Saatja: "Kristi Sarap" <
[email protected]>
Saaja: "Eve Heinla" <
[email protected]>
Teema: Vs: Maalehele ivermektiinist
Kuupäev: 2025-10-13 12:41
Tere, Eve!
Ravimiameti poolt vastab ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
Panen vastused küsimus-vastus vormis.
Mis vahe on süstelahusel ja tablettidel? Tablette, saan aru, siiski tohib
kasutada? Kuid millisel juhul?
„Suukaudne ja süstitav ivermektiin on näidustatud nii inimestel kui
loomadel ainult parasiitnakkuste raviks, inimestel nt lestaliste ja
nugiusside raviks. Nii inimestel kui loomadel on ivermektiin
retseptiravim. Inimeste raviks on Eestis ivermektiin tablettidena ja
teatud nahahaiguse (rosaatsea) raviks ka kreemina. Kreem on samuti
retseptiravim.
Loomade parasiithaiguste korral kasutatakse peamiselt ivermektiini
süstelahust, nt lehmadel, lammastel ja sigadel. Muude haiguste või
seisundite raviks ei ole ivermektiini toimet kliinilistes uuringutes
tõestatud.“
Mäletan, et nn viimane laine selle ravimi teemal oli koroona kõrgajal.
Miks sellise valeravi soovitused taas levima on hakanud, miks see ohtlik
on ja kas on teada juhtumeid, milliste haiguste puhul selle info levitajad
ivermektiini nüüd kasutada soovitavad? Jätkuvalt Covidi või juba muul
puhul? On ravimiametile teadaoleva info põhjal selline valeravi ja selle
soovitamine viimasel ajal sagenenud?
„Valeinfo ravimite ja tervise kohta levib sotsiaalmeedias kiiresti ning
võib panna inimesi tegema otsuseid, mis seavad ohtu nende tervise. Kui
seda aga kasutatakse tõendamata näidustusel teadmata annuses ja teadmata
kestusega, siis on ka risk kõrvaltoimete tekkeks suurem.
Kirjanduses on teada, et tõendamata näidustustel kasutamine (COVID-19,
autismi või vähi ravis) on viinud üledoosini ja põhjustanud iiveldust,
oksendamist, kõhulahtisust ja madalat vererõhku taset. Väga suurete
annuste kasutamine neuroloogilist toksilisust (nt pearinglust,
krambihooge, segasust), koomat või isegi surma.
Hiljuti anti Mürgistusteabekeskusele teada pudelitäie ivermektiini
süstelahuse joomise järgselt tekkinud mürgistusest noorel naisel, kellel
tekkisid teadvusehäired, nägemise ja diktsioonihäired, oksendamine. Miks
inimene seda võttis, ei ole teada. Seda ravimit ei peaks inimesel üldse
kodus olema.
Sotsiaalmeedias on viimasel ajal levima hakanud väited, justkui oleks
ivermektiin „imeravim“ , mis tervendab inimese lisaks Covidile ka vähist,
ajukahjustustest, suhkruhaigusest ja immuunpuudulikkusest kuni kõrvakohina
ja liigesevaluni (nende haiguste vahele mahub veel paarkümmend seisundit,
sh autism).
Inimestel võiks hakata häirekell helisama juba ainuüksi sellest, et
soovitatakse mingit ravimit, mis tervendab nii paljudest erinevatest
seisunditest. Lisaks tablettidele, mida eraisikud on ka varem althõlma
müünud, pakutakse nüüd tõesti ka loomadele mõeldud süstelahust.
Loodetavasti keegi seda endale süstima ei hakka, sest althõlma ostetud
ravimi puhul ei ole teada, kuidas seda on säilitatud. Lisaks toimeainest
tingitud kõrvaltoimetele ohustab selliselt soetatud süstelahuse süstimisel
lisaks bakteriaalse nakkuse oht.“
Ikka head
Kristi Sarap
Ravimiameti kommunikatsiooninõunik
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
Saatja: Eve Heinla <
[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 13. oktoober 2025 11:55
Adressaat: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]>
Koopia: Kristi Sarap <
[email protected]>
Teema: Maalehele ivermektiinist
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Mul mõned küsimused artikli jaoks veel seoses ivermektiiniga.
Mis vahe on süstelahusel ja tablettidel? Tablette, saan aru, siiski tohib
kasutada? Kuid millisel juhul?
Mäletan, et nn viimane laine selle ravimi teemal oli koroona kõrgajal.
Miks sellise valeravi soovitused taas levima on hakanud, miks see ohtlik
on ja kas on teada juhtumeid, milliste haiguste puhul selle info levitajad
ivermektiini nüüd kasutada soovitavad?
Jätkuvalt Covidi või juba muul puhul?
On ravimiametile teadaoleva info põhjal selline valeravi ja selle
soovitamine viimasel ajal sagenenud?
Olen tänulik kui jõuate vastata homseks.
Eve Heinla
Maalehe ajakirjanik