Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2019. a aruande ja selle lühikokkuvõtte edastamine üle vaatamiseks ning parandamiseks ja täiendamiseks

Lisa 1 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 20 1 9 -20 2 2 20 1 9 . a aruann e Eesti integreeritud mitmeaastase kontrollikava (20 1 9 -20 2 2 ) 20 1 9 . aasta aruan d e koosta mise aluseks on Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikkel 113(1). Aastaaruande koostamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhendmaterjale ja suuniseid. Kontaktasutus: Veterinaar- ja Toiduamet aadress Väike-Paala 3, 11415 Tallinn e-mail [email protected] telefon + 372 605 1710 fax +372 621 1441 SISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u 1. IMKK MUUDATUSED, IMKK 2019-2022 PAGEREF _Toc40432341 \h 6 2. KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA PAGEREF _Toc40432342 \h 7 3. AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED PAGEREF _Toc40432343 \h 9 3.1. Toidu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432344 \h 9 3.1.1. Toidu märgistamine PAGEREF _Toc40432345 \h 17 3.1.2. Toitumis- ja tervisealased väited PAGEREF _Toc40432346 \h 21 3.1.3. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi PAGEREF _Toc40432347 \h 21 3.1.4. Toidulisandid PAGEREF _Toc40432348 \h 23 3.1.5. Eritoidud PAGEREF _Toc40432349 \h 27 3.1.6. Uuendtoit PAGEREF _Toc40432350 \h 30 3.1.7. Toiduhügieen PAGEREF _Toc40432351 \h 31 3.1.7.1. Esmatootmise järelevalve sh taimekaitsevahendite jäägid PAGEREF _Toc40432352 \h 31 3.1.7.2. Mitteloomset toitu ja/ või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432353 \h 35 3.1.7.3. Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432354 \h 38 3.1.7.4. Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432355 \h 44 3.1.7.5. Lihakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432356 \h 46 3.1.7.6. Piimakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432357 \h 52 3.1.7.7. Kalakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432358 \h 61 3.1.7.8. Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432359 \h 68 3.1.7.9. Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432360 \h 72 3.1.7.10. Jaekaubandusettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432361 \h 78 3.1.7.11. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432362 \h 87 3.1.7.12. Eraelamus toidu käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432363 \h 89 3.1.7.12. Enesekontrolliproove analüüsivate laboratooriumite järelevalve PAGEREF _Toc40432364 \h 99 3.1.8 Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine PAGEREF _Toc40432365 \h 101 3.1.9 Riiklikud seired ja järelevalve PAGEREF _Toc40432366 \h 102 3.1.9.1. Zoonooside seire PAGEREF _Toc40432367 \h 102 3.1.9.2. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire PAGEREF _Toc40432368 \h 106 3.1.9.3. Geneetiliselt muundatud (GM) toidu seire PAGEREF _Toc40432369 \h 120 3.1.9.4. Toidu lisaained PAGEREF _Toc40432370 \h 121 3.1.9.5. Saasteainete seire loomses toidus PAGEREF _Toc40432371 \h 123 3.1.9.6. Saasteainete kontrollprogramm ja järelevalve mitteloomses- ja loomses toidus PAGEREF _Toc40432372 \h 129 3.1.10 Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogramm PAGEREF _Toc40432373 \h 131 3.1.11 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed PAGEREF _Toc40432374 \h 138 3.1.12. Laboratooriumide volitamine PAGEREF _Toc40432375 \h 143 3.2. Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432376 \h 144 3.3. Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432377 \h 156 3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. PAGEREF _Toc40432378 \h 156 3.4. Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem (v.a Taimetervis) PAGEREF _Toc40432379 \h 163 3.4.1. Kauplemine PAGEREF _Toc40432380 \h 163 3.4.1.1. Loomne toit PAGEREF _Toc40432381 \h 163 3.4.1.2. Elusloomad PAGEREF _Toc40432382 \h 163 3.4.2. Import PAGEREF _Toc40432383 \h 164 3.4.2.1. Loomne toit ja elusloomad PAGEREF _Toc40432384 \h 164 3.4.2.2. Mitteloomne toit PAGEREF _Toc40432385 \h 169 3.4.2.3. Toiduga kokkupuutuvad esemed PAGEREF _Toc40432386 \h 173 3.4.2.4. Mahepõllumajanduslikud tooted PAGEREF _Toc40432387 \h 173 3.4.2.5. Mitteloomne sööt PAGEREF _Toc40432388 \h 175 3.4.3. Eksport PAGEREF _Toc40432389 \h 175 3.4.4. Koolitused PAGEREF _Toc40432390 \h 175 3.5 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) PAGEREF _Toc40432391 \h 176 3.6 Söötade kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432392 \h 181 3.6.1 Söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate registris PAGEREF _Toc40432393 \h 181 3.6.2 Ametlikud kontrollid PAGEREF _Toc40432394 \h 181 2. Proovid PAGEREF _Toc40432395 \h 182 3. Ettekirjutused PAGEREF _Toc40432396 \h 184 3.7. Loomatervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432397 \h 185 3.7.1. Riiklik Loomatauditõrje Programm PAGEREF _Toc40432398 \h 185 3.7.2. Marutaud PAGEREF _Toc40432399 \h 187 3.7.3. Loomapidamisettevõtete loomatervishoiualane järelevalve PAGEREF _Toc40432400 \h 188 3.7.4 Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted PAGEREF _Toc40432401 \h 189 3.8. Loomade heaolu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432402 \h 192 3.9. Taimetervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432403 \h 193 3.10. Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus PAGEREF _Toc40432404 \h 208 3.10.1. Põllumajandusuuringute Keskus PAGEREF _Toc40432405 \h 208 3.10.1.1. Teostatud analüüside mahud PAGEREF _Toc40432406 \h 208 3.10.1.2. Analüüsimeetodite arendus ja akrediteering PAGEREF _Toc40432407 \h 209 3.10.1.3. Tegevused referentlaboratooriumina PAGEREF _Toc40432408 \h 209 3.10.1.4. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes PAGEREF _Toc40432409 \h 211 3.10.1.5. Teadus- ja arendustegevus PAGEREF _Toc40432410 \h 212 3.10.1.6. Kokkuvõte 2018. a tööst PAGEREF _Toc40432411 \h 212 3.10.1.7. Planeeritavad tegevused edaspidiseks PAGEREF _Toc40432412 \h 213 3.10.2. Terviseamet PAGEREF _Toc40432413 \h 214 3.10.3. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium PAGEREF _Toc40432414 \h 220 3.10.3.1 Ametliku kontrolli analüüsid tulenevalt VTA tellimusest PAGEREF _Toc40432415 \h 220 3.10.3.2 Metoodiline töö ja akrediteerimisulatuse laiendus PAGEREF _Toc40432416 \h 224 3.10.3.3 VTL-i tegevus riikliku referentlaboratooriumina PAGEREF _Toc40432417 \h 226 3.10.3.4 Personali koolitus PAGEREF _Toc40432418 \h 227 3.10.3.5 Osalemine pädevuskatsetes PAGEREF _Toc40432419 \h 228 3.10.3.6 Teadus- ja arendustegevus PAGEREF _Toc40432420 \h 228 4. AUDITITE TULEMUSED PAGEREF _Toc40432421 \h 229 4.1 Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432422 \h 230 4.2 Loomatervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432423 \h 231 4.3 Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus PAGEREF _Toc40432424 \h 232 5. NÕUETELE MITTEVASTAVUSED JA TEGEVUSED NENDE PUHUL PAGEREF _Toc40432425 \h 234 5.1. Veterinaar- ja Toiduamet PAGEREF _Toc40432426 \h 234 HYPERLINK \l "_Toc40432427" 5.2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve a A met PAGEREF _Toc40432427 \h 235 5.3. Terviseamet PAGEREF _Toc40432428 \h 236 5.4. Põllumajandusamet PAGEREF _Toc40432429 \h 236 5.5. Maksu- ja Tolliamet PAGEREF _Toc40432430 \h 237 5.6. Ravimiamet PAGEREF _Toc40432431 \h 237 LISAD PAGEREF _Toc40432432 \h 241 LISA 1. Lühendite/akronüümide tabel PAGEREF _Toc40432433 \h 241 LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne PAGEREF _Toc40432434 \h 242 Sissejuhatus Integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava aastaaruande ( edaspidi IMKK aruanne ) eesmärgiks on täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2017/625 artikkel 113(1) aruandluskohustus t ja esitada ülevaade riiklik u kontrollkava rakendamise edenemise kohta ning hinnata liikmesriigi ametlike kontrollide tulemuste põhjal kontrollikorra ja kontrollsüsteemide tõhusust. Antud IMKK aruandes esitatakse andmed nende 20 1 9 . a a metlike kontrollide kohta, mis on läbi viidud alates 1. jaanuar 2019. a kuni 14. detsember 2019. a Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 alusel ja alates 14.12.2019. a kuni 31. detsember 2019. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 alusel. A ruande esitamise tähtaeg on 3 1 . august 20 20 . a. IMKK aruanne on valminud Veterinaar- ja Toiduameti koordineerimisel ning pädevate asutuste koostööna. IMKK MUUDATUSED , IMKK 201 9 -202 2 Muudatused Eesti integreeritud mitmeaastasesse kontrollikavasse IMKK 201 9 -202 2 on leitav VTA kodulehelt: https://vet.agri.ee/et/kontakt-ametist/kontaktid/mitmeaastane-kontrollikava . Uuendatud IMKK perioodiks 20 20 -202 3 on leitav VTA kodulehelt: https://vet.agri.ee/et/kontakt-ametist/kontaktid/mitmeaastane-kontrollikava . Ajakohastatud t oiduohutuse, taime- ja loomatervise ning loomade heaolu arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid Eesti Vabariigis on sõnastatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 201 9 -20 2 2 , mis on kinnitatud Maaeluministri 12.12.2018 käskkirjaga nr 172 Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019-2022 on avaldatud veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2019-2022.pdf . KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA Tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud rakendusmeetmed on esitatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas . Strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid 2018. aastal olid järgmised: Eesmärk 1: Eestis toodetav ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija on informeeritud Indikaatorid, mille sihttasemed täideti: Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud proovide arvust vähemalt 96% laboratoorselt uuritud proovidest on nõuetele vastavad – 2018.a 94% Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku kohta on 189,9. Eesmärk on, et nimetatud haigusjuhte on alla 200 aastas. Koolitused toidukäitlejatele teadlikkuse tõstmiseks. 2018.a toimus 64 koolitus- ja teavitustegevust ning osalejaid oli 1290. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata või täideti osaliselt: Tervena (piiranguteta) elatud eluiga aastates (meestel, naistel) 2018. aasta andmed avaldab Statistikaamet suvel 2019. Kavandatud sihttasemeks oli meestel 58,1 ja naistel 63,1. 2017.a tegelik oli Statistikaameti andmetel meestel 54,5 ja naistel 59 aastat. Arvestades eelnevate aastate tegelikke sihttasemeid, jääb prognoositavalt sihttase saavutamata. Tarbijate osakaal, kes esmakordsel ostmisel vaatavad toidu märgistus oli 73 %. Eesmärgiks oli 2018.a tarbijate osakaal, kes loevad alati või sageli toidu märgistust on vähemalt 80%. Eesmärk 2: Loomade heaolu on kõrge, loomadel on hea tervislik seisund ja taimetervis on hea Indikaatorid, mille sihttasemed täideti: Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv. Eesmärk on jätkuvalt loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangutest vaba staatus (VTA 1; PMA 0). Eestile taimede ja taimsete saaduste kauplemise piiranguid ei kehtestatud. Loomade ja loomsete saaduste osas on meil alates 2015. aastast kehtivad piirangud sigade ja sealihast toodete osas ning piirangud kehtisid ka 2018. aastal. Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest – 2018.a 2% (3,2%) Leitud haigustekitajate osakaal teostatud uuringute arvust – 2018. a 0,7% (0,8%). Teatatud ja registreeritud loomataudijuhtude arv – 2018. a 799 (800). Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja muudest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal oleks 96% uuritud proovide arvust – 2018. a 98% Kohaldatud tõrjemeetmete arv. Eesmärk on, et tõrjemeetmete arv oleks väiksem kui 30 – 2018.a 15 Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud loomade arvust – 2018. a 80 % Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata: Laekunud notifikatsioonide arv. Eesmärk on, et rahvusvaheliste notifikatsioonide arv oleks väiksem kui 2 – 2018. a 9. Tulemuste analüüs Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga madalam ning suremuse ja haigestumuse näitajad kõrgemad. Kõnealuste näitajate halvenemisel võib ohtu sattuda Eesti riigi kestlikkus. Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline tegur ohutu ja kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu loomse toidu tagamisel. Maaeluminister kinnitas mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava aastateks 2019–2023 veterinaarmeditsiini valdkonnas ning on alustatud selle rakendamist. Loomatervise olukord Eestis 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga oluliselt ei muutunud, SAK puhanguid kodusigadel 2018. aastal ei olnud. Metsseajuhtumid vähenesid ja pigem oli tegu antikehapositiivsete leidudega, viiruse ringlus vähenes.Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, mis jääb I tsooni ehk nn puhveralasse. Jätkusid tegevused loomapidajate ja jahimeeste teadlikkuse tõstmiseks SAK-ga seonduvatest bioohutusnõuetest ja erinevad seired haigustekitajate olukorra monitoorimiseks . Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud tauditõrjeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist Mesindussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt olulise Ameerika haudmemädaniku tõrjeprogrammi koostöös sektoriga siiski välja ei töötatud, kuna sektoril puudub üksmeel vabatahtliku programmi väljatöötamise vajalikkuse osas. Küll teostati 2018. aastal VTA poolt Ameerika haudmemädaniku (AHM) seiret 227-s mesilas. Taimekaitse valdkonnas on Eesti kohustuste täitmist EL koostöös ja taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas loetletud tegevuste ellu viimist osaliselt takistanud ebapiisav tööjõud, mistõttu ei ole taimekaitsevahendite ja toimeainete hindamisel suudetud tähtaegadest kinni pidada. Maaeluministeeriumi tegevuskava 2018. a täitmise aruanne on avaldatud Maaeluministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/et/ministeerium-kontakt/arengukava . AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED 3 .1. Toidu kontrollisüsteem 201 8 . a kontrollitulemuste kokkuvõte Järelevalveametnikud Toidukontrolliga otseselt hõivatud järelevalveametnikke VTA maakondlikes veterinaarkeskustes on 160, kellest 52 on lihatööstustes töötavad paiksed järelevalveametnikud (sh 40 järelevalveametnikku ja 12 järelevalveametniku abilist). Piiripunktides on 19 järelevalveametnikku. VTA keskasutuses on toidukontrolliga tegelevaid ametnikke 13. Ettevõtted Seisuga 01.01.201 9 oli VTA järelevalve all 15 665 toidu sh TKM, mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga on ettevõtete arv suurenenud 3 % . Enim kasvab m ee ja mesi ndussaaduste käitlemise , kala ja kalatoodete käitlemise, TKM käitlevate , toiduveo ja taimsete esmatoodetega tegelevate ettevõtete arv. Ülevaade ettevõtete arvudest liikide kaupa aastatel 201 4 -201 8 on esitatud t abelis 1. Tabel 1. Ettevõtete arv aastatel 201 4 -201 8 left top Joonis 1 . VTA järelevalve all olevate ettevõtete arv aastatel 201 4 -201 8 (seisuga iga aasta 01. 01.2019 ). Allikas: VTA Ametlikud kontrollid 201 8 . aastaks oli planeeritud 1 1 493 kontrolli, reaalselt viidi läbi aga 1 2 1 18 kontrolli. 201 8 . a teostati 9 868 plaanilist ja 2250 plaanivälist kontrolli. Plaaniväliste kontrollide läbiviimise peamisteks põhjusteks olid uute ettevõtete tegevusloa lahendamine, uute teavitatud ettevõtete kontrollimine, plaanilisel kontrollimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, kaebuste menetlemine. Keskmine kontrolli sagedus ettevõtte kohta aastas oli 0.8 korda (201 7 . aastal keskmiselt 0.8 korda). Nõuete rikkumise korral rakendatud meetmed Ettekirjutused Käitlejatele tehti 201 8 . aastal kokku 1 1 083 ettekirjutust . K eskmine ettekirjutuste arv aastas ettevõtte kohta oli 0,7 ning kontrolli kohta 0,9 . Ettekirjutuste arv võrreldes 201 7 . aastaga on vähenenud märkimisväärselt - ca 33 %. Käitlejatele tehtud ettekirjutused olid peamiselt seotud toidu märgistusega, toidu jälgitavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ning puudustega toiduohutuse eeltingimusprogrammide rakendamise ning HACCP süsteemi toimimisega . Joonis 2 . Ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 2015-2018 . Allikas:VTA Menetletud väärteod Aastal 2018 jõuti otsuseni kaheksas menetluses. Määrusega lõpetatud (otstarbekuse kaalutlusel) menetlused puuduvad. Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 1 lg 1; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise alustamisel; trahv 500 €. Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 6 lg 1; toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest; trahv 250 €. Kvalifikatsioon: ToiduS §53 1 lg 2; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise alustamisel; trahv 400 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest; trahv 1900 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS §53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1700 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1900 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 800 € Kvalifikatsioon: MPõS § 20 lg 2; sellise toote mahepõllumajandusele viitava märgistusega teadva turustamise eest, mis ei ole toodetud või ette valmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt; trahv 500 € Menetletud vaided 2018. aastal esitati ametile toid u järelevalvega seoses 5 vaiet, millest rahuldati 2 vaiet ja 3 jäeti rahuldamata. Ametliku kontrolli korras võetud proovid Ametliku kontrolli korras sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 4 415 proovi, mille st nõuetele vastavaks osutus 9 6 %. Nõuetele mittevastavate proovide osakaal võrreldes varasemate aastatega ei ole suuresti muutunud . Ametliku kontrolli käigus võeti proovid toidu sh sellega k o kkupuutuvate pindade mikrobioloogilisteks ja keemilisteks uuringuteks. 201 8 . aastal peamisteks uuringuteks olid mikrobioloogia, saasteained (nt PAH, TKVJ, raskemetallid), lisaained (nt säilitusained ja antioksüdandid), GMO, koostis-/kvaliteet, parasiidid. Kaebused 201 8 . aastal laekus VTA-le 841 kaebust , mille hulk on võrreldes 201 7 . aastaga suurene n ud 8%. Suurem osa 201 8 . aasta kaebustest ( 417 kaebust ehk 51 %) puudutas toi t u, 3 5 % (2 86 kaebust ) loomakaitse ja 1 3 % ( 105 kaebust ) loomatervis e valdkonda . Joonis 3 . 201 8 .a VTAle esitatud vihjete osakaal valdkonniti . Allikas:VTA Vihjed saab toidu valdkonnas liigitada alljärgnevalt: Joonis 4 . Vihjete osakaal liigiti toidu valkonnas . Allikas:VTA Vihje menetluse käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud vihjed ei osutu põhjendatuks. Põjendatud sh osaliselt põhjendatud vihjeid on ca 4 8 %. Joonis 5 . Vihjete põhjendatus toidu valdkonnas . Allikas: VTA Vihjete arv toidu valdkonnas võrreldes 201 7 . aastaga on jäänud suuresti samaks . Koolitused Järelevalvepõhimõtete ühtlustamise ning personali pädevuse tagamise eesmärgil korraldatakse vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud koolitusplaanile teemakohaseid koolitusi, nõupidamisi, ühiskontrolle nii VTA keskasutuse kui ka maakonna veterinaarkeskuste ( M VK ) töötajatele. 201 8 . aastal korraldati toidukontrolli valdkonnas M VK järelevalveametnikele 1 2 teemapõhist/erialast (sh välislektori kaasamisega) koolitust/nõupidamist. Käsitletavad teemad olid nt RASFF ja AAC, t oiduohutuse juhtimissüsteemi auditeerimine , NutriData toitumise infosüsteem, hügieenipaketi rakendamise paindlikkus, toidu jälgitavus, toidualase teabe esitamine, toitumis-ja tervisealased väited, teatud toiudugruppide valmistamise tehnoloogiad ja seadmed , toidu valmistamiseks kasutatavate koostisosade koguseline kontroll, lisaainete kasutamine, mahetoitlustamine, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumine/kõrvaldamine, kestvuskatsete tegemine , AMR ja seire tulemus ed. Nii VTA toiduosakonna ( TO ) kui MVK töötajad osalesid E uroopa Komisjoni poolt korraldatud HACCP auditeerimise põhimõtete, saasteainete , E-kaubanduse, toidualase teabe toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemise, AMR teemalistel koolitustel; EL eriteemalistel seminaridel/konverentsidel. Kolmanda osapoole teabepäevad/seminarid 201 8 . aastal osalesid VTA keskasutuse ametnikud lektorina erialaliitude ja muude organisatsioonide poolt korraldatud seminaridel/teabepäevadel ( kokku 9 erinevat üritust). Käsitletavateks teemadeks olid nt toidukäitlemisettevõtte tegevusloa lahendamine ja ettevõttest teavitamine, ettevõtetele esitatavad nõuded, E-kaubandus, e nesekontrolliplaani koostamine , toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta esitatavas teabes, toidualase teabe esitamise nõuded, toidu jälgitavus, toidu valmistamise nõuded eraelamus, n õuded ühepäevakohvikutele ja laatadel kauplemisele, taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi tulemused, t oidulisandite ohutus ja nõuetekohasus, m ahetoidu valmistamise ja märgistamise nõuded , m ahetoitlustamine , t oiduga kokkupuutuva plasti nõuded . Sihtgrupiks olid nt teised asutused, erialaliitude liikmed, kodanikeühendused , väikeettevõtjad, alustavad ettevõtjad, toitlustajad , jaemüüjad . Muu teabe jagamine Pidevalt uuendatakse VTA koduleheküljel toidukontrolli sh TKM ja mahepõllumajanduse rubriiki, aitamaks avalikku teenust tarbivatel klientidel sh tavatarbijatel kiiremini jõuda huvipakkuva asjakohase teabeni . Teemavaldkonnad sisaldavad lisaks õigusaktide viidetele ka VTA poolt koostatud selgitava iseloomuga juhiseid ning näidisdokumendivorme (sh vene-ja inglisekeelseid). Ülevaade muudest olulisematest tegevustest Teostatud olulised järelevalvet parandavad/toetavad tegevused : Valdkondliku valgusfoori (nõuetele mittevastavuste menetlemine) juhendi põhimõtte välja töötamine lähtuvalt ühtse järelevalve ja kontrollakti koostamise juhendist. Juhendi eesmärgiks on anda lihtsustatud ülevaade ametliku kontrolli käigus tuvastatud toidualaste õigusnormide mittevastavuse (NMV) menetlemise võimalikest tegevustest ja nende valikukriteeriumidest. Viidi läbi toidulisandite kommunikatsioon ja suunatud kontroll. Suunatud kontrolli eesmärgiks oli C- ja D- vitamiini ning monakoliin K-d sisaldavate toodete kontroll (analüüsimine ja märgistuse kontroll). Kommunikatsiooni käigus juhiti tarbijate tähelepanu nn imetoodetele – kuidas neid ära tunda ning koostati nimekiri keelatud toodetest. Teostati turgude ja laatade suunatud kontroll, mille eesmärk oli kontrollida värske puu-ja köögivilja ning loomse toidu jälgitavust ja teabe esitamist müügikohas. Juhendi „Toiduohutus annetamisel“ väljatöötamine – suunatud heategevusasutustele ja -organisatsioonidele, et tagada toiduohutus annetamisel. Annetamine on üks viis vähendada toidu raiskamist, samas tuleb selle käigus tagada toiduohutus. Zoonooside (salmonelloos) mitmeaastase kontrollprogrammi eelnõu välja töötamine. Programmi eesmärgiks on tagada nõuetekohaste ja tõhusate meetmete rakendamine Salmonella ja teiste zoonoossete haigusetekitajate ennetamiseks, avastamiseks, seireks ja tõrjeks kõikidel asjakohastel tootmis-, töötlemis- ja jaotusetappidel, eriti esmatootmise tasandil (sealhulgas söödas), selleks et vähendada nende võimalikku esinemist ja ohtu rahva tervisele. Jaekaubandusettevõtetele infomaterjali koostamine teemal: mida silmas pidada gluteenivaba toidu käitlemisel. Enesekontrolliproove teostatavate kolmandate osapoolte laborite kaardistamine eesmärgiga selgitada välja, milliseid analüüse pakutakse ja milline on nende kvaliteet (vastavus õigusaktidega, akrediteeritus). Vaadati üle ametlike laboratooriumite volitamise otsused ja ajakohastati neid vastavalt toimunud muutustele. Hinnati Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt väljastatud akrediteerimisulatusi käitlejate katseprotokollidega ja volitatud laboratooriumite analüüsimetoodikate andmetega. Ühisinspekteerimised (näiteks kala, munapakendus, piim), selleks et tagada ühetaolisem järelevalve. Toimus sisekontroll piima ja liha valdkonnas. Osaleti toiduohutuse valdkonna teadmussiirde pikaajalis e (PIP) programm i raames koolituste läbiviimisel, info-ja teabematerjalide ning käsiraamatute koostamisel. Täpsem info https://toiduteave.ee/ . Toidupettuste ( food fraud ) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL tasandil üheks prioriteetseks teemaks. „ Food fraud “ juhtumiteks loetakse üldjuhul majanduslikult motiveeritud piiriüleseid tahtlikke vastuolusid EL määrusega 882/04 reguleeritud valdkondades. Teadlik ja kohati ka kuritegelik organiseeritud tegevus kasu saamise eesmärgil („finantsmäng“). KOM on „ food fraud “ teemadega tegelemiseks (sh juhtumite menetlemiseks) moodustanud liikmesriikidevahelise „ food fraud “-võrgustiku ja nimetatud on „ food fraud “-kontaktisikud. Eestis on kontaktasutuseks Veterinaar-ja Toiduamet, kontaktisikuks TO osakonna juhataja ja KIEO peaspetsialist (haldusabi ja koostöö süsteemi- AAC System- kontakt). KOM peab oluliseks tõsta teadmisi ja oskusi tuvastamaks olukordi, millest on oluline teisi liikmesriike teavitada, millist haldusabi küsida/osutada, jne. KOM on välja töötanud tegevuskava ja meetmed „ food fraud “ teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks. Kokkuvõte, järeldused : V äljatöötatud protseduurid ettevõtete riskipõhiseks ametlikuks kontrolliks on üldjuhul sobilikud ja kontrollitud ettevõtetes peetakse riskipõhisest kontrollsagedusest kinni. Proovide võtmine on ametliku kontrolli üks osa ja analüüse teostatakse üldjuhul planeeritud mahus. Sõltumata ametliku kontrolli plaanipärasest riskipõhisest läbiviimisest ei ole ametliku kontrolli tulemus alati olnud tõhus (nt puuduste dokumenteerimine ja likvideerimine, sanktsioonide rakendamine ei ole olnud alati piisav; kontrollile kulunud aja jooksul ei ole hinnanguliselt võimalik ootuspärases ulatuses ja mahus kontrolli ettevõttes l ä bi viia). Tuginedes 201 8 . a järelevalvetulemuste analüüsile ja siseauditite tähelepanekutele, tuleb efektiivse ja toimiva kontrollsüsteemi tagamiseks tõhustada ametnike poolt läbiviidavaid kontrolle. Kontrollide käigus tuleb ÜKAs fikseerida selgelt ja üheselt arusaadavalt nõuetele mittevastavused ja määrata tähtajad puuduste likvideerimiseks ning teostada järjepidevalt kontrolli ettekirjutuste täitmise üle. Ettekirjutuste täitmata jätmisel tuleb rakendada vastavalt vajadusele sanktsioone. Efektiivse ja tõhusa kontrollsüsteemi tagamise toetamiseks on otstarbekas läbi viia suunatud kontrolle. E ttevõtetes tuleb tõhusamalt kontrollida HACCP põhimõtetel kehtestatud enesekontrolli süsteemi haldamist ja rakendamist, toidu jälgitavust, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumist/kõrvaldamist, toidualase teabe esitamist, konkreetse toidu valmistamiseks kasutatud koostisosi ja nende koguseid. Ametlikke kontrolle tegevad töötajad peavad saama pädevusvaldkonnas jätkuvalt asjakohast väljaõpet, mis võimaldab tööülesandeid pädevalt täita ja teha ametlikke kontrolle järjepideval viisil. Eelkõige on vajadus väljaõppe raames läbi viia ühisinspekteerimisi erinevates toidukäitlemisettevõtetes ja/või töötubasid. Selle tulemusena on võimalik ühtlustada järelevalveametnike teadmisi nõuete kohaldumisel ja nende järgimise kontrollil. K aebuste arv toidu valdkonnas jäi võrreldes 201 7 . aastaga samale tasemele. Kaebuste menetl emise käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud kaebused ei osutu põhjendatuks. Põjendatud sh osaliselt põhjendatud kaebusi on ca 4 8 %. Kõige rohkem esines kaebusi seoses ootustele mitevastava toiduga ( 40 % kaebustest olid vastavasisulised), hügieeni ja/või käitlemisnõuete rikkumisega (2 5 % kaebustest olid vastavasisulised) ning 1 0 % kaebustest olid esitatud seoses mõne toidu tarbimise tagajärjel tekkinud väidetava terviseprobleemi /haigestumisega. Üldjuhul terviseprobleemi tekkimise/haigestumisega seotud vihjed ei osutu põhjendatuks. Siinkohal on seonduvaks probleemiks ka tarbijate mittepöördumine arsti poole. Koostöös TAg a menetleti 5 juhtumit, kus tuli välja selgitada inimeste haigestumise oletatav seos tarbitud toiduga. Nendest kolmel juhul oli TA poolt leitud tõenäoline seos toiduga. Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal kampülobakterenteriit , millele järgneb salmonelloos. Arvestades ülaltooduga on asjakohane koguda andmeid Campylobacter spp . ja Salmonella spp . ning Yersinia enterocolitica esinemise kohta loomse päritoluga toidus ning teha nakkusallikas selgeks. Salmonella seire loomses toidus näitab, et Eestis on sealiha kõige rohkem Salmonella-ga saastunud. Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella-ga saastunud loomaliik. 2018. aastal registreeriti Eestis inimestel 323 salmonelloosi haigusjuhtu, nendest kolmel juhul haigustekitjaja oli S. Derby . Võrreldes 2017. aastaga suurenes inimeste haigestumine salmonelloosi 15,8% võrra. Campylobacter -i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter -i levimus Eesti broilerilihas on väga madal. Vaatama sellele, tuleks tapamajades pöörata tähelepanu sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumist soolesisaldisega. Campylobacter -positiivsetest karjadest pärit linde tuleb tappa teistest karjadest eraldi või tööpäeva lõpus viimasena. Vajalik on farmi põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine ning sanitaarse keskkonna säilitamine. 2018. aastal registreeriti inimestel 411 kampülobakterenteriidi haigusjuhtu. Võrreldes 2017. aastaga suurenes haigestumine 18,4% võrra. Zoonoossetest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest Eestis on olnud aastate jooksul esikohal salmonelloos, millele järgnes kampülobakterenteriit . Olukord muutus aastal 2013, kui kampülobakterenteriit tuli esikohale. J ätkub trend, kus toit sh TKM tehakse üha laialdasemalt kättesaadavd e-kaubanduse vahendusel. Valdkonna kiire areng toob kaasa seniste järelevalvepõhimõtete muutmise vajaduse. M ahepõllumajanduse valdkonna näol on tegemist kasvava ja areneva valdkonnaga, milles tegutsevate ettevõtete arv näitab kasvutrendi. Toodangu mahud, mida maheettevõtetes valmistatakse suurenevad aasta aastalt. Mahetoidu valmistamisega on hakanud tegelema lisaks väikekäitlejatele ka suuremad ettevõtted. Keerukamaks on muutunud kasutatavad tehnoloogiad ja mahetoidu valmistamiste ja liikumiste protsessid ning seeläbi on ajamahukam ka järelevalve teostamine. Avastatud hakkliha võltsimine. Hakkliha võltsimise tuvastamiseks korraldati seire (koos juhendiga). Toidupettuste/võltsimise ( food fraud ) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL tasandil üheks prioriteetseks teemaks. KOM on välja töötanud tegevuskava ja meetmed food fraud teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks. Alljärgnevalt on esitatud IMKKs 201 8 -20 2 1 seatud toidukontrolli valdkonnas järelevalve tõhustamiseks järgmiste lühiajaliste eesmärkide saavutamise tulemused: 1. eesmärk: 882/2004 art 13 ja 42 kohase kriisiolukorra situatsioonplaani koostamine . Tulemus: jätkus toidu situatsioonplaani koostami ne . Situatsioonplaani valmimise tähtaeg on 201 9 a. 2. eesmärk: riski hindamine ja sellel põhineva ametlike kontrollide läbiviimise korraldamine toitu käitlevates ettevõtetes- olemasoleva käsitluse täiustamine. Tulemus: 2018. aastal alustati riskihindamise mudeli välja töötamist. Jätkub aastal 2019. 3 . eesmärk: riski hindamisel põhinev proovivõtustrateegia- olemasoleva käsitluse täiustamine . Tulemus: 2018. aastal alustati riskihindamise mudeli välja töötamist. Jätkub aastal 2019. 4 . eesmärk: järelevalvesuutlikkuse parendamine tegevusvaldkondades nagu ametlike kontrollide läbiviimine toidulisandite käitlemise ja turule viimisest teavitamise, e-kaubanduse, toidualase teabe esitamise, toidu jälgitavuse üle . Tulemus: välja on töötatud ja juurutatud vastavad ametliku kontrolli protseduurid, tagatud on piisava väljaõppega inimressurss ning koostatud rida juhendmaterjale abistamaks nii järelevalveametnikke kui ka toidu käitlejaid, kolmandat sektorit. Juhendmaterjalid ja dokumendid on tehtud kättesaadavaks ka asutuse koduleheküljel toid u rubriigis. Nimetatud valdkondade detailsem ülevaade on esitatud IMKK 201 8 - 20 2 1 201 8 . a aruandes. 5 . eesmärk: järelevalve infosüsteemi (JVIS) funktsionaalsuse täiustamine ja kasutusulatuse laiendamine (edasiarendamine). Tulemus: 2018. aastal valmis ja võeti kasutusel mahevaldkonna moodul, mis võimaldab mahe tõendava dokumendi taotlemist, otsuste väljastamist ja järelevalveprotseduuride tegemist. Samuti täiendati jooksvalt SAP Business Objects’i kasutusvõimalusi. 2018. aastal alustati suuremahulisi täiendusarendusi JVISi järelevalvemoodulites järelevalve kvaliteedi ja aruandluse parandamise eesmärgil. 2018. aastal alustatud arendustööd jätkuvad terve 2019.aasta vältel. 3 .1. 1 . Toidu märgistamine VTA 2018. a alguse seisuga oli Eestis 15 175 toidukäitlemisettevõtet ( põhikäitlemisvaldkonna põhjal), millest 14 270 ettevõttes (jättes välja toidu veo, loomse toidu vastuvõtu EL-välistest riikidest ja EL liikmesriikidest ning TKM ettevõtted) oli teoreetiliselt asjakohane kontrollida toidu märgistamist. Ettevõtete riskitaset arvestades tuli 9151 ettevõttes läbi viia vähemalt üks toiduhügieeni valdkonna kontroll. Vähemalt üks kord aastas tuleb ettevõttes, v.a ettevõttes, mille kontrollisagedus on väiksem kui kord aastas, kontrollida toidu märgistamist/toidualast teavet. Seega tuli 2018. a kontrollida märgistamist vähemalt 9151 ettevõtte kontrollimisel. Märgistamise kontrollide arv võrreldes kontrollitavate ettevõtete arvuga on esitatud joonisel 6 . Joonis 6 . Märgistamise kontrollide arv võrreldes kontrollitavate ettevõtete arvuga 2018. a Märgistamise kontrollide arv 2018. a oli mõnevõrra suurem võrreldes 2017. aastaga: 2018. a tehti 4509 kontrolli, mis on 927 kontrolli rohkem võrreldes 2017. aastaga ja moodustas 49 % ette nähtud märgistamise kontrollidest (2017. a vastavalt 46 %). Märgistamise kontrollide arv toiduhügieeni valdkonnas põhikäitlemisvaldkondade kaupa 2 01 8 . a astal on esitatud tabelis 2 . Tabel 2 . M ärgistamise kontrollide arv toiduhügieeni valdkonnas põhikäitlemisvaldkonna kohta 2018. a Põhikäitlemisvaldkond Ettevõtete arv 2018.a alguse seisuga Ettevõtete arv, kus planeeriti 2018.a teostada vähemalt 1 kontroll Ettevõtete arv 2018, kus teostati vähemalt 1 plaaniline toiduhügieeni valdkonna kontroll ÜKAde arv, mille kontrollitav valdkond on toiduhügieen ning eesmärk on märgistamine Märgistamise kontrollide % plaanist Ajutine jaemüük 1 48 25 52 Ajutine toitlustamine 6 40 10 25 Eraelamus toidu valmistamine 1133 295 282 111 39 Eraelamus toitlustamine 180 24 26 2 8 Hulgimüük 1031 246 259 158 61 Jaemüük 4225 2392 2357 1542 65 Kala käitlemine 153 118 190 114 60 Liha käitlemine 112 114 111 116 105 Mee käitlemine 219 119 107 79 74 Mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemine 465 460 485 476 98 Munade käitlemine 22 23 24 27 113 Piima käitlemine 46 45 48 70 146 Taimsete esmatoodete tootmine 383 63 55 5 9 Teisaldatav jaemüük 626 161 150 93 62 Teisaldatav toitlustamine 378 105 77 15 19 Toidu külmutamine 5 6 5 4 80 Toidu pakendamine 29 24 22 20 91 Toitlustamine 5263 4949 4861 1642 34 KOKKU / (viimases veerus KESKMINE) 14270 9151 9147 4509 49 Sarnaselt eelnevate aastatega on märgistamist rohkem kontrollitud tööstusettevõtetes, keskmiselt 99 % plaanilisest (2017. a 118 %) (kohustus ehk plaan on vähemalt 1 kontroll aastas). J ätkuvalt on märgistamist kontrollitud rohkem kui üks kord aastas piima, muna ja liha käitlemisel ( ehk vastavalt 146 %, 113 % ja 105 % plaanist ) . Tagasihoidlikum on märgistamise/ kontrollide arv jätkuvalt toitlustamise valdkondades: eraelamus toitlustamine 8 % , teisaldatav toitlustamine 19 % , toitlustamine 34 % pla anist . Märgistamise kontrollide arv on kasvanud jaemüügi valdkonnas (2018. a 65 %, 2017. a 54 % plaanist ) . Sagedasem märgistamise kontroll (rohkem kui kord aastas) võib olla seotud kaebuste vms menetlemisega ja ei ole põhjendatud juhul, kui kontrolli käigus puudusi ei tuvastata, kuid sellele vaatamata kontrollitakse korduvalt. Viimasele asjaolule juhiti täiendavalt ametnike tähelepanu 2018. a piima ja liha valdkonna järelevalveametnike nõupidamistel. Kui märgistamise kontrollide arv 2018. a on kahe eelmise aastaga võrreldes suurenenud siis ettekirjutuste arv on vähenenud: 2017. a võrreldes ligi 2 korda ja 2016. a võrreldes 2,4 korda (vt joonis 7 ). Joonis 7 . Ettekirjutuste arv võrreldes märgistamise kontrollide arvuga 2016-2018. a. Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust moodustab 2018. a 23 %, 2017. a 56 % ja 2016. a 71 % (vt tabel 3 ). Ettekirjutuste arvu vähenemine 2018. a on seotud varem rakendatud reageeriva järelevalve järk-järgulise üleminekuga rohkem selgitavale ja suunavale järelevalvele. Tabel 3 . Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust 2016.a kuni 2018. a 2016 2017 2018 Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust, % 71 56 23 Sarnaselt eelnevate aastatega on valdav osa ettekirjutustest (98 %) tehtud üldise märgistamise kohta. Ettekirjutused toitumis- ja tervisealaste väidete kohta moodustavad 2 %, millest ligi 1/3 oli seotud piimatoodetel esitatud väidetega. Ettekirjutuste arv põhikäitlemisvaldkondade lõikes on esitatud tabelis 4 . Tabel 4 . E ttekirjutuste arv toidualase teabe kohta kokku valdkondade lõikes 2018. a ja 2017.a Märgist ami se kontrolli proovivõtt ja tulemused on esitatud tabelis 5 : Tabel 5 . Märgistamise kontrolli proovivõtt ja tulemused Kontrolli ulatus Proovide arv Nõuetele vastavate proovide arv Märkused (mittevastavused) Hakkliha nimetuse ning nimetusega seotud rasvasisalduse ja kollageeni/lihavalgu suhtarvu vastavus nõudele (1169/2011 art 17 lg5 ja VI lisa B osa p1 ja p2) 6 6 Hakkliha toitainete sisalduse vastavus toitumisalasele märgistusele 5 4 küllastunud rasvhappeid vähem kui märgistusel: 1 proov Lihatoote (viinerid) toitainete sisalduse vastavus toitumisalasele märgistusele 8 5 rasvu rohkem kui märgistusel: 2 proovi; küllastunud rasvhappeid rohkem: 1 proov; süsivesikuid rohkem: 1 proov 3 .1.2. Toitumis- ja tervisealased väited TKA TTJA Tarbijakaitseamet ühendati Tehnilise J är elevalve Ametiga alates 1. jaanuarist 2019. Uus ühendamet – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järe e l e valve Amet – ei teosta alates 17. jaanuarist 2020 riiklikku järelevalvet toiduseaduse alusel. Toitumis- ja tervisealaseid väiteid hinnatakse ja jälgitakse kõikide tootegruppide juures, mida siis kas vastavalt tööplaanile või tarbijate pöördumistest, signaalidest tulenevalt kontrollitakse. 5 .2. Tarbijakaitseamet Tarbijakaitse jaTehni lise Järelevalve Amet Tarbijakai tseamet ühendati Tehilise Järelevalve Ametiga alates 1. jaanuarit 2019. Uus ühendamet kannab nime Tarbijakaitse ja Tehni lise Järelevalve Amet (TTJA). Al ates 17. j aanuarist 2020 ei teosta TTJA riiklikku järelevalvet toiduseaduse alusel. Ülevaade 201 8 9 .a. toiduseaduse alusel teostatud järelevalvest ja pöördumistest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve a A met teosta b s riiklikku järelevalvet k auplejate tegevuse üle töökorraldusliku tegevuskava alusel lähtudes 201 9 9 aasta osas kinnitatud ohuprognoosist ja tööplaanist. Järelevalve toimingute läbiviimisel on aluseks kehtiv seadusandlus ja õigusaktid, mis sätestavad nõuded konkreetsele kaubagrupile ja millega peab kauba pakkuja ja müüja arvestama ja mida peab järgima ning mis on kauplejale täitmiseks kohustuslikud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt seoses Ametite (Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti) ühendamisega alates 01.01.2019.a. ja struktuurimuudatusega on toiduseaduse alusel konkreetsele valdkonnale suunatud plaanilise järelevalve teostamine vähenenud. Peamiselt on järelevalvetoimingud läbi viidud tarbijatelt laekunud selgitustaotlustes oleva informatsiooni alusel või edastatud edasiseks menetlemiseks toidu käitlemist ja kvaliteeti puudutavates küsimustes Veterinaar- ja Toiduametile. Tarbijakaitseameti poolt seoses struktuurimuudatusega on toiduseaduse alusel konkreetsele valdkonnale suunatud plaanilise järelevalve teostamine vähenenud. Peamiselt on järelevalvetoimingud läbi viidud tarbijatelt laekunud selgitustaotlustes oleva informatsiooni alusel või edastatud edasiseks menetlemiseks toidu käitlemist ja kvaliteeti puudutavates küsimustes Veterinaar- ja Toiduametile. Väärteomenetlusi toiduseaduse alusel 201 8 9 .a. läbi ei viidud. Toidukaupadega seotud kirjalikke pöördumisi ja selgitustaotlusi on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmebaasis 2019.a. registreeritud 205, millest 12 juhul on tegemist toidu märgistusega seotud küsimustega ja 25 juhul on tegemist toidu kvaliteediga seotud küsimustega. Toidukaupadega seotud kirjalikke pöördumisi ja selgitustaotlusi on Tarbijakaitseameti andmebaasis 201 8 .a. registreeritud 195, millest 21 juhul on tegemist toidu märgistusega seotud küsimustega ja 28 juhul on tegemist toidu kvaliteediga seotud küsimustega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamistelefonile ja vastuvõttudesse pöörduti 2019.aastal 287 korral seoses toidu osas ilmnenud probleemidega. Nõustamised jagunevad järgmiselt: 176 pöördumist üldistes küsimustes toidu osas; 25 pöördumist lihatoodetega seotud küsimustes; 42 pöördumist puu- ja köögiviljadega seotud küsimustes; 12 pöördumist leiva- ja saiatoodetega seotud küsimustes; 17 pöördumist tervisetoidu ja toitaineliste lisanditega seotud küsimustes ja 15 pöördumist mittealkohoolsete jookidega seotud küsimustes. Tarbijakaitseameti nõustamistelefonile ja vastuvõttudesse pöörduti 2018.aastal 299 korral seoses toidu osas ilmnenud probleemidega. Nõustamised jagunevad järgmiselt: 170 pöördumist üldistes küsimustes toidu osas; 34 pöördumist lihatoodetega seotud küsimustes; 34 pöördumist puu- ja köögiviljadega seotud küsimustes ja 19 pöördumist leiva- ja saiatoodetega seotud küsimustes; tervisetoidu ja toitaineliste lisanditega seotud küsimustes 26 korral ja mittealkohoolsete jookide osas 16 korral. Aruande perioodi jooksul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve a A meti poolt toitlustusettevõtetes järelevalvetoiminguid ei teostatud. Alates 17.01.2020.a. jõustunud toiduseaduse muudatustega puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet il t oiduseaduse j a selle alusel kehtestatud õigusaktide osas riikliku ja haldus järelevalve teostamise pädevus. 5 .3. Terviseamet 2018. a kontrolliti 6 loodusliku mineraalvee ettevõtet ja ühte allikavee ettevõtet (sealhulgas laboratoorselt). Ettekirjutusi ei olnud. 2018. aastal turul kontrollitud looduslikud mineraalveed vastasid Sotsiaalministri 22. juuni 2004. määruse nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ kehtestatud nõuetele. 5 .4. Põllumajandusamet Taimekaitse valdkonnas laekus 6 vihjet seoses taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel mesilaste hukkumise kahtlusega, millest 3 osutusid põhjendatuks, kuna tegemist oli taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisega. Kuna õiguslikud alused rikkumiste menetlemiseks PMA-l puuduvad, anti materjalid tuvastatud rikkumiste kohta üle makseagentuurile (PRIA), kes toetuste vähendamist vastavalt PMA hinnangutele siiski ei kohaldanud. Antud soovituste kohaselt edastati 1 rikkumine menetlemiseks Keskkonnainspektsioonile, kes teavitas aga, et ka nendel vastvaid õiguslikke aluseid ei ole. Mahepõllumajanduse valdkonnas laekus 1 teavitus seoses Eestist pärit mahetoodangus taimekaitsevahendite jääkide tuvastamisega . Asjaolude tuvastamisek viidi läbi täiendavad kontrollid, mille käigus võrreldi vahendaja poolt ostetud koguseid maheettevõtetes tootmise arvestuse pidamisega. Allikat ei tuvastatud. Seoses õiguslike aluste puudumisega väärtegusid ei menetletud. Taimetervise valdkonnas kaebusi ei laekunud. Seoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega väärtegusid ei menetletud. 5 .5. Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliameti ülesanded, mis on seotud mitmeaastase riikliku kontrollikava valdkondadega ei ole muutunud. Maksu- ja Tolliamet ei rakendanud aruandval aastal olulisi muudatusi töömetoodikas. Aruandval aastal MTA teostas 55 194 erinevat liiki kontrolli, mille käigus tuvastati 14 175 erivat liiki rikkumisi. Sertifitseeritavate seemnete kontrolliga alustati 2015. aastal , esimene kontrollide täisaasta oli 2016. aasta .Kui 2015. aastal rikkumisi tuvastati kolmel korral ja peeti kinni 4,7 kg seemenid , siis ja esimesel täisaastal kogus hüppeliselt kasvas, siis järgnevatel aastatel rikkumiste kogus vähenes ja rikkumiste foon on olnud stabiilne . Seemnete rikkumiste kogused on vähenenud ja olnud stabiilne eelkõige tänu läbiviidud ennetustööle ning PMA poolt valmistatud ning kõikidesse piiripunktidesse paigaldatud plakatitele. Tabel 115. Sertifitseeritavate seemnete rikkumised Aasta Rikkumiste arv Rikkumise kogus 2015 3 4,7 kg 2016 32 2072 kg 2017 38 35,4 kg ja 980 jmp 2018 37 133 ,17 kg ja 77 jmp Taimekaitsevahendeid peeti kokki 10 korral kogumahus 49 jäemuugipakendit ja 4,76 kg. Ebaseaduslikke vätisi tuvastati 8 korral kogu mahus 15 liitrit ja 21,5 kg. Taimetervise rikkumisi avastati 4 korral rikkumise objektideks oli kartul (2 kg) ja saematerjal (25 tk). 201 8 . aastal viidi reisijate hulgas läbi 45 855 kontrolli, mille käigus konfiskeeriti muu hulgas 540 korral lihatooteid 1 340 kg , piimatooteid 500 kg , 0,5 kg musta kalamarja ja 6,6 kg mett . 5 .6. Ravimiamet Ravimiamet kontrollib ravimite toimivust, kvaliteeti ja ohutust ning annab ravimitele müügilubasid; kontrollib ravimite kliiniliste uuringute lubatavust ja valvab uuringus osalejate ohutuse järele; annab ravimite käitlemise ja vahendamise tegevuslubasid, valvab ravimite käitlemise nõuetekohasuse üle apteekides, ravimite hulgimüügi-, vahendamise- ja tootmisettevõtetes, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle; viib läbi ravimite kvaliteedi laboratoorset kontrolli ; jälgib ravimite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete liikumist üle Eesti piiri; ütleb, kas toode kuulub ravimite hulka või mitte; ütleb, kas ravim kuulub narkootiliste või psühhotroopsete ravimite, käsimüügi või retseptiravimite hulka; kogub ja analüüsib andmeid ravimitarbimise suundumuste kohta Eestis; kogub ja hindab teavet ravimite kõrvaltoimete kohta, korraldab sellealase teabe edastamist rahvusvahelistele organisatsioonidele; valvab rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise üle; valvab ravimite reklaami nõuetest kinnipidamise üle; valvab müügiloa hoidjate ravimiohutuse järelevalvesüsteemide toimivuse üle; annab hinnanguid apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loeteludesse kandmise taotlustele; korraldab Eesti esindajate osavõttu Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Farmakopöa komisjonides ja teistes kogudes; aitab kodanikel selgust saada kõikides ra vimeid puudutavates küsimustes. Kinnitus üldise tulemuslikkuse kohta Loomatervise valdkonnaga seotud Ravimiameti strateegiline eesmärk on tagada, et Eestis loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud . Müügiloa väljastamise eelse kontrolli läbivad eranditult kõik ravimid. Müügiloa väljastamise järgne kontroll põhineb riskipõhisel ravimite kvaliteedi kontrollil, ravimite ohutuse alasel seirel ning ravimite käitlemistegevusluba omavate ettevõtete järelevalvel. Ametlike kontrollide alane informatsioon ja arengusuunad Ravimi müügiluba Enne müügiloa väljastamist viiakse läbi r avimite toimivuse, kvaliteedi ja ohutuse hindamine. Hinnatakse kõiki müügiluba taotlevaid ravimeid. Müügiloa taotlemiseks on erinevad protseduurid: riiklik-, vastastikuse tunnustamise– ja detsentraalne protseduur, lisaks tsentraalne protseduur, mille puhul müügiloa dokumentatsiooni hindamist korraldab Euroopa Ravimiamet ja müügiloa väljastab Euroopa Komisjon. 201 8 . aastal väljastas Ravimiamet esmase müügiloa 73 veterinaarravimile, uuendas 33 veterinaarravimi müügiloa ja menetles 824 veterinaarravimite müügiloa muutuse taotlust. Veterinaarravimite registris on 201 9 . aasta 24. aprilli seisuga 1184 veterinaarravimit. Ravimite käitlemine Ravimite käitlemise järelevalve korraldatakse riskipõhiselt. Järelevalve põhimõtted on kirjas asutusesiseses tööjuhendis. Välja on toodud sisendid riskide hindamiseks ja järelevalve planeerimiseks. Koostatakse inspektsioonide aasta plaan . I nspektsioonid on enamasti ette teatamata . Inspektsioonide käigus kontrollitakse peamiselt ravimite käitlemise toimingute (nt hankimine, säilitamine, väljastamine, arvestus) vastavust kehtestatud nõuetele , lisaks teostatakse järelkontrolle ettekirjutuste täitmise üle . 2018. aastal väljastas Ravimiamet 20 esmakordset ravimite käitlemise tegevusluba, tegevusloa muutusi oli 12 6 tegevusloal. Kokku menetleti 146 erinevat tegevusloa taotlust. Tabel 11 6 . Eestis ravimite käitlemise tegevusluba omava ettevõtte 01.01. 2019 seisuga: Tegevusloa liik Tegevusloaga ettevõtteid Ravimite hulgimüügi tegevusluba 56 Humaanravimid 31 Humaan- ja veterinaarravimid 23 Veterinaarravimid 2 Apteegi tegevusluba humaan- ja veterinaarravimite müük 494 Põhiapteeke 350 Haruapteeke 144 Veterinaarapteegi tegevusluba 4 Ravimite tootmise tegevusluba 35 Veterinaarravimite tootmine 1 Ravimite tootmise tegevusluba ravimite pakendi märgistuse muutmiseks ja ümberpakendamiseks 9 Veterinaarravimite kvaliteedi kontroll Ravimite kvaliteedi kontrolli viib läbi Ravimiameti labor. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad müügiloaga kehtestatud kvaliteedinõuetele. Ravimite kvaliteedikontroll Ravimiameti laboris toimub vastavalt aastaplaanile. Lisaks humaanravimite pistelisele kontrollile kontrollitakse pisteliselt ka veterinaarravimeid. 2018. aastal analüüsis Ravimiameti labor 14 müügiloaga veterinaarravimit , ühte veterinaarravimite tootmiseks kasutatavat toimeainet ja ühte ühekordse sisseveoloa alusel maale toodud ravimit . Kvaliteedinõuetele ei vastanud 2 tsentraalse müügiloaga ravimit ( tegemist ei ole Eesti turult analüüsiks võetud ravimite partiidega ), üks toimeaine ja 1 ühekordse sisseveoloaga ravim . Ravimiametil on ligipääs andmebaasile, milles kajastuvad kõikide liikmesriikide ravimikontrolli laborites läbiviidud analüüsid tsentraalse-, detsentraalse - ja vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimite kohta. Detsentraalse - ja vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimitest analüüsiti ravimite kvaliteedikontrollilaborite koostöövõrgustikus 2018. aasta jooksul 78 veterinaarravimit , millel on ka Eestis müügiluba , kvaliteedinõuetele ei vastanud 4 ravimit . Nõuete rikkumise analüüs Veterinaarr avimite käitlemine Õigusaktide nõuete järgimise üldine tase on hea. Enamasti esines mittevastavusi ravimite käitlemisnõuete järgimise osas, mis suures osas võib olla tingitud nii omas ettevõttes kehtestatud juhiste, kui ka üldiste õigusaktide mittetundmisest ja mittejärgimisest. Nõuete rikkumise korral rakendatavad meetmed Ravimite käitlemine Inspekteeriti ühte v eterinaarravimeid käitlevat hulgimüügiettevõtet ja ühte nii veterinaar- kui humaanravimeid käitlevat hulgimüügiettevõtet . Ettekirjutusi ei tehtud. Veterinaarapteekide inspektsioone ei olnud. Veterinaarravimite tootjate inspektsioone ei olnud ; tootmise ja tootmise tegevusloa omaja pakendi märgistuse muutmiseks oli inspektsioone 3 ettevõttes , neist 2 veterinaarravimite vallas . Veterinaarteenuse osutaja juurde tehti 4 inspektsiooni. Ettekirjutus (sisaldab ühte või mitut kohustust) tehti 2 ettevõttele. Ressursid Rahastamine Ravimiametit rahastatakse ligi 80% ulatuses järelevalvatavatelt (peamiselt müügiloahoidjatelt) võetavatest tasudest, riiklik rahastamine moodustab ca 20% Ravimiameti eelarvest. Inimressursid Olulisi muutusi eelmise perioodiga võrreldes ei ole toimunud. Müügilubade osakonnas töötab 32 ametnikku ja 10 töötajat . Ravimohutuse osakonnas töötab 10 ametnikku. Inspektsiooniosakonnas on 12 inspektorit. Laboris töötab 8 ametnikku. Meetmed ametlike kontrolliasutuste töö tõhustamikseks Ravimiamet koostab ja teeb ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile seadusandluse muutmiseks; koostab ja saadab ringkirju ravimite käitlejatele, korraldab/osaleb erialaorganisatsioonide poolt korraldatavatel koolitustel. Meetmed mida võetakse sööda- ja toidukäitlejate töö tõhustamiseks Ei ole asjakohane L ISAD L ISA 1 . Lühendite/akronüümide tabel Lühend/akronüüm Selgitus AK Ametlikud kontrollid EAK Eesti Akrediteerimiskeskus EMÜ Eesti Maaülikool JAR Järelevalveanalüüside register JVIS Veterinaar- ja Toiduameti J ärelevalve Infosüsteem KKI Keskkonnainspektsioon K e A Keskkonnaamet KAUR Keskkonnaagentuur KKI MO Keskkonnainspektsiooni maakondlikud osakonnad KKM Keskkonnaministeerium MEM Maaeluminiseerium MTA Maksu- ja Tolliamet MVK Maakonna Veterinaarkeskus PM Põllumajandusministeerium PMA Põllumajandusamet PMK Põllumajandusuuringute Keskus PRIA Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni amet RASFF Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem / Rapid Alert System for Food and Feed RLTP Riiklik Loomatauditõrjeprogramm RM Rahandusministeerium SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet TAI Tervisearengu Instituut TAT Ter vise ameti talitused TKA TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve a A met TKIS Toidukontrolli infosüsteem TTIS Taimetervise infosüsteem TTK Tallinna Tehnikakõrgkool VTA Veterinaar- ja Toiduamet VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne Saatja: Jaana Tael </o=Majandus-Teede-Sideministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=4f1059e7cbe2406391619a337> Saaja: '[email protected]', Liilia Laks, Birgit Valgus, Riina Piliste Teema: RE: EIMKK 2019 aruanne Tere, Saadame TTJA poolsed täpsustused. Parimat, Jaana Tael Jaana Tael Tarbimiskeskkonna osakonna juhataja +372 620 1706 | +372 522 8629 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> | Endla 10a, Tallinn From: Riina Piliste <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, May 25, 2020 1:17 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Birgit Valgus <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Jaana Tael <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: EIMKK 2019 aruanne Tere Kahjuks ei õnnestu parandustega dokumenti edastada. Outlook teavitab, et ei saa e-kirja välja saata, kuna manustatud dokumendiga on sõnumi maht lubatust suurem. Tegin EIMKK 2019 lisas 1 parandused lk-del 4, 21, 230 ja 242 , kus TKA tuleks asendada TTJA-ga Lugupidamisega, Riina Piliste Toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik 6256420 From: Riina Piliste Sent: Monday, May 25, 2020 11:28 AM To: 'Katrin Valgma' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Birgit Valgus' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Jaana Tael' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: EIMKK 2019 aruanne Tere! Saatsite täiendamiseks EIMKK 2019. aasta aruande. Tegin kavas täienduse seoses Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamisega alates 1. jaanuarist 2019. Kas ja mida uus amet 2019. aastal toidujärelevalves tegi seda täpsustab TTJA. Käesoleva aasta 17.jaanuarist jõustus toiduseaduse muudatus, mille kohaselt ei ole TTJA-l enam järelevalvepädevust toiduseaduse alusel. Loodetavasti saab TTJA edaspidi EIMKK-st välja jätta. Lugupidamisega, Riina Piliste Toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik 6256420