Konkurentsiamet · 4. detsember 2024
Sisu (failidest)
OTSUS
04.12.2024 nr 9-3/2024-031
Luunja Varahalduse SA ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna
määramine
1. Haldusmenetluse alustamine
25.10.2024 otsusega nr 9-3/2024-026 määras Konkurentsiamet Luunja Varahalduse SA (edaspidi
LVSA) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnad. Vastavalt LVSA
poolt esitatud teabele selgusid otsuse järgselt LVSA-le investeeringute osas asjaolud1, mille tõttu
oluliselt muutuvad eelpool nimetatud otsusega kehtestatud veeteenuste hinnad. Selle tõttu esitas
LVSA Konkurentsiametile 29.11.2024 uue hinnataotluse (edaspidi Hinnataotlus) ning taotles
25.10.2024 otsuse nr 9-3/2024-026 kehtetuks tunnistamist ja uute hindade määramist.
Käesolevas otsuses arvestab Konkurentsiamet 25.10.2024 otsusega nr 9-3/2024-026 seonduvate
asjaoludega, mis omavad aktuaalsust ka käesoleva otsuse tegemise hetkel ning nimetatud otsusega
võrreldes muutuvad otsuse punktis seitse toodud investeeringutega seonduvad asjaolud, mis
omakorda toob kaasa uute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hindade kehtestamise vajaduse.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee-
ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud
teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide
kirjeldusega ja hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse
tegemiseks.
ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel
reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
summaarseid vee-ettevõtja kulusid.
ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi
tasusid:
1) tasu võetud joogivee eest;
2) tasu reovee ärajuhtimise eest;
3) tasu reovee puhastamise eest;
4) tasu sademevee ärajuhtimise eest;
5) tasu sademevee puhastamise eest;
1
Sihtfinantseerimisega soetatud ja sihtfinantseerimisega planeeritavad investeeringud olid läbi kapitalikulu ja
tulukuse lülitatud veeteenuse hinda.
2 (24)
6) abonenttasu joogivee eest;
7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise
ja puhastamise tasu võib kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas
puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi
puhastamistasu kehtestamiseks.
ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et
vee-ettevõtjal oleks tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
2) keskkonnanõuete täitmine;
3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja
toimepidevuse tagamiseks;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja
arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel
liitumistasude eest tehtud investeeringud;
5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.
ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes § 50
lg 1 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja
järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata
kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja
töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli
tabeli kujul: „Lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustik on välja töötatud konkurentsiseaduse
(edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt
ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes
ÜVVKS § 50 lg 1 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-
ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustiku täitmisel on võimalik
juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse
esitamise juhendist“ 3.
Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
hinna arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning avaldas selle oma
koduleheküljel4. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile
abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda
ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad
faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse
2
Küsimustik avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:
https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k
3
Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:
https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k
4
Metoodika on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:
https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k
Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti
regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise
vältimiseks.
Käesoleva otsuse koostamise hetkel kehtiv Metoodika on kinnitatud Konkurentsiameti peadirektori 10.05.2024
käskkirjaga nr 1-2/2024-016.
3 (24)
kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.
ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama
Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.
ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga
seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle
ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult
kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku
omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes.
ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib
Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne
esialgse tähtaja lõppemist.
ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei
ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.
2. Menetlusosaline
LVSA (registrikood 90013070, asukoht Puiestee tn 14, Luunja alevik, Luunja vald, Tartu
maakond) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel maastiku hooldus ja korrashoid ning
lisategevusalaks sõitjate muu maismaavedu, killustiku tootmine, hoonehalduse abitegevused ning
kruusa- ja liivakarjääride tegevus, savi ja kaoliini kaevandamine. LVSA majandusaasta algab 1.
jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
3. Menetluse käik
29.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis LVSA Hinnataotlus koos selle aluseks oleva
dokumentatsiooniga.
ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse
saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi
registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab
tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks
tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt
algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele
järgnevast päevast ehk LVSA puhul alates 30.11.2024.
02.12.2024 saatis Konkurentsiamet Luunja Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks
LVSA Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt
ÜVVKS § 58 lg 8 sätestatule.
03.12.2024 Luunja Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on LVSA Hinnataotluses
kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuste poolt kinnitatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.
ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg 03.12.2024, kuna puudus
kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.
4 (24)
Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“5 p 4.1 näeb
ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07.–31.12),
täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva majandusaasta andmetega ning
hinnataotlust menetletakse järgneva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et LVSA esitas
Hinnataotluse 29.11.2024 ehk 2024.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna
analüüsi 2025.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.
Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks
veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade
arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt
esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist6
ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-
ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate
kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et
veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise
aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga
enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta esitada taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks järgneva
12 kuu andmete alusel.
29.11.2024 esitatud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb LVSA veeteenuse hind alljärgnevas
tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel.
Tabel 1 LVSA veeteenuse hinna komponendid
rida Hinna komponendid ühik 2025
1 Tegevuskulud (rida 2 + rida 6) € 37 750
2 Muutuvkulud € 29 877
3 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav võetud joogivee kulu € 5 947
4 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav reoveeteenuse kulu € 23 101
5 Elektrienergia kulu € 829
6 Muud tegevuskulud € 7 873
7 Kapitalikulu € 0
8 Tulukus € 40
9 Lubatud müügitulu € 37 790
10 Järelevalvetasu7 (lubatud müügitulu × 0,2%) € 76
11 Müügitulu koos järelevalvetasuga € 37 866
12 Võetud joogivee müügikogus m3 7 244
13 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus m3 7 244
14 Müügikogus kokku m3 14 487
15 Keskmine veeteenuse hind (rida 11 / rida 14) €/m3 2,61
Konkurentsiamet teostab analüüsi LVSA ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide
taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) aluseks
olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kulumile, tulukusele
(vt 29.11.2024 esitatud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb LVSA veeteenuse hind
5
https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine
6
https://ariregister.rik.ee/
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122021012; Konkurentsiseaduse peatükk 71, järelevalvetasu määr vastavalt
KonkS § 532 lg 1
5 (24)
alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste
alusel.
Tabel 1 read 1, 7 ja 8) ja müügikogustele (vt 29.11.2024 esitatud Hinnataotluse andmete
kohaselt kujuneb LVSA veeteenuse hind alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud
tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel.
Tabel 1 read 12, 13 ja 14). Konkurentsiamet on seisukohal, et LVSA poolt taotletud
veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS
§-s 50 toodud nõuetele.
Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad LVSA poolt taotletud veeteenuse hinna
kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt
esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.
4. Taotleja üldiseloomustus
LVSA osutab veeteenust Luunja vallas Veibri külas Kaare teel, kus LVSA on vee- ja
kanalisatsioonirajatiste haldaja8.Hallata olevate süsteemide kaudu osutab LVSA ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni teenust 62-le abonendile ehk kindlasti rohkem kui 50 inimesele.
Luunja Vallavolikogu 29.09.2016 otsusega nr 69 on Veibri külas vee-ettevõtjaks määratud AS
Tartu Veevärk. AS Tartu Veevärk keeldub Veibri külas Kaare teel teenust osutamast ning ÜVK
rajatisi üle võtmast, kuna vee- ja kanalisatsioonitrassid on väga kehvas seisus9.
ÜVVKS § 28 sätestab, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS §-s 24 sätestatud alustel,
kuid tema tegevus vastab § 10 lõikes 1 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
määratlusele10 ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab § 3
lõigetes 1 ja 2 esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele11, kohalduvad selle isiku
suhtes kõik ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused.
Eeltoodust tulenevalt ja ka Luunja Vallavalitsuse 02.02.2024 kirja nr 4-3/87-3 kohaselt
vastab LVSA ÜVVKS-is § 28 kohaselt vee-ettevõtja tunnustele ning peab seetõttu taotlema
veeteenuse hinda Konkurentsiametilt.
LVSA ostab Kaare tee jaoks joogivett sisse AS-ilt Tartu Veevärk ning piirkonna reovesi suunatakse
8
Vee- ja kanalisatsioonitorustikud lasid kohalikud elanikud kunagi oma rahadega ise ehitada. Kuna torustike
seisukord halvenes ja elanikud ei soovinud neid oma rahadega rekonstrueerida, siis andsid kohalikud elanikud
torustikud Luunja vallale, kes määras LVSA nende haldajaks.
9
Luunja valla ÜVK arendamise kava punktist 5.3.1 nähtub, et: „Veibri küla Kaare tn on ette nähtud
rekonstrueerida halvas seisukorras veetorustikud ning kinnistu-ühendused liitumispunktini. Veibri küla Kaare tn on
ette nähtud rekonstrueerida halvas seisukorras kanalisatsioonitorustikud ning kinnistu-ühendused liitumispunktini.“
10
ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus tarbija joogiveega varustamine kuni
liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse korral puhastamine.
11
ÜVVKS § 3 lg 1: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse
tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on
vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina
käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
ÜVVKS § 3 lg 2: Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud
jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus
on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.
6 (24)
puhastamiseks AS-ile Tartu Veevärk.
LVSA planeerib 2025.a-l teostada ulatuslikud torustike rekonstrueerimistööd ning
rekonstrueerimiste järgselt antakse kokkuleppe12 kohaselt renoveeritud torustikud üle AS-ile Tartu
Veevärk. Luunja valla omandusse ja hooldada jäävad ainult piirkonna sademevee süsteemid.
LVSA lõpetab veeteenuse vahendamise elanikele, lepingud antakse üle ning AS Tartu Veevärk
hakkab elanikega otse arveldama oma hinnakirja kohaselt.
LVSA taotleb Hinnataotlusega alljärgnevaid veeteenuste hindasid:
Tasu võetud joogivee eest 1,18 €/m3
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4,04 €/m3
ÜVVKS § 5613 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale
võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus
ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või
teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra
Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja
sademevee saastenäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni
juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav
minister määrusega. Juhul, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis-
või teenuslepingus kokku leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee
saastenäitajate piirväärtused vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule.
ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad
ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning § 36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi.
Luunja Vallavolikogu on 25.08.2016 määruses nr 59 „Luunja valla ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas“14
kinnitanud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused, mis on järgmised (vt
Tabel 2):
Tabel 2 Luunja valla reostusnäitajate piirväärtused
Reostusnäitaja Mõõtühik I II III Piirväärtus
BHT7 mg/l kuni 290 291-750 751-1400 1400
hõljuvaine mg/l kuni 300 301-720 721-1300 1300
Püld mg/l kuni 4,9 5-15 16-30 30
Nüld mg/l kuni 25 26-75 76-90 90
KHT mg/l kuni 500 501-1500 1501-2500 2500
Ph mg/l 6-9 6-9 6-9 6-9
naftasaadused mg/l kuni 0,29 0,3-1,0 1,1-5 5
12
Otsuse koostamise hetkel on kokkulepe vaid suuline, LVSA ootab AS-lt Tartu Veevärk kokkuleppele allkirja.
13
ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta
piirväärtusi ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu
näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi
ületava reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud
kahjuga, vaid on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Lepingutasu rikkumise tasu
suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, mistõttu ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet.
14
https://www.riigiteataja.ee/akt/408052014001
7 (24)
BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja
muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks
hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul.
Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt (vt Tabel 2) kehtib
Konkurentsiameti määratud veeteenuse hind Luunja vallas klientidele, kelle poolt
ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate kontsentratsioonid ei ületa tabelis 2 kajastatud
piirväärtusi (vt Tabel 2 veerg „Piirväärtus“). Maksimaalset reoainete sisaldust ületava reovee
puhastamine on käsitletav muu tegevusena.
Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 3) LVSA
tegevuspiirkonda iseloomustavatest veeteenuse osutamisega seotud üldistest näitajatest aastatel
2021-2025.
Tabel 3 Veeteenuse üldised näitajad
rida Näitaja ühik 2021 2022 2023 2024 2025
1 Võetud joogivee teenuse abonendid tk 62 62 62 63 64
Reovee ärajuhtimise ja puhastamise
2 teenuse abonendid tk 62 62 62 63 64
3 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0
4 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0
5 Reovee mõõdukaevude arv tk 1 1 1 1 1
6 Reoveepumplate arv tk 1 1 1 1 1
5. Müügikogused ja veekadu
5.1. Müügikogused
Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse
lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks
kujuneb veeteenuse hind.
Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad
müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme
kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning
vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet
Metoodika punktis 4 kirjeldatud hindamispõhimõtetele.
5.1.1. Võetud joogivee müügikogus
LVSA Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 7244 m3
LVSA on prognoosinud 2025.a-ks võetud joogivee teenuse müügikoguseks 7244 m3.
Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 7244 m3 kohta
Metoodika punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet LVSA veeteenuse müügikoguste
ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 4) ettevõtja poolt esitatud
andmete alusel, kus on kajastatud võetud joogivee teenuse müügikogused ning abonentide arvud
aastatel 2021 – 2023 ja prognoosid 2024.a ja 2025.a-ks.
8 (24)
Tabel 4 Võetud joogivee müügikogus
rida Võetud joogivee müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 2025
1 Võetud joogivee müügikogus m3 7293 6605 7154 7017 7244
2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % -9,4 8,3 -1,9 3,2
3 Veevarustuse teenuse abonentide arv tk 62 62 62 63 64
3
4 Müügikogus abonendi kohta (rida 1 / rida 3) m /aastas 117,6 106,5 115,4 111,4 113,2
ÜVVKS § 50 lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse
aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad
muutused tarbimises (vt ka Metoodika punkt 4.1 näide 3).
LVSA viimase kolme aasta (2021-2023) keskmine võetud joogivee müügikogus oli 7017 m3
[(7293 + 6605 + 7154) / 3 = 7017], mis on madalam LVSA müügikoguse prognoosist 7244 m3
2025.a-ks (vt Tabel 4 rida 1 veerud 2021-2025).
Võetud joogivee teenuse abonentide arv on kuni aastani 2023 olnud 62 tk, millele LVSA
prognoosib 2024.a-ks ühe kliendi ja 2025.a-l samuti ühe kliendi lisandumist ehk abonentide
arvuks 64 tk. Klientide arv saab kasvada, sest piirkonnas on kinnistuid, millele on rajatud
liitumisvõimalus ja kuhu hooneid ehitatakse.
Kuna LVSA on võetud joogivee teenust tarbivate abonentide arvu prognoosimisel võtnud
arvesse seniseid tegelikke tarbijaid (62 tk) ja arenduses olevaid kinnistuid (2 tk), siis peab
Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a võetud joogivee teenuse abonentide arvu 64 tk.
Võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2021.a-l 117,6 m3, 2022.a-l 106,5 m3 ja 2023.a-l
115,4 m3 (vt Tabel 4 rida 4 veerud 2021-2023). Aastate 2021-2023 keskmine joogivee tarbimine
abonendi kohta oli 113,2 tuh m3 [(117,6 + 106,5 + 115,4) / 3 = 113,2], mis on võrdne 2025.a-ks
prognoositava kogusega 113,2 m3 abonendi kohta.
Arvestades, et LVSA on prognoosinud 2025.a võetud joogivee müügikoguse kõrgemaks
eelneva kolme aasta (2021-2023) keskmisest müügikogusest ning ühe abonendi keskmine
müügikogus on prognoositud aastate 2021-2023 keskmise tarbimisega samale tasemele, saab
Konkurentsiamet pidada põhjendatuks LVSA võetud joogivee müügikoguse prognoosi
7244 m3.
5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus
LVSA Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 7244
m3
LVSA on prognoosinud 2025.a-ks reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks 7244 m3.
Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse 7244 m3
kohta
Metoodika punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet LVSA veeteenuse müügikoguste
ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud
andmete alusel, kus on kajastatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse (edaspidi ka
reoveeteenuse) müügikogused ning abonentide arvud aastatel 2021 – 2023 ning prognoosid
2024.a ja 2025.a-ks.
Tabel 5 Reoveeteenuse müügikogus
9 (24)
rida Reoveeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 2025
Reovee ärajuhtimise ja puhastamise
1 müügikogus m3 7293 6605 7154 7017 7244
2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % -9,4 8,3 -1,9 3,2
3 Reoveeteenuse abonentide arv tk 62 62 62 63 64
4 Müügikogus abonendi kohta (rida 1 / rida 3) m3/aastas 117,6 106,5 115,4 111,4 113,2
Kuna kõik võetud joogivee teenuse tarbijad on ka reoveeteenuse tarbijad ning reovee
ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus on eeskirja kohaselt võrdne võetud joogivee
kogusega15, siis Konkurentsiamet peab vastavalt otsuse punktis 5.1.1 toodule põhjendatuks
LVSA reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügikoguse prognoosi 7244 m3.
5.2. Veekadu ja omatarbevesi
Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse
kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao
tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.
Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja
poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte
ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei
arvestata müüdud vee koguse hulka.
Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:
1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee
pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);
2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui
vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);
3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee
erikasutusõiguse tasu).
Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.
LVSA esitatud andmete kohaselt ei ole aastatel 2021-2023 kasutatud omatarbevett ega
tekkinud veekadu. LVSA ei prognoosi omatarbevee kasutust ja veekadu ka
regulatsiooniperioodiks.
Hinnataotluses esitatud andmetele tuginedes, peab Konkurentsiamet põhjendatuks
omatarbevee kasutuse ja veekao puudumist regulatsiooniperioodil.
6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud
ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise
aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud,
kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning
võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda järgmiseid kulusid:
15
Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 14 lg 1 kohaselt loetakse ühiskanalisatsiooni
juhitava reovee kogus võrdseks tarbitud vee kogusega kui ei ole eraldi paigaldatud reovee arvestit.
10 (24)
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, kingitused ja annetused;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on
tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;
5) finantskulud;
6) dividendide tulumaksu kulu;
7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
Metoodikast lähtuvalt jagunevad tegevuskulud:
1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee
erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu
jms);
2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara
kulumit.
Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.
6.1. Muutuvkulud
Metoodika punkti 5 kohaselt on muutuvkulud olulises osas sõltuvad müügikoguse muutumisest.
Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi
mittekontrollitavad kulud).
Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad
ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral
põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär),
saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava
teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu,
taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).
Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad
tasud/tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid
koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm).
LVSA-l on muutuvkuludeks teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulu ja elektrienergia kulu.
LVSA Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud 29 877 €
LVSA on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks teiselt vee-ettevõtjalt
ostetava teenuse kuluks 29 048 € (millest ostetud joogivee teenus 5947 € ning reoveeteenuse
ostukulu 23 101 €) ja elektrienergia kuluks 829 € ehk muutuvkuludeks kokku 29 877 €.
Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude kohta
Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu LVSA poolt prognoositud muutuvkuludele
kulukomponentide lõikes.
6.1.1. Võetud joogivee ostukulu
LVSA ostab võetud joogivett sisse AS-ilt Tartu veevärk.
11 (24)
LVSA Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee ostukulu 5947 €
Hinnataotluse kohaselt soovib LVSA võetud joogivee teenuse hinda lülitada võetud joogivee
ostukulu summas 5947 €.
Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee sisseostukulu 5947 € kohta
LVSA poolt Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujuneb teiselt vee-ettevõtjalt
regulatsiooniperioodil ostetava võetud joogivee ostukulu koguste ja hindade alusel alljärgnevalt
(vt Tabel 6).
Tabel 6 Võetud joogivee ostukulu
rida AS-ilt Tartu Veevärk ostetud veevarustuse teenus ühik 2025
1 Ostetud teenus m3 7244
2 Võetud joogivee müügikogus m3 7244
3 Tasu võetud joogivee eest €/m³ 0,821
4 Kulu AS-ilt Tartu Veevärk ostetava joogivee eest € 5947
Kuna LVSA tegevuspiirkonnas ei ole veekadu ning ei kasutata omatarbevett, siis ostetakse võetud
joogivett sisse samas koguses võetud joogivee müügikogusega (vt Tabel 6 read 1 ja 2). Otsuse
punktis 5.1.1 pidas Konkurentsiamet põhjendatuks võetud joogivee müügikoguse 7244 m3 ning
seega saab amet põhjendatuks pidada ka võetud joogivee ostukoguse 7244 m3.
Konkurentsiamet määras 05.08.2022 otsusega nr 9-3/2022-022 AS Tartu Veevärk võetud joogivee
teenuse tasuks 0,821 €/m3.
LVSA on regulatsiooniperioodil ostetava joogivee teenuse kulu arvutamisel kasutanud eelnevalt
nimetatud Konkurentsiameti poolt määratud hinda 0,821 €/m3, mida Konkurentsiamet peab
põhjendatuks.
Eelnevalt põhjendatuks peetud AS-ilt Tartu Veevärk ostetava teenuse koguse 7244 m3 ja
teenuse hinna 0,821 €/m3 alusel kujuneb põhjendatud AS-ilt Tartu Veevärk ostetava joogivee
teenuse kuluks 5947 € (7244 × 0,821 = 5947), mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 tulenevalt
põhjendatud lülitada võetud joogivee teenuse hinda.
6.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse ostukulu
LVSA ise reovett ei puhasta ja juhib kogu tegevuspiirkonna klientidelt ühiskanalisatsiooni
suunatud reovee puhastamiseks AS-ile Tartu Veevärk.
LVSA Hinnataotluses prognoositud reovee teenuse ostukulu 23 101 €
Hinnataotluse kohaselt soovib LVSA reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda lülitada
reoveeteenuse ostukulu summas 23 101 €.
Konkurentsiameti seisukoht reoveeteenuse ostukulu 23 101 € kohta
LVSA poolt Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujuneb teiselt vee-ettevõtjalt
regulatsiooniperioodil ostetava reoveeteenuse ostukulu koguste ja hindade alusel alljärgnevalt (vt
Tabel 7).
Tabel 7 Reoveeteenuse ostukulu
rida Reoveeteenuse ostmine ühik 2021 2022 2023 2024 2025
3
1 AS-ilt Tartu Veevärk ostetav reoveeteenuse kogus m 18 568 16 215 19 613 18 132 18 305
2 sh reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus m3 7293 6605 7154 7017 7244
12 (24)
3 sh liigvesi ehk infiltreerunud vee kogus m3 11 275 9610 12 459 11 115 11 061
3
4 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise hind €/m 1,262
5 AS-ilt Tartu Veevärk ostetava reoveeteenuse kulu € 23 101
Tabelist 7 nähtub, et LVSA prognoosib regulatsiooniperioodil teiselt vee-ettevõtjalt ostetavaks
reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse koguseks 18 305 m3 (vt Tabel 7 rida 1), mis ületab
oluliselt (18 305 - 7244 = 11 061) LVSA poolt prognoositud reovee teenuse müügikogust (7244
m3), mille Konkurentsiamet luges põhjendatuks otsuse punktis 5.1.2.
LVSA tegevuspiirkonnas on reoveetorustik väga halvas seisukorras ning torustikku imbub olulisel
määral liigvett (infiltratsioon), mis suurendab AS-ile Tartu Veevärk suunatavat reovee kogust.
Kuna kogu torustikus olev reovesi suunatakse ka puhastisse, siis on põhjendatud ka antud reovee
eest maksta täies ulatuses. 2025.a lõpuks, kui valmivad uued torustikud, peaks probleem lahenema
ning veeteenuse tarbijatega hakkab otse arveldama AS Tartu Veevärk ise. Seniks aga peab LVSA
AS-le Tartu Veevärk tasuma reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest torustiku kaudu puhastile
jõudva kogu koguse (sh liigvesi) eest.
2025.a liigvee kogus 11 061 m3 on võrdne aastate 2022-2024 keskmise kogusega [(9610+12
459+11 11516)/3=11 061], mida amet peab põhjendatuks. Lisades liigvee kogusele 11 061 m3
otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks peetud reoveeteenuse müügikoguse 7244 m3, kujuneb
reoveeteenuse ostukoguseks 18 305 m3 (11 061+7244=18 305).
Eeltoodust tulenevalt saab Konkurentsiamet põhjendatuks pidada LVSA AS-ilt Tartu
Veevärk ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise koguse 18 305 m3.
Konkurentsiamet määras 05.08.2022 otsusega nr 9-3/2022-022 AS Tartu Veevärk reovee
ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tasuks 1,262 €/m3.
LVSA on regulatsiooniperioodil ostetava reoveeteenuse kulu arvutamisel kasutanud eelnevalt
nimetatud Konkurentsiameti poolt määratud hinda 1,262 €/m3, mida Konkurentsiamet peab
põhjendatuks.
Eelnevalt põhjendatuks peetud AS-lt Tartu Veevärk ostetava teenuse koguse 18 305 m3 ja
teenuse hinna 1,262 €/m3 alusel kujuneb põhjendatud AS-lt Tartu Veevärk ostetava
reoveeteenuse kuluks 23 101 € (18 305 × 1,262 = 23 101), mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1
tulenevalt põhjendatud lülitada reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda.
6.1.3 Elektrienergia kulu
LVSA Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 829 €
Hinnataotluse kohaselt prognoosib LVSA regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel
tarbitavaks elektrienergia koguseks 5435 kWh ja elektrienergia kuluks 829 €. LVSA kasutab
elektrienergiat vaid reoveepumpla käitamiseks ning kogu elektrienergia kulu lülitatakse reovee
ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda.
Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 829 € kohta
Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,
elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt
16
2024.a liigvee kogus on aastate 2021-2023 keskmine kogus [(11 275+9610+12 459/3=11 115].
13 (24)
kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu
eraldiseisvalt.
Elektrienergia kogus
LVSA kasutab elektrienergiat vaid reoveepumpla käitamiseks. Konkurentsiamet koostas ettevõtja
esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8) reoveeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia
koguste ja kulu kohta.
Tabel 8 Tarbitud elektrienergia kogus ja kulu
rida Elektrienergia ja kulu ühik 2021 2022 2023 2024 2025
1 Elektrienergia tarbimine kWh 5413 4584 6115 5371 5435
AS-ilt Tartu Veevärk ostetav
2 reoveeteenuse kogus m3 18 568 16 215 19 613 18 132 18 305
3 Elektri erikulu reovee ostukoguse kohta kWh/m3 0,29 0,28 0,31 0,30 0,30
4 Elektri ostukulu € 483 395 631 503 829
5 keskmine elektri hind senti/kWh 8,923 8,624 10,321 9,369 15,261
Kuna veeteenusel tarbitav elektrienergia kogus sõltub käideldava vee kogusest, siis hinnangu
andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia
erikulu (elektrienergia kogus jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise ostukogusega, vt Tabel
8 rida 3).
Reoveeteenuse elektrienergia erikulu oli aastatel 2021-2023 vahemikus 0,28 kWh/m3 kuni 0,31
kWh/m3. LVSA poolt prognoositud andmete alusel kujuneb 2025.a reoveeteenuse elektrienergia
erikuluks 0,30 kWh/m3, mis on võrdne aastate 2021-2023 keskmise erikuluga 0,30 kWh/m3 [(0,29
+ 0,28 + 0,31) / 3 = 0,30].
Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2025.a reoveeteenuse elektrienergia erikulu 0,30
kWh/m3, kuna see on võrdne eelneva kolme aasta keskmise elektrienergia erikuluga.
Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 6.1.2 põhjendatuks loetud AS-ilt
Tartu Veevärk ostetava reoveeteenuse koguse 18 305 m3 ning käesolevas punktis
põhjendatuks loetud elektrienergia erikulu 0,30 kWh/m3 alusel kujuneb põhjendatud
reoveeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 5435 kWh (18 305 × 0,30 =
5435]17.
Elektrienergia hind
Esitatud Hinnataotluses on LVSA prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks
8,626 senti/kWh. LVSA on 30.09.2024 sõlminud Elektrum Eesti OÜ-ga elektrienergia ostulepingu
nr 3264138494 perioodiks 01.10.2024-30.09.2025. Vastavalt lepingule on elektrienergia hind
kogu lepinguperioodil 8,626 senti/kWh (km-ta), millele ei lisandu lisatasusid.
Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks elektrienergia hinda
8,626 senti/kWh.
17
Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli
tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest
andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (neli kohta peale koma).
14 (24)
Võrguteenuse hind
LVSA ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia
võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt paketiga Võrk 5. Konkurentsiamet on 28.06.2024 otsusega nr
7-3/2024-033 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ võrgutasud. LVSA poolt veeteenusel kasutatava
objekti elektritarbimisest ja Konkurentsiameti poolt eelnimetatud otsusega kooskõlastatud
võrgutasudest lähtuvalt kujuneb kaalutud keskmiseks võrguteenuse tasuks veeteenusel 5,781
senti/kWh.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ
hinnapaketile vastava ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude
rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 5,781 senti/kWh.
Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu
Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub
elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,145 senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592
lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh18. LVSA on Hinnataotluses kajastanud
antud tasusid vastavalt seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab
põhjendatuks.
Elektrienergia kulu
Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse
hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.
Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet
põhjendatuks ostetava elektrienergia kaalutud keskmist hinda 15,261 senti/kWh (8,626 +
0,84 + 0,145 + 5,781 = 15,261).
Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenusel tarbitavast elektrienergia kogusest
5435 kWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 15,261 senti/kWh tulenevalt kujuneb
veeteenuse elektrienergia kuluks 829 € (5435 × 15,261 / 100 = 829).
Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada reovee
ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda elektrienergia kulu 829 €, kuna see on kujunenud
põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast
lähtuvalt.
6.2. Muud tegevuskulud
Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS §
50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika punktile 6.
Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Metoodika punktile 6.2 kulusid,
mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada
oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada
mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud,
raskeveokimaks jm).
18 Taastuvenergia tasu alates 2025.a-st, https://elering.ee/taastuvenergia-tasu
15 (24)
Vastavalt Metoodika punktile 6.3 arvestatakse muude tegevuskulude hulka üldjuhul järgmised
põhjendatud kulud:
1) ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud;
2) sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud;
3) transpordikulud;
4) infotehnoloogia ja sidekulud;
5) tööjõukulud (koos maksudega);
6) muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada.
ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel
järgmisest:
1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi19 (THI) dünaamikaga;
2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;
3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste
vee-ettevõtjate kuludega.
ÜVVKS § 52 lg 2 sätestatud alustest ja Metoodika p 6.4 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet
ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI
dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate
võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega.
ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, kingitused ja annetused;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on
tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;
5) finantskulud;
6) dividendide tulumaksu kulu;
7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt
analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.
LVSA Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 7873 €
LVSA on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks
tegevuskuludeks kokku 7873 €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel
veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 9).
Tabel 9 Veeteenuse muud tegevuskulud
rida Muud tegevuskulud ühik 2021 2022 2023 2024 2025
1 Tööjõukulu € 6300 6300 6500 6500 6500
2 Remondi- ja hoolduskulu € 2115 430,5 0 1660 529
3 Bürookulu € 50 50 50 50 60
4 Muud mitmesugused tegevuskulud € 0 0 1011 2128 784
5 Muud tegevuskulud kokku € 8465 6781 7561 10 338 7873
6 muutus võrreldes eelmise aastaga % -19,9 11,5 36,7 -23,8
19
THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena
keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.
16 (24)
rida Muud tegevuskulud ühik 2021 2022 2023 2024 2025
7 THI muutus* % 19,4 9,2 3,8 4,2
Võetud joogivee ja reovee puhastamise
8 müügikogus m3 14 586 13 210 14 308 14 035 14 487
9 Tegevuskulude erikulu €/m3 0,58 0,51 0,53 0,74 0,54
* Statistikaameti20 andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6%, 2022.a-l 19,4%, 2023.a-l 9,2%. Rahandusministeeriumi
2024.a suvise majandusprognoosi21 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-l 3,8% ja 2025.a-ks 4,2%.
Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 7873 € kohta
Tabelist 9 nähtub, et LVSA tegelikud muud tegevuskulud 2023.a-l olid summas 7561 €. 2025.a-
ks prognoosib LVSA muude tegevuskulude kasvu tasemeni 7873 € ehk kasvu võrreldes 2023.a-
ga 4,1% (7873 / 7561×100-100=4,1), mis ei ületa aastate 2024 ja 2025 prognoositavat THI kasvu
(vt Tabel 9 rida 7 veerud 2024-2025). Seega on LVSA prognoosinud tegevuskulude muutuse
väiksemaks THI muutusest.
Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude
tegevuskulude erikulu müügikoguse suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud
joogivee müügikoguse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse summaga, vt Tabel
9 rida 9). LVSA muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodiks kujuneb
Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktides 5.1.1 – 5.1.2 põhjendatuks loetud
müügikoguste alusel 0,54 €/m3.
Konkurentsiamet võrdles LVSA muude tegevuskulude erikulu teiste võrreldavate vee-ettevõtjate
vastava näitajaga. LVSA-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügikoguse ja
torustike pikkuse suhe jääb LVSA müügikoguse ja torustike pikkuse suhtega 7,2 tuh m3/km
võrreldavasse vahemikku 4,3 – 10,1 tuh m3/km (s.t +/- 40% LVSA müügikoguse ja torustike
pikkuse suhtest). Võrdlusest selgus, et LVSA muude tegevuskulude erikulu ei ületa võrreldavate
vee-ettevõtjate muude tegevuskulude erikulude kaalutud keskmist taset.
Eeltoodut arvesse võttes ning kaalutlusõigusest tulenevalt, saab Konkurentsiamet pidada
põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 7873 €.
7. Investeeringud
ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg
1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise
(välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel
liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute
põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku
omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute
vastavust ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute
lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine.
20
Avaldatud https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001
21
Avaldatud 27.08.2024: Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium (fin.ee)
17 (24)
LVSA Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad teostatud ja teostatavad
investeeringud aastatel 2021 – 2025 on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10).
Tabel 10 LVSA veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud aastatel 2021 – 2025
rida Investeeringud ühik 2021 2022 2023 2024 2025
Veeteenuste investeeringud oma- ja laenuvahenditest
1. Veevarustuse teenus € 0 0 0 0 0
2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenus € 0 0 0 0 0
Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud € 0 0 0 0 0
Sihtfinantseerimisega teostatud
3.
investeeringud veesektoris € 28 000 5 950 6 100 0 758 848
3.1 Veetrasside renoveerimise projekt € 28 000 5950 6100
3.2 Veetrasside rekonstrueerimine € 150 000
3.3 Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine € 129 024
3.4 Sademeveetorustikud € 127 526
3.5 Reoveepumpla € 25 598
3.6 KIK toetus trasside rekonstrueerimiseks € 0 0 0 0 326 700
Konkurentsiamet saatis 02.12.2024 kirjaga nr 9-3/2024-0319-108-4 Luunja Vallavalitsusele
järelepärimise arvamuse saamiseks LVSA Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse
kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 sätestatule.
03.12.2024 esitatud Luunja Vallavalitsuse vastuste kohaselt vastavad LVSA poolt Hinnataotluses
kajastatud investeeringud kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kavale.
Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse kinnitustest, et
Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas LVSA poolt
aastatel 2021 - 2025 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud
vastavalt tabelis 10 toodule.
8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus
Reguleeritav vara ja kapitalikulu
ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda
lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks
vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele
elueale.
Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja
põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele vee-ettevõtjatele
tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.
ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
põhivara hulka järgmist:
1) pikaajalised finantsinvesteeringud;
2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;
18 (24)
3) liitumistasudest soetatud põhivara;
4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;
5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
erisusi.
Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist
jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse Metoodika punktis 7.7 sätestatut.
Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.
Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:
RV = RVr + KK,
kus:
RV - reguleeritav vara;
RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;
KK - käibekapital.
ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.
ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind
selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud
ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.
ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal
oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.
Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja
tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei
arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.
Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud
põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul.
Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) arvestamise eesmärk põhivara
soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea
vältel. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu
arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.
Põhjendatud tulukus
ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud
käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.
Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt:
PT = WACC × RV;
kus:
PT - põhjendatud tulukus;
WACC - kaalutud keskmine kapitali hind;
RV - reguleeritav vara.
19 (24)
Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)
leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud
keskmise kapitali hinna arvutamiseks“22. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud
kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%.
8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara
ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p.-dest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet
reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara
jääkmaksumust. LVSA ei ole omavahendite ja laenukohustuste arvelt teostanud veeteenuse
põhivarasse investeeringuid (vt ka otsuse punkt 7). LVSA opereerib põhivaral, mis on soetatud
kohalike elanike omavahenditest (vt ka otsuse punkt 4) ning Luunja Vallavalitsuse poolt.
8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara
LVSA Hinnataotluses prognoositud kapitalikulu 0 €
Hinnataotluse kohaselt ei soovi LVSA kapitalikulu veeteenuse hinda lülitada.
Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 0 € kohta
ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi
ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas
väljendab põhivara kulum. Metoodika p 7.14 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi)
leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.
Kuna LVSA-l puuduvad omavahenditest ja laenukohustustest teostatud investeeringud
veeteenuse põhivarasse, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks kapitalikulu puudumist (0
€) veeteenuse hinnas.
Reguleeritav vara
Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub
Konkurentsiamet ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7, leides LVSA reguleeritava vara
väärtuse. Metoodika p 7.12 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites
regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus.
Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.
Kuna LVSA-l omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenusega seotud põhivarad
puuduvad, siis nende jääkmaksumus 2025.a lõpus on 0 €.
LVSA Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2021.a-l 12 398 €, 2022.a-l 11 228 € ja
2023.a-l 14 847 €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 12 824 € [(12 398 + 11 228
+ 14 847) / 3 = 12 824]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 641 € (12 824 × 5 / 100 = 641). Seega
kujuneb LVSA reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus
regulatsiooniperioodi lõpus 0 € + käibekapital 641 € = 641 €.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks LVSA reguleeritava vara väärtuse summas 641 €,
22
Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on
avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.
20 (24)
kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate
liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara.
8.3. Põhjendatud tulukus
LVSA Hinnataotluses prognoositud tulukus 40 €
Hinnataotluse kohaselt soovib LVSA veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 40 €, sh tasusse
võetud joogivee eest summas 15 € ja tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 25
€.
Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 40 € osas
Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5,
s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-
ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.
ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja
poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja
7.12 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava
põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse
punkt 8.2). Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale
põhjendatud tulunormi rakendamisel.
Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks LVSA reguleeritava vara
väärtuse summas 641 €. ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 8.4 lähtuvalt kujuneb tulukus
rakendades reguleeritava vara väärtusele põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. Seega kujuneb
LVSA maksimaalseks lubatud tulukuseks 40 € (reguleeritav vara 641 € × WACC 6,28% = 40 €).
LVSA soovib veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 40 €, mis ei ületa Metoodika p 8
põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat.
ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja
põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi
laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud
suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Metoodika p 7.11).
Kuna LVSA-l puuduvad regulatsiooniperioodil tagastamatu abi saamiseks võetud
laenukohustused, puudub Konkurentsiametil vajadus läbi viia vaba kassavoo analüüsi
kontrollimaks ÜVVKS § 53 lg 2 täitmist.
9. Veeteenuse hind
Veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Metoodika p
3.3 lähtuvalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse
(ÜVVKS § 54 lg 3 kohane) alusel alljärgneva valemiga:
Tlubatud = MK+TK+PK+PT,
kus:
Tlubatud - lubatud müügitulu;
MK - muutuvkulud
TK - muud tegevuskulud;
21 (24)
PK - põhivara kulum (kapitalikulu);
PT - põhjendatud tulukus.
Metoodika punkti 3.4 järgi peab lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamine erinevate
veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:
kus:
T(lubatud + jv)n - vastava veeteenuse lubatud müügitulu;
n - veeteenus.
Tulenevalt Metoodika punktist 3.5 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse
hinnad järgmiselt:
kus:
- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil;
mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil;
hindn - vastava veeteenuse hind/tasu regulatsiooniperioodil.
Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud LVSA poolt prognoositud
müügikogused, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille
põhjal kujunevad kaalutud keskmised veeteenuse hinnad alljärgnevalt (vt Tabel 11).
Tabel 11 Lubatud müügitulu kujunemine
Tasu reovee
Tasu võetud ärajuhtimise ja
rida Veeteenuse hindade kujunemine Ühik joogivee eest puhastamise eest KOKKU
1 Müügikogus m³ 7 244 7 244 14 487
2 Muutuvkulud € 5 947 23 930 29 877
3 Võetud joogivee ostukulu € 5 947 0 5 947
4 Reoveeteenuse ostukulu € 0 23 101 23 101
5 Elektrienergia kulu € 0 829 829
6 Muud tegevuskulud € 2 599 5 274 7 873
7 Kapitalikulu € 0 0 0
8 Põhjendatud tulukus € 15 25 40
9 Lubatud müügitulu € 8 561 29 229 37 790
10 Järelevalvetasu € 17 58 76
11 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga € 8 578 29 288 37 866
12 Veeteenuse hind € 1,18 4,04 2,61
KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada
eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt
kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks
määrata ettevõtte sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas
ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.
22 (24)
ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele
pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;
2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses;
3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;
4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.
KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil
hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.
LVSA on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt:
1) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud joogivee teenuse kulu on LVSA täies ulatuses lülitanud
tasusse võetud joogivee eest. Kuna eelnimetatud kulu on otseselt seotud võetud joogivee
teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava
teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks võetud joogivee ostukulu lülitamist
tasusse võetud joogivee eest.
2) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu on LVSA täies
ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna eelnimetatud kulu
on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse
osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet
põhjendatuks reovee ärajuhtimise ja puhastamise ostukulu lülitamist reovee ärajuhtimise ja
puhastamise teenuse tasusse.
3) Elektrienergia kulu on LVSA jaganud teenuste vahel võttes aluseks konkreetse teenuse
osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Kuna ainuke elektrit tarbiv
objekt LVSA-l on reoveepumpla, siis on kogu elektrienergia kulu lülitatud reovee
ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.
4) Muud tegevuskulud on LVSA jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu
tehti. Kulud, mida tehakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (üldjuhtimise
tegevuskulud) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel otsekulude proportsiooni
alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks LVSA poolt kasutatud muude tegevuskulude
jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava
teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud
jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist
ressursi vastavasse valdkonda lülitada.
5) Tulukuse on LVSA jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise
teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks LVSA poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid,
kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest
soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnas.
Järelevalvetasu
ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras.
01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel
tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS §
531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus,
maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS
23 (24)
§ 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab
Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud
haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale.
KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-
ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-
ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise
kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle eelneva kalendriaasta 15. juuli seisuga antud
haldusaktis märgitud müügitulust, mida makstakse üks kord kalendriaastas.
KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal
kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides
kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise
tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub
järelevalvetasu riigieelarvesse.
LVSA on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud
hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast
regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 76 €, mille lülitab veeteenuse hinda
vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 11 rida 10). Võttes arvesse, et vee-ettevõtjal
lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenev kohustus tasuda
Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 76 €
veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 11 rida 10 veerg „Kokku“).
Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et LVSA on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel
kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja
KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks
loetud müügikogusega on saadud konkreetne veeteenuse hind.
10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuse hindadega
Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise
eest saadav tulu taotletud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud
müügitulu.
Tabel 12 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil
Müügikogus Veeteenuse Müügitulu
rida
(m3) hind (€/m3) (€)
1 Tasu võetud joogivee eest 7 244 1,18 8 548
2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 7 244 4,04 29 265
3 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu kokku 37 812
4 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 37 866
Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav
planeeritav tulu 37 812 € (vt Tabel 12 rida 3) ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud
müügitulu koos järelevalvetasuga 37 866 € (vt Tabel 11 rida 11 veerg „Kokku“).
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning
Metoodikast
otsustan:
24 (24)
1) Tunnistada kehtetuks Konkurentsiameti 25.10.2024 otsus nr 9-3/2024-026.
2) Määrata Luunja Varahalduse SA taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad
alljärgnevalt:
- tasu võetud joogivee eest 1,18 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4,04 €/m3
Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad Luunja Varahalduse SA
klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi
ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades osundatud piirväärtuseid (vt ka otsuse punkt 4 Tabel 2).
ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab
hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-
ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.
Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid
asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest,
mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra
majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest
arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates
käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks
halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Saul
hinnaregulatsiooni osakonna juhataja