Teade

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 6.5.2020 C(2020) 2816 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 6.5.2020, millega muudetakse otsust 2012/688/EL seoses sagedusalade 1 920 – 1 980 ja 2 110 – 2 170 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega (EMPs kohaldatav tekst) ET ET  KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 6.5.2020, millega muudetakse otsust 2012/688/EL seoses sagedusalade 1 920 – 1 980 ja 2 110 – 2 170 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus),1 eriti selle artikli 4 lõiget 3, ning arvestades järgmist: (1) Komisjoni otsusega 2012/688/EÜ2 ühtlustati sagedusalade 1 920 – 1 980 MHz ja 2 110 – 2 170 MHz kasutamise tehnilisi tingimusi selliste maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilise side teenuseid liidus, pidades eelkõige silmas traadita lairibateenuseid lõppkasutajatele. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 243/2012/EL3 artikli 6 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid aitama elektroonilise side teenuste osutajatel regulaarselt oma võrke uuendada, et need vastaksid kõige uuemale ja tõhusamale tehnoloogiale, et teenuseosutajad saaksid tekitada oma spektridividende kooskõlas teenuse- ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõtetega. (3) Komisjoni teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“4 on esitatud liidu ühenduvuse alased uued eesmärgid, mille saavutamine eeldab väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuslikku kasutuselevõttu ja käibeleminekut. Seda silmas pidades on komisjoni teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“5 märgitud, et tegutseda tuleb ELi tasandil ning muu hulgas tuleks raadiospektripoliitika töörühma arvamuste põhjal kindlaks määrata ja ühtlustada 5G jaoks kasutatav spekter, et tagada aastaks 2025 katkematu 5G-ühendus kõigis linnapiirkondades ja peamistel maismaatranspordi marsruutidel. 1 ELT L 108, 24.4.2002, lk 1. 2 Komisjoni 5. novembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/688/EL sagedusvahemike 1 920 – 1 980 MHz ja 2 110 – 2 170 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid Euroopa Liidus (ELT L 307, 7.11.2012, lk 84). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7). 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“, COM(2016) 587 final. 5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“, COM(2016) 588 final. ET 1 ET  (4) Raadiospektripoliitika töörühm esitas 5G strateegilise tegevuskava kohta Euroopas kaks arvamust (16. novembril 20166 ja 30. jaanuaril 20197) ning tõdes, et tuleb tagada, et mobiilsidevõrkude jaoks juba ühtlustatud sagedusalade tehnilised ja regulatiivsed tingimused sobivad ka 5G kasutuse jaoks. Üks selline sagedusala on maapealne 2 GHz paarissagedusala. (5) 12. juulil 2018 tegi komisjon vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) ülesandeks vaadata läbi teatavate ELi ühtlustatud sagedusalade (sealhulgas maapealse 2 GHz paarissagedusala) ühtlustatud tehnilised tingimused ja töötada välja kõige vähem piiravad tehnilised tingimused, mis sobiksid järgmise põlvkonna (5G) maapealsete traadita süsteemide jaoks. (6) 5. juulil 2019 esitas CEPT aruande (CEPTi aruanne nr 72). Selles tehti ettepanek maapealse 2 GHz paarissagedusala ELi ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta, mis seisneksid sagedusjaotuses ja sagedusploki servamaskis (Block Edge Mask ehk BEM), mis sobivad sagedusala kasutamiseks koos järgmise põlvkonna (5G) maapealsete traadita süsteemidega. CEPTi aruandes nr 72 jõuti järeldusele, et sagedusjaotuse alumise ja ülemise piirsageduse 300 kHz laiustest kaitseribadest võib loobuda. (7) Siinjuures tuleb märkida, et sagedusalas 2 110 – 2 170 MHz töötavate tugijaamade kõrvalsageduse ala algab 10 MHz kaugusel sagedusala servast. (8) CEPTi aruanne nr 72 hõlmab nii aktiivantennisüsteeme kui ka passiivseid antennisüsteeme, mida kasutatakse süsteemides, mille abil saab pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid. Aruandes käsitletakse nende süsteemide kooseksisteerimist nii ühe sagedusala piires kui ka külgnevate sagedusalade teenustega (nt kosmoseteenused alla 2 110 MHz või üle 2 200 MHz). Maapealse 2 GHz paarissagedusala võimalike uute kasutusviiside puhul tuleks tagada, et külgnevate sagedusalade senised teenused on ka edaspidi kaitstud. (9) CEPTi aruande nr 72 järeldusi tuleks kohaldada kogu liidus ja need tuleks kõigis liikmesriikides rakendada viivitamata. See peaks soodustama maapealse 2 GHz paarissagedusala kättesaadavust ja kasutamist 5G võrkude kasutuselevõtu jaoks ning ühtlasi toetama tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtteid. (10) Käesoleva otsuse kontekstis koosneb maapealse 2 GHz paarissagedusala „määramine ja kättesaadavaks tegemine“ järgmistest etappidest: i) raadiosageduste jaotamist käsitleva riigisisese õigusraamistiku kohandamine, et lisada sellesse kõnealuse sagedusala kavandatud kasutamine käesolevas otsuses sätestatud ühtlustatud tehnilistel tingimustel, ii) kõigi vajalike meetmete algatamine, et tagada kõnealuses sagedusalas vajalikus ulatuses kooseksisteerimine olemasoleva kasutusega, iii) asjakohaste meetmete algatamine, mida vajaduse korral toetavad sidusrühmadega algatatud konsultatsioonid, et võimaldada liidu tasandil kõnealust sagedusala kasutada kooskõlas liidu tasandil kohaldatava õigusraamistikuga, kaasa arvatud käesolevas otsuses sisalduvate ühtlustatud tehniliste tingimustega. (11) Liikmesriikidel peaks olema põhjendatud juhtudel piisavalt aega, et kohandada olemasolevaid sageduslubasid vastavalt uute tehniliste tingimuste üldistele parameetritele. 6 9. novembri 2016. aasta dokument RSPG16-032 final, „Strategic roadmap towards 5G for Europe: Opinion on spectrum related aspects for next-generation wireless systems (5G) (RSPG 1st opinion on 5G)“. 7 30. jaanuari 2019. aasta dokument RSPG19-007 final, „Strategic Spectrum Roadmap Towards 5G for Europe: Opinion on 5G implementation challenges (RSPG 3rd opinion on 5G)“. ET 2 ET  (12) Tõenäoliselt tuleb sõlmida piiriüleseid lepinguid nii liikmesriikide vahel kui ka kolmandate riikidega, et tagada käesolevas otsuses kehtestatud parameetrite rakendamine liikmesriikides sellisel viisil, mis aitaks vältida kahjulikke raadiohäireid, parandaks spektrikasutuse tõhusust ja hoiaks ära sageduskasutuse fragmenteerituse. (13) Seepärast tuleks otsust 2012/688/EL vastavalt muuta. (14) Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas otsusega nr 676/2002/EÜ loodud raadiospektrikomitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Otsust 2012/688/EL muudetakse järgmiselt. (1) Artikli 2 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid määravad maapealse 2 GHz paarissagedusala maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilise side teenuseid, ja teevad selle mittevälistaval viisil kättesaadavaks vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatud parameetritele.“ 2. Kuni 1. jaanuarini 2026 ei pea liikmesriigid kohaldama lisa jaotises B sätestatud üldisi parameetreid käesoleva otsuse jõustumise kuupäeval maapealses 2 GHz paarissagedusalas kehtinud maapealse elektroonilise side võrkude kasutusõiguste suhtes, kui nende õiguste kasutamine ei takista selle sagedusala kasutamist vastavalt lisale, võttes arvesse turu nõudlust. “ (2) Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige: „Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. aprilliks 2021 aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta.“ (3) Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga. ET 3 ET  Artikkel 2 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 6.5.2020 Komisjoni nimel Thierry BRETON komisjoni liige ET 4 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 6.5.2020 C(2020) 2816 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, millega muudetakse otsust 2012/688/EL seoses sagedusalade 1 920 – 1 980 ja 2 110 – 2 170 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega ET ET  Lisa ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD PARAMEETRID A. MÕISTED „Aktiivantennisüsteemid“ (Active antenna systems, AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muutustele eetris. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline allakallutus. AAS tugijaamades on antennisüsteem integreeritud tugijaamasüsteemi või toote osaks. „Passiivsed antennisüsteemid“ (Non-active antenna systems. non-AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, milles on üks või mitu antenniühendust, mis on ühendatud ühe või mitme eraldi projekteeritud passiivse antennikomponendiga raadiolainete väljakiirgamiseks. Antennikomponentidesse saabuvate signaalide amplituudi ja faasi ei reguleerita vahetpidamata vastavalt lühiajalistele muutustele eetris. „Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus), isotroopse antenni suhtes antud suunas. „Kogu kiirgusvõimsus“ (TRP) näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal vastavalt järgmisele valemile: 2𝜋 𝜋 1 𝑇𝑅𝑃 ≝ ∫ ∫ 𝑃(𝜃, 𝜑)sin⁡(𝜃)𝑑𝜃𝑑𝜑 4𝜋 0 0 kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt valemile: 𝑃(𝜃, 𝜑) = 𝑃𝑇𝑥 𝑔(𝜃, 𝜑) kus PTx tähistab antennivõre juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab antennivõre võimendust suunal (θ, φ). B. ÜLDISED PARAMEETRID Maapealsel 2 GHz paarissagedusalal on sagedusjaotus järgmine. (1) Dupleksrežiim on sagedustihenduse dupleks (Frequency Division Duplex, FDD). Dupleksivahe on 190 MHz; terminaljaama saatesagedus (FDD üleslüli) asub alumises sagedusalas 1 920 – 1 980 MHz („alumine sagedusala“) ning tugijaama saatesagedus (FDD allalüli) asub ülemises sagedusalas vahemikus 2 110 – 2 170 MHz („ülemine sagedusala“). 1  (2) eraldatud sagedusploki suurus on 5 MHz kordne1. 1 920 – 1 980 MHz alumises sagedusalas eraldatud sagedusploki alumine sageduspiir võetakse võrdseks sagedusvahemiku alumise servaga 1 920 MHz või 5 MHz kordsega sellest servast. 2 110 – 2 170 MHz ülemises sagedusalas eraldatud sagedusploki alumine sageduspiir võetakse võrdseks sagedusvahemiku alumise servaga 2 110 MHz või 5 MHz kordsega sellest servast. Eraldatud sagedusploki suurus võib jääda vahemikku 4,8 – 5 MHz, kui see mahub eespool määratletud 5 MHz suuruse sagedusploki piiresse. (3) 1 920 – 1 980 MHz alumist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes üleslüli tööks2 ilma paarissageduseta 2 110 – 2 170 MHz ülemises sagedusalas. (4) 2 110 – 2 170 MHz ülemist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes allalüli tööks3 ilma paarissageduseta 1 920 – 1 980 MHz alumises sagedusalas. (5) Tugijaama ja terminaljaama saatesagedus peab vastama vastavalt C ja D osas sätestatud tehnilistele tingimustele. C. TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED – SAGEDUSPLOKI SERVAMASK Tugijaamade järgmised, sagedusploki servamaskideks (Block Edge Masks, BEM) nimetatavad tehnilised parameetrid moodustavad olulise osa tingimustest, millega tagatakse külgnevate võrkude operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute puudumise korral nende võrkude kooseksisteerimine. Kui kõik selliste võrkude operaatorid, keda see mõjutab, lepivad kokku leebemates tehnilistes parameetrites, võib kasutada ka neid, tingimusel, et need operaatorid jätkavad muude teenuste, rakenduste või võrkude kaitsmiseks kohaldatavate tehniliste tingimuste ja piiriülesest koordineerimisest tulenevate kohustuste täitmist. Sagedusploki servamask koosneb mitmest komponendist, vt tabel 1. Plokisisese võimsuse piirnormi kohaldatakse operaatorile eraldatud ploki suhtes. Baassagedusala võimsuse piirnorm, millega kaitstakse teiste operaatorite sagedusala, ja üleminekuvahemiku võimsuse piirnorm, mis võimaldab filtriga piiramist plokisiseselt kuni baassagedusala võimsuse piirnormini, kujutavad endast plokiväliseid komponente. Võimsuse piirnormid on esitatud non-AASi ja AASi jaoks eraldi. Non-AASi võimsuse piirnormi kohaldatakse keskmise EIRP suhtes. AASi võimsuse piirnormi kohaldatakse keskmise TRP4 suhtes. Keskmise EIRP ja keskmise TRP mõõtmiseks võetakse ajavahemiku ja mõõdetava ribalaiuse keskmine. Keskmise EIRP või keskmise TRP määramiseks keskmistatakse ajaliselt signaalide aktiivsed osad ja see vastab ühele võimsuse reguleerimise seadistusele. Keskmine EIRP või keskmine TRP määratakse sageduslikult mõõdetava ribalaiuse kohta, mis on esitatud tabelites 2, 3 ja 45. Üldiselt, kui ei ole kindlaks määratud teisiti, vastavad BEMide võimsuse piirnormid asjaomase seadme kiiratavale koguvõimsusele, sealhulgas kõik saateantennid, välja arvatud juhul, kui non-AAS baasjaamade põhi- ja üleminekunõuded on esitatud antenni kohta. Sagedusploki servamask (BEM) Joonis 1 Kuna UMTSi kanalisamm on 200 kHz, siis võib UMTSi jaoks eraldatud sagedusploki kesksageduse kõrvalekalle sagedusjaotuses esitatud sagedusploki keskmest olla 100 kHz. 2 Näiteks täiendav üleslüli (Supplemental Uplink ehk SUL). 3 Näiteks täiendav allalüli (Supplemental DownLink ehk SDL). 4 Kiiratav koguvõimsus näitab, kui palju võimsust antenn tegelikult kiirgab. Isotroopsete antennide puhul on EIRP ja TRP samaväärsed. 5 Nõude täitmise kontrollimiseks kasutatava mõõteseadme tegelik ribalaius mõõtmistel võib olla kitsam kui neis tabelites esitatud ribalaius. 2  Näide tugijaama sagedusploki servamaski komponentide ja võimsuse piirnormide kohta Power Limits In-block Transitional regions (10 MHz) Baseline Licensed spectrum Frequency Band edge Block edge Out-of-band In-band Out-of-block In-block Tabel 1. BEMi komponentide määratlemine BEMi komponent Määratlus Plokisisene Viitab plokile, mille jaoks on sagedusploki servamask eraldatud. Baassagedusala FDD allalüli sagedusalas traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks kasutatav spekter, välja arvatud operaatorile eraldatud plokk ja vastavad üleminekuvahemikud. Üleminekuvahemik Operaatorile eraldatud plokist 0 – 10 MHz allapoole ja 0 – 10 MHz ülespoole jääv spekter FDD allalüli sagedusalas. Üleminekuvahemikud ei kehti sagedusalades alla 2 110 MHz ja üle 2 170 MHz. Tabel 2. Non-AAS ja AAS tugijaamade plokisisese võimsuse piirnormid BEMi Sagedusvahemik Non-AASi EIRP piirnorm AASi TRP piirnorm komponent Ei ole tingimata tarvilik. Ei ole tingimata tarvilik. Operaatorile Kui liikmesriik on kehtestanud Kui liikmesriik on kehtestanud Plokisisene ülempiiri, võib kohaldada ülempiiri, võib kohaldada eraldatud plokk. väärtust 65 dBm/(5 MHz) väärtust 57 dBm/(5 MHz) kärje1 antenni kohta. kohta. 1 Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse AASi kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes. Selgitus tabeli 2 juurde 3 Plokisisese TRP vastava piirnormi kindlaksmääramisel järgitakse juhiseid, mis on esitatud dokumendi ETSI TS 138 104 V15.6.0 F lisa jaotistes F.2 ja F.3, võttes aluseks 17 dBi suuruse antennivõimenduse ja kokku kaheksa antennikomponenti, millest moodustub kiir (skaleerimistegur 9 dB). 65 dBm/(5 MHz) – 17 dBi + 9 dB = 57 dBm/(5 MHz). Tabel 3. Non-AAS ja AAS tugijaamade baassagedusala plokivälise võimsuse piirnormid BEMi Sagedusvahemik FDD Non-AASi keskmine AASi keskmine Ribalaius komponent allalüli piires EIRP piirnorm TRP piirnorm mõõtmisel antenni kohta1 kärje kohta2 Sagedused, mis asuvad Baassagedu kaugemal kui 10 MHz ploki 9 dBm 1 dBm 5 MHz sala alumisest või ülemisest servast 1 Non-AASi BEMi tase määratakse antenni kohta ja seda kohaldatakse tugijaama suhtes, kus on sektori kohta kuni neli antenni. 2 Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse AASi kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes. Tabel 4. Non-AAS ja AAS tugijaamade üleminekuvahemiku plokivälise võimsuse piirnormid BEMi Sagedusvahemik FDD Non-AASi keskmine AASi keskmine Ribalaius komponent allalüli piires EIRP piirnorm TRP piirnorm mõõtmisel antenni kohta1 kärje kohta2 -10 kuni -5 MHz ploki 11 dBm 3 dBm 5 MHz alumisest servast Üleminekuvah emik –5 kuni 0 MHz ploki 16,3 dBm 8 dBm 5 MHz alumisest servast 0 kuni +5 MHz ploki 16,3 dBm 8 dBm 5 MHz ülemisest servast +5 kuni +10 MHz ploki 3 dBm 5 MHz 11 dBm ülemisest servast 1 Non-AASi BEMi tase määratakse antenni kohta ja seda kohaldatakse tugijaama suhtes, kus on sektori kohta kuni neli antenni. 2 Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse AASi kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes. Selgitus tabelite 3 ja 4 juurde Kooskõlas dokumendi ETSI TS 138 104 (V15.6.0) F lisa jaotistes F.2 ja F.3 AASi tugijaamade jaoks standarditud soovimatu kiirgusvõimsusega (TRP) on plokivälise TRP piirnormiks määratud väärtus, mis vastab kokku kaheksale antennikomponendile, millest moodustub kiir, ja mille tulemuseks on 8 dB suurune erinevus AASi ja non-AASi vahel, nagu ka plokisisese võimsuse puhul. D. TERMINALJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED 4  Tabel 5. Terminaljaama BEMi plokisisene võimsuse piirnorm Suurim keskmine plokisisene võimsus1 24 dBm 1 Nimetatud võimsuse piirnorm määratakse kindlaks EIRP-na terminaljaamade puhul, mis on kavandatud paikseks kasutuseks või paigaldamiseks, ja TRP-na terminaljaamade puhul, mis on kavandatud kantavateks või teisaldatavateks. Isotroopsete antennide puhul on EIRP ja TRP samaväärsed. Kõnealuse väärtuse juures on siiski lubatud kõrvalekalle, mis on määratud harmoneeritud standardites, et võtta arvesse raskusi töötamisel äärmuslikes keskkonnatingimustes ja toodete võimalikke erinevusi. Selgitus tabeli 5 juurde Liikmesriigid võivad seda piirnormi lõdvendada konkreetsete rakenduste, näiteks maapiirkondades asuvate paiksete terminaljaamade puhul, tingimusel et muid teenistusi, võrke ja seadmeid ei häirita ja et piiriülesed kohustused on täidetud. 5