Leping

Raamleping nr 3-9/1941-1 EKIIRABI ANALÜÜSI- JA SEIREMOODULI (ASM) ARENDUSTÖÖD Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009700, aadress Uus-Tatari 25, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold ja Intelex Insight OÜ, (edaspidi täitja), registrikood 10613, aadress Tulika 19, 10613 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Kaur Kivirähk, edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas. 1. RAAMLEPINGU EESMÄRK 1.1 Tellija poolt korraldatud riigihanke „eKiirabi analüüsi- ja seiremooduli (ASM) arendustööd“ (riigihanke viitenumber 208897) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kirjeldada raamlepingu kehtivuse ja raamlepingu alusel tellitud tööde teostamise ajal kehtivad poolte õigused, kohustused ja vastutus ning määrata kindlaks tööde tellimise tingimused. 1.2 Raamlepingus fikseeritakse tööde tellimise tingimused ning poolte õigused ja kohustused kogu raamlepingu alusel tööde teostamise perioodiks. Raamlepingu alusel tellitavate tööde sisu, maht ja teostamise tähtajad lepitakse kokku hankelepingus või tellimuses, juhindudes raamlepingust. 1.3 Raamleping ei kohusta tellijat täitjalt töid tellima. 2. RAAMLEPINGU ESE 2.1 Raamlepingu esemeks on eKiirabi infosüsteemi analüüsi- ja statistikamooduli analüüsi-, arendus- ja hooldus- ning veaparandustööd vastavalt tehnilisele kirjeldusele. 2.2 Tööde tellimused ja nende sisu lepitakse kokku raamlepingu alusel sõlmitavates hankelepingutes või tellimustes. 2.3 Tööde teostamisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu või tellimuse (edaspidi koos nimetatud ka leping) tingimustest ja kodukorra olemasolul kodukorra regulatsioonist. Tellija võib kodukorra kehtestamisel teha kodukorda muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest. 2.4 Kui lepingus kirjeldatud tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks lepingu tingimus. 2.5 Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse riigihanke alusdokumendid ja täitja riigihankes esitatud pakkumus. 2.6 Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks. 3. ÜLDTINGIMUSED 3.1 Pooled teevad raamlepingu ja lepingu täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele, lähtudes hanke alusdokumentides, raamlepingus, lepingus ja nende lisades fikseeritud ning õigusaktides sätestatud kohustustest. 3.2 Tellija eeldab, et täitja on lepingu esemeks olevate tööde tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole lepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd lepingu täitmise raames. 3.3 Töö käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest viivitamatult tellijat. Tööde teostamisel juhindub täitja tellija poolsetest suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes juhiste saamiseks või läbirääkimisteks vajadusel tellija poole. 3.4 Kui tööde teostamisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu eesmärkidest tellija seisukohalt. 3.5 Tellijal on õigus jooksvalt lepingu täitmist kontrollida. Tellijal on õigus anda täitjale suuniseid lepingu täitmiseks ning täitja kohustub neid järgima. Täitja on kohustatud viivitamatult informeerima tellijat tööde teostamist takistavatest asjaoludest, mis segavad lepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist. 3.6 Kui pool on teinud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. 3.7 Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. 3.8 Tööde teostamise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka tellimuste esitamise, töökoosolekute jm suhtluse ning dokumenteerimise keel. 3.9 Täitja kohustub teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid teenuse kvaliteedi tõstmiseks. 3.10 Täitja peab takistama juurdepääsu tellija infosüsteemidele töödega mitte seotud isikutele. 3.11 Tellija võib vajadusel kaasata tarkvara kvaliteedi ja/või turvalisuse hindamiseks välise eksperdi või audiitori. Puuduste avastamisel täitja töös on täitja kohustatud kõrvaldama avastatud puudused tellija poolt antud mõistliku tähtaja jooksul või vastavalt garantii tingimustele (vt raamlepingu alapunkt 12). Puuduste kõrvaldamata jätmisel on tellijal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. 3.12 Tellija võib kontrollida täitja poolt tööde teostamiseks kasutatava alltöövõtja osas kõrvaldamise aluste puudumist vastavalt RHS § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatule. Kui tellija tuvastab, et alltöövõtjal esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus, nõuab ta pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist. Kui alltöövõtjal esineb § 95 lõikes 4 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt sellise alltöövõtja asendamist (RHS § 122 lg 7). 4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1 Täitja kohustub: 4.1.1 teostama tööd lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise; 4.1.2 tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama tööde teostajate kõrge professionaalse taseme ja vajaliku tehnoloogia/metoodikate väga hea tundmise ning tehtud tööde dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele, samuti omama tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige  sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi. Jätkuarenduste puhul on täitja kohustatud litsentsimudeli valikul arvesse võtma tellija varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest; 4.1.3 järgima tööde teostamisel poolte jaoks kohustuslikke dokumente; 4.1.4 tegema koostööd tellija palvel kolmandate osapooltega (nt äri poolega, ministeeriumiga, teiste arenduspartneritega jne); 4.1.5 andma tasuta selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta kuni garantiiaja lõpuni; 4.1.6 vajadusel koolitama tellijat tööde valmimise järgselt; 4.1.7 täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud; 4.1.8 pidama kinni kõikidest raamlepingu, sellega seotud lisade ja lepingute tingimustest; 4.1.9 aru saama, et ärinõuete täitmiseks võib tekkida vajadus olemasoleva koodi muutmiseks ja täiendamiseks ning tagama jätkuvalt pärast koodi muutmist või täiendamist ka selle funktsionaalsuse toimimise; 4.1.10 kasutama tööde teostamisel meeskonnaliikmeid, kes on riigihanke pakkumuses tööde teostamiseks nimetatud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (p 7 jj.); 4.1.11 teostama tööd kuni kokku lepitud tööde üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, ning pidama arve esitamisel kinni poolte vahel kokku lepitud tööde maksumuse suurusest ja maksetingimustest; 4.1.12 kasutama tööde teostamisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; 4.1.13 pöörduma juhiste saamiseks tellija poole, kui need on tööde teostamiseks vajalikud, samuti teavitama tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad tööde teostamist või muude lepinguliste kohustuste täitmist; 4.1.14 osutama tellijale tehtud töö osas konsultatsiooniteenust vähemalt 2 kuud peale tehtud töö akteerimist. 4.2 Täitjal on õigus: 4.2.1 saada tööde teostamise eest lepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 4.2.2 asendada objektiivsel põhjusel ja tellija eelneval kirjalikul nõusolekul meeskonnaliikmeid tingimusel, et meeskonnaliikmed asendatakse riigihankes nõutud kompetentsiga isikutega; 4.2.3 kasutada tööde teostamisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. 4.3 Tellija kohustub: 4.3.1 tasuma täitjale vastu võetud tööde teostamise eest lepingus kokkulepitud ulatuses ja korras; 4.3.2 tagama täitjale ligipääsu tööde teostamiseks vajalikule informatsioonile ja keskkondadele; 4.3.3 võtma tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta tööd mõistliku aja jooksul või vastavalt lepingus kokku lepitud tähtajale; 4.3.4 teavitama täitjat üle antud töödes esinevatest puudustest ning kohustusest puudused kõrvaldada, andes selleks täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. 4.4 Tellijal on õigus: 4.4.1 keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud töid kokku lepitud tähtajaks või vastavuses lepingule ja selle juurde kuuluvatele dokumentidele ning täitja poolne lepingu rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui tööde teostamine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu); 4.4.2 nõuda täitjalt tekkinud kulutuste ja kogu kahju hüvitamist, kui täitja poolne lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on toonud tellijale kaasa kulutusi, v.a kui rikkumine oli põhjustatud tellija või kolmanda osapoole tegevusest; 4.4.3 öelda täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral raamleping või leping igal ajal üles ja nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulutuste ja kahju hüvitamist täies ulatuses; 4.4.4 kontrollida igal ajal tööde vastavust kokkulepitud tingimustele ja nõuda täitjalt informatsiooni lepingu täitmise kohta; 4.4.5 kaasata juba sõlmitud lepingusse tellija poolel kolmandaid osapooli (eelkõige maksja rollis), nt teisi riigiasutusi (eelkõige Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused). Tellija poolel kolmanda osapoole kaasamine ei ole käsitletav raamlepingu või lepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 5. NÕUDED DOKUMENTATSIOONILE JA KASUTUSJUHENDITELE 5.1 Dokumentatsioon on rakenduse oluline osa. Dokumentatsiooni hulka kuulub kasutusjuhend, administreerimisjuhend, konfiguratsioonijuhendid, integratsioonijuhend, varundamise- ja taasteplaan, paigaldusjuhend, andmemudel, komponendi mudel ja RIHAle vajalikul kujul teostatud või muudetud dokumentatsioon. Dokumentatsioon peab olema eesti keeles ja terviklik, vastama Tööle, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav ning detailne vastavalt Tellija suunistele, et Tellija saaks käesoleva teostatud Tööd kasutada, hooldada ja kohandada, täiendades juba olemas olevat dokumentatsiooni või koostades vajadusel uue dokumentatsiooni. 5.2 Tööde dokumentatsioon ja kasutusjuhendid peavad tagama tellijale võimaluse tööde tulemit tulevikus parandada ja arendada, samuti koolitada ja juhendada oma töötajaid tööde kasutamisel. Tööde dokumentatsioon peab olema laetud üles tellija määratud keskkonda. 5.3 Täitja kohustub lähtekoodi dokumenteerimisel juhinduma tehnilisest kirjeldusest. Tööde käigus loodud lähtekood peab olema kirjutatud ja dokumenteeritud selliselt, et vajadusel oleks tellija või kolmas isik võimeline aru saama tarkvara loogilisest ülesehitusest ning jätkama lähtekoodi arendusega. 5.4 Tööde tulem peab olema dokumenteeritud konkreetsete tööde iseloomust lähtudes, juhindudes kehtivast kodukorrast ning raamlepingu lisades sätestatust, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 6. RAAMLEPINGU HIND 6.1 Riigihanke hinnapakkumuses pakutud tööde ühe töötunni maksimaalne maksumus ilma käibemaksuta fikseeritakse kogu raamlepingu kehtivuse ajaks. 6.2 Tööde teostamise maksimaalne ühe töötunni hind käibemaksuta on vastavalt pakkumusele 58,60 (viiskümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot. 6.3 Täitjal ei ole lubatud raamlepingu kehtivuse ajal punktis 6.2 sätestatud ühe töötunni maksimaalset hinda tõsta, kuid täitja võib pakkuda madalamat hinda. 6.4 Täitja poolt esitatav arve peab üheselt viitama raamlepingule ja sisaldama riigihanke viitenumbrit. 6.5 Arve on täitjal õigus esitada pärast tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamist mõlema poole poolt, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva. 6.6 Täitja esitab Tellijale arved vastu võetud Tööde eest e-arvena aadressil [email protected] (välispakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus [email protected]), arvel peab olema märgitud riigihanke viitenumber 208897. 7. TÄITJA MEESKOND 7.1 Täitja tagab riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmete osalemise tööde teostamisel, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue samaväärse meeskonnaliikmega. Täitja esitab enne meeskonnaliikme vahetamist Tellijale uue meeskonnaliikme kogemust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. 7.2 Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt lepingu sõlmimisel. 7.3 Täitja meeskonnaliikme ettevõttest lahkumise, haigestumise jms juhtumite korral asendab Täitja konkreetse spetsialisti hiljemalt kahe nädala jooksul. 7.4 Täitja võib lisada täiendavaid meeskonnaliikmeid juhul, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud tööde täitmisega hõivatud. 7.5 Täitja kohustub tellija nõudmisel meeskonnaliikme asendama, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. Täitja kannab kõik asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 7.6 Tellija võib lepingu sõlmimisel tellida lisaks kokku lepitud meeskonnaliikmete rollidele uusi rolle, kui see on tingitud tellitavate tööde iseloomust ja tööde efektiivseks teostamiseks on otstarbekas kaasata teistsuguse kompetentsiga meeskonnaliikmeid. Sellisel juhul määratakse uue meeskonnaliikme rolli kompetentsi nõuded pakkumuse esitamise ettepanekus. 8. TÖÖDE TELLIMINE 8.1 Tellimus on Tellija poolt Täitjale esitatav kirjalik pöördumine töö(de) teostamiseks, kas tellimusena Tellimusvormil või Tööde halduskeskkonna kaudu. Mõlema poole poolt allkirjastatud tellimused ja Tööde halduskeskkonna poolt täitmiseks suunatud tellimused loetakse raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguteks. 8.2 Tööde teostamine toimub tellimuste või sõlmitud lepingute tehnilise kirjelduse alusel, milles määrab tellija tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu), võimalusel tööde mahu, ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused. Tingimused võivad olla fikseeritud ka etapiti. Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele. 8.3 Tellija esitab tööde tellimusi vastavalt tegelikule vajadusele ning täitja peab olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks tööde tellimuste esitamise vahepealsel ajal. 8.4 Lepingu sõlmimiseks esitab tellija täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse ja annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades  tellitavate tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki pakkumuskutses esitatud nõudeid. 8.5 Täitja hindab töö mahu ja esitab tellijale tellimuses esitatud tähtajaks hinnapakkumuse Töö teostamiseks, mis sisaldab Tellija nõutud andmeid, nt teostamise tähtaja ja vajadusel Töö etappide kirjelduse ja teostamise tähtajad. 8.6 Tellijal on õigus pidada pakkumuse esitajaga kirjalikus vormis või protokollituna läbirääkimisi esitatud pakkumuse osas ning küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks vajalike eelduste olemasolu kohta. 8.7 Tellimused mahuga üle 20 000 euro käibemaksuta sõlmitakse alati tellimusvormil ja allkirjastatakse poolte poolt. Täitja kohustub lepingu allkirjastama hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamiseks saatmisest. Tööga võib Täitja alustada pärast tellimuse kahepoolset allkirjastamist. 8.8 Tööde tellimiseks eeldatava mahuga vähem kui 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot ilma käibemaksuta, võib tellija esitada täitjale tellimuse. Täitja esitab tellijale omapoolse kinnituse tellimuse vastu võtmise ja valmisoleku kohta tellimuse alusel tööde teostamisega alustamise osas. 8.9 Tööd, mis on kiireloomulised, väikse mahuga jms võib Tellija suunata täitmiseks ka Tööde halduskeskkonna kaudu (jira). Sel juhul võib Täitja alustada töödega pärast Töö Tööde halduskeskkonnas täitmisele suunamist projektijuhi poolt. 9. TÖÖDE JA VEAPARANDUSTÖÖDE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 9.1 Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kord, tööde teostamise etapid ja tähtajad ning tööde testimiseks esitamise tähtajad ja kord ning muud tööde teostamiseks vajalikud kokkulepped lepitakse poolte vahel kokku lepingu sõlmimisel. 9.2 Kõik Töö tulemused dokumenteeritakse ja hallatakse Tellija dokumendihalduskeskkonnas või/ja koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab, SVN). Dokumendihalduskeskkonnas ja koodihalduskeskkonnas fikseeritakse muuhulgas ka Töö tellimise ning üleandmise aeg (ajahetk), milleks on Töö teostamiseks vajaliku viimase dokumendi salvestamise aeg. Kui Töö on jagatud etappideks, annab Täitja etappide tulemused Tellijale üle vastavalt lepingus kokkulepitud etappide tähtaegadele. 9.3 Üleantavad Tööd tuleb Täitja poolt enne Tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood. 9.4 Tarne, mis on lepingu alusel teostatud töö üleandmine paketina, mille kirjeldus ja spetsifikatsioon on lisatud dokumendihalduskeskkonda, on konfigureeritud korrektselt toodangusse paigaldamiseks ning lisatud koodihalduskeskkonda. Täitja lisab tarne kohta Tarneteatise lisades tarnega seotud testimise juhendi ning vajadusel automaattestid. 9.5 Täitja kohustub tööd üle andma lepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Tööde lahutamatuks osaks, mis tuleb üle anda koos töödega, on tööde juurde kuuluv tehnilises kirjelduses toodud nõuetekohane dokumentatsioon. 9.6 Täitja annab töö üle omalt poolt allkirjastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi nimetatud ka akt). 9.7 Tööde nõuetele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimiseks teostab Tellija vastuvõtutestid, sh viib Tellija läbi OWASP ASVS v2 kehtiva versiooni taseme 2 (või samaväärse uuema) turvatestid. Turvatestid tellib Tellija lähtudes oma ajakavast. Turvatestimisel leitud vead, mis on tekkinud Tööde teostamise tulemusena, parandab Täitja oma kuludega. 9.8 Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist kehtivas kodukorras või lepingus kirjeldatud tingimustel. 9.9 Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal on õigus määrata mõislik tähtaeg pisivigade parandamiseks. 9.10 Tellijal on õigus keelduda Töö vastuvõtmisest kui Töö ei vasta esitatud nõuetele ja/või kvaliteedile või neis esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide tulemus on negatiivne). 9.11 Juhul kui Tellija esitab oma vastuväited Tööle, eeskätt Töö mittevastavuse kohta Tellimuse tingimustele, peab Täitja tegema Töös vastavad parandused, muudatused või täiendused Tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui Täitja ei ole Tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud puudusi, võib Tellija Töö ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda Täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.12 Alates teisest kordustestimisest võib Tellija kordustestidega seotud kulutused (Tellija kulutatud tööaeg ja/või Tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) Täitjalt välja nõuda. 9.13 Kui Töö teostamisel, sh vigade kõrvaldamisel tekivad Täitja ja Tellija vahel erimeelsused, lähtutakse tõlgendamisel eelkõige Töö eesmärkidest Tellija seisukohalt. 9.14 Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks ja vastu võetuks kui Tööd vastavad Tellimusele, vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja Töö on üleandmise– vastuvõtmise aktiga Tellija poolt vastu võetud. Tööde halduskeskkonna kaudu teostatud Tööd võetakse vastu vähemalt kord kvartalis Täitja poolt esitatava aruande alusel koostatud koondaktiga. Koondaktis peavad tehtud veaparandus- ja arendustööd olema teineteisest eristatud. 10. VIGADEST TEAVITAMINE JA VEAPARANDUSTE TEOSTAMINE 10.1 Tellija teavitab tema poolt avastatud rakenduse ja Tarkvara vigadest Täitjat esimesel võimalusel, tehes kande tööde halduskeskkonda, st registreerib vea, sh märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse (märkides lisaks kui tegemist on garantiilise tööga) ja suunab selle Täitjale. 10.2 Täitja võib teavitada omalt poolt avastatud vigadest Tellijat, tehes kande Tööde halduskeskkonda, st registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning suunab selle Tellijale.. Täitja garanteerib Tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku tasuta konsultatsiooni. 10.3 Tellija suunab veateated Täitjale täitmiseks tööde halduskeskkonna vahendusel ja määrab vea kriitilisuse. 10.4 Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul. 10.5 Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed: 10.5.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg 8 tundi; 10.5.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16 tundi;  10.5.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi. 10.6. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse lahendusaja jooksul, kohustub Täitja sellest Tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul Täitja on reaalselt võimeline vea parandama. 10.7. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks, kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega. 10.8. Kõigi lepingujärgsete tööde vastuvõtmise ajaks loetakse viimase akti allkirjastamise aeg või aktis märgitud hilisem kuupäev. 11. INTELLEKTUAALNE OMAND 11.1. Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad tööde teostamiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 11.2. Tasu autoriõiguste loovutamise ning litsentsi andmise eest sisaldub lepingu hinnas. 11.3. Täitja loovutab tellijale tööde teostamise käigus loodud tööde kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega lepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 11.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 11.4.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 11.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes muudatusi ning neid täiendada; 11.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; 11.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis. 11.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodava töö kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. 11.6. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast töö vastuvõtmist. 11.7. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal lepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. 11.8. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 11.9. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 12. GARANTII 12.1. Täitja annab lepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud nõuetekohase Töö vastuvõtmise kuupäevast. 12.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. 12.3. Täitja on garantii kehtivuse ajal kohustatud kõrvaldama töödes avaldunud vead ja lepingu tingimustele mittevastavused tasuta, sealhulgas on täitja kohustatud uuendama või asendama kõik esinenud veaga seonduvad dokumendid. 12.4. Täitjale peab saama edastada teateid garantiiga hõlmatud vigade ilmnemise kohta vastavalt kehtiva kodukorra regulatsioonile garantiist tulenevate õiguste teostamiseks vähemalt igal tööpäeval ajavahemikul kell 8:00 kuni 17:00. 12.5. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 12.5.1. vea ilmnemisel vea otsimine (lokaliseerimine), veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; 12.5.2. vea põhjuste analüüs ning selle tulemuste kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-posti teel) esitamine tellijale, samuti ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutuselevõtmise kohta; 12.5.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise toe pakkumine tellijale, samuti sellega seotud konsultatsioonid; 12.5.4. vigase või puuduliku dokumentatsiooni parandamine, sealhulgas dokumentatsiooni täiendamine ja uuendamine, kui selline vajadus tuleneb vigade parandamisest. 12.6. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes punktis 10 fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest. 12.7. Täitja garantiist tulenevate kohustuste täitmine on arvestatud lepingus kokkulepitud tasu hulka. 12.8. Juhul, kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga või muu puudus ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea või puuduse kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks lepingus, mille raames teostatud töödes on viga või puudus ilmnenud, fikseeritud tööde teostamise ühe töötunni hind. 12.9. Tellija tagab täitjale kaasaabi garantiikohustuse alla käivate vigade ja puuduste kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. 12.10. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud vea. 12.11. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab täitjaga kooskõlastamata lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud, kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. 13. POOLTE VASTUTUS 13.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Rikkumine on vabandatav, kui esineb vääramatu jõud. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 13.2. Pool vastutab teise poole ees muuhulgas lepingu rikkumise eest, mis tuleneb poole poolt lepingu täitmisele kaasatud isikute tegevusest või tegevusetusest (sh alltöövõtjate tegevuse eest, keda täitja tööde teostamisel kasutab). 13.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 13.4. Poole lepingulise kohustuse rikkumise korral on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Leppetrahvi, viivise ja tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kui rikkumise eest on võimalik kohaldada mitut õiguskaitsevahendit ja/või leppetrahvi, valib õiguskaitsevahendi ja/või leppetrahvi rakendamise tellija. 13.5. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse tööde üleandmise tähtaega proportsionaalselt vastava aja võrra. 13.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumise korral. 13.7. Juhul, kui tellija satub täitjale tööde eest tasu maksmisega viivitusse, on täitjal õigus esitada viivise nõue, mille suuruseks on 0,2% lepingujärgse konkreetse töö eest maksmisele kuuluvalt tasult iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% konkreetse töö eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Täitja esitab viivise nõude tellijale allkirjastatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13.8. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, ei ole teostatud vastavalt kokku lepitud kvaliteedile, ei ole üle antud tähtaegselt või esineb muu täitja poolne lepingus kokku lepitud tingimuste rikkumine. 13.9. Juhul, kui täitja rikub lepingulist kohustust (sh garantiist tulenevat kohustust), on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2% konkreetse lepingu kogumaksumusest iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui tööde teostamine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 13.10. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult (st täitja ei suuda täiendava aja jooksul tööde valmimist tagada) ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, puudub tellijal kohustus tellitud tööde eest maksta ja täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 13.11. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse punktis 15.5 kirjeldatut. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust taganeda. 13.12. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 13.13. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 13.14. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata punktis 13.12 kirjeldatud tasumise kohustust. 13.15. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. 14. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS 14.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt raamlepingu alusel tellitud tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult. 14.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. 14.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku andmetöötluse lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust. 14.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses tööde teostamisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 14.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 14.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 14.7. Pooled ei kasuta raamlepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks. 14.8. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka raamlepingu ja raamlepingu alusel sõlmitud lepingute lõpetamise või lõppemise järgselt. 14.9. Täitja on teadlik, et raamleping ning raamlepingu alusel sõlmitud lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 14.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 15. RAAMLEPINGU KEHTIVUS JA ÜLESÜTLEMINE VÕI LEPINGUST TAGANEMINE 15.1. Raamleping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib 36 kuud. Lepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida kauem. 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 15.2. Tellija võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud lepinguid. 15.3. Täitja võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades tellijale vähemalt 90 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud lepinguid. 15.4. Tellijal on õigus raamleping ja/või leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt raamlepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 15.4.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 15.4.2. pankrot on välja kuulutatud; 15.4.3. täitja varad arestitakse; 15.4.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 15.5. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks täitja poolt loetakse muuhulgas: 15.5.1. mõjuva põhjuseta lepingu sõlmimata jätmine; 15.5.2. valeandmete või valeinfo esitamine; 15.5.3. täitjal puuduvad lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused); 15.5.4. alapunktis 10 kirjeldatud intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 15.5.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 15.5.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 15.5.7. korduv (vähemalt kahel korral) lepingu järgsetele tingimustele vastava kohustuse täitmata jätmine, sh lepingu järgsete tööde mittekohane teostamine ja kohustuste täitmata jätmine garantiiperioodil; 15.5.8. Lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule, saamata selleks eelnevalt tellija poolset kirjalikku taasesitamist võimaldavat nõusolekut. 16. POOLTEVAHELISED TEATED JA KONTAKTISIKUD 16.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kehtiva kodukorra tingimustest. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis allkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. 16.2. Tellija kontaktisik(ud) on: Lembit Pirn, telefon 7943 900, e-post: [email protected]. 16.3. Täitja kontaktisik(ud) on: Kaur Kivirähk, telefon +372 5293047 e-post: [email protected]. 16.4. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta töö vastu ning allkirjastada akt ning esitada ja allkirjastada tellimusi mahus kuni 20 000 eurot (käibemaksuta). 16.5. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 17. MUUD TINGIMUSED 17.1. Kogu suhtlus raamlepingu täitmise perioodil toimub tellija ja täitja vahel eesti keeles, sh töökoosolekud, arupärimised, tagasiside andmine, tellimuste esitamine, lepingute sõlmimine jmt. Täitjalt oodatakse raamlepingu perioodil operatiivset tagasisidet tellija arupärimistele. Pakkuja peab tagama, et meeskonnaliikmetega oleks võimalik eesti keeles ilma põhjendamatute viivitusteta informatsiooni vahetada. 17.2. Raamlepingu alusel sõlmitud lepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest. 17.3. Täitjal ei ole õigust ilma tellija kirjaliku nõusolekuta raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi kolmandatele isikutele üle anda. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle raamlepingu pooleks. 17.4. Raamlepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas vormis. 17.5. Täitjal puudub volitus tegeleda raamlepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. 17.6. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. 17.7. Kui raamlepingu mõni säte on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 18. LISAD 18.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 18.2. Lisa 2 – Nõuded infosüsteemi dokumenteerimisele 18.3. Lisa 3 - IT-profiil 18.4. Lisa 4 – Front-end arendusreeglid 18.5. Lisa 5 – Üldised mittefunktsionaalsed nõuded 18.6. Lisa 6 –Andmetöötluse leping (sõlmitakse vajadusel) 19. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa 1 Tehniline kirjeldus raamlepingu„eKiirabi analüüsi- ja seiremooduli (ASM) arendustööd“ ____ juurde 1. Hanke eesmärk Hanke eesmärk on leida eKiirabi infosüsteemi analüüsi- ja statistikamooduli analüüsi-, arendus- ja hooldus- ning veaparandustööde teostaja. eKiirabi infosüsteem koosneb järgmistest alamsüsteemidest 1.1. Kiirabi mobiilsest töökohast (KMT), mis on kiirabi tööks vajalik tarkvaraline ja riistvaraline lahendus, mis võimaldab suhelda Häirekeskusega, sh vastu võtta Häirekeskuse poolt edastatavaid kutseid sündmuskohale, täita mobiilselt elektroonset kiirabikaarti, pärida tuvastatud patsiendi andmeid rahvastiku registrist ja tervise infosüsteemist ning uuringutulemusi Tervishoiu Pildipangast ning teistest integreeritud süsteemidest, teostada vajalikke toiminguid ning allkirjastada ja edastada täidetud kiirabikaarte tervise infosüsteemi. 1.2. Statsionaarsest töökohast kiirabijaamas (KMT PC), mille abil on võimalik teostada p.2.1 nimetatud tegevusi 1.3. Haldus- ja operatiivjälgimise süsteemist, mis võimaldab jälgida ning administreerida kiirabi tööd. 1.4. Analüüsi-ja statistikamoodulist (ASM), mille ülesandeks on võimaldada analüüsida kiirabide tööd, mis on integreeritud KMT-ga kuid mille arendamine ei ole hanke eseme osa. 1.5. eKiirabi kasutab ka Häirekeskuse kaardirakendust mGIS Praeguse ASM lahenduse lühikirjeldus:  andmed laetakse KMTst andmelattu, kasutades MS SQL integration service funktsionaalsust;  luuakse andmete peale andmemudel, mille abil saavad lõppkasutajad kas läbi Exceli pivoo-tabeli või Reporting service aruannetes kasutada drill-down funktsionaalsust;  andmemudeli kirjeldamiseks on kasutusel MDX (Multidimensional expressions) keel;  analüütika ja aruandluse tulemid on kasutajale kättesaadavad läbi SharePointi portaali. 2. Hankelepingu eseme kirjeldus Kiirabi analüüsi- ja statistikamoodul on kiirabi tööks vajalik tarkvaraline lahendus, mis võimaldab kiirabiasutustel kiirabi analüüsimoodulis olevatelt isikustatud andmetelt teha kiirabikaartide operatiivanalüüse (nt. kontrollida kiirabikaartide kohustuslike andmeväljade täitmist), kiirabikaarte analüüsida ja teha kiirbaikaartidel olevalt andmestikult analüüse ja statistikat ning saata välja kiirabi brigaadile teateid analüüsi tulemusel saadud info kohta. Hanke esemeks on: 1 2.1. eKiirabi analüüsi- ja statistikamooduliga (ASM) seotud kõik tööd lähtudes eKiirabi juhtrühma, Eesti Kiirabide Liidu ning TEHIKu poolt antavatest suunistest. 2.2. MS SQL Serveri üleviimine viimasele ametlikule versioonile (MS SQL 2017 või uuem) 2.3. SharePoint üleviimine viimasele ametlikule versioonile (SharePoint 2016 või uuem) 2.4. Tellija ja kiirabide koolitamine ja konsulteerimine. 3. Tellitavate tööde kirjeldus 3.1. Tööd võivad sisaldada eKiirabi ASM kõikide komponentide analüüsi-, arendus- ja hooldus- ning veaparandustöid. 3.2. Teostatud tööde dokumenteerimine, kasutusjuhendite koostamine ja täiendamine. 3.3. Koolitusmaterjalide ettevalmistamine ja kiirabide peakasutajate koolitamine ning nõustamine 3.4. Kasutuslugude koostamine, rakenduse testimine, automaattestide ja testiraportite koostamine 3.5. Osalemine projekti töökoosolekutel vastavalt projektijuhi kutsetele (ei ole tasustatav) 3.6. Töid tellitakse vastavalt vajadusele, Tellija ei garanteeri Täitjalt tööde tellimist. 3.7. Tööde tellimine ja teostamine toimub vastavalt käesoleva tehnilises kirjelduses esitatule ja lähtuvalt Tellija üldistest kehtivatest arendusnõuetest, mis on toodud lisas. 3.8. Tööde teostamisel ei töödelda isikuandmeid. Juhul kui selleks tekib vajadus, sõlmitakse eraldi isikuandmete töötlemise leping. 4. Mõisted 4.1. Rakendus eKiirabi on tervise infosüsteemi juurde kuuluv kiirabide tööks vajalik veebirakendus, mis koosneb mitmetest komponentidest. 4.2. Arendus-, tootmis- ja testkeskkonnad asuvad Tellija juures. Ligipääsud keskkondadesse ja tehnilised tingimused täpsustatakse töö käigus. 4.3. Tarkvara tähistab eKiirabi rakenduse baastarkvara või tarkvaraplatvormi. 4.4. Teenindusaeg on igal tööpäeval alates 08:00 kuni 17:00, v.a riiklikud pühad. Teenindusaeg on lühendatud vastavalt seadusele pühade-eelsetel päevadel. Teenindusajal tagab Täitja valmisoleku Tellija konsulteerimiseks veebirakendusega seotud küsimustes. 4.5. Lahendusaeg tähendab perioodi teenindusajal, mille jooksul Täitja on kohustatud parandama vea, teostama arendustöö ning täitma muud garantiist tulenevad kohustused. (maksimaalsed veaparandustööde lahendusajad on toodud punktis 6.5). 2 4.6. Tööde halduskeskkond on Tellija keskkonnas asuv ja Täitjale vajalikus mahus kättesaadavaks tehtud rakenduse vigade ja arenduste haldamiseks kasutusel olev keskkond(näiteks Jira), mis lepitakse kokku Poolte vahel raamlepingu täitmise käigus. 4.7. Tellimus on Tellija poolt Täitjale esitatav kirjalik pöördumine töö(de) teostamiseks, kas tellimuskirjana Tellimusvormil või Tööde halduskeskkonna kaudu. Tellimused mahuga üle 20 000 euro käibemaksuta sõlmitakse alati Tellimusvormil ja allkirjastatakse poolte poolt. Tellimusvormi kehtestab Tellija raamlepingu täitmise käigus. Mõlema poole poolt allkirjastatud Tellimused ja Tööde halduskeskkonna poolt täitmiseks suunatud tellimused loetakse raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguteks. 4.8. Veaparandus on rakenduse kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud töö, mis on tööde halduskeskkonnas fikseeritud ja mille teostamise on Tellija eelnevalt Täitjale täitmiseks suunanud. 4.9. Töö on rakenduse kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega või rakenduse uue funktsionaalsuse lisamisega seotud töö või sellega seotud töö, mis on eelnevalt Tellija ja Täitja poolt kokku lepitud ja Tellimusega kinnitatud või suunatud täitmiseks Tööde halduskeskkonna kaudu. 4.10. Tarne on Tellimuse alusel teostatud töö üleandmine tarneteatise esitamisega Tellijale. Tarneteatise vormi kehtestab Tellija raamlepingu täitmise käigus. Tarneteatised salvestatakse koodihalduskeskkonnas. 4.11. Dokumendihalduskeskkond on Tellija keskkonnas asuv ja Täitjale vajalikus mahus kättesaadavaks tehtud dokumentide haldamiseks kasutusel olev rakendus (näiteks Confluence), mis lepitakse kokku Poolte vahel hankelepingu täitmisel käigus. 4.12. Dokumentatsioon on rakenduse oluline osa. Dokumentatsiooni hulka kuulub kasutusjuhend, administreerimisjuhend, konfiguratsioonijuhendid, integratsioonijuhend, varundamise- ja taasteplaan, paigaldusjuhend, andmemudel, komponendi mudel ja RIHAle vajalikul kujul teostatud või muudetud dokumentatsioon. Dokumentatsioon peab olema eesti keeles ja terviklik, vastama Tööle, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav ning detailne vastavalt Tellija suunistele, et Tellija saaks käesoleva teostatud Tööd kasutada, hooldada ja kohandada, täiendades juba olemas olevat dokumentatsiooni või koostades vajadusel uue dokumentatsiooni. 4.13. Koodihalduskeskkond on Tellija keskkonnas asuv ja Täitjale vajalikus mahus kättesaadavaks tehtud rakendus (näiteks GitLab) paigaldusjuhendite, lähtekoodide, konfiguratsioonide, skriptide jmt. haldamiseks, mis lepitakse kokku Poolte vahel lepingu täitmise käigus. 4.14. Suuremahuline projekt – käesoleva hanke kontekstis loetakse suuremahuliseks IT arenduse projekt, mille maksumus on vähemalt 80 000 EUR ja kestvus 36 kuud või rohkem. 5. Tööde spetsifikatsioon Minimaalselt peab olema toetatud järgnev: 3  5.1. MS SQL Server 2014 5.2. SharePoint 2013 5.3. Rakenduse ISKE turvaklass on K2T3S2. 5.4. Reaalseid ja isikustatud andmeid ei tohi test- ja arenduskeskkondades töödelda. 5.5. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja Tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. 5.6. Täitja peab takistama juurdepääsu Tellija infosüsteemidele töödega mitte seotud isikutele; 5.7. Täitja peab logima tööde teostamisega seotud toiminguid. 5.8. Teostatud arendused peavad läbima OWASP ASVS v2 taseme 2 turvatestid 5.9. Tööd teostatakse arvestades Tellija poolt esitatud arendusnõudeid. 6. Rakenduse teenustaseme kokkulepe (SLA) 6.1. Teenuse mahunäitajad Jrk. nr Tingimus Kokku lepitud tingimus 1 Maksimaalne lubatud üheaegne Kuni 1000 üheaegset kasutajat. kasutajate/pöördumiste arv 2 Maksimaalne prognoositav andmemaht Kuni 4 TB. Andmete mahu kasv aastas 300 GB. 3 Maksimaalne lubatud säilitusmaht Piiramata 4 Maksimaalne lubatud võrguliikluse maht 30 GB/kuus 5 Andmete varukoopiaklass (RPO) Teoreetiline RPO on 24h 6 Varukoopiate tegemise sagedus ja meetod 1 kord nädalas täielik varukoopia kogu süsteemist; 6 korda nädalas inkrementvarundus (incremental backup, eelneva varukoopia suhtes). Varundus toimub öösel alates kell 2:00 6.2. Üldmääratlus Jrk. nr Tingimus Kokku lepitud tingimus 1 Tööaeg 24x7 2 Turvaklass K2T3S2 3 Kriitilisuse klass (RTO) Infosüsteem peab olema uuesti kasutatav 12 tunni jooksul. 6.3. Käideldavus Jrk. nr Tingimus Kokku lepitud tingimus 1 Arhiveerimine Varukoopiad arhiveeritakse iga 12 kuu tagant. 2 Hooldusaeg (teostab Tellija) 22:00-06:00 4 3 Plaanilistest katkestustest etteteatamiseaeg 4 ööpäeva (vähemalt) 4 Ühe planeeritud katkestuse maksimaalne kestvus 3 tundi (teostatakse töövälisel ajal) 5 Maksimaalne planeeritud katkestuste arv kuus 1 6 Maksimaalne planeeritud katkestuste 96 tundi kogukestvus aastas 7 Maksimaalne ühekordse planeerimata katkestuse 8 tundi kestvus kuus 8 Planeerimata katkestuste arv kuus * 4 9 Lubatud planeerimata katkestuste kogukestvus 96 tundi aastas 10 Mõõtmisprotseduur Monitooringu aruande põhjal *Planeerimata katkestuseks ei loeta olukorda, kus häiritud on vähese arvu kasutajate töö, kuid asutuses (sama hoone piires) on teenus kättesaadav 5