Rõttu Kinnisvara OÜ Teie: 06.11.2024
Meie: 04.12.2024 nr 5-4/2024-154-2
Vastus pöördumisele
Austatud Toomas Kuusk
Esitasite 06.11.2024 Konkurentsiametile taotluse Tornimäe Jahimeeste Seltsi (edaspidi Selts)
suhtes haldusmenetluse algatamiseks konkurentsi rikkuva tegevuse tõttu. Taotluse kohaselt on
Selts Tornimäe jahipiirkonna kasutaja, mistõttu omab Selts ainu- või eriluba jahipidamise
korraldamiseks kõnealuses piirkonnas. Kuna jahti peetakse kellegi maal, peab Selts sõlmima
maaomanikega kokkulepped nendele kuuluvate kinnistute kasutamiseks jahipidamiseks.
Tõite taotluses välja, et Selts ei ole Tornimäe jahipiirkonna kasutajana kohelnud võrdselt
jahipiirkonnas maad omavaid kinnistuomanikke. Jahipidamiseks maa kasutamise õiguse
lepinguid sõlmides on Selts oma liikmeid väidetavalt eelistanud selliselt, et leping sõlmitakse
tasuta kasutusõigusega, kuid tegelikkuses tasub Selts kasutusõiguse eest jahilubadega. Taotluse
kohaselt eelistab Selts ka RMK-d, kellega on sõlminud eksklusiivse lepingu, millist ei ole Selts
nõus teiste maaomanikega sõlmima. Lisaks on Selts keeldunud sõlmima maa kasutamise õiguse
lepingut Rõttu Kinnisvara OÜ-ga.
Olite taotluse kohaselt seisukohal, et taoline tegevus on vastuolus konkurentsiseadusega. Teie
hinnangul kuritarvitab Selts enda ainuõigust Tornimäe jahipiirkonnas ja muuhulgas keeldub
kinnistu kasutamiseks lepingu sõlmimisest (KonkS § 16 p 6).
Selgitame, et jahiseaduse § 14 lg 5 kohaselt antakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba
tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas
jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse
korraldamiseks tema kinnisasjal. Sellest järeldub, et jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud
sõlmima kõikide jahipiirkonda jäävate kinnisasja omavate maaomanikega kokkuleppeid
jahindustegevuse korraldamiseks nende kinnisasjadel.
Ka ei saa eeldada, et kõik jahipiirkonnas sõlmitavad kokkulepped peavad olema tehtud võrdse
tasu eest. Iga kinnisasi on jahipidamist arvestades erinevate omadustega (nt põllumaa,
metsamaa, veekogu, ulukite poolt kasutatavad rajad jne), mistõttu võib ka kokkuleppe hind
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
kujuneda erinevate kinnisasjade puhul erinevaks. Kui on teada, et mõnel kinnisasjal liigub
potentsiaalselt vähem ulukeid, siis ei pruugi Seltsil olla huvi selle kinnisasja omanikuga
kokkuleppe sõlmimiseks.
Siinkohal tuleb arvesse võtta, et antud juhul on nö kaubaks kinnisasja kasutusõigus
jahipidamiseks. Kasutusõiguse andja on kinnisasja omanik mitte Selts. Seega on kaubaturu
mõistes müüjaks kinnisasja omanik, kes võib vabalt määrata oma tingimused, mille eest ta on
nõus lubama jahipidamist oma kinnistul. Jahiseaduse § 6 p 3 kohaselt on maaomanikul õigus
seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine sootuks keelata. Samas peab Seltsil
olema huvi antud kinnisasja kasutusõiguse omandamiseks. Seega on tegemist pooltevahelise
kokkuleppega, mille sõlmimiseks puudub pooltel kohustus.
Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet seisukohal, et taotluses toodu puhul ei ole tegemist
konkurentsiseaduse poolt reguleeritud olukorraga, mistõttu puudub alus riikliku
järelevalvemenetluse algatamiseks KonkS § 54 alusel. Maaomanike ja Seltsi vahel sõlmitavad
kokkulepped on pooltevahelised tsiviilõiguslikud suhted. Nende vaidluste lahendamise
pädevus on tsiviilkohtul. Riiklikku järelevalvet jahiseaduse nõuete täitmise üle teostab
Keskkonnaamet, kes on muuhulgas pädev lahendama kõiki küsimusi, mis puudutavad
jahipiirkonna moodustamist ja muutmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Lepikult
konkurentsi haldusmenetluse
valdkonna juht
Indrek Ahermaa
6672460
[email protected]
2 (2)