Kiri

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.07.2020 11:07 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: Vaie projekti „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee“ finantskorrektsiooni otsusele Manused: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20200703_2018-18237.bdoc Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: 2018-18237 . Dokumendi kuupäev: 03.07.2020 Teema: Vaie projekti „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee“ finantskorrektsiooni otsusele. (See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20200703_2018-18237.bdoc) TARTU LINNAVALITSUS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 05.06.2020 nr 1-7/20-012-TI Endla 10a Meie 03.07.2020 nr 4-6/18237 10142 TALLINN Vaie projekti „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu- Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee“ finantskorrektsiooni otsusele I Faktilised asjaolud 1. Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) finantskontrolli osakonna I auditi talitus viis läbi auditi teiste hulgas ka Tartu Linnavalitsuse (edaspidi ka LV ja/või vaide esitaja) poolt korraldatud riigihangete (viitenumbritega 170838 ja 171809, edaspidi ka RH nr 170838 ja RH nr 171809) suhtes. Auditi lõpparuanne valmis 16.11.2018. a. 2. Lõpparuandesse oli lisatud RM kommentaarid, soovitused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui rakendusüksusele (edaspidi ka RÜ või TTJA) ja soovituste rakendamise tähtajad. RM märkis, et aruandes toodud soovituste rakendamist hindab RÜ ning lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab RM. 3. RÜ-le anti RM poolt korraldus selgitada välja toetuse tagasinõudmise protsessi algatamise vajadus. RÜ edastas auditi LV-le 26.11.2018. a ja soovis LV seisukohta ning kommentaare auditi aruandes toodud olulisele tähelepanekutele, mh asjaolule, et RH nr 170838 hankedokumentides oli viidatud erinevatele standarditele (sh rahvuslikele standarditele EVS, DIN, SFS, ANSI), mida ei olnud täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. LV Esitas TTJA-le omapoolsed seisukohad RM auditi osas 08.01.2019. a kirjaga nr 4-6/18237. 4. 10.01.2020. a edastas TTJA Tartu Linnavalitsusele kirjaga nr 5-4/18/0021/106 finantskorrektsiooni otsuse kavandi arvamuse avaldamiseks. 5. Tartu Linnavalitsus esitas 10.02.2020. a kirjaga nr 4-6/18237 omapoolse seisukoha finantskorrektsiooni otsuse kavandi osas. LV nõustus otsuse kavandis toodud TTJA järeldusega FIDIC ehituslepingu tundmise nõude osas, kuid LV ei nõustunud TTJA järeldustega, mille kohaselt rikkus LV riigihanke nr 170838 ajal kehtinud riigihangete seaduse § 33 lg-t 2 (siin ja edaspidi peab vaide esitaja silmas vaid viidatud riigihanke korraldamise ajal kehtinud riigihangete seaduse redaktsiooni) ning LV jäi seisukohale, et ei ole rikkunud RHS v.r. § 33 lg-t 2 ega piiranud seeläbi õigusvastaselt potentsiaalsete pakkujate ringi. 6. TTJA on teinud 03.06.2020. a Tartu Linnavalitsuse projekti "Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu- Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee" finantskorrektsiooni otsuse nr 1-7/20-012-T1 (edaspidi otsus). 7. Viidatud otsuse punktis 4.1. on TTJA analüüsinud täiendi "või sellega samaväärne" lisamata jätmist riigihanke nr 170838 HD Lisa 1 punktis 1.1. nimetatud standarditele. TTJA on otsuse punktis 4.1. ja selle alapunktides jõudnud järeldusele, et LV on rikkunud riigihanke nr 170838 läbiviimisel RHS v.r. § 33 lg-t 2. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Lähtudes otsuse punktis 4.1. ja selle alapunktides tuvastatud asjaoludest, on TTJA analüüsinud otsuse punktis 5 rikkumise mõju ning põhjendanud otsusega rakendatavat finantskorrektsiooni määra. 8. Otsuse punktis 4.2. "FIDIC ehituslepingu tundmise kogemus hankelepingu nõudena" on TTJA analüüsinud auditeerija poolt auditis esitatud tähelepanekut, et Tartu LV on: "RH nr 170838 HD Lisa II Töövõtulepingu eritingimuste punktis 6 on töövõtja esindajalt-projektijuhilt nõutud FIDIC ehituslepingute tundmist" ning "RH nr 171809 HD Lisa I Kokkuleppe eritingimuste (koos lisadega A, B ja C) punktis 5 on konsultandi esindajalt-projektijuhilt nõutud FIDIC ehituslepingute tundmist". Audiitor oli asunud seisukohale, et hankijatel puudub õigus eelviidatud tingimust seada, kuna selline tingimus on piirav, ega näita ettevõtja suutlikkust hankelepingut täita. TTJA on auditeerija seisukohta analüüsides jõudnud otsuse punktis 4.2. ja selle alapunktides järeldusele, et LV ei eksinud eelviidatud hangete läbiviimisel RHS v.r. § 3 p 3 vastu. TTJA asus otsuses seisukohale, et FIDIC ehituslepingute tundmise nõue oli asjakohane, proportsionaalne ja ei olnud konkurentsi välistav ega ka piirav. TTJA ei tuvastanud RHS v.r. § 3 p 3 rikkumist Tartu Linnavalitsuse poolt. 9. Otsuse nr 1-7/20-012-T1 resolutsiooni punktis 1 kohaselt on TTJA otsustanud lugeda mitteabikõlbulikuks 5% projekti raames RH nr 170838 tulemusena sõlmitud hankelepingu osas tasutud kuludest, mis moodustab 342 794,61 eurot (sh toetuse osa 291 375,42 eurot ja omafinantseeringu osa 51 419,19 eurot). Otsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt on otsustanud TTJA nõuda Tartu Linnavalitsuselt tagasi toetuse summa 291 375,42 eurot. 10. STS2014_2020 § 51 ning majandus ja kommunikatsiooniministri 03.10.2014. a määruse nr 85 "Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020" § 5 kohaselt on LV õigus esitada vaie 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest. 03.06.2020. a allkirjastatud otsus on edastatud Tartu Linnavalitsusele e-kirja teel 05.06.2020. a, seega saabub vaide esitamise tähtaeg 06.07.2020. a. II Vaide õiguslik põhjendus 11. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti 03.06.2020. a otsus Tartu Linnavalitsuse projekti "Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi- Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee" riigihanke nr 170838 osas on õigusvastane, kuivõrd TTJA on tõlgendanud riigihanke nr 170838 läbiviimise ajal kehtinud riigihangete seadust ning LV poolt koostatud hankedokumentatsiooni vääralt ning jõudnud seetõttu ebaõigetele järeldustele. 12. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et vaidlustatav finantskorrektsiooni otsus on õigusvastane alljärgneval põhjusel. - Riigihanke 170838 tehniline kirjeldus 13. TTJA on asunud vaidlustatavas otsuses seisukohale, et kuivõrd järgimiseks kohustuslikud standardid said vastavalt RHS v.r. § 33 lg-le 1 olla välja toodud vaid hankeeseme tehnilises kirjelduses, siis järelikult oli HD Lisa 1 punkti 1.1. puhul tegemist hankeeseme tehnilise kirjeldusega. 14. Tartu Linnavalitsus TTJA järeldusega ei nõustu ning jääb seisukohale, et HD Lisa 1 punkti 1, sh punkti 1.1. puhul ei olnud tegemist hankeeseme tehnilise kirjeldusega RHS v.r. § 33 lg 1 mõttes. 2 (6) 15. HD Lisa 1 "Tellija tingimused" punkt 1 oli pealkirjastatud kui "Üldinformatsioon" ning andis informatsiooni töövõtja ülesannete osas: "Töövõtja ülesandeks on koostada tee-ehitusprojekt ja ehitada Tartu idapoolse ringtee lõik Lammi tänava ringliiklussõlmest Tartu-Räpina-Värska maanteel oleva ringliiklussõlmeni vastavalt OÜ Toner-Projekt poolt koostatud eskiislahendusele (töö nr 04/2015) ja käesoleva Tellija tingimuste alusel. /..../ Idaringtee 3. ehitusala ehitamiseks väljastab Tartu Linnavalitsus ehitusloa, kui teeprojekt vastab käesoleva Tellija tingimustes esitatud projekteerimise nõuetele ja tee-ehitusprojekt on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse poolt". 16. HD Lisa 1 "Tellija tingimused" punkt 1 alapunkti 1.1. kohaselt tuli projektide koostamisel ja ehitustööde teostusel juhinduda Eestis kehtivatest seadustest, standartidest, normdokumentidest ja juhenditest /..../". Üldisele infole järgnes loetelu hankijale teadaolevatest seadustest, standarditest, määrustest ja nende lisadest ning juhistest. Kuivõrd tegemist oli nii projekteerimise kui ka ehitushankega, siis pidi mõistlik pakkuja aru saama, et projekti üleandmiseks tellijale ja tee- ehitusprojektile ehitusloa saamiseks peab see vastama kehtivatele õigusaktidele ning ehitamisel tuleb lähtuda ehitusloa saanud tee-ehitusprojektist. Esitatud loetelu oli toodud vaid selleks, et hankest huvitatud isikul oleks võimalik saada ülevaade Eestis kehtivatest õigusaktidest ja muudest asjakohastest juhenditest ning hankest huvitatud isik ei peaks hakkama iseseisvalt ennast viima kurssi Eestis kehtivate õigusaktidega ning muude oluliste normdokumentidega. 17. Tartu Linnavalitsus jääb seega seisukohale, et HD Lisa 1 "Tellija tingimused" punkt 1, sh punkti 1.1. puhul ei ole tegemist hankeeseme tehnilise kirjeldusega, vaid annab ülevaate (sissejuhatuse) tellitavast hankeesemest ning vastavas valdkonnas kehtivatest Eesti seadustest, juhistest, standarditest ja määrustest. 18. Vaide esitaja on korduvalt rõhutanud, et soovitava tee projekteerimise lahenduse leidmine oli jäetud LV poolt lahtiseks, st projekteerija pidi otsustama, kuidas on parem soovitavat teed projekteerida arvestades OÜ Toner-Projekt poolt koostatud eskiislahendust ning HD Lisa 1 punktis 2 jj sätestatud projekteerimisnõudeid. HD Lisa 1 punktis 1.1. viidatud standardid oleksid olnud olulised vaid võimalikus hankelepingu täitmise kvaliteedi vaidluses. 19. Hankeeseme tehniline kirjeldus, mis oli järgmiseks kohustuslik, oli toodud HD Lisas 1 alates punktist 2 "Projekteerimine" ning OÜ Toner-Projekt poolt koostatud eskiislahenduses (töö nr 04 /2015). Tartu Linnavalitsus esitas seega RHS v.r. § 33 lg 3 kohaselt hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse läbi hankelepingu eseme kasutusomaduste ning funktsionaalsete nõuete kirjelduse kaudu. Mõistlik pakkuja pidi aru saama, et Tartu Linnavalitsus ei esitanud hankeeseme tehnilist kirjeldust läbi HD Lisas 1 punktis 1.1. välja toodud standardite, seaduste, määruste ja juhiste. 20. Hankeeseme tehnilises kirjelduses, s.o OÜ Toner-Projekt poolt koostatud eskiislahenduses ega ka HD Lisa 1 punktis 2 jj sätestatud projekteerimisnõuetes, ei olnud viidatud ühelegi standardile. Eeltoodu tõttu oli HD punktis 9.11. sätestatud, et pakkumise tegemisel tuli arvestada, et hankija poolt tehnilises kirjelduses viidatud materjalide, detailide, toodete jne puhul võis kasutada samaväärseid materjale, detaile, tooteid jne. HD punkt 9.11. oli esitatud lahtise loeteluna, et see oleks kohaldatav kõigil sobilikel ja vajalikel juhtudel, sh võimalikele protsessijuhtimistele ja muudele tööde teostamisele esitavatele kvaliteedinõuetele ja mida rakendatakse vajadusel vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile. 21. Vaide esitaja peab vajalikuks siinkohal välja tuua, et pakkujate kvalifitseerimistingimused olid toodud hankedokumendi punktis 4. Kvalifitseerimistingimustes oli muuhulgas toodud, et: pakkuja viimase kolme auditeeritud majandusaasta netokäive peab kokku olema vähemalt 15 000 000 eurot; pakkuja peab viimase viie aasta jooksul (06/2011-05/2016) olema ehitanud vähemalt 2 teedeobjekti, igaüks maksumusega vähemalt 2 000 000 eurot käibemaksuga; pakkuja peab viimase viie aasta jooksul (06/2011-05/2016) olema ehitanud või remontinud vähemalt ühe silla või viadukti pikkusega vähemalt 25 m jne. 3 (6) 22. TTJA väide, et potentsiaalsed pakkujad loobusid juba eos täpsustavate küsimuste esitamisest /pakkumuse tegemisest HD Lisas 1 punktis 1.1. viidatud standardite tõttu, ei ole pädev seetõttu, et hankele olid oodatud vastavalt kvalifitseerimistingimustele ettevõtted, kellel olid teadmised riigihankeid reguleeritavates õigusaktidest ning kogemused riigihangetele osalemisel ja teede projekteerimisel/ehitamisel. 23. Hankemenetluse jooksul esitatud küsimused näitavad üheselt, et hankest huvitatud isikud on esitatud täpsustavaid küsimusi asjaolude osas, mida nad on pidanud konkurentsi piiravaks või ebaselgeks (vt Nordecon ASi poolt 19.05.2016. a kell 16.03 esitatud küsimust valgustite osas). HD Lisa 1 punktis 1.1. viidatud standardite osas ühtegi küsimust hankijale ei laekunud. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et ka hankest huvitatud isikud ei ole sarnaselt hankijaga pidanud HD Lisa 1 punktis 1.1. viidatud standardeid hankeeseme tehniliseks kirjelduseks. Pakkujatele esitatuid kvalifitseerimistingimusi arvestades ei ole eluliselt usutav, et hankest huvitatud isikud loobusid juba eos täpsustavate küsimuste esitamisest või pakkumuse tegemisest, kui nägid HD Lisas 1 punktis 1.1. loetletud standardeid. - Hankeeseme tehnilisest kirjeldusest ja pakkumuse vastavusest 24. LV-le jääb ebaselgeks vaidlustatud otsuse punktis 37 toodud TTJA seisukoht RHS v.r. § 47 osas. LV mõistab TTJA esitatut seisukohta RHS v.r. § 47 osas selliselt, et TTJA hinnangul ei ole oluline, kas pakkumise vastavuse kontrollimisel kontrollitakse reaalselt pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele või mitte, vaid "või sellega samaväärne" peab olema lisatud alati, kui tehnilises kirjelduses on viidatud mõnele RHS v.r. § 33 lg-s 1 märgitud standardile. 25. Vaatamata sellele, et LV on seisukohal, et HD Lisas 1 punktis 1.1. viidatud standardit ei olnud hankeeseme tehnilise kirjelduse osaks, jääb LV ühtlasi seisukohale, et TTJA on otsuse punktis 4.1. tõlgendanud ebaõigesti RHS v.r. § 33 lg-t 2. 26. Riigihanke nr 170838 ajal kehtinud riigihangete seaduse § 33 lg 2 sätestas, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega "või sellega sa maväärne". 27. Vaide esitaja toob siinkohal välja, et RHS v.r. § 47 sätestas pakkumuste vastavuse kontrollimise hankedokumentidele ja hanketingimustele ning pakkumuste tagasilükkamise võimaluse. 28. RHS v.r. § 47 lg 1 sätestas, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides ning juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele, ja teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. 29. RHS v.r. § 47 lg 2 sätestas, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustele. 30. RHS v.r. § 47 lg 4 sätestas, et kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud alusele, ei lükka ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed. 4 (6) 31. RHS v.r. § 47 lg 4 koostoimes RHS v.r. § 33 lg-ga 1 tuli pakkumuse vastavaks tunnistamisel hinnata pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele ning pakkumust ei oleks võinud tagasi lükata juhul, kui pakkuja oleks tõendanud pakutava eseme/teenuse samaväärsust tehnilises kirjelduses esitatuga. 32. Arvestades eeltoodut tuleb Tartu Linnavalitsuse hinnangul RHS v.r. § 33 lg 2 sõnastust mõista selliselt, et "või sellega samaväärne" tuleb lisada (eelkõige) juhul, kui hankeeseme tehnilises kirjelduses on viidatud mõnele RHS v.r. § 33 lg 1 alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, mida hinnatakse pakkumuse vastavaks tunnistamisel ja enne hankelepingu sõlmimist. Vaide esitaja hinnangul eeldab seega sätte sõnastus otseselt vaide esitaja aktiivset tegevust/kontrolli hindamaks pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele vastavalt RHS v.r. §-le 47. 33. Vaide esitaja on korduvalt rõhutanud, et HD Lisas 1 punktis 1.1. nimetatud standardeid ei saa pidada hankeeseme tehnilise kirjelduse osaks RHS v.r. § 33 lg 1 mõttes ning Tartu Linnavalitsus ei kontrollinud pakkumuste vastavusena, kas ja milliseid standardeid pakkuja kavatseb täpselt kasutada. 34. Kui asuda seisukohale, et vaidlusalused standardid olid hankeeseme tehniliseks kirjelduseks (millega LV ei nõustu), siis ei oleks tohtinud töövõtja tee projekteerimisel-ehitamisel valida projekteeritavaid lahendusi, vaid oleks pidanud lähtuma 100% ette antud standardite sisulisest kirjeldusest ning eranditult neid kõiki projektis ja ehitustööde teostamise ajal kasutama (vt ka https://www.rahandusministeerium.ee/et/kkk/862 küsimus 9). 35. Vaidlust ei saa olla selle üle, et eeltoodud nõuet vaide esitaja hanke dokumentatsioonis esitanud ei olnud. Võimalike samaväärsete standartide kasutamist ja nende vastavust HD Lisa 1 punktis 1.1. nimetatud standarditele oleks tulnud äärmisel juhul tõendada alles lepingu täitmise käigus ehk teisisõnu tegemist oleks olnud pigem sõlmitud lepingu täitmise kvaliteedi küsimusega. 36. TTJA otsuse punktis 37 toodud seisukoht, mille kohaselt jäi RHS § 33 lg 2 sätte eesmärk täitmata seetõttu, et hankest huvitatud isikud ei saanud hankedokumentatsiooniga tutvudes mõista, et olgugi, et neil puudub võimalus tõendada pakkumuse vastavust muude asjakohaste dokumentide või juhistega, on neil vaatamata sellele pakkumuse esitamise lubatud, on meelevaldne ja ei tugine riigihanke läbiviimise ajal kehtinud riigihangete seadusele ega ka vaidlusalusele hankedokumentatsioonile. 37. TTJA on jätnud antud juhul tähelepanuta, et hankijal puudub õigus keelata pakkumuse esitamist. Pakkumuse esitamise õigus on kõigil olenemata hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimustest ja pakkumuse vastavusest. Isegi juhul, kui Tartu Linnavalitus oleks esitanud standardite loetelu tehnilise kirjelduse osana ja ka pakkumuse tehnilise kirjelduse vastavuse kriteeriumina, ei oleks tuginedes RHS § 47 lg-le 4 olnud võimalik pakkumust tagasi lükata, kui pakkuja oleks esitanud (tõendanud) pakkumuse samaväärsetele standarditele toetudes. 38. Antud juhul tuli pakkumuses esitada vaid tööde maksumus vastavalt hankedokumendi vormile 13. Hankedokumentatsioonist ega selle lisadest ei tulnud hankest huvitatud isikule kohustust tõendada, kas ja millised standardeid ta üldse kasutada plaanib, sh ei tulnud vastavat kohustust hankelepingust. 39. Vaide esitaja ei nõustu ühtlasi, et RHS v.r. § 33 lg 7 sätestatu oleks analoogia korras üks ühele ülekantav ka RHS v.r. § 33 lg-le 2. RHS v.r. § 33 lg 2 eesmärk koostoimes RHS v.r. § 47 lg-ga 4 oli üldjuhul siiski, et hankija ei lükkaks tagasi pakkumust, kui pakkuja on esitanud ja tõendanud pakkumuse samaväärsuse hanke eseme tehnilisele kirjeldusele. 5 (6) RHS v.r. § 33 lg 7 on sisuliselt absoluutne keeld nimetada tehnilises kirjelduses konkreetset kaubamärki, patenti, tüüpi, ostuallikat jne, v.a. juhul kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik ja hankeeset ei ole võimalik piisavalt kirjeldada ka läbi RHS v.r. § 33 lg-tes 1 ja 3 sätestatu. III Kokkuvõte ja taotlus otsuse nr 1-7/20-012-T1 tühistamiseks 40. Tartu Linnavalitsus jääb kokkuvõtvalt seisukohale, et HD Lisa 1 punkti 1, sh punkti 1.1. puhul ei olnud tegemist hankeeseme tehnilise kirjeldusega RHS v.r. § 33 lg 1 mõttes. HD Lisa 1 punktis 1 oli toodud üldine informatsioon, mis võimaldas hankest huvitatud isikutel saada ülevaate Eestis kehtivatest normdokumentidest, ilma, et hankest huvitatud isikud oleksid pidanud aega kulutama iseseisvale uurimisele, millised vastavad õigusaktid, juhised ja standardid tavapäraselt Eestis teede projekteerimisel ja ehitusel kasutatakse. Isegi kui asuda seisukohale, et HD Lisa 1 punkti 1.1. puhul oli tegemist hankeeseme tehnilise kirjeldusega (millega vaide esitaja ei nõustu), ei pidanud pakkumuse esitaja tõendama pakkumuse esitamisel oma pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele ning vaide esitaja ei kontrollinud pakkumuste vastavust tehnilisele kirjeldusele. 41. Vaide esitajal puudub õigus ja ka võimalus keelata pakkumuse esitamist isegi siis, kui pakkuja ei oleks vastanud kvalifitseerimistingimustele või pakkumus ei oleks vastanud kohustuslikule hankeeseme tehnilisele kirjeldusele. Vaide esitaja ei ole lükanud tagasi ühtegi pakkumust. 42. Kuivõrd vaide esitaja on seisukohal, et Tartu Linnavalitsus ei ole riigihanke nr 170838 läbiviimisel rikkunud hanke läbiviimise ajal kehtinud riigihangete seadust ja seega ka STS2014_2020 § 26 lg-t 1, siis puudus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve ametil õiguslik alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et vaide esitaja rikkus hanke läbiviimise ajal kehtinud riigihanke seadust (millega vaide esitaja ei nõustu), siis arvestades RHS v.r. § 47 lg 4 sätestatut ja eeltoodud selgitusi, puudus antud juhul põhjendatud oht, et RHS v. r. § 33 lg-s 2 nimetatud nõude täitamata jätmine oleks toonud kaasa võimaliku rahalise mõju nõude rikkumise tõttu. Arvestades eeltoodut palub Tartu Linnavalitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tühistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti 03.06.2020. a finantskorrektsiooni otsus nr 1-7/20-012-T1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas linnapea Kadri Valdre 736 1102 [email protected] 6 (6)