Kiri

Kaur Kajak Teie nr Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 10.06.2020 nr 7-4/180435/2003411 [email protected] Lühinumbrite kasutamise kooskõlast hea halduse tavaga Austatud Kaur Kajak Pöördusite uuesti õiguskantsleri poole küsimuses, kas ametiasutused ja lepingu alusel avalik- õiguslikke ülesandeid täitvad isikud järgivad hea halduse tava, kui pakuvad inimestele ühenduse võtmiseks tavatariifist kõrgema kõnetasuga telefoninumbreid (lühinumbreid). Viitasite ka Euroopa Kohtu eelotsusele asjas C-568/15. Kohus leidis, et tasu kõne eest, mis on seotud sõlmitud lepinguga ja mis on tehtud kaupleja hallatud abitelefoniliinile, ei tohi olla suurem tavalisele geograafilisele laua- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust. Õiguskantsleri seisukoht selles küsimuses on sama 18.04.2018 kirjas 7-4/180435/1801878 väljendatud seisukohaga. HMS § 5 lõikes 3, mis seondub hea halduse põhimõttega, on sätestatud, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Hea halduse põhimõtte järgi peab avaliku võimu tegevus olema ka kodanikusõbralik ja inimesele ettearvatav. Kui riigiasutuselt või muult avalikke ülesandeid täitvalt isikult telefoni teel teabe küsimine toob kaasa üllatavalt suure telefoniteenuste arve, on seda ootust avaliku võimu suhtes rikutud. Lühinumbrite pakkumine n-ö mugavusteenusena võib siiski olla hea halduse tavaga kooskõlas, kui ühenduse võtmiseks pakutakse selgel ja arusaadaval viisil alternatiivset, tavatariifiga telefoninumbrit. Tavaliselt pakutaksegi inimestele ühenduse võtmiseks nii kõrgema kõnetasuga lühinumbrit kui ka madalama tasuga lauatelefoninumbrit. Lühinumbrile helistamine võib mõnel juhul osutuda ka soodsamaks kui pikale numbrile helistamine. Näiteks Sotsiaalkindlustusameti lühinumber on lauatelefonilt helistajatele tasuta1, ehkki mobiiltelefonilt helistajad tasuvad sellele helistades tavapärasest kõrgema tariifi alusel. Sotsiaalkindlustusametilt saadud teabe järgi ei reklaamita siiski lühinumbrit enam laialdaselt, ehkki on endiselt kasutusel. Reklaamitakse pikemat infotelefoni, sest sellele numbrile on mobiiltelefonilt helistada soodsam. Kuid kuna mõnel juhul võib lühinumbrile helistamine olla inimeste jaoks ka soodsam, ei saa ka seetõttu asuda üldisele seisukohale, et pelgalt lühinumbrile helistamise võimaldamisega tekitatakse inimestele üleliigseid kulutusi. Tähtis on, et inimene saaks lühinumbri ja tavanumbri hinnaerinevuse kohta küllaldaselt teavet ning langetaks valiku sellest lähtudes. Sellisel juhul ei põhjusta inimesele lisakulutusi 1 Vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/kontaktid/infotelefon-612-1360  2 lühinumbri valimise võimalust pakkuv riigiasutus vm avaliku võimu teostav asutus, vaid avaldaja enda otsus kasutada kõrgema tariifiga telefoninumbrit. Euroopa Kohtu asjas C-568/15 tehtud eelotsuses leidis kohus, et kaupleja hallatavale abitelefoniliinile helistamise tasu ei tohi olla laua- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust suurem. Leian, et Euroopa Kohtu eelotsuses toodud seisukohti, mis puudutab tarbija ja kaupleja vahelisi lepingulisi suhteid, ei saa automaatselt võtta aluseks selle hindamisel, kas avaliku sektori info- ja nõustamisteenuseid võib osutada eritariifseid lühinumbreid kasutades. Euroopa Kohtu otsus puudutab kitsalt tarbija ja kaupleja vahelisi lepingulisi suhteid olukorras, kus lepinguline klient helistab lühinumbrile kauplejaga sõlmitud lepingut puudutavas küsimuses. Sellises olukorras ei tohi lepinguliselt kliendilt võtta tavapärasest kõrgemat helistamise tasu. Eritariifsete telefoninumbrite kasutamine ja kõrgema tasu võtmine ei ole aga põhimõtteliselt keelatud ning piirdub eelkirjeldatud olukorraga. Ka ei saa abstraktselt hinnata avalikus sektoris lühinumbrite kasutamise kooskõla hea halduse tavaga, seda tuleks hinnata konkreetse juhtumi asjaolude põhiselt. Eri valdkondades võivad lühinumbrite kasutusele võttu asjaolud ning tingimused olla küllaltki erinevad. Ka ei pruugi hinnaerinevus olla kuigi suur ning puudub intensiivne õiguste riive. Näiteks Haigekassalt saadud andmete järgi on perearsti infotelefonile tehtud kõne keskmine pikkus 2 minutit ja 50 sekundit ning Telia hinnakirja arvestades on nt Telia võrgust perearsti infonumbrile tehtud kõne hind keskmiselt 65 senti. Seega, kui kõne pikkus ei ole oluliselt pikem keskmisest kõneajast ning helistaja tavapäraselt lühinumbritele ei helista, ei too mõni sellisel numbril tehtud kõne helistajale kaasa väga suurt telefoniarvet.2 Sama kehtib muude info- ja teavitustelefonide puhul - kui kõne eesmärgiks on vaid lühidalt teabe edastamine ja/või vastu võtmine, mitte põhjalikum nõustamine, ei too lühinumbril helistamine inimesele kaasa väga suuri kulusid. Keskmisest pikemaks kujuneva kõne käigus on infoteenuse osutajal võimalik täiendavalt järele kontrollida, kas helistaja on kõne alguses antud automaatteavitusest aru saanud, et ta helistab eritariifsel numbril ning soovitada talle, et keerulisema küsimuse või põhjalikuma nõustamise vajaduse korral tuleks valida pikem telefoninumber, pöörduda kirjalikult või minna ametiasutusse või teenuse osutaja (nt perearsti) juurde vastuvõtule. Tänan pöördumise eest ning vabandan vastuse viibimise pärast. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected] 2 Eriolukorra ajal oli perearsti infoliinile helistamine tasuta, sh mobiiltelefonilt helistamise korral.