Sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 09.07.2019 nr 1.2-2/82-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastused või märkused esitada hiljemalt 05.08.2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. SoM muutmine_EN.docx 2. SoM muutmine_SK.docx Lisaadressaadid: Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu Ülikool Mare Toompuu 626 9331 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU (03.07.2019) MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 24 lõike 2 ja § 28 lõike 3 alusel. § 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) eriõe kvalifikatsioon – õe kutsele lisanduva õendusabi eriala omandamine Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.“; 2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Õe ja eriõena registreerimise aluseks olevad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (1) Õena registreeritakse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe õppekava läbinud isik. (2) Isiku kvalifikatsiooni, kes on õe õppekava läbinud Eesti Vabariigis, tõendab registreerimisel lõikes 1 nimetatud õppeasutuse diplom õe õppekava täitmise või bakalaureusekraadi andmise kohta. (3) Eriõena registreeritakse õena registreeritud ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis aastase õe erialase koolituse õppekava või 1,5-aastase terviseteaduse magistriõppekava läbinud isik, kes on omandanud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ §-s 2 loetletud eriala. (4) Isiku kvalifikatsiooni, kes on õe erialase koolituse läbinud Eesti Vabariigis, tõendab registreerimisel lõikes 3 nimetatud õppeasutuse diplom õe erialase koolituse õppekava täitmise või magistrikraadi andmise kohta.“; 3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isiku kvalifikatsiooni, kes on ämmaemanduse õppekava läbinud Eesti Vabariigis, tõendab registreerimisel lõikes 1 nimetatud õppeasutuse diplom ämmaemanduse õppekava täitmise või bakalaureusekraadi andmise kohta.“.  2 § 2. Sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruses nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse eriõdede erialade loetelu.“; 2) paragrahvi 2 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kaasajastatakse oma sisult aegunud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrust nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei sätestata enam õendusabi alaerialasid, kuna mitmed neist enam ei eksisteeri (näiteks radioloogiaõendus) ja osa alaerialasid on nimetamata (näiteks neuroloogia, koduõendus jne). Kõik Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud erialade ja alaerialade märked jäävad senisel kujul edasi kehtima ja neid ei muudeta. Tervishoiuteenuse osutajatel on jätkuvalt kasutusel erinev lähenemine õe iseseisvate vastuvõttude nimetustes: osad lähtuvad arstlikest erialadest, osad on kasutusele võtnud eestindatud nimetused (nt pediaatria vs. lasteõendus), osad kasutavad uusi väljendeid (nt jalaravi õde, stoomiõde, põieõde jms). Ükski praegustest lahendusest ei ole korrektne. Lisaks on kehtiv määrus eksitav, kuna määruses nimetatud õendusabi alaerialadel puudub vastav koolitusasutuse poolt tagatud väljaõpe, välja arvatud mõnes valdkonnas välja töötatud täienduskoolituse baasmoodulid. Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu määruses1 on nimetatud eriarstide erialad kaetud residentuuriga ja eriarstide erialade lisapädevused mõne muu spetsiifilise väljaõppega. Sarnaselt korrastatakse ka õendusabi erialade valdkond. Tervishoiusüsteemi korrastamise eesmärgil ja lähtudes õenduse rahvusvahelistest arengusuundadest kasutatakse õenduserialade selgemaks määratlemiseks edaspidi mõisteid „õde“ ja „eriõde“ ning määratletakse õendusabi erialad ehk eriõe erialad. Lisaks täpsustatakse sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ õdede ja ämmaemandate registreerimise aluseks olevate dokumentidega seotud sätteid. Muudatused tulenevad nii kaasajastatavast määrusest nr 58 kui ka praegu veel menetluses olevast, aga 11. septembril 2019. a jõustuvast Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muudatusest, mis on omakorda tingitud samal ajal jõustuvast kõrgharidusseadusest. Muudatuste tulemusel võimaldatakse 2020. a jaanuaris lõpetavate esimeste terviseteaduse magistriõppekava läbinud magistrikraadiga eriõdede korrektne registreerimine Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikus registris. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Mare Toompuu ([email protected]; tel 626 9331) ja Heli Paluste ([email protected]; tel 626 9127) koostöös Eesti Õdede Liiduga ja Terviseametiga. Muudatused on välja töötatud 2018–2019 toimunud vastavasisuliste arutelude põhjal ja tuginedes Eesti Õdede Liidu ettepanekutele. Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected]; tel 626 9271). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1 Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128062018020  2 1.3. Märkused Määrus on seotud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muudatusega, mis on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a. Määrusega muudetakse järgmisi määruste redaktsioone: 1) sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“(RTL 2007, 31, 560; 2009, 96, 1438); 2) sotsiaalministri 11. juuni 2011. a määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ (RTL 2001, 75, 1016; 2007, 31, 559). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruses nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ tehtavaid muudatusi. Punktiga 1 täpsustatakse mõistete osa. Nimetuse „õde-spetsialist“ asemel kasutatakse edaspidi nimetust „eriõde“, kuna selle all mõeldakse sisuliselt eriõde ja praktikas ei kasutata nimetust „õde- spetsialist“. Punktiga 2 sõnastatakse uuesti määruse § 6, millega on sätestatud õdede registreerimisel aluseks võetavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Nimetuse „õde-spetsialist“ asemel kasutatakse edaspidi nimetust „eriõde“. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja viide Kohtla-Järve Meditsiinikoolile, kuna seda kooli enam ei eksisteeri. Samuti tuuakse sättesse viide bakalaureusekraadile. Selle muudatuse tingib 1. septembril jõustuv õeõppe raamnõuete muudatus, mille kohaselt antakse alates 2019/2020 õppeaastast õpingute alustajatele õe- ja ämmaemandaõppe lõpetamisel rakenduskõrghariduse diplomi asemel bakalaureusekraad. Täpsustatakse eriõena registreerimise sätet selliselt, et see arvestaks nii Tallinna kui Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava järgse üheaastase õe erialase koolituse õppekava kui ka äsja tervishoiukõrgkoolides rakendunud uue 1,5-aastase terviseteaduse magistriõppekava läbinutega, kes on omandanud sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ §-s 2 loetletud eriala (intensiivõendus, kliiniline õendus, terviseõendus, vaimse tervise õendus). Muudatuste tulemusel võimaldatakse 2020. a jaanuaris lõpetavate esimeste terviseteaduse magistriõppekava läbinud magistrikraadiga eriõdede korrektne registreerimine Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikus registris. Punktiga 3 muudetakse määruse § 7, millega on sätestatud ämmaemandate registreerimisel aluseks võetavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning mille muudatus on samuti seotud bakalaureusekraadi viitega (vt p 2 selgitust). Paragrahv 2 sisaldab sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruses nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ tehtavaid muudatusi. Punktiga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse eriõdede erialade loetelu. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõiked 2–5 ehk õendusabi alaerialad.  3 Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei sätestata enam õendusabi alaerialasid (vt p 1.1 olevat selgitust). Nagu eespool selgitatud, jäävad kõik Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud erialade ja alaerialade märked senisel kujul edasi kehtima ja neid ei muudeta. Seega nende isikute jaoks, kes omavad praegu registris vastavat märget, ei muutu midagi, kõik jääb registris samamoodi edasi kehtima. Õendusabi erialade määruse kaasajastamisel on aluseks võetud sama põhimõte, mis on eriarstiabi erialade puhul. Eriarstiabi erialade loetelu aluseks on vastav ettevalmistus residentuuris, õenduses aga vastav ettevalmistus tervishoiukõrgkoolis. Viimased kümme aastat on toimunud intensiivõenduse, kliinilise õenduse, terviseõenduse ja vaimse tervise õenduse aastane väljaõpe tervishoiukõrgkoolis. Eestis vastab õdede koolitus Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ning on vastavalt tunnustatud. Õeõpe kestab 3,5 aastat ning lõpeb rakenduskõrghariduse diplomi (alates 1. septembrist 2019 bakalaureusekraadi) ja õe kutsega. Juba üle kümne aasta on õdedel võimalus edasi õppida tervishoiu kõrgkoolis eriõena neljal erialal: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus. Kõik õendusvaldkonnad jagunevad nimetatud erialade alla lähtuvalt praktikast ning eri tasandite õendustöötajate kokkulepetest alljärgnevalt: 1) intensiivõendus koondab anesteesia, intensiivravi ja erakorralise meditsiini valdkonna; 2) kliiniline õendus koondab allergoloogia-immunoloogia, dermatoveneroloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, infektsioonhaiguste, kardioloogia, kirurgia (sh kardiovaskulaar-, kardio-, torakaal-, vaskulaar-, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia), operatsiooniõenduse, nefroloogia, neuroloogia, oftalmoloogia, onkoloogia, hematoloogia, ortopeedia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloogia, reumatoloogia, sisehaiguste, sünnitusabi ja günekoloogia, uroloogia, iseseisva statsionaarse õendusabi ja taastusravi valdkonna; 3) terviseõendus koondab koolitervishoiu, peremeditsiini, töötervishoiu, hambaravi ja koduõenduse valdkonna; 4) vaimse tervise õendus koondab vaimse tervise ja psühhiaatria valdkonna. Euroopa Liidu riikides on õe väljaõpe korraldatud väga erinevalt, kuid põhiõppes lähtutakse Euroopa Liidus kehtivatest nõuetest. Suuremates riikides on lisaks põhiõppele tagatud kitsad spetsialiseerumised või nn otse spetsialistiks õppekavad. Eesti väiksust arvestades ei ole mõistlik välja töötada väga kitsaid õppekavasid, mis takistaks õdede puuduses ka õdede liikumist eri valdkondade vahel. Lisainfo (Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri info avaliku vaate väljavõte seisuga 24.01.2019)  4 Paragrahvis 3 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega tehtavad muudatused aitavad kaasa õendusvaldkonna korrastamisele, kaasajastamisele ja edasisele arengule. Eriõdedel on tänu väljaõppele täiendav kompetents patsiendi tervisemurede lahendamiseks, mis omakorda aitab kaasa kvaliteetsema ja ohutuma tervishoiuteenus osutamisele. Samuti aitavad korrastatud ja tegelikkusele vastavad õendusabi erialad teistel tervishoiutöötajatel ja patsientidel paremini mõista õe pädevust. Õdede ja ämmaemandate tervishoiutöötajate registris registreerimise aluseks olevate dokumentide loetelu viiakse kooskõlla 1. septembril 2019. a jõustuvate õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete määruse muudatustega. Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele ega kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju on riigiasutuste töökorraldusele – Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registriga seonduvad muudatused võivad tuua kaasa mõningasi töökorralduslikke muudatusi Terviseameti registri töötajatele, kuid see ei ole oluline mõju. Muudatustega ei kaasne tervishoiutöötajate registri arendamise vajadust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel patsientidele, Eesti Haigekassale, Terviseametile, tervishoiuteenuse osutajatele ega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele lisakulusid ei kaasne.  5 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. septembril 2019. a, kui jõustuvad ka õe- ja ämmaemandaõppe raamnõuete muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tartu Ülikoolile.