Ilona Põld Teie: 20.11.2024 nr 2-6/24-7247-2
Heddi Lutterus
Mari-Liis Mikli Meie: 22.12.2024 nr 12-1/2024-019-5
Justiitsministeerium
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected]
Maksejõuetuse teenistuse vastus Teie 20.11.2024 vastuskirjale
Austatud hea koostööpartner
Täname Teid 20. novembri 2024.a kirjaga nr 2-6/24-7247-2 meile saadetud täiendavate
selgituste eest riigieelarvelistest vahenditest avalik-õiguslikku funktsiooni täitva
pankrotihalduri esialgse tasu osas riikliku järelevalvena ehk avaliku uurimisena läbiviidavas
pankrotimenetluses.
Paraku peab Maksejõuetuse teenistus jätkuvalt jääma eriarvamusele, sest sellist käsitlust nagu
Te olete oma täiendavas vastuskirjas toonud, teenistus kui sõltumatu haldusorgan kahjuks
õigusaktidest ei leia ning avalikus õiguses laiendavat tõlgendust ei saa eksisteerida.
Pankrotiseaduse § 1921 (mis määratleb Maksejõuetuse teenistuse kogu pädevuse) ei sätesta, et
teenistusel on ülesanne st õigus või kohustus enda ja/või riigi eelarvelistest vahenditest võtta
kohustusi ja välja maksta pankrotihaldurite esialgseid töötasusid. Paragrahv räägib vaid
haldurile suuniste andmisest. Avalikus õiguses kehtib (haldusorganile) reegel, et kõik, mis
pole (õigusaktis) õigusena kirjas, on (haldusorganile) keelatud. Seadusega antud volitusnorm,
millega teenistusele ja/või teenistuse juhatajale kui eraldiseisvale sõltumatule haldusorganile
antakse õigus või kohustus välja maksta mistahes kohtute poolt määratud mistahes
pankrotihaldurite tasusid, kehtivas õiguskorras hetkel puudub. Seega ei saa teenistus ega
teenistuse juhataja pankrotihalduritele esialgseid tasusid välja maksta (isegi juhul, kui kohus
neid määraks). PankrS § 1921 lg 4 kohaselt on teenistus on oma tegevuses sõltumatu.
Vastavalt PankrS § 1923 lg 3 on teenistuse juhataja oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning
PankrS § 1925 lg 3 kohaselt on teenistuse juhataja sõltumatu teenistuse ülesannete
täideviimiseks ettenähtud eelarve osa käsutamises. Teenistuse eelarvet ei käsuta seaduse
kohaselt mitte ükski teine isik ega asutus, sh kohus.
Teenistus on jätkuvalt seisukohal, et juhul kui avalik-õiguslikku funktsiooni täitva
pankrotihalduri esialgne tasu tuleb finantseerida riikliku järelevalvena ehk avaliku uurimisena
läbiviidavas pankrotimenetluses riigi eelarvest, siis peab õiguslikult olema reguleeritud ka
selle töötasu piirmäärad, töötasu taotlemisprotsess, otsustamisprotsess koos kaalutlusõiguse
piiridega ja tasu väljamaksmise protsess ning kõigi riigieelarvest finantseerimise otsustajate ja
reaalsete väljamaksjate õiguslik pädevus vastavates protsessides erinevates etappides.
Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected]
Teenistuse arvates on need teemad tänaseni õigusaktides detailselt reguleerimata tekitades
praktikas nüüdseks arusaadavalt rahulolematust avalik-õiguslike ülesannete täitjates ja kohati
ületamatuid probleeme praktikas õigusnormide puudumise tõttu.
Hea haldusega kooskõlas pidavaks ning kiireks ja efektiivseks mistahes menetlemiseks
kaudselt võlausaldajate ja võlgnike arvel ei saa pidada näiteks olukorda, kus Maksejõuetuse
teenistus kui mistahes pankrotimenetluste kulude otstarbekuse eest monopoolses seisundis
olev haldusjärelevalveorgan (ja samaaegselt avalikus uurimises riiklik järelevalveorgan ning
riigi eelarve vahendite eest vastutaja) ei nõustu kohtu poolt esialgse tasu väljamaksmise
kohtumäärusega teatud juhtudel (näiteks teenistust ega haldurit ei ole kohus kaasanud tasu
määramise menetlusse, ei ole küsinud seisukohta menetlustoimingute aja, kestvuse ja
tunnihinna osas) ning praktikas ühtse õigusliku selguse loomiseks peab Maksejõuetuse
teenistus esitama iga kord määruskaebuse ringkonnakohtusse. Juhime Teie tähelepanu
taaskord asjaolule, et tegemist on riigi haldusesisese teemaga (üks haldusorgan otsustab ja
maksab teisele ainuisikulisele ametiseisundit omavale isikule ehk haldusorganile nimetusega
pankrotihaldur töötasu riigi eelarvest), mida ei peaks iga kord kohtuvõimu kaudu lahendama
praktika ühtlustamiseks, vaid küsimus on ennekõike valdkonna eest vastutava ministeeriumi
õigusloome kvaliteedis ning regulatsiooni kiires muutmises mõistlikkuse suunas.
Teie antud selgituste tõttu on Maksejõuetuse teenistus paraku pidanud esitama 13.09.2024.a.
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse halduri esialgse tasu küsimuses kohtuasjas nr 2-
22-17271 (pankrotihaldur Toomas Saarma esialgse töötasu taotlus ja menetlemine Stemwood
OÜ avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses) ning 16.12.2024.a määruskaebuse
Tallinna Ringkonnakohtusse halduri esialgse tasu küsimuses kohtuasjas nr 2-22-13080
(pankrotihaldur Katrin Prüki esialgse tasu taotlus ja menetlemine Osaühing Promantes
avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses). Käesolevas õiguslikult ebaselges
olukorras on teenistuse arvates olemuslikult tegemist riigi nimel avalik-õiguslikku funktsiooni
täitva pankrotihalduri (HMS § 8 lg 1 mõistes haldusorgani) töötasu taotlemisega ja kindlaks
määramisega teiselt riigiasutuselt (Maksejõuetuse teenistus) ehk riikliku järelevalve organilt
(samuti HMS § 8 lg 1 mõistes haldusorganilt). Seega on tegemist riigi haldusesiseses
õigussuhtes tekkinud võimaliku finantseerimise küsimusega (riigi eelarvest), millise
probleemi lahendamine võib kuuluda ringkonnakohtus halduskolleegiumi pädevusse.
Pankrotiseaduse § 1921 lg 4 kohaselt on teenistus on oma tegevuses sõltumatu. Pakutav
lahendus, mida me oleme ka suuliselt Teile väljendanud, on üldjoontes selline, et avalik-
õiguslikku funktsiooni täitev pankrotihaldur esitab riikliku järelevalvena ehk avaliku
uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses oma töötasu taotluse koos lisadega
Maksejõuetuse teenistusele, kelle sõltumatu juhataja teeb kaalutlusõiguse alusel otsustuse
ning positiivse stsenaariumi korral edastab otsustuse koos algselt esitatud töötasu taotlusega
Riigi Tugiteenuste Keskusele välja maksmiseks pankrotihaldurile. Kohtuvõimu (st
pankrotiasja menetlevat tsiviilkohut) ei ole vaja kaasata.
Maksejõuetuse teenistus leiab, et avalik-õiguslike ülesannete täitmise eest on ka riikliku
järelevalvena ehk avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses pankrotihalduril õigus
töötasu regulaarselt saada selleks, et riiklikku järelevalvet oleks üldse võimalik teostada.
Lõpetuseks soovib Maksejõuetuse teenistuse väike kollektiiv Teile rahulikke jõulupühi!
Lugupidamisega
Maksejõuetuse teenistuse nimel
(digiallkirjastatud)
Signe Viimsalu
juhataja
2 (2)