Konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Ministeeriumid Meie 17.07.2020 nr 1.1-10/5166-1 Konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Austatud ministrid ja koostööpartnerid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul pärast eelnõu ja seletuskirja EIS-is kättesaadavaks tegemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1) Konkurentsiseaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 2) Konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Filmi Instituudile, Eesti Kultuurkapitalile, Eesti Töötukassale, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Keskkonnaametile, Maaelu Edendamise Sihtasutusele, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Sihtasutusele Archimedes, Sihtasutusele Erametsakeskus, Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur, Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, Sihtasutusele KredEx, Tallinna Linnakantseleile, Tartu Linnavalitsusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Elering AS-ile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eneli Nõmm 611 3202 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 07.2020 Konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata transpordisektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise ning metsandusega seotud abi suhtes ega kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes, arvestades järgmisi erisusi: 1) transpordisektorile antava abi suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki §-s 42, § 49 lõikes 5 ja §-s 492 sätestatut; 2) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega reguleeritud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega ning metsandusega seotud abi suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki § 49 lõikes 5 ja §-s 492 sätestatut, ebaseadusliku ja väärkasutatud põllumajandusliku riigiabi ning eelnimetatud seaduse alusel antava muu riigiabi suhtes kohaldatakse ka käesoleva peatüki §-s 42 sätestatut; 3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega reguleeritud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega ning metsandusega seotud abi suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki § 49 lõikes 5 ja §-s 492 sätestatut; 4) kalandusturu korraldamise seadusega reguleeritud kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki § 49 lõikes 5 ja §-s 492 sätestatut, ebaseadusliku ja väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi suhtes kohaldatakse ka käesoleva peatüki §-s 42 sätestatut.“; 2) paragrahvi 33 lõike 41 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui vähese tähtsusega abi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sätestama abikavas muud komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 sätestatud üldpõhimõtted.“; 3) paragrahvi 342 lõike 22 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni grupierandi määrusele ja määruse asjakohasele artiklile ning sätestama abikavas muud grupierandi määruses sätestatud asjakohased üldpõhimõtted.“; 4) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse sõnad „Euroopa Kohus“ sõnadega „Euroopa Liidu Kohus“; 5) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses: „(4) Kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma. Riigiabi andja nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi koos intressidega. (5) Intressi arvutatakse riigiabi väljamaksmisest arvates vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. 1 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul tuleb riigiabi saajal tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga tagastada riigiabi andjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui neli kuud tagasinõude kättesaamisest arvates. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib riigiabi andja tagasimakse tähtaega pikendada. (7) Riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui riigiabi saajale anti ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames. (8) Haldusaktist tulenev ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõue on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat riigiabi ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab riigiabi andja ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagastamise nõude sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui tagasimaksmisele kuuluvat riigiabi nõuet ei ole võimalik anda sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, pöördub riigiabi andja riigiabi tagasinõudmiseks kohtusse.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses: „§ 881. Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel kohaldavate sätete rakendamine (1) Käesoleva seaduse § 42 lõiget 4 rakendatakse tagasiulatuvalt kõigil ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel. (2) Käesoleva seaduse § 42 lõikeid 5–7 rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.“; 2) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 644 järgmises sõnastuses: „§ 644. Käesoleva seaduse § 48 lõike 2 rakendamine 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud § 48 lõike 2 redaktsiooni rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. jaanuarist.“. § 3. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Ebaseadusliku“ sõnadega „või väärkasutatud“; 2 3) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses: „§ 551. Ebaseadusliku või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tagasinõudmine Ebaseaduslik või väärkasutatud kalamajanduslik riigiabi nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 tähenduses nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 53–55 ei kohaldata.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses: „§ 761. Käesoleva seaduse § 551 rakendamine Käesoleva seaduse § 551 rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tuvastamise juhtudel, kui kalamajanduslikku riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. jaanuarist.“. § 4. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 44. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmine Põllumajanduslik riigiabi ning käesoleva seaduse alusel ja korras antud muu riigiabi, mille on riigiabi andja, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus tunnistanud ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 tähenduses, nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 42 ja 43 ei kohaldata.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 522 järgmises sõnastuses: „§ 522. Käesoleva seaduse § 44 rakendamine 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud § 44 redaktsiooni rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. jaanuarist.“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus 2020. a (allkirjastatud digitaalselt) 3  Konkurentsiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest sätestada konkurentsiseaduses riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele selge õiguslik alus ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole ise vastavasisulist otsust teinud. Kuivõrd ükski Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse säte ei kohusta sõnaselgelt ja imperatiivselt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus. Rahandusministeeriumi 2016. aastal koostatud analüüsist järeldus samuti, et riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele ei ole selge, milliseid reegleid peaks kohaldama olukorras, kus Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus ei ole teinud abi ebaseaduslikkuse ja ühisturuga kokkusobivuse osas otsust.1 5. märtsil 2019. a tegi Euroopa Kohus asjas C-349/17 otsuse, milles andis riigiabi andvatele asutustele edaspidiseks olulisi juhiseid. Muuhulgas tõi Euroopa Kohus eelnimetatud otsuses sõnaselgelt välja, et iga liidu õigusnorm, mis vastab vahetu õigusmõju tekkimiseks nõutavatele tingimustele, on siduv kõikidele liikmesriikide asutustele, st mitte ainult liikmesriikide kohtutele, vaid ka kõikidele haldusorganitele, sealhulgas detsentraliseeritud asutustele, ning need asutused on kohustatud seda normi kohaldama. Sellega kõrvaldas Euroopa Kohus seni valitsenud ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Kuigi eelviidatud Euroopa Kohtu otsus puudutas konkreetsemalt komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3–47), tingimustele mittevastava abi tagasinõudmise kohustuslikkust, tuleb otsuses toodud järeldust laiendada ka kõikidele teistele tingimustele mittevastavatele riigiabi tagasinõudmise juhtudele. Samas otsuses juhtis Euroopa Kohus tähelepanu ka sellele, et kui valdkonnas puuduvad abi tagasinõudmist reguleerivad liidu õigusnormid, siis peab ebaseadusliku abi tagasinõudmine toimuma kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt. Arvestades eeltoodut on vajalik ja otstarbekas luua konkurentsiseadusesse siseriiklik ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõude regulatsioon, mis tagaks riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele edaspidi vajaliku õigusselguse. Tagasinõude siseriikliku regulatsiooni vajalikkust on kinnitanud varem ka koostööpartnerid, kui 2016. aastal Rahandusministeerium saatis riigiabi andjatele ja ministeeriumitele kooskõlastamiseks konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Toona esitatud ettepanekutega regulatsiooni täpsustamise ja täiendamise osas on Rahandusministeerium käesoleva eelnõu väljatöötamisel ka valdavalt arvestanud. 1 Analüüs „Konkurentsiseaduse riigiabi peatüki muutmise vajaduse analüüs“ on avalikult kättesaadav järgneval veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi 1 Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude regulatsiooni ühetaolise kohaldamise eesmärgil tehakse eelnõuga muudatused ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses. Lisaks tehakse eelnõuga konkurentsiseaduses veel mõned väikesed täpsustava iseloomuga õigusselgust parandavad muudatused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja konkurentsiseaduse ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse muudatusi käsitleva osa on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Eneli Nõmm (tel: 611 3202; e-post: [email protected]), juhtivspetsialist Maris Kalda (tel: 611 3525; e-post: [email protected]) ja peaspetsialist Ljudmilla Sokolnikova (tel: 611 3360; e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja kalandusturu korraldamise seaduse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusi käsitleva osa on koostanud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (tel: 625 6202; e-post: [email protected]), sama osakonna peaspetsialist Karina Torop (tel: 625 6520); e-post: [email protected]) ja maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Liisa Kähr (tel: 625 6551; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasta (tel: 611 3549; e-post: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 611 3638; e-post: [email protected]). 1.3.Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Komisjoni määrustega ja Euroopa Liidu Nõukogu määrustega, mis reguleerivad EL toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist: 1) komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134); 2) nõukogu määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29). Eelnõuga muudetakse konkurentsiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 92, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 111, kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.12.2018, 37 ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.05.2020, 4. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2 Riigiabi valdkond kuulub EL ainupädevusse ning EL riigiabialane regulatsioon on Eestis otsekohalduv. Riigiabi andmisega seotud siseriiklikud protseduurireeglid on sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis. Põllumajandusliku riigiabi andmise kohta on protseduurireeglid sätestatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning kalamajandusliku riigiabi andmise kohta kalandusturu korraldamise seaduses. Riigiabi andmist eelnimetatud sektorites koordineerib Maaeluministeerium. Konkurentsiseaduse § 42 lõige 3 reguleerib riigiabi tagasinõudmist olukorras, kus Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada. Selline otsus võidakse teha näiteks juhtudel, kui riigiabi on antud ilma Euroopa Komisjonilt luba taotlemata või enne Euroopa Komisjonilt loa saamist ja antud riigiabi ei ole kokkusobiv siseturuga. Eesti kohta on Euroopa Komisjon teinud ühel juhul abi tagasinõudmise otsuse – tegemist oli 6. novembri 2015. a otsusega AS Estonian Air kohta.2 Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 326, 26.10.2012) (edaspidi ELTL) artikli 108 lõikest 3 tuleneb üldreegel, et enne riigiabi andmist või abimeetme muutmist peavad liikmesriigid Euroopa Komisjonilt selleks riigiabi andmise luba taotlema (st esitama Euroopa Komisjonile riigiabi teatise). Ilma Euroopa Komisjoni loata antud abi loetakse ebaseaduslikuks riigiabiks. Samas on Euroopa Komisjoni määrustega sätestatud erandid, millele vastavat riigiabi peetakse siseturuga kokkusobivaks ja millest Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitama ei pea (näiteks üldine grupierand3 ja vähese tähtsusega abi andmist käsitlev erand4). Kui abi andmisel rikutakse erandites sätestatud tingimusi, loetakse seda samuti ebaseaduslikuks riigiabiks. Euroopa Komisjon saab abi tagasi nõuda juhtudel, kui on tuvastatud ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andmine, mis on siseturuga kokkusobimatu. Seevastu liikmesriigi kohtutel ja abi andvatel asutustel puudub pädevus hinnata abi siseturuga kokkusobivust ning abi tagasinõudmiseks piisab üksnes ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamisest. Konkurentsiseaduse § 42 lõige 3 ei ole ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel aluseks aga juhtudel, kus Euroopa Komisjon ei ole abi tagasinõudmise otsust teinud. Eeltoodu on tekitanud riigiabi andjates kahtlusi, kas ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleks ka ilma Euroopa Komisjoni asjakohase otsuseta tagasi nõuda ning kas abi tagasinõudmine on sellisel juhul riigiabi andja kaalutlusotsus või mitte. 5. märtsil 2019. a tegi Euroopa Kohus asjas C-349/17 otsuse (nn Eesti Pagari asi). Kuigi ka varasemalt on Euroopa kohtupraktikas selgitatud riigiabi tagasinõude üldist kohustuslikkust, tõi Euroopa Kohus eelnimetatud otsuses sõnaselgelt välja, et iga liidu õigusnorm, mis vastab vahetu õigusmõju tekkimiseks nõutavatele tingimustele, on siduv kõikidele liikmesriikide asutustele, st mitte ainult liikmesriikide kohtutele, vaid ka kõikidele haldusorganitele, sealhulgas detsentraliseeritud asutustele, ning need asutused on kohustatud seda normi kohaldama. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et nii haldusasutusel kui ka liikmesriikide kohtutel, kes vastutavad oma pädevuse piires liidu õigusnormide kohaldamise eest, on kohustus tagada nende sätete täielik toime.5 Samas otsuses lisas Euroopa Kohus, et kui liikmesriigi asutus 2 komisjoni otsus SA.35956 (2013/C) ja SA.36868 (2014/C) kohta. 3 komisjoni määrus nr 651/2014 leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0651 4 komisjoni määrus nr 1407/2013 leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1407 5 EKo 05.03.2019, C-349/17, Eesti Pagar, p 90-91. 3 tuvastab, et komisjoni määruse nr 800/20086 alusel antud abi ei vasta määruses ette nähtud erandi saamiseks seatud tingimustele, peab ta võtma sobivad meetmed abi rakendamise ebaseaduslikkuse heastamiseks, mille hulka kuulub ka kohustus ebaseaduslikult antud abi omal algatusel tagasi nõuda, lähtudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikest 3.7 Kohtumenetluse käigus ilmnes, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõude osas valitseb ebaselgus ka tagasinõudmisel kohaldatava aegumistähtaja ning intressimäära kohaldamise osas. Euroopa Kohus tõi välja, et kuivõrd aegumistähtajad täidavad üldiselt õiguskindluse tagamise ülesannet, siis selle ülesande täitmiseks peab nimetatud tähtaeg olema ette kindlaks määratud. Igasugune aegumistähtaja „analoogia alusel“ kohaldamine peab olema õigussubjekti jaoks piisavalt ettenähtav. Seetõttu ei või abi tagasinõudmisel otseselt, kaudselt ega analoogia alusel kohaldada Euroopa Komisjoni menetluses kohaldatavat kümneaastast tähtaega.8 Analoogia alusel ei kuulu kohaldamisele ka Euroopa Komisjoni poolt kohaldatav intressimäär.9 Euroopa Kohus juhtis tähelepanu, et kui valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, peab ebaseadusliku abi tagasinõudmine toimuma kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt. Arvestades eeltoodut täiendatakse eelnõuga konkurentsiseaduse ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude regulatsiooni. Muudatustega tagatakse vajalik õigusselgus ning sätestatakse selge õiguslik alus ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks ka olukorras, kus Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus ei ole vastavasisulist otsust teinud. Samuti kehtestatakse muudatustega, et edasiselt rakendatakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude esitamisel aegumistähtaega ning kohaldatakse abi tagasinõudmisel intressimäära sarnaselt Euroopa Komisjoni menetlustes kohalduvale regulatsioonile. Käesolevas seletuskirjas käsitleva konkurentsiseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse edastas Rahandusministeerium riigiabi andjatele ja ministeeriumidele kooskõlastamiseks 2016. aasta oktoobris. Väljatöötamiskavatsuse järgselt edastas Rahandusministeerium 2017. aasta juunis kooskõlastamiseks ka konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuid eelnõu kooskõlastamise käigus jäeti eelnõust välja ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude regulatsioon, kuna Rahandusministeerium leidis, et kõnealuse regulatsiooni väljatöötamiseks on tarvilik ära oodata Euroopa Kohtu seisukoht eelotsusetaotluse C-349/17 suhtes. Eelnõu koostamisel on viidatud kohtuotsusega arvestatud. Eelnõu on täpsustatud ja täiendatud vastavalt varasemalt kooskõlastamisel esitatud ettepanekutele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse konkurentsiseadust. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 30 lõiget 3 ning sätestatakse, et lisaks § 49 lõikele 5 ja § 492 kohaldatakse transpordi sektorile antava abi, põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega või metsandusega seotud põllumajandusliku riigiabi ja muu riigiabi suhtes, mille andmine on reguleeritud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega ning 6 komisjoni määrus nr 800/2008 (eelnevalt kehtinud üldine grupierandi määrus) leitav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32008R0800 7 EKo 05.03.2019, C-349/17, Eesti Pagar, p 89, 92, 94. 8 EKo 05.03.2019, C-349/17, Eesti Pagar, p 112, 109. 9 Ibid., p 136. 4 kalandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud kalamajandusliku riigiabi suhtes, mille andmine on reguleeritud kalandusturu korraldamise seadusega, edaspidi ka konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. Eelnõu seadusena jõustumise järgselt toimub kogu ebaseadusliku või väärkasutatud põllumajandusliku riigiabi, milleks on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 kohaselt nii selle seaduse, kui ka teiste seaduste alusel antav abi, tagasinõudmine konkurentsiseaduse § 42 alusel. Sama põhimõte kehtib ka ebaseadusliku või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi kohta. See hõlmab abi, mille kohta on Maaeluministeeriumi kaudu esitatud põllumajandusliku või kalamajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, Euroopa Komisjonile on esitatud põllumajandusliku või kalamajandusliku grupierandi teatis või riigiabi on muudel seaduses toodud alusel heakskiidetuks loetud. Konkurentsiseaduse sätteid ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagasinõudmise kohta kohaldatakse ka maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 4 kohaselt antud muu riigiabi suhtes. Ebaseadusliku ja väärkasutatud abi tagasinõudmise sätted ei kohaldu kalandusturu korralduse seaduse alusel antava Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest kaasrahastatav abi ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antavate toetuste suhtes. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse konkurentsiseaduses ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude regulatsiooni. Tagasinõude regulatsioon peaks kohalduma võimalikult sarnaselt kõikidele ebaseaduslike või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudele, mistõttu ei ole otstarbekas dubleerida sama regulatsiooni edaspidi teistes seadustes, vaid lähtuda regulatsiooni ühetaolise kohaldamise eesmärgil konkurentsiseaduse § 42 sätestatust. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 täpsustatakse konkurentsiseaduse § 33 lõike 41 ja § 342 lõike 22 teises lauses sätestatut. Praktikas on ilmnenud probleemid nendest sätetest arusaamise ja rakendamisega, mistõttu õigusselguse huvides täpsustatakse kõnealustes sätetes selgesõnaliselt, et kui vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi antakse abikava raames peab abikavas olema viidatud vastavale Euroopa Komisjoni määrusele. Samuti peavad olema abikavas sätestatud asjakohased üldpõhimõtted, et tagada abi andmise läbipaistvus ja õigusselgus. Grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul tuleb abikavas lisaks viidata ka Euroopa Komisjoni määruse vastavale artiklile, mille alusel abi antakse. Asjakohaste üldpõhimõtete osas, millele peab olema abikavas viidatud, on täpsem info avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel. Samuti on need üldpõhimõtted toodud eelmises konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (508 SE). Need on eelkõige täpne viide vastavale Euroopa Liidu regulatsioonile, antava riigiabi osakaal, loetelu abikõlblikest kuludest, loetelu mitteabikõlblikest sektoritest, viide, et raskustes olevale ettevõttele riigiabi anda ei tohi, samuti selgitus, et abi saajale ei tohi riigiabi anda enne, kui viimane on täielikult tagasi maksnud talt välja mõistetud varasemalt saadud riigiabi (nn Deggendorfi põhimõte) ning selgitus abi kumuleerimise kohta. Lisaks eeltoodule tuleb abimeetmes ka märkida, et riigiabi andjal tuleb riigiabi andmisega seotud dokumente säilitada kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi. Eelloetletud üldpõhimõtete näol ei ole tegemist ammendava loeteluga ning abi andjad võivad abi saajaid informeerida lisaks nendele ka teistest riigiabi andmise tingimustest. Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse § 42 lõikes 3 sõnad „Euroopa Kohus“ sõnadega „Euroopa Liidu Kohus“. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega. Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust ja Üldkohtust. Kuna riigiabiga tagasinõudmisega 5 seonduvaid küsimusi võidakse arutada nii Euroopa Kohtus kui Üldkohtus, asendatakse konkurentsiseaduse § 42 lõikes 3 toodud viide Euroopa Kohtule Euroopa Liidu Kohtuga. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse kehtiva seaduse § 42 lõigetega 4–8. Paragrahvi 42 lõigetes 4–7 sätestatut rakendatakse edasiselt juhtudel, kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud. Paragrahvi 42 lõike 4 kohaselt pannakse riigiabi andjatele kohustus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi selle saajalt omal algatusel tagasi nõuda. Nimetatud säte ei anna riigiabi andjale kaalutlusõigust selles osas, kas ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda või mitte. Kui riigiabi andja on tuvastanud, et antud abi kujutab endast ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi, on tal kohustus see omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõuda. Nimetatud kohustuse riigiabi andjatele saab tuletada otseselt ELTL artikli 108 lõikest 3. Ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise mõistete sisustamisel tuleb lähtuda konkurentsiseaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Seega ebaseaduslikult antud riigiabi juhtumiteks tuleb lugeda kõik uued abid, mis on kehtestatud vastuolus ELTL artikli 108 lõikega 3. Abi tuleb pidada ebaseaduslikuks ka juhtudel, kui abi on antud nn üldise grupierandi määruse10 alusel, kuid hilisemalt tuvastatakse, et määruse alusel erandi saamiseks seatud tingimused ei olnud täidetud. Sellisel juhul on abi andmisel rikutud teatamiskohustust, mistõttu tuleb abi pidada ebaseaduslikuks. Abi väärkasutuseks tuleb lugeda konkurentsiseaduse § 42 lõikes 2 toodud mõiste määratluse kohaselt juhtumeid, kus on tuvastatud, et abi on kasutatud selle saaja poolt vastuolus komisjoni otsusega, mille alusel abi anti. Euroopa Komisjoni teatises ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta (2019/C 247/01)11 on sätestatud, et abi tagasinõudmise eesmärk on taastada siseturul abi väljamaksmisele eelnenud olukord. Ebaseadusliku abi tagasimaksmisel kaotab riigiabi saaja eelise, mis tal turul konkurentide ees oli. Selle raames on Euroopa Kohus rõhutanud, et riigiabi tagasinõudmine ei ole karistus, vaid abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg, ega saa sõltuda abi andmise vormist. Seega ei saa järeldada, et tagasinõudmine on ELTL riigiabisätete eesmärkide suhtes ebaproportsionaalne või et see toob kaasa asjaomase liikmesriigi alusetu rikastumise, arvestades et tagasi nõutakse summa, mida ei oleks tohtinud riigiabi saajale maksta. Oluline on rõhutada, et eelnõuga tehtavad muudatused ei reguleeri seda, kuidas peaksid riigiabi andjad jõudma järeldusteni, et antud abi on ebaseaduslik või väärkasutatud. Eestis ei ole siseriiklikku asutust, kes teostaks järelevalvet riigiabi andjate tegevuse üle. Konkurentsiseaduse muudatused ei reguleeri seda, kuidas riigiabi andjad oma tegevuse üle järelevalvet peaksid teostama, samuti ei pane konkurentsiseadus riigiabi andjatele sellist kohustust. See, kuidas selline järelevalve peaks toimuma, on iga riigiabi andja enda otsustada ja korraldada. Küll aga on tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ja konkurentsiseadusest keelatud ebaseaduslikku riigiabi anda ning kui seda on siiski antud, on riigiabi andjal kohustus see riigiabi saajalt tagasi nõuda. Abi tagasinõudmise juhtumid praktikas on pigem erandlikud, kuna enne abi andmist teevad 10 Hetkel kehtiv komisjoni määrus nr 651/2014 leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0651, komisjoni määrus nr 800/2008 (eelnevalt kehtinud üldine grupierandi määrus) leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32008R0800. 11 komisjoni teatis on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2019:247:FULL&from=BG. 6 riigiabi andjad põhjaliku kontrolli ja eeltöö ning juhtumid, kus riigiabi andja teeb praktikas abi andmisel vea, on harvaesinevad. Vähese tähtsusega abi ei ole riigiabi, kuna Euroopa Komisjon on seisukohal, et tulenevalt vähese tähtsusega abi määra väiksusest, ei mõjuta see enamikel juhtudel liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. Samas on Euroopa Komisjon välja toonud, et kui vähese tähtsusega abi antakse ebaseaduslikult (näiteks ületatakse maksimaalset lubatavat abi piirmäära), siis seda ei saa lugeda vähese tähtsusega abiks ning tegemist on ebaseadusliku riigiabiga. Sellise ebaseadusliku riigiabi tuvastamisel tuleb ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmisel lähtuda samuti konkurentsiseaduses sätestatust. Paragrahvi 42 lõike 4 teise lause kohaselt sätestatakse riigiabi andjale kohustus ebaseaduslik või väärkasutatud abi tagasi nõuda koos intressidega. Riigiabi andja peab ELTL artikli 108 lõike 3 alusel kohustama riigiabi saajat maksma intressi ajavahemiku eest, mil ebaseaduslik olukord kestis. Abi tagastamisega kaotab riigiabi saaja eelise, mis tal oma konkurentide ees turul oli, ning abi andmisele eelnenud olukord on taastatud. Riigiabi saaja seisukohast seisneb tekkinud eelis ka nende intresside maksmata jätmises, mida riigiabi saaja oleks pidanud tasuma kõnealuselt abisummalt, kui ta oleks pidanud selle ebaseadusliku olukorra kestmise ajaks turult laenama, ja tema konkurentsiseisundi paranemises võrreldes teiste turul tegutsevate ettevõtjatega selle olukorra kestmise ajal. Üksnes abi tagastamiskohustus ilma intressita ei oleks ebaseadusliku olukorra tagajärgede täielikuks heastamiseks sobiv, kuna see ei taastaks endist olukorda ega kõrvaldaks täielikult konkurentsimoonutust.12 Seetõttu sätestatakse konkurentsiseaduses ka üheselt selge kohustus riigiabi andjatele nõuda ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi koos intressidega. Paragrahvi 42 lõike 5 kohaselt arvutatakse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel intressi lähtudes Euroopa Komisjoni määruse nr 794/2004 artiklist 9 ja 10 ning rakendatakse artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodit. Tegu on sama intressi arvestamise põhimõttega, mida rakendatakse siis, kui abi tagasinõudmise otsuse teeb Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus. Sama põhimõte on sätestatud ka näiteks perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikes 2 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 115 lõikes 1. Euroopa Kohus on oma otsuses nn Eesti Pagari asjas välja toonud, et kui valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, peab ebaseadusliku abi tagasinõudmine toimuma kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt.13 Kohaldatav intressimäär analoogia alusel peab olema õigussubjekti jaoks piisavalt ettenähtav. Samuti lisas Euroopa Kohus, et ELTL artikli 108 lõige 3 nõuab, et siseriiklike õigusnormidega oleks tagatud ebaseadusliku abi tagasinõudmine täies ulatuses, ning et riigiabi saajat kohustataks seega maksma intressi kogu ajavahemiku eest, mille vältel ta sai abi kasutada.14 Euroopa Komisjoniga sarnase intressi arvestamise põhimõtte kohaldamine ka siseriiklikus õiguses tagab intressi arvestamise ja meetodi kohaldamise ühetaolisuse olenemata sellest, kes on abi tagasinõudjaks. Komisjoni määruse nr 794/2004 artikli 9 järgi on intressimääraks aastane protsendimäär, mille määrab kindlaks Euroopa Komisjon enne kalendriaasta algust. Euroopa Komisjon avaldab kehtivad ja asjaomased varasemad riigiabi tagasinõude intressimäärad Euroopa Liidu Teatajas ja oma 12 EKo 05.03.2019, C-349/17, Eesti Pagar, p 131-134. 13 Ibid., p 135. 14 Ibid., p 141. 7 veebilehel.15 Kohaldatavaks intressimääraks on määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil ebaseaduslik või väärkasutatud abi anti esimest korda riigiabi saaja käsutusse (nt maksti välja). Intressimäärale kohaldatakse intressi alates kuupäevast, mil ebaseaduslik abi anti esimest korda riigiabi saaja käsutusse kuni ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagasinõudmise kuupäevani, kusjuures eelneval aastal kogunenud intressile kohaldatakse samuti intressi igal järgneval aastal (nn liitintress). Intressimäära kohaldatakse kogu perioodi jooksul kuni ebaseadusliku või väärkasutatud abi tagastamise kuupäevani. Kui ebaseadusliku või väärkasutatud abi riigiabi saajale esmakordse abi andmise kuupäev ja abi tagastamise kuupäev on enam kui aastase ajavahega, arvutatakse intressimäär ümber üheaastase intervalliga, võttes aluseks ümberarvutuse ajal kehtiva määra. Paragrahvi 42 lõike 6 kohaselt tuleb riigiabi saajal tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga riigiabi andjale tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui neli kuud tagasinõude kättesaamisest arvates. Üksnes erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib riigiabi andja tagasimakse tähtaega pikendada. Kehtestav säte on samuti sarnane Euroopa Komisjoni riigiabi tagasinõudmise menetlusele, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni teatises ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta. Teatise punkti 73 kohaselt võib liikmesriik tagasinõudeotsuse rakendamiseks vabalt valida siseriikliku menetluse, tingimusel et see võimaldab tagasinõudeotsust viivitamata ja tulemuslikult täita. Nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 16 lõikes 3 on sätestatud, et abi tagastamine toimub viivitamata ja vastavalt liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Euroopa Komisjoni teatise ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta punktis 47 on toodud, et põhimõte, et „keegi ei ole kohustatud tegema võimatut“, kuulub Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete hulka. Erandlike asjaolude esinemine, mille tõttu on liikmesriigil tagasinõudeotsuse rakendamine täiesti võimatu, on ainus olukord, mida Euroopa Kohus on pidanud otsuse täitmata jätmist õigustavaks põhjuseks. Sama teatise punktis 53 on toodud, et abi tagasinõudmise kohustust ei mõjuta riigiabi saaja majanduslik olukord. Asjaolu, et ettevõtja on rahalistes raskustes või isegi maksejõuetu, ei ole tõend selle kohta, et abi tagasinõudmine on võimatu, välja arvatud juhtudel kui ettevõtja on likvideeritud ja tema vara ei ole võimalik sisse nõuda. Abi tagasinõudmise täitmise kontekstis loetakse vastavalt eelviidatud teatise punktile 135, et riigiabi saaja on likvideeritud, kui tema tegevus on lõppenud ning tema varad ja osalused on turutingimustel müüdud. Abi ei ole võimalik tagasi nõuda juhul, kui riigiabi saajat enam ei eksisteeri ning tal ei ole õiguslikku ega majanduslikku õigusjärglast. Kuigi kohaldatakse liikmesriigi õigusnorme, tuleb müük läbi viia avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse teel. Varasid peaks hindama sõltumatu ekspert. Euroopa Komisjoni kogemuste põhjal on need nõuded üldjuhul kohtu järelevalve all olevate pankrotimenetluste puhul täidetud. Tagasimaksmise edasilükkamise või osade kaupa maksmise kohta pärast abi tagasinõudmise tähtaja möödumist on eespool nimetatud teatise punktis 126 välja toodud, et see tähendaks, et abi tagasinõudmise kohustust ei ole täidetud viivitamata, ning seetõttu ei ole see lubatud, isegi kui see suurendaks asjaomase liikmesriigi tulu. Arvestades eeltoodut on Euroopa Komisjoniga sarnaste põhimõtete rakendamine asjakohane ka juhtudel, kui ebaseadusliku või väärkastutud riigiabi tagasinõudjaks on riigiabi andja ise 15 Link intressimääradele on ka Rahandusministeeriumi riigiabi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi (vt Riigiabi materjalid). 8 ilma Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu Kohtu vastavasisulise otsuseta, kuivõrd tagasinõue peaks saavutama sarnase eesmärgi täitmise. Ebaseaduslikult või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel tuleb pidada silmas tõhusa ja viivitamatu abi tagastamise printsiipi. Samuti tuleb siseriiklikult ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel lähtuda põhimõttest, et ainukesed õigustavad põhjused, miks abi tagasi ei nõuta, saavad olla üksnes väga erandlikud asjaolud, mille tõttu tagasinõude rakendamine on täiesti võimatu. Seejuures tuleb arvestada, et liidu kohtud on tõlgendanud senini mõistet „täiesti võimatu“ kitsalt. Abi tagasinõudmise täieliku võimatuse tõendamiseks vajalike tõendite liik sõltub iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Erandlike ja põhjendatud asjaolude korral võib abi tagasinõudmise tähtaega pikendada. Seejuures tuleb aga samuti arvestada Euroopa Komisjoni rakendatavat praktikat ning lähtuda sellest, et sellise pikendamise korral peavad esinema veenvad tõendid, et kõik muud võimalikud meetmed, mis võiksid tagada tagasinõude õigeaegse täitmise, ei annaks tulemust. Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui pankrotimenetluses või likvideerimismenetluses ei ole võimalik kehtivate siseriiklike regulatsioonide kohaselt teha võlausaldajatele väljamakseid nelja kuu jooksul alates riigiabi andja poolsest nõude esitamisest. Sellisel juhul tuleb riigiabi andjal tagasimakse tähtaega pikendada ning vajadusel muuta ka vastavat tagasinõuet. Paragrahvi 42 lõikega 7 sätestatakse, et riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaja kulgemine algab päevast, mil riigiabi saajale antakse ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames. Abikava raames antud abi puhul hakkab menetlustähtaeg kulgema hetkest, mil selle kava alusel antakse individuaalset abi. Kavandatav aegumistähtaeg on analoogne nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artiklis 17 tooduga, mille kohaselt Euroopa Komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Euroopa Kohus tõi oma otsuses C-349/17 (Eesti Pagar) üheselt välja, et aegumistähtaja analoogia alusel kohaldamine peab olema õigussubjekti jaoks piisavalt ettenähtav. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik ka siseriiklikus õiguses selgesõnalise aegumisnormi kehtestamine juhtudeks, kus abi tagasinõudmise otsust ei tee Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus. Sarnase aegumisnormi kehtestamine on otstarbekas eelkõige seetõttu, et riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele oleks abi tagasinõudmise korral üheselt arusaadav üks tagasinõuetele kohaldatav aegumistähtaeg, olenemata sellest, kes on abi tagasinõudjaks. Riigiabi andjad peavad juba täna arvestama, et Euroopa Komisjonil on õigus nende tegevuse üle alustada järelevalvet kümne aasta jooksul pärast abi andmist, mis tähendab, et juba praegu peavad riigiabi andjad olema oma töökorralduse planeerimisel sellega arvestanud. Samuti peavad riigiabi saajad juba praegu arvestama, et nendele antud riigiabi suhtes võib Euroopa Komisjon või kaebuse alusel Euroopa Liidu Kohus alustada menetlust kümne aasta jooksul alates riigiabi andmise hetkest. Seega ei saa ka siseriiklikult kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine omada sisulist olulist mõju ei riigiabi andjatele ega ka riigiabi saajatele. Paragrahvi 42 lõike 8 esimeses lauses sätestatakse, et haldusaktist tulenev ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõue on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad seaduses sätestatud juhtudel haldusaktist avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Kui tagasimaksmisele kuuluvat riigiabi ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul, annab riigiabi andja ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagastamise nõude sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud 9 korras. Enne nõude sundtäitmiseks esitamist tuleks riigiabi saajale saata meeldetuletus tasumise tähtaja saabumise ning nõude sundtäitmisele esitamise kavatsuse kohta. Tegemist on analoogse sättega, mis on toodud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 48 lõikes 8. Sätet rakendatakse edaspidi kõikidel juhtudel, olenemata tagasinõude otsuse tegemise ajast, kui riigiabi ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul (sh ka juhtudel, kui ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu kohtu otsuse alusel). Kui riigiabi andja nõue ei kvalifitseeru aga täitedokumendiks täitemenetluse seadustikus sätestatud tähenduses, peab riigiabi andja, juhul kui riigiabi saaja ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi vabatahtlikult tagasi ei maksa, pöörduma kohtusse. Riigiabi võib esineda erinevates vormides, mitte üksnes rahalise toetusena, vaid ka näiteks laenu, tagatise või kapitalisüstina. Samuti ei anta riigiabi alati haldusaktiga, vaid seda võib teha näiteks ka tsiviilõigusliku lepinguga. Kui abi on antud eraõigusliku lepingu alusel, võivad abi tagasinõudmisel kuuluda kohaldamisele ka eraõiguse sätted, näiteks nõutakse ebaseaduslikult antud riigiabi tagasi ning muudetakse olemasoleva lepingu tingimusi selliselt, et abi andmine oleks edasiselt välistatud. Riigiabi andja kohustuseks on rakendada võimalikult kiiresti kõik vajalikud meetmed ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagastamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse konkurentsiseadust §-ga 881, mis näeb ette rakendussätted ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel kohaldavate sätete rakendamiseks juhul, kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud. Paragrahvi 881 lõike 1 kohaselt rakendatakse riigiabi andja kohustust nõuda ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi omaalgatuslikult tagasi kõigil ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, olenemata abi andmise ajast. Riigiabi andja on kohustatud ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi nõudma koos intressidega. Paragrahvi 42 lõike 4 rakendamisel ei oma tähendust, millal riigiabi on antud, kuna ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmise kohustus liikmesriigi asutustele tuleneb otseselt ELTL-ist, seega oli selline kohustus riigiabi andjatel ka juba enne vastavasisulise selgesõnalise sätteta konkurentsiseaduses. Paragrahvi 881 lõike 2 kohaselt rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi omaalgatuslikul tagasinõudmise juhtudel konkurentsiseaduses sätestatud intressimäära ja intressi kohaldamise meetodit ning riigiabi tagasimakse tähtaega ja tagasinõudmisele kohaldatavat aegumistähtaega juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on sama kuupäevaga, mis on kavandatud eelnõu seadusena jõustumise kuupäevaks. Arvestades õiguskindluse põhimõtet ei rakendada § 881 lõikes 2 nimetatud sätteid tagasiulatuvalt. Enne 2021. aasta 1. jaanuari antud abide suhtes rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel intressimäära, riigiabi tagasimakse tähtaega ning tagasinõudmisele kohaldatavat aegumistähtaega vastavalt enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud teistes õigusaktides sätestatud regulatsioonidele, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Osas, milles siseriiklikud õigusnormid on vastuolus ELTL artikli 108 lõikele 3 antud tõlgendusega, tuleb need normid kohaldamata jätta. Eelnõu §-ga 2 muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadust. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 48 lõiget 2 ning sätestatakse, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse 10 konkurentsiseaduse § 42 sätestatust, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Tulenevalt asjaolust, et eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt täiendatakse konkurentsiseaduses ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude regulatsiooni, ei ole tarvilik dubleerida sama regulatsiooni edaspidi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses, vaid see asendatakse viitega konkurentsiseadusele. Struktuuritoetuste andmise korral tuleb tähelepanelikult jälgida ka seda, et juhul kui samaaegselt ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhuga tuvastatakse ka struktuurifondide osas reeglite rikkumine, mis samuti toob kaasa toetuse tagasinõudmise, tuleb tagasinõudmisel juhinduda erinormide olemasolul nendes normides sätestatust. Eelnõu § 2 punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks § 48 lõige 5, tulenevalt seaduse § 48 lõike 2 muudatustest. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seadust §-ga 644, mis näeb ette rakendussätte § 48 lõike 2 muudatuse rakendamiseks. Paragrahvi 644 kohaselt rakendatakse muudetud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõiget 2 ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on sama kuupäevaga, mis on kavandatud eelnõu seadusena jõustumise kuupäevaks. Enne 2021. aasta 1. jaanuari antud abide suhtes rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel kuni § 48 lõike 2 muudatuse jõustumiseni kehtinud 2014–2020 struktuuritoetuste seaduses kehtinud regulatsiooni, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Osas, milles siseriiklikud õigusnormid on vastuolus ELTL artikli 108 lõikele 3 antud tõlgendusega, tuleb need normid kohaldamata jätta. Eelnõu §-ga 3 muudetakse kalandusturu korraldamise seadust. Eelnõu § 3 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõike 2 teine lause, mille kohaselt nõutakse tagasi ka riigiabi, mis on Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks riigiabiks. Kuna samasisuline säte on konkurentsiseaduse § 42 lõikes 3, ei ole tarvilik seda dubleerida kalandusturu korraldamise seaduses. Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täpsustatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 55 lõike 3 sõnastust. Kehtiv säte reguleerib vaid ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise tähtaega ja intressi, kuid selguse huvides täiendatakse sätet ka väärkasutatud riigiabiga. Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse kalandusturu korraldamise seadust §-ga 551, kus tulenevalt riigiabi andja poolt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise regulatsiooni konkurentsiseadusse toomisega sätestatakse, et ebaseaduslik või väärkasutatud kalamajanduslik riigiabi nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 tähenduses nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 53–55 ei kohaldata. Konkurentsiseaduse sätetest juhindutakse kogu ebaseadusliku või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tagasinõudmisel, olemata sellest, kes on seda abi andnud. Konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras nõutakse tagasi üksnes viidatud Euroopa Liidu määruse tähenduses ebaseaduslikuks või väärkasutatuks tunnistatud riigiabi ning see 11 kohaldub nii riigiabi andja enda, kui ka Euroopa Liidu Kohtu või Euroopa Komisjoni poolt tagasinõutava abi suhtes. Kalandusturu korraldamise seaduse alusel antud vähese tähtsusega abi või muu kalamajanduslik abi, mis ei ole riigiabi, nõutakse kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise korral tagasi jätkuvalt selles seaduses, mitte konkurentsiseaduses sätestatud korras. Sama kehtib ka kalandusturu korraldamise seaduse alusel antud riigiabi kohta, kui tagasinõudmise alus seisneb riigisiseste abi andmise tingimuste rikkumises, mitte Euroopa Liidu riigiabi andmise tingimuste täitmata jätmises. Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse kalandusturu korraldamise seadust §-ga 761, mis näeb ette rakendussätte §-ga 551 tehtava muudatuse rakendamiseks. Paragrahvi 761 kohaselt rakendatakse muudetud kalandusturu korraldamise seaduse § 551 ebaseaduslikult antud või väärkasutatud kalamajandusliku riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on sama kuupäevaga, mis on kavandatud eelnõu seadusena jõustumise kuupäevaks. Enne 2021. aasta 1. jaanuari antud kalamajandusliku riigiabi suhtes rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel kuni § 551 muudatuse jõustumiseni kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse kehtinud regulatsiooni, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Osas, milles siseriiklikud õigusnormid on vastuolus ELTL artikli 108 lõikele 3 antud tõlgendusega, tuleb need normid kohaldamata jätta. Eelnõu §-ga 4 muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 44. Seoses riigiabi andja poolt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise regulatsiooni konkurentsiseadusse toomisega sätestatakse, et põllumajanduslik riigiabi ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel antud muu riigiabi, mis on osutunud ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 tähenduses, nõutakse tagasi samuti konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras. Konkurentsiseaduse sätetest juhindutakse kogu ebaseadusliku või väärkasutatud põllumajandusliku riigiabi tagasinõudmisel, olemata sellest, kes on seda abi andnud ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel põllumajandustootjale, põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega ning maamajandustegevusega tegelevale ettevõtjale muu ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmisel. Konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras nõutakse tagasi üksnes eelnevas lõigus viidatud Euroopa Liidu määruse tähenduses ebaseaduslikuks või väärkasutatuks tunnistatud riigiabi ning see kohaldub nii riigiabi andja enda, kui ka Euroopa Liidu Kohtu või Euroopa Komisjoni poolt tagasinõutava abi suhtes. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel antud vähese tähtsusega abi või muu toetus, mis ei ole riigiabi, nõutakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemise korral tagasi jätkuvalt selles seaduses, mitte konkurentsiseaduses sätestatud korras. Sama kehtib ka maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel antud riigiabi kohta, kui tagasinõudmise alus seisneb riigisiseste abi andmise tingimuste rikkumises, mitte Euroopa Liidu riigiabi andmise tingimuste täitmata jätmises. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust §-ga 522, mis näeb ette rakendussätte § 44 tehtava muudatuse rakendamiseks. Paragrahvi 522 kohaselt rakendatakse muudetud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 44 ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel, kui riigiabi on antud 12 alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Tegemist on sama kuupäevaga, mis on kavandatud eelnõu seadusena jõustumise kuupäevaks. Enne 2021. aasta 1. jaanuari antud abide suhtes rakendatakse ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel seni kehtinud korda, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Osas, milles siseriiklikud õigusnormid on vastuolus ELTL artikli 108 lõikele 3 antud tõlgendusega, tuleb need normid kohaldamata jätta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks ja nõukogu määrusega (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks. 6. Seaduse mõjud Muudatus: eelnõuga täiendatakse konkurentsiseaduse ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude regulatsiooni. 6.1 Mõju riigiabi andvatele asutustele Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ja teiste riigiabi andvate asutuste töökorraldusele. Seaduse muudatused omavad mõju kõikidele riigiabi andvatele asutustele. Riigiabi andjaks võib olla ükskõik milline riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või muu isik sh sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi osalusega äriühing.16 2018. aasta lõpu seisuga oli riigiasutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi ning teisi avaliku sektorisse kuuluvaid üksusi kokku ligikaudu 744. Enamus nendest aga riigiabi andmisega kokku ei ole puutunud. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmetel on riigiabi andjaid kokku 55 asutust (sh näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Töötukassa, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS Elering jt). Seega on muudatustest mõjutatud sihtrühm hinnanguliselt väike. Kavandatav muudatus avaldab mõju riigiabi andvate asutuse töökorraldusele, eelkõige mõju töökoormusele. Riigiabi andjad peavad tagama piisava inimressurssi olemasolu, et menetleda võimalikke ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumeid, samuti peavad riigiabiandjad tagama tõhusa kontrollmehhanismi ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumite tuvastamiseks. Samas on aga ka juba täna kehtiva regulatsiooni kohaselt riigiabi andjad kohustatud kontrollima riigiabi õiguspärast kasutamist.17 Samuti peavad riigiabi andjad olema juba praegu arvestanud sellega, et Euroopa Komisjonil on õigus abi andmise üle alustada järelevalvet kümne aasta jooksul 16 Riigiabi andjaks ei pea olema tingimata riik ise. Selle ülesande täitmine võib olla pandud ka riigi poolt määratud era- või avaliku sektori vahendusasutusele. 17 Konkurentsiseaduse § 301 lõike 2 kohaselt on riigiabi andja kohustatud tagama riigiabi andmise läbipaistvuse ja efektiivsuse ning pärast riigiabi andmist kontrollima selle kasutamise sihipärasust. 13 pärast abi andmist, mistõttu peavad nad olema oma töökorralduse planeerimisel juba praegu sellega arvestanud. Arvestades eeltoodut ei saa kavandatav regulatsioon omada sisulist olulist mõju riigiabi andjate töökorraldusele ega halduskoormusele. Arvestades, et kehtestatav ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise regulatsioon võib puudutada ka näiteks juhtumeid, kus ebaseaduslik abi antakse riigiabi andja eksimuse tõttu, siis ei ole võimalik ette hinnata, milline võiks olla muudatuse mõju esinemise sagedus. Näiteks 2012. aastal avastati, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on ebaseaduslikku riigiabi andnud 58 ettevõtjale. Praktikas on aga pigem tegemist erandliku olukorraga, kus ebaseaduslike riigiabi andmise juhtumeid tuvastatakse ühel aastal sedavõrd palju. Aastatel 2017–2019 (kuni november) ei avastanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ühtegi ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumit.18 Riigiabi andmise otsuseid tehti samal perioodil üle 1500. Samuti ei ole tuvastanud Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus aastatel 2017– 2018 ühtegi ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumit, 2019. aastal (kuni november) on sellised juhtumeid tuvastatud 11.19 Riigiabi andmise otsuseid on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus teinud 2017–2019. aastal (kuni november) üle 500. Eeltoodust saab järeldada, et pigem esineb ebaseaduslike riigiabi andmise tuvastamise juhtumeid harva. Riigiabi andjad teevad enne abi andmist põhjalikku kontrolli ning eeltööd, mis üldjuhul välistab ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumid. Ebasoovitav mõju võib seisneda selles, et muudatuste järgselt ei ole riigiabi andjad planeerinud piisavat inimressurssi selleks, et võimalike ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi juhtumeid tuvastada ning vajalikke menetlusi läbi viia. Konkurentsiseaduse muudatused ei reguleeri seda, kuidas riigiabi andjad peaksid abi andmise üle järelevalvet teostama. Iga riigiabi andev asutus peaks üle vaatama ning hindama oma tänaste asutusesiseste kontrollmehhanismide tõhususe. Arvestades, et riigiabi andjate jaoks ei ole tegemist põhimõtteliselt aga uue kohustusega, saab ebasoovitava riski avaldumise tõenäosust pidada väikeseks. Tuginedes eeltoodule saab hinnata muudatuste mõju sihtrühmale tervikuna väikeseks ning ebaoluliseks. Kokkuvõttes saab järeldada, et muudatusega ei kaasne riigiabi andvate asutuste halduskoormuse märgatavat suurenemist. 6.2 Mõju riigiabi saajatele Mõju valdkond: majanduslik mõju isikutele, kes on saanud riigiabi. Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses nentis Rahandusministeerium, et muudatused võivad avaldada potentsiaalselt mõju ka riigiabi saavatele ettevõtjatele, puudutades kitsamalt neid ettevõtteid, kellele antud riigiabi on tunnistatud ebaseaduslikuks. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal majanduslikult aktiivseid ettevõtteid ja kasumitaotluseta üksusi kokku üle 157 000. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri andmetel on riigiabi või vähese tähtsusega abi saanud üle 84 000 riigiabi saaja. Samas nagu eelnevalt välja toodud, puudutab muudatus üksnes neid riigiabi saajaid, kellele antud riigiabi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks. Kuivõrd riigiabi andjad teevad enne abi andmist põhjalikku kontrolli ning eeltööd, siis selliste juhtumite tuvastamine on pigem harvaesinev. Seega on muudatustest mõjutatud sihtrühm hinnanguliselt väike. Kuna ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise regulatsioon võib puudutada ka näiteks juhtumeid, kus ebaseaduslik abi antakse riigiabi andja eksimuse tõttu, siis ei ole 18 Andmed pärinevad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. 19 Andmed pärinevad Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus. 14 võimalik ette hinnata, milline võiks olla muudatuse mõju esinemise sagedus. Ka täna peavad riigiabi saanud ettevõtjad olema arvestanud sellega, et Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus võib kümne aasta jooksul alates abi andmisest, teha otsuse ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmiseks. Ainuüksi asjaolu, et riigiabi tagasinõudjaks võib olla ka riigiabi andja, ei saa omada sisulist mõju ettevõtjate edasisele tegevusele, võrreldes juba täna kehtiva regulatsiooniga. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole. Arvestades eeltoodut saab hinnata muudatuste mõju sihtrühmale väikeseks ning ebaoluliseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine ei too riigieelarvele kaasa kulusid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Riigiabi andvad asutused peaksid muudatuste järgselt hindama oma tänaste asutusesiseste kontrollmehhanismide tõhusust, et tuvastada ebaseaduslikult antud või väärkasutatud riigiabi andmise juhtumid. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seaduse rakendusakte ei muudeta. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaeg on valitud, arvestades eelnõu menetlemise eeldatavat aega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Filmi Instituudile, Eesti Kultuurkapitalile, Eesti Töötukassale, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Keskkonnaametile, Maaelu Edendamise Sihtasutusele, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Sihtasutusele Archimedes, Sihtasutusele Erametsakeskus, Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur, Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, Sihtasutusele KredEx, Tallinna Linnakantseleile, Tartu Linnavalitsusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Elering AS-ile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus 2020. a (allkirjastatud digitaalselt) 15