Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ ja sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Ministeeriumid Meie 04.06.2019 nr 1.2-2/59-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ ja sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Palume kooskõlastada eelnõu 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalkindlustusamet Haigekassa Knut Tamm 626 9237 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ ja sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seoses Euroopa Liidu liikmesriikide võetud kohustusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikkel 95) vahetada alates 2019. a juulist andmeid Euroopa Liidu sees digitaalselt sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (edaspidi EESSI) kaudu, on vajalik täpsustada sotsiaalkindlustuse andmete vahetamise ja haldamisega seotud õigusi. Määruste muutmisega antakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi TEHIK) täiendavad õigused Eesti Haigekassa (edaspidi EHK), Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ning Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi sotsiaalkindlustusasutustega sotsiaalkindlustust puudutavate andmete vahetamise võimaldamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna peaspetsialist Knut Tamm ([email protected], 626 9237). Eelnõu on õiguslikult üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Virge Kuningas-Turu (virge.kuningas- [email protected], 626 9165) ja Ethel Bubõr (626 9738; [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti SKA õiguse talituse juhataja Leila Siirojaga ([email protected]), EHK juriidilise osakonna vanemjuristi Kadri Kurvitsaga ([email protected]), MTA infoturbejuhi Tõnis Kuusega ([email protected]) ja TEHIK-u e-teenuste juhtimise osakonna teenusehalduri Nele Palustega ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 6269 320). 1.3. Märkused Käesolev eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklist 78 ning rakendusmääruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitest 4 ja 95 tulenevate kohustuste täitmisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja neljandas punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest osast: Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Põhimääruse § 2 muudatusega antakse TEHIK-ule andmekogu volitatud töötleja õigused. Sellest tulenevalt on TEHIK-ul õigus töödelda sotsiaalkindlustusandmeid ulatuses, millega täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009 sätestatud ülesandeid. Muudatus võimaldab TEHIK-ul volitatud töötlejana hallata ja majutada EESSI juhtumite haldamise moodulit ehk RINA-t (Reference Implementation for National Applications). RINA on Euroopa Komisjoni poolt tarnitud tarkvara, mis võimaldab Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi sotsiaalkindlustusasutustel EESSI süsteemis suhelda ja juhtumeid hallata. Selle rolli täitmine EHK poolt nõuab täiendavaid arendustöid. Optimaalne  2 lahendus RINA haldamiseks on rolli volitamine TEHIK-ule, kes osutab Sotsiaalministeeriumi haldusala asutustele infosüsteemide haldamiste teenust ja kellel on selleks vajalik kompetents juba olemas. Põhimääruse § 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. See säte andis seni TEHIK-ule juurdepääsu sotsiaalkindlustusandmetele, kuid pole pärast määruse § 2 täiendamist enam vajalik. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Põhimääruse § 1 lõike 2 muutmisega täiendatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) ülesannete loetelu Euroopa Liidus sotsiaalkindlustust koordineerivate õigusaktide rakendamise ülesandega. Muudatusega täpsustatakse, et andmekogus olevaid andmeid kasutatakse ka Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. SKA täidab neid ülesandeid ka praegu, kuid selguse huvides on otstarbekas ülesannete loetelu selle täpsustusega täiendada. Põhimääruse § 2 lõike 2 muudatusega antakse andmekogu volitatud töötleja õigused lisaks TEHIK-ule ka MTA-le. Muudatuse tulemusena on nimetatud asutustel õigus töödelda andmekogu andmeid määruses sätestatud ulatuses ja eesmärkidel. Põhimääruse § 6 muudatustega diferentseeritakse ja piiritletakse nii TEHIK-u kui MTA ülesannete ja volituste ulatus SKAIS-i volitatud töötlejana. Muudatuse tulemusena on MTA-l võimalik SKAIS-i kaudu vahetada andmeid Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest tulenevas ulatuses ning TEHIK-ul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 nimetatud EESSI juhtumite haldamise mooduli RINA haldaja õigused. Selliselt on sotsiaalkindlustuse andmete töötlemine koondatud ühte punkti, võimaldades MTA-l efektiivselt olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Tegemist on MTA ülesandega, mille täitmine on SKAIS-i kaudu lihtsam. Eelduslikult valmivad tulevikus MTA enda arendused ning MTA jätkab ülesande täitmist sobivate arenduste ja andmekogude kaudu. Põhimääruse § 7 lõike 2 muudatus on tehniline – muudatuse tulemusena lisatakse riigi infosüsteemide haldussüsteemi ka määruse muudatusega lisanduvad andmed. Põhimääruse § 8 lõike 2 muudatusega esitatakse seni kehtinud loetelu asemel viide andmekogu eesmärkidele. Selliselt muutub sõnastus varasemaga võrreldes täpsemaks ning katab ka Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise. Vastav ülesanne oli asutustel ka varem, kuid see ei olnud sõnaselgelt eesmärgina välja toodud. Sisuliselt sätet ei muudeta, endiselt säilib õigus kasutada isiku üldandmeid põhimääruse §-des 9 ja 10 nimetatud ülesannete täitmiseks. Põhimääruse § 14 lõike 2 muudatus on tehniline – muudatuse tulemusena lühenevad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele, sest täisviited on tekstis juba varem esitatud. Põhimäärust täiendatakse §-ga 151. Muudatusega täiendatakse SKAIS-i kaudu vahetatavate andmete loetelu andmetega teatamistaotluse ja sissenõudmistaotluse kohta. Andmekoosseisu on vaja täiendada, sest juba praegu toimub nende andmete vahetamine paberil, kuid EESSI süsteemi kasutades on vajalik edastada need elektroonselt. Andmeloetelu tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendusmäärusest (EÜ) nr 987/2009 ning vastab selles esitatud andmekoosseisule. See tähendab, et SKAIS-i kaudu hakatakse vahetama teatamis- ja sissenõudmistaotlusega seotud isikute identifitseerimiseks vajalikku teavet, nõuete suurust ja laadi, samuti viiteid nõuete aluseks olevatele juriidilistele dokumentidele. Nimetatud andmeid on vaja, et taotlust menetleval asutusel oleks otsuste tegemiseks kõik andmed koondatud ühte kohta ning seeläbi saaks menetluste aega vähendada. Paragrahvist on välja jäetud üksnes need andmed, mille töötlemine on SKAIS-i põhimääruse muudes paragrahvides juba sätestatud. Põhimääruse §-s 17 täiendatakse andmeandjate nimekirja MTA-ga, kes edastab andmeid, mis on vajalikud §-s 151 sätestatud teatamis- ja sissenõudmistaotluse andmete edastamiseks.  3 Muudatus on vajalik, et MTA edastatud andmeid oleks võimalik SKAIS-i kaudu vahetada. Seni on MTA vahetanud andmeid paberil. Põhimääruse § 19 muudatus on tehniline. Lõikes 5 nimetatud TEHIK-u ülesanded tunnistatakse kehtetuks, sest TEHIK-u ülesandeid kirjeldatakse sama põhimääruse § 6 lõikes 2. Põhimääruse § 20 täiendatakse lõikega 61. Muudatusega sätestatakse piiriülese andmevahetusega vahetavate andmete säilitamistähtajad. Piiriülese andmevahetuse andmete säilitamise tähtaja seadmisel on lähtutud siseriiklike andmekogude vajadusest. Tähtaeg 75 aastat peale menetluse lõpetamist on piisav, et katta sotsiaalkaitse infosüsteemi ja haigekassa andmekogu andevahetuse andmete säilitamine inimesele hüvitiste ülepiirilise määramise arvestamiseks, sh näiteks pensionite või muude pikaajaliste hüvitiste ja pikaajalist mõju omavate andmete puhul. Põhimääruse §-ga 22 täpsustatakse andmekogu pidamise ning hooldus- ja arendustöödeks tehtavate kulutuste rahastamise korda. Muudatuse eesmärk on sätestada § 151 kohaste andmete töötlemisega seotud infosüsteemi pidamise, hooldus- ja arendustööde rahastamise põhimõte. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on Euroopa Liidul liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL-i artiklist 48 on Euroopa Liidul õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud Euroopa Liidu koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide ja neis lubatud eranditega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009). 4. Määruse mõjud Eelnõu tulemusena kiirenevad Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis töötavate isikute sotsiaalkindlustushüvitiste koordineerimisega seotud menetluste ajad, sest andmeid on edaspidi võimalik vahetada elektroonselt. Menetlusaegade lühenemisega on võimalik hüvitised kiiremini välja maksta ning võimalikud tagasimaksete vajadused kiiremini tuvastada. Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale või regionaalarengule. Määruse muudatuste mõjuna võib välja tuua mõju riigiasutuste töökorraldusele. Eelnõuga tekib TEHIK-ul õigus hallata EESSI juhtumite haldamise moodulit RINA, mis võimaldab SKAIS-il ja EHK andmekogul EESSI süsteemis elektroonselt teiste süsteemiga liitunud riikidega andmeid vahetada. Sellega vähendatakse eespool nimetatud asutuste halduskoormust ning võimaldatakse neid ülesandeid täita ühel asutusel, kellel on vastav kompetents juba varem olemas. Kaudsema mõjuna muutub andmevahetus liikmesriikide vahel kiiremaks ja korrektsemaks, mis aitab ennetada pettuste ja kuritarvituste ohtu. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse eelnõuga kaetud andmekogudes isikuandmeid. Seetõttu rakendavad SKA, EHK ja TEHIK juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Samas täiendatakse eelnõuga SKAIS-i andmemudelit uute unikaalsete andmetega, mida on kirjeldatud eelnõu § 2 punktis 7 ja millest saavad SKAIS-i andmekogu uued andmed. Andmeid töödeldakse selliste ülesannete täitmiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 987/2009. Andmete töötlejateks on SKA, MTA ja TEHIK. Seega muutub olemasolev  4 andmekoosseis ning lisandub MTA uue volitatud töötlejana. MTA saab SKAIS-i andmekogu volitatud töötlejaks, sest nimetatud andmekogusse lisandub teatud määral andmeid, mida kasutavad oma töös paralleelset nii SKA kui MTA. MTA saab juurdepääsu isikuandmetele üksnes oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Kõik nimetatud asutused töötlevad ka praegu kehtiva õiguse alusel isikuandmeid erinevate andmekogude kaudu. Infoturbe rakendamiseks on kasutusel infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem ISKE. Käesoleva eelnõuga muudetakse juba kasutusel olevate andmekogude regulatsiooni. Seega jäävad kehtima samad turvameetmed ja ohuhinnangud, mis eelnevalt nende andmekogude andmete haldamiseks on kehtestatud. Andmete loetelu täieneb sotsiaaltoetuste tagasi- ja sissenõudmise andmetega ning neid andmeid töödeldakse samadel alustel nagu kõiki muid nimetatud andmekogude kaudu vahetatavaid isikuandmeid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad kulud EHK-le ja MTA-le, kellele TEHIK osutab EESSI juhtumite haldamise mooduli RINA haldamise teenust. TEHIK-u poolne aastane kulu MTA ja EHK RINA haldamisel on TEHIK-u hinnangul 2019. aastal 59226,4 eurot (24 813,2 eurot MTA RINA puhul ja 34413,2 eurot MTA RINA puhul). Alates 2020. aastast on hinnanguline kulu TEHIK-ule 52826,4 eurot aastas (21613,2 eurot MTA RINA puhul ja 31213,2 eurot EHK RINA puhul). MTA RINA haldamine on antud TEHIK-ule eeldusega, et see on tähtajaline. Tekkivates kuludes ja nende kandmises lepitakse kokku asutuste ja TEHIK-u vahel sõlmitavates teenuslepingutes. Asutustele ei teki kulusid, mis kaasneksid RINA haldamisega asutuse enda poolt, sest see eeldaks eelarvelisi vahendeid, vastava IT-pädevusega personali olemasolu ning tark- ja riistvaralisi lahendusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks TEHIK-ule, MTA-le, SKA-le ja EHK-le.  EELNÕU 13.05.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ ja sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa). (2) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid.“; 2) paragrahvi 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteemi volitatud töötlejad on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Maksu- ja Tolliamet.“;  2 3) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana: 1) teeb või hangib kooskõlastatult vastutava töötlejaga infosüsteemi pidamiseks vajalikud projekteerimis- ja arendustööd; 2) osaleb arendustööde lähteülesannete koostamisel ning korraldab ja teeb infosüsteemi muudatuste testimist; 3) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 4) teavitab vastutavat töötlejat teenuste intsidentidest; 5) tagab infosüsteemi hooldamise ja majutamise; 6) vastutab teenuse intsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise; 7) korraldab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise; 8) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116) ja selle rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009 (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42) nimetatud Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. (2) Maksu- ja Tolliamet volitatud töötlejana täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009 sätestatud talle antud ülesandeid.“; 4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Paragrahvides 8–151 nimetatud andmekoosseisud ja §-s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate andmekoosseisud esitatakse andmenimetuse täpsusega riigi infosüsteemi haldussüsteemis.“; 5) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lõikes 1 sätestatud isiku üldandmeid kasutatakse § 1 lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks.“; 6) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteemi kantakse lisaks lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruse (EÜ) nr 987/2009 alusel välja antud tõendi A1 andmed: 1) töösuhte perioodi andmed, sotsiaalkindlustusmaksete ja palga maksja ettevõtte kinnituse andmed; 2) välisriigi tööandaja andmed – tööandja nimi, tegevuskoha aadress, tegevusala, töötamise liik, välisriigis aset leidvat tegevust ja selle asukohta iseloomustavad andmed.“; 7) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Andmed teatamistaotluse ja sissenõudmistaotluse kohta (1) Teatamistaotluse ja sissenõudmistaotluse andmetena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklites 77 ja 78 nimetatud teatamistaotluse ja sissenõudmistaotluse menetlemiseks vaja minevaid andmeid. (2) Teatamistaotluse andmed:  3 1) teatavaks tehtava juriidilise dokumendi või otsuse laad ja sisu; 2) võlgniku identifitseerimiseks vajalik teave; 3) nõue, mida asjakohane juriidiline dokument või otsus puudutab; 4) muu vajalik teave. (3) Sissenõudmistaotluse andmed: 1) füüsilise või juriidilise isiku varasid valdava kolmanda isiku identifitseerimiseks vajalik teave; 2) taotluse esitava asutuse identifitseerimiseks vajalik teave; 3) viide juriidilisele dokumendile, mis lubab nõude täitmisele pööramist ja mis on välja antud taotluse esitava asutuse liikmesriigis; 4) nõude laad ja suurus, sealhulgas põhinõue, viivis, rahatrahvid, haldustrahvid ja kõik muud tasumisele kuuluvad tasud ja kulud, mis on esitatud nii taotluse esitava asutuse kui ka taotluse saanud asutuse liikmesriigi vääringus; 5) kuupäev, millal taotluse esitav asutus või taotluse saanud asutus juriidilise dokumendi adressaadile teatavaks tegi; 6) kuupäev, millest alates, ja ajavahemik, mille jooksul on täitmisele pööramine taotluse esitava asutuse liikmesriigis kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik; 7) andmed nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta; 8) andmed nõude tagasivõtmise kohta; 9) muu asjakohane teave.“; 8) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Maksu- ja Tolliamet on andmeandja käesoleva määruse §-s 151 nimetatud andmete kohta.“; 9) paragrahvi 19 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 alusel toimuva piiriülese andmevahetuse andmeid säilitatakse 75 aastat pärast piiriülese menetluse lõpetamist.“; 11) paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. (2) Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid, mis on seotud käesoleva määruse §-s 151 nimetatud andmete töötlemisega rahastatakse riigieelarvest Maksu- ja Tolliameti kaudu.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler