Rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käesoleva r ahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täiendatakse rahvatervis hoiu seadust varajase abi sekkumise teenusega . Samuti sätestatakse varajase abi sekkumiste liigid ja rahastamise kord. Eelnõu eesmärk on parandada vaimse tervise varajase abi kättesaadavust luu es õiguslik u raamistik u näidustatud ennetuse le ja tervishoiuteenustele eelnevate , sümptomeid maandavate le sekkumiste le . Selle uue teenuskihi lisamine aitab inimestel kauem tervena püsida, pakkudes abi juba varajaste probleemide ilmnemisel ning ennetades haigusseisundi kujunemist, tervisemurede süvenemist ja abivajaduse kasvu. Samuti võimaldab varajase vaimse tervise abi süsteemne korraldamine vähendada survet tervishoiusüsteemile, vähendades nii raskete abivajajate hulka kui ka kiirendades esmase abi saamist . Varajase abi sekkumiste selge defineerimine ja rahastamine väldib ka eri tasandite omavahelist konkureerimist piiratud ressurssidele, seda nii võrdluses tervishoiuteenustega kui ka universaalse ja valikulise ennetuse meetmetega. Samuti loob m uudatus õigusselguse tänasele praktikale, kus vastavaid sekkumisi korraldatakse erinevate projektide ja muude koostöövormide kaudu , vähendades summaarselt halduskoormust. Eelnõu lähtekohaks on muuhulgas sotsiaal- ja haridusministrite 2026. aasta veebruaris antud poliitiline suunis , mille kohaselt tuleb rahvatervishoiu seaduse kaudu luua eeldused täiendavate vaimse tervise abivõimaluste toomiseks rahvatervise süsteemi. Vaimse tervise valdkonna õigusliku raamistiku täiendamist on varasemalt käsitletud ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses , kus kavandati mitmeid tervik likke muudatusi. Menetluse käigus selgus, et kavandatud mahus muudatuste elluviimiseks polnud piisavat toetust ning vaimse tervise ennetus- ja varajase toe sekkumiste reguleerimiseks on põhjendatud kasutada täpsemat ja sisuliselt sobivamat õiguslikku alust. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka vaimse tervise astmelise abi mudeli põhimõtteid, mille kohaselt tuleb suurendada madalama intensiivsusega tõenduspõhiste sekkumiste rolli ning tagada sujuv liikumine teenuste erinevate tasemete vahel vastavalt inimese tervise vajadustele. Kavandatav regulatsioon loob aluse nende põhimõtete rakendamiseks rahvatervishoi u sees uue teenuskihi määratlemisega ning toetab seeläbi avalike ressursside tõhusamat ja sihipärasemat kasutamist. Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on seletuskirja 6. punktis. Eelnõu rakendamisel võib halduskoormus üleminekuperioodil suureneda teenuste korralduse ühtlustamisega. Pikemas perspektiivis halduskoormus väheneb, kuna väheneb sekkumiste dubleeriv rahastamine erinevate meetmete kaudu ning lihtsustub teenuste korraldus. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht Minni Timberg ( [email protected] ) ja vaimse tervise teenuste koordinaator Mari Ader ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Rebeka Pintson ( [email protected] ) . Eelnõu mõjude analüüsi teostasid analüüsiosakonna analüütikud Vootele Veldre ( [email protected] ) ja Tiina Linno ( [email protected] ) E elnõu keeletoimetatakse pärast esimest kooskõlastusringi . Märkused Eelnõu ei ole sisuliselt seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu koostamisel on rahvatervishoiu seaduse terviklikkuse tagamiseks arvestatud kahe rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu numeratsiooniga – rehabilitatsiooni süsteemi muu tmine ja tervishoiu- ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö . Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2025–2027 tegevusprogrammi tegevusega „Äri- ja tehniline analüüs digitaalse raviteekonna piloteerimiseks ning täiendavad väheintensiivsed sekkumised ärevuse ja alanenud meeleolu sümptomite vähendamiseks“ . Käesoleva eelnõuga luuakse rahvatervishoiu seaduses õiguslik alus ka vaimse tervise astmelise abi tegevuskava ja digitaalse raviteekonna piloteerimise raames arendatud esimese ja teise astme sekkumiste jätkusuutlikuks korraldamiseks ja rahastamiseks pärast pilootprogrammi lõppu. Eelnõuga muudetakse rahvatervishoiu seadust (RTHS), avaldamismärkega RT I, 18.03.2026, 17. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik vaimse tervise varajase abi osutamiseks. Varajane abi koondab näidustatud ennetuse ja esmase prekliinilise abi: sekkumiste sihtrühmaks on inimesed, kellel esinevad juba psüühika- või käitumishäire või muu asjakohase haiguse sümptomid, kuid need on kas kliiniliselt alalävised ( teenuse eesmärk on enneta da haigusseisundi väljakujunemist) või osutatakse esmast kiiret abi kergetele haigusjuhtudele ( teenuse eesmärk on enneta da seisundi halvenemist ja vähenda da haigusseisundist tingitud toimetulekuraskusi). Varajase abi alla ei kuulu universaalse ennetuse meetmed ega näiteks riskirühmadele suunatud ennetavad meetmed (valikuline ennetus), kuigi sekkumised võivad ühe osana mõjutada ka mõnda riski- või kaitsetegurit. V aimse tervise v arajase abi sekkumiste süsteemse osutamise põhili s e d eesmär gid on vähendada inimeste jaoks tervisekaotust ning vähendada survet tervishoiusektorile. Tervishoiu kõrge koormatus on eriti aktuaalne vaimse tervise probleemide käsitluse kontekstis ning need on ka käesolevalt võetud fookusesse. Uue teenuskihi lisamine võimaldab inimestel saada kaebuste tekkimisel abi võimalikult vara ning ennetada diagnoositava haigusseisundi väljakujunemist või tervisemurede süvenemist ja abivajaduse kasvu. Sellise tasandi sekkumised on mitmetes teistes riikides ka juba analoogselt defineeritud – näiteks on Soomes rikkalik valik vaimse tervise varajase abi sekkumisi saadaval läbi M ielenterveystalo portaali – ning teaduskirjanduses on just Covid-19 pandeemia järel leidnud vastav teenustasand laialdast käsitlust ja paljud vastavad sekkumised näidanud head tulemuslikkust. Muudatus loob õiguss e lguse Eesti olemasolevale praktikale, sest selliseid sekkumisi on vaj a dustele reageerides Eestis ka var em riigiasutuste poolt projekti- või ot s elepingupõhiselt rahastatud . N äiteks on MTÜ Peaasjad poolt pakutavat PeaHea noortenõustamist rahastanud Sotsiaalministeerium lä b i str a teegili s e partnerluse ning Tervisekassa läbi projekti „Madala sisenemislävega vaimse tervise nõustamisteenuse kättesaadavuse võimaldamine noortele“ . MTÜ Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi poolt iFightDepression eneseabiprogrammi pakkumist on p rojektipõhiselt toetatud Euroopa Komisjoni ja Sotsiaalministeeriumi poolt ning MTÜ Vaikuseminutid sekkumisprogramme on toetatud läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise partnerluse. Seadusemuudatuse väljatöötamine lähtus „Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024–2027“ elluviimise raames teostatavatest arendustegevustest ning valdkon na ülesest kokkuleppest „Ennetustegevuste rahastamise põhimõtete kokkulepe“. Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, milles tehti muuhulgas ettepanek luua seaduslik alus näidustatud ennetuse ja prekliiniliste vaimse tervise teenuste püsivaks rahastamiseks riigieelarvest. Kuna puudus sidusrühmade konsensus selliste teenuste lisamiseks reguleerimisalasse vastavalt VTK-s tehtud ettepanekule , kasutatakse nüüd seadusliku aluse loomiseks muud formaati ehk rahvatervishoiu seadust. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse RTHS-i. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse RTHS-i reguleerimisala viitega varajase abi sekkumise teenusele. Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse seadust uue peatükiga 2 3 , mis reguleerib varase abi sekkumis e teenust . Paragrahv 13 11 reguleerib t eenuse eesmär gi ja sisu . Lõikes 1 defineeritakse varase abi sekkumised RTHS-i raamistikus vastavalt eelmainitud eesmärkidele. Varajase abi sekkumised on ainult selgelt juhendipõhised sekkumised, st sinna alla ei kuulu kutsealane töö tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnas (nt eripedagoogiline nõustamine, psühholoogilise ravi osutamine). Varajase abi sekkumis t e teenus ei ole tervishoiuteenus ning selle osutamiseks ei sõlmita tervishoiuteenuse osutamise lepingut tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahel võlaõigusseaduse tähenduses. S ekkumised peavad olema suunatud inimesele, eristades varajase abi sekkumisi nendest rahvatervise sekkumistest, mis on suunatud inimest ümbritseva keskkonna kujundamisele. K äsitletavad s ekkumised paiknevad näidustatud ennetuse tasandil sekundaarse ennetuse kontekstis, vastavalt peab sekkumise eesmärk ja peamine tulemusnäitaja olema konkreetse in diviidi sümptomaatika leevendamine (mitte näiteks rahulolu tõus peresuhetega, õpiedukuse paranemine). Uue varajase abi sekkumise teenuskihi loomisel võetakse kasutusele sekkumispõhine regulatsioon ehk tõendatud peab olema esiteks konkreetse sekkumise tõenduspõhisus ning seejärel teenusepakkuja poolt vastava sekkumise osutamise suutlikkus . S ealjuures saab sekkumisi teenusena osutavate s petsialistide kutsealane baasharidus olla mitmekesine. Teenuskihi laia sihtrühma arvestades peab teenuste kättesaadavus olema laialdaselt tagatud ning samal ajal tuleb vähendada meditsiini- ning haridussüsteemi koormust varajase abi pakkujatena , mis tõttu on oluline, et uue teenuse sekkumiste osutajate valik oleks lai. Samuti on sellel tasandil oluline roll digitaalsel komponendil, eelkõige struktureeritud eneseabi sekkumiste juures, mistõttu ei oleks näiteks kutsealapõhine regulatsioon rakendatav. Sekkumispõhi s e regulatsioon iga lisatav uus teenuskiht võimaldab märkimisväärselt laiendada vaimse tervis e toe mahtu ja abi pakkuvate spetsialistide hulka , tagades sealjuures hea kvaliteedi ning kasutades ressursse efektiivselt. Lõikes 2 defineeritakse varajase abi sekkumis t e jaotus . Nendeks on struktureeritud eneseabi sekkumi ne (eelkõige täies ulatuses digitaalsed sekkumised, mis on iseseisvalt läbitavad, aga personaalsemad ja interaktiivsemad kui üldine terviseinfo ja soovituste jagamine , sisaldades seisundi hindamisi ), väheintensiiv ne psühholoogili ne sekkumi ne ehk VIPS (selge alguse ja lõpuga ning kindla kohtumiste arvuga tõendus põhised ja juhendipõhised psühholoogilised sekkumised, mida saavad ellu viia vastava ettevalmistuse saanud ja regulaarselt superviseeritavad mitte-tervishoiutöötajad) ning vajaduse korral muud lõike 3 alusel kehtestatud loeteludes sätestatud varajase abi sekkumised (säte võimaldab vajadusel kiiret paindlikkust järsult muutuvate olude korral). Lisanduva te sekkumis t e jaotus vasta b väljatöötatud Eesti vaimse tervise astmelise abi mudeli esimese ja teise astme sekkumistele ning sekkumised paiknevad vaimse tervise teenuste ahelas esmase ennetuse ja raviteenuste vahel. Teise astme sekkumised ehk VIPS-id on olemuselt sarnased näiteks Suurbritannias pakutavatele guided self-help sekkumistele ning Soomes pakutavatele omahoito-ohjelmat ning nettiterapiat sekkumistele , vastavaid näiteid käsitleti Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2023. aastal valminud uuringus . Erinevalt juhendamata eneseabist ja üldisest terviseinfo levitamisest on esimesel astmel olevad struktureeritud eneseabi sekkumised selgelt eesmärgistatud ja korraldatud , tõenduspõhise ülesehitusega ning võimaldavad tulemuste jälgimist ja isiku tasandil mõju hindamist. Teisel astmel olevad v äheintensiivsed psühholoogilised sekkumised erinevad psühholoogi või psühhiaatri pakutavatest tervishoiuteenustest madalama intensiivsuse, lühema kestuse ja selgelt piiritletud sekkumismudeli poolest ning on suunatud eelkõige kergete ja mõõdukate sümptomite varajasele leevendamisele , sealjuures ei pruugi ühegi konkreetse häire diagnostilised kriteeriumid olla täidetud . Sotsiaalvaldkonnas pakutavatest teenustest eristab neid teenuse eesmärk, mis on suunatud konkreetse haigus seisundi väljakujunemise või ka progresseerumise ennetamisele . Lõige 3 ütleb, et tingimustele vastavad sekkumised kehtestatakse lõike alusel loodud loetelus ehk kasutusel on suletud nimekirja süsteem, kus nõuetele vastavad sekkumised tuuakse välja rakendusaktis olevas loetelus ning rahastaja ei pea jooksvalt ise sekkumisi hindama. Esmane piiratud kaardistus võimalike Eestis olemasolevate sekkumiste osas tehti 2023. aasta lõpus valminud uuringus, mis näitas head potentsiaali , leides erinevate l metoo dikatel tugineva id ning varieeruva mahuga sekkumisi, mida täna juba osutatakse. Sobivad tõenduspõhised sekkumised saab rakendusakti välja valida asjakohase komisjoni toel ning vastavalt ennetustegevuste rahastustingimustele on selleks üksuseks Tervise Arengu Instituudi juhitav ennetuse teadusnõukogu. Seega peavad sekkumiste kvaliteedi tagamiseks rahastatavad sekkumised olema läbinud ennetuse teadusnõukogu hindamise ning olema kantud vastavasse ennetustegevuste andmebaasi . Riiklikult saab toetada nende tingimustele vastavate sekkumiste osutamist , mis vastavad tasemele 4 (mõju on mõõdukalt tõendatud, kasutusvalmidus väga hea) ja 5 (mõju on hästi tõendatud, kasutusvalmidus suurepärane). Kui vastava probleemi ennetuseks või valitud ennetuskeskkonnas puudub 4. või 5. taseme ennetustegevus või olemasolev tegevus ei vasta enam sihtrühma vajadustele, võidakse rahastada tase 3 (mõju kohta on olemas mõningaid andmeid) sekkumiste rakendamist ja rakendamise laiendamist juhul, kui samal ajal suunatakse osa eraldatud ressursse vastavalt kokkulepitud tingimust ele ka ennetuse teadusnõukogu poolt antud suuniste rakendamiseks, et jõuda järgmisele tõendatuse tasemele. Joonis 1. Varajase abi sekkumiste roll vaimse tervise astmelise abi mudelis. Nimeliselt välja toodud sekkumised on siinkohal illustratiivsed näited , joonisel kajastatus ei garanteeri mudelisse sobitumist ning nimekiri ei ole piiratu d kindla arvu sekkumistega. Paragrahv 13 12 sätestab nõuded teenuseosutajale ja teenuse osutamise dokumenteerimisele ning teenuse osutamisega seotud andmete kogumisele. Lõikes 1 sätestatakse, et struktureeritud eneseabi pakkumist võib osutada Eestis registreeritud juriidiline isik. Selleks võib olla näiteks vastava se kkumise arendanud teadusasutus või tervise või heaolu lahendustega tegelev ettevõte . Teenuse osutamisel tuleb teenuseosutajal arvestada, et struktureeritud eneseabi sekkumine võib teatud tingimuste täitmisel kvalifitseeruda meditsiiniseadmeks, millisel juhul tuleb arvestada muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 nõuetega. Eestis reguleerib meditsiiniseadmetega seonduvat meditsiiniseadmete seadus. Oluline on rõhutada, et meditsiiniseadmeks kvalifitseerumine ei sõltu ainult sellest, kas tegemist on enesetoe või digitaalse teraapiaga, vaid sellest, milline on lahenduse tegelik eesmärk, funktsionaalsus ja mõju tervisealaste otsuste tegemisele. Mõnikord võib sama tehniline lahendus olla ühes konfiguratsioonis heaolutoode ja teises konfiguratsioonis meditsiiniseade. Eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et struktureeritud eneseabi sekkumise digilahendus on alati meditsiiniseade ning vastutus täita tingimuste täitmisel asjassepuutuvaid nõudeid jääb struktureeritud eneseabi sekkumise osutajale. Täiendavalt tuleb Eestis arvestada ka meditsiiniseadme seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning tervise infosüsteemi ja andmevahetusega seotud nõuetega, kui lahendus integreerub tervishoiusüsteemi või töötleb terviseandmeid tervishoiuteenuse osutamise kontekstis. Lõi kes 2 sätestatakse, et VIPS teenus t osuta v juriidiline isik peab olema tegevusloa ga tervishoiuteenuse osutaja. See on vajalik, et tagada teenuseosutajate vastavus tervishoiu valdkonnas kehtivatele usaldusväärsuse, kvaliteedi ja ohutuse nõuetele , kuna teenus puudu tab isiku terviseseisundiga seotud sümptomeid ja terviseandmete töötlemist. See toetab ka VIPS teenuse nõude täitmis t , kuna vajalik on pakkuda teenust vahetult osutavatele VIPS-spetsialistidele kutse ga psühholoogi , vaimse tervise õe või psühhiaatri supervisioon i . Sealjuures ei piirata teenuseosutamist konkreetse tegevusloaga, et võimaldada teenuste osutamist nii näiteks iseseisva psühholoogilise ravi, iseseisva õenduse, peremeditsiini kui ka eriarstiabi tegevusloaga teenuseosutajate juures. Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubasid väljastab Terviseamet. Tegevusloa nõude sätestamine riivab põhiseaduse (PS) §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning PS § -s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus t. Piirang on õigustatud teenuse saajate kaitseks, tagamaks kvaliteetsem teenus, kuivõrd tegevusloa saamiseks on vaja teatud ti ngimuste täitmine. Arvestades asjaolu, et VIPS spetsialisti dele peab pakkuma supervisiooni vaimse tervise valdkonna spetsia l ist , siis ei ole tegevusloa nõue ülemäära koormav , kuna teenuse osutamine on võimalik erinevate vastavate tegevuslubadega . Tegevusloa piirang on sobiv, kuna loob usaldusväärse ja läbipaistva teenuskeskkonna, mis vastab ühtsetele nõuetele. Piirang on vajalik, et võimaldada enneta da olukordi, kus teenust osutat akse nõuetele mittevastavalt. Tegevusloa olemasolu on seejuures minimaalne eeltingimus. Piirang on mõõdukas, kuna tegevusloa nõue ei kujuta endast põhjendamatut piirangut, eriti arvestades seda, et teenust on võimalik osutada erinevate tegevuslubadega. Seejuures tegevusloa nõue ei muuda teenust tervishoiuteenuseks e ga anna teenust vahetult osutavale spetsialistile tervishoiutöötaja staatust, aga loob vajalikud kvaliteedi- ja usaldusväärsuse tagamise mehhanismi teenuse olemust arvestades. Teenuse osutaja ja tee nuse saaja vahel sõl mitav leping on oma olemuselt käsundusleping VÕS § 619 tähenduses, kuna käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid ehk täitma käsundi. Kuna sekkumine on suunatud teenuse osutamisele, mitte konkreetse tulemuse saavutamisele nagu eeldaks töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses, siis on tegemist käsunduslepinguga. Teenuse ostajal on seega tavapärased käsunduslepingust tulenevad kohustused, näiteks nagu hoolsuskohustus ja saladuse hoidmise kohustus. Kui teenuse saaja ei ole rahul teenuse kvaliteediga, siis tuleks tal esmalt pöörduda teenuse osutaja poole . Kahju tekkimisel on isikul võimalik pöörduda kohtusse. Kuna tegemist ei ole tervishoiuteenuse osutamisega, siis ei ole kahju tekkimisel tegemist tervishoiuteenuse kohustusliku vastutuskindlustuse olukorraga. Lepinguliste nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tervisekassa. Lõikes 3 sätestatakse, et teenuseosutajal peab olema õigus ja võimekus osutada ühte või mitut varajase abi sekkumist. See tähendab, et pakutava teadusnõukogu hinnatud sekkumise omanik ja teenuse osutaja on kas sama juriidiline isik või on teenuseosutajal olemas sekkumise omaniku luba sekkumise kasutamiseks, näiteks litsentsileping, koostööleping vms. Täpsed tingimused, mille alusel omanik konkre etse sekkumise pakkumist piirab, on erinevate sekkumiste puhul erinevad ning ei kuulu käesoleva seaduse reguleerimisalasse. Näiteks rahvusvahelises praktikas võib sekkumise omanik nõuda kvaliteedi tagamiseks kindla koolitaja korraldatud sekkumise osutamise koolituse läbimist, korraldada ise vahetult teenust osutavatele spetsialistidele supervisiooni vms. Lõi g e 4 kirjeldab varajase abi teenuse osutaja kohustust dokumenteeri da oma infosüsteemis või muus tema kasutatavas infosüsteemis isiku tuvastamiseks vajalikud üld andmed , isiku heaolu ja tervise seisundit puudutavad andmed, mis on vajalikud varajase abi sekkumise teenuse osutamiseks ning varajase abi sekkumise teenuse osutamise ja selle tulemuse hindamise andme i d. Lõikes 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada dokumenteerimise täpsemad nõuded ja andmekoosseis määruses. Paragrahv 13 13 sätestab nõuded varajase abi teenust vahetult osutavale spetsialistile. Lõikes 1 sätestatakse üldnõuded vahetult teenust osutavale spetsialistile. Haridus- ja pädevusnõuete kehtestamisega piiratakse PS §-st 29 tulenevat vabadust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta . PS §-s 29 s ätestatud õigus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus ning seadusandja võib teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmise argumendil PS §-s 29 sätestatud õigust piirata. Ühe sellise õigustatud piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele ja töökohtadele, et tagada nende valdkondade esindajatega kokkupuutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutus ja heaolu. Kuivõrd varajase abi sekkumise teenust vahetult osutaval spetsialistil on roll inimese tervise ja heaolu kujundamisel, siis on teatud piirangud põhjendatud , arvestades proportsionaalsuse põhimõttega . Kitsendus on pro portsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Piirang on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna spetsialistile kehtestatavad nõuded aitavad vähendada ebakvaliteetse teenuse osutamise riski ning loovad ühtse minimaalse kvaliteedistandardi. Piirang on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega sama tõhusalt , kuna soovituste või järelevalve kaudu ei ole võimalik sama tõhusalt tagada teenuse kvaliteeti. Piirang on mõõdukas, kuna nõuded on otseselt seotud teenuse sisuga ning ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik teenuse kvaliteetseks osutamiseks. Lõikega 2 antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile vahetult teenust osutava spetsialisti täpsemaid haridus- ja pädevusnõudeid sisaldava määruse kehtestamiseks. Paragrahv 13 1 4 reguleerib teenuse korraldamist ja rahastamis t . Lõige 1 sätestab, et v arajase abi sekkumis e teenust korraldab Tervisekassa . Sekkumiste korraldus toimub Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Lõige 2 sätestab, et t eenust rahastatakse riigieelarvest. Vastavalt on o sutatavate teenuste maht piiratud eraldise summaga ning sekkumiste osutamiseks ei kasutata ravikindlustushüvitise vahendeid. Lõige 3 ütleb, et Tervisekassa sõlmib ettenähtud rahastuse mahus ning vastavalt määruses täpsustatud tingimustele ( teenuse osutamise nõuded, sekkumiste prioriseerimine valiku te langetamiseks ) teenuse osutamiseks vajalikud lepingud . Eelnõu § 2 sätestab, et seadus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. See võimaldab nii teenusepakkumise korraldajatel teha vajalikke ettevalmistusi protsesside sujuv use tagamiseks kui ka võimalikel teenusepakkujatel teha ettevalmistusi uue s üsteemi raames teenuste pakkumiseks , samuti rakendusakti koostamist ja vastavaid läbirääkimisi . Aastal 2027 pakutakse analoogseid teenuseid vaimse tervise a stmelise a bi pilootprojekti raames . Joonis 2 . Varajase abi sekkumis te korraldus süsteemi vaatest. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele termin „varajase abi sekkumi ne ”, mis defineeritakse kui juhendipõhine isikule suunatud ennetustegevus näidustatud ennetuse tasandil, mille eesmärk on leevendada psüühika- või käitumishäire või muu haiguse sümptomeid või ennetada lisanduvate sümptomite väljakujunemist . Varajase abi sekkumiste alla kuuluvad struktureeritud eneseabi sekkumi sed ja väheintensiiv s e d psühholoogili s e d sekkumi s e d (VIPS id ) , mille osutamise tingimused täpsustatakse määruses. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Seaduse mõjud Eelnõu rakendamisel on sotsiaalne ja majanduslik mõju , samuti mõju regionaalarengule ning riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju sid on analüüsitud mõju liigi ja mõju sihtrühmade ja muude asjakohaste aspektide lõigetes. Eelnõu ei mõjuta oluliselt riigi julgeolekut ja välissuhteid ega elu- ja looduskeskkonda. Kaudselt ja laiemas plaanis toetab elanikkonna vaimse tervise, eneseabioskuste ja psühhosotsiaalse toimetuleku parandamine ka ühiskonna üldist kriisivalmidust, psühholoogilist vastupanuvõimet ning säilenõtkust. Kuna tegemist on siiski laiapindse riigikaitse ja ühiskondliku julgeoleku kaudse toetamisega, ei ole eelnõu fookusest lähtuvalt selles valdkonnas põhjalikuma mõjuanalüüsi koostamine põhjendatud . Sotsiaalne mõju Sihtrühm: vaimse tervise abi vaja v ad inimesed . Eelnõu jõustumisel on oluline positiivne sotsiaalne mõju eelkõige neile inimestele, kellel esinevad psüühika- ja käitumishäirete või muude asjakohaste haiguste varajased või kerged sümptomid, kuid kes ei vasta veel tervishoiuteenuste osutamise kriteeriumidele või kelle jaoks eriarstiabi kättesaadavus on piiratud. „Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu“ (2021-2022) kohaselt oli vaimse tervise probleemide levik Eesti rahvastikus ula tuslik . Enesekohaste hinnangute põhjal o li depressioonirisk ligi neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul, märkimisväärselt suurem risk on noortel täiskasvanutel. Registriuuringu põhjal esines ligi veerandil täiskasvanutest perioodil 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Kuigi ühelt poolt võib eeldada , et võrreldes koroona pandeemia perioodiga on rahvastiku vaimse tervise olukord pisut paranenud , ei pruugi uute stressorite lisandumisest tule nevalt ( sh mitu käimasolevat agressioonisõda , suurenev elukallidus ja globaalne majanduslik ebakindlus) olla see muutus kuigi suur . Eelnõu koostajate hinna n gul on teenuste potentsiaal ne sihtrühm kalendriaastas viiendik kuni veerand Eesti elanikest ehk suurusjärguna ca 270 000 kuni 340 000 inimest. Meetmest vahetult kasu saavate isikute hulk on otseselt seotud meetme rahastamisega ning juurutatavate digilahenduste iseloomu ja kasutustingimuste ga . Varajase abi sekkumiste reguleerimine ja süsteemne rahastamine loob inimestele võimaluse vaimse tervise probleemide sümptomite varasemaks leevendamiseks ja ennetab seisundite süvenemist, krooniliseks muutumist ning sellega kaasnevat toimetuleku langust. Uue teenuse (sh selle digitaalse te ja hübriidvormid e ) juurutamine suurendab abi kättesaadavust ning vähendab abi saamisel ajalisi , geograafilisi ja stigmaga seotud barjääre. Kuna varajase abi sekkumised on suunatud sümptomite leevendamisel e varases etapis , kui inime s e seisund võib olla alles kliiniliselt alalävi n e, ei pea inime s e l abi saamiseks olema diagnoosi ning ta ei pea ka ise end määratlema psüühikahäirega patsiendina. Võimalus läbida juhendipõhiseid sekkumisi spetsialistide juures, kelle kutsealane taust on mitmekesine ja kes ei pruugi olla tervishoiutöötajad , või b osa sihtgrupist tajuda abi otsimist ja saami st vähem stigmatiseerivana võrreldes näiteks psühhiaatri lise eriarstiabi kasutamisega . Olulist rolli võib siinkohal mängida digitaalsete eneseabi sekkumiste i ntegreerimine riiklikusse süsteemi. Need sekkumised on sageli iseseisvalt läbitavad, privaatsed ja kättesaadavad igal ajal, sõltumata inimese asukohast. See on kriitilise tähtsusega neile, ke l ärevuse, häbitunde või elukoha tõttu on vahetu kontakt vaimse tervise spetsialistiga takistatud . Rahvusvaheline praktika toetab samuti selliste lahenduste süsteemset kasutamist. Näiteks on Soomes avalikus tervishoiusüsteemis laialdaselt kasutusel digitaalsed vaimse tervise eneseabiprogrammid ja internetipõhised lühinõustamised ( sealhulgas Mielenterveystalo platvormil pakutavad programmid ), Rootsis pakuvad enamik piirkondi avaliku tervishoiusüsteemi osana võrgupõhiseid vaimse tervise sekkumisi. Seega ei ole tegemist üksnes teoreetilise mudeliga, vaid lahendustega, mis on mitmes Euroopa riigis juba ametlikus kasutuses ning toetavad vaimse tervise abi varasemat, paindlikumat ja kulutõhusamat kättesaadavust. Poliitikamuudatusest võidavad otseselt ka diagnoositava psüühika- ja käitumishäirega inimesed, kes vajavad tervishoiutöötaja sekkumist. Kui nn alalävise seisundiga inimesed saavad abi mujalt, kasutavad nad vähem eriarstiabi tasandi ressurssi. Seeläbi võivad lüheneda ravijärjekorrad psühhiaatrilises eriarstiabis ning eriarstiabi vajavad inimesed pääsevad varem ligi abile, mida nende terviseseisund nõuab. Samuti võimaldab paindlikkus teenuseosutamise füüsilise ja juriidilise asukoha osas seda, et varajane abi on kättesaadav erinevates keskkondades , sh koolikeskkonnas, tervishoiukeskuses, vaimse tervise teenusepakkujate juures jne. Meetme juurutamisega kaasnev positiivne mõju laieneb ka pereliikmetele ja abivajaja lähedastele, kuna varajane sekkumine vähendab raskete seisundite ja kriisiolukordade tõenäosust ja/või esinemissagedus t ning seeläbi väheneb nende olukordadega kaasnev hooldus- ja toetuskohustus. P ereliikmete ja abi stajate ressurs i vabanemine toetab nende eduka t toimetuleku t muudes olulistes eluvaldkondades ja soodustab nende endi vaimse heaolu hoidmis t . Oodatava sotsiaalse mõju suurim risk peitub eelarvelis t e s piirangu tes . Ebapiisava rahastamise tingimustes jääb nõudlus ületama rahalist võimekust ning meetmest saab kasu vaid osa sihtrühmast. Riski aitab maandada vähemalt digitaalsete struktureeritud eneseabi tööriistade rahastamine piisavas mahus, kuna toimiva lahenduse korral on iga täiendav abistamise juht liginullkuluga. Survet eriarstiabile aitab poliitika rakendamine oluliselt leevendada aga üksnes siis, kui uues loodavas teenusekihis on esindatud ka koolitatud spetsialistide ahendatult või vahetult pakutavad teenused. Sihtrühm: varajase abi sekkumiste osutajad . Eelnõu loob uued võimalused teenuseosutajatele, kes suudavad ja soovivad osutada juhendipõhiseid tõenduspõhiseid sekkumisi ja vastavad määruse tasandil kehtestatavatele tingimustele , sh on lepingulises suhtes juriidilise isikuga . Eelnõu koostajate hinna n gul on p otentsiaalselt sellise abi osutamise võimekusega juriidiliste üksuste suurusjärk esimes e kolme kuni viie aasta vältel kuni paarkümmend , arvu mõjuta vad rakendusaktiga kehtestatavad tingimused , teenuse hind ja teenuse rahaline kogumaht ning Tervisekassa kehtestatavad muud lepingu tingimused (sh juriidiliselt isikult ostetav miinimum mah t ). Sekkumis i osutavate spetsialistide ring sõltub otseselt nii spetsialistide koolitusmahtudest kui ka riigieelarves ette nähtavatest vahen ditest. V äheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi saavad osutada lühema väljaõppega spetsialistid, kes ei pea olema kliinilise kutsega tervishoiutöötajad. Kergete ja mõõdukate sümptomitega abivajajate teenindamine laiema teenuseosutajate ringi poolt esmatasandil ja kogukonnas vabastab eriarstiabi ressursse keerukamate ning raskemate juhtumite jaoks. See parandab kogu süsteemi kulutõhusust ja aitab lühendada kriitilisi ravijärjekordi spetsialiseeritud abis. Meetme juurutamisega samaaegselt rahastatakse koolitusi, mis pakuvad varajase abi sekkumisi vahetult osutavatele spetsialistidele vajaliku väljaõppe konkreetsete juhendipõhiste sekkumiste osutamiseks. Sel moel maandatakse riski, et meetme käivitamisel napib spetsialiste, kes on valmis uut teenust osutama. Koolituste ülesehitus võib olla modulaarne, võimaldades kujundada ettevalmistuse mahtu ja sisu vastavalt sekkumise laadile, sihtrühmale ja rakendusmudelile. See teeb uute teenuseosutajate süsteemi toomise oluliselt kiiremaks ja paindlikumaks kui üksnes pikaajalisele akadeemilisele kliinilisele väljaõppele tuginemine . T eenuseosutajate kvaliteedi ja tööheaolu hoidmiseks on sekkumiste rakendusmudelites kavas ette näha ka regulaarne supervisioon, mis annab spetsialistidele vajaliku toe, aitab hoida piire ning enneta da läbipõlemist uute teenuste osutamisel. Mõju halduskoormusele. Olemasolevate varajase abi sekkumiste osutajate jaoks muutub halduskoormus eelkõige nii , et seni erinevate projektide, toetuste ja koostöökokkulepete alusel toimunud teenuse osutamine koondub ühtsema õigusliku ja lepingulise raamistiku alla. Ühelt poolt võib see üleminekuperioodil suurendada halduskoormust, kuna teenuseosutajatel tuleb viia oma tegevus, dokumenteerimine ja andmevahetus kooskõlla uute nõuetega ning vajaduse korral tõendada vastavust kehtestatud tingimustele. Samuti kaasneb halduskoormus teenuse dokumenteerimisest ja rahastamiseks vajalike andmete esitamisest. Pikemas vaates on muudatus aga halduskoormust vähendava mõjuga nendele teenuseosutajatele, kes juba tegutsevad valdkonnas, sest senine killustatud ja ajutine projektipõhine rahastamine asendub selgema, etteaimatavama ja ühtlasemate reeglitega korraldusega. See vähendab vajadust orienteeruda erinevate rahastusallikate, aruandlusloogikate ja üksikute kokkulepete vahel. Uue teenuse rahastajale kaasneb koormus teenuse rahastamiseks seaduses sätestatud tingimustel. Nende isikute ja asutuste halduskoormust, kes ei osuta varajase abi sekkumisi ega ole seotud nende rahastamise või korraldamisega, eelnõu ei mõjuta. Majanduslik mõju Eelnõu majanduslik mõju seisneb ühelt poolt riigi täiendavas rahastamisvajaduses, teiselt poolt aga võimaluses vähendada vaimse tervise probleemidest tulenevaid pikemaajalisi kulusid tervishoiule, sotsiaalsüsteemile ja tööturule. Poliitikamuudatuse rakendamine toetab Eesti inimeste igapäevast toimetulekut, töö- ja õppimisvõimet ning eluga rahulolu. Vaimse tervise probleemide ja psüühikahäiretega kaasneb ühiskonnale märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik kulu. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu igal aastal keskmiselt 2,8% oma sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis ulatus näiteks 2021. aastal 880 miljoni euroni (vt ka OECD viide Eesti kohta esitatud käsitluses Eesti inimarengu aruandes 2023). Süsteemne lähenemine asendab senise ebasüstemaatilise ja projektipõhise rahastuse ning loob püsivamad ja järjepidevamad tingimused varajase abi sekkumiste rahastamiseks. Ühed sagedasemad vaimse tervise probleemid ning ka varajase abi sekkumiste tüüpilised sihtseisundid on depressioon ja ärevushäired, mille puhul on sageli rakendatavad just varajased, madala intensiivsusega ja digitaalselt toetatud sekkumised. Seetõttu on põhjendatud ka eeldus, et sümptomite varasem leevendamine ja seisundite süvenemise ennetamine aitab vähendada hilisemat survet tervishoiusüsteemile, töövõimekaole ja toetussüsteemidele. Sellest tulenev kasu väljendub eeskätt vähenenud tervishoiukuludes, paremas töö- ja õppimisvõimes ning raskemate ja kulukamate teenuste vajaduse edasilükkumises või vähenemises. WHO rahvusvahelise investeeringutasuvuse analüüsi kohaselt toob depressiooni ja ärevushäirete tõenduspõhise ravi katvuse laiendamine näiteks keskmiselt ligikaudu neljakordse tulu elanikkonna parema tervise ja töövõime kaudu , . Eelnõu rakendamine avaldab leevendavat mõju ka tervishoiusüsteemi koormusele, eeskätt perearstiabis ja psühhiaatrilises eriarstiabis. Varajase abi sekkumised võivad olla sobivamaks alternatiiviks tervishoiuteenustele juhtudel, kus kliiniline ravi ei ole veel näidustatud, või täiendada ravi ravi-eelsete või ravi toetavate meetmetena. Sekkumispõhine regulatsioon võimaldab tervishoiutöötajate asemel pakkuda abi laiemal spetsialistide ringil, mis leevendab meditsiini- ja haridussüsteemi koormust ning on kuluefektiivsem viis kvaliteetse abi kättesaadavuse tagamiseks. Digitaalsete komponentide (nt struktureeritud eneseabi) kasutamine võimaldab pakkuda kvaliteetset abi varem, madalamate ühikukuludega ja suuremale hulgale inimestele, panustades seeläbi süsteemi üldise kulutõhususe suurenemisse. Ennetades seisundi halvenemist ja abivajaduse kasvu vähendatakse ka ajutise ja püsiva töövõimetusega seotud hüvitiste ja toetuste kulu ning ennetatakse haigusseisundist tingitud toimetulekuraskusi. Majanduslikus vaates väljendab elanike väiksem tervisekaotus nende pikemat ja produktiivsemas osalemises tööturul ning vähenenud kulusid tervisekaoga seotud toetustele ja hüvitistele. Varajase abi sekkumiste püsiva rahastusmudeli loomine riigieelarvest kahandab eri tasandite (nt universaalne ennetus vs tervishoiuteenused) omavahelist konkureerimist piiratud ressurssidele , sh aitab eraldi rahastusskeemi loomine vabastada seni tervishoius ravikindlustuse vahenditest peidetult kaetud samaväärseid kulusid . Mõju regionaalarengule ja võrdõiguslikkusele Eelnõu kohaselt ei ole teenuseosutajad piiratud füüsilise asukohaga ning oluline rõhk on digitaalsetel lahendustel. Se l lahendusel on potentsiaal paranda da oluliselt abi kättesaadavust piirkondades, kus tervishoiuteenuste valik on piiratud. See aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust tervishoiu ja vaimse tervise toetuse kättesaadavuses. Samuti toetab see võrdsemat ligipääsu abile erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste jaoks. Lisaks sotsiaalmajanduslikule ja piirkondlikule võrdõiguslikkusele toetab eelnõu mitmete teiste sihtrühmade ligipääsu abile. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (2021-2022) andmetel on kõige suuremas depressiooni- ja ärevushäirete riskis noored täiskasvanud vanuses 18–24 eluaastat, kes ei jõua samas alati vajaliku diagnoosi ja spetsialiseeritud abini. Täiendava sotsiaalselt haavatava rühmana on oluline esile tuua NEET-noored ehk 15–29-aastased mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored. See on mitmekesine sihtrühm, kellel esineb suur risk olla sotsiaalselt isoleeritud ja sattuda majanduslikesse raskustesse. Mittetöötamine ja -õppimine on vaimse tervise probleemide tekke oluliseks riskifaktoriks, kuid sageli on just varakult märkamata ja ravimata jäänud vaimse tervise mured algseks põhjuseks, miks noor haridussüsteemist või tööturult välja langeb ja NEET-staatusesse satub. Vaimse tervise rohelise raamatu (2020) andmetel on Eestis selliseid noori tuhandeid, kellest suur osa jääb tööturul mitteaktiivseks ka näiteks varajase lapsevanemaks saamise või omaste hoolduse tõttu. Noorte digipädevus ja eelistused soosivad varajases faasis just veebipõhiste ning madala intensiivsusega sekkumiste (sh eneseabiprogrammide) kasutamist. Soolise võrdõiguslikkuse vaates soodustavad madala lävega mittekliinilised lahendused abi otsimist meeste seas, kes ühiskondlike soostereotüüpide ja häbimärgistamise hirmu tõttu pöörduvad klassikalisse psühhiaatrilisse eriarstiabisse oluliselt harvemini kui naised, mis omakorda peegeldub meeste kõrgemates sõltuvushäirete ja suitsiidi näitajates. Naiste puhul toetab kättesaadavam ja paindlikum abi toimetulekut suure psühholoogilise pingega, kuna Eestis on lähedaste hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsetest inimestest lausa 80% nais test . Samuti leevendab uue teenuskihi loomine üksinda elavate inimeste vaimse tervise riske, sealjuure s eriti tänastest teenus keskustest kaugemal elavate inimeste jaoks. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm ad : Tervisekassa , TEHIK , TAI , Sotsiaalministeerium . Eelnõu rakendamine mõjutab eelkõige Tervisekassa töökorraldust, ke lle vahendusel hakka b toimuma varajase abi sekkumiste rahastami ne . Tervisekassa tegevused hõlma vad sekkumiste rahastamise lepingute sõlmimist ja haldamist , t eenuseosutajate vastavuse kontrolli kehtestatud tingimustele , mahu- ja kulukontrolli ning aruandluse korraldamist , IT- arenduste ja digi taalsete teekondade loomiseks ning haldamist. Arengusuunana on kavas ka Terviseportaalis tsentraalse sõelhindamiste ja teenustele suunamise süsteemi arendamine ning integreerimine olemasolevate infosüsteemidega , mis toob kaasa täiendava töökorraldusliku koormuse ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK). Kuigi eelnõu toob kaasa täiendavaid haldusülesandeid, on ette nähtud, et sekkumiste rahastamise korraldus põhineb suletud loetelul ning selgetel miinimumnõuetel, mis vähendab jooksva hindamise ja üksikotsuste tegemise vajadust. See võimaldab hoida halduskoormuse mõõdukal tasemel ning kasutada olemasolevaid kompetentse ja protsesse. Samas võib varajase abi sekkumiste suletud loetelu haldamine ja uute sekkumiste tõenduspõhisuse hindamine kaasa tuua töökoormuse kasvu Tervise Arengu Instituudile (TAI) ja ennetuse teadusnõukogule , juhul kui nad peavad hindamisprotsesse süsteemselt läbi viima . Lisaks lepingute haldamisele allasutuste poolt lisandub Sotsiaalministeeriumile või tema volitatud koordineerijale uue süsteemi keskse koordineerimise roll. Vältimaks süsteemi killustatust on vajalik keskne juhtimine, mis haldab astmelise abi pakkumist , kvaliteedistandardeid ning regulatsiooni koordineerimist , teenuseosutajate ja teenusele suunajate vahelist suhtlust ja teavitustööd. Lokaalsel tasandil mõjutab eelnõu kohalike omavalitsuste ning sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide (sh sotsiaaltöötajad, lastekaitsetöötajad, tugispetsialistid) töökorraldust, kellele laieneb nn „suunanäitaja“ roll. Kuigi see ei lisa otseseid uusi bürokraatlikke kohustusi, eeldab see spetsialistidelt baasteadmisi varajase abi süsteemist, et nad oskaksid abivajajaid õigetele digitaalsetele või väheintensiivsetele teenustele suunata. Andmekaitsealane mõjuhinnang Varajase abi sekkumis t e teenuse osutamisel töödeldakse teenuse saaja isikuandmeid eesmärgiga osutada kvaliteetset ja ohutut teenust ning täita seadusest tulenevaid kohustusi. Töödeldavad andmed hõlmavad teenuse saaja isiku tuvastamiseks vajalikke üld andmeid, varajase abi sekkumis t e osutamiseks vajalikke isiku vaimse tervise seisundit puudutavaid andmeid ning sekkumiste osutamise dokumenteerimiseks ja tulemuse hindamiseks vajalikke andmeid. Teenuse olemusest tulenevalt võivad töödeldavad andmed hõlmata ka eriliigilisi isikuandmeid, eeskätt andmeid inimese vaimse tervise sümptomite või seisundi kohta. Eelnõus ette nähtud andmete töötlemine jaguneb sisuliselt kolmeks. Esiteks töödeldakse andmeid isiku tuvastamiseks ja teenusega sidumiseks. Teiseks töödeldakse andmeid, mis on vajalikud varajase abi sekkumis t e asjakohasuse hindamiseks ja teenuse osutamiseks. Kolmandaks töödeldakse andmeid, mis on vajalikud teenuse osutamise dokumenteerimiseks ning teenuse tulemuse üldiseks hindamiseks. Kõigil neil juhtudel tuleb andmete kogumisel piirduda minimaalse vajaliku ulatusega. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e, s.o töötlemine on vajalik vastutava töötleja õigusliku kohustuse täitmiseks ning avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. See on vajalik teenuse osutamiseks, rahastamiseks ja lepingujärgse järelevalve teostamiseks. Eriliigiliste isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemise lubatavus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktist a ) , mille kohaselt on terviseandmeid õigus töödelda andmesubjekti nõusolekul. Terviseandmete töötlemise eesmärk on hinnata inimese sobivust varajase abi sekkumis t e teenusele, jälgida teenuse kulgu ja mõju ning võimaldada vajaduse korral inimese edasi suunamise üle muule abi- või ravitasandile koos juba kogutud informatsiooniga . Varajase abi sekkumise teenus ei ole tervishoiuteenus diagnoosimise ega ravi tähenduses. Varajase abi sekkumise teenuse osutamisel dokumenteeritavad andmed ei hõlma raviplaane, meditsiinilisi otsuseid ega kliinilisi diagnoose, kuid teenuse vajaduse, sobivuse ja mõju hindamiseks on vajalik kasutada sõel- või hindamisvahendeid. Selliste vahendite kasutamise eesmärk ei ole kliinilise diagnoosi tuvastamine, vaid teenuse vajaduse ja mõju hindamine ning võimalike riskide varajane märkamine. Andmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud põhimõtetest, eelkõige seaduslikkuse, eesmärgipärasuse, minimaalsuse, õigsuse, säilitamise piiratuse ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõttest. Teenuse osutamiseks ja dokumenteerimiseks kogutakse üksnes selliseid andmeid, mis on vältimatult vajalikud konkreetse varajase abi sekkumise osutamiseks, teenuse kulgemise jälgimiseks ning seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks , terviseandmeid kogutakse üksnes isiku nõusolekul . Varajase abi sekkumise teenuse raames töötlevad andmeid eeskätt teenuseosutajad oma ülesannete täitmiseks. Kui andmeid kasutatakse lisaks rahastamise või aruandluse eesmärgil, peab vastav töötlemine tuginema selgele õiguslikule alusele ning olema piiratud ulatusega, mis on vajalik seaduses ja selle alusel kehtestatud tingimuste täitmiseks. Töödeldavate andmete täpsem koosseis ja dokumenteerimise nõuded kehtestatakse määruse tasandil, lähtudes seaduses sätestatud eesmärgist ja minimaalsuse põhimõttest. Konfidentsiaalsuskohustus on üks keskseid kaitsemeetmeid terviseandmete töötlemisel. Varajase abi sekkumise teenuse osutaja ning teenust vahetult osutav spetsialist peavad hoidma teenuse osutamisel teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, konfidentsiaalsena, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Konfidentsiaalsuskohustus peab hõlmama nii teenuse osutamist, dokumenteerimist kui ka andmete kasutamist teenuse kvaliteedi tagamise, järelevalve ja muude õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Peamised andmekaitseriskid seisnevad eriliigiliste isikuandmete volitamata avaldamises või neile juurdepääsus, andmete eesmärgivälises kasutamises, andmete ülemäärases kogumises ning ebapiisavas ligipääsukorralduses. Arvestades, et teenuse osutamisel võidakse kasutada ka digitaalseid lahendusi ja struktureeritud hindamisvahendeid, tuleb eraldi tähelepanu pöörata sellele, et andmetöötlus ei laieneks ulatusse, mis ei ole vajalik konkreetse teenuse osutamiseks. Esiteks maandatakse riske sellega, et terviseandmete töötlemine on nõusolekupõhine. Teiseks, r iskide maandamiseks sätestatakse , et andmete töötlemine toimub teenuseosutaja infosüsteemis või muus tema kasutatavas turvalises infosüsteemis, mis tähendab, et andmetele on juurdepääs üksnes neil isikutel, kes vajavad neid andmeid vahetult teenuse osutamiseks või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, ning rakendatud on asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed. Nendeks on eelkõige rollipõhine juurdepääs, konfidentsiaalsuskohustus, andmete turvaline säilitamine, vajaduse korral andmetöötluse logimine ning muud meetmed, mis vähendavad volitamata juurdepääsu ja andmete väärkasutuse riski. Samuti tuleb tagada, et teenuseosutajate töötajad ja vahetult teenust osutavad spetsialistid oleksid teadlikud andmekaitsenõuetest ning töötleksid andmeid ainult oma tööülesannete piires. Riskide maandamiseks nähakse eelnõu rakendamisel ette, et töödeldakse üksnes neid andmeid, mis on vältimatult vajalikud teenuse osutamiseks, dokumenteerimiseks ja tulemuse hindamiseks . Samuti tagatakse andmesubjekti teavitamine kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse läbipaistvuse nõuetega ning andmete säilitamisel lähtutakse säilitamise piiratuse põhimõttest. Seetõttu on andmekaitseriskid hinnatavad maandatavate ja proportsionaalsetena võrreldes eesmärgiga tagada inimesele õigeaegne ja asjakohane varajane abi. Andmesubjekti tuleb enne teenuse osutamist või selle alguses selgelt teavitada sellest, milliseid andmeid töödeldakse, mis eesmärgil neid kasutatakse, kellele neid võidakse edastada, kui kaua neid säilitatakse ning millised on andmesubjekti õigused. Isiku õiguste teostamise kord peab olema teenuse saajale arusaadav ja kättesaadav. Andmesubjekte teavitatakse läbipaistvalt andmete töötlemise eesmärkidest ning nende õigustest vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitele 12–22. Andmesubjektil on õigus terviseandmete töötlemiseks antud nõusolek igal ajal tagasi võtta. Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik teenuse osutamise, dokumenteerimise, rahastamise kontrolli ning õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil. Säilitamistähtaja määramisel tuleb arvestada andmete tundlikkust, teenuse olemust ning säilitamise piiratuse põhimõtet. Arvestades, et tegemist ei ole tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkiva ravidokumentatsiooniga, on hetkel planeeritud andmete säilitamise tähtajaks kuni 5 aastat ehk lühem tähtaeg kui tervishoiuteenuste puhul . S ee on kooskõlas teenuse eesmärgi ja muude õigusaktidest tulenevate nõuetega. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine toob kaasa otsese rahalise kulu riigieelarvele. Kulude täpne maht sõltub eelarveläbirääkimiste tulemustest ning rakendusaktides sätestatud sekkumiste loetelust ja mahust. Kaasnevad ühekordsed arenduskulud ning iga-aastased teenuse osutamise ja IT-lahenduse haldamise kulud ning spetsialistide koolituskulud. Samal ajal on oodatav positiivne kaudne majanduslik mõju, mis väljendub tervishoiukulude kasvu pidurdumises pikemas perspektiivis. Varajane sekkumine võib vähendada vajadust kulukamate tervishoiuteenuste järele, sh haiglaravi ja pikaajalise ravi puhul. Lisaks võib paraneda töövõime ja väheneda haiguspäevade arv, mis avaldab positiivset mõju tööjõu tootlikkusele ja sotsiaalkindlustussüsteemi kuludele. Eelnõu ei too kaasa otsest maksukoormuse muutust ning ei kehtesta uusi tasusid ega kohustusi isikutele. Tabel 1. Hinnanguliste kulude tabel Tegevus Asutus 2027 2028 2029 2030 Kokku 2027-2030 Katteallikas KOKKU 1 228 734 2 0 60 000 2 1 20 000 2 200 000 7 6 08 734 RES 2027-2030 lisataotlus Eraldis Tervisekassale: vara ja se abi teenuste osutamine TerK 78 734 1 100 000 1 3 00 000 1 500 000 3 9 78 734 RES 2027-2030 lisataotlus . Aastal 2027 osutatakse teenuseid piiratult pilootprojekti raames välisvahenditest. Teenuskorralduse ks vajalikud tehnili sed arendus ed TEHIK 1 000 000 5 0 0 000 150 000 0 1 6 50 000 RES 2027-2030 lisataotlus IT-lahenduse hooldus- ja litsentsitasud TEHIK 0 300 000 500 000 500 000 1 300 000 RES 2027-2030 lisataotlus Spetsialistide ettevalmistamine (koolitused) TAI 150 000 160 000 170 000 200 000 680 000 RES 2027-2030 lisataotlus Kulud on prognoositud arvestades tänast sekkumiste mahtu ja skaleerimisvõimekust. 2026. aastal toetab ainuüksi Sotsiaalministeerium ühe taotlusvooru abil analoogseid osutamisvalmis sekkumisi ca 270 000 euro mahus. Eelnõu rakendamisega kaasnev hinnanguline kulu on toodud tabelis 1. Tervisekassa eraldis sisaldab vahetut teenuseosutamise kulu (nii struktureeritud eneseabi kui VIPS-id) alates 2028. aastast ja uue teenuskihi haldamiseks vajalike ametikohtade kulu ( 3 ametikohaga seotud kulud , 2027. aastal 5 kuu mahus) . Teenuseosutamise kulu on 2028. aastal ligikaudu 0,9 mln eurot, 2029. aastal 1,1 mln eurot ja 2030. aastal 1,3 mln eurot. TEHIKu kulud sisaldavad nii ühekordseid teenuskorralduseks vajalikke tehnilisi arendusi kui ka IT-lahenduse, sh tõenäolise seisundi hindamist ja abiteekonda haldava meditsiiniseadme hooldus- ja litsentsitasusid. TAI kulud hõlmavad VIPS-spetsialistide ettevalmistamist, seda nii peatselt piloteeritava baasväljaõppe õppekava pakkumiseks kui ka konkreetsete sekkumiste pakkumise koolitusteks . Eelnõuga kaasnevate lisakulude katteks esitatakse lisataotlus 2027–2030 riigi eelarvestrateegia (RES) protsessis Vabariigi Valitsusele . Kui RES lisataotlust ei rahuldata, siis süsteemseid lahendusi välja ei tööta ta ning selliseid teenuseid süsteemselt ei paku ta . Jätkatakse senise projekti vooru põhise rahastusega (SoM eelarvest 2025. aastal VIPS ide arenduste toetused kokku u 200 000 eurot ning 2026. aastal taotlusvoor teenuste pakkumiseks u 270 000 eurot ). V arajase abi teenustega seotud digitaalseid arendusi viiakse sel juhul läbi ainult astmelise abi pilootprojekti raames ja mahus ning vastavatest vahenditest („Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine“, projekti kogusumma 1 912 000 eurot) , piloteeritud digitaalset teekonda korraldava meditsiiniseadme võimalik kasutuselevõtt ja litsentsitasude korraldus otsustatakse pilootprojekti järel. Rakendusaktid Seaduse rakendamine eeldab uue rakendusakti kehtestamist , milleks on sotsiaalministri määrus varajase abi sekkumise teenuse osutamise kord. Määrus kehtestatakse RTHS § 13 11 lõike 3, § 13 12 lõike 5 , § 13 13 lõike 2 ja § 13 14 lõike 3 alusel . Rakendusakti kavand on seletuskirjale lisatud. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 01.01.2028. See võimaldab nii teenusepakkumise korraldajatel teha vajalikke ettevalmistusi protsesside sujuvuse tagamiseks kui ka võimalikel teenusepakkujatel teha ettevalmistusi uue süsteemi raames teenuste pakkumiseks, samuti rakendusakti koostamist ja vastavaid läbirääkimisi. Aastal 2027 pakutakse analoogseid teenuseid vaimse tervise astmelise abi pilootprojekti raames . E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Andmekaitse Inspektsioon, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tervisekassa, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon , Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit , Eesti Õdede Liit, Eesti Psühhiaatrite Selts , Eesti Koolipsühholoogide Ühing , Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit , Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit , Eesti Perearstide Selts . Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „………… ………“ 20 2 6 . a. EELNÕU 2 6 . 05 .2026 Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus § 1. Rahvatervishoiu seaduse muutmine Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 3 järgmises sõnastuses : „3 3 ) varajase abi sekkumise teenuse osutamist;“; 2) seadust täiendatakse 2 3 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 2 3 . peatükk Varajase abi sekkumise teenus § 13 11 . Teenuse eesmärk ja sisu (1) Varajase abi sekkumi se teenus on juhendipõhi n e isikule suunatud ennetustegevus näidustatud ennetuse tasandil , mille eesmärk on leevendada psüühika- või käitumishäire või muu haiguse sümptomeid või ennetada lisanduvate sümptomite väljakujunemist , ning mis sisaldu b käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus . (2) Varajase abi sekkumis ed jagune vad : 1) struktureeritud eneseabi sekkum ine ; 2) väheintensiiv n e psühholoogili n e sekkumi ne ; 3) muu lõike 3 alusel kehtestatud loetelus sätestatud varajase abi sekkumi ne . (3) V arajase abi sekkumiste loetelu ja nende osutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 13 12 . Nõuded teenuseosutajale ja teenuse osutamisele (1) Struktureeritud eneseabi sekkumist võib osutada Eestis regist r eeritud juriidiline isik. (2) V äheintensiivset psühholoogilist sekkumist ja mu u d käesoleva seaduse § 13 11 l õike 2 punktis 3 nimetatud sekkumist võib osuta da tegevusloaga tervishoiuteenus t osutav juriidili ne isik. ( 3 ) Teenuseosutajal peab olema õigus ja võimekus osutada üht e võ i mitut varajase abi sekkumis t . (4) Teenuseosutaja dokumenteerib enda infosüsteemis või muus tema kasutatavas infosüsteemis: 1) isiku üldandmed ; 2) isiku heaolu ja tervise seisundit puudutavad andmed , mis on vajalikud varajase abi sekkumise teenuse osutamiseks ; 3) varajase abi sekkumise teenuse osutamise ja selle tulemuse hindamise andmed . (5) Varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise nõuded ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete täpse andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 13 13 . Nõuded teenust vahetult osutavale spetsialistile ( 1 ) V ahetult teenust osutav spetsialist peab vastama haridus- ja pädevusnõuetele , mis võimaldavad teenust kvaliteetselt osutada. ( 2 ) V ahetult teenust osutavale spetsialistile esitatavad täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 13 1 4 . Teenuse korraldamine ja rahastamine (1) Varajase abi sekkumise teenust korraldab Tervisekassa. (2) Varajase abi sekkumi se teenust rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu riigieelarveliste võimaluste piires . ( 3 ) Varajase abi sekkumise teenuse osutamiseks sõlmi b Tervisekassa vastavalt valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tingimustele rahastamise lepingu d . “ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2028 . aasta 1 . jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.…” …………….. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a Sotsiaalministeerium Teie 22.06.2026 nr 1.2-2/58-1, [email protected] SOM/26-0759/-1K Meie 15.07.2026 nr 8-2/4869 Rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Sotsiaalministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile esitanud kooskõlastamiseks rahvatervishoiu seaduse (RTHS) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 p 2 (RTHS § 1311 lg 3) – volitusnorm on liiga lai ja jätab ministri määrusega reguleerida sisuliselt kogu varajase abi sekkumise teenuse sisu. Seadusest ei nähtu piisavalt selgelt, milliste sisuliste kriteeriumide alusel sekkumised loetellu kantakse ega milliste põhimõtete kohaselt määratakse nende osutamise tingimused. Samas määrab loetellu kuulumine otseselt ära, milliseid sekkumisi on võimalik avalikest vahenditest rahastada ja osutada. Tegemist on küsimustega, mis mõjutavad nii teenuseosutajate ettevõtlusvabadust kui ka isikute ligipääsu avalikult korraldatud teenustele. Seetõttu tuleks vähemalt sekkumiste loetellu kandmise põhikriteeriumid ning osutamise tingimuste peamised alused sätestada seaduses endas, mitte jätta neid täielikult rakendusakti tasandile. RTHS § 1311 lg 3 volitusnorm vajab täiendavat sisustamist, et see vastaks õigusselguse ja volitusnormi määratletuse põhimõttele. 2. Eelnõu § 1 p 2 (RTHS § 1312 lg 4) – sätte kohaselt dokumenteerib teenuseosutaja enda infosüsteemis või muus tema kasutatavas infosüsteemis: 1) isiku üldandmed; 2) isiku heaolu ja tervise seisundit puudutavad andmed, mis on vajalikud varajase abi sekkumise teenuse osutamiseks; 3) varajase abi sekkumise teenuse osutamise ja selle tulemuse hindamise andmed. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise nõuded ja lõikes 4 nimetatud andmete täpse andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri määruse kavandi lisas nähakse ette varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise andmekoosseis. Leiame, et sotsiaalministri määruse kavandi lisa näeb ette väga detailse isikuandmete loetelu. Eelnõu seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus on üldiselt kirjeldatud andmete töötlemise eesmärgid, kuid puudub analüüs, milliseid konkreetseid andmeid ja miks just neid andmeid on vaja teenuse osutamiseks dokumenteerida. Palume selles osas seletuskirja täiendada, sealhulgas seostada andmekategooriad konkreetsete töötlemise eesmärkidega ning hinnata, kas kõik andmed on vajalikud kõikidel juhtudel või sõltuvad konkreetse teenuse osutamise asjaoludest. Lisaks on sotsiaalministri määruse kavandi lisa pealkiri „Varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise andmekoosseis“, kuid määruse kavandi lisas on ette nähtud ka varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise nõuded. Seetõttu palume kaaluda sotsiaalministri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  määruse kavandi lisa pealkirjastamist järgmiselt: „Varajase abi sekkumise teenuse dokumenteerimise andmekoosseis ja dokumenteerimise nõuded“. 3. Eelnõu § 1 p 2 (RTHS § 1314 lg 1) – sätte kohaselt korraldab Tervisekassa varajase abi sekkumise teenust. Seaduseelnõu kohaselt töötleb teenuseosutaja andmeid oma süsteemis ning Tervisekassa korraldab ja rahastab teenust. Seletuskirjast tuleneb, et Tervisekassa teeb järelevalvet ning lisaks saab andmeid: „Kui andmeid kasutatakse lisaks rahastamise või aruandluse eesmärgil, peab vastav töötlemine tuginema selgele õiguslikule alusele ning olema piiratud ulatusega, mis on vajalik seaduses ja selle alusel kehtestatud tingimuste täitmiseks.“ Eelnõu ja seletuskirja põhjal jääb seega arusaamatuks, kas Tervisekassa on isikuandmete kaasvastutav töötleja, eraldi vastutav töötleja või volitatud töötleja. Seletuskirjas on viiteid andmete kasutamisele rahastamise ja järelevalve eesmärgil ning Tervisekassa rollile nende funktsioonide täitmisel, kuid ei ole selgelt kirjeldatud, milliseid isikuandmeid Tervisekassa töötleb ega millises rollis ta seda teeb. Isikuandmete vastutav töötleja tuleb kindlaks määrata seaduse tasandil (vt andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhis 1). Palume selles osas eelnõu ja seletuskirja täiendada. 4. Eelnõu § 1 p 2 (RTHS § 1314 lg 3) – säte jätab väga laia kaalutlusruumi ministri määrusele ja Tervisekassale. Kui rahastamine on piiratud ning kõikide soovijatega lepingut ei sõlmita, peaksid põhilised valikukriteeriumid tulenema seadusest, mitte üksnes määrusest. Soovitame kaaluda seaduses minimaalselt sätestada lepingu sõlmimise eeldused, teenuseosutajate hindamise põhimõtted ja pingerea moodustamise või valiku üldised alused. 5. Eelnõu seletuskiri (lk 14) – seletuskirja kohaselt nähakse terviseandmete töötlemise õigusliku alusena ette IKÜM artikli 9 lõike 2 punkt a (andmesubjekti nõusolek). Palume täpsustada, kas selline käsitlus on kooskõlas asjaoluga, et andmete töötlemine on teenuse osutamise lahutamatu osa. Samuti palume selgitada, millised on tagajärjed nõusoleku tagasivõtmisel, sealhulgas kas ja millises ulatuses on võimalik teenuse osutamist jätkata. Arvestades, et tegemist on avalikes huvides täidetava ülesandega (IKÜM art 6 lg 1 p e), palume tagada piisava õigusselguse andmete töötlemisel, täpsustades seaduses selgelt andmete adressaadid, edastamise õigusliku aluse ning kas ja millistel tingimustel toimub andmete edastamine, sh automatiseeritult. 6. Eelnõu seletuskiri (lk 14) – seletuskirjas on selgitatud, et terviseandmete töötlemise eesmärk on hinnata inimese sobivust varajase abi sekkumiste teenusele, jälgida teenuse kulgu ja mõju ning võimaldada vajaduse korral inimese edasi suunamise üle muule abi- või ravitasandile koos juba kogutud informatsiooniga. Praegu ei ole eelnõus ega seletuskirjas täpsustatud, kellele andmeid edastatakse (nt perearst, eriarstiabi, muu teenus); mis õiguslikul alusel see toimub; kas see toimub automaatselt või eraldi otsusega. Palume täpsustada, millistel juhtudel ja millises ulatuses selline andmete edastamine toimub ning millisel õiguslikul alusel. 7. Eelnõu seletuskiri (lk 14) – seletuskiri viitab digitaalse raviteekonna arendusele ja sõelinstrumentide kasutamisele: „Varajase abi sekkumise teenuse osutamisel dokumenteeritavad andmed ei hõlma raviplaane, meditsiinilisi otsuseid ega kliinilisi diagnoose, kuid teenuse vajaduse, sobivuse ja mõju hindamiseks on vajalik kasutada sõel- või hindamisvahendeid.“ Arvestades, et eelnõu raames kasutatakse sõelinstrumente ja digilahendusi, palume hinnata, kas tegemist võib olla IKÜM artikli 4 punktis 4 nimetatud profileerimisega ning kas ja millises ulatuses toimub automatiseeritud otsuste tegemine. Kui jah, palume täpsustada vastav regulatsioon seaduse tasandil, sealhulgas töötlemise eesmärk, ulatus ja andmesubjekti kaitsemeetmed, arvestades IKÜM artikleid 6, 9 ja 22. Kaitsemeetmed võiksid olla näiteks inimliku sekkumise võimalus, isiku õigus esitada oma seisukoht ja vaidlustada hinnang ning profileerimise loogika ja tagajärgede piisav selgitamine. 8. Sotsiaalministri määruse kavand – sotsiaalministri määruse kavand nimetab eraldi 15–18- aastastele mõeldud mõõdikud. Arvestades, et rakendusakt hõlmab ka 15–18-aastaseid isikuid, palume täpsustada alaealiste isikuandmete töötlemise erisused, arvestades IKÜM-ist tulenevat laste kõrgendatud kaitse põhimõtet (IKÜM artikkel 8, põhjenduspunktid 38 ja 75). 1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised.pdf. 2  9. Sotsiaalministri määruse kavandi § 4 lg 1 p 10 – sätte kohaselt säilitatakse teenuse osutamise käigus kogutud andmeid kuni 5 aastat. Isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg peab olema sätestatud seaduses (vt ka eelviidatud andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhist). Palume selles osas seaduse eelnõu täiendada ja ka seletuskirjas selgitada, miks ei piisa lühemast tähtajast. Konkreetne õiguslik põhjendus võiks olla iga andmekategooria kohta. Praegu ei ole eristatud eriliigilisi isikuandmeid. Säilitamise tähtaeg võib olla liiga pikk võrreldes teenuse olemusega (ennetamine, mitte ravi). II. Märkused eelnõu mõju kohta 10. Seletuskirja sisukokkuvõttes on jäänud märkimata info selle kohta, milliste sihtrühmade jaoks halduskoormus eelnõu vastuvõtmisega muutub. Seal kasutatud sõnastus teenuste korralduse ühtlustamine jääb samuti ebaselgeks. Halduskoormuse vaatest on olulisim märkida, milliste uute või muutuvate nõuete tõttu see kasvab ning kellele, misjärel tuleb viidata ka neile nõuetele, mida saab tasakaalustamiseks kas vähendada või kaotada ning keda see omakorda mõjutaks. Praegu eelnõus ja seletuskirjas toodu põhjal saab järeldada, et koormus kasvab varajase abi sekkumise teenuseosutajatele, kellel tuleb oma tegevus, dokumenteerimine ja andmevahetus viia kooskõlla uute nõuetega ning vajaduse korral tõendada vastavust kehtestatud tingimustele. Halduskoormus kaasneb lisaks teenuse dokumenteerimise ja rahastamiseks vajalike andmete esitamisega. Samas ei ole selge, milliste nõuete leevendamise või kaotamise tõttu võiks halduskoormus ning kelle jaoks seejuures väheneda. See, et uued eelnõuga kehtestatavad ühtlustatud nõuded ja aruandlus võiksid pikemas perspektiivis tuua kaasa koormuse vähenemise sihtrühmadele, kes samas uute nõuetega kohanema peavad, ei ole siiski vastavuses halduskoormuse tasakaalustamise põhimõttega, mis eeldab konkreetseid nõuete leevendusi. Näiteks kui senise projektipõhise lähenemise korral on aastast aastasse tulnud esitada uusi rahastustaotlusi, kuid edaspidi piisaks vastava taotluse ühekordsest esitamisest, võiks see kvalifitseeruda halduskoormuse vähenemiseks. Info reegli rakendamise kohta leiab reegli rakendamise juhisest.2 Palume seletuskirja sisukokkuvõtet eelnevast lähtuvalt täiendada. III. Muud märkused 11. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failis tehtud märkustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. 20260714 RTHS EN JDM kk lisa; 2. 20260714 RTHS SK JDM kk lisa. Johanna Maria Kosk 58847154 [email protected] Eleri Kästik Helen Pajumaa-Viitla Joel Kook 2 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis. 3