Riigikantselei Teie 22.06.2026 nr 2-5/26-01313,
[email protected] RIIGIKOGU/26-0755/-2T
Meie 15.07.2026 nr 8-2/4919
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha
kujundamiseks 981 SE kohta
Riigikantselei edastas Justiits- ja Digiministeeriumile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning
Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova k.a 18. juunil algatatud Riigikogu
valimise seaduse (RKVS) muutmise seaduse eelnõu (981 SE) koos palvega see läbi vaadata ning
esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või
täielikult juhul, kui on tuvastatud välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik
rahastamine ja kui see mõjutab hääletustulemust oluliselt. Sõnastuslikult: „Vabariigi Valimiskomisjonil
on oma ülesannete täitmiseks õigus tunnistada hääletamistulemused /---/ kehtetuks /---/, kui
seadusrikkumine, sealhulgas välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik
rahastamine, mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt;“
Justiits- ja Digiministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada eelnõud, sest eelnõu
sõnastuslik lahendus tuleb vaatamata arusaadavale probleemile veel põhjalikult läbi analüüsida.
Mõistame, et kaasaegses julgeolekukeskkonnas on hübriidohud, sealhulgas välisriikide valimistesse
sekkumine, muutunud reaalseks ohuks demokraatlike institutsioonide toimimisele. Eelnõu seletuskirjas
viidatud Rumeenia ja Moldova 2024. aasta näited illustreerivad, et klassikaline valimisõigus vajab
kaasajastamist. Kuna klassikalised valimisseadused on kujundatud eelkõige riigisisese poliitilise
konkurentsi reguleerimiseks, näiteks erakondade rahastamise ja valimisreklaami piirangute kaudu, on
riiklike järelevalveasutuste võimalused piiratud olukordades, kus mõjutustegevuse allikas asub
välisriigis ning tegutseb uute meediaplatvormide vahendusel. Eelnõuga nimetatakse välisriigi
mõjutustegevus ja desinformatsioon seaduses sõnaselgelt valimiste legitiimsust ohustada võivate
rikkumistena, täpsustades seeläbi kehtiva regulatsiooni kohaldamisala. Sellega luuakse Vabariigi
Valimiskomisjonile selgem õiguslik alus reageerida olukordades, kus seatakse ohtu riigi põhiseaduslik
kord või valimiste usaldusväärsus. Seejuures ei tee Vabariigi Valimiskomisjon iseseisvaid
julgeolekuhinnanguid, vaid tugineb pädevate julgeoleku- ja luureasutuste ohuhinnangutele. Rikkumise
õiguslikku tähendust ja võimalikku mõju valimistele hindavad lõpuks Vabariigi Valimiskomisjon ning
kaebemenetluse korral Riigikohus.
Riigikohtu praktikas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tõlgendamisel on
järjepidevalt rõhutatud, et vabad valimised ei tähenda üksnes valija võimalust anda hääl vabalt ja
sunnita, vaid eeldavad ka valija tahte vaba ja manipuleerimata kujunemist. Välisriigi koordineeritud ja
varjatud mõjutustegevus, sealhulgas massilised desinformatsioonikampaaniad, sotsiaalmeedia
algoritmide sihipärane mõjutamine või varjatud välisrahastus, võib seda põhimõtet kahjustada. Seetõttu
on eelnõu eesmärk luua õiguslik alus reageerimaks tegevusele, mille eesmärk on mõjutada valijate
tahet väljastpoolt Eesti demokraatlikku otsustusprotsessi. Samal ajal, seletuskirja kohaselt, ei ole
regulatsioon suunatud üksikute poliitiliste arvamusavalduste ega tavapärase poliitilise debati
hindamisele, vaid välisriigi koordineeritud ja tuvastatava mõjutustegevuse käsitlemisele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Eelnõu ei muuda hääletustulemuste kehtetuks tunnistamise kehtivat õiguslikku kõrget künnist. RKVS §
9 lõike 2 kohaselt Vabariigi Valimiskomisjon ja võimalike kaebuste korral ka Riigikohus peavad jätkuvalt
hindama, kas rikkumine mõjutas või võis oluliselt mõjutada valimistulemusi ehk mandaatide jaotust.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et valimistulemuste kehtetuks tunnistamine eeldab rikkumise
võimalikku mõju mandaatide jaotusele ega saa tugineda üksnes teoreetilistele või väheolulistele
rikkumistele. Eelnõuga täiendatakse regulatsiooni loeteluga, mis hõlmab välisriigi desinformatsiooni,
mõjutustegevust ja ebaseaduslikku rahastamist, säilitades samas nõude hinnata rikkumise tegelikku või
võimalikku olulist mõju valimistulemusele. Seletuskirja kohaselt ei loo eelnõu uut iseseisvat alust
valimistulemuste kehtetuks tunnistamiseks ega muuda valimistulemuste vaidlustamise tingimusi või
kehtivat tõendamislävendit.
Kriitikana tuleb esile tuua, et kuigi eelnõu aluseks olev idee ja eesmärk on põhjendatud, ei ole pakutud
sätte sõnastus eelnõu idee edasiandmisel piisavalt täpne. Eelnõu praeguse sõnastusliku lahendusega
kaasnevad mitmed kitsaskohad:
Esiteks puudub õigusselgus. Mõisted „desinformatsioon“ ja „mõjutustegevus“ on seaduses
defineerimata, mis jätab Vabariigi Valimiskomisjonile normi rakendamisel laia ning potentsiaalselt
politiseeruva kaalutlusruumi. Lisaks on sätte grammatiline ülesehitus mitmetimõistetav: väljendist
„seadusrikkumine, sealhulgas välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik
rahastamine“ ei selgu üheselt, kas täiend „välisriigi“ laieneb kõikidele loetletud tegevustele.
Teiseks tühistamisaluste varjatud laiendamine. Arvamuste avaldamine või inforuumi mõjutamine ei ole
demokraatlikus ühiskonnas reeglina ebaseaduslikud tegevused. Nimetades neid tegevusi antud sätte
kontekstis „seadusrikkumiseks“, laiendab eelnõu varjatult valimiste tühistamisaluseid ka olukordadele,
kus tegelikku õigusrikkumist ei pruugi olla toimunud.
Kolmandaks oht sõnavabadusele ja usaldusele valimiste vastu. Hägusalt sõnastatud regulatsioon ja
ebamäärased piirid loovad poliitilises debatis soodsa pinnase enesetsensuuriks. Lisaks annab niivõrd
laialivalguv säte valimiste kaotajatele mugava ettekäände tulemusi alati väidetavatele välismõjudele
viidates vaidlustada, mis suurendab ühiskondlikku polariseerumist ning võib eelnõu eesmärgile
vastupidiselt avalikkuse usaldust valimisprotsessi vastu hoopis vähendada.
Puuduste kõrvaldamiseks ja normi rakendatavuse tagamiseks võiks kaaluda järgmist:
1) Defineerida seaduse tasandil „desinformatsiooni“ ja „mõjutustegevuse“ mõisted;
2) Sätestada ühemõtteliselt, kas valimiste tühistamine eeldab varasema konkreetse
seadusrikkumise tuvastamist või luuakse kõnealuse sättega teadlikult uued, iseseisvad
tühistamisalused. Seletuskirjast nähtuvalt ei ole uue iseseisva aluse kehtestamine olnud
eesmärk, kuid pakutud sõnastusest seda praegu ei nähtu.
3) Täpsustada eelnõu teksti, korrates sõna „välisriigi“ iga tegevuse ees (st „välisriigi
desinformatsioon, välisriigi mõjutustegevus või välisriigiga seotud ebaseaduslik rahastamine“).
See on vajalik, et hoida ära siseriikliku legitiimse poliitdebati ekslikku hõlmamist sätte
kohaldamisalasse.
Kõike eelnevat arvesse võttes teen seega Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada eelnõu aluseks
olevat ideed, mis tuleb välja ka seletuskirjast, kuid mitte toetada sätte sõnastust selle praegusel kujul.
Nõustun, et eelnõus ja eelkõige selle seletuskirjas toodud muudatusettepanek on vajalik meede Eesti
valimissüsteemi ja põhiseadusliku korra kaitsmiseks 21. sajandile iseloomulike hübriidohtude eest ning
eelnõu ettevalmistaja on püüdnud selleks pakkuda võimalikult kompaktset ja arusaadavat lahendust.
Sätte õigusselguse ja proportsionaalsuse tagamiseks tuleks seadusandjal sellega siiski veel täiendavalt
töötada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
2
Signe Teiv 58843859
[email protected]
3