Leping

Nortal AS Lõõtsa 6C Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Gerli Raadik 13.08.2019 PAKKUMUS Väikearendustööde teostamiseks raamleping nr 3-8/179-1 alusel Tööde teostamiseks planeeritud meeskonnaliikmed: Nimi Roll Maris Leivategija Projektijuht Eha Jõeorg Analüütik, projektijuht Elina Kuljus Analüütik Tõnis Ojandu Programmeerija Eneli Reimets Programmeerija Andres Saaremõts Programmeerija Johannes Vask Programmeerija Ahti Kivi Programmeerija Joosep Heinmets Programmeerija Polina Morozova Testija Simo Peterson Testija Heikki Kitt Testija Tööde teostamise ühe töötunni hind: 60 EUR Nortal AS · Lõõtsa 6C, Tallinn 11415, Estonia · +372 610 1990 · [email protected] · www.nortal.com Lugupidamisega Ats Albre Äriüksuse juht Nortal AS · Lõõtsa 6C, Tallinn 11415, Estonia · +372 610 1990 · [email protected] · www.nortal.com  SKAIS2 väikearendustööd II 1. Mõisted ja lühendid Mõiste/Lühend Kirjeldus SKA Sotsiaalkindlustusamet TEHIK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus SKAIS1 Sotsiaalkaitse infosüsteem (olemasolev) SKAIS2 Sotsiaalkaitse infosüsteem (hõlmab Ametnikurakendust ja Iseteenindust) 2. Ülevaade SKA kasutab ülesannete täitmiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi, mis koosneb SKAIS1 ja SKAIS2 rakendusest. SKAIS2s on praeguseks kasutusel elatisabiteenus, puude raskusastme tuvastamine, sotsiaaltoetuse teenus ja alates 2019 sügisest lisanduvad peretoetused. Loodud SKAIS2 süsteem tekitab igakuiselt suurel hulgal korduvaid hooldusjuhtumeid ning stabiilsus, jõudlus ja kasutajamugavus ei vasta kasutajate ootustele. 3. Lepingu eesmärk Lepingu eesmärgiks on realiseerida SKAIS2s olemasoleva ja 2019 aastal lisanduva funktsionaalsuse arendusvajadused, mis vähendavad hooldusjuhtumite mahtu ning tagavad kasutajasõbralikuma süsteemi. 4. Tellitavad tööd Lepinguga tellitakse töötundide põhiselt perioodil 12.08.2019 - 28.02.2020 SKAIS2 funktsionaalsuse parandamist ja täiendamist ning SKAIS2 teenuste arendamisega seonduvad tööd (nt automaatestide loomine, andmete hägustamine ja muud arendustööd efektiivse ja kvaliteetse arenduse tagamiseks). Tööde loetelu tekib ja hallatakse jiras: 1) Eelanalüüsi suunatud ülesanded (analüüsi task), mille tulemusel valmivad mahuhinnangutega kasutajalood (story’d) ja tehnilised eeldustööd (technical taskid); 2) Arendusse suunatud kasutajalood (story’d) ja tehnilised eeldustööd (technical taskid) backlog staatuses vastavalt tööde järjekorral (rank). 5. Tööprotsess ja tulemid Järgnevalt täpsustatakse Täitjaga sõlmitud raamlepingus (nr 3-8/179-1) kirjeldatud tingimusi tööprotsessi, dokumenteerimise, töökorralduse, testimise ja mittefunktsionaalsete nõuete osas.  5.1 Tööprotsess  Tööraamistik peab tuginema etapiviisilisele planeerimisele, võimaldades arendusmeeskonna prioriteete jooksvalt muuta;  Tööraamistik peab võimaldama süsteemset ülevaadet iga etapi saavutustest;  Tööraamistik peab võimaldama arendusmeeskonna tulemuslikkuse (kasvu) jälgimist ajas;  Tööraamistik peab tagama, et arendusmeeskond tegeleb omal initsiatiivil enda tulemuslikkuse parandamisega ja parendusettepanekute esitamisega.  Täpsem protsess lepitakse kokku tööde käigus. 5.2 Dokumentatsioon Vastavalt alapunktis 4 kirjeldatud skoobile tuleb töö käigus luua ja täiendada SKAIS2 dokumentatsiooni, milleks on minimaalselt:  Funktsionaalsuse ja äriprotsesside kirjeldused kokkulepitud kujul (nt BPMN standard, diagrammid ja kirjeldused Confluence’is) koos ärireeglitega, mida peab olema hiljem võimalik täiendada järgnevates etappides lisanduva funktsionaalsuse alusel ning siduda tervikliku protsessi- ja ärireeglite kirjeldusega.  Tehniline dokumentatsioon (nt paigaldusjuhendid, Confluence keskkonnas).  Andmemudel. Dokumentatsiooni täpsed liigid ja sisu formaat lepitakse kokku tööde käigus. 5.3 Töökorraldus Projekti töökorraldus toetub kodukorrale. Täitja peab tagama piisava kaasamise ja ülevaadete andmise Tellijale. 5.3.1 Tööde üleandmine Arendustööde lähtekoodi tarne toimub pideva integreerimise (continuous integration) teel. Täitja teab, et tellija võib igat üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada (feature flags). Funktsioonide sisse-välja lülitamise võimekus lepitakse Tellija ja Täitja vahel kokku tööde käigus. 5.4 Nõuded automaattestimisele Loodav lähtekood peab olema kaetud 80% ulatuses ühiktestidega, 50% ulatuses integratsiooni/süsteemi/”end-to-end” automatiseeritud testidega. Testidega kaetakse serveripoolne ja kasutajaliidese kood. Kaetavuse kontrolliks ja raporteerimiseks seatakse Tellija koodihoidla keskkonnas (Gitlab) üles pideva integratsiooni töövoog, mis seadistatakse koostoimima SonarQube koodi ja testide kaetavuse analüsaatoriga. Automaattestid peavad üle antavas lähtekoodis continuous-integration’i töövoo edukalt läbima. Samuti peab Täitja peab hoolt kandma, et varasemalt loodud testid jäävad töö lõpetamisel edukalt läbitavaks. Nõuete muutumisel peab Täitja viima testid vastavusse uute nõuetega või neid eemaldama, kui selliseid nõudeid enam ei eksisteeri. Kasutajaliidese testimise osakaal kogu testimise mahust peab olema mõistlik (mitte ületades 30%), rakendades seda kriitilisele funktsionaalsusele (lepitakse tööde käigus kokku). 50% kasutajaliidese testimisest peab olema automatiseeritud ja korduvkasutatav tööde käigus kokkulepitud raamistikul (nt Selenium). 5.5 Koormustestimised  Iseteenindus peab toetama paralleelset minimaalselt 200 päringut (siinkohal ootame ka arendajapoolset arvamust/hinnangut, kas see on piisav päringute maht ja vajadusel tõstame arvu).  API teenustele ning keskmine päringu teenindamise aeg ei tohi olla suurem kui 2 sekundit. Nõude täitmise kontrolliks tuleb luua koormustestid. Koormustestide tegemine lepitakse Tellija Täitja poolt kokku tööde käigus. Nõudest eraldi tuleb vaadelda staatiliste failide allalaadimist – need tuleb http serveris puhverdada. 5.6 Mittefunktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast:  Uue funktsionaalsuse loomisel tuleb lähtuda raamlepingus (nr 3-8/179-1) ja selle lisades kirjeldatud nõuetest. o Täpsemad mittefunktsionaalsed nõuded, millest lähtuda, asuvad SKAIS2 Confluence keskkonnas: Mittefunktsionaalsed nõuded arendustele (versioon 30.11.2018) o Põhjendatud juhtudel võib seatud nõuetest kõrvale kalduda taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel Tellijaga.  Olemasoleva funktsionaalsuse taaskasutamisel tuleb tagada vähemalt olemasoleval tasemel mittefunktsionaalsete nõuete täitmine vastavas tehnilises komponendis (st tänaste puuduste likvideerimist eeldab Tellija Täitjalt ainult vastavasisulise tellimuse korral. Muudel juhtudel eeldab Tellija Täitjalt ettepanekuid puuduste likvideerimiseks. Konkreetsed lahendused lepitakse eraldi kokku).  Iseteeninduse arendused lähtuvad RIA stiiliraamatust.  Serveripoolsete teenuste ja nendega suhtluse tänapäevastele parimatele praktikatele vastavaks viimine (REST API korrastamine ja taaskasutatavaks muutmine).  Iseteeninduse raamistik: o Toetab Iseteeninduse valdkondade kaupa eraldiseisvateks rakendusteks jaotamist. See tähendab, et lõppkasutajale nähtav visuaal võidakse serveerida mitmest erinevast rakendusest, kuid lõppkasutaja ei tohiks visuaalselt eristada ühe rakenduse kontekstist teise liikumist. o Sisaldab ka vealehti/-teateid (http 404/401/500) jne korral. o Lahendus peab toetama otseviidatavaid alamlehti (näitlikult: stiilis '/minu/dokumendid/123' avab sisselogitud kasutaja dokumendi numbriga 123). o Iseteeninduse toimimist peab saama funktsionaalselt monitoorida tsentraalse monitooringuvahendiga, st rakendusel peavad olema teenused, mille väljundis on telemeetria info eristatav kuni teenuste 'url' tasemeni (selgitus: peaks olema sama või võrdväärne Micrometer teegi "@Timed" annotatsiooniga saadava telemeetriaga). o SKA Iseteeninduskeskkond peab sama kvaliteediga töötama tänapäevastes 'evergreen' veebibrauserites (IE, Firefox, Chrome, Safari) ja operatsioonisüsteemides Windows (7+), OS (10.12+), Linux (Ubuntu 18.04+).  o 'Kvaliteetselt' all ei peeta silmas nö pixel perfect kujundust, vaid et erinevates seadmetes, brauserites, operatsioonisüsteemides on kõik Iseteeninduse funktsionaalsused võrdväärselt kasutatavad, vormid täidetavad, joondamised sarnased (vaevumärgatavad pikslite nihked siiasinna on lubatud). Peaasjalikult ei tohiks tavakasutaja kogeda/märgata vahet. o Arendus peab lähtuma Tellija haldusala IT-profiilist. o Arendus peab lähtuma Tellija mittefunktsionaalsetest nõuetest, millest kõrvalekalded lepitakse taasesitamist võimaldavas vormis Tellijaga kokku. 5.6.1 Nõuded kiirusele ja latentsusele Allpool kirjeldatud nõuded kehtivad ainult SKAIS2 sisemisele rakendusele ehk väliste süsteemide vasteaegasid ei loeta ajalise nõude sisse.  Tühja veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 2s.  Andmetega veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 4s.  Menetluse jaoks andmete otsimine ei tohi kesta üle 5s.  Menetluse andmete salvestamine ei tohi kesta üle 4s.  Menetluse jaoks andmete värskendamine ei tohi kesta üle 4s.  Üle interneti infosüsteemi kasutamisel võib lisanduda 2s viivitus. 5.7 Tulemid Tööde tulemid antakse üle Poolte vahel kokkulepitud tähtaegadel koos üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, nimetatu peab sisaldama:  Viiteid dokumentatsioonile Confluence’is;  Viited tehtud töödele (Jira piletitena);  Viiteid koodile GitLabis;  Koodianalüüsi, mis sisaldab väljavõtet TEHIKu SonarQube keskkonnast, kust on näha testide kaetavuse protsent.  HANKELEPING nr 3-8/179-12 Väikearendustööde teostamine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi nimetatud ka Tellija), registrikood 70009700, aadress Uus-Tatari 25 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold ja Nortal AS, (edaspidi nimetatud ka Täitja), registrikood 10391131, aadress Lõõtsa tänav 6c, Tallinn, keda esindab notariaalse volikirja alusel Ats Albre, edaspidi koos või eraldi nimetatud ka Pool või Pooled, sõlmisid Tellija läbiviidud riigihankes „Sotsiaalkaitse infosüsteemi arendustööd (riigihanke viitenumber 188661) hankeosas I poolte vahel 11.04.2018 a sõlmitud raamlepingu alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud ka Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on SKAIS2 väikearendustööd II (edaspidi nimetatud ka Tööd). 1.2. Tööde loetelu ja Tööde teostamise tingimused on sätestatud Lepingu lisas 1. 1.3. Lepingu Tööde maht on kuni 1660 töötundi. 1.4. Vajadusel on Tellijal õigus tellida ja Täitjal kohustus teostada Lepingu esemega seotud täiendavaid Töid kuni 20% ulatuses kokkulepitud mahust. 1.5. Täiendavate Tööde tellimine ja sellega kaasnevad muudatused Lepingu täitmisel lepitakse Poolte vahel kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas digitaalselt allkirjastatud vormis. 2. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED 2.1. Pooled teevad Lepingu täitmiseks ja Lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Lepingu täitmisel kohustuvad Pooled tegema kõik vajalikud pingutused, et täita Leping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele, lähtudes Poolte vahel sõlmitud raamlepingus, käesolevas Lepingus ja Lepingu lisades ning õigusaktides sätestatud kohustustest. 2.2. Käesolevas hankelepingus reguleerimata osas juhinduvad Pooled raamlepingus fikseeritud tingimustest. 3. TÖÖDE ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE KORD 3.1. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt tellitavate Tööde valmimisele Lepingu täitmise perioodil. Täitja kohustub Lepingu alusel teostatavad viimased Tööd üle andma hiljemalt 28.02.2020. 3.2. Täitja annab Tööd üle vastavalt lisas 1 kokku lepitud tingimustele, juhindudes lisaks käesolevas Lepingus sätestatule ka Poolte vahel sõlmitud raamlepingust ja selle lisadest. 3.3. Tööd antakse Tellijale üle koos nõuetekohase dokumentatsiooniga vastavalt raamlepingu lisale 1.2.1 „Nõuded infosüsteemi dokumenteerimisele“ ja Lepingu lisa 1 punktile 5.2. 3.4. Tööd antakse üle üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi ka Akt). 3.5. Koos üle antava Tööga annab Täitja Tellijale üle kõik Tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingus sätestatule. 4. TÖÖDE MAKSUMUS JA ARVELDUSTE KORD 4.1. Tellija tasub üksnes Lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. Täitja esitab iga kalendrikuu 5. tööpäevaks allkirjastatud ajaaruande eelmise kalendrikuu kohta, millelt kajastuvad teostatud töötunnid ja nende jooksul teostatud Tööd. Viimane ajaaruanne esitatakse koos Aktiga. 4.2. Ühe töötunni maksumuseks Tööde teostamisel on 60 (kuuskümmend) eurot ilma käibemaksuta. 4.3. Tööde eest tasumine toimub töötunni põhisel arvestusel. 4.4. Täitjal on õigus esitada arve pärast Akti allkirjastamist. Täitja annab Tellijale arve tasumiseks tähtaja minimaalselt 30 kalendripäeva alates arve esitamisest. 4.5. Täitja esitab Tellijale arve e-arvena. Arvel tuleb märkida riigihanke viitenumber ja nimetus ning lepingu number. 5. LEPINGU LÕPETAMINE JA ÜLES ÜTLEMINE 5.1. Leping lõpeb kohustuste täitmisega, Lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega, muul Lepingus ettenähtud või seadusest tuleneval alusel. 5.2. Tellijal on õigus Leping igal ajal üles öelda, teatades sellest 60 (kuuskümmend) kalendripäeva ette. 5.3. Poolel on õigus Leping etteteatamistähtaega järgimata igal ajal üles öelda, kui teine Pool on Lepingut oluliselt rikkunud või esineb raamlepingu punktis 14.4 nimetatud alus Lepingu üles ütlemiseks. Olulise lepingurikkumisena mõistavad pooled raamlepingu punktis 14.5 sätestatut. 6. KONTAKTISIKUD 6.1. Tellija kontaktisik on: Gerli Raadik, projektijuht, telefon +372 51 29 310, e-post: [email protected]. 6.2. Täitja kontaktisik on: Maris Leivategija, projektijuht, telefon +372 52 63 703, e-post: [email protected]. 7. LÕPPSÄTTED 7.1. Täitjal puudub volitus tegeleda Lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. 7.2. Leping, Lepingu lisad ja muud selle alusel või selle täitmiseks sõlmitavad kokkulepped jõustuvad alla kirjutamisel ning kehtivad kuni Poolte kõikide kohustuste täitmiseni. 7.3. Kõik teated seoses Lepingu täitmisega esitatakse e-posti või kirja teel Lepingus nimetatud aadressil või mõnel muul aadressil, mille Pool on teisele Poolele teatavaks teinud. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. 7.4. Käesolevat Lepingut saab muuta Poolte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel. Kõik Lepingu muudatused tuleb sõlmida Lepinguga samas vormis ja need jõustuvad alla kirjutamisel. 7.5. Kõik käesoleva Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused ja lahkarvamused püütakse lahendada Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Lepingule kohaldub Eesti õigus. 8. LISAD 8.1. Lisa 1 - Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus; 8.2. Lisa 2 – Täitja poolt esitatud pakkumus hankelepingu sõlmimiseks. 9. Poolte allkirjad Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)