Ettepanek elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks

Raul Siem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Raivo Aeg Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Teadmiseks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 14.07.2020 nr 5-4/2020-099-2 Saadetud e-posti aadressidele [email protected]; [email protected]; [email protected] Ettepanek elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks Austatud ministrid Ehkki elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, reguleeritakse sellega märkimisväärse turujõuga sideettevõtjaga seonduvat ning sidevõrkude ehitamist. Seda arvestades esitab Konkurentsiamet käesoleva märkuse eelnõu täiendamiseks. Teatavasti on Telia Eesti AS (Telia) seisund ajaloolise sidevõrgu monopoolse omanikuna konkurentsi seisukohalt problemaatiline. Telia omab suuremat osa kaablikanalisatsioonist, tal on märkimisväärne turuosa kohaliku juurdepääsu hulgiturul. Samas jaetasandil pakub Telia elektroonilise side teenuseid kõrvuti teiste ettevõtjatega, kes vajavad konkureerimiseks ligipääsu mh Telia kaablikanalisatsioonile. Lähtuvalt nimetatud kahetisest positsioonist võib Telia kasutada oma hulgituru positsiooni konkurentide tõrjumiseks jaetasandil. Konkurentsiametile on teatatud juhtumitest, kus Telia väidetavalt takistab konkurentide tulekut uusarendustesse, kasutades selleks tehnilisi tingimusi, mille järgi kinnistule rajatakse sidetoru mitte tavapärase läbimõõduga 100 mm (mis reeglina võimaldaks tulevikus konkureeriva teenusepakkuja ligipääsu) vaid läbimõõduga 50 mm (kus see võib olla praktikas raskendatud). Elektroonilise side regulaatori ülesandeid täitev Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on samuti näinud konkurentsiprobleemi selles, et Telia võib seada konkurente tõrjuvaid tingimusi mitte ainult olemasoleva kaablikanalisatsiooni kasutamisel, vaid ka uue kaablikanalisatsiooni rajamisel. Paraku ei pea TTJA seda probleemi Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 lahendatavaks sideturu regulatiivse otsuse abil (vt Füüsiline juurdepääs fikseeritud sidevõrgule. Otsuse kavand, p 364-368). Paljudes piirkondades (eriti tiheasustatud linnades) ei ole paralleelse kaablikanalisatsiooni rajamine sageli võimalik või on see raskendatud keskkonnakaitse-, planeerimis- ning ehitusnõuetest tulenevate piirangute tõttu. Samuti koormab ja takistab paralleelse kaablikanalisatsiooni ülemääraselt liiklust (tänava mitmekordne üleskaevamine) ja tõstab lõppkasutaja sideteenuste tasusid, kelle jaeteenuste tasudes sisalduvad ka kaablikanalisatsiooni rajamise kulud. Kaablikanalisatsiooni paigaldamisel on suurima kuluga just toru paigaldamisega seotud tööd ehk kaevamine ja projektide koostamine, mitte materjal ehk toru ise. Samas on keeruline hinnata ja prognoosida kaablite, kiikrite ja multitorude tuleviku vajadusi ehk rajatava kaablikanalisatsiooni piisavat vaba mahu reservi (vt viidatud TTJA otsuse kavand, p 366). Sidetoru valik toimub Telia kontrolli all, kuna tema väljastab kaablikanalisatsiooni tehnilised tingimused. Eelnevat arvestades palub Konkurentsiamet Teil kaaluda võimalust lülitada eelnõusse säte, mis reguleeriks edaspidi rajatava kaablikanalisatsiooni ehitamist ning uusarenduste kinnistu kaablikanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljastamist, nii et rajatava sidetoru läbimõõt ei tohiks olla väiksem kui 100 mm. Sarnast lahendust toetab TTJA analüüs, mille kohaselt tuleks kehtestada rajatava kaablikanalisatsiooni parameeter ehitust reguleerivate õigusaktidega (vt eespool viidatud otsuse kavand, p 369). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots Kristjan Ots 6672453 [email protected] 2 (2)