“.
Lähtuvalt taasteaegadest jaotatakse infosüsteemi osad järgnevatesse kriitilisuse
klassidesse:
I – taasteaeg kuni 3 ööpäeva (72h);
II – taasteaeg kuni 7 ööpäeva (168h);
III – taasteaeg määratlemata.
2.28. Lahendamisaeg – maksimaalne lubatud aeg intsidendi või teenindussoovi
lahendamiseks, mis ei eelda arendustööde teostamist.
2.29. Maksimaalne lubatud üheaegne pöördumiste arv – üheaegselt IT-teenust kasutavate
pöördumiste arv (üheaegsete päringute arv), mille korral on tagatud teenuse
ekspluatatsiooninõuetele vastav toimimine.
2.30. Maksimaalne viiteaeg – maksimaalne lubatud viide sekundites operatsiooni
toimumiseks.
2.31. Normaalne viiteaeg – tavapärane operatsiooni toimumise aeg sekundites, mille
rahuldamiseks on süsteem optimeeritud.
2.32. Planeerimata katkestus – mitteplaanipärane IT-teenuse või selle funktsionaalsuse
katkestus või häire nende töös. Planeerimata katkestustest teavitatakse tööajal IT-
teenuse kasutajaid telefoni ja/või e-posti teel hiljemalt 30 minuti jooksul alates
katkestusest teadasaamisest.
Planeerimata katkestuste hulka arvestatakse ainult IT-teenuse tööajal aset leidvad
planeerimata katkestused. Planeerimata katkestuseks ei loeta olukorda, kus häiritud on
üksikute kasutajate töö, kuid asutuses (sama hoone piires) on teenus kättesaadav.
Teenuse käideldavuse taseme arvutamisel ei võeta arvesse tellija tegevusest või
tegevusetusest tingitud planeerimata katkestusi.
2.33. Planeeritud katkestus – eelnevalt kokku lepitud ja lepingus fikseeritud aja võrra
etteteavitatud ajavahemik, mille jooksul IT-teenus ei ole kättesaadav. Planeeritud
katkestuste hulka arvestatakse ainult teenuse tööajal toimuvaid planeeritud katkestusi.
Planeeritud katkestust kasutatakse hoolduseks, testimiseks ja täienduste tegemiseks.
Kokkuleppel tellijaga võib planeeritud katkestusi läbi viia lepingus kokkulepitust
lühema etteteatamise ajaga. Planeeritud katkestustest teavitatakse tellijat tööajal e-posti
teel.
2.34. Reageerimisaeg – ajavahemik, mis algab pöördumise esitamisest teenustoele ning
lõpeb lahendamise alustamise, lahendamiseks edasisuunamise või tagasilükkamisega.
4
2.35. (Operatsiooni) reaktsiooniaeg – aeg, mis kulub sisestushetkest või päringusignaalist
kuni vastuse saamiseni ehk operatsiooni toimumiseks. 90% päringutest peavad
mahtuma maksimaalse viiteaja sisse. Reaktsiooniaegade esitatud nõuetele
mittevastavuse korral antakse teenuseosutajale vea kõrvaldamiseks aega 10 (kümme)
tööpäeva alates teenustoe teavitamisest. Kui viga ei ole selle aja jooksul võimalik
kõrvaldada seadistamise teel, esitab tellija vea kõrvaldamiseks vajaliku pöördumise
Euroopa Komisjonile.
2.36. Teenindussoov – kasutaja pöördumine EESSI teenustoe poole info või nõuande
saamiseks, taotlusega ligipääsu tekitamiseks või muutmiseks, tellimusega andmete
parandamise, statistika või väljavõtte koostamiseks, tarkvara või riistvara tellimiseks
jmt.
2.37. Tööaeg – kokkulepitud ajavahemik, millal IT-teenus peab kasutajale garanteeritult
kättesaadav olema ja mille jooksul pakutakse EESSI teenustuge (kasutusnõustamine,
planeerimata katkestuste lahendamine jms). Teenuste töö väljaspool tööaega on
monitooritud. Tööaeg on jaotatud klassidesse järgnevalt:
I – E-R 8:00-17:00
II – E-P 07:00-22:00
2.38. Varukoopia paigutamine tähtajatule säilitamisele – määratleb ajavahemiku, mille
lõppedes paigutatakse viimane varukoopia tähtajatule säilitamisele (kuu – kuu viimane
koopia, aasta – aasta viimane koopia).
2.39. Varukoopiate paigutamine lühiajalisele säilitamisele – määratleb varukoopia tsükli
pikkuse ehk ajavahemiku, kui kaua säilitatakse varukoopiaid enne kustutamist.
2.40. Ühe planeerimata katkestuse maksimaalne kestus – maksimaalne lubatud
ajavahemik, mille jooksul on vaja teenuse töö taastada.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. EESSI andmevahetusteenuse osutamisel ja kasutamisel järgivad pooled teenuseid
puudutavaid regulatsioone, seadusi ja muid õigusakte, eeskirju ning poolte vahel
sõlmitud kokkuleppeid.
3.2. Teenuseosutaja tagab EESSI riikliku domeeni jaoks EESSI riiklikus
arhitektuuridokumendis kokkulepitud jõudlusega riistvara ning vajaliku tarkvara
testkeskkonnas, toodangueelses keskkonnas ja toodangukeskkonnas, sh tagab
sertifikaadid ja NAS teenustest pahavaratõrje EESSI juurdepääsupunkti jaoks.
3.3. Teenuseosutaja tagab EESSI TEHIK-u domeenis MTA RINA paigaldamise jaoks
EESSI riiklikus arhitektuuridokumendis kirjeldatud jõudlusega riistvara ning vajaliku
tarkvara testkeskkonnas, toodangueelses keskkonnas ja toodangukeskkonnas, sh
pahavaratõrje ja muud tugiteenused.
3.4. Teenuseosutaja hangib koostöös tellijaga MTA RINA kõigi keskkondade jaoks
vajalikud sertifikaadid.
3.5. Teenuseosutaja tagab EESSI riiklikus ja TEHIK-u domeenides protseduurid EESSI
andmevahetusteenuse monitoorimiseks ning ülalhoiuks võttes arvesse sotsiaalkaitse
infosüsteemile õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
3.6. Teenuseosutaja tagab vähemalt kord ööpäevas EESSI juurdepääsupunkti
toodangukeskkonna kaudu lepingu lisas 1 loetletud tellija EESSI kasutuslugudega
hõlmatud teabevahetuse EESSI rakendusasutustega ning põhikataloogiga
5
sünkroniseeritud riiklike asutuste elektroonilise kataloogi ja andmemudeli
sünkroniseerimise MTA RINA-ga.
3.7. Teenuseosutaja koordineerib EESSI andmevahetusteenuse riiklikku testimist. Pooled
teevad testimisel koostööd vastavalt poolte vahel kokku lepitud EESSI riiklikule
testimisstrateegiale, mille teenuseosutaja hoiab ajakohasena Euroopa Komisjoni poolt
tarnitud lähtedokumentidega ja teeb tellijale kättesaadavaks Eesti EESSI
projektikeskkonnas. Teenuseosutaja kooskõlastab tellijaga kõik EESSI riiklikusse
testimisstrateegiasse tehtavad muudatused.
3.8. Tellija kohustub koostöös sotsiaalkaitse infosüsteemi vastutava töötlejaga hoidma MTA
RINA kohta käiva info ajakohasena riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA), küsides
vajadusel täiendavat infot teenuseosutajalt.
3.9. Teenuseosutaja tagab MTA RINA toodangukeskkonnas pärast iga konkreetse lepingu
lisas 1 loetletud tellija EESSI kasutusloo avamist sellega hõlmatud teabe edastamise ja
vastuvõtmise EESSI andmevahetusteenuse kaudu. MTA RINA toodangukeskkonnas
avatakse iga kasutuslugu vastavalt poolte vahelistele kokkulepetele. Kasutusloo
sulgemine on lubatud ainult käesoleva lepingu muudatusega.
3.10. Teenuseosutaja hoiab ajakohasena Eesti andmed EESSI riiklike asutuste elektroonilises
kataloogis EESSI andmevahetusteenuse kõikide keskkondade jaoks. Tellija annab
teenuseosutajale vajadusel sisendi oma asutuse andmete kataloogis muutmiseks, sh
muudatused asutuse ärilistes parameetrites, kasutuslugude vastutuses ja tehnilises infos.
3.11. Pooled pakuvad EESSI teenustuge koos vajalike teenindussoovide ja intsidentide,
sealhulgas infoturbeintsidentide halduse protseduuridega ning vajalike töövahenditega
kooskõlas poolte vahel kokku lepitud EESSI teenustoe kirjeldusele, mille
teenuseosutaja hoiab ajakohasena Euroopa Komisjoni poolt tarnitud
lähtedokumentidega ja teeb tellijale kättesaadavaks Eesti EESSI projektikeskkonnas.
Teenuseosutaja kooskõlastab tellijaga kõik EESSI teenustoe kirjeldusse tehtavad
muudatused.
EESSI andmevahetusteenuse intsidente ja teenindussoove lahendatakse tellija ja
teenuseosutaja teenustoes registreeritud pöördumiste alusel vastavalt EESSI teenustoe
kirjelduses kokkulepitud prioriteetidele ning reageerimis- ja lahendamisaegadele.
4. Infoturve
4.1. Pooled kohustuvad EESSI andmevahetusteenuse osutamisel ja kasutamisel pidama
kinni Euroopa Komisjoni poolt määratud EESSI süsteemi infoturbe nõuetest, ISKE
turvanõuetest, andmekaitse põhimõtetest isikuandmete töötlemisel ning muust
infoturvet reguleerivast seadusandlusest.
4.2. MTA RINA turbeaste on keskmine ja turvaklass on K2T2S2, mille kohta on pooled
allkirjastanud ISKE turvaklassi määramise protokolli.
4.3. EESSI juurdepääsupunkti turbeaste on keskmine ja turvaklass on K2T2S2, mis on
teenuseosutaja poolt määratud võttes arvesse Eesti EESSI rakendusasutuste EESSI
kasutuslugude vajadusi.
4.4. Teenuseosutajal on õigus infoturbeintsidentide lahendamiseks töödelda EESSI
andmevahetusteenuse kaudu edastatavaid isikuandmeid iga konkreetse lepingu lisas 1
välja toodud tellija EESSI kasutuslooga seonduvalt võttes arvesse sotsiaalkaitse
infosüsteemile õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
6
4.5. Teenuseosutaja viib koostöös tellijaga läbi auditeid EESSI turvanõuete täitmise
olukorra kohta EESSI riiklikus ja TEHIK-u domeenides, koostab selle kohta raporteid
ning teavitab tulemustest tellijat.
4.6. Tellija määrab oma asutuse töötajatele juurdepääsuõigused ja rollid testkeskkonna,
toodangueelse keskkonna ja toodangukeskkonna MTA RINA-dele ning
juurdepääsuõigused Eesti EESSI projektikeskkonnale.
4.6.1. Juurdepääsuõiguste väljastamiseks või muutmiseks esitab tellija esimese taseme
EESSI teenustugi taotluse teenuseosutaja teenustoe e-posti aadressile
[email protected]. Taotluses märgitakse pääsuõiguste saaja nimi, isikukood, e-posti
aadress; ametikoht; infosüsteemi nimetus, infosüsteemi keskkonna tüüp,
kasutajaroll või õiguste kirjeldus, juurdepääsuõiguse algusaeg ja
juurdepääsuõiguse lõppaeg (selle puudumisel märgitakse maksimaalseks
kehtivusajaks 1 aasta, mille möödumisel võib lõppaega pikendada).
4.6.2. Tellija tagab, et teenuseosutajat teavitatakse pääsuõiguse saanud töötaja töölt
lahkumisest, töösuhte ajutisest peatamisest või töösuhte muutumisest.
4.7. Kõigist EESSI andmevahetusteenusega seotud infoturbeintsidentidest teavitavad
pooled teadasaamisest 1 tunni jooksul vastavalt poolte vahel kokku lepitud ja tellija
poolt Eesti EESSI projektikeskkonnas avaldatud teavitusskeemile.
5. EESSI muudatuste ja reliisihaldus
5.1. Pooled järgivad EESSI andmevahetusteenuse tarkvaraliste komponentide
muudatusettepanekute tegemisel Euroopa Komisjoni poolt tarnitud EESSI muudatuste
halduse protseduuri, mille ajakohase versiooni teeb teenuseosutaja tellijale
kättesaadavaks Eesti EESSI projektikeskkonnas.
5.2. Teenuseosutaja paigaldab EESSI riiklikus ja TEHIK-u domeenides kõik vajalikud
Euroopa Komisjoni poolt tarnitud EESSI tarkvara komponentide kiirparandused ja
uuendused vastavalt Euroopa Komisjoni poolt tarnitud EESSI reliisihalduse
protseduurile ja iga-aastasele EESSI reliisiplaanile, mille ajakohase versiooni teeb
teenuseosutaja tellijale kättesaadavaks Eesti EESSI projektikeskkonnas.
5.3. Teenuseosutaja tagab MTA RINA kriitiliste vigade parandused ja arendused, mis on
tingitud EESSI tarkvaraliste komponentide iga-aastasele EESSI reliisist.
6. Teenuse kvaliteedi tagamine
6.1. Tellija teostab isikuandmete töötlemise kontrolli oma pädevuse ulatuses ja
teenuseosutaja peab tagama võimaluse tellija andmekaitsespetsialistile tema nõudmisel
seda kohustust täita.
6.2. Teenuseosutajal on õigus küsida EESSI andmevahetusteenuse kasutajatelt perioodilist
tagasisidet teenuse kvaliteedi ja teenusega rahulolu hindamiseks.
6.3. Nii tellija kui teenuseosutaja võivad teha ettepanekuid EESSI andmevahetusteenuse
kvaliteedi tõstmiseks.
6.4. Teenuseosutaja annab tellijale ülevaate vastavalt EESSI andmevahetusteenuse
käideldavusnõuetes kokkulepitud perioodilisusele, teenuste kvaliteedi tagamise ja
lepingu täitmise kohta, kus märgitakse vähemalt:
6.4.1. osutatud teenuse maht;
6.4.2. tegelik käideldavuse tase;
7
6.4.3. planeerimata katkestuste arv ja kestus;
6.4.4. enam kui 30 minutiliste planeerimata katkestuste ülevaade ja selgitused;
6.4.5. muud tellijaga kokkulepitud kriteeriumid.
7. EESSI andmevahetusteenuse kirjeldamine ja kasutamise tingimused
7.1. EESSI riikliku ja TEHIK-u domeenide toodangukeskkondades lähtutakse EESSI
andmevahetusteenuse osutamisel ja kasutamisel lisas 2 toodud käideldavusnõudetest.
7.2. EESSI andmevahetusteenuse käideldavuse taseme arvutamisel ei võeta arvesse uue
arenduse paigaldamisest tulenevaid planeeritud katkestusi.
7.3. EESSI andmevahetusteenuse hooldus ja tarkvarapaigaldused, mida ei tehta
toodangukeskkondades, tehakse poolte tööajal.
7.4. EESSI andmevahetusteenuse teenustaseme tingimuste rikkumiseks ei loeta:
7.4.1. teenuse planeeritud katkestusi;
7.4.2. katkestusi, mis on tingitud vääramatu jõu esinemisest.
8. EESSI andmevahetusteenuse kasutamise piiramine ja peatamine:
8.1. Teenuseosutajal on õigus piirata või peatada osaliselt või täielikult EESSI riikliku
domeeni ja TEHIK-u domeeni andmevahetusteenuse osutamine järgmistel juhtudel:
8.1.1. kui EESSI andmevahetusteenuse koodi- või programmeerimisvead või
ülekoormused häirivad teiste teenuste osutamist või rakenduste kasutamist;
8.1.2. vääramatu jõu olukorras, mille all pooled mõistavad ülestõusu, üldstreiki,
massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses, sõda, üleujutusi,
elektrikatkestusi või muid kokkuleppes loetlemata asjaolusid, mida pooled
aktsepteerivad vääramatu jõuna;
8.1.3. infoturbekaalutlustel, sh andmevahetusteenuse kuritahtlik kasutamine, viirused,
küberrünnakud, andmete leke, turvanõuete mittetäitmine vms.
8.2. Teenuseosutaja on kohustatud teavitama tellijat EESSI andmevahetusteenuse
peatamisest või piiramisest ning selle eeldatavast kestusest esimesel võimalusel.
9. Infovahetus
9.1. Lepingu täitmisega seotud infovahetus võib toimuda nii suuliselt kui kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
9.2. Info edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või muu poolte vahel kokkulepitud
kanali kaudu. Teenuseosutaja hoiab kontaktisikute andmeid Eesti EESSI
projektikeskkonnas ajakohasena ja teeb need pooltele kättesaadavaks.
9.3. Pooled kooskõlastavad omavahel EESSI andmevahetuteenusega seotud PR-tegevused
(näiteks pressiteated, pressikonverentsid, kriisikommunikatsioon jms) enne nende ellu
rakendamist ja avalikkuseni jõudmist. Pooled ei kahjusta lepingu pinnalt tekkinud
erimeelsuste või vaidluste lahendamisel üksteise mainet meedia kaudu.
10. Konfidentsiaalsus
10.1. Pooled kohustuvad mitte edastama kolmandatele isikutele teavet, millele teine pool on
osutanud kui konfidentsiaalsele või mis on neile teatavaks saanud lepingut täites või
juhuslikult, v.a seaduses sätestatud juhtudel. Pooled kohustuvad tagama, et
8
konfidentsiaalsuskohustus kehtiks kõikide tema poolt teenuse osutamiseks kasutatavate
isikute osas.
10.2. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult, sõltumata käesoleva lepingu kehtivusest.
11. Vaidluste lahendamine
11.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse poolte vahel
läbirääkimiste teel.
12. Lõppsätted
12.1. Leping on kehtiv alates selle sõlmimisest ja kehtib kuni 31.12.2019.
12.2. Lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisana.
12.3. Vääramatu jõud ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud
käesoleva lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju
vältimiseks või vähendamiseks.
12.4. Lepingule on allkirjastamisel lisatud:
Lisa 1 – Maksu- ja Tolliameti EESSI kasutuslood
Lisa 2 – EESSI andmevahetusteenuse toodangukeskkonna käideldavusnõuded
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Maksu- ja Tolliamet
Katrin Reinhold Valdur Laid
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
9
Lisa 1. Maksu- ja Tolliameti EESSI kasutuslugude loetelu
# Kasutusloo Nimetus inglise keeles Nimetus Eesti keeles1 Struktureeritud
kood elektroonilised
dokumendid
(SED)
1 H_BUC_01 Ad-hoc Exchange of Information Vajaduspõhine H001, H002
informatsiooni vahetamine
2 H_BUC_02a Determine Residence, Request for Määra residentsus, H005, H006
information infopäring
3 H_BUC_02b Determine Residence, Määra residentsus – H003, H004,
Disagreement procedure mittenõustumise H005, H006
protseduur
4 H_BUC_02c Determine Residence, Notification Määra residentsus – teade H003
on Residence residentsuse kohta
5 H_BUC_03a Change of Legislation Applicable, Teade – muudatus H010
Notification kohalduvas õiguses
6 H_BUC_03b Change of Legislation Applicable , Muudatus kohalduvas H011, H012
Request for information õiguses – infopäring
7 H_BUC_04 Reimbursement of Admin Check Administratiivse kontrolli H020, H021
or Med Costs või ravikulude hüvitamine
8 H_BUC_05 Exchange of PIN Isikukoodi vahetamine H061, H062
9 H_BUC_06 Exchange of Claim Nõude vahetamine H065, H066
10 H_BUC_07 Notification of Death Surmateatis H070
11 H_BUC_08 Exchange of Medical Data Terviseandmete H120, H121
vahetamine
12 H_BUC_09 Notification of Medical Report Teade terviseseisundi H121
raporti kohta
13 H_BUC_10 Request for Administrative Check Administratiivse kontrolli H130, H131
taotlus
14 M_BUC_01 Claim for Death Grant Matusetoetuse taotlemine M030
15 M_BUC_02 Claim for Pre-Retirement Benefit Pensionieelse hüvitise M040
taotlemine
16 M_BUC_03a Exchange of Information Andmete vahetamine M050, M051
concerning the amount of income erandlikest
for Special Non-Contributory Cash mitteosamakselistest
Benefits rahalistest hüvitistest
saadava sissetuleku
suuruse kohta
17 M_BUC_03b Exchange of Information Andmete vahetamine M052, M053
concerning periods tööhõive perioodide /
of employment / self employment füüsilise isiku ettevõtluse /
/ residence for Special Non- residentsuse kohta
Contributory Cash Benefits erandlike
1
Tegemist on lõplikult kinnitamata tõlgetega
10
mitteosamakseliste
rahaliste hüvitiste jaoks.
18 R_BUC_04 Offsetting of provisionally paid Ajutistelt makstud R010, R011,
contributions osamaksete R004
tasaarveldamine
19 R_BUC_05 Request for Additional Päring lisainfo kohta R012, R014
Information
20 R_BUC_06 Request for Notification under Art Päring paragrahv 77 R015, R016
77 kohase teatise kohta
21 R_BUC_07 Request for Recovery Päring tagasinõudmise R004, R017,
kohta R018, R019,
R025, R028,
R029, R033,
R034, R036
11
LISA 2. EESSI riikliku domeeni ja TEHIK-u domeeni toodangukeskkonna
käideldavusnõuded
IT-teenuse nimi EESSI andmevahetusteenus
IT-teenuse omanik Maksu- ja Tolliamet
EESSI juurdepääsupunkti ja MTA RINA rakenduste ja serverite majutus, sh
IT-teenuse lühikirjeldus
varundamine ja teenuse monitooring.
Sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise infosüsteem (EESSI) on
määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 alusel loodud tarkvara- ja äriloogika
süsteem sotsiaalkindlustuse andmete elektrooniliseks vahetamiseks Euroopa
Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna sotsiaalkaitse- ning tervisevaldkonna
riiklike asutuste vahel. Andmeid edastatakse ühtses turvalises keskkonnas, kus
on tagatud konfidentsiaalsus ja andmevahetuse kaitse. EESSI puhul on
tegemist asünkroonse andmevahetusteenusega.
EESSI süsteemi tarkvaralisteks komponentideks on:
EESSI kesksüsteem (Central Service Node - CSN) Euroopa Komisjoni
domeenis, mis sisaldab kogu EESSI võrgustiku jaoks ühiseid
komponente;
EESSI juurdepääsupunktid (Access Point - AP), mille kaudu pääsevad
liikmesriikide asutused turvalisse EESSI võrku. Eestis on üks AP, mis
Infosüsteemi lühikirjeldus asub TEHIK-us (EESSI riiklik domeen);
Riiklike rakendusasutuste infosüsteemid, mis on liidestatud EESSI-ga.
Eesti rakendusasutused kasutavad EESSI süsteemis suhtlemiseks ja
juhtumite haldamiseks Euroopa Komisjoni poolt arendatud näidis-
infosüsteemi (Reference Implementation of National Application -
RINA).
Eestis on kokku 4 RINA juhtumihaldussüsteemi:
o Eesti Haigekassa (EHK) RINA, mis on osa Haigekassa
andmekogust ning mida haldab koos toetavate teenustega
TEHIK (TEHIK-u domeen);
o Maksu- ja Tolliameti (MTA) RINA ning
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) RINA, mis on osa
sotsiaalkaitse infosüsteemist ning mida haldab koos toetavate
teenustega TEHIK (TEHIK-u domeen);
o Eesti Töötukassa hallatav RINA (Töötukassa domeen).
Infosüsteemi omanik Euroopa Komisjon
12
Teavitused
TEHIK teavitab EESSI andmevahetusteenuse kasutajaid esimesel
võimalusel kõigist teadaolevatest teenuse katkestustest ja teenuse
kasutamist takistavatest asjaoludest.
Korralised hooldustööd
EESSI riikliku domeeni ja TEHIK-u domeeni
toodangukeskkonna infosüsteemide tööajal toimuvatest
katkestustest ning suurematest hooldustöödest teavitatakse
infosüsteemi kasutajaid e-posti teel vähemalt 48 tundi enne
nende toimumist
EESSI riikliku domeeni ja TEHIK-u domeeni
toodangukeskkonna korrapärased infrastruktuuri hooldustööd
Kokkulepitud teenuselisade
toimuvad iga kuu teise täisnädala neljapäeval ajavahemikul
kirjeldus
22.00–06.00
(nt soovitud varundustihedus,
Korrapäraseid hooldustöid ja planeeritud katkestusi ei teostata
logimise detailsus, eraldi
kalendrikuu 1.-10. kuupäeval
valveala jms)
Infosüsteemi logid
EESSI riikliku domeeni ja TEHIK-u domeeni andmevahetusteenuse logisid
säilitatakse 5 aastat.
Andmete säilitamine
MTA RINA andmeid säilitatakse 75 aastat pärast juhtumi menetluse
lõpetamist.
Aruandlus
Teenuse töö aruanne esitatakse tellija kontaktisikutele hiljemalt iga kvartali
möödudes 10 tööpäeva jooksul. Aruandluse esitamisega alustatakse hiljemalt
2019. aasta III kvartalil.
ERITINGIMUSED
1. EESSI riikliku ja TEHIK-u domeenide toodangukeskkonna käideldavusnõuded
1.1 Teenuse kättesaadavus
Jrk. Tingimus Väärtus
nr
1.1.1 Tööaja klass I
1.2 Planeerimata katkestus2 katastroofiolukorras
2
Teenuse taastamise aega katastroofiolukorras arvestatakse tundides. Planeerimata katkestusi tavaolukorras
arvestatakse teenuse tööaja tundides.
13
1.2.1 Kriitilisuse klass (maksimaalne teenuse taastamisele I
kuluv aeg katastroofiolukorras)
1.3 Planeerimata katkestus tavaolukorras
1.3.1 Ühe planeerimata katkestuse maksimaalne kestus kuus 4h
(TEHIK AP, MTA RINA)
1.3.2 Maksimaalne planeerimata katkestuste kestus aastas 36 h 31 m
(TEHIK AP, MTA RINA)
1.4 Planeeritud katkestus3
1.4.1 Planeeritud katkestusest etteteatamise aeg 48 h
1.4.2 Ühe planeeritud katkestuse maksimaalne kestus 24 h
(väljaspool korralist hooldusaega)
1.4.3 Maksimaalne planeeritud katkestuste kestus aastas 120 h
1.4.4 Maksimaalne planeeritud katkestuste arv kuus 1
1.5 Andmekadu ja varundus
1.5.1 Teenuse taastamiskoha klass I
1.5.2 Varukoopiate paigutamine tähtajatule säilitamisele 1 aasta
1.5.3 Varukoopiate paigutamine lühiajalisele säilitamisele 24 h koopia – 1
nädal
7 päeva koopia – 4
nädalat
1 kuu koopia – 12
kuud
1.6 Reaktsiooniajad
Funktsionaalsus Normaalne viide Maksimaalne viide
MTA RINA-sse sisselogimine 1s 3s
MTA RINA-s uue juhtumi 1s 5s
loomine
MTA RINA-s juhtumi 3s 5s
salvestamine
MTA RINA-s juhtumi 1s 4s
kustutamine
MTA RINA-st väljalogimine 1s 3s
3
Planeeritud katkestusi (v.a. katkestustest etteteatamise aega) arvestatakse teenuse tööaja tundides.
14