Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Siseministeerium 05.11.2020 nr 5-13/20/3679 Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Kaitseressursside Ametile, Kaitseliidule ja Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: KVTS_EE.docx KVTS_SK.docx Lisa1.docx Lisa2.docx Lisa3.docx Lisa4.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muu tmise seaduse eelnõu seletuskiri L isa 4 Kaitseväelase vormiriietusega sarnanevate ja mittesarnanevate riietuste näidised Foto 1. Kaitseväelase välivormi näide (allikas: Kaitsevägi, Viru pataljon) Foto 2. Kaitseväelase vormiriietuse varasem versioon - r iietus, mida ei peeta kaitseväelase välivormiga sarnaseks riietuseks (allikas: Postimees, autor Margus Ansu) Foto 3. Riietus, mida ei peeta kaitseväelase välivormiga sarnaseks riietuseks (allikas: Osta.ee) Foto 4. Riietus, mida peetakse kaitseväelase välivormiga sarnaseks riietuseks (allikas: Miltest.ee) Foto 5. Riietus, mida peetakse kaitseväelase välivormiga sarnaseks riietuseks (allikas: softair.ee) Foto 6. Riietus, mida ei peeta kaitseväelase vormiriietuse ga sarnaseks riietuseks (allikad : siberion.ee (vasak), milshed.com (parem) ) Foto 7 . Riietus, mida ei peeta kaitseväelase välivormiga sarnaseks riietuseks – Kanada armee välivorm (allikas: www.forces.gc.ca ) Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri L isa 3 Kaitseministri ja rahandusministri m ääruste eelnõude kavandid KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 7 „Ajateenija ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväe teenistuse seaduse § 54 lõike 9, § 80 lõike 2 , § 80 8 lõike 2 ja § 80 14 lõike 2 alusel . § 1. Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 7 „Ajateenija ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Kaitseministri 6. veebruari 201 3 . a määruses nr 7 „Ajateenija ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ajateenija, õppekogunemisel ja reservasendusteenistu s osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord “ ; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 2 1 järgmises sõnastuses: „§ 2 1 . Reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalenud reservis olevale isikule sõidukulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord (1) Reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalenud reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu piirmäära ulatuses sõiduks kogunemiskohta ja tagasi. (2) Eesti piires hüvitatakse sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi sõidupileti maksumuse kahekordses ulatuses või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 40 euro ulatuses. (3) Eesti piires hüvitatakse sõidukulu 0,07 eurot ühe kilomeetri kohta rahvastikuregistris registreeritud elukohast kogunemiskohta ja tagasi. (4) Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elavale reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi elukohta sõidupileti või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 125 euro ulatuses. (5) Sõidukulu hüvitamiseks peab reservasendusteenistuja esitama taotluse Kaitseressursside Ametile hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast reservasendusteenistuse või erakorralise reservasendusteenistuse lõppemist. Isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitise saamiseks peab reservasendusteenistuja esitama koos taotlusega mootorsõiduki kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia. (6) Reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi 14 päeva jooksul alates taotluse esitamisest . Hüvitis kantakse reservis oleva isiku esitatud arvelduskontole. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022 . aasta 1. jaanuari l. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 199 lõike 2 alusel. Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse s nr 13 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) m ääruse pealkir jas ja § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ täitmise tõttu“ sõnaga „ täitmisel“; 2 ) p aragrahvi 1 lõi k e d 2 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1 lõikes 8 asendatakse sõna " tervishoiu-" sõna de ga "psühholoogilise abi ". KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 20. märtsi 2013. a määruse nr 18 „ Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord “ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 194 lõike 5 alusel. Kaitseministri 20. märtsi 2013. a määruses nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Isi kule , kes on esitanud taotluse kaitseväeteenistuse seaduse §-s 194 sätestatud teenistusalase tagat i se saamiseks, tagatakse kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse raviks vajalik tervishoi uteenus, meditsiiniseade ja ravim Kaitseväe kaudu raviplaani alusel käesoleva määruse §- des 6– 8 sätestatud piirmäära ulatuses . “; 2) paragrahvi 3 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raviplaani koostamiseks hindab isiku terviseseisundit 30 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid . (2) Raviplaani kantakse raviga seotud meetmed nende tervisehäirete osas, mi s on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu .“; 3) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) raviplaani kehtivuse tähtaega.“; 5 ) paragrahvi 3 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Raviplaani koos selle täitmiseks vajalike dokumentidega väljastab isikule teenistusülesannete täitmise tõttu vigastada saanu d ja teenistusest vabastatud isikute ravi korraldav Kaitseväe struktuuriüksus või selle allüksus (edaspidi tugikeskus ). “ ; 6 ) paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse sõna d „Kaitseväe arstlikku komisjoni“ sõnaga „tugikeskust“; 7 ) paragrahvi 3 lõig e 8 tunnistatakse kehtetuks ; 8 ) paragrahvi 3 lõiget 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Raviplaanis märgitud tähtaja saabumisel, isiku esitatud taotluse alusel või kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumentidest selgub vajadus raviplaani muutmiseks, hindab Kaitseväe juhataja määratud arst isi ku terviseseisundit raviplaanis märgitud tervisehäirete osas .“; 9) paragrahv i 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 4. Raviplaani muutmine ja lõpetamine (1) Ravi plaanis ettenähtud ravi jätkamiseks või muutmiseks koostab tugikeskus uue raviplaani vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 3 sätestatule . (2) Tugikeskusel on õigus raviplaan tervikuna või kindla tervisehäire osas lõpetada ja jätta uus raviplaan koostamata, kui: 1) isikul tuvastatud tervisehäire on paranenud ja ta ei vaja enam ravi; 2) isik ei täida mõjuva põhjuseta talle arsti poolt määratud ja raviplaanis ettenähtud ravi; 3) isik ei ilmu mõjuva põhjuseta raviplaanis ettenähtud tähtajal terviseseisundi korduvaks hindamiseks määratud arstlikule läbivaatusele . “ ; 8) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikku komisjoni“ sõnaga „tugikeskust“; 10) paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „Juhul kui Kaitseväe arstlik komisjon on tuvastanud isiku piiratud liikumisvõime korral saatja vajaduse,“ sõnadega „Raviplaanis tuvastatud saatja vajaduse korral “. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määrus e nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 83 lõike 4 alusel. Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määruses nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 1) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavus tegevväelase tervisenõuetele tuvastatakse tema terviseseisundi hindamisega Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavas struktuuriüksuses või selle allüksuses (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus ). ( 2) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku , teenistusse naasva isiku ja tegevväelase terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele ei pea hindama, kui eelneva terviseseisundi hindamisega on tuvastatud isiku terviseseisundi vastavus tegevväelase tervisenõuetele ning sellest ei ole möödas rohkem kui: 1) 180 kalendripäeva tegevteenistusse asuda sooviva isiku korral; 2) kaks aastat teenistusse naasva isiku korral; 3) kolm aastat tegevväelase korral.“; 2 ) paragrahvi 6 lõike d 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseressursside Amet teavitab terviseseisundi hindamist korraldavat üksust tegevteenistusse asuda soovivast isikust kuni viis kalendripäeva enne terviseseisundi hindamiseks määratud aega. (6) Terviseseisundi hindamist korraldav üksus peab tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi tegevväelase tervisenõuetele vastavusest teavitama taotlust läbivaatavat ametiasutust kirjalikult viie tööpäeva jooksul tervisenõuetele vastavuse tuvastamisest arvates. Kaitseväe Akadeemia poolt terviseseisundi hindamisele suunatud isiku, välja arvatud tegevväelase ja tegevteenistusse naasva isiku, tegevväelase tervisenõuetele vastavusest teavitatakse kirjalikult Kaitseressursside Ametit.“. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 21. mai 2013. a määrus e nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmi se tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 9 alusel. Kaitseministri 21. mai 2013. a määruse nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“ § 1 lõigetes t 2 ja 3 jäetakse välja lause „Taotlusele tuleb lisada Kaitseväe arstliku komisjoni otsus püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta.“ . KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 30 1 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse (edaspidi püsiv töövõimetus ), selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord. (2) Käesoleva määruse alusel tuvastatakse püsiv töövõimetus kaitseväe- või asendusteenistuses tervisekahjustuse saanud isikul (edaspidi isik ), k es on esitanud taotluse kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 ja § 209 nimetatud teenistusalase tagatise saamiseks ning § 202 lõikes 4 sätestatud uurimisega on kindlaks tehtud teenistusalase tagatise saamise õigust välistavate asjaolude puudumine. § 2. Püsiva töövõimetuse tuvastamine (1) Pü siv töövõimetus tuvasta takse isiku terviseseisundi hinda misega Kaitseväes ter viseseisundi hindamis t korraldav as struktuuriüksus es või selle allüksus es (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus ) . (2) Asutus või Kaitseväe struktuuriüksus, mis menetleb k äesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud taotlust , teeb terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele ettepaneku pü siva töövõimetuse tuvastamiseks, lisades sellele kokkuvõtte kaitseväeteenistuse seaduse § 192 lõikes 3 ja § 202 lõikes 4 sätestatud uurimise läbiviimise kohta ja vajadusel esitab mui d andme i d tervisekahjustuse tekkimise asjaolude kohta. (3 ) Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks hindab isiku terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst (edaspidi terviseseisundit hindav arst ), kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid ja eksperte. (4) Juhul kui tervise infosüsteemi kantud andmed isiku terviseseisundi ja ravi kohta on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib terviseseisundit hindav arst teha isikule läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid või suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. (5 ) Käesole va paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul annab eriarst või muu ekspert talle edastatud andmete ja vajadusel tema poolt tehtud läbivaatuse tulemuste põhjal kirjaliku arvamuse isiku tervisekahjustuse tekkimise aja ja põhjuse ning sellest tingitud töövõime kaotuse ulatuse ja kestuse kohta. ( 6 ) Kui tervisekahjustuse tekkimisest on möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ja organismi funktsionaalne seisund ei ole stabiilne, võib terviseseisundit hindav arst isiku terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks , kui nimetatud tähtaeg on saabunud. § 3. Arvamus ( 1 ) Terviseseisundit hindav arst koostab k äesoleva määruse paragrahvi s 2 sätestatud terviseseisundi hindamise kohta kirjalik u arvamus e , mis koosneb järgmistest andmetest: 1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste ja vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga; 2) andmed isiku ravi, teostatud terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide , kaasatud ekspertide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta; 3) tervisekahjustuse t ekkimise teadaolevad asjaolud koos arvamusega tervisekahjustuse tekkimise ja teenistusülesannete täitmise vahel meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumis e kohta ; 4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste, vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse ja kestuse tuvastamise kohta. (2) Kui püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest haigusest või vigastusest, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele ka eraldi igast haigusest või vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus. (3) Terviseseisundi hindamist korraldava üksuse ülem võib püsiva tööv õimetuse tuvastamiseks küsida vajadusel mitme ter viseseisundit hindava arsti arvamust. § 4. Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev (1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud juhul. (2) Püsiva töövõimetuse esmakordsel tuvastamisel isikul, kes oli käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise ajal töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu sama haiguse või vigastuse tõttu, mis on põhjustanud püsiva töövõimetuse, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks ajutise töövõimetuse lõppemisele järgnev päev. (3) Püsiva töövõimetuse tuvastamise korduval taotlemisel käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks eelnevalt tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev. (4) Käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks terviseseisundi hindamiseks määratud täht aeg. § 5. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg (1) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Juhul kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tuvastamist tagasiulatuvalt, võib selleks piisavate andmete olemasolul tuvastada püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt alates teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tekkimise päevast, kuid mitte üle ühe aasta hiljem. § 6. Püsiva töövõimetuse põhjus Püsiva töövõimetuse põhjus on kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustus, kui terviseseisundit hindav arst teeb kindlaks meditsiinilise seose kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude , haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel. § 7. Püsiva töövõimetuse ulatus (1) Püsiva töövõimetuse ulatus määratakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna. (2) Töövõime kaotuse protsendi suurus määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas 1 „Töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend“ toodud juhendile. (3) Käesoleva määruse lisas 1 toodud juhendit kohaldatakse ainult nendest tervisekahjustustest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, mille tekkimise puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmisega kaitseväe- või asendusteenistuses. (4) Kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud kahest või enamast sama organi või organsüsteemi talitlust mõjutavast funktsioonihäirest tingitud püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõime kaotuse protsendiks kõrgeim üksikule funktsioonihäirele vastav protsent. (5) Kui isikul esinevad samaaegselt funktsioonihäired, mis mõjutavad mitme organi või organsüsteemi talitlust, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud juhendile määratud kõige raskema funktsioonihäire protsenti järgnevalt: 1) protsenti korrutatakse indeksiga 1,1, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 10–20%; 2) protsenti korrutatakse indeksiga 1,2, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 30–40%; 3) protsenti korrutatakse indeksiga 1,3, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 50–80%. § 8. Püsiva töövõimetuse kestus ja selle tuvastamise alused (1) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega: 1) kuus kuud; 2) üks aasta; 3) kaks aastat; 4) kolm aastat; 5) viis aastat; 6) kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viis aastat. (2) Püsiva töövõimetuse kestus määratakse alates püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud juhtudel on püsiva töövõimetuse viimaseks päevaks püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud juhtudel tunnistatakse isik püsivalt töövõimetuks mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni. (5) Püsiva töövõimetuse kestuse tuvastamisel on aluseks: 1) haiguse või vigastuse raskusaste ja organismi funktsionaalne seisund; 2) haiguse või vigastuse raskusastme ja organismi funktsionaalse seisundi muutumise senine kiirus ja edasine prognoos. (6) Püsiva töövõimetuse kestust ei määrata, kui tervisekahjustus on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu asendusteenistuses. § 9. Püsiva töövõimetuse korduv tuvastamine (1) P üsiva töövõimetuse korduva tuvastamise taotlemiseks määratakse tähtaeg püsiva töövõimetuse kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäevaks, kui püsiva töövõi metuse kestus määratakse tähtajaks, mis saabub enne vanaduspensioniikka jõudmist. (2) Püsiva töövõimetuse korduvaks tuvastamiseks esitab isik terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele käesoleva määruse lisas 2 „Taotlus püsiva töövõimetuse tuvastamiseks“ toodud taotluse. (3) Kui isik mõjuvatel põhjustel ei esita taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul püsiva töövõimetuse korduvaks tuvastamiseks, võib terviseseisundi hindamist korraldav üksus tähtaja ennistada. (4) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda püsiva töövõimetuse korduvat tuvastamist enne käesoleva määruse § 8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise tähtaega. (5) Püsiva töövõimetuse korduva tuvastamise taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tuvastatakse püsiv töövõimetus alates uue taotluse esitamise päevast. § 10. Terviseseisundi hindamise kokkuvõte (1) Püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostatakse käesoleva m ääruse §-s 3 sätestatud arvamuse või arvamuste põhjal terviseseisundi hindamise kokkuvõte, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) püsiva töövõimetuse tekkimise aeg ja vajadusel tagasiulatuvalt tuvastatud püsiva töövõimetuse tekkimise aeg; 2) tuvastatud meditsiiniline seos kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse ning püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine; 3) püsiva töövõimetuse kestus; 4) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides; 5) püsiva töövõimetuse korduva tuvastamise taotlemise tähtaeg käesoleva määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhul; 6) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäev. ( 2 ) Terviseseisundi hindamise kokkuvõtte kinnitab terviseseisundi h indamist korraldava üksuse ülem. (3) Terviseseisundi hindamise kokkuvõte tehakse teatavaks isikule ja edastatakse teenistusalase tagatise määramise õigust omavale asutusele või selle allüksusele. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 29. juuni 2016. a määrus nr 10 „Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. Lisa 1. Töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend Lisa 2. Taotlus püsiva töövõimetuse tuvastamiseks KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 29. juuni 2016. a määruse nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 195 lõike 4 alusel. Kaitseministri 29. juuni 2016. a määruses nr 16 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt id 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2 ) Tugikeskus koostab isikule tegevuskava, hinnates taotleja vajadust sotsiaalteenuse, abivahendi või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele ja lisakulude hüvitamise vajalikkust.“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tegevuskava koo statakse kuni kolmeks aastaks ning kinnitatud tegevuskava tehakse isikule teatavaks. (5) Vajaduse korral võib tugikeskus läbi viia tegevuskava täitmise vahehindamise . (6) Tegevuskava täitmise vahehindamise või isiku taotluse alusel muudetud tegevuskava tehakse isikule teatavaks.“; 5) paragrahvi 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahvi 8 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja Kaitseväe arstliku komisjoni hinnangu“ ; 7) määruse lisad 1 – 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 – 2. Lisa 1 Taotluse vorm Lisa 2 Tegevuskava KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse t uvastamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 60 1 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, sell e ulatuse ja põhjuse tuvastamist, kui vigastus on tekkinud: 1) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud sõjaväelises väljaõppes osalemisel; 2) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel; 3) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel. (2) Käesolev a määruse alusel tuvastatakse püsiv töövõimetus isikul (edaspidi isik ) , kes on esitanud Kaitseliidule taotluse Kaitseliidu seaduse § 61 lõikes 4 või kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ühekordse hüvitise saa miseks ja kelle puhul on Kaitseliidu § 66 lõike 1 alusel kindlaks tehtud teenistusalase tagatise saamise õigust välistavate asjaolude puudumine. § 2. Püsiva töövõimetuse tuvastamine (1) Püsiv töövõimetus tuvastatakse isiku terviseseisundi hindamisega Kaitseväe s terviseseisundi hindamist korraldavas struktuuriüksuses või selle allüksuses (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus ). (2) Kaitseliit teeb terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele ettepaneku p üsiva töövõimetuse tuvastamiseks ning edastab kokkuvõtte Kaitseliidu seaduse § 60 lõigetes 1 ja 4 sätestatud uurimise kohta ning vajadusel muud andmed vigastuse tekkimise kohta. (3) Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks hindab isiku terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst (edaspidi terviseseisundit hindav arst ), kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid ja eksperte . (4) Juhul kui tervise infosüsteemi kantud andmed isiku terviseseisundi ja ravi kohta on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib terviseseisundit hindav arst teha isikule läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid või suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul annab eriarst või muu ekspert talle edastatud andmete ja vajadusel tema poolt tehtud läbivaatuse tulemuste põhjal kirjaliku arvamuse isikul tuvastatud vigastuse tekkimise aja ja põhjuse ning sellest tingitud töövõime kaotuse ulatuse kohta. (6) Kui vigastuse tekkimisest on möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ja organismi funktsionaalne seisund ei ole stabiilne, võib terviseseisundit hindav arst isiku terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud. § 3. Arvamus (1) Terviseseisundit hindav arst koostab käesoleva määruse paragrahvis 2 sätestatud terviseseisundi hindamise kohta kirjaliku arvamuse, mis koosneb järgmistest andmetest: 1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga; 2) andmed isiku ravi, teostatud terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide, kaasatud ekspertide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta; 3) vigastuse tekkimise teadaolevad asjaolud koos arvamusega meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumise kohta vigastada saamise ja teenistuskohustuse täitmise vahel; 4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise kohta. (2) Kui püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest vigastusest, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele ka eraldi igast vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus. (3) Terviseseisundi hindamist korraldava üksuse ülem võib püsiva töövõimetuse tuvastamiseks küsida vajadusel mitme terviseseisundit hindava arsti arvamust. § 4. Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev (1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tege mise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks terviseseisundi hindamiseks määratud tähtaeg. § 5. Püsiva töövõimetuse põhjus Püsiva töövõimetuse põhjus on Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastus, kui terviseseisundit hindav arst teeb kindlaks meditsiinilise seose olemasolu vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel. § 6. Püsiva töövõimetuse ulatus (1) Püsiva töövõimetuse ulatus määratakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna. (2) Töövõime kaotuse protsendi suurus määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas „Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend“ toodud juhendile. (3) Käesoleva määruse lisas toodud juhendit kohaldatakse isiku terviseseisundi hindamisel ainult nendest vigastustest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, mille tekkimise puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos teenistus kohustuse täitmisega Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel. (4) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 3 1 punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tekkinud kahest või enamast sama organi või organsüsteemi talitlust mõjutavast funktsioonihäirest tingitud püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõime kaotuse protsendiks kõrgeim üksikule funktsioonihäirele vastav protsent. (5) Kui isikul esinevad samaaegselt funktsioonihäired, mis mõjutavad mitme organi või organsüsteemi talitlust, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile määratud kõige raskema funktsioonihäire protsenti järgnevalt: 1) protsenti korrutatakse indeksiga 1,1, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 10–20%; 2) protsenti korrutatakse indeksiga 1,2, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 30–40%; 3) protsenti korrutatakse indeksiga 1,3, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 50–80%. § 7. Terviseseisundi hindamise kokkuvõte (1) Püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta koostatakse käesoleva määruse §-s 3 sätestatud arvamuse või arvamuste põhjal kokkuvõte, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) tuvastatud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse ja püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine; 2) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides; 3) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev. (2) Terviseseisundi hindamise kokkuvõtte kinnitab terviseseisundi hindamist korraldava üksuse ülem. (3) Terviseseisundi hindamise kokkuvõte tehakse teatavaks isikule ja Kaitseliidule. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 22. augusti 2016. a määrus nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. Lisa: Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 62 lõike 2 alusel. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna d „Kaitseväe arstliku komisjoni otsus“ sõnadega „terviseseisundi hindamise kokkuvõte“. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 16. mai 2018. a määruse nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ muutmine Kaitseministri 16. mai 2018. a määruses nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikule komisjonile“ sõnadega „Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus )“; 2) paragrahvi 4 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Terviseseisundi hindamist korraldav üksus koostab isikule r aviplaani 30 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud ettepaneku ja vajalike dokumentide saamisest. “; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Raviplaani koostamiseks hindab isiku terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid .“; 4) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) raviplaani kehtivuse tähtaega.“; 5) paragrahvi 4 lõike s 6 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlikule komisjonile“ sõnaga „Kaitseliidule“; 6) paragrahvi 4 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul hindab Kaitseväe juhataja määratud arst isiku terviseseisundit ja lisaravi vajadust raviplaanis märgitud tervisehäirete puhul ning vajadusel koostatakse uus raviplaan 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse saamisest.“. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrus e nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 156 lõike 7 alusel. § 1. Kaitseministri 6. veebruari 2013 . a määruses nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ tehakse järgmised muudatused : määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning tegevteenistuses olemise kohustuse määramise tingimused ja kord “; paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitsevägi või Kaitseliit koostab ressursimahuka koolituse kulu arvestamise teatise, mis edastatakse enne koolitusele saatmise otsuse tegemist koolitusele saadetavale tegevväelasele ressursimahukal koolitusel osalemise nõusoleku saamiseks.“; paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi või Kaitseliit esitab tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise nõude (edaspidi hüvitamisnõue ) koos tegevteenistussuhte lõpetamisega või 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse § 156 lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolust teada saamisest arvates.“; paragrahvi 3 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt vabastamisest arvates“; paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „Ressursimahukal koolitusel osalenud tegevväelane on kohustatud koos koolitusel oldud ajaga jätkama tegevteenistuses, kui õppemaksu või koolitustasu tasus riik, sõltuvalt ressursimahuka koolituse kulust alljärgnevalt: 1) kuni 9 999,99 eurot – 1 aasta; 2) 10 000 eurot (kaasa arvatud) kuni 49 999,99 eurot – 2 aastat;“; paragrahvi 4 lõigetest 2–4 jäetakse välja tekstiosa „, kes enne koolitusele asumist on võetud määramata tähtajaga tegevteenistusse,“; paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Tegevväelane, kes on olnud teenistuses alla poole käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, peab hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kulu.“; paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt ühe kuu kaupa alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni.“; paragrahvi 5 1 täiendatakse lõigetega 3 – 6 järgmises sõnastuses: „ (3) Ajavahemikul 1. jaanu a rist 202 1 kuni 31. detsemberini 202 1 käesoleva määruse § 2 lõike 1 alusel koostatud ressursimahuka koolituse arvestamise teatises märgitud teenistuses olemise kestust võib Kaitseväe või Kaitseliidu ja tegevväelase kahepoolse kirjaliku kokkuleppe alusel muuta 60 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates, arvestades käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktide 1 ja 2 alates 202 2 . aasta 1. jaanuaril kehtivat redaktsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sõlmitud kokkulepe loetakse ressursimahuka koolituse kuluarvestamise teatise lahutamatuks osaks. (5) Kui tegevväelane on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks enne 202 2 . aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ressursimahuka koolituse kulu arvestusel käesoleva määruse § 5 lõike 3 202 1 . aasta 31. detsembril kehtivat redaktsiooni. (6) Kui tegevväelane on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks alates 202 2 . aasta 1. jaanuarist, kohaldatakse ressursimahuka koolituse kulu arvestusel käesoleva määruse § 5 lõigete 2 1 ja 3 alates 202 2 . aasta 1. jaanuarist kehtivat redaktsiooni.“. § 2. Määrus jõustub 202 2 . aasta 1. jaanuaril. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 2. aprilli 2019. a määruse nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ muutmine Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 13 lõikele 5 alusel. § 1. Kaitseministri 2. aprilli 2019. a määruse nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ muutmine Kaitseministri 2. aprilli 2019. a määruse s nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Nõuded üksuste reageerimiskiirusele ja varustatusele“; 2) määruse § 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse lisa 2 tunnis tatakse kehtetuks . § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022 . aasta 1. jaanuari l. RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri 31 . detsembri 20 03 . a määruse nr 113 „ Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel “ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 4 alusel. Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ paragrahvi 2 lõike 2 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) asendusteenistuja ja erakorralises reservasendusteenistuses osaleva reservasendusteenistuja kohta Kaitseressursside Amet;“. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 27 1 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala 2. peatükk Terviseseisundi hindamise kord § 2. Terviseseisundit hindav arst § 3. Arvamus § 4. Tervisekaart 3. peatükk Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud Kaitseressursside Ametis § 5. Kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku j a kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine 4. peatükk Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud Kaitseväes § 6. Tegevväelase terviseseisundi hindamine § 7. Ajateenija terviseseisundi hindamine § 8. Reservväelase terviseseisundi hindamine KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kutsealuse, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 36 lõike 2, § 80 lõike 4 ning § 81 lõike 5 1 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestata kse kutsealuse, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku sõidu- ja toi du kulu katteks makstava hüvitise (edaspidi hüvitis ) maksmise tingimused, kord ja ulatus järgnevatel juhtudel: 1) kutsealuse, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindami seks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimine vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 34 lõikele 2, § 72 lõikele 2, § 81 lõikele 5 ning § 82 lõikele 9 ; 2) kutsealuse kutsesobivuse hindamine Kaitseressursside Ametis vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 35 lõikele 3 . § 2. Hüvitise saaja Õigus hüvitisele on: 1) k u tsealusel, kes on ettenähtud ulatuses osalenud terviseseisundi hindamise ks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel; 2) reservis oleval isikul ja kaitseväekohustust võtta soovival isikul, kes on ettenähtud ulatuses osalenud terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul. § 3. Hüvitise ulatus (1) Terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning kutsealuse kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud hüvitise ulatus on 10 eurot. (2) K utsealuse, reservis oleva isiku või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku suunamisel arstlikule läb ivaatusele või terviseuuringule raviasutusse, mis asub rahvastikuregistri andmetel tema eluko haga või tema poolt terviseseisundi hindamiseks valitud asukohaga võrreldes teise s maakon nas, on hüvitise ulatus 40 eurot. (3) Kutsealuse, reservis oleva isiku või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel välisriigis, terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul või kutsealuse kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud hüvitise ulatus 70 eurot. § 4. Hüvitise maksmine (1) Hüvitise saamiseks esitab kutsealune, reservis olev isik või kaitseväekohustust võtta sooviv isik Kaitseressursside Ametile arvelduskonto andmed. (2) Kaitseressursside Amet otsustab hüvitise maksmise seitsme kalendripäeva jooksul, kui hüvitise saaja on läbinud arstliku läbivaatuse või terviseuuringu terviseseisundi hindamiseks ettenähtud ulatuses või viibinud kutsesobivuse hindamisel ning esitanud arvelduskonto andmed. Kaitseväekohustuslaste registrist edastatakse väljamaksmisele kuuluva hüvitise summa ja arvelduskonto andmed riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Hüvitise summa kantakse arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul hüvitise määramisest arvates. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 202 2 . aasta 1. jaanuaril. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 24. jaanuari 2013. a määrus nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 156 10 lõike 6 alusel. alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse loetelu dokumentidest ja esemetest, mis peavad kaitseväekohustuslasel ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikul olema kaasas, kui ta ilmub mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta. § 2. Dokumentide loetelu Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik on kohustatud mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel võtma kaasa järgmised dokumendid: 1) isikut tõendav dokument; 2) juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (olemasolul); 3) arvelduskonto number (olemasolul); 4) sõjaaja ametikoha teatis (olemasolul). § 3. Esemete loetelu Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik on kohustatud mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel võtma kaasa järgmised esemed: 1) identifitseerimiskoodiga isikuplaat (olemasolul); 2) isiklikud hügieenitarbed; 3) aastaajale vastav riietus ja jalanõud; 4 ) sõjaväerelv ja laskemoon (olemasolul); 5 ) taskunuga; 6 ) vahend tule süütamiseks; 7 ) saapahooldusvahendid; 8 ) ühe päeva toit ja veepudel; 9 ) sularaha ja kirjatarbed; 10 ) eriarsti poolt määratud retseptiravimid kuni kaheks päevaks; 11 ) Kaitseväe väljastatud kaitseväelase individuaalvarustus (olemasolul). § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. KAITSEMINISTER MÄÄRUS Tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 156 7 lõike 1 alusel. § 1. Tegevväelase sõjaaja ametikohtade palgaastmestik (1) Määrusega kehtestatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelaste ametikohtade palgaastmestik. (2) Palgaastmestik on toodud määruse lisas. § 2. Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk on kaitseväeteenistuse seaduse § 129 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud põhipalk. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Lisa K aitseministri XX.XX.XXXX määrus nr XX „Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmest ik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk“ LISA Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmestik Palgatase Madalam määr Kõrgem määr ST7 4401 4800 ST6 3801 4400 ST5 3201 3800 ST4 2601 3200 ST3 2001 2600 ST2 1401 2000 ST1 800 1400 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskir i L isa 2 Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude kavandid VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus e nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruses nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks . VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määrus e nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 27 1 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määruses nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „arstliku komisjoni otsuse kohaselt“; 2) määruse lisa 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 ja 2 . VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus e nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 53 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 5 punkt id 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) teave terviseseisundi hindamiseks arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele kutsumise ja kohale ilmumise kohta; 2) teave terviseseisundi hindamisel tuvastatud kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse kohta;“ 2) paragrahvi 8 lõike 5 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) teave terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemuste kohta.“; 3) paragrahvi 8 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „ja arstlike komisjonide“; 4) paragrahvi 11 lõike 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kaitseväeteenistuse seaduse alusel kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindav arst ; “; 5) paragrahvi 11 lõike 1 punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 8) Kaitseministeerium;“; 6) paragrahvi 19 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kaitseväeteenistuse seaduse § 214 1 lõike 3 alusel Kaitseministeeriumi poolt kaasatud eriarstil terviseseisundi hindamisega seotud otsuse peale esitatud vaide lahendamiseks;“ . VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus e nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse s nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 6 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi edastavad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuse seaduse §- s 27 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtava terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid ja terviseseisundit kirjeldavad andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud andmekoosseisus.“ . 2) määrust täiendatakse paragrahviga 19 1 järgmises ulatuses: „ § 19¹ Andmesubjekti õigus keelata kolmanda isiku ja tema ülesannete täitmisesse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs isikuandmetel e (1) Andmesubjektil on õigus keelata Kaitseväe, Kaitseressursside Ameti, Kaitseministeeriumi, terviseseisundi hindamisse kaasatud ja vaide lahendam isse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs oma isikuandmetele. (2) Andmesubjektil on lõikes 1 kehtestat ud õigust võimalik teostada infosüsteemi vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale . (3) Andmesubjekti tahteavalduse saamisel vastavalt §-s 15 kehtestatud tingimustele sulgeb infosüsteemi volitatud töötleja viivitamata juurdepääsu andmesubjekti isikuandmetele. “. VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõigete 2 ja 12, § 64 lõigete 2 ja 5 1 , § 80 lõike 6, § 80 8 lõike 4 ning § 80 14 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruses nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstav toetus (1) Reservasendusteenistujale makstakse toetust alates kutsel näidatud kohta saabumise päevast kuni reservasendusteenistuses osalemise lõppemiseni. (2) Reservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses osalemise aja eest toetust 37 eurot päevas. 3) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse ning reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse maksmine“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Reservasendusteenistujale makstakse reserv asendusteenistuses ja erakorralises reserv asendusteenistuses osalemise aja eest toetust 14 päeva jooksul pärast reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse lõppemist reservasendusteenistuja esitatud, Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud arvelduskontole.“; 5) paragrahvi 4 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja toetust ning tasu arvestatakse ja makstakse Kaitseressursside Ametis kehtiva töötasu maksmise korra järgi.“; 6) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ajateenija, reservväelase, asendusteenistuja või reservasendusteenistuja püsielukoht asub välisriigis, võib tema kirjaliku avalduse alusel maksta §-des 1–3 2 nimetatud toetuse ja tasu välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole.“; 7) paragrahvi 4 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja toetust ja tasu ei maksta aja eest, mille jooksul asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja oli omavoliliselt teenistuskohast lahkunud.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022 . a. VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks ning terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemisek s vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõike 9 ja Kaitseliidu seaduse § 60 lõike 5 3 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamise ning terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks vajalike tervise infosüsteemist väljastatavate andmete loetelu ja päringute perioodid. (2) Tervise infosüsteemist andmete väljastamiseks on käesoleva määruse paragrahvides 2–5 sätestatud päringute tegemise õigus kaitseväeteenistuse seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja Kaitseliidu liikme terviseseisundit hindaval või terviseseisundi hindamisega seotud otsuse peale esitatud vaide lahendamisse kaasatud arstil. (3) Kaitseministeeriumil on kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks ning terviseseisundi hindamisega seotud otsuse peale esitatud vaide lahendamiseks juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud päringute alusel tervise infosüsteemist väljastatud andmetele. § 2. Kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks väljastatavate andmete loetelu ja päringute perioodid (1) Kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks väljastatakse tervise infosüsteemist päringu alusel kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku (edaspidi isik ) terviseseisundi kohta järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervisedeklaratsioon, mis on täidetud päringule eelneva 90 päeva jooksul; 2) käesoleva määruse lisas 1 „Kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks ning teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tervise infosüsteemist väljastatavate andmete loetelu“ nimetatud andmed ambulatoorselt epikriisilt , statsionaarselt epikriisilt ja saatekirja vastuselt ning kuvatakse viide allikale. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed väljastatakse päringule eelneva viie aasta kohta, välja arvatud: 1) käesoleva määruse lisas 2 „Diagnooside loetelu, mille korral väljastatakse kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks andmed isiku sünnist alates“ nimetatud diagnooside osas, mille kohta väljastatakse andmed isiku sünnist alates ambulatoorselt epikriisilt , statsionaarselt epikriisilt ja saatekirja vastuselt ning kuvatakse viide allikale; 2) operatsioonide osas, mille kohta väljastatakse andmed isiku sünnist alates. § 3. Teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahelise meditsiinilise seose tuvastamiseks väljastatavate andmete loetelu ja päringute perioodid (1) Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahelise meditsiinilise seose tuvastamiseks väljastatakse tervise infosüsteemist päringu alusel käesoleva määruse lisas 3 „ Teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahelise meditsiinilise seose tuvastamiseks tervise infosüsteemist väljastatavate andmete loetelu “ nimetatud andmed ambulatoorselt epikriisilt , statsionaarselt epikriisilt ja saatekirja vastuselt ning kuvatakse viide allikale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed väljastatakse isiku sünnist alates. § 4. Teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks väljastatavate andmete loetelu ja päringute perioodid (1) Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks väljastatakse tervise infosüsteemist päringu alusel käesoleva määruse lisas 1 nimetatud andmed ambulatoorselt epikriisilt , statsionaarselt epikriisilt ja saatekirja vastuselt ning kuvatakse viide allikale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed väljastatakse päringule eelneva viie aasta kohta. § 5. Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise ja vigastada saamise vahelise meditsiinilise seose ning vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks väljastatavate andmete loetelu ja päringute perioodid (1) Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise ja vigastada saamise vahelise meditsiinilise seose tuvastamiseks väljastatakse tervise infosüsteemist andmed vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 3 sätestatule. (2) Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks väljastatakse tervise infosüsteemist andmed vastavalt käesoleva määruse paragrahvis 4 sätestatule. Lisa 1. Kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks ning teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tervise infosüsteemist väljastatavate andmete loetelu Lisa 2. Diagnooside loetelu, mille korral väljastatakse kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks andmed isiku sünnist alates Lisa 3. Teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahelise meditsiinilise seose tuvastamiseks tervise infosüsteemist väljastatavate andmete loetelu Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Väljatöötamiskavatsuse märkuste tabel Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Justiitsministeerium 1. VTK punkt I.1.1.- oleme juba varasemalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et regulatsioon teatud kuritegude toimepanemise eest karistatud isikute ajateenistusse võtmise välistamise kohta on ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist. Ühelt poolt on regulatsioon liiga lai ning välistab liiga suure hulga karistatud isikute ajateenistusse võtmise, teiselt poolt on ka praktikas probleeme olemasoleva regulatsiooni rakendamisega, eriti olukordades, kus isikule mõistetud karistus (vangistus) on jäetud tingimuslikult osaliselt või täielikult täitmisele pööramata. Eeltoodust tulenevalt tervitame Kaitseministeeriumi algatust vaadata üle kaitseväest vabastuse aluseks olevate KarS peatükkide asjakohasus ning täpsustada vastavaid mõisteid seaduses. Ka meie leiame, et ei ole loogiline, miks täna vabastatakse kaitseväeteenistusest isik, kes on nt alaealisena toime pannud varguse, kuid ei vabastata isikut, kes juhib kuritegelikku ühendust. Kas kaitseväeteenistusest vabastamine peaks olema seotud kuriteo raskusastme või mõistetud karistuse pikkusega, on otsustamise koht. Soovitame aga kindlasti läbi mõelda, mis on karistatud isiku kaitseväest vabastamise eesmärk, kuivõrd selle mõistmine aitab ka keelu sihtgruppi paremini piiritleda. Seadusemuudatusi välja töötades võiks tähelepanu pöörata ka küsimusele, kas ajateenistusest vabastamine on lõplik otsus või peaks/võiks selle üle vaadata teatud aja pärast – nt kui isik on karistatud alaealisena kergema rikkumise eest, jõuab karistus enne 28-aastaseks saamist kustuda. Täna on KVTS § 39 lõike 1 punkti 3 alusel tehtav vabastamise otsus meile teadaolevalt lõplik, s.t karistuse kustumise korral isikut kaitseväkke ei kutsuta. Arvestatud. E elnõu sättesse on lisatud täiendus, mille kohaselt ajateenistusse asumisest vabastamisel lähtutakse ka sellest, kas karistuse andmed on karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi. Seega on kutsumise st vabastamise alus kuriteo raskusaste ja sellest tulenev karistuse pikkus ning karistuse andmete kehtivus. 2. VTK punkt I.1.9. – Justiitsministeerium toetab kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide väärkasutuse probleemi lahendamist nendel juhtudel, kui see kahjustab konkreetsel juhul avaliku võimu toimimist. Nii leidis ka Tallinna Ringkonnakohus 29.06.2015, otsuses 4-15-1971[1]: „Seega on oluline tõlgendada KarS § 277 koosseisu süstemaatiliselt, eristamaks olukordi, kus ka vormiriietuse või ametitunnuse kasutamiseks formaalselt õigustamata isik vormiriietust või ametitunnust kasutab ja sellega ka avalikku võimu toimimist kahjustab, olukordadest, kus kasutamine võib küll olla õigustamatu, kuid avaliku võimu toimimise kahjustamine on sellegipoolest välistatud. Väärteona karistatav on neist üksnes esimesena kirjeldatud juhtum.“ Õige on, et inimene peab aru saama, et tema suhtes võimu rakendajal on selleks pädevus ja volitus. Küllap võib sellise õiguse olemasolu järeldada ka vormiriietusest, eriti siis, kui vormil on eraldusmärgid. Selguse ja arusaadavuse eesmärgil on KorS §-s 11 kirjas korrakaitseorgani selgitamiskohustus, mille järgi peab järelevalvemeedet kohaldama asuv ametiisik esitlema ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitama isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja andma isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta. Kindlust, nagu oleks kaitseväe vormile sarnaneva mustriga riietuse kandmine Eesti ühiskonnas suur probleem, ei anna vaat et olematu kohtupraktika. Praktikas aset leidnud probleeme ei ole kirjeldatud ka VTK-s. Ilma nendeta ei saa väita, et tegemist on sellise kaaluga küsimuse ja probleemiga, mis õigustab riiki põhiõiguste kasutamisse sekkuma tänasest ulatuslikumalt. Kõikidel põhjendatud juhtudel, kui üksnes vormiriietuse või selle eraldusmärkide kandmine kahjustab avaliku võimu toimimist, saab politsei ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks reageerida ning valida juhtumi tehioludele vastavad meetmed. Nõustuda võib etteheitega, et selliseks sekkumiseks peab politseil olema sekkumist õigustav norm ehk selge materiaalõiguslik keeld (nt eraldusmärkide osas). Riiklik järelevalve on aga haldusväliste isikute üle ega hõlma rikkumisi, mida paneb toime kaitsevägi ise. Lahendamist vajav probleem on see, et mitte keegi ei rakendaks avalikku võimu, kui tal selleks pädevust ega volitus ei ole. Olgu selleks VTK temaatikale lisaks nt valdusse sisenemine rahvaloenduse, suitsuanduri olemasolu kontrolli või muul ettekäändel, sõiduki peatamine dokumentide kontrollimiseks või selle võõrandamine liiklusohtliku olukorra lahendamiseks, tööohutuse kontrollimiseks vms. VTK-s kirjeldatakse probleemi, kus eriti just kriisi või rahutuse ajal võib vormiriietuse või sellega sarnaneva riietuse kandja luua vale pildi kaitseväe tegutsemisest. Samas kehtiks keeld peamiselt hoopis rahuajal, mil üldjuhul kaitseväel sekkumisvolitusi ei ole. Kaitseväe vormiriietusele sarnaneva riietuse kandmine ei ole üldjuhul ühiskonnas pahakspandav, küll on lubamatud avaliku võimu rakendamise pettused. Riietus võib viidata hoopis jahipidamisele. Arvestades, kui tavapärane on täna n-ö laigulise mustriga riietus- vm esemete kandmine, on kavandatava muudatuse mõju ulatuslik. Lisaks etenduskunstid, temaatilised üritused vms. Laigulise mustriga riiet võib vabalt osta kangapoest ning toota sellest esemeid tsiviilkäibeks (vestid, kotid, püksid, telgid jm). Teeme ettepaneku piiritleda haldusväliste isikute tekitatud probleem üksnes kaitseväe eraldusmärkide väärkasutamisega (vrdl KarS § 105). Probleemi olemus ja ulatus määrab selle, kas piisab politseilisest sekkumisest või on põhjendatud anda täiendav järelevalvepädevus ja –volitused nt ka kaitseväele. Juhul, kui kaitseväegi ei soovi n-ö vanade vormide tsiviilkäibes kandmist, siis võib kaaluda lahendust, kus need tagastatakse pärast kandmise lõppu. Antud selgitus. Kohtupraktika puudub, sest õigusnorm on seni puudunud. Samuti ei ole võimalik piiritleda probleeme vaid eraldusmärkide väärkasutusega, sest kõrvaliste isikute arusaamine tekib sarnasest vormist isegi, kui sel eraldusmärke ei ole või on muud sarnased märgid, mis tegelikult ei ole Kaitseväe üksuste sümboliteks. Samuti märgime, et Kaitsevägi võtabki kasutuslepinguga kasutusse antava vormiriietuse lepingu lõppedes tagasi, kuid see ei ole lahendanud probleemi. Vale pildi loob kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik kandja igal ajal. Selle olukorra mõjud ja riskid olulisteks mitte soovitud tagajärgedeks on suuremad kriisi ja sõja ajal. Et olla valmis reageerima kriisi ja sõja ajal, peavad õigused olema ka igapäevaselt, kus nende kasutamist peab harjutama ning protseduure vajadusel parandama. 3. VTK punkt I.1.2.2. – viidatakse sellele, et uus lähenemine võimaldab määrata tegevväelasele madalamat auastet nõudvale ametikohale ilma, et peaks nõusolekut küsima ja selleks, et tegevväelasele oleks tagatud suurem õiguskaitse palga säilimise osas, muudetakse KVTSi nii, et teenistuse huvides teisele ametikohale viimisel seatakse palga vähenemise piiriks 10% senisest palgast. Jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse sellega suurem õiguskaitse (mh tekib võimalus ilma nõusolekuta madalamat auastet nõudvale ametikohale nimetada, mida kehtiv KVTS ei luba). Antud selgitus. KVTSi § 92 lg 4 kohaselt võib tegevväelase teenistuse huvides nimetada madalamale rahuaja ametikohale tegevväelase kirjalikul nõusolekul Tegevväelase liikumine rahuaja ametikohtade vahel teenistuslikke huve arvestades toimub vertikaalselt või horisontaalset. Kui vertikaalne liikumine toob kaasa liikumise juhtimistasandite vahel, kus rahuaja ametikohale nimetamine võib eeldada uue auastme andmist, ei ole välistatud ka liikumine rahuaja ametikohale, mille eelduseks on tegevväelasel olemasolevast auastmest madalam auaste. Eelnimetatud juhul võib tegevväelase rahuaja metikohale nimetada, kui selleks on olemas tegevväelase kirjalik nõusolek. Alates 01.04.2013 jõustunud KVTSiga muutus tegevväelaste palgakorraldus. Kui enne 01.04.2013 oli tegevväelase palk seotud otseselt tema auastmega või ametikoha auastmega, siis alates 01.04.2013 on palk seotud rahuaja ametikohaga, millele isik nimetatakse. Auaste on üks ametikohale nimetamise eeldustest. Samas on esinenud praktikas olukordi, kus samade kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega kaks ametikohta on erinevalt tasustatud, lähtudes ametikoha funktsioonist ja mõjuulatusest. Samas on nõutav tegevväelase nõusolek üksnes olukordades, kus ta viiakse madalamale rahuaja ametikohale teenistuse huvides. Näiteks roteeritakse Kaitseväes aastas keskmiselt 130 vanemohvitseri ametikohal olevat tegevväelast, keelest vahemikus 20-30 on toiminud palga vähendamine, mis on jäänud 5-7% vahemikku (150€ kuus). Rahuaja ametikohale nimetamiseks peavad olema täidetud ametikoha nõuded, milleks on ametikohal nõutav haridus, sõjaväeline auaste, sõjaväelineväljaõpe, vastavus tervise- ja füüsilistele nõuetele (KVTS §92 lg 3). Seega, iga ametikoht on seotud selgete kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega. Lähtudes eeltoodust, võib madalama ametikoha mõistet käsitleda selliselt, et tegevväelane nimetatakse ametikohale, mille kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded on madalamad kui ametikohal, millel isik teenis. Kaitseväeteenistuses lähtutakse karjäärisüsteemi ja rotatsiooni põhimõtete kujundamisel, et ametikohale kinnitatud põhipalga määr peab lähtuma ametikoha ülesannetest, mitte konkreetsest isikust, kes ametikohta täidab. See oli kehtiva palgasüsteemi loomisel üks peamisi eesmärke. Kui Kaitsevägi lähtuks praktikast, et teenistuse huvides uuele sama tasemega ametikohale nimetamisel tuleb küsida tegevväelaselt alati nõusolekut, kui tema palk uuel ametikoha väheneb, siis tähendaks see Kaitseväe jaoks sisuliselt seda, et tegevväelaste roteerimine senise praktika kohaselt muutuks võimatuks. Kaitseväel ei oleks võimalik isikut teenistuse huvides uuele ametikohale nimetada, kuivõrd sõltumata ametikoha ülesannetest nö külmutatud palgataseme säilitamine ei oleks kooskõlas palgasüsteemi eesmärkidega (palk lähtub ametikoha ülesannetest, mitte isikust) ega ka personalikulude paisumise tõttu enam riigile jõukohane. Senine teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise võimalus kui kaitseväeteenistuse eripära kaoks ära. Asjaolu, et sama tasemega uuele ametikohale määramisel võib isiku töötasu teatud määral väheneda, on olnud läbi aegade kaitseväeteenistuses tavapärane, mis on andnud võimaluse Kaitseväel tegevväelasi roteerida vajadusel ka teenistuse huvidest lähtuvalt. Iga kaitseväelane on pidanud oma elu korraldamisel arvestama võimalusega, et ta nimetatakse uuele ametikohale tema nõusolekuta. Teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise alus KVTS-is viitab olulisele avalikule huvile sõjaväelise auastmega ametikohtade operatiivse ümberkomplekteerimise suhtes. Seega on oluline, et roteerimise võimalus teenistuse huvides oleks ka edaspidi praktikas rakendatav. Kaitseväeteenistuse seaduses puudub sõnaselge keeld, mille järgi ei oleks võimalik tegevväelast nõusolekuta ühelt ametikohalt teisele üle viia juhul, kui uue ametikoha palk on senisest väiksem. Kuna kaitseväeteenistuse seaduses puudub regulatsioon, mis puudutaks üleviimisega kaasnevat põhipalga muutmist, st seda küsimust ei ole kaitseväeteenistuse seaduses reguleeritud ega ka sätestatud, et avaliku teenistuse seadus selles küsimuses ei kohaldu, kuulub kohaldamisele avaliku teenistuse seadus. Lisaks tuleneb KVTS § 128 lõikest 1, et tegevväelase palgale, palga komponentidele, palga vähendamise alustele, palga maksmise ajale ja viisile, palga maksmisele teenistusülesannete täitmise takistuse korral ning palga avalikustamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhipalga ühepoolse vähendamise keeld on avaliku teenistuse üldine põhimõte. Inimene peab saama teenistusse astudes usaldada, et tema teenistustingimused, sissetulek, sotsiaalsed tagatised jmt on üldiselt stabiilsed. Nii tuleneb ka ATS § 61 lõikest 3, et ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Eelnevast nähtub, et mõiste „madalam rahuaja ametikoht“ on õiguslikult sisustamata ja ekslik, ning ei ole seotud tegevväelaste palgasüsteemiga. Samuti ei taga senine regulatsioon tegevväelasele piisavas ulatuses kindlust palga säilimisele. Lähtudes senisest praktikast võib teoreetiliselt vähenda tegevväelase palga kuni vähima rahuaja palgataseme miinimummäärani, mis on 600€. 4. VTK punkt I.1.9. – arstlike komisjonide otsuste vaidlustamine ehk vaidemenetlus – kirjeldatud probleemi lahendusena (lk 15) nähakse selge erisuse loomist võrreldes haldusmenetluse seaduse §-ga 85. Tegemist oleks selge erisuse loomisega. Haldusmenetluse seaduse § 85 on kantud kassatoorsuse põhimõttest, mille kohaselt saaks vaideotsusega küll vaidlustatud otsustuse seaduslikkusele anda hinnangu ja selle vajadusel ka tühistada, kuid vaidlustatud otsustust vaideotsusega ei asendata ja küsimust sisuliselt uuesti ei lahendata. VTK-s kirjeldatud idee lähtekohaks on aga meritoorsuse põhimõte, mille kohaselt asendaks vaideotsus vaidlustatud haldusakti täielikult ehk vaidlusalune küsimus lahendatakse sellega uuesti. Samas lähtub meritoorsuse põhimõte teenistusliku järelevalve hierarhiast. Justiitsministeerium ei pea VTK-s kirjeldatud kavatsust võimatuks, kuid siiski tuleks edasiselt avada oluliselt õigusteoreetilisi kaalutlusi, eeskätt just meritoorsuse põhimõtte kohaldamise osas ehk kuidas paigutub ettepanek olemasolevasse õigussüsteemi. Arvestatud. Eelnõus on loobutud eraldi vaideorgani moodustamisest ning vaide lahendamine toimub HMSis sätestatud põhimõtete kohaselt. 5. VTK punktis I.3.12. märgitakse, et täiendava muudatusena on kavas tuua KVTSi § 31 lõikes 6 sätestatud volitusnormi (kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuete kehtestamine) puhul otsustuspädevus Vabariigi Valitsuse määrusest astme võrra madalamale ehk kaitseministri määruse tasandile. Seda põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on sisu poolest väga spetsiifilise regulatsiooniga ning kuna selle rakendamine kuulub ainult Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, siis ei ole dokumendi kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasemel põhjendatud. Esmalt märgime, et muudatus ei saa olla VTK punktis I.1.12. kirjeldatud probleemi lahenduseks. Kuna kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses reguleeritakse muuhulgas ka terviseseisundite ja erinevate haigustega seonduvat, siis puudutab viidatud spetsiifiline regulatsioon ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Sellest tulenevalt ei ole põhjendus, et regulatsiooni rakendamine kuulub ainult Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, määruse tasandi muutmiseks piisav. Lisaks tekib küsimus, kas nt kaitseväeteenistuskohustuslasele tervisenõuete kehtestamisel ei ole vaja kõrgemat otsustuspädevust kui vaid kaitseministri tasand. Arvestatud. Jääb Vabariigi Valitsuse määrus. 6. VTK punkti V.11.1. puhul (karistuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamine) tuleks eelnõu koostamise etapis lisada ligikaudne prognoos, kui paljud isikud, kes seni on igal aastal vabastatud ajateenistusse kutsumisest osutuksid muudatuse järgselt kutsutuks. Samuti tuleks täpsustada mõju riigiasutuste korraldusele, määratledes, kas KRA töökoormuse suurenemine tekitab vajaduse lisaressursi järele (loodavad töökohad) või tekitab vajaduse asutuse töökorralduse ümber korraldamise järele. Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud. 7. VTK punkti V.11.2. puhul (madalamale ametikohale nimetamine) tuleks eelnõu koostamise etapis vaadelda ka avalduvat sotsiaalset mõju – olukorras, kus ilma ametijuhendit muutmata on võimalik tegevväelane suunata tööle teisse geograafilisse paika võib avaldada mõju tegevväelaste õiguste kaitsele. Antud selgitus. Vt. punkt 3 selgitus. Täiendavalt on oluline mainida, et tänase regulatsiooni korral on õigus Kaitseväel nimetada tegevväelane teises paikkonnas asuvale rahuaja ametikohale. 8. VTK punkti V.11.4. puhul (distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine) tuleks eelnõu mõjuanalüüsis täpsustada prognoositav kinnipidamiste arv ja sihtrühma arvuline suurus. Samuti on tarvilik sihtrühma arvulise suuruse hinnang VTK punktide V.11.6. (psühholoogilise abi võimaldamine) ning V.11.7. (missioonijärgne tervisekontroll) puhul. Antud s elgitus . Eelnõu koostamise käigus loobuti distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise volitamise õiguse sätestamisest, kuna leiti, et VTKs kirjeldatud probleemi saab lahendada kehtiva regulatsiooni parema rakendamisega. 9. VTK punkti V.11.9. puhul (järelevalve vormiriietuse kasutamise üle) oleks eelnõu koostamise käigus oluline täpsustada lisanduv kontrolli töömaht, sealhulgas nii kontrolli läbiviimiseks kui hilisemaks rikkumiste menetlemiseks. Kontrolli töömahu prognoosi koostamisele aitaks kaasa ligikaudne hinnang seniste rikkumiste arvule. On olemas ka võimalus, et rikkumiste puudumise korral osutub muudatus ülereguleerimiseks ning sellest on võimalik loobuda, kuna praktikas puudub probleem, mida lahendada. Antud s elgitus . Kontroll lisandub vastavalt vajadusele. Sõjaväepolitsei ei hakka spetsiaalselt tänavatel patrullima ja järelevalvet teostama, vaid saab õiguse sekkuda juhtumite osas, mis juba täna toimuvad. Seega olulist ülesannete lisamahtu tänases olukorras ei kaasne. Küll aga võib olukord muutuda (nt Georgia, Ukraina) ning siis peab selline õigus juba olemas olema. Näitena võib tuua, kus Kaitseväe 2019 aasta suurõppuse Kevadtorm ajal õppuste piirkonnas liikus isik, kes kandis Kaitseväe vormi, ei olnud kaitseväeteenistuses ning autos olid demonstratiivselt ka Vene FR lipp ja Georgi lint. Kui SP patrull, kes tegi õppuste alal oma rutiinset tööd ja proovis teda kõnetada, siis isik istus autosse ja sõitis ära. Tema kavatsused ei saanud selgeks, kuid see tekitas arvestatava segaduse. 10. VTK punkti V.11.10. ja V.11.11. puhul (teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine ja vastava kaalutlusõiguse andmine) on edaspidi mõistlik käsitleda mõlema muudatuse mõjusid ühe tervikuna. Tegemist on ühe probleemi lahendamiseks tehtavate tegevustega ning muudatuste jõustamine on pigem terviklik protsess. Lisaks vajaks täpsustamist ka küsimus, kuidas satuvad kõrgkooli õppesse kadetid, kelle puuduvad stuudiumi läbimiseks vajalikud võimed. Võimalik, et probleemi lahendamisele aitaks kaasa tõhusama selektsioonisüsteemi juurutamine ning kadettide parem teavitamine tulevase õppe sisust. See aitaks vähendaks küll konkurssi ohvitseri õppesse kuid aitaks ennetada väljalangevust. Antud s elgitus . VTK-s ei väideta, et õppuritel puuduvad vajalikud võimed, vaid murekohaks on õppurite vale erialavalik, mistõttu nad õpingutest loobuvad. Vale erialavalik ei ole kõrgkooliõpingute puhul midagi eriskummalist ja sellega seisavad silmitsi kõik kõrgkoolid. Erinevalt n.ö tsiviilkõrgkoolidest, kus vale erialavaliku järel saab õppur lihtsalt lahkuda, siis KVA õppur peab vale erialavaliku tõttu n.ö trahvi maksma, st hüvitama õppekulud. 11. VTK punkti V.11.16. puhul (kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine) oleks oluline määratleda eelnõu ettevalmistamise käigus sihtrühma arvuline suurus ning tööõnnetuste episoodide arv aastas. Vastavalt SoM märkusele on muudatus eelnõust välja jäetud . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Toetame väljatöötamiskavatsuse (VTK) p 12 „Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine“ esitatud regulatiivset lahendust, millega arstlike komisjonide asemel antakse KVTS-is sätestatud otsustusõigus kindlaksmääratud ekspertarstidele, kes saavad oma ülesannete täitmiseks ühtlasi ka juurdepääsu kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseandmetele. Kindlasti ei toeta me ka alternatiivset lahendust paberil nõusoleku andmisega, kuna selle lahenduse korral eeldab see, nagu ka VTK-s öeldud, isiku KRA-sse kohaletulekut ning ei võimalda eelvaliku tegemist. Nii see kui ka hetkel kehtiv lahendus ühelt poolt takistavad ebamõistlikult täita KRA-le pandud ülesande täitmist, milleks on veenduda kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute tervisliku seisundi sobivuses, ning teisalt tekitab asjatut halduskoormust neile isikutele. Oleme seisukohal, et arstlikus komisjonis töötava arsti juurdepääs TIS-i andmetele ilma isiku nõusolekuta oleks kõige turvalisem, tõhusam ja vähem koormav kõikide osapoolte jaoks. Arvestatud. Rahandusministeerium 1. VTK-s tehakse ettepanek muuta KVTS-i selliselt, et teenistuse huvides teisele ametikohale viimisel seatakse palga võimaliku vähenemise piiriks 10% senisest palgast. Uus lähenemine võimaldaks VTK järgi määrata tegevväelase madalamat auastet nõudvale ametikohale, ilma, et peaks ametnikult nõusolekut küsima. Me ei saa nõustuda VTK-s toodud väitega, et selline muudatus tagaks tegevväelase suurema õiguskaitse. Samuti tekib küsimus eelarve põhimõtete kontekstis. Antud selgitus. V t Justiitsiministeeriumi märkuste 3 ja 7 selgitust 2. Muuhulgas tehakse VTK-s ettepanek Kaitseväe ja haiglate lisamiseks asendusteenistuja teenistuskohana. Toetame asendusteenistuse teenistuskohtade loetelu laiendamist, kuid palume täiendavalt analüüsida: kas teenistuskohana sätestada ainult haigla või kaaluda ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid – nii näiteks võib esmatasandi tervisekeskus tulevikus täita mitmeid funktsioone, mis on võrreldavad ühelt poolt haiglaga, teiselt poolt sotsiaalteenuse osutamisega; asendusteenistuse laiendamise võimalikku mõju töösuhetele tervishoiusektoris, kuivõrd tervishoiusektoris, k.a. haiglates määrab palgakorralduse reeglina keskne kollektiivleping (asendusteenistujale makstakse töötasu alammääras ulatuses). Antud s elgitus . 1) Eelnõu koostamise käigus leiti, et eelkõige just haiglad on sobilikud nii esmase a s endustee nistuse kui ka reservasendustee nistuse läbi vii miseks. 2) Asendusteenistuses täidab isik kaitseväekohustust ning mille kestel makstakse talle seadusest tulenevat toetust. Kuna tegemist on kohustuse täitmisega, mitte töölepingulise suhtega, ei saa toetuse suurus sõltuda teenistuskohast. Eelkõige tuleb kõiki kaitseväekohustuslasi asendusteenistus es kohelda võrdselt. 3. Palume täpsustada hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele osutatava psühholoogilise abi eest makstava hinna kujunemist. Hind tuleneb vastavaid teenuseid (sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline nõustamine) pakkuvate spetsialistide hinnakirjadest. Need piirmäärad kehtisid juba varem ning käesolev eelnõu ei muuda neid. Arvestatud on, et üle 10 korra ei tule nõustamisi ühe kliendi puhul läbi viia. 4. VTKs tehakse ettepanek kaotada arstlikud komisjonid ning nende asemel kaasata KRA töösse lepingulise suhtega ekspertarste, kellel oleks ka juurdepääsuõigus TIS-ile (tervise infosüsteemile). Toetame arstlike komisjonide tegevuse lõpetamist ja kutsealuste tervisekontrolli ümberkorraldamist. Teeme ettepaneku eelnõu koostamise käigus analüüsida võimalust kasutada kutsealuste tervisekontrolli eesmärgil esmatasandi arstiabi süsteemi, mis teoreetiliselt peaks võimaldama vahendite veelgi tõhusamat kasutamist. Arvestatud. Eelnõu väljatöötamisel on ühe alternatiivina kaalutud ka võimalust korraldada kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamine esmatasandi tervishoiusüsteemi kaudu, kuid selline lahendus ei toeta soovitavate eesmärkide saavutamist, sh riigieelarve vahendit e tõhusamat kasutamist (oluline on maksimaalselt lähtuda TIS andmetest ning seega vähendada reaalse tervisekontrolli mahtu). Kuna kutsealuste tervisekontroll moodustab kaitseväe kohustuslaste terviseseisundi hindamisest ainult ühe osa, ei ole perearstidele selle ülesande andmine samuti otstarbekas. Sotsiaalministeerium 1. Kavatsuse (p 2) kohaselt tuleb KVTS-is sätestada põhipalga määramise kord, mille kohaselt uuele ametikohale nimetamisel ei või tegevväelase põhipalk ühe kalendriaasta jooksul väheneda rohkem kui 10% võrreldes kalendriaasta algusega. Nimetatud muudatus seab piirid tegevväelase põhipalga vähendamisele ning annab tegevväelasele garantii põhipalga vähendamise ulatusele. Põhipalga vähendamise korra kehtestamise rakendamiseks ei ole vaja seega tegevväelase nõusolekut. Samas märgib Sotsiaalministeerium, et kavatsusest ei selgu, millisel juhul muudetakse tegevväelase ametikohta teenistuslikust vajadusest. Juhime tähelepanu, et kui ametikoha muutmiseks ja/või põhipalga vähendamise rakendamiseks ei ole vaja küsida tegevväelase nõusolekut, siis ei saa isik töötasu tingimuste osas kaasa rääkida ja tema otsustusvõime väheneb ette määratud ulatuses. Kindlasti tuleb sellisel juhul tagada õigusselgus, et tegevväelane saab üheselt aru enne teenistusse astumist, millal võib olla vajadus ametikohta muuta ja millest tulenevalt on võimalik põhipalga vähenemine. Antud selgitus. V t Justiitsiministeeriumi märkuste 3 ja 7 selgitust 2. Sotsiaalministeerium toetab kavatsuse (p 6) kohaselt psühholoogilise abi võimaldamist hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele. Sihtrühmaks on kaitseväelaste lähedased ning hinnanguliselt vajab psühholoogilist abi üks perekond aastas. Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku kaaluda psühholoogilise abi võimaldamise laiendamist mitte üksnes hukkunute ja püsiva tervisekahju saanute lähedastele vaid ka teenistuses olevatele isikutele ja nende peredele ning seda ka muudel juhtudel (nt enesetapukatse vms). Laiem käsitlus toe pakkumisest tagab perekonna parema toimetuleku tekkinud olukorraga ning aitab kaasa perekonna edasisele koospüsimisele. Samuti toetame igati suunda, kus vaimse tervise häirete sümptomite tuvastamiseks missioonijärgse tervisekontrolli kohustust pikendatakse (p 7), tagades seeläbi parema ja tõhusama tervise kaitse ning ennetades vaimse tervise häirete sümptomite kumuleerumist. A ntud selgitus. Kaitseväelasele, asendusteenistujale ja teenistusest vabastatud isikule on t agatud psühholoogiline abi KVTS § 195 alusel. 3. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmise osas kavandatakse muudatust selliselt (p 8), et katkematu tegevteenistussuhte jätkumisel tähtajalise teenistuse lõppemise korral ei maksta tegevväelasele välja lõpparvet ning säilivad kasutamata jäänud puhkuse päevad. Kavatsusest ei selgu mida tähendab katkematu töösuhe ajalises raamistikus ehk kui pikk võib/ei või olla tegevteenistussuhete vaheline periood, et see katkematuks lugeda. Kui tegevväelane jätkab vahetult peale tähtajalise teenistussuhte lõppemist tegevteenistust kas uue tähtajaga või tähtajatult, peab olema määratletud mida tähendab katkematu tegevteenistussuhe. Antud selgitus. Kehtiva KVTS § 87 lg 7 alusel loetakse tegevteenistus katkematuks kui kahe tegevteenistuse perioodi vahele jääb kuni 60 päeva. KVTS muudatusega (kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/106072018003 , jõustumisega 01.01.2020) muudetakse katkematu tegevteenistuse sätet selliselt, et tegevteenistus loetakse katkematuks kui eelmisele tegevteenistus perioodile järgneb vahetult järgmine. 4. Kavatsuse (p 12) kohaselt korraldatakse ümber ka arstlike komisjonide senine tegevus. Peamine eesmärk on vähendada KVTS-is sätestatud tervisekontrolli mahtu nii arstide töökoormuse kui ka terviseuuringute tegemise seisukohast ning muuta süsteem senisest kodanikusõbralikumaks. Kuigi täna on arstlikel komisjonidel vaja tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmetele juurdepääsuks isiku nõusolekut (sarnaselt Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale), esitatakse kavatsuses ettepanek isiku nõusolekust loobuda. Oluline on rõhutada, et TIS on mõeldud eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks. Seetõttu tuleb iga laiendust õigusruumis kui eraldi alust andmete töötlemiseks, vastutustundlikult kaaluda. Just eelviidatud põhjustel on täna andmetele juurdepääs tagatud kõigil kolmel juhul sarnaselt – küsides isikult andmete saamise kohta nõusoleku (saamise viis kui selline). Tõsi, kui puude või töövõime hindamisel võib isiku teatud huvi andmete esitamisel eeldada, siis võib esineda teenistusse värvataval huvi teatud haiguste varjamiseks ja positiivse otsuse saamiseks (nö näida terve). Selle negatiivse mõju saab maandada perearsti antava tervisetõendiga isiku terviseseisundi sobivuse kohta. Samas ei poolda Sotsiaalministeerium ka kehtiva korra jätkumist, kus mitu erinevat arsti isiku sobivust erinevates etappides hindavad. Iga uue töötlemisviisi korral tuleb hinnata andmekaitse üldpõhimõtteid (eesmärk, võimalik töötlemise minimaalsus, parim töötlemise viis jms). Isiku andmete kaitse eesmärk on kaitsta sellega seotud isikut. Eraelu puutumatus tähendab isiku õigust määratleda tema eraellu sekkumise määr ning nõuda teistelt (ka riigilt) sellest määrast kinnipidamist. Riigi kohustus on aga tagada eraelu puutumatuse kui õigushüve kaitseks kohased õiguslikud meetmed. Seega tuleb koosmõjus hinnata eesmärki ja ka kasutamise piiramise põhimõtteid. Ohtu ei tohi sattuda ka andmete kogumise algne eesmärk ehk peamine TIS-i kogumise mõte. Terviseandmete juurdepääsu ja päringute perioodi osas tuleb kehtestada Vabariigi Valitsuse määrus, mis koostatakse kooskõlastatult Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt. Kas ja milline on lõplik töötlemise viis, tehniline lahendus ja riivet vähendavad meetmed, tuleb leida edasiste arutelude käigus, mille ettevalmistamisse palume end kaasata juba varakult. Arvestatud , lisatud selgitus . Eelnõus toodud lahenduse kohaselt on isikule jäetud õigus soovi korral keelata juurdepääs TISis olevatele terviseandmetele, kuid olemasolevatele andmetele juurdepääsu võimaldamiseks ei pea isik andma enam eraldi nõusolekut. Kohustusliku tervisekontrolli võimalikku korraldust (sh TIS andmete kasutamist) on väga põhjalikult kaalutud nii isiku, riigi kui ka tervishoiusüsteemi vaatest lähtudes ning eelnõus toodud lahendus vastab kõigi osapoolte huvidele kõige paremini, sh andmekaitse osas . Isiku nõusoleku küsimise korra l ei ole v iidatud negatiivset mõju võimalik maandada perearsti tervisetõendiga, kuna sellisel juhul jääks kehtima p raegune kaheastmeline hindamissüsteem (tõendi abil ei ole võimalik lõplikult hinnata isiku sobivust kaitseväeteenistusse) ning sellega kaasneb põhjendamatu koormus tervishoiusüsteemile, riigile ja ka kodanikule . Samuti ei taga i siku jaoks tema andmete paremat kaitstust mitte n õusoleku küsimin e , vaid et nende andmete kasutamisel on tagatud eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt andmekaitse põhimõtete järgimine . Eelnõu kohaselt kehtestatakse terviseandmetele juurdepääsu osas vajalikud andmekoosseisud ja päringute perioodid Vabariigi Valitsuse määrusega. 5. Kavatsuse (p 16) kohaselt võimaldab töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) kaitseväelaste suhtes kehtestada küll erisusi kuid kehtivas KVTS-is puudub tööõnnetuse määratluse kohta selge volitusnorm. Muudatuste eesmärk on anda võimalus kehtestada Kaitseväe sisene kord tööõnnetuste registreerimise ja uurimise kohta ning sätestada, et ajateenijate puhul ei pea ajutise töövõimetusega lõppenud tööõnnetusi eristama ega nendest Tööinspektsiooni teavitama Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole mõistlik KVTS-is eraldi defineerida tööõnnetust. Tööõnnetus on tööga seotud tervisekahjustus ja see on defineeritud juba TTOS-is ning toodud tööõnnetuse definitsioon on kohaldatav ka kaitseväelastele ja asendusteenistujatele. Sotsiaalministeerium ei pea mõistlikuks, et tööõnnetust defineeritakse erinevates õigusaktides erinevalt. Arvestatud. Muudatus on eelnõust välja jäetud. Siseministeerium 1. VTK punkti 3 alapunkti 1.1 kohaselt on probleemina välja toodud karistusseadustikust tulenevate süüteokoosseisude asjakohasus karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise alusena. Nimetatud punkti kohaselt on eesmärk ajakohastada süüteo toimepannud isikute kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluseid, lähtudes kohtu poolt antud hinnangust süüteo raskusele ning mõistetud karistusele. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtuvalt eeltoodust soovitakse KVTSis kaotada piirangud, mis käsitlevad konkreetseid KarS-i peatükke ning välistused tuleb kehtestada, lähtudes isikule mõistetud karistuse määrast. Kaitseväekohustuse täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud, kellele on mõistetud karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest. Samas VTK punkti 9 kohaselt kirjeldatakse regulatiivset muudatust selliselt, et kaitseväekohustuse täitmisest vabastatakse isik, kes on pannud toime süüteo, mille eest kohus on mõistnud karistuseks reaalse vangistuse kauemaks kui üks aasta ning karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud. VTK punktis 11 aga märgitakse, et muudatus tähendab teatud määral töökoormuse kasvu KRAle, sest kui varem sai KRA ilma kaalutlusotsust tegemata viidata konkreetsele seaduse paragrahvile, siis nüüd tuleb teha kaalutlusotsus, mis on ajamahukam tegevus, sest sobilikkust hinnatakse karistuse pikkuse ja raskusastme järgi. Eeltoodust nähtuvalt plaanitakse edaspidi vabastamise alusena mitte lähtuda konkreetsetest KarS-i peatükkidest, vaid karistuse liigist ja pikkusest. VTK nimetatud punktides toodud selgituste puhul tekib aga vastuolu, sest punkti 3 kohaselt piisab I astme kuriteo puhul sobilikkuse välistamiseks üksnes selle toimepanemise faktist, kuid punktis 11 toodud selgituse puhul on aga sobilikkuse välistamise eelduseks isiku karistamine vähemalt 1 aasta pikkuse reaalse vangistusega, sõltumata kuriteo astmest. Eelnevast jääb arusaamatuks väide, et tegemist saab olema kaalutlusotsusega. Kui isikut on karistatud reaalse vangistusega üle 1 aasta (või isik on toime pannud I astme kuriteo), siis on tegemist faktilise eeldusega, mille täitmisel ei saa täiendavat kaalutlemist toimuda. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et I ja II aste järgi liigitatakse üksnes kuritegusid, mitte väärtegusid, mistõttu ei ole korrektne kasutada väljendit „II astme süütegu“. Tulenevalt eelnevast palume teil täpsustada kõnealuse muudatuse eesmärki ja regulatiivseid muudatusi. Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud. 2. 1) VTK punkti 1 alapunkti 9 kohaselt on probleemiks järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust. VTK punkti 3 alapunkti 9 kohaselt on eesmärgiks luua toimiv järelevalvesüsteem kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise, valdamise ja käsutamise üle. Tooksime siinkohal välja, et VTK-s esitatud eesmärk ei tohiks olla suunatud ühe kindla lahenduse väljatöötamisele. Nõustume, et tegemist on valdkonnaga, mis vajab regulatsioonide täpsustamist, kuid leiame, et eesmärgina peaks käsitlema olukorda, kus Kaitseväe eraldusmärke ega vormi ei kannaks selleks vastavat õigust mitte omava isik. Abstraktsema eesmärgi seadmine tähendab, et uue olukorra saavutamiseks ei ole tingimatult vajalik vaid ühe lahenduse rakendamine. Vastavalt VTK märgitule võib esineda probleeme KV sisemises ahelas – vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistajast kasutajani. Eelneva lahendamiseks ei pruugi aga olla vajalik kehtestada rangemat järelevalvet väljaspool organisatsiooni vaid üle vaadata asutuse sisemine kord ja tarneahelad. 2) Lisaks olete VTK-s välja toonud, et muu hulgas soovitakse kanga mustrile kehtestatakse autoriõigused vms. Selliste alternatiivsete meetmete rakendamine võimaldakski lahendada VTK-s püstitatud probleemi täiendavate sekkumismeetmeteta. Juhime tähelepanu asjaolule, et autoriõiguse seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Seega kui vormiriietuse digilaigu kujundus on käsitletav teosena autoriõiguse seaduse tähenduses, siis laienevad sellele autoriõigused koheselt ning nimetatud õigusi on võimalik kasutada, et piirata Kaitseväe ametliku kujunduse kasutamist väljaspool Kaitseväge. 3) Kaitseväelase riietuse kandmise osas olete VTK-s toonud välja kolm üldist probleemi. 3.1 Esiteks on kõrge oht, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat kolmandat isikut aetakse segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelase või teenistuskohustusi täitva kaitseliitlasega. Nõustume, et ametniku vormiriietuse kandmine peaks olema ette nähtud vaid vastaval ametikohal olevale isikule ning vältida tuleb olukordi, kus avalikus ruumis ei ole võimalik eristada, kas vormi kandev isik on vastavat pädevust omav ametnik. Paluksime siinjuures täpsustada, kas on teada kui palju on esinenud juhtumeid, kus Kaitseväe vormi kannab isik, kellel puudub selleks õigus ja kes on loonud selle kandmisega endast valemulje. VTK punktis 9 alapunktis 9 tehakse ettepanek lisada KVTS-i sätted, millega piiratakse või keelatakse kaitseväeteenistusvälistel isikutel kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine, kandmine, omamine, valdamine ja võõrandamine. Muu hulgas soovitakse sätestada selgelt, et kaitseväelase vormiriietus ja eraldusmärgid kuuluvad Kaitseväele. Täiendavate piirangute kehtestamine Kaitseväe vormiriietusele võib olla vajalik, kuid arusaamatuks jääb VTK-s esitatud väide, et vormiriietus kuulub Kaitseväele ning see tuleb konfiskeerida. Eelneva põhjal võiks väita, et kõik Kaitseväe vormiriietuse elemendid ja eraldusmärgid kuuluvad pärast vastavate muudatuste jõustumist riigile, sh need esemed, mis on praeguseks lubatud viisil omandatud. Eelnev regulatsiooni kirjeldus on pigem sarnane sundvõõrandamisega. Samuti jääb arusaamatuks, mida kavandatakse teha Kaitseväe vormiriietusele sarnase riietusega. 3.2 Teiseks on eraldi käsitletud sama olukord kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe ja Kaitseliidu kui riigi esindajate tegutsemisest. Nõustume siinkohal, et kriisisituatsioonis on oluline tagada ametnike eristatavus ja vähendada riski, et kolmandad isikud võiksid tahtlikult või tahtmatult jätta endast riigivõimu esindaja mulje. Seega teeme ettepaneku käsitleda kriisisituatsioonis kohaldatavat regulatsiooni eraldi. 3.3 Kolmandaks olete välja toonud, et kehtiva olukorra säilitamisel jätkuks Kaitseliidu tegevliikmete poolt kaitseväelase vormiriietuse kandmine väljaspool Kaitseliidu ülesannete täitmist nn vabaajariietuse asemel. Arvestades, et antud juhtudel ei ole põhiliseks probleemiks julgeoleku risk vaid pigem Kaitseväe kuvand ning oht, et Kaitseliidu liikmed võivad jätta endast tahtmatult mulje kui riigivõimu esindajast, siis võiks siinjuures kaaluda pigem Kaitseliidu sisemiste regulatsioonide üle vaatamist ja täpsustamist ning vajadusel rakendada distsiplinaarsanktsioone. 4) VTK-s on regulatiivse lahendusena väljapakutud, et sõjaväepolitsei saab õiguse vajaduse korral teha riiklikku järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise üle KVTS-s ja korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) toodud alustel. Näiteks võiks sõjaväepolitsei vajaduse korral isiku peatada ja teda küsitleda (KorS § 30), isikut kinni pidada kuni politsei saabumiseni (KorS § 46), rakendada turvakontrolli (KorS § 47), vallasasja läbi vaadata (KorS § 49), valdusesse siseneda ja selle läbi vaadata (KorS §-d 50 ja 51), vallasasja hoiule võtta (KorS § 52). Arvestades, et võimalik piirang mõjutab lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu isikukoosseisule ka kolmandaid isikuid, kes võivad avalikus ruumis kanda Kaitseväe vormiriietust või sellega sarnast riietust, siis muudaks selline regulatsioon sõjaväepolitsei sisuliselt korrakaitseorganiks. See tähendaks, et sõjaväepolitsei võiks teostada järelevalvet kõikide avalikus ruumis liikuvate isikute üle, kes kannavad Kaitseväevormiga sarnast riietuseset. Kaitseväe osalemisel korrakaitses lähtutakse aga põhimõttest, et tegu peab olema olukorraga, kus siseturvalisuse eest vastutavad asutused ei saa ülesandega iseseisvalt hakkama ning seega on vajalik kaasata Kaitsevägi või Kaitseliit. Samuti jääb VTK põhjal arusaamatuks, miks soovitakse anda sõjaväepolitseile laiaulatuslikke riiveõigusi nagu vallasasja või valduse läbivaatamine. VTK-s kirjeldatu põhjal soovitakse, et sõjaväepolitsei saaks vajadusel kinni pidada avalikus ruumis viibiva isiku, kes kannab Kaitseväe või sellega sarnast vormiriietust. Väljapakutud riiveõigused viitavad aga asjaolule, et sõjaväepolitsei hakkab lisaks eelnevale teostama sõidukite või ruumide läbiotsimisi, kui esineb rikkumise kahtlus. Lähtudes eelnevast ei pruugi järelevalveõiguste andmine sõjaväepolitseile olla võimalik ning laiaulatuslike erimeetmete kohaldamise õigus ei ole põhjendatud. 5) VTK-s on hinnatud, et muudatus ei avalda olulist mõju eraõiguslike isikute halduskoormusele. Ettevõtjad on kehtestatud piirangutest teadlikud ning ei tooda ega müü kaitseväe vormiriietust ega sellega sarnast riietust. Kuigi eraõiguslikele isikutele ei kaasne antud muudatusega täiendavat halduskoormust, siis ei ole hinnatud, milline on muudatusega kaasnev majanduslik mõju. Kui KV ametliku vormiriietuse nn digilaigu ja eraldusmärkide puhul on arusaadav, milliste toodete valmistamine ja müük on keelatud, siis KV vormiriietusega sarnane riietus on sisustamata mõiste, mis võib hõlmata väga paljusid materjale ning riietusesemeid, mis on tsiviilkäibes tavalised. Sellise piirangu kehtestamine võib omada olulist majanduslikku mõju just jaemüügi kui ka tootmisettevõtetele. Samuti ei ole VTK-s täpselt määratletud, kas piiranguid soovitakse kehtestada vaid digilaiguvormile või laiemalt. VTK-s on vaid märgitud, et enim kantakse kaitseväelase vormiriietusest ebaseaduslikult nn digilaiguvormi. Siseministeeriumi hinnangul võib nii ulatusliku valmistamise, müügi, vahendamise, kandmise jm keelu ning selle eest karistusõigusliku sanktsiooni ettenägemine olla ebaproportsionaalne. Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku edaspidi kaasata aruteludesse ka muud võimalikud huvigrupid nt jaemüügi ettevõtted, keda antud piirangud mõjutavad. Siseministeerium toetab KarS §-s 277 sätestatud süüteokoosseisu üle arutelu algatamist ja sellega seoses riigiasutuste eriseaduste hindamist, et välja selgitada millised võimalused on antud regulatsiooni paremaks rakendamiseks, kuid leiame, et võimalike järelevalveõiguste ja sanktsioonide laiendamisel tuleb eelnevalt hinnata nende vajalikkust, proportsionaalsust ja mõjusid laiemalt. Antud selgitus. 1 . -4 . Eelnõu koostamise käigu s selgus, et kaitseväelase vormiriietust ei saa kaitsta autoriõigustega. Juhul, kui see ka oleks võimalik, ei täida digilaigule autoriõiguse seadmine eesmärki ega ole piisav probleemi lahendamiseks, kui ei ole kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle järelevalve teostamise õigust. Seetõttu otsustati kehtestada KVTSi kaitseväelase vormiriietuse kandmise ja valmistamise keeld isikutel e , kellel puudub selleks vastav õigus ja luba ning loodi Kaitseväele järelevalvemenetluse pädevus ning alused väärteomenetluse läbiviimiseks KVTSi ning VTM S i . VTMSi kohaselt jääb Kaitseväe ametnikul e õigus kohaldada isiku kinnipidamist ning algatada väärteomenetlust KVTSist sätestatud väärtegude puhul. Kaitseministeerium loobus KarS § 277 koosseisu muudatusest. S.t KarSis sätestatud koosseisu puhul toimub menetlus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Kaitseväelase vormiriietuse ga sarnaseks riietuseks peetakse eelkõige välivormi na käsitletavaid riietusesemeid (jakk ja püksid) , mida kandes jääb tavakodanikule mulje, et tegemist on kaitseväelasega. Keel d ei hõlma kõik i maastiku- või maskeerimisvärvides spordi-, kalastus-, jahindus- jm huvitegevuse riietus t , mis ei meenuta välimuselt Eesti kaitseväelase vormiriietust. Seetõttu keeld sisuliselt ei piira kellegi äri- ega huvitegevus t . Keeld hõlmab üksnes täpselt samades värvitoonides või paljude isikute jaoks silmaga eristamatus toonierinevusega toonides ja väga sarnase mustriga kangast ning sarnase lõikega valmistatud riietust. 3. VTK punkti 1 alapunkti 5 kohaselt võiksid asendusteenistujad pärast teenistuse lõppu osaleda õppustel asutustes, kus nad asendusteenistuse läbisid, sealhulgas Kaitseväe õppekogunemistel. Seega kutsutaks õppekogunemisele ka haiglates, lastekodudes, Päästeametis ja mujal asendusteenistuse läbinud reservis olevaid isikuid ning perioodiliselt uuendatakse ka neile antavat väljaõpet. VTK põhjal ei saa Siseministeerium anda hinnangut Päästeametile kaasnevate muudatuste osas, kuna ei selgu, milline korraldus nähakse ette Kaitseväe väliselt teistele asutustele. VTK-st ei selgu üheselt, milline on õppekogunemise läbiviimise korraldus, kes kutsub õppekogunemisele (kohati jääb mulje, et kutsub asutus), kas õppekogunemisele ilmumine on tagatud riigi karistusvõimuga (KVTS §-d 224 ja 225: kohustuse eiramine ja väärtegu menetlev kohtuväline menetleja). VTK-st ei selgu, miks päästevaldkonnaga seonduvalt kahe olemasoleva süsteemi- kutselise ja vabatahtlike- kõrvale on vajalik luua kolmas struktuur päästealase väljaõppe jaoks. Oleme seisukohal, et asendusteenistuse läbinud saavad edaspidi rakendada oma oskusi vabatahtlike päästjatena, nagu tuhanded teisedki Eesti elanikud. Ühtlasi käib vabatahtlike väljaõpe teise tsükli alusel ega ole ühildatav õppekogunemise loogikaga. Kokkuvõtvalt leiame, et päästekorralduse põhimõttelisi aluseid ei oleks vaja muuta ning võimalikud erisused tuleks lahendada olemasoleva süsteemi raames. Seega toetame hetkel pigem kehtivat asendusteenistuse süsteemi, kus asendusteenistus läbitakse Päästeametis ja asendusteenistuse järgselt on asendusteenistuse läbinud oodatud osalema vabatahtlike päästjate süsteemis. Eelnõu väljatöötamisel palume nende teemade võimalikel aruteludel kindlasti kaasata Siseministeeriumi ja Päästeameti esindajad. Antud selgitus. Asendusteenistuse reservteenistuse põhimõtteid on kirjeldatud eelnõus ja seletuskirjas. Antud teemal on kohtutud Siseministeeriumi esindajatega. Kaitsevägi 1. Teen ettepaneku täiendada kavatsuse p 3 neljanda lõikega järgmises sõnastuses: „KVTS § 104 luuakse lõike 1 täiendamisega uue punktiga 7 alus erandi tegemiseks ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivatest sätetest tegevväelastele, kes osalevad julgestus- ja korrakaitse operatsioonidel. Muudatuse eesmärk on viia reaalsed võimalused ning õiguslik regulatsioon kooskõlla.“. Põhjendus: praktikas on sõjaväepolitseis aasta-aastalt lisandunud teenistusülesanded, kus tegevväelastel täites kaitseväe korralduse seaduse § 21 lõike 11 alusel isikukaitse ülesandeid ei ole võimalik järgida ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Muudatus mõjutab eelkõige tegevväelasi, kes täidavad julgestus- ja korrakaitse operatsioonide ülesandeid. Muudatuse tulemusena ei kohaldata neid ülesandeid täites ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Mõju on positiivne. Arvestatud. KVTS § 104 lõige 1 täiendatakse uue punktiga järgmises sõnastuses: „ 7) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja poolt ettenähtud ulatuses. “ 2. Teen ettepaneku muuta punkti 6 „Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele“ sõnastust järgmiselt: 1) muuta lk 9 p 6 4. lõike teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Juriidiliselt ei ole perekonnal õigust sellist teenust nõuda, kuid erialaselt on ilmselge, et kriisireaktsioonide, leina ja uue olukorraga toimetulemiseks on mõeldamatu, et Kaitsevägi eirab perekonda ja tema abivajadust.“. Põhjendus: psühholoogilise abi ulatuse määratlemiseks on täiendatud lauset sõnaga „kriisireaktsioon“. 2) muuta lk 9 p 6 4. lõike neljandat lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Praktikas võib ette tulla olukordi, kus Kaitseväe psühholoogid ei saa abivajaduse ulatuse (abistatavate hulk ja geograafiline asukoht kombinatsioonis nõustamise või teraapia intensiivsusega) või spetsiifika tõttu (nt olukorras, kus on vaja lastepsühholoogi) pereliikmeid piisavalt tõhusalt aidata.“. Põhjendus: sõnastuse muutmine aitab olemasolevat olukorda paremini selgitada. 3) muuta lk 17 p 6 teist ja kolmandat lauset ning sõnastada need järgmiselt: „Hinnanguliselt vajab psühholoogilist abi üks kuni kaks perekonda aastas. Tavapäraselt tuleb arvestada kaitseväelase vanemate, õdede-vendade, abikaasa/elukaaslase ning lastega.“. Põhjendus: uus sõnastus aitab täpsemalt määratleda psühholoogilise abi saajate sihtgruppi ning psühholoogi töömahtu. 4) muuta lk 21 p 6 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Hukkunud või raske tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnale psühholoogilise abi andmise eesmärk on aidata perekonnal üle saada kriisist, ennetada pereliikmetel psüühikahäire väljakujunemist ning aidata perel leida uus toimetulekumudel.“. Põhjendus: psühholoogilise abi andmise eesmärgi täpsustamiseks on sõnad „nõustada perekonda“ asendatud sõnadega „ennetada pereliikmetel psüühikahäire väljakujunemist“. 5) muuta lk 32 p 6 1. lõiget alates kolmandast lausest järgmiselt: „Kuna Kaitseväe psühholoogid on alaliselt olemas ainult Tallinnas, Tapal ja Võrus, siis tähendaks pereliikmetega tegelemine suure tõenäosusega lähetust mõnda muusse piirkonda (nt Saaremaale) ning see muudaks abi osutamise transpordikulude tõttu kallimaks. Kriisinõustamise psühholoogiline abi võib mõnel juhul olla väga intensiivne mitme päeva pikkune töö, millele järgnev psüühilise tasakaalu taastamiseks osutatav nõustamine või ravi võib olla mitme kuu pikkune töö, mis eeldab nädalas 1-2 kohtumist. Seega lisanduvad transpordikuludele ka majutuskulud. Samuti ei ole Kaitseväe psühholoogidel piisavat erialast kompetentsi harva esinevaks tööks spetsiifiliste kliendigruppidega, näiteks laste leinatööks. Selliseid vajadusi on aga lähiminevikus esinenud. Samas ei ole Kaitseväel otstarbekas lastepsühholoogi või mõne muu kitsa valdkonna spetsialisti tööle värvata, sest vajadust taolise teenuse järele võib esineda kord aasta või paari jooksul.“. Põhjendus: sõnastust on täpsustatud arvestades Kaitseväe psühholoogide tööspetsiifikat. 6) muuta lk 57 p 11.6.2.2. „Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta“ ning sõnastada selle esimene ja teine lõige järgmiselt: „Kavandatava muudatuse mõju võib hinnata pereliikmete jaoks kõrgeks, sest pereliikmed saavad õigeaegset kohast psühholoogilist toetust nii kriisi akuut- kui ka läbitöötamise faasis toimetulemiseks, mis aitab ennetada psüühikahäirete väljakujunemist ja aitab pereliikmetel leida uusi igapäevaeluga toimetuleku mudeleid. Kuna hinnanguliselt läheb kavandataval viisil abi vaja vaid ühel perel kord aastas, siis tuleb hinnata sihtrühma suurust väikeseks.“. Põhjendus: psühholoogilise abi vajadus on pereliikmetel koheselt traumaatilise sündmuse järgselt, millal inimene on alles kriisireaktsiooni faasis. Abivajadus kestab tavapäraselt ka läbitöötamise faasis (orienteeruvalt üks kuu sündmusest) ning juhtumi järgsel perioodil võib nõustamise või psühhoteraapia vajadus kesta kuni üks aasta juhtumist. Muudatus on pereliikmete jaoks väga oluline, sest nii on pereliikmetele tagatud piisava sageduse ja kestvusega (üks kuu kuni aasta) järjepidev professionaalne psühholoogiline toetus. Arvestatud . VTK sõnastust ei muuda, aga eelnõus ja seletuskirjas on sisuliselt arvestatud. 3. 10) muuta lk 70 p 7 esimest lõiget ja sõnastada see järgmiselt: „Muudatus toob kaasa Kaitseväe meditsiiniteenistusele ja psühholoogiateenistusele täiendava tööülesande, kuid see viiakse ellu Kaitseväe olemasolevate eelarveliste ressursside arvelt, seega ei too muudatus kaasa täiendavat kulu. Muudatusega kaasneb ühekordne kulu hindamissüsteemi jaoks vajalike militaarspetsiifiliste psühholoogiliste mõõtvahendite soetamiseks, suurusjärgus 20 000 eurot.“. Põhjendus: selgitatakse, et muudatus toob kaasa täiendava tööülesande ka psühholoogiateenistusele ning hindamissüsteemi jaoks on vaja soetada mõõtevahendid maksumusega ca 20 000 eurot. Antud selgitus. Eelnõu ega seletuskiri ei kirjuta ette, millist mõõtevahendit kasutada. Kuna palve seaduse muutmiseks tuli KV poolt ilma täiendavate ressursside vajadust nimetamata, siis eeldame, et KV oli juba enne palve esitamist (13.10.2016) arvestanud mistahes vajaliku ressursikuluga. Jätame eelnõust ja seletuskirjast viite konkreetse mõõtevahendi maksumusele välja. 4. Tõstan esile asjaolu, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) kontekstis on probleemkohaks puhkuseõiguse säilimine lõpparve mittemaksmise korral. Arvestades KVÜÕAs toimuva õppetöö tihedust on kadettidele/kuulajatele puhkuse võimaldamine/planeerimine arvestades õppetsüklit keeruline. Õppurist tegevväelase ja mitteõppurist tegevväelaste puhkuste planeerimine erineb teineteisest olulisel määral st õppurite talve- ja suvepuhkus sätestatakse õppeasutuse akadeemilises kalendris. KVÜÕAsse kasutamata puhkusega õppima asuvate tegevväelaste puhkusepäevade jäägid võivad olla väga erinevad. See võib tekitada olukorra, kus puhkusepäevi pole võimalik anda kõigile võrdselt, kuna see ei haaku õppekorraldusega. Õppekavad ja semestrite intensiivsus on erinev. Puhkuse mittevõimaldamine võib tekitada olukorra, kus puhkusepäevad aeguvad. Puhkuse võimaldamise tagajärjel võivad aga tekkida õppevõlgnevused, mis soodustavad ja põhjustavad väljalangemist. Mitte arvestatud. Puhkuseõigus on töösuhtes tulenev õigus. Tööõiguse üldpõhimõtte kohaselt ei ole puhkuse hüvitamine rahas lubatav (TLS § 70 lg 3). Tegevväelase õppima asumisel KVA põhi- või keskastmekursusele peab arvestama puhkuseõiguse aegumisega ning Kaitseväe sisese töökorraldusliku meetmetega tagama puhkuse andmise enne õpingutele asumist. 5. Kavatsuse lk 12 on toodud mõttekäik, et „riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhikursusele asub õppima juba tegevteenistuses olevaid tegevväelasi, näiteks 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni seersante, kes aga pärast mõningast õppimist on hinnanud oma võimeid ning mõistavad, et ohvitseriks õppimine pole siiski nende kutsumus, ja soovivad naasta endisele ametikohale, et jätkata Kaitseväes näiteks sõduri või allohvitserina“. Minu hinnangul puudutab õppekulude täielik hüvitamisest vabastamine mitte üksnes neid kadette, kes ise mõistavad, et nad ei soovi enam õppida või on oma võimeid üle hinnanud ja sel põhjusel õppuri algatusel/omal soovil eksmatrikuleeritakse, vaid ka neid, kes eksmatrikuleeritakse õppeasutuse algatusel edasijõudmatuse tõttu, juhul kui õppuril on õppevõlgnevusi või ta on näiteks ühe ja sama eksami või arvestuse sooritanud kolmandat korda negatiivsele tulemusele. Ehk siis õpingute katkestamine võib toimuda nii õppuri enda kui ka õppeasutuse algatusel. Taolise erandi tegemisel peaks sellega arvestama. Vastasel juhul tekib ebavõrdne olukord kadettide puhul, kes enam ise jätkata ei soovi ja nende vahel, kes ei jõua õppetöös edasi. Näide: kadett kukub kolmandat korda eksamist läbi ja teab, et suure tõenäosusega järgneb sellele eksmatrikuleerimine. Enne eksmatrikuleerimist õppeasutuse algatusel esitab ta aga ise avalduse omal soovil eksmatrikuleerimiseks, kuna selliselt väldib ta õppekulude hüvitamist. Seega toetan taolise täieliku hüvitamisest vabastamise variandi puhul tegevteenistuses teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamist olenemata sellest, kas õppur otsustab ise õpingud katkestada või toimub õppuri eksmatrikuleerimine õppeasutuse algatusel. Teen ettepaneku ühe võimaliku alternatiivina kaaluda, et õppur vabastatakse õppekulude hüvitamisest juhul kui ta eksmatrikuleeritakse näiteks 6 või 12 kuu jooksul alates õppima asumisest ning ta jätkab tegevteenistuses teisel ametikohal. Ehk siduda hüvitamisest vabastamine ajalise mõõtmega ning mitte piiramatult õppekulude hüvitamisest vabastamist võimaldada. Näiteks sätestades, et õppekulude hüvitamisest vabastamist rakendatakse kuni teisel (või kolmandal aastal) õpingute katkestamiseni. Arvestatud osaliselt . KVTSis sätestatakse uue meetmena, et õppekulude hüvitamisest vabastatakse nii need kadetid, kes eksmatrikuleeritakse omal soovil kui ka need, kes eksmatrikuleeritakse kooli poolt. Mõlemal juhul on määravaks, et isik jätkab teenistust Kaitseväes teisel ametikohal. Kui isik ei jätka teenistust Kaitseväes, siis jääb tema puhul kehtima kehtiv säte, mis näeb õppekulude hüvitamise eksmatrikuleerimisel ja tegevteenistusest vabastamisel. Seletuskirjas täpsustatakse, et õppekulude hüvitamisest vabastamise meede on mõeldud nii neile isikutele, kes eksmatrikuleeritakse omal soovil kui ka neile, kes eksmatrikuleeritakse õppeasutuse poolt õpingutes edasijõudmatuse tõttu ja mõlemal juhul jätkatakse teenistust Kaitseväes teisel ametikohal. KVTSi § 140 lg 1 p 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist juhul, kui isikut ei nimetata teisele rahuaja ametikohale;“. KVTSi § 151 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) K adett vabastatakse tegevteenistusest eksmatrikuleerimise tõttu juhul, kui ta eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist ja kui puudub rahuaja ametikoht, mille nõuetele ta vastab .“ 6. Samuti võiks kaaluda õppekoha maksumuse kehtestamist semestripõhiselt st et õppur peaks esimesel semestril välja kukkudes hüvitama pool ühe semestri maksumusest, mitte pool terve õppeaasta maksumusest. Minu hinnangul tuleks kogu õppekulude hüvitamise regulatsioon tervikuna üle vaadata, sh mitte üksnes õppekoha maksumuse osas, vaid ka selles osas, et kuidas õppekoha maksumus kujuneb ja milles seisnevad konkreetsed kulutused selle õppekoha loomisele. Õppekoha maksumuse kujunemise ebaselgusele kui kitsaskohale on viidanud ka KVÜÕAst eksmatrikuleeritud õppurid kui võimalikule vaidlustamise alusele. Arvestatud . KVTSi § 140 lg 4 muudetakse järgmises sõnastuses: „ (4) Tegevväelane, kes vabastatakse enne tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud õppekava kahekordse nominaalkestuse aega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4-7 või 10-13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestri te maksumusest.“ 7. Küsimusi tekitab olukord kus ülem näeb, et isik võiks tegevteenistusse jääda, kuid KVÜÕAs pole teist sobivat ametikohta kuhu eksmatrikuleeritud kadett nimetada. Sellisel juhul teeb KVÜÕA ettepaneku isiku koduüksusele tema ametikohale nimetamiseks. Antud selgitus . VTK ei näe ette, et eksmatrikuleeritavale kadetile tuleks leida teenistuskoht KVA-s. Sätte eesmärk on, et eksmatrikuleeritav kadett saaks jätkata tegevteenistuses KV-le vajalikul ja talle sobival ametikohal. 8. Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine. Leian, et seda oleks kindlasti vajalik eraldi käsitleda. Minu hinnangul tuleks KVTS § 95 lisada erisus KVÜÕA õppurite hindamise osas selliselt, et KVÜÕA tasemeõppe õppuritele ei laieneks tegevväelaste hindamise korrast tulenev iga-aastase hindamisvestluse läbiviimise kohustus. KVÜÕA kontekstis on see olnud väga suur koormus kursuse ülematele ning Kaitseväe akadeemia loomisel (KVA) on tekkimas olukord, kus õppurkorpuse ülem (kui õppurite vahetu ülem) peaks kord aastas hindama ca 170 kõrgharidusõppe õppurit. Olen seisukohal, et hindamisvestlused ei oma mõju õppuri teenistusele KVÜÕA-s/KVA-s õppimise/teenimise perioodil. Õppurite hakkamasaamine väljendub õppetulemustes ning õppekavavälisetest tegevustest osavõtmise aktiivsuses ning kvaliteedis, seega ei täida KVTS kohane rahuaja ametikoha nõuetel vastavuse hindamine õppurite puhul eesmärki. Arvestatud KVTS § 95 muudetakse ja lisatakse lõige 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Käesoleva s paragrahvi s sätestatud hindamist ei kohaldata riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevväelaste st üliõpilastele , välja arvatud tervisenõuetele ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavuse osas .“ 9. Samuti palume kaaluda KVTS § 128 lg 3 kehtetuks tunnistamist. Küsimusi tekitab, miks ei tohi kadetile maksta muutuvpalka. See võimalus võiks olemas olla, kuna sarnaselt teiste tegevväelastega soovime kadettidele maksta muutuvpalgana näiteks tulemuspalka. Arvestatud . Kaitseressursside Amet 1. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine VTK lk 53 p 11.1.1.3 – antud punktis on toodud välja, et muudatusega kaasneb KRA-le töökoormuse kasv, sest kui varem sai KRA ilma kaalutlusotsust tegemata viidata konkreetsele seaduse paragrahvile, siis nüüd tuleb teha kaalutlusotsus, mis on ajamahukam tegevus. KRA-le jääb arusaamatuks, et kust tuleneb antud muudatuse puhul võimalus teha kaalutlusotsus, kui kaitseväekohustuse täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud, kellele on mõistetud karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest (VTK lk 19 p 1.1). Lisaks soovib KRA toonitada, et KVTS § 39 lg 1 p3 sätestatud piirangu eesmärk seisneb selles, et ajateenistusse ei satuks isikud, kes ei suuda või ei soovi seaduskuulekalt käituda, tekitavad potentsiaalse ohu teiste isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Sellest tulenevalt on igati õigustatud olukord, kus ajateenistusse asumine on välistatud näiteks isiku poolt, kes on kriminaalkorras karistatud (ka tingimisi vangistusega) tahtlikult toimepandud tervisevastase kuriteo eest (KarS § 121). Sellise isiku ajateenistusse võtmine võib tekitada uusi õigusrikkumisi ajateenistuskohas. Konkreetsete piirangute seadmine välistab selliste isikute asumist ajateenistusse, kes võivad ohustada teiste ajateenijate turvalisust. Antud selgistus. VTK-s esitatud seisukohtasid on eelnõu koostamise käigus muudetud ning vabastamise alused on sõnastatud selgemaks. 2. Asendusteenistus KRA teeb ettepaneku lisada teenistuskohana ka lasteaiad erivajadustega lastele. Lisaks muuta KVTS § 59 lg 1 p 3 sõnastust: „õppeasutuses, kus õpivad tõhustatud tuge või erituge vajavad õpilased (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2 lg 4). VTK lk 7 p 5.2 – täpsustame, et kehtiva KVTS § 67 lg 2 alusel vabastatakse asendusteenistuja asendusteenistusest, kui asendusteenistuse ajal asendusteenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsusel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KVTS § 66 alusel peatub asendusteenistuse kestus ainult sel juhul, kui asendusteenistuja lahkub teenistuskohast omavoliliselt. VK lk 8 p 5.3 – VTK kohaselt kutsub reservteenistusse asendusteenistuse läbinuid KRA vastavalt kokkuleppele Päästeameti, Kaitseväe ja haiglatega. Järelikult tuleb KVTS-i lisada ka säte, mis reguleerib asendusteenistujate reservteenistusse asumise kohustuse eiramist. VTK lk 69 p 5.3 – antud punktis on välja toodud õppusel osalemise eest ettenähtud toetus ja transpordikulu asendusteenistujatele, keda õppekogunemisele või asutuse õppusele on kutsutud, kuid ei ole välja toodud, et kes antud kulud kannab. Antud selgitus. Asendusteenistusega kaasnevate muudatuste osas on selgitused toodud eelnõu seletuskirjas. 3. Psühholoogilise abi võimaldamine hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja lähedastele VTK-st jääb selgusetuks, kes osutab psühholoogilist abi hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud asendusteenistuja lähedastele ning kes katab antud kulud. VTK ei muuda olemasolevas määruses teenuste korraldajat ega kulude kandjat. Vastavalt määruse "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord" § 1 l õikele 4 "korraldab Kaitseväes sotsiaalnõustamist ja psühholoogilist abi korraldav struktuuriüksus (edaspidi tugikeskus ) isikule sotsiaalnõustamise või psühholoogilise abi osutamise väljaspool Kaitseväge." Antud hetkel on selliseks struktuuriüksuseks Toetuse Väejuhatuse Toetusteenuste Keskus. 4. Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine KRA on seisukohal, et edaspidi tuleks analüüsida VTK-s pakutud variante b) ja c). KRA välistaks protsessi keerukuse tõttu variandi a), kuna perearstidele otsustusõiguse andmine ei muuda tervisekontrolli lihtsamaks ega otstarbekamaks ning KRA ei suuda tagada ühtlast kvaliteeti perearstide poolt langetatud otsuste osas. T äpsustame, et alates 2018. aasta algusest toimuvad KRA-s korrapäraselt nn eelkomisjonid, mille tõttu vähemalt osaliselt toimub tervisekontroll juba praegu isiku juuresolekuta. Eelkomisjon koosneb kolmest eriarstist ning otsus isiku terviseseisundi kohta tehakse nendes komisjonides juhul, kui TIS andmete alusel isiku terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kõik ülejäänud isikud kutsutakse eelkomisjoni järgselt arstlikku komisjoni kohale. KRA on seisukohal, et arvestades TIS andmete kasutamiseks vajaliku isiku nõusoleku saamise/andmisega seotud takistusi ja isikute informeerimise protsessi töömahukust, töötaks juba olemasolev süsteem paremini, kui TIS andmed oleks avatud kõikidel isikutel ning KRA saaks oma ressursi pü hendada eelvaliku tegemisele TIS andmete alusel, mitte isikute teavitamisele TIS andmete avamise võimalusest. Tervisekontrolli kutsumise eelvaliku tegemine VTK-s pakutud perearsti tervisetõendite põhjal on oluliselt keerulisem ja ressursimahukam protsess, kui seda on täna toimiv osalise eelvaliku võimalus TIS andmete alusel. TIS sisaldab eelvaliku tegemiseks oluliselt rohkem ja täpsemat informatsiooni, kui perearsti tervisetõend ning sellest tulenevalt võimaldaks parima eelvaliku teha juurdepääs kõikide isikute TIS andmetele. Varasem praktika on näidanud, et umbes 50% perearstide poolt väljastatud tõenditest ei sisalda olulist terviseseisundit kirjeldavat infot ja vajalikud on täiendavad uuringud või lisainfo kogumine (sh TIS vahendusel) komisjoni käigus. VTK-s on käsitlemata jäänud KRA IT-tehnilised võimalused ekspertarstidele TIS andmete kasutamise võimaluste loomiseks. Arvestatud, lisatud selgitused. Eelnõus on loobutud VTK-s pakutud alternatiivist a). K aitseväekohustuslaste tervisekontrolli tegemiseks sätestatakse juurdepääs TIS andmetele ilma isiku nõusolekuta, mis võimaldab TIS andmete kasutamist isikute tervisekontrolli kutsumisel ka eelvaliku tegemiseks. L oobutud on ka perearsti tervisetõendite kasutamisest kaitseväekohustuslaste tervisekontrolli tegemisel. KRA poolt määratud (ekspert)arstidele tagatakse juurdepääs TIS andmetele sarnaselt praegustele arstlike komisjonide liikmetele(v.a isiku nõusoleku tingimuse osas), kuid mõningate infotehnoloogiliste arendustööde vajadus täpsustatakse eelnõu menetlemise käigus. 5. Vaidemenetluse lihtsustamine VTK lk 16 p 13 – selgusetuks jääb, mis saab olukorras, kus vaide esitaja esitab Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile uued tervisetõendid, mida ta KRA arstlikus komisjonis ei esitanud. VTK lk 24 p 13– esimeses lõikes on välja toodud lause, et kavandatava muudatuse kohaselt saab vaidekomisjon õiguse meditsiinilise sisuga otsuse tegemiseks kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel ning samuti muude KVTSis sätestatud otsuste kohta esitatud vaiete lahendamise. Arusaamatuks jääb, millistest muudest KVTSis sätestatud otsuste kohta esitatud vaiete lahendamisest jutt käib. VTK lk 24 p 13 – ei ole korrektne väita, et KRA või KV eiravad Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni poolt tehtud juhiseid. VTK lk 50 p 13 – antud lõigus on kirjas, et KRA poolt tehtud esialgne AK otsus asendatakse vaideotsusega. Korrektne on kirjutada, et tehakse uus otsus Arvestatud. Eelnõus on loobutud eraldi vaideorgani moodustamisest ning terviseseisundi hindamisega seotud vai ete lahendamine toimub HMSis sätestatud põhimõtete kohaselt. 6. Arsti ja õe eriala üliõpilaste ajateenistusse kutsumisest vabastamine VTK lk 36 p 14 – punktis b tuuakse välja, et KRA-l on olemas ligipääs ajateenistusse asumisest vabastamise otsuse tegemiseks vajalikele andmetele (hariduse omandamine, tervishoiutöötajana registreerimine, Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimine). Tegelikult ei ole KRA-l ligipääsu andmetele Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimise kohta. Ajateenistusest vabastamist sooviv kutsealune peab KRA-le esitama koopiad tunnistustest, mis tõendavad vastava väljaõppe läbimist. Esineb ka juhtumeid, kus isikud taotlevad ajateenistusest vabastamist, kuid samas ei ole väljaõpet täies mahus läbinud. Seega tuleks lahendada küsimus, kuidas KRA saaks andmeid Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimise kohta. Arvestatud. Seletuskirja sõnastust on muudetud. Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimist saab KRA kontrollida Kaitseväest, isikult ei pea nõudma taotluse või vajalike andmete esitamist. Kaitseliit 1. Madalamale ametikohale nimetamine Sisuline probleem on tegelikult selles, et kaitseväeteenistuse seadus ei reguleeri, kuidas tekivad (sarnastele) ametikohtadele kõrgemad või madalamad „nõuded“. Valitsemisalas on levinud praktika, kus samasisulist tööd ja ametinimetust omavad ametkohad on erineva ametikoha auastme, sõjaväelise väljaõppe nõude ja palgatasemega, mis on oma olemuselt diskrimineeriv. Näen ohtu selles, et seaduse muudatuse tulemusena võidakse luua olukord, kus näiteks mõned aastad enne pensioni õiguse tekkimist viiakse inimene igal aastal (palga)astme võrra madalamale ametikohale ja vähendatakse palka 10% võrra. Nt. 5 aasta jooksul saaks asutus täiesti legaalselt ja ühepoolselt vähendada inimese sissetulekut 50% võrra – kusjuures seda kõike saab põhjendada rotatsiooni ja sõjaväelise karjääriga. Selline käitumine aga vähendab automaatselt tegevväelase tulevast pensioni (puudutab tegevväelasi, kellel täna on õigus saada nn eripensioni KVTS alusel). Tegemist on tegevväelase suhtes väga demotiveeriva võimalusega, seda enam, et nagu esimeses lõigus viitasin, täna ei ole Kaitseväes ja Kaitseliidus selget ning läbipaistvat praktikat samasisuliste ametikohtade osas. Samuti saab sellist 10% võrra töötasu vähendamist praktikas rakendada karistusena või töökiusuna tööandja poolt. Teen ettepaneku eelnõu sõnastamisel välistada võimalus kasutada rotatsiooni karistusena või töötasu vähendamise võimalusena. Antud selgitus Vt Justiitsiministeeriumi märkuste 3 ja 7 selgitust 2. Asendusteenistus Kaitseväeteenistuse seaduse § 4 kohaselt on asendusteenistus usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. VTK-s on kirjas, et asendusteenistuse eesmärgid peavad olema seotud riigikaitsega laiemas tähenduses, näiteks kasutades asendusteenistujat tagalas tsiviilelanikkonna kaitsel ja abistamisel jms. VTK teeb ettepaneku lisada asendusteenistuse kohana Kaitsevägi. Kaitseliit on riigikaitseorganisatsioon, mis valmistab ette riigi tellimuse alusel Kaitseväele võimeid riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Lisaks on Kaitseliidul noortele riigikaitseliste teadmiste ja oskuste andmise kohustus läbi Noorte Kotkaste ja Kodutütarde, panustatakse elanikkonna kaitsesse läbi Naiskodukaitse ja PPA koostöö jne. Sarnaselt Kaitseväele on ka Kaitseliidus palju funktsioone ja ametikohti, mis ei eelda relva kandmise kohustust, kuid mis on otseselt seotud riigikaitse laia käsitlusega (sh infotehnoloogia spetsialist, autojuht-mehhaanik, kaplaniteenistus jne). Tulenevalt teen ettepaneku lisada asendusteenistuja teenistuskohtade nimekirja ka Kaitseliit. Olen läbi analüüsinud, millist väljaõpet organisatsioon on võimeline asendusteenistujale andma ning üle vaadanud ametikohad, mille täitmine ei lähe asendusteenistuja kõlbeliste ja usuliste vaadetega vastuollu. Kaitseliit on valmis võtma aastas viis asendusteenistujat jaotusega: 1 peastaabis ja 1 igas maakaitseringkonnas. Igale asendusteenistujale antaks esmaabi õpe, organisatsiooniõpe, Naiskodukaitse baasil elanikkonnakaitse ja ohutushoiu alane koolitus; vajadusel ja võimalusel saab riigikaitselisi koolitusi rohkem anda Kaitseliidu kooli kursuste baasil (sh välitoitlustamine, formeerimine, parameedik jms). Valdkonnad, kus asendusteenistujat rakendada, on järgmised: - Noorsootöö - Valve - Kaplaniteenistus - Laod - Infotehnoloogia - Mehhaanik / autojuht Antud selgitus. Asendusteenistus on ettenähtud isikutele, kes keelduvad kohustuslikust kaitseväeteenistusest. Kaitseliidu tegevus põhineb vabatahtlikul tegevuses, sh noorliikmete tegevuse toetamine (sh noortejuhid). Vabatahtlik tegevus ei saa olla alternatiiviks kaitseväekohustuste asendamisel. Sarnaselt ajateenistusele on esmase asendusteenistuse eesmärk anda isikule riigikaitselt oluline väljaõpe, mitte kohustada teda tööle, sh erialasele tööle, seega ei ole rakendatav ka ettepanek täita Kaitseliidu koosseisus olevad töökohad asendusteenistujatega. 3. Katkematu tegevteenistussuhte jätkumise korral lõpparve maksmine Teen ettepaneku kaaluda kogu valitsemisala asutuste lisamist loetellu, kui tegevväelane jätkab avalikus teenistuses mõnes valitsemisala teises asutuses (KM, KRA, VLA). VTK käsitleb vaid seda, kui tegevväelane jätkab peale tegevteenistuse lõppu avalikus teenistuses Kaitseväes. Samas võib tegevväelane kandideerida ka mõnele KM või VLA ametikohale, mis on ametniku ametikohad, ning seejuures tegelikult jätkub avalik teenistus (kaitseväeteenistus on lihtsalt avaliku teenistuse üks eriliik). A rvestatud. Eelnõu on vastavalt täiendatud. 4. Järelevalve puudulikkus kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust Kaitseväelase vormiriietuse digilaigu muster ei ole patenteeritud. Samasuguse mustriga võib iga-üks erinevaid kangaid toota ja neist riideid valmistada. See on võimaldanud inimestel lasta õmmelda pisut erineva lõikega vormiriietust, kui ametlik kord ette näeb. VTKs jääb ebaselgeks, mis saab siis kui inimene laseb endale õmmelda välivormi, mille lõige pisut erineb ametlikult ettenähtust ning ka kangas võib olla teisest materjalist. Ka selline vormiriietus ei ole tavakodanikule päris vormist eristatav. Ehk et otstarbekas oleks ühe meetmena kohaldada ka digilaigu patenteerimist, see vähendaks oluliselt tootjate poolseid rikkumisi. Lisaks teen ettepaneku kaaluda võimalust, et keelatud on ainult vormi kandmine koos kõigi eraldusmärkidega (riigitunnus, väeosa tunnus, auaste jms). Kandes vormiriietust, millel puuduvad igasugused tunnused, pole tegemist kaitseväelase vormiriietusega. Sarnast praktikat rakendavad ka paljud lääneriigid ning Eestis nt PPA oma vormi puhul. Antud selgitus. Muudatus arvestab nii kaitseväelase vormiriietuse kui sellega äravahetamiseni sarnaneva riietuse kandmist. See on ka teiste riikide praktika. Konkreetse digimustri patenteerimine ei lahendaks probleemi, sest kui kasvõi üht värvitooni või pikslite asetust muuta, siis sellele patent enam ei laiene. Küll aga on võimalik teha harjumata silmale äravahetamiseni sarnast vormiriietust. Sama kehtib vormi lõigete kohta. Lisaettepanek ei lahenda samuti probleemi, sest pettekujutelma eest tuleb kaitsta laiemat üldsust, kes ei tee embleemidel vahet. Oluline on, et ei tekiks arusaama, et tegemist on Kaitseväe või Kaitseliidu esindajaga. Ei kodanik tänavalt ega nt ametnik ei tee embleemidel (sh vale- embleemidel) vahet, vaid vaatavad üldpilti – kas see isik näeb välja kui kaitseväelane. 5. Vaidemenetluse lihtsustamine VTK-st ei selgu, kas ka edaspidi kohaldatakse KVTS-i alusel toimuvale haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust. Kui kohaldatakse, juhin tähelepanu, et VTK-s väljendatud kavatsus ei vasta HMS 5.peatükis sätestatud vaidemenetluse regulatsioonile hõlmates ka HMS 4.peatükis reguleeritud haldusmenetluse uuendamise tunnuseid. Haldusemenetluse seaduse § 85 annab vaidemenetluse käigus vaideorganile järgmised volitused: 1) rahuldada vaie; 2) jätta vaie rahuldamata; 3) teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks (juhul kui lähteorgan ja vaideorgan ei lange kokku). Vaidemenetluses hinnatakse esialgse haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust. Samuti on vaidemenetlus haldusele võimaluseks parandada läbiviidud haldusmenetluse käigus tehtud vigu. Kuna vaideorganil on samuti HMS §-st 6 tulenev uurimiskohustus, võivad vaidemenetluse käigus selguda asjaolud, millega ei olnud esialgses haldusmenetluses arvestatud või on tulenevalt ajalisest nihkest tekkinud hiljem, mida esialgse haldusakti andmisel polekski arvesse võtta saanud. Arusaadavalt ei saa sellised hilisemalt tekkinud tõendid olla vaidemenetluse korras esialgse haldusakti õiguspärasuse hindamisel relevantsed, vaid haldusmenetluse seadus näeb selleks ette teise ja kohase reageerimisviisi- haldusmenetluse uuendamise vastavalt HMS § 44 ja 4. ptk. Haldusmenetluse uuendamisele on seadusandja sätestanud eritingimused, mida haldusorgan peab arvestama, eelkõige isiku usaldust. Eriti tuleb seda arvestada juhul, kui vaidemenetluse käigus ilmnevad asjaolud, mis halvendavad isiku olukorda. HMS § 85 tulenevalt ei saa vaidemenetluses isiku olukorda halvendavat otsust teha. Kehtiva õiguse järgi saab vaideorgan vaidemenetluses teha uue sisulise otsuse vaid juhul kui vaideorgan langeb kokku lähteorganiga. Haldusorgani pädevuse ülekandumist vaideorganile kehtiv õigus ei tunne. Olukord, kus nii haldusorganis kui vaideorganis tehakse uus esmatasandi otsus, pole otsuse adressaadi jaoks haldusakti vaidlustamine üheselt mõistetav. Ka kui vaideorgani poolt antud uue haldusakti peale vaiet esitada ei saa, tekib küsimus, mida isik kohtus vaidlustama peab, kas esialgset haldusakti või ka vaideorgani poolt antud haldusakti. Tavapäraselt vaideorgani poolt antud haldusakt iseseisvalt vaidlustatav ei ole. Haldusmenetluse seaduses on olemas regulatsioon juhtudeks, kui vaidemenetluse käigus ilmevad uued asjaolud. KVTS-s kui eriseaduses vaidemenetlusele uue sisu andmine kombinatsioonis haldusmenetluse uuendamisega eeldaks HMS kui üldseaduse ning senise õigusteooria ülevaatamist või KVTS lahtisidumist haldusmenetluse seadusest. Arvestatud. Eelnõus on loobutud eraldi vaideorgani moodustamisest ning vaide lahendamine toimub HMSis sätestatud põhimõtete kohaselt. 6. Reservväelaste arstlik läbivaatus Kaitseliit valmistab Kaitseväele ette maakaitse üksuseid. Selleks viiakse läbi iga-aastaselt õppekogunemisi, kus KV roll on läbi TVJ saata kutsed, kuid formeerib ja õpetab välja Kaitseliit. Ma ei näe, kuidas VTKs toodud ettepanek lahendab Kaitseliidu maakaitse üksuste ettevalmistamise probleemi. Näiteks õppuse SIIL formeerimisel taotles Kaitseliit Kaitseväelt arste 23 asukohapunkti (KVTS § 77 lg 1 - reservväelasele teeb arstliku läbivaatuse Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülema määratud arst 24 tunni jooksul õppekogunemiskohta saabumisest arvates). Kaitsevägi suutis tagada vaid 4. Seega ei ole Kaitseliidule lahendus see, kui ühes asukohapunktis ei pea arst läbi vaatama kõiki saabunud reservväelasi, sest probleem on selles, et arst on üldse ainult 1/5 formeerimispunktides ning on ebaselge, kuidas näiteks üks arst SIILi ajal üle Eesti 24h jooksul jõuaks läbi käia 5 erinevat formeerimispunkti, et nn hädalisi üle vaadata. Varasemalt on KV peaarst indikeerinud Kaitseliidule, et KVTSi muudetakse selliselt, et õppekogunemise läbi viimiseks pole arstlikku läbi vaatust üldse vaja, mis kaotaks ka eelkirjeldatud probleemi. Antud selgitus. Suuremate õ ppekogunemiste ajal ei ole mõeldav arstliku läbivaatuse tegemine kõikidele reservväelastele, kuid kindlasti ei ole põhjendatud ka sellest täielikult loobumine. Eelnõu kohaselt otsustatakse läbivaatuse tegemine ja selle täps em korraldus vastavalt vajadusele iga kord eraldi. S õltuvalt õppekogunemise eesmärgist, osalej ate arvust jne peavad nende terviseseisundiga seotud riskid olema viidud miinimumini, kohapeal arstliku läbivaatuse tegemine on sealjuures ainult üks võimalus (üks arst saab vajadusel konsulteerida ka erinevas asukohas viibivate isikute terviseseisundi osas) . Oluline on tagada, et võimaliku terviseprobleemi ilmnemise või kahtluse korral toimuks õppekogunemisel osalemine ainult arsti otsuse alusel . Eesti Perearstide Selts (EPS) EPS-i hinnangul on esitatud muudatusettepanekud põhjendatud. P.5 Asendusteenistus: väga toetame asendusteenistujate ühtlast väljaõpet meditsiinisüsteemis. P.12 Arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamine: toetame varianti C. EPS-i kindel seisukoht on, et KRA ekspertarstidele peab olema tagatud juurdepääs TISi, mille alusel oleks võimalik ekspertarstil otsustada tervisekontrolli tulemise vajadus. Kuna tegemist on oluliselt tähtsa riigikaitselise huviga, siis KRA arstidel peab olema vaikimisi juurdepääs kõikidele kutsealuse andmetele TISis, sealhulgas ka peidetud või kasutaja poolt suletud andmetele. Kui TIS-i andmete põhjal selgub, et kutsealusel on mõni Kaitseväe jaoks sobimatu krooniline haigus või seisund, siis ei pea teda üldse komisjoni ette kutsuma, vaid talle teatatakse, et tema kutseaeg on edasi lükatud või üldse tühistatud. Kaitseväe jaoks on ka oluline teada kutsealuse kroonilisi haigusi. Praegusel juhul võivad haigused jääda Kaitseväele teadmata juhul, kui kutsealune on oma andmed ära peitnud, sh ka perearsti eest. See on vajalik nii kutsealuse enda, kui ka teiste kutsealuste ohutuse tagamiseks, rääkimata riiklikest huvidest ja riskidest. Arvestatud. Eelnõus on kaitseväekohustuslastele ettenähtud tervisekontrolli tegemiseks sätestatud juurdepääs TIS andmetele ilma nõusolekuta, kuid isikule on jäetud õigus soovi korral oma andmed sulgeda. Nõustume, et sellisel juhul võivad k aitseväeteenistuses k aasneda olulised riskid isiku enda või teiste elu ja tervise suhtes. Ka itseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse kaitseväeteenistuse seadusesse, Kaitseliidu seadusesse, Kaitseväe korralduse seadusesse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadusesse, p erehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus esse, riigikaitseseadusesse, tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse, tulumaksuseadusesse , sotsiaalmaksuseadusesse ning väärteomenetluse seadustikku muudatused, mis puudutavad Kaitseministeeriumi valitsemisalas arstlike komisjonide süsteemi ümberkorraldamist , järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust , asendusteenistuse läbimiseks teenistuskohtade laiendamist ja reservasendusteenistuse loomist. Lisaks korrastatakse tegevväelas t e palgatingimus i teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamis e l , ressursimahuka koolit u se kulu hüvitamis t ning lihtsustakse muid tegevväelaste ga seotud personalitoimingu id. Kaitseliidu seaduses ja t ervishoiuteenuste korraldamise seaduses kehtestatakse muudatused, mis on seotud Kaitseministeeriumi valitsemisala arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega. Samuti tehakse muudatused , mille kohaselt Kaitseväe ametnik saab õiguse menetleda kaitseväelase vormiriietusega seotud väärtegusid ja kohaldada isiku kinnipidamist. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse ja sellega seoses on vaja täiendada perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna ametnikud (kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski, tel 717 0116, e-post: [email protected]) ning Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunikud koostöös Kaitseväe ja K aitseressursside Ameti ( edaspidi KRA ) esindajatega. Keeletoimetus tehakse eelnõule enne teist kooskõlastusringi eelnõude infosüsteemis. 1.3. Märkused Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega . Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus , mille märkuste ga arvestamise tabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 1. Eelnõuga muudetakse : 1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 06 .0 5 .20 20 , 9 , edaspidi KVTS ) ; 2) Kaitseliidu seadust (RT I, 06.05.2020, 7 , edaspidi KaLS ) ; 3) kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ( RT I, 19.12.2019, 7 , edaspidi KVTRS ) ; 4 ) Kaitseväe korralduse seadust (RT I, 26.05.2020, 9, edaspidi KKS ) ; 5) p erehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 26.10.2018, 1); 6 ) riigikaitseseadust (RT I, 13.03.2019, 147, edaspidi RiKS ); 7) sotsiaalmaksuseadus (RT I, 21.04.2020, 41, edaspidi SMS ); 8 ) tervishoiuteenuste korraldamis e seadust (RT I, 1 7 .0 5 .20 20 , 1 4 , edaspidi TTKS ) ; 9 ) tulumaksuseadust (RT I, 10.07.2020, 70 , edaspidi TuMS ) ; 10 ) väärteomenetluse seadustikku (RT I, 10 .0 7 .20 20 , 33 0 , edaspidi VTMS ) . Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja lik Riigikogu koosseisu häälteenamus , sest muudetakse ka Eesti Vabariigi põhiseaduse ( edaspidi PS ) § 104 lõike 2 punktis 17 nimetatud riigikaitseseadust . 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üldiseks eesmär giks on korrastada kaitseväe teenistust käsitlevaid sätteid. KVTSi jõustumisest alates 2013. a 1. aprillil on ilmnenud mitmeid kitsaskohti, mis vajavad parema teenistuse korraldamiseks seaduse muutmist. Suuremate muudatustena reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust k aitseväe lase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ning luuakse asendusteenistusele reservteenistus. Lisaks tuuakse RiKSist kaitseväeteenistust puudutavad sätted ül e KVTSi ja tunnistatakse need RiKSis kehtetuks. Arstlike komisjonide reform Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevad KRA ja Kaitseväe arstlikud komisjonid, mis hindavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ja täidavad muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Arstlik komisjon koos ne b kolm est eriarsti st ja tegemist on iseseisva haldusorganiga. Taoline kollegiaalne tegevu svorm pärineb ajast, mil kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontroll tugines peamiselt kohapeal tehtavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus isiku terviseseisundi kohta oli suhteliselt piiratud . Tänaseks on arstli ke komisjonid e süsteem tervikuna muutunud nii tervishoiusüsteemi, kodanike kui ka riigi vaates liigselt koormavaks ning selle efektiivsus ja jätkusuutlikkus ei ole piisavalt tagatud . Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on optimeerida kaitseväekohustuslastele ettenähtud tervisekontrolli tegemist tervishoiusüsteemi ressursikasutuse ja riigi töö koormuse s eisukohast ning parandada kodanikele suunatud avaliku teenuse kvaliteeti . Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus ning k aitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi t asuvad hindama KRA ja Kaitsevä e poolt määratud arstid , vajadusel k a a satakse ka teis i tervishoiuteenuse osutaja id . Kui praegu on arstliku komisjoni läbimisel ette nähtud kolme eriarsti poolt tehtav arstlik läbivaatus ning mitmed kohustuslikud terviseuuringud , siis edaspidi toimub eriarstide k aasami n e ja terviseuuringute tegemine vaid vastavalt vajadusele , mis olulisel määral vähendab koormust tervishoiusüsteemile . Olulise muudatusena nähakse ette, et kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isi kute terviseseisundi t hinda vad arstid omavad juurdepääsu tervise infosüsteemi (edaspidi TIS ) andmete le , kuid isik ule jääb võimalus ka juurdepääs u keelata. R eaalne tervisekontroll (st arstlik läbivaatus ja terviseuuringud) tehakse isikule ainult juhul, kui olemasolevate terviseandmete põhjal ei ole võimalik tema kaitseväeteenistusse sobivust hinnata . See võimaldab infoühiskonna põhimõtete kohaselt kasutada riigivalitsemises KRA ülesannete täitmiseks riigi infosüsteemi võimalusi ja tervishoiusüsteemi ressursse senisest otstarbekamalt ning ühtlasi korraldada kaitseväekohustuslaste jaoks ettenähtud kohustuslik terviseseisundi hindamine avalik u teenus ena märgatavalt kodanikukesksemalt. Arstlike komisjonide kui ise seisvate haldusorganite kaotamine võimaldab ühtlasi vähendada bürokraatiat ja muuta kaitseväeteenistuskohu stuse täitmise korraldus kodanike jaoks selgemaks . TIS andmekasutuse tõhustamisega välditakse isiku terviseseisundiga seotud täiendavate andmete (nt andmed puude võ i vähenenud töövõime kohta) ja eraldi tervisetõendite esitamist. Kaitseväe vormiriietuse kandmise korra korrastamine Kaitseväelase vormiriietus on ametiriietus, mida ta kannab teenistusülesannete täitmisel, sh lahingus. Vormiriietuse kandmise reeglid on kinnitanud Kaitseväe juhataja ning kaitseväeteenistuse välistele isikutele vormiriietuse andmise tingimused ja korra on kehtestanud kaitseminister. Vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmine peab olema selgelt reguleeritud, sh see, et kaitseväelase vormiriietust ei tohi kanda muud isikud, välja arvatud need, kellele on selleks seadusega õigus antud. On oluline, et kaitseväelase vormiriietust või sellega sarnast riietust kandvat suvalist isikut ei aetaks segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelasega. Seda eriti mis tahes kriisi või rahutuse ajal, kus sellise riietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe, Kaitseliidu või riigi tegutsemisest. Seetõttu ei tohi muud isikud kaitseväelase riietust kanda ja see ei tohiks olla tavapärane vaatepilt tänaval ega avalikus ruumis üldisemalt. Lisaks tuleb vahet teha kaitseväelase vormiriietuse ning sellega äravahetamiseni sarnase riietuse vahel, sest Kaitseväega vähe kokku puutuv isik ei pruugi neid eristada ning võtab sellise riietuse kandjat riigi esindajana. Hetkel ei ole kaitseväelase vormiriietuse või selle elementide või eraldusmärkide kandmine isikute poolt, kellel ei ole selleks õigust, seadusega otseselt keelatud. Keelu saab tuletada kaudselt. Õigustamata kõrvalise isiku Kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise üle teeb korrakaitseseaduse alusel järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) . Samas on praegu PPA kontroll teiste riigiasutuste, sh kaitseväe , vormiriietuse kandmise osas vähene . Seega on tekkinud olukord, kus järelevalve on vähene ning puudub võimalus sanktsioneerida rikkumisi kaitseväelase vormiriietuse ning eraldusmärkide ebaseaduslikul kasutamisel. Alljärgnev näide piltlikustab situatsiooni, mis toimus Kaitseväe väljaõppe piirkonnas, kus tabati isik, kes kandis Kaitseväe tavavormi, kuid isik ei olnud kaitseväeteenistuses. Sarnaste juhtumite korral puudub Kaitseväel õigus isiku tuvastamiseks ja Kaitseväe vormiriietuse kandmise õiguse tuvastamiseks. (A llikas: Kaitsevägi) Kaitseväeteenistuse välisele isikule peab olema üheselt selge, et kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmine on üldjuhul keelatud. Karistusseadustiku (edaspidi KarS ) § -s 277 sätestatud normist (ametniku vormiriietuse või ametitunnuste ebaseaduslik kasutamine) ei piisa. Selleks, et Kaitsevägi ( ja ka PPA kui üldine korrakaitseorgan) saaks kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle tõhusalt järelevalvet teha, on vaja selgeid seadusega sätestatud tingimusi, millal vormiriietuse kandmine (kasutamine) on ebaseaduslik. Seetõttu antakse eelnõuga riikliku järelevalve teostamise õigus kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle Kaitseväele ( täpsemalt Sõjaväepolitseile, edaspidi SP ). See ei vähenda siiski PPA õigusi rikkumise tuvastamise korral selliste õigusrikkumistega tegelemiseks (st PPA ei pea Kaitseväele menetlust üle andma). Seadusemuudatuse jõustumise järgselt hakkab SP järelevalvet teostama jooksvalt vastavalt vajadusele igapäevase teenistuse käigus vajamata selleks lisaressurssi. Kui seni laekus info, et kaitseväelase vormiriietust kandvat isikut on nähtud kas õppuste alal võõrriigi sümboolikaga, korrapäratu välimusega avalikus ruumis (sh näiteks metsas või maastikul) või poliitilise sisuga meeleavaldusel, siis nüüd saab SP sellises olukorras tuvastada isiku, informeerida teda ebaseadusliku vormiriietuse kasutamise keelust ja võimalikust karistusest ning vajadusel algatada väärteomenetluse. SP ei hakka spetsiaalselt järelevalve teostamiseks tänavatel patrullima, vaid saab õiguse sekkuda juhtumite puhul, mis juba toimuvad ja millest on ta teada saanud. Seetõttu olulist töökoormuse kasvu muudatusega ei kaasne . Reservsüsteem i loomine asendusteenistusele PS § 124 näeb ette, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduv kaitseväekohustuslane on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. PS § 124 lõikes 2 sätestatud asendusteenistus on kaitseväeteenistuse alternatiiv. Kuigi isik on KVTSi alusel kaitseväekohustuslane, ei saa teda PS §-s 40 sätestatud usu- ja mõttevabaduse tagamiseks sundida tema veendumuste vastaselt tegevuseks, mis hõlmab relvade ja muude sõjapidamisvahendite käsitsemist, harjutama nende hooldamist ja kasutama muid vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Sellest tulenevalt võib väita, et asendusteenistus on ette nähtud üksnes erandjuhtudel ning selle eesmärk ei ole luua soodsamat võimalust kohustuslikuks teenistuseks. Seetõttu peaks asendusteenistuse koormus olema ajateenistusega võrreldav. Asendusteenistus ei pea olema pelgalt ühekordne teenistus, vaid sarnaselt ajateenistuse läbinutega võib asendusteenistuse läbinuid rakendada ka hiljem. Seda jätkuvalt tingimusel, et isikut ei kohustata tema veendumuste vastaselt tegevusse, mis eeldab relvade ja jõu kasutamist. Asendusteenistuse eesmärgid peavad olema seotud riigikaitsega laiemas tähenduses. Asendusteenistujaid on näiteks võimalik kasutada tagalas tsiviilelanike kaitsmisel ja abistamisel, päästetöödel ning anda neile vastav väljaõpe rahuajal. Kuna riigikaitse lai käsitus hõlmab erinevaid valdkondi, mis ei ole otseselt seotud relvade käsitsemisega, siis saab asendusteenistujaid vastava väljaõppe andmisel kasutada erinevates laiapindse riigikaitse tegevustes. Nimetatud tegevused on hädavajalikud, et tagada riigi kaitset ükskõik millistes välja kuulutatud või välja kuulutamata olukordades. Kaitseväeteenistuse kohustust ei loeta täidetuks ajateenistuse läbimisega. Riigil on õigus kutsuda isik õppekogunemisele (KVTS § 69 lg 3), et värskendada tema teadmisi, õpetada uute relvatüüpide käsitsemist ja harjutada üksuste koostegevust. Samuti on riigil õigus kutsuda ajateenistuse läbinud isikuid lisaõppekogunemisele või neid mobiliseerida. Ka asendusteenistuse läbinuid saab riik vajaduse korral kohustada. Vastasel juhul oleks tegu ajateenijate ja asendusteenistujate ebavõrdse kohtlemisega. Seadusega tuleb lahendada asendusteenistuse läbinute kaasamine pärast asendusteenistust ning mobilisatsiooni välja kuulutamise või sõja korral. Samas ei tuleks laiapindse riigikaitse kontseptsiooni silmas pidades käsitleda riigikaitses osalemise kohustusena vaid isiku tegevust Kaitseväe koosseisus. Isikute riigikaitseline kaasamine võib lähtuda ka ameti- või töökohast. Ka õiguskantsler on esile tõstnud, et asendusteenistusest võiks riigikaitses tänasest enam abi olla. KVTS näeb asendusteenistuses olijale ette kohustusliku riigikaitselise väljaõppe ning seda potentsiaali peaks maksimaalselt riigikaitse huvides ka rakendama. Selleks on vaja määratleda, mis on riigikaitseline väljaõpe ja kuidas võib asendusteenistujaid sellesse kaasata, ilma et see nende veendumustega vastuollu läheks. On valdkondi, kus saab asendusteenistuse s antava väljaõppega riigikaitsele tõhusalt kaasa aidata, täites kas kriisi ajal tavapärasest rohkem ette tulevaid ülesandeid (parameedik, päästja) või asendades mõnes valdkonnas neid inimesi, kes on mobiliseeritud kaitseväeteenistusse. Välistatud ei ole ka asendusteenistujatele riigikaitselise väljaõppe pakkumine koostöös Kaitseväega. Riigikaitselise väljaõppe kvaliteedi tagamiseks on tarvis, et ka asendusteenistujad (sarnaselt ajateenijatega) teenistuses õpitut perioodiliselt üle kordavad. Kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooni toomine RiKSist KVTSi Kaitseväeteenistuse peatükk kehtivas RiKSis on otseselt seotud kaitseväeteenistuse või teenistusega Kaitseväes, mistõttu sobib nimetatud kü simused edaspidi reguleerida KVTSis . Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust täiendatakse eelnõusse uute lisatavate vanemapuhkuseid puudutavate sätete osas, mille osas on vaja muuta termineid seoses vanemapuhkuste süsteemi muudatustega, mis jõustuvad 1. aprillil 2022. a. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse KVTSi. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse § 4 pealkirja ja sõnastust ning sätestatakse , kuidas toimub kaitseväekohustuse täitmine asendusteenistuses . Seadusemuudatusega tuuakse välja , et asendusteenistuja täidab kaitseväekohustust ning aja- ja reservteenistuses osalev isik täidab kaitseväeteenistuskohustust. Kehtivas KVTSis peetakse asendusteenistust usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslikuks riigikaitseliseks väljaõppeks. Eelnõuga täpsustatakse , et asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõppes või teenistus es osalemine . Mittesõjalise iseloomuga teenistus on oskuste ja teadmiste omandamine valdkonnas, mis ei ole seotud sõjapidamisega s.t väljaõppe käigus asendusteenistuja ei puutu kokku relvade ja lahingtehnikaga . Mittesõjalises teenistuses omandatud teadmisi on võimalik kasutada päästetöödel, sotsiaalvaldkonnas ning isegi Kaitseväes tagalas ehk tegevustes , kus nõutavad oskus ed ja teadmised on suunatud tsiviilelanike abistamisele. Näiteks on võimalik asendusteenistuja suunata Kaitseväkke teenistus- või töökohale, kui on loodud sellised teenistus- või töötingimused, kus isikul ei tule kokku puutuda relvade ja muude sõjapidamis e vahenditega. Uue asendusteenistuse korralduse muudatusega jaguneb asendusteenistus kolme ks: esmane asendusteenistus, reservasendusteenistus ja erakorraline reserv asendusteenistus Esmane asendusteenistus on oma olemuselt sama, mis hetkel kehtivas seaduses sätestatud asendusteenistus . Asendusteenistusega pannakse isikule, kes keeldub usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest, kohustus osaleda mittesõjalise iseloomuga teenistuses. Asendusteenistus kestab 12 kuud. Asendusteenistusse kutsutakse samadel alustel nagu ajateenistusse, jälgides, et kutsealuse terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohutuslase tervisenõuetele, kutsealune on lõpetanud vähemalt 6 klassi. Asendusteenistusse asumiseks peab kutsealune esitama KRAle põhjendatud taotluse, milles on ära toodud selged ja mõjuvad põhjused. Kui taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, siis küsitakse täiendavat kirjalikku selgitust. Pärast seda kutsutakse isik vestlusele, et kontrollida taotluses esitatud väiteid. Taotluse põhjendatuse hindamiseks on KRAl õigus teha järelpärimisi kutsealuse õppe- või töökohale ning tema poolt viidatud usuorganisatsioonile. Usuorganisatsiooni kuulumi s e kohta küsitakse tõendit. KRA otsus asendusteenistusse kutsumise, asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne asendusteenistusse asumist. Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimi se kestel igakuist toetust, mille suuruseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäär (20 20 . a 5 84 eurot). Seni kehtinud korra alusel maks ti asendusteenistujale toetu st KRA eelarvest . Kuna s eadusemuudatusega laiendatakse teenistuskohtade valikut ning samuti tekib asutustel võimalus kutsu da pärast esmase asendusteenistu se läbi mist isik uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reserv asendusteenistusse , kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks, siis kehtestatakse ka uu s toetuse maksmise kord, mille kohaselt pool ehk 50% asendusteenistuja toetusest maksab see asutus või juriidiline isik , k elle juures toimub esmane asendusteenistus. R eservasendusteenistusel ja erakorralisel reserv asendusteenistusel osalemise toetus e hüvitab reserv asendusteenistuse ja erakorralise reserv asendusteenistuse toimumiskoha asutus . Toetuse maksab välja KRA. Esmases asendusteenistuses läbib asendusteenistuja asendusteenistuse ülesannete täitmiseks vajaliku väljaõppe. Väljaõppe annab asutus või isik , kus toimub esmane asendusteenistus. Näiteks kui asendusteenistuja suunatakse esmase asendusteenistuse läbimiseks päästeasutusse, omandab asendusteenistuja päästja väljaõppe. Vastavalt esmases asendusteenistuses omandatud väljaõppele hakkab toimuma ka reservasendusteenistus ja erakorrakorraline reserv asendusteenistus päästeasutuses. Käesoleva ajani puudus asendusteenistujatel reservteenistus, mis tähendas, et peale asendusteenistuse läbimist arvati isik reservi ja sellega isiku panus kohustuslikku riigikaitsesse lõppes. Arvestades, et aastas läbib asendusteenistuse ligikaudu 65 isikut, on see oluline inimressurss, kes omavad väärtuslikke oskusi ja teadmisi, kuid need jäävad laiapindse riigikaitse käsitluses rakenduseta. Seisuga 0 1 . 07 .20 20 on asendusteenistuse läbinud kokku 5 51 kaitseväekohustuslase. Pärast asendusteenistuse läbimist kantakse kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris se reservis oleva isiku andmetena ning juurde märgitakse esmase asendusteenistuse läbimise teenistusko ha asutus e nimi . Reservasendusteenistuse korraldamise reguleerimise l on võetud aluseks reservteenistuse korraldamise põhimõtted. KVTSi mõttes on reservteenistus kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel ning reservteenistuses olev isik on reservväelane. Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatud sõjaväeline väljaõpe. Asendusteenistuse puhul ei kasutata mõistet reservteenistus vaid reservasendusteenistus, et eristada kaht, oma põhimõtetelt erinevat , teenistusliiki. Asendusteenistujat, kes osaleb reservasendusteenistuse s või erakorralises reserv asendusteenistuses , nimetatakse reservasendusteenistujaks. Kui õppekogunemisele kutsub ja õppekogunemist viib läbi Kaitsevägi, siis reservasendusteenistuse puhul kutsub reservis oleva isiku osalema KRA asutuse või isiku , kus toimus isiku esmane asendusteenistus, taotlusel. Reservasendusteenistust koordineerib ja viib läbi esmase asendusteenistuse läbimis koha asutus. KRAl on siinkohal vahendaja ja kaitseväekohustuslaste üle arvestaja roll. Samuti jääb KRA ülesandeks nii esmase kui ka reserv asendusteenistuse ja erakorralise reserv asendusteenistuse kohustuse täitm ata jätmisega seotud väärteomenetluste ning ka KVTSi 11. peatükist tulenevate hüvitiste taotluste menetlemine. Nagu ka õppekogunemistel osalemine, on kohustuslik ka reserv asendusteenistuses ja erakorralises reserv asendusteenistuses osalemine . S amuti nähakse ette reservasendusteenistusse kut sutud isikutele õppekogunemistel osale jatega sarnased toetused ja hüvitised. Erakorraline reserv asendusteenistus on osalemine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal asutuse või isiku, kelle juures toimus esmane või reservasendusteenistus, ülesannete täitmisel. Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS ) § 19 kohaselt võib Vabariigi Valitsus loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra. Eriolukorra võib kuulutada välja kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Vabariigi Valitsuse korralduses eriolukorra väljakuulutamise kohta sätestatakse eriolukorra väljakuulutamine, eriolukorra väljakuulutamise põhjus, eriolukorra piirkond, eriolukorra juht (valitsuse poolt määratud minister) ja muud olulised asjaolud (HOS § 21). HOS mõistes on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Nendeks olukordadeks on näiteks ulatuslikud tulekahjud, ilmastikust tingitud hädaolukorrad, epideemia puhangud ja muud laiaulatuslikud, ettenägematud olukorrad, kus elukutselis est inimressursist võib vajaka jääda. Kuna tegemist on üldjuhul ootamatute olukordadega, siis ka kutsumine nende olukordade lahendamisele toimub teistel alustel kui reservasendusteenistuse puhul. Kutse erakorralisse reserv asendusteenistusse edastatakse isikule kas vahetult enne sündmust või sündmuse kestel. Lisaks eriolukorras hädaolukordade lahendamisele, nähakse eelnõuga ette reservasendusteenistujate kutsumine ning rakendamine k õrgendatud kaitsevalmidus e, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. RiKS § 12 lõike 2 kohaselt on kõrgendatud kaitsevalmidus riigi valmisoleku aste, mille korral riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral lisaks enda põhitegevusega seotud ülesannetele lisaülesandeid, et tõrjuda ohtu ja tagada riigi toimimine. Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsustab Vabariigi Valitsus ning kaitsevalmiduse kõrgendamise kiidab heaks Riigikogu. Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel asub riigikaitseülesannetega asutus ja isik täitma sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesandeid ning võib kehtestada ja kohaldada sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piiravaid meetmeid. Sõjaseisukorra ajal reservasendusteenistujate kaasamisel järgitakse isiku usulisi ja kõlbelisi põhimõtteid ning nende panusena nähakse nii esmases asendusteenistuses kui ka reservasendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste rakendamises . Paragrahvi 1 punkt iga 2 muudetakse KVTS § 5 lõike 3 esimese lause sõnastust, lisades teksti sõnad „ja lisaõppekogunemisel“. Sellega tagatakse, et lisaõppekogunemise puhul oleks üheselt arusaadav, et reservteenistus toimub nii õppekogunemisel kui ka lisaõppekogunemisel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse KVTS § -i 7 ehk tegevteenistuse paragrahvi. Paragrahvis olevat tegevteenistuse määratlust laiendatakse. Eelnõu järgi on tegevteenistus ka see, kui kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Sõjaaja ametikoha tegevteenistust korraldavate sätete RiKSist KVTSi ületoomisel on oluline eristada tegevteenistust rahuaja ametikohal ja tegevteenistust sõjaaja ametikohal. Kui tegevteenistusele kohalduvad rahuaja ametikohal üldisest tööõigus est tulenevad sätted (õigus puhkusele, tööaja piirangud, lõpparve ma ksmised jne), siis tegevteenistusele sõjaaja ametikohal kehtivad erisused, mis on sätestatud KVTSi lisatavas 9 1 . peatükis. Sõjaaja ametikohal teenimine on sisuliselt kaitseväekohustuse täitmine riigi sõjalise kaitse eesmärgil. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisel vabastatakse tegevväelane oma rahuaja ametikoha ülesannete tä itmisest. Mobilisatsiooni välja kuulutamise korral kohustatakse reservis olevaid isikuid asuma tegevteenistusse sõjaaja ametikohale. Seega hõlmab tegevteenistus sõjaaja ametikohal oluliselt suuremat isikute ringi, kes on küll tegevteenistuses, aga kellele ei kohaldu rahuaja ametikoha tegevteenistuse sätted. Paragrahvi 1 punkt iga 4 tehakse normitehniline muudatus, asendades § 13 lõikes 6 sõnad „Kaitseväe eraldusmärkide“ sõnadega „kaitseväelase eraldusmärkide“. Muudatus tagab seaduses läbivalt ühetaolise terminoloogia kasutamise. P aragrahvi 1 p unktiga 5 täiendatakse KVTS § 13, lisades sinna lõiked 8 ‒ 10 . Tallinna Ringkonnakohus ütles oma 29. juuni 2015. a otsuses nr 4-15-1971, et KarS § 277 sätestatud väärteo näol on tegemist blanketse koosseisukirjeldusega, mille puhul tuleb isiku süüdimõistmiseks viidata õigusnormile, millest nähtub vormiriietuse või ametitunnuse kasutamise ebaseadusli kkus. See tähendab, et kaitseväelase vormiriietuse ja selle elementide kasutamise osas on KarSi § 277 blanketne dispositsioon sisutu, sest puudub õigusnorm, millest nähtuks, millistel tingimustel on vormiriietuse kasutamine ebaseaduslik. Seega, selleks , et Kaitsevägi (ja ka PPA kui üldine korrakaitseorgan) saaks kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle järelevalvet teostada, on vaja selgeid seadusega sätestatud tingimusi, millal vormiriietuse kandmine (kasutamine) on ebaseaduslik. Seetõttu sätestaks KVTS-i § is 13 vormiriietuse kandmise lubatavuse piirid. Lõikega 8 kehtestatakse selge keeld, millal on lubamatu kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine. Kasutamisena mõeldakse eelkõige vormiriietuse kandmist, sest eraldusmärgi kandmine iseseisvalt suvalise riietusega ei kujuta eelnõu eesmärki silmas pidades suurt julgeolekuohtu. Küll aga on e baseaduslik ka kaitseväelase vormiriietuse elementide (eelkõige jakk, püksid) kandmine, sest see läheb vastuollu KVTS § 13 lõike 6 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud kaitseväeteenistusväliste isikute kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korraga ning muudab isiku sarnaseks relvajõudude liikmega (eriti olukorras, kui isik istub näiteks sõidukis), mis on vastuolus 1949. a Genfi konventsioonide 1977. a I lisaprotokollis (edaspidi Genfi konventsioon ) sätestatuga. Lõikega 9 keelatakse kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kandmine. Muudatuste eesmärk on täita Genfi konventsiooni s sätestatud riigi ülesannet – kaitsta tsiviilisikuid relvakonflikti mõju eest. Selleks tuleb riigil luua toimiv süsteem, kuidas tsiviilisikuid eristatakse võitlejatest ( kombatandid , ingl k combatant s ). Tõhusaim viis on võitlejatele (kaitseväelastele) eristuva vormiriietuse kasutada andmine. See tähendab seda, et seda vormiriietust ei kanna tsiviilisikud, sest vastasel korral ei ole eesmärk täidetud – relvakonflikti ajal võib muutuda kaitseväelase vormiriietust kandev tsiviilisik legaalseks sihtmärgiks. Sellise olukorra vältimiseks tuleb muu hulgas luua järelevalve süsteem kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust. Järelevalvet vormiriietuse kandmise üle tuleb teostada juba rahuajal, et riigi elanikkonnal oleks relvakonflikti ajaks juurdunud selge arusaamine, et kaitseväelase vormiriietust kannavad ainult kaitseväelased. Vastasel korral võib kaitseväelase vormiriietust kandev tsiviilisik sõja või muu kriisi ajal segi ajada võitlejaga, kes on vastase relvajõududele legaalne sihtmärk. Kuna Genfi konventsioonid on vastu võetud 1949. aastal ja selle lisaprotokollid 1977. aastal, on selle ajaga maailmas julgeolekuolukord märgatavalt muutunud ning relvakonfliktid ega nendes osalejad ei ole enam nii selgelt piiritletavad, mistõttu on eriti oluline, et riiki esindav kaitseväelane oleks selgelt eristatav . Genfi konventsiooni eesmärki silmas pidades on oluline , et kolmas isik ei näiks relvajõudude esindajana . Lõikega 10 seatakse piirang, et ametlikku kaitseväelase vormiriietust ning eraldusmärke võib valmistada vaid Kaitseväe loal. See jätab võimaluse ka kolmandatele isikutele näiteks kollektsioneerimise eesmärgil vormiriietust valmistada, kui selleks on Kaitseväe luba. Samuti saavad Kaitseliidu tegevliikmed, kellele ei ole kaitseväelase vormiriietust väljastatud, tellida endale ametlikult vormiriietuse Kaitseväe loal. Paragrahvi 1 punktidega 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 14 lõiked 4 ja 7 ning muudetakse § 14 lõikeid 6 ja 8 –10, mis käsitlevad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist , sh juurdepääsu TISis olevatele tervise andmetele. P raegu kehtiv seadus annab KRA-le ja arstliku komisjoni koosseisu kuuluvatele arstidele õiguse saada andmeid tema terviseseisundi kohta tervishoiuteenuse osutajatelt ja teistelt riigiasutustelt ilma isiku nõusolekuta ning samuti on isikule pandud kohustus esitada arstlikule komisjonile oma terviseseisundit kajastavaid andmeid, kuid TISis olevatele andmetele on antud juurdepääs ainult isiku nõusolekul. Seega on kehtiv regulatsioon vastuoluline ja põhjustab ülemäärast koormust nii riigi, kodanike kui ka tervishoiusüsteemi jaoks. Kuna nõusoleku puudumise korral ei ole arstliku komisjoni ülesannete täitmisel võimalik TIS andmeid kasutada, on isiku terviseseisundi hindamiseks jätkuvalt vaja eraldi tervisetõendeid väljastada , terviseseisundit kajastavaid dokumente ja muid andmeid esitada ning mitmeid terviseuuringuid teha. Eelnõu s toodud § 14 lõike 6 kohaselt loobutakse TIS andmete kasutamisel nõusoleku tingimus est ja nähakse ette, et kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil ning KVTS § 216 1 lõik e 3 alusel vaide lahendamiseks kaasatud eriarstil on KVTSi § 2 6 1 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vaikimisi juurdepääs TISis olevatele tervise andmetele . Sellega seoses ei ole edaspidi enam vaja ko rraldada andmevahetust Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA ) puude või Eesti Töötukassaga vähenenud töövõime ga seotud andmete osas , tervishoiuteenuse osutajad (sh perearstid) ei pea KRA jaoks väljastama eraldi tervisetõendeid ning kodanik ei pea esitama an dmeid, mis on riigile juba kättesaadavad . Isikule jääb soovi korral võimalus keelata TISis oma andmetele juurdepääs , kuid sellisel juhul on ta kohustatud esitama oma terviseseisundit kirjeldavad andmed paberkandjal ning läbima täiendavad terviseuuringud, mis on vajalikud tema terviseseisundi hindamiseks. TIS on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kogutakse andmed k ogu riigi tervishoiusüsteemis osutatud tervishoiuteenus t e kohta . Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril 2015. a heaks kiidetud dokumendi „Eesti e-tervise strateegia 2020“ kohaselt on l isaks ravi eesmärgil kasutatava terviseinfo parandamisele andmekogu oluliseks eesmärgiks tagada tervishoiusüsteemis kvaliteetne terviseandmestik ja suurem kulutõhusus (ebavajalike visiitide, uuringute ja protseduuride vähenemine), mida toetab TISi andmete kasutamine ka riigi funktsioonide (sh KVTSis sätestatud ülesannete ) täitmiseks . Kaitseväekohustuslaste le ettenähtud tervisekontroll on samaaegselt seotud nendele PS §-s 124 pandud kohustus e (kaitseväeteenistuses osalemine) ja §-s 28 sätestatud põhiõiguse (õigus tervise kaitsele) realiseerimisega. Seega peab KVTSis sätestatud terviseseisundi hindamine olema korraldatud nii riigi kui ka kodaniku seisukohast kõige tõhusamal viisil , et tagada riigikaitse eesmärkide saavutamine ja ühtlasi maksimaalne kaitse isiku tervisele , ilma et sellega kaasneks ühegi osapoole jaoks põhjendamatu aja- või ressursikulu. TIS andmete kasutamine võimaldab märkimisväärselt vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja vältida andmete dubleerimist seoses kait seväekohustuslaste terviseseisundi hindamisega . Praegu sel viisi l ehk ainult isiku nõusolekul on KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks TIS andmetele juurdepääsu võimaldamine mitmel põhjusel problemaatiline . Kuigi erinevate meetmete rakendamise kaudu on KRA saavutanud kutsealuste seas küllaltki kõrge andmete avamise osakaalu – 85 % KRA arstliku komisjoni läbinud isikutest, ei ole mitte kunagi võimalik saavutada andmete avamis t kõikide kutsealuste seas . Praktika näitab, et l igikaudu kolmandik kutsealustest annab nõusoleku oma andmetele juurdepääsuks alles arstli kus komisjonis kohapeal , mis ei võimalda nende puhul tervisekontrolli kutsumise vajadust juba eelneva te andmete põhjal välja selgitada ning terviseseisundi hindamisega seotud ressursikulu tervikuna vähendada . Jätkuvalt tuleb arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks kohale kutsuda ka isikud, kelle puhul on tegelikkuses juba TIS andmete põhjal võimalik hinnata, et nad ei ole oma terviseseisundi tõttu võimelised kaitseväeteenistusse asuma . TIS andmetele juurdepääsu puudumise tõttu kulutatakse seega riigi ressursse põhjendamatult. Praktika näitab, et tegelikkuses vaid üksikud kutsealused keelduvad teadlikult oma tervisean dmetele juurdepääsuks nõusoleku and misest ja üldiselt on nad huvitatud sellest, et kohustusliku tervisekontrolli läbimine toimuks võimalikult lihtsalt ja väiksema ajakuluga. 15% juhtudest, kui TIS andmed on jäänud arstliku komisjoni jaoks suletuks, on probleem seisnenud enamasti andmete elektrooniliseks avamiseks vajalike tehniliste võimaluste puudumises (nt ID-kaardi kadumine, paroolide ununemine , sertifikaatide aegumine jms). Sellisel juhul on isik kohustatud esitama oma terviseseisundit kajastavad dokumendid muul viisil või läbima vajalikud terviseuuringud . Andmete avamata jätmine ei vabasta küll kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest, kuid siiski annab see võimaluse kaitseväeteenistuskohustuse täitmi sega tahtlikult viivitada ja sellest ka kõrvale h oida, teisalt kaasneb sellega põhjendamatu koormus tervishoiusüsteemile . Isikud, kelle terviseandmetele puudub KRA ülesannete täitmiseks juurdepääs, peavad läbima terviseseisundi hindamiseks korduvad terviseuuringud või peab isiku raviarst (sh perearst) väljastama KRA jaoks eraldi tõendid, kuigi vajalikud andmed on tegelikkuses TISis olemas. Eraldi probleemiks muutub andmete dubleerimine KRA poolt isiku terviseseisundi hindamiseks tellitud terviseuuringute puhul , kuna tervishoiuteenuse osutaja peab samad andmed edastama nii TISi kui ka KRA-le . Vältimaks TIS andmetele juurdepääsu puudumisest tingitud ülemäärast ja ebamõistlikku ressursikulu n ii KRA, kodaniku kui ka tervishoiusüsteemi jaoks, on eelnõus sätestatud , et kaitseväekohustuslaste te rviseseisundi hindamisega seoses toimub ka TI S andmete kasutamine edaspidi ilma isiku nõusolekuta , kuid soovi korral on isikul võimalik oma andmed sulgeda . Riigikaitses osalemine on kodanikule PSi ga pandud kohustus , mille täitmise tagamiseks on ka praegu antud arstlikele komisjonidele õigus saada tervishoiuteenuse osutajatelt andmeid isiku terviseseisundi kohta ilma tema nõusolekuta ja samuti on isik ise kohustatud oma terviseseisundiga seotud andmeid arstlikule komisjonile esitama. Nõusolekust tulenev piirang on kehtestatud ainult TIS andmete osas ning puudutab seega ainult andmete edastamise viisi. Sellise piirangu seadmine ei ole kooskõlas põhimõtetega, mille alusel toimub infoühiskonnale kohaste avalike teenuste ja riigivalitsemiseks vajaliku teabehalduse korraldamine. Kaitseväekohustuslaste tervisekontrolli kui avaliku teenuse osutamisel tuleb samuti tagada, et riigi ülesannete täitmiseks kasutatakse maksimaalselt riigi infosüsteemi võimalusi ning välditakse kodaniku jaoks ülemäärast bürokraatiat ja põhjendamatuid kohustusi. A ndmekaitse seisukohast ei kaasne nimetatud eesmärgil toimuva terviseandmete kasutamisega põhjendamatut riivet isiku eraelule, kuna kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamine on samaaegselt suunatud nii kodanikuõiguste kui ka -kohustuste realiseerimisele. PS § 124 kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras, kuid selle kohustuse täitmisel ei tohi piirata ka PS §-s 28 sätestatud igaühe õigust tervise kaitsele. Riigi kohustuseks on hoolitseda selle eest , et kodanike tervis oleks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel maksimaalselt kaitstud ning seega on ka KVTSis sätestatud tervisekontrolli eesmärk tagada, et ühegi kaitseväelase terviseseisund ei põhjustaks teenistusülesannete täitmisel olulist riski talle endale või teistele. Andmekaitse seisukohast on oluline, et juurdepääs isiku terviseandmetele oleks korraldatud minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetest lähtudes. Ka praegu omavad arstliku komisjoni koosseisu kuuluvad arstid juurdepääs u (isiku nõusolekul) ainult nendele andmetele, mis on vajalikud arstliku komisjoni ülesannete täitmiseks. Andmete väljastamine toimub päringu alusel kindlaksmääratud andmekoosseisus ja isikul on võimalik tuvastada, kes ja milliseid andmeid on tema kohta vaadanud. Nimetatud põhimõtted jäävad kehtima ka eelnõu jõustumisel . TTKS § 59 3 lõike 3 alusel on patsiendil õigus keelata tervishoiuteenuse osutajate juurdepääs u TISis olevatele isikuandmetele ning eelnõu kohaselt saab keelata ka KVTSi alusel terviseseisundit hindava arsti juurdepääsu TIS andmetele, kuid tervisekontrolli läbimise ja andmete esitamise kohustust see ei mõjuta. K a tegevväelastele ettenähtud tervisekontrolli tegemise l toimub praegu TIS andmete kasutamine ainult isiku nõusoleku alusel, kuigi teiste eriseaduste alusel või töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tervisekontrolli puhul see nii ei ole . Kuna tegemist on teenistussuhtest tuleneva kohustusliku tervisekontrolliga, siis puudub põhjendus, miks tegevväelaste puhul on nõutava tervisekontrolli tegemiseks vajalik juurdepääs TIS andmetele korraldatud teisiti kui kõikide teiste töötajate ja teenistujate (sh eriteenistujate) puhul. Kaitseväelased puutuvad oma teenistuses pidevalt kokku nt relvad e ja lõhkeaine tega, mistõttu on väga oluline tagada, et tervisekontrolli tegemisel oleks arvesse võetud kõik isiku terviseseisundiga seotud asjaolud, mis võivad mõjutada tema tervisenõuetele vastavust . R elvaseadus e kohaselt ei pea ka isikliku tulirelva jaoks soetamisloa või relvaloa taotlemisel eraldi tervisekontrolli läbima isik, kes vastab tegevväelase tervisenõuetele. Seega on väga oluline, et tegevväelase terviseseisundi hindamisel oleks tagatud juurdepääs kõikidele vajalikele andmetele ning andmete varjamisega ei oleks võimalik ohtu seada kellegi elu ja tervist. Lisaks kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamisele on Kaitseväe arstliku komisjoni ülesandeks tu vastada kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus ja ravi vajadus ning teha kindlaks meditsiinilise seose olemasolu tervisekahjustuse tekkimise ja teenistusülesannete täitmise vahel. Kehtiva seaduse kohaselt on ka sellisel juhul TIS andmetele juurdepääsuks vajalik isiku nõusolek. Samas toimub püsiva töövõimetuse ja meditsiinilise seose tuvastamine või raviplaani koostamine ainult juhul , kui isik on esitanud Kaitseväele taotluse KVTSis sätestatud teenistusalaste tagatiste saamiseks ja seega ei ole terviseandmetele ligipääsuks e raldi nõusoleku küsimine põhjendatud . E elnõuga tunnistatakse kehtetuks KVTSi § 14 lõige 4 , mis sätestab KRA andmevahetuse SKA ja Eesti Töötukassaga isikute osas, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime , püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses või puue. Hetkel kehtiv KVTSi § 31 lg 5 võimaldab puude või vähenenud töövõimega isikute puhul hinnata terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ilma isiku juuresolekuta, kuna arstliku komisjoni läbimine võib nende jaok s olla ülemäära koormav . A utomaatselt vabastatakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest terviseseisundi tõttu siiski vaid isikud, kellel esineb sügav või raske puue . Muudel juhtudel hinnata kse isiku vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele lähtudes tema terviseseisundist, kuid võimalusel tehakse seda ainult terviseandmete põhjal . Seega ei võimalda SKA lt ja Eesti Töötukassalt saadud andmed enamikul juhtudel isiku kaitseväeteenistusse sobivust kindlaks teha , vaid need on vajalikud ainult terviseseisundi hindamise korraldamiseks. Eelnõus kavandatavate muudatuste eesmärk on kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamisel tervikuna soodustada olemasolevate terviseandmete kasutamist ja vähendada reaalse tervisekontrolli läbiviimist, mitte ainult puudega või vähenenud töövõimega isikute puhul. Vajalik teave isiku terviseseisundi hindamiseks tagatakse edaspidi TIS andmetele juurdepääsu kaudu ning seega andmeid kaitseväekohustuslastel tuvastatud puude või vähenenud töövõime kohta KRA oma ülesannete täitmiseks enam ei vaja. Eelnõuga muudetakse KVTSi § 14 lõike 6 sõnastust ja lõige 7 tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et KRA ja Kaitseväe arstlike komisjonid e tegevus lõpetatakse (vt ka eel nõu § 1 p 14 ja 15 sätestatud muudatusi ). K aitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isiku terviseseisundi hindamine sätestatakse eelnõu kohaselt KVTSi §- s 2 6 1 ning sellega seotud ülesandeid hakkavad täitma KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid. S arnaselt praegu stele arstliku komisjoni liikmetele antakse ka neile õigus seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervis eseisundi kohta ning lisaks sätestatakse eelnõ us juurdepääs ka TIS andmetele, ilma et isik peaks selleks eraldi nõusoleku andma. Sam ad õigused laienevad ka nendele eriarstidele, kes kaasatakse terviseseisundi hindam isega seotud otsuste pe ale esitatud vaide lahendamisse KVTSi § 216 1 lõik e 3 alusel . TIS andmetele juurdepääsu võimaldamine vaid isiku nõusolekul ei taga piisaval määral tervisekontrolli eesmärkide saavutamist ja muudab kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korralduse põhjendamatult koormavaks nii riigi, tervishoiusüsteemi kui ka kodaniku jaoks. Hea haldus näeb ette, et vältida tuleb kodanike koormamist täiendavate nõuete ja kohustustega ning riik peab maksimaalselt rakendama enda käsutuses olevaid andmekogusid. Samuti peavad isiku õigused ja kohustused olema lihtsalt arusaadavad, kuid TIS andmetele juurdepääsuks nõusoleku andmise või mitteandmisega kaasnevad tagajärjed ei ole praegu kodanike jaoks üheselt mõistetavad. Kuna tegemist on PSi st tuleneva kohustusega ning a rvestades, et TIS andmetele juurdepääsu andmine või mitteandmine selle täi tmist otseselt ei mõjuta , siis on riigi infosüsteemi kogutud andmete kasutamiseks täiendava nõusoleku küsimise puhul tegemist sisuliselt formaalse ja ebavajaliku toiminguga . Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud terviseseisundi hindamiseks vajalikele TIS andmetele juurdepääsu andmine toob kaasa suurema õigusselguse ning võimaldab osutada kodanike jaoks paremat avalikku teenust . KVTSi § 14 lõikes 8 sätesta takse Kaitseministeeriumi juurdepääs TIS andmetele seoses KVTSi § 2 6 1 lõikes 1 sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemise ning §-s 216 1 sätestatud vaiete lahendamisega . Kaitseministeeriumi ülesandeks on teostada teenistuslikku järelevalvet oma valitsemisalas olevate asutuste üle, sh Kaitseväe ja KRA tegevuse üle kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel . Järelevalve kaudu kontrollitakse KRA-s või Kaitseväes läbi viidud terviseseisundi hindamisel arsti poolt a ntud hinnangu põhjendatust ning ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemist. Terviseseisundi hindamisega on seotud mitmed haldusotsused (nt ajateenistusse kutsumisest vabastamine, tegevteenistusse võtmine, teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemine jne), seega aitab järelevalve tegemine tagada kontrolli kaitseväe kohustuse täitmise üle . K ehtiv KVTSi § 14 1 annab Kaitseministeeriumile õiguse oma ülesannete täitmiseks töödelda eriliiki isikuandmeid, kuid TIS andmetele juurdepääsu puudumise tõttu on praegu võimalik arstlike komisjonide üle järelevalvet teostada ainult komisjoni läbimise käigus dokumenteeritud või komisjonile esitatud andmete põhjal. Kui isiku terviseseisundit on hinnatud TISis olevate terviseandmete põhjal, siis ei saa kontrollida , kas tehtud otsus on kooskõlas kehtestatud tervisenõuete ja teiste õigusaktide ga. Järelevalve eesmärgil on ka Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõikes 2 2 sätestatud haigekassa töötajate juurdepääs TISis olevatele tervise andmetele kontrollimaks ravikindlustusraha kasutamist. Lisaks järelevalve tegemisele sätestatakse eelnõus Kaitseministeeriumi juurdepääs TIS andmetele ka tervise seisundi hindamisega seotud otsuste peale esi tatud vaiete lahendamiseks. P raegu lahendab KRA ja Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse peale esitatud vai deid Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon , millesse kuuluvatel arstidel on õigus juurdepääsuks TIS andmetele samadel tingimustel nagu KRA ja Kaitseväe arstliku komisjoni liikmetel. E elnõu kohaselt hakkab terviseseisundi hindamisega seotud otsuste peale esitatud vaideid lahendama Kaitseministeerium , kaasates tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud eriarste (vt ka eelnõu § 1 p 155 toodud muudatust ). Vaide lahendamisse kaasatud eriarstidel on lõike 6 alusel jätkuvalt õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ja TISist andmeid vaide esitanud isiku terviseseisundi kohta, sh suunata isik täiendavatele terviseuuringutele ja teha päringuid vajalike andmete saamiseks . Eelnõu kohaselt saavad juurdepääsu TIS andmetele ka Kaitseministeeriumi ametnikud , kelle ülesandeks on järelevalve tegemine ja esitatud vaiete lahendamine, kuid erinevalt arstidest ei saa ametnikud õigust küsid a tervishoiuteenuse osutajatelt täiendavaid andmeid ega teha TISis uusi pä ringuid. Ametnikud saavad tutvuda kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel arsti poolt varasemalt tehtud päringu vastusega , mis võimaldab neil kon trollida otsuse põhjendatust nii järelevalve tegemisel kui ka esitatud vaide lahendamisel . KVTSi § 14 lõike s 9 toodud volitusnormi sõnastust muudetakse seoses KRA ja Kaitseväe arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega. S enise kaitseministri määruse asemel nähakse ette kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks vajalike TIS andmete loetelu ja päringute perioodide kehtestamin e Vabariigi Valitsuse määrusega, kuna TIS andmete kasutamine on seotud ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ga . Samuti täiendatakse volitusnormi sõnastust seoses sellega, et TIS andmetele juurdepääs nähakse ette ka järelevalve teostamise eesmärgil. KVTSi § 14 lõikes 10 sätestatakse isiku kohustus esitada oma terviseseisundi hindamiseks vajalikke andmeid , juhul kui need ei ole kättesaadavad TISi kaudu . Praegu on arstliku komisjoni juurdepääs TISis olevatele andmetele seotud isiku antud nõusolekuga ning juhul, kui isik ei ole TISis olevaid andmeid arstliku komisjoni jaoks avanud , on ta kohustatud e sitama vajalikud andmed oma terviseseisundi kohta paberil või muul viisil. Eelnõu kohaselt võimaldatakse KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs TIS andmetele edaspidi ilma isiku nõusolekuta, kuid isikul on õigus TISis oma andmed sulgeda ning samuti võib olla tegemist andmetega, mida ei ole TISi kantud. Sellisel juhul on isik jätkuvalt kohustatud esitama oma terviseseisundi hindamiseks vajalikud olemasolevad andmed paberil või muul viisil. Paragrahvi 1 punkti ga 9 muudetakse § 14 1 lõiget 2 , mis käsitleb isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete , töötlemist seoses kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmise tagamisega. Kuna eelnõu kohaselt KRA ja Kaitseväe arstlike komisjonide ning Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni tegevus lõpetatakse (vt eelnõu § 1 p 1 4 ja 1 54 sätestatud muudatus i ), siis jäetakse need sätte sõnastusest välja . Paragrah vi 1 punktiga 10 muudetakse KVTS § 21 lõike 1 punktis 3 toodud nooremallohvitseri alaliiki kuuluva auastme andmise õigusi. Kehtiva KVTS § 21 lõike 1 punkti 3 kohaselt on antud nooremallohvitseri alaliiki kuuluva auastme andmiseks õigus Kaitseväe juhatajale ja väeliigi ülemale. Kuna nooremallohvitserid tegutsevad peamiselt taktikalisel tasandil ja seetõttu on otstarbekas hoida auastme andmise õigus lähemale tasandile, kus toimub nooremallohvitseri tegelik teenistus ja sõjavä eline väljaõppe. Samas muudeti 1. augustil 201 4 . a jõustunud Kaitseväe põhimäärusega Kaitseväe ülesehitust selliselt, et maaväe ülema ametikoht likvideeriti. Nooremallohvitseride väljaõppe toimub enamus osas aga just maaväe üksustes jalaväebrigaadides. Seega tekkis olukord kus loodetud detsentraalne nooremallohvitseri auastmete andmine regulatsioon enam ei rakendunud maaväe üksuste osas. Muudatusega tagatakse olukord kus Kaitseväe juhataja saab volitada nooremallohvitseri auastme andmise madalamale tasemele aga mitte madalamale kui Kaitseväe struktuuriüksuse ülemale. Struktuuriüksus t ena on käsitletav ad Kaitseväe põhimääruse § 3 lõikes 4 loetletud struktuuriüksused. Näiteks on Kaitseväe juhatajal võimalik anda nooremallohvitseri auastme andmise õigus jalaväebrigaadide ülematele. Paragrahvi 1 punktidega 11 ja 12 täiendatakse KVTS § - i 22 lõikega 10 ja § 23 lõikega 3, mis sätestavad erinormid sõjaväelise auastme andmise ja auastme muutmise koh ta. Sätted põhinevad RiKS §-l 58. Mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal on oluline tagada tegevteenistuses olevate isikute pädevuse, sh juhtimispädevuse võimalikult selge eristamine auastme järgi. Sõjaväeli ne auaste näitab isiku oskuste ja juhtimispädevuse taset organisatsioonis, nii võib tuua lihtsustatult paralleele, et näiteks leitnant on pädev juhtima rühma, kapten on pädev juhtima kompaniid ja kolonelleitnant pataljoni. Tegevväelaste määramine ametikohtadele võib kaasa tuua vajaduse anda neile ametikoha funktsioonidele vastav sõjaväeline auaste, selleks nähakse ette sõjaseisukorra ajal lihtsustatud korras sõjaväelise auastme andmine. Sõjaseisukorra ajal ei kehti sõjaväelise auastme andmisel KVTSis toodud sõjaväelise auastme haridusnõuded, auastme vanus, ametikohale vastavuse hindamise nõue, samuti ajutise sõjaväelise auastme andmise sätted. Auastme andmiseks, alandamiseks ja äravõtmiseks pädevad isikud jäävad samaks, mis on KVTS §-s 21, ehk rahuaja auastm e andmise, alandamise ja äravõtmise pädevus kehtib ka sõjaseisukorra ajal. Lisaks KVTS §-s 23 sätestatule nähakse lisatud lõikega 3 ette, et sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib alandada tegevväelase auastet süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistev kohtuotsus ei pea tooma kaasa isiku tegevteenistusest vabastamist, samas nähakse võimalusena ette vääritult kä itunud tegevväelase auastme alandamist distsiplineeriva meetmena, mida võib rakendada lisaks muudele karistustele. Er isus võrreldes rahuajaga on vajalik, et tagada katkematu sõjaväeline juhtimine sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni tingimustes. Paragrahvi 1 punkti de ga 13 ja 14 muudetakse seaduse 3. peatük i pealkirja ning tunnistatakse kehtetuks §-d 27–30 ja 31–32. Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena, mistõttu on peatük i uueks pealkirjaks „Terviseseisundi hindamine“. Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamine reguleeritakse uu es paragrahvis 2 6 1 , osaliselt jääb kehtima ka § 30 1 . Eelnõu ga tunnistatakse kehtetuks ka § 32 , mis käsitleb perearsti tervisetõendit . Kuna eelnõus toodud muudatuste kohaselt sätestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks juurdepääs TISis olevatele terviseandmetele, siis ei ole perearsti tervisetõendit enam vaja. Ka juhul, kui isik on TISis keelanud juurdepääsu oma terviseandmetele, on KVTS § 14 lõike 6 alusel kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil õigus küsida isiku terviseseisundi kohta andmeid nii isiku perearstilt kui ka teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt ning vajaduse korral suunata isik täiendavatele terviseuuringutele. A rstlikud komisjonid (KRA arstlik ud komisjon id ja Kaitseväe arstlik komisjon) on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevad iseseisvad haldusorganid, mis hindavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ja täidavad muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Arstlikud komisjonid koosnevad tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud eriarstidest , kelle nimetab arstliku komisjoni liikme ks kaitseminister. Arstliku komisjoni kollegiaalne tegutsemisvorm pärineb ajast, mil kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontroll tugines peamiselt kohapeal teostatavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus isiku terviseseisundi kohta oli suhteliselt piiratud. Kehtiva KVTSi § 28 lõike 3 alusel antud kaitseministri määruse kohaselt kuulub arstliku komisjoni koosseisu kolm eriarsti, kes igaüks oma erialases valdkonnas hindavad arstli kku komisjoni kutsutud isikute sobivust kaitseväeteenistusse. Nendeks erialadeks on: 1) peremeditsiin, sisehaigused, erakorraline meditsiin või töötervishoid; 2) üldkirurgia või ortopeedia; 3) psühhiaatria. Kõige suurem töökoormus on KRA arstlikes komisjonides, kus tehakse igal aastal arstlik läbivaatus ja terviseuuringud kuni 1 2 000 kutsealusele. KRA arstlik komisjon viiakse läbi erinevates asukohtades üle Eesti ligikaudu 400 korda aastas ning kuna igas komisjonis peab osalema kolm eriarsti, siis kulub selleks kokku u 10 000 eriarsti töötundi aastas. Arvestades eriarstide üha süvenevat puudust Eesti tervishoiusüsteemis, on KRA jaoks muutunud järjest keerulisemaks leida planeeritud mahus arstlike komisjonide läbiviimiseks vajalikku personali ning samal ajal süvendab arstlike komisjonide suur töömaht omakorda ravitööga tegelevate eriarstide vähesust ülejäänud tervishoiusüsteemis. Kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud kutsutakse a rstlikku komisjoni , et arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringute ning võimalusel ka TIS andmete põhjal hinnata nende sobivust kaitseväeteenistusse. Olemasolevate terviseandmete tõhusamat kasutamist takistab asjaolu, et väga paljud isikud annavad nõusoleku TIS andmetele juurdepääsuks alles arstlikus komisjonis kohapeal . Arvestades, et keskmiselt vaid 40% arstliku komisjoni läbinud isikutest osutub kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks , kulub suurem osa ressurssidest tervisekontrolli tegemise ks isikutele, kes teg elikkuses ajateenistusse ei asu . Sageli selgub alles arstlikus komisjonis kohapeal, et ajateenistusse asumist välistava tervisehäire kohta on vajalikud andmed TISis olemas . Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse seadust §-ga 2 6 1 , mi s käsitle b kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamis t . Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on tõhustada eeskätt KRA töökorraldust , et muuta terviseseisundi hindamine kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute jaoks lihtsamaks ja vähendada eriarstide töökoormust tervisekontrolli tegemisel . TIS andmete põhjal saab kutsealuste seas teha esmase valiku lähtudes juba olemasolevatest andmetest ning kutsuda tervisekontrolli arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks ainult need isikud, kes TIS andmete põhjal potentsiaalselt sobivad kaitseväeteenistusse. Seega väheneb edaspidi tervisekontrolli kutsutavate isikute arv ning eriarstide ressurssi saab kasutada eesmärgipärasemalt. Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning k ollegiaalse komisjoni asemel antakse otsustusõigus kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisel KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstide le, vajadusel kaasatakse ka teisi tervishoiuteenuse osutaja id. Se eläbi väheneb ka bürokraatia, kuna mitme eraldi haldusotsus e asemel saab KRA otsustada ajateenistusse kutsumise üle, tuginedes sealjuures arsti antud hinnangule isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse kohta . Kodaniku jaoks muutub kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud otsustusprotsess tunduvalt lihtsamaks ja arusaadavamaks, kuna puudub vajadus KRA ja arstliku komisjoni kui eraldi haldusorganite poolt tehtud otsuste er istamiseks. Ka Kaitseväe ülesannete puhul ei ole seoses terviseseisundi hindami sega vaja teha eraldi haldusotsuseid, vaid arsti poolt antud hinnang on aluseks muu otsuse tegemisel (nt ajateenistusest vabastamine, tegevteenistusse võtmine, teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemine jne). Lõikes 1 on loetletud , milliste ülesannete täitmist käsitletakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisena . Eelnõu kohaselt tuvastatakse terviseseisundi hindamisega : 1) isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) meditsiinilise seose olemasolu kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel; 3) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus ; 4) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus . Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise osas sätestatakse täpsem regulatsioon lõigetes 2– 9 , püsiva töövõimetuse tuvastamise osas jääb kehtima olemasolev § 30 1 . Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervis ekahjustuse korral vajaliku ravi tagamist käsitletakse KVTSi §-s 194. V õrreldes kehtiva seaduse §-s 30 nimetatud Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannetega on loetelust välja jäetud tegevused , mis ei eelda isiku terviseseisundi osas meditsiinilise ekspertiisi tegemist kaitseväe teenistuskohustuse täitmise või se llega seotud tagatiste ko rr aldamiseks . Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse üldised alused kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks . Võrreldes kehtiva KVTSi § 31 lõigetega 1 ja 6 ei kaasne nimetatud sätetega sisulisi muudatusi. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamisel pädevuse jagunemine KRA ja Kaitseväe vahel ning tervishoiuteenuse osutajate kaasamine selle ülesande täitmiseks. Sõltuvalt isiku staatusest kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isikuna , korraldab terviseseisundi hindamist KRA või Kaitsevägi . Nii nagu praegu asendusteenistujate puhul, hakkab ka reservasendusteenistujate tervisenõuetele vastavust hindama KRA, kuid muus osas ei ole võrreldes kehtiva seaduse §-s 29 ja § 30 lõike 1 punktis 1 sätestatuga muudatusi kavandatud. Kui praegu kinnitab arstlikku komisjoni kuuluda võivate eriarstide nimekirja kaitseminister, siis eelnõu jõustumisel saavad KRA peadirektor ja Kaitsevä e juhataja õiguse ise kindlaks määrata arstid, kellele antakse ülesandeks hinnata kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele. Kuna arstliku komisjoni puhul on tegemist eraldiseisvate haldusorganitega, siis ei kuulu komisjonid KRA ega Kaitseväe koosseisu ning komisjoni liikmetel puudub nimetatud asutustega teenistus- või töösuhe. Eelnõu jõustumisel saavad arstliku komisjoni esimehed ja liikmed jätkata kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamist KRA või Kaitseväe juures, mitte eraldi haldusorganina . Arstlike komisjonide likvideerimine annab seega võimaluse korrastada arstlike komisjonide liikmete töösuhte staatust ning korraldada KRA-s ja Kaitseväes vastavate ülesannete täitmine vastavalt vajadusele kas avaliku teenistuse või töölepingulise suhte kaudu või teenuse osutamise vormis. Kui praegu on ka arstliku komisjoni liikmete töö tasustamine reguleeritud kaitseministri määrusega, siis edaspidi saab seda teha vastavalt lepingule. Kaitseväes saab ajateenijate ja tegevväelaste terviseseisundi hindamisega seotud ülesannete täitmiseks kaasata ka teisi Kaitseväega töö- või teenistussuhtes olevaid arste (nt struktuuriüksuse arstid), mis võimaldab tervisekontrolli tegemist Kaitseväe siseselt optimaalsemalt korraldada. Kui ajateenija ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, ei ole ajateenistusest vabastamiseks vaja teha mitme eriarsti läbivaatust ja ettenähtud terviseuuringuid, vaid tervisenõuetele vastavust saab hinnata struktuuriüksuse arst. Ka tegevväelaste puhul saab KVTS § 98 lg 1 punktis 2 ettenähtud perioodilise tervisekontrolli läbi viia struktuuriüksuse arst, teiste eriarstide kaasamine ja täiendavate terviseuuringute tegemine toimuks ainult vajaduse korral , nt kaebuste või terviseprobleemide ilmnemisel . Täpsemad nõuded kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindavate arstide erialase pädevuse osas ja tingimused teiste tervishoiuteenuse osutajate kaasamiseks kehtestatakse lõike 9 alusel kaitseministri määrusega. Lõiked 6–8 käsitlevad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldust. Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule tehakse terviseseisundi hindamiseks arstlik läbivaatus ja terviseuuringud vastavalt kaitseministri määrusega kehtestavatele korrale, kuid teatud juhtudel saab terviseseisundi hindamist läbi viia ka ainult terviseandmete põhjal. Kui kehtiv KVTSi § 31 lõige 5 võimaldab ilma isiku juuresolekuta hinnata kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisenõuetele vastavust ainult juhul, kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses, osaline või puuduv töövõime või puue, siis edaspidi ei pea arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegema nendele isikutele, kes TISis olevate andmete põhjal osutuvad kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks või ajutiselt mittevastavaks. Näiteks juhul, kui isikul esineva vigastuse või kroonilise haiguse ja selle ravi kohta on vajalikud andmed TISis olemas, ei ole tema terviseseisundi hindamiseks vaja täiendavat tervisekontrolli läbi viia. Eelnõus sätestatud juhtudel saab vajaduse korral ka teiste kaitseväelaste terviseseisundit hinnata ilma isiku juuresolekuta. Säte võimaldab vähendada arstide töökoormust ja vältida põhjendamatute terviseuuringute tegemist, kuid samas säilib ettenähtud mahus arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine nende isikute puhul, kes asuvad kaitseväe- või asendusteenistusse või jätkavad teenistusülesannete täitmist. Riik on kohustatud tagama kodanike tervise kaitse ning kindlaks tegema, et isiku terviseseisund võimaldab kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesandeid täita ilma enda või teiste isikute elu ja tervist ohtu seadmata. Enne kaitseväeteenistusse asumist on isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavaks tunnistamine ilma isiku juuresolekuta ehk olemasolevate terviseandmete põhjal lubatud ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal, kui võimalused arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks võivad olla väga piiratud ning terviseseisundi hindamine tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. Eelnõu võimaldab vajaduse korral hinnata kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi tervisenõuetele vastavust enne õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kutsumist või mobilisatsioonikäsu andmist olemasolevate andmete põhjal ning arstlik läbivaatus tehakse isikule vajadusel alles kogunemiskohas . Lõikes 9 sätestatakse volitusnorm kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise korra kehtestamiseks kaitseministri määrusega. Nimetatud korras reguleeritakse iga sihtrühma puhul tervisenõuetele vastavuse hind amiseks ettenähtud arstliku läbivaatuse ja kohustuslike terviseuuringute mahtu ning täiendavatele terviseuuringutele suunamisega seonduvat. Lõikes 10 sätestatakse, et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise käigus tuvastatud diagnoosid tuleb edastada ka TISi. Sätte eesmärk on tagada, et kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute kohta oleks kogu terviseinfo TISi koondatud võimalikult terviklikul kujul. Andmed kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse või terviseuuringute käigus tuvastatud tervisehäirete kohta peavad olema kättesaadavad patsiendi ravi korraldavatele arstidele ning samuti muul eesmärgil tehtava tervisekontrolli tegemiseks. Analoogne säte on kehtestatud kehtiva KVTSi § 27 lõikes 6. Lõikes 11 sätestatakse terviseseisundi hindamise pädevus muudel juhtudel peale kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse tuvastamise . Eelnõu kohaselt tuvastab kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuse puhul meditsiinilise seose tervisekahjustuse tekkimise ja teenistusülesannete täitmise vahel , püsiva töövõimetuse ning ravi vajaduse Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Nimetatud ülesannete täitmine on vajalik KVTSi 11. peatükis sätestatud teenistusalaste tagatiste kohaldamiseks. Püsiva töövõimetuse tuvastamist käsitleb täpsem alt § 30 1 , kuid lisaks püsiva töövõimetuse põhjusele on vaja tuvastada meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel ka juhul, kui saadud tervisekahjustus püsivat töövõimetust ei põhjusta. Sellisel juhul toimub kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustuse korral vajalike tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite tagamine KVTSi §-de 193 ja 194 alusel. Lõikes 12 sätestatakse, et Kaitseministeerium, KRA, Kaitsevägi ja tervishoiuteenuse osutajad võivad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise käigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Analoogne säte on kehtestatud kehtiva KVTSi § 27 lõikes 7. Paragrahvi 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks KVTSi § 30 1 lõige 2, mis käsitleb püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamist Kaitseväe arstlikus komisjonis. Eelnõus sätestatud muudatuste kohaselt lõpetatakse Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus ning kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud pü siva töövõimetuse (sh selle ulatuse, põhjuse ja kestuse) tuvastab edaspidi Kaitseväe juhataja määratud arst (vt ka eelnõu § 1 p 1 5 toodud muudatus i ). Mõiste „püsiva töövõimetuse ekspertiis“ on eelnõust välja jäetud, kuna selle kasutamise järele ei ole sisulist vajadust. Paragrahvi 1 punktiga 17 asendatakse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 4 sõna „asendusteenistus“ läbivalt sõnadega „esmane asendusteenistus“ tulenevalt KVTS § 4 muudatustest, mille järgi jaguneb asendusteenistus esmaseks asendusteenistuseks, reservasendusteenistuseks ja erakorraliseks asendusteenistuseks. Kutsealuse puhul hindab KRA kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealuse esmasesse asendusteenistusse asumise. P aragrahvi 1 p unktidega 18 , 24 ja 33 täiendatakse KVTS § 33 lõikega 1 1 , § 37 lõigetega 7 , 8 ja 9 ning §-ga 39 1 . Muudatused põhinevad RiKS § 60 sätetel, mis reguleerivad aja- ja asendusteenistusse asu mise korraldamist kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni välja kuulutamise korral . Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võidakse vajadusel viia Kaitseväe valmidus kõrgendatud tasemele, mis eeldab tegevväelaste töö ümberkorraldamist, mille tulemusel väheneb inimressurss tavapärase ajateenijate väljaõppetegevuse korraldamiseks. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub aja- ja asendusteenistusse asumine, kuna Kaitsevägi on asunud või asumas täitma talle ette nähtud sõjaaja ülesandeid ja tavapärane rahuaegne tegevus, reservüksuste väljaõpe ja sõjategevuseks ette valmistus peatub. K õrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni välja kuulutamise korral otsustab ajateenistusse asumise peatumise kaitseminister, kes võib vajaduse korral kuulata ära Kaitseväe juhataja hinnangu. Lähtuvalt olukorrast ja võimaliku kriisi ulatusest ja kestusest võib Kaitseväes valmiduse tõstmisel tekkida olukord, kus ajateenistust ei ole võimalik eelnevalt kinnitatud mahus ja ajal läbi viia. Kaitseväe võimet ajateenistuse läbiviimiseks hindab Kaitsevägi ise ja võib sellest lähtuvalt teha kaitseministrile ettepaneku ajateenistusse asumise pea tamiseks või enne kõrgendatud kaitsevalmidust või mobilisatsiooni väljakuulutamist määrusega kehtestatud ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel muutmiseks. KVTS § 33 uue lõike 1 1 kohaselt peatab KRA a ja- ja esmase sse asendusteenistusse asumise peatumise korral KVTS § 33 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise kuni aja- ja esmase asendusteenistusse asumise peatumise lõpetamiseni . Olenevalt kriitilisest olukorrast ja selle kestusest võib osutuda vajalikuks täiendav ajatee nistuse kutsumine näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal. Paragrahvi 37 lõike ga 7 sätestatakse, et k ui määruse muudatusega suurendatakse kutsealuste arvu või muudetakse ajateenistusse asumise aega varasemaks, peab muudatuse jõustumise ja ajateenistusse asumise tähtpäeva vahele jääma vähemalt 180 päeva. Paragrahvi 37 lõike 8 kohaselt tehakse KRA otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta kutsealusele teatavaks hiljemalt 120 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Lühemate tähtaegade kehtestamine tagab vajadusel vajaliku paindlikkuse ajateenistuse korraldamisel lähtuvalt kujunevast julgeolekuolukorrast, samas jätab mõistliku aja kutsealusele elukorralduslike muutuste tegemiseks. Paragrahvi 37 l õikega 9 sätestatakse, et KRA annab kutsealusele, kelle suhtes on tehtud ajateenistusse asumise otsus, teada ajateenistuskoha ja ilmumisaja hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega. Seni kehtinud korra alusel märgiti ajateenistuskoht ajateenistusse asumise otsuses, kuid muudatuse kohaselt ( vt punkti 22 selgitust) ajateenistuskohta enam otsuses ei märgita ning teave ajateenistuskoha kohta, st struktuuriüksus, kuhu kutsealune on suunatud, tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise aega. Samas teates mägitakse ka ajateenistusse ilmumise aeg, s.t ajateenistuskohta ilmumise kellaaeg. Juhul, kui kutsealusel esineb asjaolusid, mistõttu ei ole võimalik tal teates märgitud kellaajaks ajateenistuskohta ilmuda (näiteks laulupeol ja tantsupeol osalemine), siis tuleb sellest teavitada ajateenistuskohta ning kokkuleppel ajateenistuskoha struktuuriüksusega lepitakse kokku teine kellaaeg. Teave ajateenistuskoha kohta tehakse teatavaks KVTS § 15 sätestatud korras. Kuna tegemist on informatiivse sisuga teatisega, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, s.t otsus ajateenistusse asumise kohta on edastatud kutsealusele juba varasemalt, siis teate suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS ) sätestatud vaidemenetlust. Kutsealuse, kelle suhtes enne aja- ja asendusteenistusse asumise peatumist on KRA teinud otsuse aja- või asendusteenistusse asumise, aja- või asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta, lükkub aja- või asendusteenistu sse asumine edasi kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra, kuid mitte kauem kui isiku 28-aastaseks saamiseni. Kutsealust, kes on saanud ajateenistusse asumise otsuse, teavitab KRA pärast aja- ja asendusteenistusse asumise peatumise lõppemist ajateenistusse kutsumise muudatustest ehk uuest ajateenistusse asumise ajast ja kohast. KRA saab teha kutsealuse osas uue otsuse, kui on olemas kehtiv kaitseministri määrus, millega on kehtestatud uued ajateenistusse asumise tähtajad. Ajateenistusse asumise peatamine peatab ka asendusteenistusse asumise, kuna tegemist on samaväärse koh ustuse täitmisega. KRA lõpetab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni korral ajateenistusse asumise peatamisel või sõjaseisukorra väljakuulutamisel KVTS § 33 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise ehk KRA ei menetle enam aja- ja asendusteenistusse kutsumist. Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse § 34, mis käsitleb kutsealuse terviseseisundi hindamist. K utsealus t e terviseseisundit on vaja hinnata KVTSi § 33 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks. Eelnõu kohaselt hinnatakse kutsealuste terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning seda korraldab KRA. Täpsem kord kaitseväekohustuslaste (sh kutsealuste) ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamiseks kehtestatakse KVTSi § 2 6 1 lõike 9 alusel kaitseministri määrusega. Kui kehtiv KVTSi § 31 lõige 5 näeb ette, et ilma isiku juuresolekuta võib hinnata kutsealuse terviseseisundit ainult juhul, kui tegemist on puudega või vähenenud töövõime ga isikuga, siis eelnõus sätestatud KVTSi § 2 6 1 lõige 7 võimaldab hinnata terviseseisundit ainult TIS andmete või muude dokumentide alusel ka muudel juhtudel, kui isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei vasta või ajutiselt ei vasta. Seega tehakse arstlik läbivaatus ja terviseuuringud ainult nendele kutsealustele, kelle terviseseisundi hindamiseks on TISis olevad andmed ebapiisavad või isik on keelanud juurdepääsu TISis olevatele andmetele . Kui kehtiva KVTSi § 34 lõiked 2 ja 3 käsitlevad lisaks arstlikus komisjonis kohapeal tehtavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele ka kutsealuse suunamist täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule ning tema terviseseisundi hindamist pärast nende tulemuste saamist, siis eelnõu kohaselt täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringutele suunamist seaduse tasemel ei reguleerita. Eelvalik arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks kohale kutsutavate kutsealuste väljaselgitamiseks tehakse TIS andmete põhjal ja kui nendest nähtub, et isiku terviseseisund võib osutuda kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks, teatab KRA talle arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha. Kutsealusele tehakse ettenähtud mahus arstlik läbivaatus ja terviseuuringud ning vajadusel suunatakse isik ka täiendavatele terviseuuringutele, sellisel juhul määratakse KRA poolt nende tegemiseks uus aeg ja koht. Lisaks TIS andmetele on eelnõus sätestatud võimalus arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise vajaduse üle otsustamiseks ka muude terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, nt juhul kui kutsealune elab välisriigis või tegemist on muudel põhjustel TISis kajastamata andmetega. Paragrahvi 1 punktiga 20 muudetakse § 36, mis käsitleb sõidu- ja toidukulu katmiseks hüvitise maksmist kutsealusele kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse või kuts esobivuse hindamisel viibimise korral . Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse sätte sõnastust seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ning lisaks ei käsitleta eraldi enam juhtumeid, kui isik suunatakse pärast esmase tervisekontrolli tegemist täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringutele (vt ka eelnõu § 1 p 1 5 ja 1 9 sätestatud muudatus i ). Sõidu- ja toidukulu katmiseks nähakse ette hüvitise maksmine juhul, kui kutsealune osaleb tervises eisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul, samuti KVTSi §-s 35 sätestatud kutsesobivuse hindamisel. Volitusnormi muutumise tõttu on vaja KVTSi § 36 lõike 2 alusel antud kaitseministri määrus uuesti kehtestada. P aragrahvi 1 p unktiga 21 muudetakse KVTSi § 37 ning jäetakse lõigetes 2 ja 3 välja sõnad „ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks“ . Kehtiva § 37 lg 2 sõnastuse kohaselt esitab Kaitseväe juhataja kaitseministrile ettepaneku kutsealuste ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks ja minis tri määratud mahus järgnevateks aastateks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kaitseminister 1 5 . oktoobriks Kaitseväe juhtaja poolt esitatud ettepaneku alusel määruse , mis on KRAle aluseks kutsealuste ajateenistusse kutsumiseks. Kui seni kehtinud sõnastuse puhul (lõikes 2 ja lõikes 3) esitas Kaitseväe juhataja ettepaneku ja kaitseminister kehtestas kutsealuste jaotuskava mitte ainult ülejärgmiseks aastaks vaid ka järgnevateks aastateks, siis muudatuse kohaselt jäetakse välja „ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks“ , kuna seni kehtinud säte ja sealt tulenev volitusnorm (§ 37 lg 3) oli segadust tekitav ning liigne . Seni kehtinud korra alusel kehtestas kaitseminister määrusega kaks lisa – lisa 1, mis kehtestas kutsealuste arvu ja jaotuskava ülejärgmiseks aastaks ning lisaga 2 kehtestati kutsealuste osaline arv ja jaotuskava järgnevateks aastateks. Seega kaks lisa oma sisult kattusid ning lisa s 2 kehtestatud arvud kehtestati uuesti juba järgmisel aastal. Nagu eespool selgitatud, on k aitseministri määrus aluseks KRAle kutsealuste ajateenistusse kutsumiseks. Seni kehtinud sätte eesmärk oli anda KRAle võimalus väljastada kutsealustel e ajateenistusse asumise otsuse d mitte ainult KVTSi § 37 lõikes 4 sätestatud tähtajal, milleks on 1 aasta enne ajateenistusse asumise aega, vaid ka anda otsuseid ajateenistusse asumise kohta järgnevateks aastateks ( näiteks kuni neli aastat enne ajateenistusse asumise tähtae g a ) , võttes aluseks kaitseministri poolt kehtestatud lisa 2 jaotuskava . See säte puudutas eelkõige kutsealuseid, kes omandavad kõrgharidust ning kelle õppeperioodi nominaalaeg ületab kolme aastat. T ulenevalt KVTSi § 44 lõikest 2 on kõrgharidust omandama asunud kutse alusel õigus saada hariduse omandamiseks ajapikendust, kuid ta peab KRAle teatama, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, sealjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Kui üldjuhul on õppeperioodi nominaalaeg kolm aastat, siis teatud erialade juures kestab õpperiood kauem. Sellisel juhul, ei saa KRA kutsealusele ajapikendust enam anda, kuid ta saab teha kutsealuse suhtes ajateenistusse asumise otsuse andes kutse kätte näiteks kaks või kolm aastat enne ajateenistusse asumise tähtaega. Muudatuse kohaselt jääb kehtima nõue, et ajateenistusse asumise otsus tuleb teha kutsealusele teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtaega (§ 37 lg 4) . Sõnastus „hiljemalt kui üks aasta“ võimaldab aga KRA-l teha ajateenistusse asumise otsus teatavaks ka kaks, kolm või neli aastat enne ajateenistusse asumise tähtaega ning üks aasta on piiriks, millest hilisemaks ei tohi kutsealuse teavitamist jätta. Otsuses märgitakse aasta ja nädal, millal kutsealune asub ajateenistuskohustust täitma. Teave ajateenistuskoha kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega (vt ka punkti de 22 ja 24 selgitust ). Endiselt jäävad kehtima seadusest tulenevad erisused, millistel juhtudel on etteteatamistähtaeg lühem (30 päeva). Nendeks erisusteks on juhud, kui kutsealune on jätnud varem ajateenistusse ilmumata või on omanud KVTSist tulenevalt alustel ajapikendust. Samuti juhul, kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku etteteatamistähtaja kohaldamata jätmiseks. Seega muudatuse kohaselt esitab K aitseväe juhataja kaitseministrile ettepaneku ning kaitseminister kehtestab määrusega kutsealuste ajateenistusse asumise tähta jad , ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise kohta vaid ülejärgmiseks aastaks . P aragrahvi 1 p unktiga 22 muudetakse KVTS-i § 37 lõiget 4 ja § 39 lõiget 4 selliselt, et KRA poolt tehtud ajateenistusse asumise otsuses ei märgita enam ajateenistuskohta. Muudatus annab Kaitseväele ja KRAle vajaliku paindlikkuse kutsealuste komplekteerimiseks ning planeerimiseks erinevate struktuuriüksuste vahel. Arvestades , et kutsealust ele tehakse teatavaks ajateenistusse asumise aeg vähemalt üks aasta enne ajateenistuse algust (teatud juhtudel ka varem kui üks aasta), siis praktikas on ette tulnud olukordi , kus otsuses märgitud struktuuriüksus ei vasta enam Kaitseväe plaanidele ning kutsealused tuleb ajateenistusse asumise päeval ümber paigutada. Muudatuse kohaselt tehakse ajateenistuskoht ajateenistusse kutsutavale isikule teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega . P aragrahvi 1 p unktiga 23 asendatakse KVTS § 37 lõi ke s 6 tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ järel tekstiosaga „ lõigetes 4 , 5 ja 9 “ . Kehtiv KVTS § 37 lg 6 sätestab, et lõigetes 4 ja 5 sätestatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui kutsealune on andnud kirjaliku nõusoleku etteteatamistähtaja kohaldamata jätmiseks. Kuna KVTS § i 37 lisatakse ka lõige 9 , siis edaspidi ei pea lõike 6 alusel kohaldama lõigetes 4 , 5 ja 9 sätestatud etteteatamistähtaega . Paragrahvi 1 punkti ga 25 sätestatakse muudatused § 38 lõike 1 punktis 1, § 70 lõike 3 punktis 1, § 76 lõike 1 punktis 1, § 140 lõikes 5, § 146 lõike 1 punktis 3 ja § 156 lõikes 5. Nimetatud sätetest jäetakse välja sõnad „arstliku komisjoni otsusel“, kuna eelnõu kohaselt arstlike komisjonide tegevus lõpetatakse. P aragrahvi 1 p unkti ga 26 muudetakse § 38 lõike 1 punkt 4 sõnastust. Paragrahvis 38 on kehtestatud loetelu asjaoludest, mille esinemisel jäetakse kutsealune ajateenistusse kutsumata. Punkt 4 alusel ei kutsuta ajateenistusse kutsealust , kes kannab vabadusekaotuslikku karistust. Praktika on näidanud , et praegune mõiste „kannab vabadusekaotuslikku karistust“ ei ole seaduse rakendajatele üheselt arusaadav, kuna jääb arusaamatuks , kas säte laieneb ainult reaalset vangistust kandva le isiku le või ka isikule, kellele on mõistetud karistuseks tingimisi vangistus. Siinkohal on sätte mõtteks, et vangistus on vabastamise aluseks vaid juhul, kui isiku vabadus on reaalselt piiratud , olles kinnipeetav või kan des vanglas karistust. Seega õigusselguse tagamiseks täpsustatakse punkti 4 ning kehtiv sõnastus asendatakse vangistusseaduse (edaspidi VangS ) eeskujul mõistetega „kinnipeetav“ ja „vahistatu“. Isik kutsutakse ajateenistusse peale asjaolude ära langemist. P aragrahvi 1 p unkti ga 27 jäetakse § 38 lõikest 2 välja tekstiosa „30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates“. Kehtiva seaduse koha selt peavad kutsealused, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal, esitama ajateenistusse kutsumisest vabastamiseks KRA-le kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul pärast immatrikuleerimist. Eelnõus sätestatud muudatusega kaotatakse nõue esitada taotlus kindlaksmääratud tähtajaks, et tagada suurem eesmärgipärasus seaduses sätestatud erisuse rakendamisel. Arsti või õe erialal kõrghariduse omandamise korral puudub tegelikkuses vajadus nimetatud vabastuse taotlemisel kindla tähtaja järgimiseks, vaid isikul peab olema võimalus taotleda aj ateenistusse kutsumata jätmist mistahes hetkel, kui KRA on tema suhtes alustanud toiminguid ajateenistusse kutsumiseks. T aotluse esitamise nõue on jätkuvalt vajalik seetõttu, et soovi korral oleks isikul võimalus läbida vabatahtlikult ka ajateenistus . P aragrahvi 1 p unkti ga 28 muudetakse § 39 lõike 1 punkti 3 . T ulenevalt KVTSi § 39 l õike 1 p unkti st 3 ja § 70 l õike 3 p unkti st 7 vabastatakse ajateenistusse asumisest ning ei kutsuta õppekogunemisele isikut, kes on süüdimõistetud KarSi 8., 9., 13., 15., 18. või 22. peatükis sätestatud kuriteos ja selle eest on talle mõistetud vabadusekaotuslik karistus ning tema andmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS ) kohaselt. Nimetatud asjaolude ilmnemisel loetakse kutsealune ajateenistusse asumisest vabastatuks ja KRA märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. KarSi nimetatud peatükid käsitlevad inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaseid, isikuvastaseid, varavastaseid, riigivastaseid, õigusemõistmisvastaseid, üldohtlikke süütegusid. Samas KVTSist tulenev välistus ei laiene näiteks KarSis sätestatud narkootikumidega seotud süütegudele (12. peatükk) ega kuritegelikku ühendusse kuulumise ning avaliku korra raske rikkum ise koosseisudele (16. peatükk) . Praegune regulatsioon ei võimalda hinnata isiku sobivust riigikaitsekohustuse täitmiseks isikule määratud karistusmäära alusel. KRA statistika kohaselt oli KarSis sätestatud süüteo tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastatuid oli 2019. aastal 144, 2018. aastal 220 ning 2017. aastal 270 . Seadusemuudatuse e e smärk on ajakohastada süüteo toimepannud isikute kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluseid, lähtudes kohtu poolt antud hinnangust süüteo raskusele ning mõistetud karistusele. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt kaotatakse KVTSis piirangud, mis käsitlevad konkreetseid KarSi peatükke ning kehtestatakse välistused , lähtudes isikule mõistetud karistuse määrast. Kaitseväekohustuse täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud, kellele on mõistetud karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest. Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarSis füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. On ilmne, et esimese astme kuriteos süüdimõistetud isik on ühiskonnale ohtlik, mistõttu välistatakse sellise raskusastmega süüteo toimepannud isiku kaitseväekohustuse täitmisele kutsumine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuseks mõistetakse vangistus ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Vangistust või aresti võidakse kohaldada ka juhul, kui isik jätab algselt talle karistusena mõistetud rahalise karistuse tasumata. Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib kohus otsustada, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamat a. KVTSis tuleb välistavate asjaolude sätestamisel lähtuda kohtu poolt mõistetud karistusest ning hinnangust toimepandud süüteole. Lähtudes eeltoodud karistuse mõistmise põhimõtetest, kui kohus on hinnanud isiku süüd ning teo ulatust selliselt, et karistuseks mõistetakse vangistus pikemaks ajaks kui üks aasta, on alus järeldada, et süüteo toimepannud isik ei ole sobilik osalema riigikaitselise kohustuse täitmisel. Ajateenistusse suunatavate isikute valikul peab hindama, millist mõju karistatud isik avaldab nii kaasajateenijatele kui ka Kaitseväe distsipliinile üldisemalt. Isiku sobivuse hindamisel tuleb vaadata, kuidas isik suhestub teiste ajateenijate ja juhtidega, kas võib tekkida distsipliinirikkumisi ning kas isik võib ohtu seada teiste ajateenijate tervise ja heaolu ning samuti ühiskonnale tervikuna . Lisaks jääb kehtima nõue, et andmed karistuse kohta ei ole KarRSi kohaselt kantud karistusregistri arhiivi. Paragrahvi 1 punktiga 29 täiendatakse § 39 lõike 1 punkti 4, mis sätestab kutsealuse ajateenistusse asumisest vabastamise juhul, kui ta on enne 17-aastaseks saamist elanud katkematult vähemalt 7 aastat välisriigis. Õigusselguse tagamiseks täiendatakse sätte algust sõnaga „vahetult“ , et oleks üheselt arusaadav, et ajateeni stusse asumisest vabastatakse isik, kes on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult väh emalt seitse aastat välisriigis. P aragrahvi 1 p unktiga 30 jäetakse § 39 lõike 1 punktist 6 välja sõnad „ning töötab vastaval erialal“. Kehtiv a seadus e kohaselt on õigus ajateenistusse asumisest vabastamiseks isikul, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena, töötab vastaval erialal ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Eelnõus sätestatud muudatusega jäetakse nimetatud tingimuste seast välja erialase töötamise nõue, kuna tegelikkuses on soovitud eesmärk saavutatud arsti või õe hariduse omandamise ja Kaitseväe poolt ettenähtud väljaõppe läbimisega. A jateenistusse asumisest vabastamise otsus tuleb teha vahetult pärast arsti või õe kutse omandamist, mil isik ei pruugi veel tööle asuda, vaid jätkata eriala omandamiseks vajalik k e õpinguid . Ka edaspidi võib erialan e t öötami ne aja jooksul muutuda ning tegelikkuses ei oma see ka väga olulist tähendust , kuna Kaitseväe reservüksuse koosseisus arsti või õe ametikohale määramisel jätkub isiku jaoks kaitseväeteenistus kohustuse täitmine reservis oleku ajal et tenähtud täiendõppe läbimisega ning selle käigus uuendatakse vajaduse korral ka varasemalt omandatud oskusi ja teadmisi. P aragrahvi 1 p unktiga 31 täiendatakse § 39 lõiget 2 tekstiosa „punktide s 2 – 4“ järel tekstiosaga „ja 6“. Säte puudutab kutsealuseid, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Kui kehtiva KVTSi § 39 lõige 3 näeb ette, et sellisel juhul peab isik ajateenistusse asumisest vabastamiseks esitama KRA-le sellekohase taotluse, siis eelnõu kohaselt eraldi taotlust enam esitama ei pea ja KRA saab lugeda kutsealuse ajateenistusse asumisest vabastatuks ning märkida tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. P aragrahvi 1 p unktiga 32 asendatakse paragrahvi 39 lõikes 3 tekstiosa „punktide 5–7“ tekstiosaga „punkti 5 või 7“. Kehtiva sätte kohaselt peavad ka kutsealused, kes on arsti või õena kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse ja läbinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe, ajateenistusse asumisest vabastamiseks esitama KRA-le sellekohase taotluse. Kuna KRA-l on võimalik kontrollida ajateenistusse asumisest vabastamise otsuse tegemiseks vajalikele tingimustele vastavust (hariduse omandamine, tervishoiutöötajana registreerimine, Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimine) ning eelnevalt on isik juba esitanud sooviavalduse ajateenistusse kutsumata jätmiseks seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal, siis ei ole vajadust täiendava taotluse esitamiseks . P aragrahvi 1 p unktiga 34 muudetakse § 40 lõike 1 punkte 5 ja 6, mis käsitlevad kutsealuse kohustusi seoses terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamise ja terviseseisundi muutumisest teavitamisega. Võrreldes kehtiva seadusega ei ole sisulisi muudatusi kavandatud, vaid sätete sõnastust on muudetud seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamise ja terviseseisundi hindamise ümberkorraldamisega. Eelnõu kohaselt on kutsealune jätkuvalt kohustatud KRA poolt määratud ajal ja kohas läbi tegema oma terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud, osalema kutsesobivuse hindamisel ning esitama KRA nõudmisel oma terviseseisundit kajastavaid dokumente, kui need ei ole kättesaadavad TISi kaudu. Samuti peab kutsealune KRA-d viivitamatult teavitama oma terviseseisundi muutumisest raske haiguse või muu asjaolu tõttu , mis võib mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenis tuskohustuslase tervisenõuetele, ning vajadusel esitama seda tõendavad dokumendid. Võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse välja kohustus teavitada puude tekkimisest, kuna kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavus t hinnatakse ainult isi ku terviseseisundi ja sooritus võime põhjal, mitte puude olemasolust lähtudes . Paragrahvi 1 punktiga 35 muudetakse § 42, mis käsitleb kutsealusele ajapikenduse andmist kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tõttu. Seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ei viidata eelnõus enam arstliku komisjoni otsusele ja korrigeeritud on paragrahvi sõnastust, kuid sisulisi muudatusi seoses ajapikenduse andmisega tervisehäire ravimise eesmärgil kavandatud ei ole. P aragrahvi 1 p unktiga 36 muudetakse paragrahvi 43 pealkirja, et viia paragrahvi pealkiri ja sätte sisu omavahel kooskõlla. Kehtiv paragrahvi pealkiri näeb ette ajapikenduse andmise lapse ülalpidamiseks või puudega isiku hooldamiseks, sätte sisu annab ajapikenduse saamise õiguse vaid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ajapikendust antakse kui kutsealune on lapsevanem või muu last ülalpidav isik, kes peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last, kelle ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, vähemalt kahte last või kes peab üksinda ülal vähemalt ühte last, kelle ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, siis on tema ajateenistusse asumine raskendatud kui mitte võimatu ning seetõttu näebki seadus ette ajapikenduse andmise. Samuti antakse ajapikendust kutsealusele, kes on kohustatud perekonnaseaduse alusel ülal pidama raske või sügava puudega inimest ja puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, sest ka sellisel juhul on kutsealuse ajateenistusse asumine perekondlikult raskendatud. 2018. aastal omas § 43 alusel ajapikendust 333 kutsealust ning 2019. aastal seisuga 1. detsember 253 kutsealust. Paragrahvi 1 punkti de ga 37 – 39 täiendatakse KVTS § 46 lõigete 3 ja 4 teksti ning lisatakse paragrahvi lõige 3 1 . Muudatused põhinevad RiKS § 63 lõigete 2–4 sõnastusel ja reguleerivad ajateenistuse jätku misega seonduvat. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib Vabariigi Valitsus pikendada korraldusega lühema kui 12-kuulise ajateenistuse kestust 12 kuu pikkuseks ajateenistuseks. Lähtuvalt olukorrast ja ajateenijate väljaõppetsüklist võib olla vajadus ajateenijaid rakendada Kaitseväes sel ajal toetava üksusena lisaõppekogunemise korraldamisel või muudes funktsioonides. Olukorra normaliseerumisel ja pärast olukorra lõppemist vabastatakse ajateenijad teenistusest esimesel võimalusel. Vajaduse korral võib k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitse huvidest lähtuvalt lühendada ajateenistuse kestust või siis ajateenistuse lõpetada. Näiteks võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab mobilisatsiooni välja kuulutamise korral kutsuma teenistusse suurel hulgal kaitseväekohustuslasi ajal, mil ajateenistusse asunud on äsja alustanud väljaõppega. Sellisel juhul ei pruugi Kaitseväel olla ressursse väljaõppe jätkamiseks ja võib osutuda vajalikuks ajateenijad koju saata. Samuti võib tekkida olukord, kus ajateenijad on saanud vajaliku väljaõppe ja on vaja rakendada neid sõjaliste ülesannete täitmisel, sellisel juhul on võimalik lühendada ajateenistuse kestust ja lugeda nende ajateenistus läbituks. Ajateenistuse kestuse pikendamise, lühendamise või ajateenistuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. P aragrahvi 1 p unktiga 40 muudetakse § 47 , mis käsitleb ajateenistuse algust ning ajateenistuse algusega seonduvaid tegevusi. Lõikes 1 s ätestatakse selgemalt, mis hetkest algab ajateenistus. Kehtiva sõnastuse järgi algab ajateenistus kutsealuse ajateenistuskohta saabumise päeval, kuid küsimusi on tekitanud selle sätte mitmeti tõlgendamise võimalikkus – kas ajateenistus algab, kui kutsealune astub ajateenistuskoha väravast sisse või on ajateenija staatuse saamiseks vajalik ülema käskkiri. Täpsustatud sõnastuse järgi algab a jateenistus kutsealuse ajateenistuskohta saabumisel ning samast hetkest tekib kutsealusel ajateenija staatus ning ta asub täitma ajateenistuskohustust. Lõikes 2 nähakse ette, et ajateenistuskohta saabumisel tehakse ajateenijale arstlik läbivaatus . Sarna ne säte on kehtestatud kehtiva KVTSi § 55 lõikes 1, kuid k a see on olnud mitmeti tõlgendatav, kas arstliku läbivaatuse tegemise ajal on tegemist kutsealuse või ajateenija s taatuses oleva isikuga ning millised tagajärjed kaasnevad juhul, kui selle käigus ilmneb teenistusülesannete täitmist takistav terviseprobleem . Ajateenistuskohta saabumisel tehtava arstliku läbivaatuse eesmärk on kontrollida, kas isiku terviseseisund võimaldab ajateenistuses ettenähtud väljaõpet läbida , kuna võimalik terviseprobleem võib olla tekkinud pärast KRA-s läbi viidud terviseseisundi hindamist. Kui isik vajab põhjalikumaid terviseuuringuid või vajaliku ravi tõttu ei ole tal võimalik teenistusülesandeid pikema aja jooksul täita, lükatakse ajateenistusse asumine vastavalt lõikes 4 sätestatule edasi. Selliseid juhtumeid esineb siiski harva ja tegelikkuses jäetakse isik ajateenistusse vastu võtmata vaid juhul, kui muud võimalused tema teenistuse korraldamiseks puuduvad. Kehtiva seaduse järgi tuleb arstlik läbivaatus teha 24 tunni jooksul arvate s ajateenistuskohta saabumisest. E elnõus enam kindlat tähtaega ei sätestata , kuid läbivaatus peab olema tehtud enne ajateenijana rahuaja ametikohale nimetamist. Samuti ei pea eelnõu kohaselt ajateenistuskoha ülem arstliku läbivaatuse tegemise õigust omavat arsti igakordselt kindlaks määrama , vaid arstliku läbivaatuse tegemise korraldab ajateenistuskoha struktuuriüksust teenindav Kaitseväe meditsiinikeskus. Lõikes 3 sätestatu on keh tiva lõike 2 lugemine lõikeks 3 ja sisulisi muudatusi kaasa ei too. Ajateenistuskohaks on ajateenijate väljaõppega tegelev struktuuriüksus, kus asub ajateenija rahuaja ametikoht. Kaitseväe struktuuriüksused on sätestatud Kaitseväe põhimääruses . Ajateenijat e väljaõppega tegelevateks struktuuriüksusteks on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, sõjaväepolitsei, luurekeskus, küberväejuhatus , merevägi, erioperatsioonide väejuhatus (alates 2022). Kui sätte lõikes 1 loetakse ajateenija staatuse tekkimise hetkeks aeg, mil kutsealune saabub ajateenistuskohta, siis lõike s 4 sätestatakse erand, mil isikut ei loeta ajateenistusse asunuks. K ui ajateenistuse algusest 14 päeva jooksul ilmnevad asjaolud, mille osas oli kutsealusel § 40 lõike 1 punktist 6 tulenev teavitamiskohustus, siis Kaitseväe ettepanekul saadetakse isik ajateenistuskohast tagasi ja isikut ei loeta ajateenistusse asunuks ning isik on jätkuvalt kutsealune. Paragrahvi 40 lõike 1 punktist 6 tulenevalt on kutsealusel kohustus teavitada KRAd viivitamata oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ja esitama terviseseisundi muutmist kajastavad dokumendid. Seega juhul, kui Kaitseväes tuvastatakse 14 päeva jooksul ajateenistusse asumise hetkest, et ajateenija terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning ajateenija oli oma terviseseisundi mittevastavusest teadlik ka ajateenistusse asumisel, siis KRA teeb otsuse, mille kohaselt määratakse isik uuesti kutsealuse staatusesse ning KRAl on õigus teda uuesti kutsuda ajateenistusse. Ajateenistusse kutsumisel peab kutsealune läbima taaskord terviseseisundi hindamise ning ajateenistusse kutsutakse vaid kutsealune, kes vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõu e tele. Paragrahvi 1 punktiga 4 1 muudetakse KVTSi § 52 lõiget 3 ja sätestatakse, et ajateenija välisriiki lähetamise võib peale Kaitseväe juhataja otsustada ka viimase volitatud ülem . Alates 01.01.2017 on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP ). RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh vormistada lähetusi, väikse töö koormusega ja ühtsete põhimõtete alusel. RTIPis hakatakse haldama ka ajateenijate infot, mis võimaldab Kaitseväes personalprotsesse ühtlustada. Lähtuvalt tegevväelaste lähetusse saatmise volitamise õiguste muutumisega (vt KVTS § 115 muudatust) kohaldatakse ajateenijate osas sarnast volituste ulatust. Paragrahvi 1 punktiga 42 täiendatakse KVTSi §- ga 54 1 , mis põhinevad RiKS § 61 lõigete 1 ja 2 sõnastusel. Paragrahv 54 1 sätestab ajateenija puhkuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal . Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus ajateenija puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma. Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi ajateenijate puhkused ning ajateenija on kohustatud viivitamata ilmuma sõjaaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta. P aragrahvi 1 p unktiga 43 muudetakse § 55 , mis käsitleb ajateenija arstlikku läbivaatust ja terviseseisundi hindamist . K ehtiva seaduse ( § 55 l õiked 1 ja 2 ) kohaselt tehakse ajateenijale kohustuslik arstlik läbivaatus ajateenistuskohta saabumisel ja samuti ajateenistusest vabastamisel. K una ajateenistusse asumisel on tegemist esmase arstliku läbivaatusega, mille tulemusel võib ajateenija kutsealuse staatust ennistada , siis eelnõus muudetakse sätte asukohta ja kehtestatakse see § 47 lõikena 2 (vt eelnõu § 1 p 40 sätestatud muudatus i ). A jateenistusest vabastamisel on kehtiva seaduse järgi arstlik läbivaatus ette nähtud juhul , kui vabastamine ei toimu arstliku komisjoni otsuse alusel. Tegelikkuses ei ole vajadust ajateenistuse lõppemisel arstliku läbivaatuse tegemiseks kõikidele ajateenijatele, vaid seda võib teha vajaduse korral . Terviseseisundiga seotud kaebuste korral on ajateenijal kogu teenistuse kestel ning vajadusel ka pärast teenistusest vabastamist võimalik pöörduda oma ajateeni stuskoha arsti vastuvõtule, mistõttu kohustusliku arstliku läbivaatuse sätestamine ei ole ajateenijate puhul vajalik . Eelnõuga muudetakse § 55 pealkirja ja selles käsitletakse ainult ajateenija terviseseisundi hindamist . Lõikes 1 nähakse ette a jateenija terviseseisundi kaitseväeteenistus kohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamine juhul, kui ta ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul. Ka kehtiva seaduse (§ 55 lõike 3) kohaselt tuleb sellisel juhul ajateenija suunata Kaitseväe arstlikku komisjoni. Eelnõu jõustumisel saab ajateenija terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnata Kaitseväe juhataja määratud arst, hindamise kord kehtestatakse KVTSi § 2 6 1 lõike 9 alusel kaitseministri määrusega. Lõikes 2 sätestatakse, et vajaduse korral määrab ajateenijale tema terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks ning annab ravisoovitusi ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötaja , kelleks võib olla nii arst kui ka õde . Võrreldes kehtiva seaduse § 55 lõikes 4 sätestatuga on sõnastust täiendatud, kuna piiran gud ja eritingimused määratakse ajateenijale ainult vajaduse korral. Paragrahvi 1 punktiga 44 muudetakse § 56 lõike 2 punkti 1, mis käsitleb ajateenistusest vabastamist tervisenõuetele mittevastavuse tõttu. Kehtivast sättest jäetakse välja sõnad „Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel“, kuna eelnõu kohaselt ei hinda kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavust enam arstlik komisjon, vaid seda teeb Kaitseväe juhataja määratud arst . Sisulist muudatust sättega ei kaasne. P aragrahvi 1 p unktiga 45 muudetakse paragrahvi 56 lõike 2 punkti 8 ning „vabadusekaotusliku karistuse“ asemel kasutatakse väljendit „ reaalne vangistus “ . KVTS § 56 lõige 2 punkt 8 sätestab , et ajateenija vabastatakse ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal on isiku suhtes jõustunud kohtuotsus, millega ajateenijale mõistetakse vabadusekaotuslik karistus. Vabadusekaotusliku karistuse mõ i ste on tekitanud seaduse rakendamisel segadust, kuna sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas sätet tuleb rakendada ka isikute suhtes, kellele on mõistetud karistuseks tingimisi vangistus. Muudatuse kohaselt loetakse, et ajateenija vabastatakse ajateenistusest juhul, kui ajateenijale määratakse kohtuotsusega karistuseks reaalne vangistus . P aragrahvi 1 p unktiga 46 täiendatakse § 56 lõiget 3 punktiga 3, mis käsitleb ajateenistusest vabastamist arsti või õe erialal kõrgharidust omandama asumisel . Kehtiv seadus ( KVTS § 38 lg 1 p 6) võimaldab arsti ja õe eriala üliõpilaste puhul ajateenistusse kutsumata jät mist kohaldada ainult siis, kui tegemist on kutsealuse staatuses oleva isikuga ehk enne ajateenistuse algust . Samas võib ajateenistusse asumine toimuda enne seda, kui selgub kõrgkoolidesse vastuvõtt. Seega võib tekkida olukord, kui isik on asunud ajateenistusse ning alles seejärel selgub, et ta on ka kõrgkooli arsti või õe erialale vastu võetud. Kuna seaduses sätestatud erisuse eesmärgiks on kindlustada tulevastele tervishoiutöötajatele erialane ametikoht ka Kaitseväe reservi arvamisel, siis ei ole ajateenistuse jätkamine antud juhul eesmärgipärane, v.a juhul kui isik ise seda soovib. Sarnaselt olukorraga, kus ajateenistusse asunud isik võetakse tegevteenistusse kadetina (KVTS § 56 lg 3 p 2), on otstarbekas sätestada kõnealustel juhtudel võimalus ajateenistusest vabastamiseks ajateenistuskoha ülema otsuse alusel pärast esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist. Automaatne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isiku sooviks võib olla ka ajateenistuse läbimine enne õppima asumist. Sarnaselt kehtiva seaduse § 56 lõikes 3 toodud juhtudega otsustab ajateenistusest vabastamise üle ajateenistuskoha ülem ning samuti on sätestatud tingimus, et isik vabastatakse ajateenistusest pärast esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist . Seeläbi kindlustatakse Kaitseväe reservis sõjaaja ametikohale määramiseks vajalik minimaalne väljaõpe juhuks, kui isik peaks erialased õpingud hiljem katkestama. Paragrahvi 1 punktiga 47 täiendatakse KVTSi §-ga 561, mis sätestab ajateenistuse lõppemise alused sõjaseisukorra ajal ja mis põhineb RiKS § 64 sõnastusel. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse ajateenija ajateenistus lõppenuks ning ajateenija nimetatakse kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma mobilisatsioonikäsuga või vabastatakse kaitseväeteenistusest. Sõjaaja ametikohale nimetatud ajateenija loetakse tegevväelaseks. Ajateenija vabastamisest või sõjaaja ametikohale nimetamisest teavitatakse KRAd . Sõjaseisukorra väljakuulutamisel asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, mis ei näe ette ajateenijate väljaõppe läbiviimist. Olenevalt ajateenijate väljaõppetasemest võib ajateenijat nimetada sõjaaja ametikohale kui seda ei ole eelnevalt tehtud ning teda kohustatakse Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, millega ta võetakse tegevteenistusse sõjaaja ametikohale mi s tähendab, et ajateenija jätkab kaitseväeteenistuskohustuse täitmist tegevväelasena. Ajateenijate staatuse muutumisest teavitatakse KRAd , kes teeb vastavasisulise kande kaitseväekohustuslaste registrisse. Ajateenijate nimetamise sõjaaja ametikohale ning kohustamise asuda sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma peab tegema kolme päeva jooksul, see tagab kiire otsustamise ja Kaitseväe vabanemise ülesandest, mis ei ole seotud sõjalise tegevusega. Kui ajateenijaid ei soovita või ei ole vaja nimetada neid sõjaaja ametikohale, vabastatakse nad kaitseväeteenistusest ja arvatakse reservi. Paragrahvi 1 punktiga 48 muudetakse KVTS § 57 sõnastust. Muudatusega koondatakse KRA teavitamised ühte paragrahvi. Kaitsevägi teavitab KRAd ajateenijate staatuse muutumisest (nt kaitseväeteenistusest vabastamisest või ajateenija ajateenistusest lõppemisest ja tema nimetamisest sõjaaja ametikohale jt), kes teeb vastavasisulise kande kaitseväekohustuslaste registrisse. Tuleb arvestada, et ajateenija suhtes tehtud otsusest peab Kaitsevägi igal juhul KRAd teavitama. P aragrahvi 1 p unktides 49 ja 50 sätestatakse asendusteenistusega seonduvad muudatused . Punktiga 49 muudetakse 6. peatüki pealkirja asendades sõna „asendusteenistus“ sõnadega „esmane asendusteenistus“ ning punktiga 50 asendatakse terves 6. peatükis läbivalt „asendusteenistus“ mõistega „esmane asendusteenistus“ vastavas käändes. Uue täpsustava mõistega (esmase) asendusteenistuse korralduses olulisi muudatusi kaasne. P aragrahvi 1 p unkti dega 51 ja 52 muudetakse KVTSi § 59 lõiget 1 asendades punktis 1 praegune mõiste „asutus, mis tegeleb päästesündmuse lahendamisega“ mõistega “päästeasutus“ ning täienda takse lõiget punktidega 4 ja 5 , lisades asendusteenistuja teenistuskohtade loetel l u haigla ja Kaitsevä gi (mittesõjalis e tegevus ega seotud töö- või teenistuskoht ). Kehtiva seaduse järgi võiva d asendusteenistuja teenistuskoh ad olla sotsiaalteenuse osutaja juures, nt hoolde- ja lastekodud es , päeva- ja rehabilitatsioonikeskus tes ; õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, nt erivajadustega õpilaste koolid es . Muudatuse eesmärk on laiendada asendusteenistuja teenistuskohtade valikuid. Asendusteenistujal on võimalik lisaks praegusel ajal seaduses kehtestatud kohtadele valida teenistuskohaks Kaitseväe üksus või haigla, kus tal on võimalik saada riigikaitseline väljaõpe mittesõjalisel ametikohal ning mis ei lähe vastuollu tema usuliste ja kõlbeliste tõekspidamistega. Asendusteenistujate jaoks laieneb teenistuskohtade valik ning töökohad on tänasest mitmekülgsemad, samuti laieneb teenistuskohtade valik geograafiliselt. Samuti on nii tulevikus rohkem väljaõpetatud isikuid, kes saavad panustada laiapindsesse riigikaitsesse. Asendusteenistujad on haiglatele oluline ressurss. Nad saavad teenistuse vältel kohapeal väljaõppe vastavalt haigla vajadustele ning teenistuja oskustele ja haridusele. Näiteks vajavad haiglad abipersonali, nt hooldajaid, sanitare, transporditöölisi, tehnikuid ja haldustöölisi. Sellise väljaõppe saanud teenistujaid oleks võimalik kaasata täiendava tööjõuna kriisi ajal, mil vajadus lisapersonali järele on tavapärasest suurem. KVTS § 62 lõige 1 näeb ette, et asendusteenistujat ei tohi tahte vastaselt kohustada käsitsema relva või muud sõjapidamisvahendit , harjutama selle kasutamist või osalema selle hoolduses, samuti kohustada käsitsema teisi vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Seadus ütleb ka, et asendusteenistus on riigikaitseline väljaõpe. Kaitseväes on mitmeid selliseid töid, mis ei lähe vastuollu eelnimetatud asendusteenistuse põhimõttega ega asendusteenistuja usuliste või kõlbe liste tõekspidamistega, näiteks lao- ja haldustööd. Kaitseväes on võimalik erinevatel ametikohtadel teenistusülesandeid täita, ilma et asendusteenistusse asunule õpetataks relvade või lahingmoona käsitsemist. Sellisteks ametikohtadeks on näiteks autojuht, köögitööline ja infotehnoloogia spetsialist. Lisaks laiendatakse teenistuskoha valiku võimalusi sätestades, et asendusteenistust on võimalik läbi viia pä ästeasutustes. Päästeseaduse mõistes on päästeasutused Päästeamet ja Häirekeskus. Seni kehtinud sätte alusel oli võimalik asendusteenistust viia läbi vaid Päästeametis, kuid muudatuse kohaselt nähakse ühe võimalusena asendusteenistuskoha valikul ka Häireke skust. Ettepaneku Häirekeskuse, kui ühe täiendava asendusteenistuse läbiviimise kohana, tegi Siseministeerium. Päästeseaduse § 5 lõike 1 1 kohaselt Häirekeskuse ülesanded on hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine ja töötlemine, ohuhinnangu ning väljasõidukorralduse andmine Päästeametile ja kiirabi osutajale pääste tööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks ning teabe edastamine PPA le . Isik, kes suunatakse täitma asendusteenistust Häirekeskuses, läbib vajaliku väljaõppe Häirekeskus es . Teenistuskoha määrab KRA ning asutus, kus toimub esmase asendusteenistuse läbimine, peab tagama asendusteenis tujale vajaliku väljaõppe. Asendusteenistujale makstakse KVTSi § 64 lõike 1 alusel esmase asendusteenistuse kestel igakuist toetust, mille suuruseks on kehtestatud kuu töötasu alammäär ( 20 20 . aastal 5 84 eurot ). Kui varasemalt maksti asendusteenistujatele toetus t ainult KRA eelarvest, siis peale seadusemuudatust maksab pool ( 2020. aastal 2 92 eurot) igakuisest toetusest asutus, kus viiakse läbi esmane asendusteenistus. Toetuse suuruse arvestamine ning maksmine toimub endiselt KRA poolt , kuid seadusemuudatusega hüvitab teenistuskoha asutus KRAle toetusteks makstud kulust poole. 2019. aastal on esitatud 161 asendusteenistusse asumise taotlust. Aastas keskmiselt suunatakse asend usteenistusse 65 kaitseväekohustuslast ning 2019. aastal oli asendusteenistujate toetuseks planeeritud 429 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 129 000 eurot. Toetuse maksmise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tulenevalt seadusemuudatusest muudetakse Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017 . a määrust nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ . Paragrahvi 1 punktidega 53 – 55 sätestatakse esmase asendusteenistusega seonduv kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal . Punktidega 53 ja 54 täiendatakse KVTS § 59 lõigetega 2 1 ja 4, mis põhinevad RiKS § 65 lõigetel 5 ja 6 ja sätestavad asendusteenistuskohaga seonduva. Kui asendusteenistuja teenistuskohaks olev asutus oma tegevuse lõpetab või peatab, on teenistuskoht kohustatud sellest viivitamata teavitama KRAd , kes määrab asendusteenistujale uue teenistuskoha. KRAl on õigus muuta k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asendusteenistuja teenistuskohta riigikaitse huvides. Näiteks võib olukord kiiresti muutuda ja võib olla vaja asendusteenistuja teenistuskohaks olevast hooldekodust inimesed evakueerida ja paigutada teise hooldekodusse, mistõttu muutub ka hooldajate ja abipersonali töökoht ning seeläbi ka asendusteeni stuja teenistuskoht. Punktiga 55 täiendatakse KVTS § 60 lõigetega 3 ja 4, mis põhinevad RiKS § 65 lõigete 3 ja 4 sõnastusel ja sätestavad asendusteenistuse jätkumisega seonduva. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt lühendada esmast asendusteenistuse kestust või esmane asendusteenistus lõpetada. Vastava otsuse teeb Vabariigi Valitsus korraldusega. Sarnaselt ajateenistusega võib k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal esmase asendusteenistuse läbiviimine olla ajaliselt piiratud või üldse võimatu. Näiteks võib olla vajadus saata esmase asendusteenistuse valinud kutsealuseid suuremas hulgas, kuid lühemaks perioodiks kui 12 kuud appi asutustele, mis tegelevad päästesündmuse lahendamisega. Paragrahvi 1 punktiga 56 muudetakse § 62 lõiget 2 , mis käsitleb asendusteenistuja terviseseisundi hindam ist . Seni kehtinud sätte kohaselt , kui asendusteenistuja on teenistusest tervislikel põhjustel puudunud vähemalt 30 järjestikust päeva, suunab KRA asendusteenistuja tervisenõu e te le vastavuse hindami sele. Kui asendusteenistuja tunnistatakse haigestumise või vigastuse tõttu kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõutele ajutiselt mittevastavaks, peatatakse esmase asendusteenistuse läbimine kuni asendusteenistuja terviseseisundi paranemiseni. Tervisenõu e tele mittevastavuse korral vabastatakse isik esmasest asendusteenistusest ja võetakse arvele reservis oleva isikuna. Selleks, et välja selgitada, kas asendusteenistujal on ka tegelikult terviseprobleemid või nähakse kehtivas seaduses võimalust teenistusest vabaneda, muudetakse sätet selliselt, et asendusteenistuja tervisenõu e tele vastavust hinnatakse juhul, kui ta on olnud kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige. Eelnõu kohaselt hinnatakse a sendusteenistuja terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele KVTSi § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 1 punktiga 57 täiendatakse § 64 lõikega 1 1 , milles täpsustatakse asendusteenistujale toetuse maksmise korda. Seni keh ti va seaduse kohaselt makstakse asendusteenistuja toetust KRA eelarvest, kuid muudatuse kohaselt hüvitab 50% asendusteenistuja toetusest teenistuskoha asutus või juriidiline isik KRA ja teenistuskoha asutuse või juriidilise isiku kokkuleppe alusel. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA. Paragrahvi 1 punktiga 58 muudetakse § 67 lõiget 2 , mis käsitleb esmase asendusteenistuse lõppemist kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavuse tõttu. Seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega jäetakse välja sõnad „Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsusel“, kuid sisulist muudatust sellega ei kaasne. Paragrahvi 1 punktidega 59 ja 60 täiendatakse ja muudetakse reservteenistuse peatüki paragrahve, tuues RiKSist üle lisaõppekogunemist reguleerivaid sätteid. Õppekogunemise sätete juurde lisatavad sätted põhinevad RiKS §-del 68, 70 ja 72. Punktiga 59 asendatakse KVTS § 69 lõikes 1 sõna „reservteenistusse“ sõnaga „õppekogunemisele“, et oleks selgelt aru saada, et see lõige on mõeldud õ ppekogunemise kohta. Punktiga 60 täiendatakse KVTS § 69 lõi g e te ga 1 1 ja 1 2 , mis sätestab, et reservis oleva isiku võib kutsuda lisaõppekogunemisele igal ajal – see tähendab, et piiramatult . Kui õppekogunemisel osalemisele on KVTS § 69 lõikes 1 kehtestatud kogukestus (ohvitseri võib kutsuda reservis oleku ajal õppekogunemisele kokku kuni 12 kuuks, allohvitseri kokku kuni üheksaks kuuks ja sõduri kokku kuni kuueks kuuks), siis lisaõppekogunemisele kogukestust ei kehtestata. Samuti ei arvestata sõjalise valmisoleku tõstmisel KVTSis sätestatud lisaõppekogunemise kestuse piiranguid (st lisaõppekogunemine võib ohvitserile kesta kauem kui 30, allohvitserile üle 21 ja sõdurile üle 14 päeva). Erand on vajalik, kuna lisaõppekogunemise korraldamise vajadus võib olla tingitud erakorralistest asjaoludest ja suurenenud julgeolekuohust. Nendel juhtudel peab riigile jääma võimalus korraldada reservüksuste valmisoleku tõstmiseks lisaõppekogunemisi lähtuvalt kriisiolukorrast tingitud vajadustest, sealhulgas ajalise kestuse osas. Seejuures võib olla vajalik ka nende reservis olevate isikute kaasamine, kelle puhul ei ole võimalik KVTSis kehtestatud õppekogunemiste kestuse piiranguid arvestada, sest nad on oma rahuaegse kaitseväeteenistuskohustuse täitnud. Lõike 1 2 kohaselt loetakse õppekogunemistel viibitud aja hulka ka reservasendusteenistuses viibitud aeg. Vastav säte laieneb reservis olevale isikule, kes on täitnud kaitseväekohustust läbides esmase asendusteenistuse ning osaledes reservasendusteenistuses, kuid soovib osaleda õppekogunemisel. Sellisel juhul loetakse ka isiku reservasendusteenistuses viibitud aeg reservteenistuse kestuse hulka . Paragrahvi 1 punktiga 61 tunnistatakse § 69 lõige 2 kehtetuks, kuna sama sisuga muudatus on tehtud juba KVTS § 5 lõikes 3 , mille kohaselt on lisaõppekogunemine samuti reservteenistus. Paragrahvi 1 punktiga 62 sätestatakse, et lisaõppekogunemine on Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille jooksul võib läbi viia sõjaväelist väljaõpet. Riiki ähvardava ohu korral võib tekkida vajadus tõhustada ja suurendada reservis olevate isikute sõjaväelist väljaõpet, muuta väljaõppe aega ja harjutada kaitseväelaste koostegevust kõrgendatud ohu korral, et tagada riigikaitseliste struktuuride operatiivne valmisolek reageerida tegelikule ohule. Õppekogunemise ja l isaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist alu stavad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja. Sõjaaja ametikoha ülesannete määramine tegevväelastele on reservteenistuse korral oluline kuna tegevväelaste rahu ja sõjaaja ametikohad ei pruugi ühtida ja kui tegevväelane määratakse täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid tekib talle käsuõigus ja distsiplinaarvõim tema sõjaaja ametikoha alluvate osas. On oluline märkida , et kui õppekogunemine või lisaõppekogunemine viiakse läbi rahuajal, siis õppekogunemise ja lisaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase kohta kehtivad kõik KVTSis rahuaja ametikohale ettenähtud õigused, kohustused ja tagatised, sh palgakorralduse normid. Samuti ei ole tegevväelased sellisel juhul vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest. Paragrahvi 1 punktiga 63 tunnistatakse kehtetuks KVTS § 69 lõige 4, kuna Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse (nt õppekogunemise läbiviimise korraldamisse) on reguleeritud KaLSis ja selle alusel antud määruses. Paragrahvi 1 punktiga 64 muudetakse reservteenistuse isikuandmete töötlemise sätet, et sätte sõnastus läheks kokku ülejäänud reservteenistuse sätete sõnastusega. Uues sõnastuses on asendatud sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“ ja sõnad „õppekogunemist ja sealhulgas lisaõppekogunemist“ sõnaga „reservteenistust“, lisaks on asendatud sõna „kutsutud“ sõnaga „kutsutava“, kuna reservis oleva isiku isikuandmete töötlemine algab juba nt lisaõppekogunemisele kutsumise tegevuste raames. Paragrahvi 1 punktiga 65 asendatakse KVTS § 70 pealkirjas ning lõigetes 1–3 sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“, muudatuse kohaselt reguleeritakse paragrahvis õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele kutsumisega seonduvat. Paragrahvi 1 punktiga 66 asendatakse KVTS § 70 lõikes 2, § 74 lõigetes 1 ja 4, § 76 lõigetes 1–3 ning § 79 lõigetes 1 ja 2 „Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem“ sõnadega „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“. Muudatusega lisatakse paindlikkust valitsusasutuse sees Kaitseväe juhataja poolt ülesannete delegeerimisel. Kaitseväe nimel ot suse tegemise volitust ei ole alati mõistlik anda üksnes struktuuriüksuse ülemale. Näiteks võib pataljoni ülem olla seotud riigi kaitsm iseks oluliste ülesannetega ja sellel ajal ei pruugi tal olla aega või võimalust teiste toimingute tegemiseks. Seega on v olituse laiendamisel positiivne mõju Kaitseväe ülesannete täitmisele kriitilistes olukordades. Paragrahvi 1 punktidega 67 ja 68 täiendatakse KVTS § 70 lõiget 3 punktiga 1 1 ja § 70 lõike 3 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 70 lõike 3 punktides 2–4 on RiKS (kehtiv RiKS § 46 lõige 1) alusel riigikaitselise töökohustusega ametikohad sõnastuses välja toodud, nt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Euroopa Parlamendi liige. Uus punkt 1 1 viitab RiKS § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohtadele, mis on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Muudatusega laiendatakse ka isikute ringi, keda ei kutsuta õppekogunemisele , nt riigikohtunikud, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehed, Eesti Panga Nõukogu esimees ja Eesti Panga president. Riigikaitse toimimine on tervik, kus lisaks sõjalistele funktsioonidele on oluline tagada ka teist e riigi jaoks oluliste institutsioonide toimine. RiKSis on esitatud selliste ametikohtade loetelu, mis on juba hinnatud kriitiliseks riigi toimimise tagamise seisukohast – nendel ametikohtadel teenivad isikud peavad kriitilistes olukordades jätkama igal juhul oma seniseid ülesan deid. Arvestades nende ametikohtade positsiooni , ei ole otstarbekas nendel teenivaid isikuid õppekogunemisele kutsuda. P aragrahvi 1 p unktiga 69 muudetakse § 70 lõike 3 punkte 6 ja 7, et seaduses läbivalt oleks asendatud „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „ reaalne vangistus“ ning sarnaselt eelpooltooduga ei ole ka õppekogu nemisele kutsumata jätmise alus seotud konkreetsete kuriteokoosseisudega, vaid on seotud kuritegude eest mõistetud karistuse raskuse ga. Vt lisaks punktide 26 ja 28 selgitust. Paragrahvi 1 punktiga 70 täiendatakse KVTS § 70 lõigetega 4–6. Lõiked 4 ja 5 sätestavad, keda ei kutsuta lisaõppekogunemisele. Lisaõppekogunemisele kutsumise kohta kehtivad õppekogunemisele kutsumise alused (§ 70 lõikes 3) ja täiendavalt ainult lisaõppekogunemisi puudutav alus, mis on RiKS § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamine. Riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal võivad olla ka elutähtsat teenust osutava asutuse või ettevõtte töötajad, kelle tööpanus on oluline elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Lisaõppekogunemine erineb õppekogunemisest oma eesmärgi poolest. Erinevalt õppekogunemisest ei kutsuta lisaõppekogunemisele kõiki riigikaitselisel ametikohtadel töötavaid isikuid. Kuna lisaõ ppekogunemisel harjutatakse mobilisatsiooni läbiviimist on oluline tagada võimalikult reaalse olukorra lähedane keskkond. Kuna riigikaitselisel töökohal olevaid isikuid ei mobiliseerita, ei ole nende kutsumine lisaõppekogunemisele põhjendatud. Lisaõppekogunemise kokkukutsumise eelduseks on eelkõige koos väljaõppe saanud üksuste lahinguvõime kontroll, seetõttu nähakse ette, et lisaõppekogunemise kokkukutsumise ajal kinnipidamiskohas viibiv või arest is olev kaitseväekohustuslane peab pärast kinnipidamiselt vabanemist või aresti alt vabanemist ilmuma lisaõppekogunemisele. Seega ei ole nt lisaõppekogunemise esimesel päeval väärteo eest aresti kandev kaitseväekohustuslane vabastatud osalemise kohustusest, vaid kohustuse täitmine lükkub edasi kuni tema vabanemiseni. Samas ei pikene lisaõppekogunemisel osalemine eemal viibimise aja võrra, vaid kohustus osaleda lõpeb lisaõppekogunemise lõppemi sega. Seega kui isik peetakse politseiasutuse poolt kinni kogu lisaõppekogunemise ajaks, siis ei ole kinnipeetul pärast vabanemist enam kohustust Kaitseväkke ilmuda. Kaitsevägi saab teabe isiku kinnipidamise kohta asjaomastest andmekogudest. Lõige 6 sätestab, et reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservteenistusse õppekogunemisel või lisaõppekogunemise teat es märgitud ajal ja kohta. Paragrahvi 1 punktiga 71 täiendatakse KVTSi §-ga 70 1 , lisades õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamise sätted. Lisaõppekogunemise sätted põhinevad suures osas RiKS § 69 lisaõppekogunemisele kutsumise sätetel. Reservteenistuses osalemise kohustus on reservis olevale isikule teada juba varasemalt, nt siis kui kaitseväekohustuslase ajateenistus lõpeb ja ta nimetatakse sõjaaja ametikohale. Konkreetsel õppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt 120 päeva enne õppekogunemise toimumist. Konkreetsel lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal. Lisaõppekogunemise l osalemise kohustusest võib kaitsevä ekohustuslast teavitada enne lisaõppekogunemise toimumist igal ajal näiteks nädal enne lisaõppekogunemise toimumist või ka kohustusega il muda kogunemiskohta kohe. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest ette teavitamise ajalise piirangu puudumine võimaldab kontrollida Kaitseväe mobilisatsioonivalmidust erinevates olukordades ja ajalistes tsüklites. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse elektrooniliselt nt e-posti teel, kui on teada isiku e-posti aadress. Lisaõppekogunemise teate võib avaldada ka üleriigilises ajalehes või tele- ja raadioprogrammis või interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel. Interneti vahendusel teavitamine annab laialdasi võimalusi viia teade eri internetiportaalide ja suhtlusvõrgustike kasutajatele. Nimetatud võimalused tagavad, et kõik reservis olevad isikud, keda oodatakse lisaõppekogunemisele, saaksid teate kätte võimalikult kiiresti ja ühel ajal, võttes arvesse ka kutsumise tekitanud olukorra kriitilisust. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest võib reservis olevat isikut teavitada ka KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse lisaõppekogunemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks . Kui otsustatakse teate avaldamine ajalehes või tele- ja raadioprogrammides, internetiportaalis või veebilehel, võib teates ära nimetada näiteks ainult sõjaaja üksuste tunnused, mille ametikohtadele määratud reservis olevate isikute suhtes see kehtib. Selline üldine teate avaldamine on kooskõlas kohustusega teavitada reservis olevat isikut tema sõjaaja ametikohast, üksusest ja kogunemiskohast. Teave oma sõjaaja ametikohast, üksusest ja kogunemiskohast on isikule kättesaadav ka kaitseväekohustuslaste registri ja sellega seotud Eesti teabevärava eesti.ee kaudu. Individuaalse kutsumise vältimisega tagatakse vajalike üksuste kiire formeerimine kindlaksmääratud ajal ja kohas, sest Kaitsevägi ei valmista ette lihtsalt reservväelasi, vaid üksusepõhist operatiivstruktuuri. Paragrahvi 1 punkti de ga 72 ja 73 muudetakse § 71 punkte 2 ja 5 , mis käsitle v ad reservis oleva isiku kohustust teavi tada KRA-d oma terviseseisundi muutumisest ja osaleda terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel ja terviseuuringutel . Kui § 71 punkti 2 praeguse sõnastuse kohaselt peab isik teavitama KRA-d oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, siis eelnõu kohaselt enam puude tekkimisest teavitama ei pea. Puude olemasolu ei oma f aktilist tähendust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse seisukohast, kuid terviseseisundis toimunud olulistest muutustest tuleb KRA-d jätkuvalt teavitada . Punkti 5 sõnastust muudetakse seoses sellega, et terv iseseisundi hindamiseks vajaliku arstliku läbivaatus e ja terviseuuringute tegemine ei toimu enam arstliku s komisjonis ega selle suunamisel. Eelnõus toodud sõnastuse järgi tuleb terviseseisundi hindamisel osaleda KRA poolt määratud ajal ja kohas . Samuti peab reservis olev isik esitama KRA nõudmisel oma terviseseisundi t tõendavad dokumendid, kui need ei ole TISi kaudu kättesaadavad . Paragrahvi 1 punktiga 74 muudetakse § 72 , mis käsitleb reservis oleva isiku terviseseisundi hindamist. Eelnõ us kehtestatakse reservis olevate isikute terviseseisundi h indami se osas sarnane regulatsioon nagu kutsealuste puhul . L õike 1 kohaselt hinnatakse reservis oleva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavalt KVTSi § 2 6 1 lõike 9 alusel kai tseministri määrusega kehtestatavale korrale . Ka reservis oleva isiku terviseseisundit võib hinnata ilma isiku juuresolekuta , kui juba olemasole vate andmete alusel isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (vt ka eelnõu § 1 p 15 sätestatud muudatusi ). Kui TISis olevate andmete või muude , nt paberkandjal esitatud, dokumentide põhjal ei ole võimalik isiku terviseseisundit hinnata, teatab KRA isikule arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha (lõige 2). P aragrahvi 1 p unktiga 75 muudetakse § 73 . Muudatused põhinevad RiKS § 68 sätetel. Muudatuse kohaselt on paragrahvi pealkirja „Õppekogunemise kestus“ asemel selguse mõttes „Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aeg ning selles osalevate reservväelaste arv“. Samuti on muudetud lõike 1 sissejuhatavat lauset, mille kohaselt on varasema „õppekogunemise kestuse“ asemel „reservväelane võib osaleda õppekogunemisel järjest“, mis toob täiendavat selgust. Lõike 1 punktide 1–3 sõnastust ei ole muudetud. Paragrahvi uus lõige 2 sätestab, et reservväelane võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva. See tagab lisaõppekogunemisel osalejale teadlikkuse oma kohustuse kestusest ja aitab rakendada vajalikke ümberkorraldusi. Samas on see piisavalt pikk aeg, mille jooksul on võimalik saavutada lisaõppekogunemisele kutsutud üksuste lahinguvalmidus ja vajalik reageerimisvalmidus. Sarnaselt õppekogunemistega kutsutakse lisaõppekogunemisele terviklikud üksused ja vajaduse korral on võimalik kutsuda õppekogunemisele täiendavaid üksusi, kui osal üksustest täitub lisaõppekogunemisel osalemise ajaline piir, selliselt on tagatud Kaitseväe vajalik valmisolek. Lõikega 3 viiakse õppekogunemiste aja ja selles osalevate reservväelaste arvu kehtestamise volitus madalamale tasemele. Edaspidi hakkab õppekogunemiste aegu ja selles osalevate reservväelaste arvu kehtestama Kaitseväe juhataja. Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud õppekogunemiste ajad ja selles osalevate reservväelaste arvud tehakse teatavaks avalikkusele, näiteks neid avaldades Kaitseväe kodulehel mil.ee. Õ ppekogunemisel osalevate reservväelaste arv kehtestatakse põhimõttel, et see on reservväelaste hulk, mis õppekogunemisel osaleda võib. Kaitsevägi võib saata õppekogunemisel osalemise kutseid välja rohkemale arvule reservis olevatele isikutele arvestusega, et teatud hulk reservis olevaid isikuid ei saa õppekogunemisel osaleda kas tervise tõttu või muul KVTSis toodud alusel. Lõikega 4 sätestatakse, et lisaõppekogunemise algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservväelaste või reservasendusteenistujate, kes on läbinud esmase asendusteenistuse Kaitseväes, piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega, mis tagab tsiviilkontrolli ja annab valitsusele võimaluse hinnata lisaõppekogunemise eesmärki ja sellele kuluvat ressurssi . Siin on oluline märkida, et lisaõppekogunemise kestus seatakse ettenähtud ülesande eeldusliku täitmise aja ulatuses. Kui lisaõppekogunemise eesmärk saavutatakse varem, on Kaitseväel õigus lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste lisaõppekogunemine varem lõpetada. Kuna lisaõppekogunemine võib olla seotud pikemaks perioodiks seotud eesmärgi täitmisega, võib Kaitsevägi lisaõppekogunemise raames kutsuda lisaõppekogunemisele uusi üksusi, vabastades eelnevad üksused lisaõppekogunemisest. Seega võib ühe lisaõppekogunemise raames viia läbi mitme üksuse mobilisatsioonivalmiduse kontrolli, ületamata korralduses ettenähtud reservväelaste piirarvu. Paragrahvi 1 punktiga 76 muudetakse KVTS § 75, mille uueks pealkirjaks saab „Reservväelase kohustused ja piirangud“. Paragrahvi teksti on muudetud nii, et sätted kehtiksid õppekogunemise ja ka lisaõppekogunemise kohta. Reservis oleval isikul peavad reservteenistusse ilmumisel olema kaasas õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates nimetatud esemed ja dokumendid. Reservteenistuses ei või reservväelasel olla ajateenijale keelatud esemeid. Reservteenistuses on reservväelasel keelatud levitada oma poliitilisi vaateid. P aragrahvi 1 punktiga 77 asendatakse KVTS § 76 pealkirjas sõnad „õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel“ sõnaga „reservteenistuses“, et paragrahv kohalduks ka lisaõppekogunemisele. Lisaõppekogunemiselt vabastamise alused tuginevad RiKS § 70 sätetele. P aragrahvi 1 p unktiga 78 muudetakse § 76 lõike 1 punkti 5 . Muudatuse kohaselt vabastab Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest või reservväelase õppekogunemiselt kui isiku osas jõustub kohtuotsus, millega isikule on mõistetud reaalne vangistus (mitte vabadusekaotuslik karistus). Sätteid muudetakse terminite ühtlustamise eesmärgil . Vt lisaks punktis 26 toodud selgitust. Paragrahvi 1 punktiga 79 tunnistatakse KVTS § 76 lõike 1 punktid 6–8 kehtetuks. Punktis 6 nimetatud õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus viiakse üle § 76 lõikesse 3. Õppekogunemise läbiviimine planeeritakse pikema perioodi peale ette, arvestades sõjaaja üksuste ettevalmistamise plaane. RiKS eelnõu § 4 6 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohal teenivad isikud on kas eluaegse ametisse nimetamisega või ettenähtud tähtajaga ja omavad olulist rolli riigi toimise tagamises ning nende isikute ring on ajas ettenähtavalt vähe muutuv. RiKS § 4 6 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal teenivate või töötavate isikute ring on oluliselt laiem ning nende voolavus on samuti oluliselt suurem. Seega ei ole RiKS § 4 6 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal teeniva või töötava isiku automaatne vabastamine õppekogunemiselt põhjendatud. Näiteks võib reservis olev isik riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt lahkuda teatud aja möödudes ja tema mobiliseerimisele ei ole enam piiranguid. Samuti on oluline juhtida tähelepanu, et ka ühe tööandja juures võivad olla nii riigikaitselise töökohustusega kui töökohustuseta ameti- või töökohad ning rahuajal ei pruugi olla vajadus kriitiliste ülesannete täitmiseks sarnaselt eeldatava kriisiga. Õppekogunemiselt vabastamine muutub õppekogunemist korraldava ülema kaalutlusotsuseks, mille aluseks on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha tööandja konkreetne vajadus. Paragrahvi 76 lõike 1 punktide 7 ja 8 kehtetuks tunnistamine on seotud lõikesse 1 lisatava punktiga 9. Punktide 7 ja 8 sõnastus es on seni riigikaitselise töökohustusega ametikohad välja toodud, nt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Euroopa Parlamendi liige. Uus punkt 9 viitab RiKS eelnõu § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohtadele (vt selgitust järgmise punkti juures). Paragrahvi 1 punktiga 80 täiendatakse KVTS § 76 lõiget 1 uute punktidega 9 ja 10. Punkti 9 kohaselt vabastab reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui isik asub RiKS § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale. Need ametikohad on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Lisatava punkti 10 kohaselt vabastab reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui isik on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel. Eestile on omane väga tugev toetus perele ja eelkõige tugi laste kasvatamisse. Kuigi riigikaitse on olulise tähtsusega, on veel olulisem, et see mõjutaks võimalikult vähe laste heaolu just nende esimestel eluaastatel. Seega nähakse ette, et õppekogunemisest vabastatakse ka reservis olev isik, kes on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel. Muudatus lähtub samadest printsiipidest kutsealuse ajateenistusest vabastamisest, kui ta kasvatab alla 3-aastast last (KVTS § 41 lõike 1 punkt 1). Samuti on lähtutud asjaolust, et mobilisatsiooni korral ei pea teenistusse ilmuma ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuma tegevväelane, kes on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel. Paragrahvi 1 punktiga 81 asendatakse KVTS § 76 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sõnad „õppekogunemisel osalemisest“ sõnadega „reservteenistuses osalemise kohustusest“, kuna lõige kohaldub õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. Paragrahvi 1 punkti ga 82 asendatakse KVTS § 76 lõike 2 punkt ide s 1 ja 2 ning § 79 lõike 1 punktis 1 sõna „õppekogunemi n e“ sõnaga „reservteenistus“ vastavas käändes, et muudetavad sätted kohalduksid õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. Paragrahvi 1 punktiga 83 täiendatakse KVTS § 76 lõiget 3 punktidega 4 ja 5. Punkt 4 sätestab, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada, kui isik töötab RiKS § 4 6 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine. Kaitsevägi võib riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal teeniva või töötava reservis oleva isiku vabastada õppekogunemise osalemise kohustusest, kui sellega võib kaasneda tema tööandja riigikaitselise ülesande täitmine ( vt § 1 punkti 80 selgitust ) . Punktiga 5 on lisatud õppekogunemisel osalemise alus „Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel“. Õppekogunemisi korraldatakse nii üksikisikutele kui ka terviküksustele. Sõjaaja üksuse komplekteerimisel on arvestatud asjaoluga, et kõik sõjaaja kohale määratud reservis olevad isikud ei pruugi erinevatel põhjustel õppekogunemisele või mobilisatsiooni korral kohale ilmuda. Selleks et oleks tagatud üksuse võitlusvõime, täidetakse vajadusel sõjaaja ametikohad ülekattega . Õppekogunemise korraldamisel kutsutakse õppekogunemisele kõik sõjaaja ametikohale määratud reservis olevad isikud. Kui õppekogunemisele ilmub oodatust rohkem reservväelasi ja sõjaaja üksus on oma tervikliku komplekteerituse saavutanud, võib olla vajadus täiendavalt kohale ilmunud reservis olevad isikud vabastada õppekogunemisel osalemise kohustusest. Paragrahvi 1 punktiga 84 täiendatakse KVTS § 76 lõigetega 3 1 ja 3 2 . Lõikega 3 1 lisatakse lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus. Reservis oleva isiku vabastab lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui ta on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel ( vt § 1 p unkti 80 selgitust ) . Lõige 3 2 sätestab, et lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem reservis oleva isiku vabastada ka Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel ning ka siis, kui isik ei saa lisaõppekogunemisel osaleda muul mõjuval põhjusel. Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel lisaõppekogunemisest vabastamise asjaolud on sarnased õppekogunemisel osalemise kohustusest vabas tamise asjaoludega (vt § 1 punkti 85 selgitust). Lisaõppekogunemine viiakse läbi lühikese etteteatamise tähtajaga, seega ei ole reservis oleval isikul aega oma plaane ümber korraldada. Näiteks võib isik olla läinud just reisile või on tööl välisriigis. On oluline, et isik võtaks ühendust Kaitseväega ettenähtud viisil ja annaks teada olulistest takistustest, mis ei võimalda tal lisaõppekogunemisele ettenähtud ajaks jõuda. Kaitsevägi peab igal üksikul juhul kaaluma, kas põhjused on piisavad, et reservis olev isik vabastada lisaõppekogunemise osalemise kohustusest. Paragrahvi 1 punktiga 85 jäetakse KVTS § 76 lõikest 4 välja lause, mis sätestab, et Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülemal on õigus nõuda lisateavet. Lisateavet, nt tõendite ja andmete esitamist (HMS § 38), on haldusmenetluses taotleja taotluse lahendamiseks haldusorganil õigus küsida, seda ei ole vaja eriseaduses eraldi välja tuua. Lisaks muudetakse viidet lõike 1 punktidele tulenevalt punktide kehtetuks tunnistamisest ja täiendavast punktide lisamisest. Viitesse on lisatud uus punkt 10 , mille alusel tuleb reservis oleval isikul, kes on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel, esitada õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamiseks taotlus ning vastavat asjaolu tõendav dokument. Paragrahvi 1 punktiga 86 täiendatakse KVTS § 76 lõikega 6, mis sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 1 ning lõike 3 2 punktis 1 sätestatud asjaoludel (nt lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu) lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist. Paragrahvi 1 punktiga 87 sätestatakse õppekogunemisel osalemise kohustuse muutumisega seonduv. KVTS täiendatakse §-ga 76 1 , mis põhineb RiKS § 66 sõnastusel ja reguleerib reservis oleva isiku õppekogunemisele kutsumist kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Sel ajal otsustab KVTS § 73 lõike 3 alusel ettenähtud õppekogunemise toimumise Kaitseväe juhataja, teavitades sellest ka kaitseministrit. Väljaõpet tegevaid tegevväelasi võib sellises olukorras olla vaja kasutada teiste ülesannete täitmiseks ning võib olla vajadus kutsuda õppekogunemisele hoopis teine üksus kui plaanilisele õppekogunemisele kutsutav. Kaitsevägi saab vajaminevaid üksusi kutsuda lisaõppekogunemisele. Õppekogunemiste ära jätmine vähendab oluliselt Kaitseväe töö koormust ja võimaldab vahendeid suunata kriisi lahendamisele. Samas kui plaaniline õppekogunemine toetab Kaitseväe valmiduse tõstmist, saab ka neid jätkuvalt läbi viia. Õppekogunemise mittetoimumisest teavitatakse reservis olevat isikut sarnaselt lisaõppekogunemisele kutsumisega. Sõjaseisukorra ajal reservis olevaid isikuid planeeritud tavapärasele õppekogunemisele ei kutsuta. Reservis olev isik, kes on saanud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist teate plaanilisel õppekogunemisel osaleda, ei pea sõjaseisukorra ajal ilmuma õppekogunemise teatel märgitud ajal õppekogunemise kohta ja sõjaseisukorra väljakuulutamise algusest alates ei ole õppekogunemisel osalemise kohustust. Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel loetakse reservteenistus lõppenuks ja reservväelast kohustatakse kolme tööpäeva jooksul Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid või vabastatakse ta reservteenistusest. Sõjaaja ametikohale nimetatud reservväelane loetakse tegevväelaseks. Paragrahvi 1 punktiga 88 muudetakse § 77 , mis käsitleb reservväelase terviseseisundi hindamist. Kehtiva seaduse kohase lt tehakse kõikidele reservväelastele arstlik läbivaatus 24 tunni jooksul õppekogunemiskohta saabumisest arvates , m uudatuse järgi toimub see kogunemiskohas vastavalt vajadusele . Kogunemiskoht hõlmab nii õppekogunemisele kui lisaõppekogunemisele kogunemise kohta. Läbivaatuse eesmärk on tuvastada reservväelase terviseseisundiga seotud asjaolusid, mis ei võimalda õppekogunemise ajal kaitseväeteenistuses ettenähtud teenistusülesandeid täita. Praktikas on nimetatud läbivaatuse tegemine kõikidele õppekogunemisele ilmunud reservväelastele raskesti teostatav, kuna lühikese aja jooksul tuleb läbivaatus teha väga suurele hulgale reservväelastele, kuid selleks vajalik meditsiinipersonali hulk ja diagnostikavõimalused on kohapeal äärmiselt piiratud . Pikema etteteatamisega korraldatavate õppekogunemiste korral on isikul võimalus eelnevalt teavitada oma terviseseisundi muutumisest ning vajaduse korral läbida tervisenõuetele vastavuse hindamine, mistõttu ei ole alati kõikidele kohale ilmunud reservväelastele arstlikku läbivaatust vaja teha. Eelnõus ei ole enam sätestatud kindlat tähtaega arstliku läbivaatuse tegemiseks, kuna praktikas toimub see koheselt reservväelaste kogunemiskohta saabumisel. Samuti on l õigetes 1 ja 2 täpsustatud, kelle korralduse alusel antak se ülesanne arstliku läbivaatuse tegemiseks ja vajadusel terviseseisundist tulenevate piirangute määramiseks teenistusülesannete täitmisel – kui kehtiva seaduse kohaselt on selleks Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem, siis eelnõu järgi annab vastava ülesande Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem (vt ka eelnõu § 1 p 6 6 toodud muudatus i ) . L õi ke 3 sõnastust on muudetud seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ja sätestatud, et juhul kui reservväelane ei ole oma terviseseisundi tõttu või meline teenistusülesandeid täitma, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele KVTSi § 2 6 1 lõike 9 alusel kaitseministri määrusega kehtestava korra alusel . Paragrahvi 1 punktiga 89 muudetakse KVTS § 78 selliselt, et see kohalduks ka lisaõppekogunemisele. Muudatused põhinevad RiKS § 72 sätetel. Muudatuse kohaselt lõpeb reservteenistus: 1) reservteenistuse kestuse lõppemisega; 2) reservväelase reservteenistusest vabastamisega; 3) reservväelase surma korral; 4) reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral. Reservväelase surma korral loetakse reservteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. Reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral, kui PPA ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse reservteenistus lõppenuks päeval, kui PPAle isiku kadumisest teatati. Paragrahvi 1 punktiga 90 muudetakse KVTS § 79 pealkirja ja lõike 1 teksti nii, et need kohalduksid ka lisaõppekogunemisele. Paragrahvi 1 punktiga 91 muudetakse KVTS § 79 lõike 1 punkt i 3 . Tegu on terminite ühtlustamise eesmärgil tehtava muudatusega. Kehtiva sõnastuse kohaselt vabastab Kaitseväe juhataja reservväelase õppekogunemiselt, kui jõustub kohtuotsus, millega reservväelasele mõistetakse vabadusekaot u slik karistus. Muudatusega asendatakse mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „reaalne vangistus.“. Paragrahvi 1 punktiga 92 täiendatakse KVTS § 79 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt vabastab Kaitseväe juhtaja või tema volitatud ülem reservväelase õppekogunemiselt või lisaõppekogunemiselt ehk reservteenistusest juhul, kui isik asub RiKS § 46 lõikes 1 nimetatud ametikohale. Paragrahvi 1 punktiga 93 täiendatakse KVTS § 79 lõikega 2 1 , mis põhineb RiKS § 67 sõnastusel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema otsustada Kaitseväe ülesannetest tulenevatel põhjustel reservväelase õppekogunemiselt vabastamine. Selliseks olukorraks võib olla õppekogunemise eesmärgi varasem saavutamine – väljaõppe eesmärgid on täidetud, ettenähtud harjutuslikud manöövrid on läbi viidud vms. Sel juhul ei ole mõttekas reservväelasi edasi õppekogunemisel hoida, vaid neid võib vabastada õppekogunemiselt enne selle lõppu. Paragrahvi 1 punktiga 94 tunnistatakse kehtetuks KVTS § 79 lõike 3 teine lause, mis sätestab, et Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülemal on õigus nõuda lisateavet. Lisateavet, nt tõendite ja andmete esitamist, on taotleja taotluse lahendamiseks haldusmenetluses haldusorganil õigus küsida, seda ei ole vaja eriseaduses eraldi välja tuua. Paragrahvi 1 punktiga 95 täiendatakse KVTS § 79 lõigetega 4 ja 5. Täiendusega lisatakse paragrahvi lisaõppekogunemiselt vabastamise aluseid. Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib isiku lisaõppekogunemiselt vabastada Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel. Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel lisaõppekogunemiselt vabastamise asjaolud on sarnased õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise asjaoludega ( vt § 1 punkti 83 selgitus t ). Isiku võib lisaõppekogunemiselt vabastada ka muul mõjuval põhjusel. Lisaõppekogunemiselt vabastamist sooviv isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi. Paragrahvi 1 punktidega 96 , 97 ja 99 muudetakse KVTS § 80. Muudatusega lisatakse RiKS § 71 sätted (reservväelase tagatised lisaõppekogunemise ajal) KVTS §-i 80 ehk õppekogunemisel osalemise tagatiste paragrahvi ja sõnastatakse ümber nii, et sätted kohalduksid õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. Lisaõppekogunemisel osalemise tagatised jäävad samaks. Muudatused puudutavad reservteenistusse kutsutud isikule toetuse maksmist, sõidukulu hüvitamist, reservteenistuse läbiviimise ajal transpordi, majutuse ja toitlustuse tagamist. Samuti muudetakse § 80 lõikeid 3 ja 4, mis käsitlevad reservis olevale isikute sõidu- ja toidukulu katteks hüvitise maksmist seoses terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel ja terviseuuringutel viibimisega. Eelnõus sätestatud muudatused on seotud arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega, reservis olevale isikule hüvitise maksmise osas kehtestatakse sarnane regulatsioon nagu kutsealuste puhul (vt § 1 p 20 sätestatud muudatust). P aragrahvi 1 p unktiga 98 täiendatakse KVTS § 80 lõikega 6 1 . Paragrahvis 80 on sätestatud reservis oleva isiku ja reservväelase tagatised. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt makstakse reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest toetus t . Toetuse suurus sõltub isiku ametikoha põhiliigist. Sõduri ametikohal on toetuse suuruseks 37 eurot päevas, allohvitseril 40 eurot ning ohvitseril 50 eurot päevas. Praktika on näidanud, et osad õppekogunemisel osalenud isikud kaotavad õppekogunemisel osalemise aja l oma sissetulekus ja samas puudub õiguslik alus tööandjal hüvitada töötajale saamata jäänud tasu. Muudatuse kohaselt täiendatakse § 80 selliselt, et tööandjal tekib alus säilitada või hüvitada töötajale tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja õppek ogunemisel osalemise aja eest makstud toetuse vahe . Selle sättega võimaldatakse tööandjal motiveerida ja toetada oma töötajat ning samas panustab tööandja sellega riigikaitsesse. 2018. aastal osales õppekogunemistel 6053 reservis olevat isikut, nendest 7 15 ohvitseri, 1649 allohvitseri ja 3689 sõduri ametikohtadel. Ohvitseri toetus on päevas 50€, allohvitseri toetus 40€ ja sõduri toetus 37€ päevas. 30 - päevase kalendrikuu arvestuses oleksid summad vastavalt 1500€, 1200€ ja 1110€. Eesti keskmine palk oli 2018. aastal 1310€ kuus. Eesti keskmise palga võrdluses on madalamad allohvitseri ja sõduri toetused. Võttes arvesse, et 2018. aastal osaleti õppekogunemistel ohvitseri ametikohtadel keskmiselt kaheksa päeva, allohvitseri ametikohtadel seitse päeva ja sõduri ametikohtadel kuus ja pool päeva, siis arvestuslikult oleks ühe allohvitseri kohta töötasu säilitamise kulu tööandjale koos maksudega 40€ ja sõduri töötasu säilitamisel 58€ aastas. Võib eeldada kulu suurenemist töötasu kasvamise korral. P aragrahvi 1 p unktis 100 täiendataks e KVTSi uue peatükiga 7 1 , mis käsitleb reservasendusteenistuse korraldust. Reservasendusteenistuse korralduse kehtestamisel on võetud eeskuju ks reservteenistuse põhimõt ted õppekogunemiste läbiviimisel. Siinkohal tuleb jällegi eristada kaht erinevat teenistusliiki. Kui reservteenistus läbi õppekog unemisel osalemise on sõjavä elis e väljaõppega seonduv, siis reservasendusteenistus on mittesõjaväelise iseloomuga väljaõppe omandamine . Uue s peatükis sätestatakse reservasendusteenistuse mõiste, reservasendusteenistus s e kutsumise kord, kestus, kutsumisest ja osalemisest vabastamise alused ning tagatised. Eelnõu kohaselt on reservasendusteenistus esmase asendusteenistuse läbi nud kaitseväekohustuslase osalemine esmase asendusteenistuse läbimise asutuse või juriidilise isiku korraldatud väljaõppel . Esmase asendusteenistuse läbimise teenistuskohaks on KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutus, milleks on: päästeasutus, sotsiaalteenuse osutaja, õppeasutus, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, haigla või Kaitseväes mitte sõjalise tegevusega seotud töö- või teenistuskoht. Seega, kui asendusteenistuja suunatakse KRA poolt esmase asendusteenistuse läbimiseks haiglasse, siis tema reservasendusteenistu s koha valikul lähtutakse vastavalt esmases teenistuskohas omandatud oskuste le ja teadmistele ning reservasendusteenistuse teenistuskohaks võib olla sama haigla või mõni teine haigla või muu sotsiaalhoolekandeasutus , kus reservasendusteenistuja s aab praktiseerida juba omandatut ja õppida juurde uusi oskusi ja teadmisi. Muudatusega nähakse ette võimalus, et kui ajateenistuse läbinud isik reservis olles kõlbelistel või usulistel põhjustel ei saa osaleda reservteenistuses , siis saab ta esitada motiveeritud taotluse KRAle reservteenistuse asendamiseks reserv asendusteenistusega. Sellisel juhul saab isiku kutsuda reservasendusteenistusse ning talle annab reservasendusteenistusel osalemiseks vajalik u väljaõppe asutus, kuhu KRA on ta reservasendusteenistusse suunanud (§ 80 1 ). Isiku suunamise otsustamisel võetakse arvesse nii isiku soovi, tema varasemaid oskusi ja haridust ning reservasendusteenistust läbiviiva a sutuse nõusolekut. Näiteks võib isiku taotluse alusel suunata ta reservasendusteenistusse usulistel või kõlbelistel põhjustel haigla juurde , kui ta on omandanud ajateenistuse jooksul parameediku väljaõppe – sellisel juhul on isikul olemas esmased oskused re servasendusteenistuse ülesannete täitmiseks. Reservasendusteenistuse korraldamise eesmärgiks on esmases asendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine ja värskendamine. Nii päästeasutustes kui ka ha iglates korraldatakse erinevaid õppusi ja koostöötegevuse harjutusi, kus mängitakse läbi erinevate sündmuste lahendamise protsessid. Õppused planeeritakse ja korraldatakse asutuse või ministeeriumi juhi, mille valitsemisalas KVTS § 59 lõike 1 nimetatud asu tus paikneb, otsusel (§ 80 1 ). KRA ja KVTS § 59 lõike 1 nimetatud asutus võivad reservasendusteenistuse korraldamiseks töödelda reservis oleva esmase asendusteenistuse läbinud isiku isikuandmeid , sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastav ust asendusteeni stu jale esitatavatele nõuetele . Näiteks on oluline asutusele, kes asendusteenistust korraldab omada teavet isiku omandatud hariduse osas, mis aitab kaasa isiku paremaks rakendamiseks ülesannete täitmisel (§ 80 2 ) . Reservasendusteenistusse kuts umisel peab reservasendusteeni stu ja vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Samad nõuded kehtivad ka siis, kui isik soovib läbida esmase asendusteenistuse. Kui reservis ol les on isiku terviseseisund hal ve ne nud , on ta kohustatud teavitama sellest ka KRAd , kes vajadusel hindab isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele . Lisaks tervisele on KVTSist tulenevalt ka muud asjaolud, mille ilmnemisel isik vabastatakse rese rvasendusteenistusel osalemise kohustusest (§ 80 5 ). Juhul, kui reservis olev isik ei vasta enam asendusteenistujale esitatavatele nõuetele või ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu isikut ei saa enam reservasendusteenis tusse kutsuda, teavitab KRA sellest asutust, kelle juures toimus isiku esmane asendusteen istus. Vastava teabe kogumine ja töötlemine on vajalik, et asutusel oleks adekvaatne ülevaade isikutest, keda on võimalik reserv asendusteenistusse või erakorralisse reserv asendusteenistusse kutsuda . Taotluse reservis olev ate isikute reservasendusteenistusse kutsumiseks esitab riigikaitsevaldkonna eest vastutavale ministrile asutus , kelle juures toimub reservasendusteenistus. Reservasendusteenistuse korraldamiseks esitab asutus, kes soovib viia läbi väljaõppe üritust kaasates esmase asendusteenistuse läbinud reservis olevaid isikuid, kaitseministrile ettepaneku järgnevaks aastaks, millest tuleneb õppuse eesmärk, õppuse alguse ja lõpu aeg, toimumis koht ja isiku te andmed , keda soovitakse väljaõppele kutsuda. Kaitseminister kehtestab määrusega reservasendusteenistusse kutsutavate isikute arvu, toimumise aja vastavalt väljaõpet korraldavate asutuste lõikes. Kaitseväe juhataja poolt korraldatava reservasendusteenistuse puhul kehtestab piira r vu ja toimumisaja Kaitseväe juhataja oma käskkirjaga. Samuti on ette nähtud reservasendusteenistuse korraldami ne lisaõppekogunemise toetuseks. Lisaõppekogunemisel, mis on korraldatud mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks , võib Kaitsevägi vajada planeeritud ja väljaõpetatud asendusteenistuse toetust. Reserva sendusteenistuse läbiviimine saab toimu d a neis Kaitseväes valdkondades, mis ei ole vahetult se o tud sõjapidamisega , aga on vajalikud valmiduse hoidmiseks või tagamiseks. Kuna Kaitseväe sõjaaja üksu s te väljaõpetamine ja vajadusel rakendamine eeldab ka toetava personali olemasolu , on oluline, et seda saaks harjutada samaaegselt lisaõppekogunemise ga. Sarnaselt lisaõppekogunemisega kehtestab samaaegselt toimuva reservasendusteenistuse algusaja, maksimaalse kestuse ja osalevate reservasendusteenistujate arvu Vabariigi Valitsus korraldusega. Vastava kaitseministri määruse alusel kutsub KRA reservis oleva isiku reservasendusteenistusse. Eelnõu koostamise käigus kaaluti reservasendusteenistusse ku tsumist ka asutuse või juriidilise isiku enda poolt. Arutelude käigus jõuti järeldusele, et kutsumise toimingute teostamiseks on oskusteave KRAl olemas, samas kus see puudub enamikes reservasendusteenistust läbiviivates asutustes. Samuti toimub ka esmasesse asendus teenistusse kutsumine KRA poolt. Tagamaks reservasendusteenistusse kutsumise toimingute läbiviimise tõhusust , on eelnõuga nähtud ette, et neid toiminguid teeb asutuse taotluse alusel KRA. Erisus reservasendusteenistusse kutsumisel on reservasendusteenistus e puhul, mis on korraldatud lisaõppekogunemise toetamiseks . Antud juhul ei kohaldu KVTS § 80 3 toodud reservasendusteenistuse toimumisest teatamise tähtajad, vaid rakendatakse lisaõppekogunemise toimumise teatamise sätteid. Lisaõppekogunemise toetamiseks korraldatava reservasendusteenistuse toimumisest teavitab reservis olevat isikut Kaitsevägi . Erisus on tingitud asjaolust, et lisaõppekogunemise toetamiseks korraldatava reservasendusteenistuse toimumise otsustamine Vabariigi Valitsuse poolt ei ole ette teada ja reservasendusteenistusse ilmumise aeg võib olla väga lühike, isegi mõni tund. Sellisel juhul ei ole otstarbekas kutsuda isikut reservasendusteenistusse läbi KRA. Reservasendusteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut KVTS § 70 lõike 3 kehtestatud aluste ilmnemisel, v . a lõike 3 punktis 5 toodud aluse ilmnemisel (on läbi teinud asendusteenistuse). KVTS § 70 lõikes 3 sätestatakse asjaolud, mille tõttu reservis olevat isikut ei kutsuta õppekogunemisele. Samad sätted on võetud aluseks ka reservasendusteenistusse kutsumise vabastamiseks (§ 80 3 lg 5) . KRA ei kutsu reservasendusteenistusse reservis olevat isikut, kes; ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; on RiKS § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohal; kes on VangSi tähenduse s kinnipeetav või vahistatu; on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on isikule karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole KarRSi kohaselt kantud karistusregistri arhiivi ; ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. Teade res ervasendusteenistusse ilmumiseks toimetatakse reservis olevale isikule kätte vähemalt 120 päeva enne reservasendusteenistuse toimumist . Etteteatamis e tähtaja kehtestamisel lähtutakse sellest, et isikul oleks piisavalt aega teha vajalikud toimingud , et reservasendusteenistuses osalemisega ei kaasneks probl eeme töö- ja elukorralduses. Teade reservasendusteenistusse osalemiseks edastatakse reservis olevale isikule KVTS § 15 sätestatud korras. Kui reservasendusteenistus nähakse ette toimuma lisaõppekogunemise toetamiseks , siis sellisel juhul ei kohaldu tavapärane reservasendusteenistusest teavitamine , vaid rakendatakse lisaõppekogunemise teavitamise korraldust. Nagu eelpool mainitud , on Kaitseväe väljaõppe tervikliku kontseptsiooni arvestades vajalik kutsuda lisaõppekogunemise toetamiseks reservasendusteenistusse isikuid, kes täidavad lisaõppekogunemisele kutsutud üksuse toet a vaid ülesandeid. Kuna lisaõppekogunemisele võib reservis olevat isikut kutsuda ilma etteteatamisajata , on see vajalik ka reservasendusteenistuse puhul, mis viiakse läbi samal ajal. Reservasendusteenistuse kestus võib ühe väljaõppe või töö- või teenistuskoha ülesannetes osalemise kohta olla kuni 14 päeva. Reservasendusteenistuse kestus lisaõppekogunemise toetamisel võib sarnaselt lisaõppekogunemise kestusega olla kuni 60 päeva järjest (vt punkt 75 selgitust). Arvestades, et kaitseväekohustus kestab reservis oleval isikul kuni 60-eluaastani (kaasa arvatud), siis selle perioodi jooksul võib isikut kutsuda reservasendusteenistusse kokku kuni kuueks kuuks. Selle aja hulka ei arvata reservasendusteenistuses osalemise aega lisaõppekogunemisel toetamisel sarnaselt lisaõppekogunemisel osalevate reservis olevate isikutega. Reservasendusteenistuse kestuse kehtestamisel on lähtutud reservteenistuse sätetest sõduri auastme alaliigi osas. Sarnaselt sõduri ülesannetele on reservasendusteenistuses täidetavad või harjutatavad ülesanded esmatasandi ülesanded , millede osas on mõistlik rakendada sarnast lähenemist. Reservasendusteenistuses osalemine on osa kaitseväekohustuse täitmisest ning reservis olev isik on kohustatu d ilmuma teates märgitud ajal ja kohas. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) § 19 punkti 5 kohaselt töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Samuti sätestatakse TLSis töölepingu ülesütlemise piiranguna (§ 92 l õige 1 p unkt 6) aja-, asendus-, või reservteenistuses osalemine. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS ) § 83 punkti 4 kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks . Reservasendusteenistus on kaitseväekohustuse täitmise üks teenistusliike ja asendusteenistuse eri liik , mistõttu laienevad reservasendusteenistuses osalevatel e isikutel e samasugused töö - või teenistuskoha säilimise taga tised , nagu asendusteenistuse puhul. Reservasendusteenistusse saabumisel võib reservasendusteenistust koordineeriv asutus korraldada reservasendusteenistujatele arstliku läbivaatuse, et hinnata isiku võimekus t ja tervist teenistusega hakkamasaamise l . Arstliku läbivaatuse teostamin e ei ole asutusele kohustuslik ning asutuse juht hindab selle teostamise vajadust . A sutus peab lähtuma terviseseisundi hindamisel sarnastest asjaoludest, mis rakenduvad tema tegevuse eripärale. Näiteks on päästeenistuses olemas konkreetsed tervisenõuded, mida peab asutus hindama, samas kui haiglas ei pruugi abitöölistele erilisi nõudeid tervisele olla kehtestatud. Arstliku läbivaatuse läbiviimise korraldamine on asutuse otsustada (§ 80 4 ) . Reservis oleva isiku vabastab KRA reservasendusteenistuses osalemise kohustusest sarnastel alustel reservis oleva isiku vabastamisega õppekogunemisel osalemise kohustusest (§ 80 5 l õige 1) : 1) kui isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 2) kui isik on Riigikogu, Euroopa Parlamendi, Vabariigi Presidendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kandidaadina registreeritud; 3) välislepingus ettenähtud juhul; 4) kui isiku suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 5) kui jõustub kohtuotsus, millega isikule mõistetakse rea alne vangitus; 6) kui isik asub RiKS § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale; 7 ) kui isik on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel . KRA võib reservis oleva isiku v abastada reservasendusteenistuses osalemise kohustusest kui reservis oleval isikul on tekkinud ootamatult raske perekondlik või majanduslik olukord või kui reservis olev isik peab reservasendusteenistuse toimumise ajal osalema õppetöös kõrg - või keskhariduse omandamise tõttu . Samuti kui reservis oleval isikul on vajadus osaleda põllumajandustöödel või reservis olev isik töötab RiKS § 46 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjustatud tööandja riigikaitseülesande täitmine (§ 80 5 l õi g e 2) . Toodud alused on samad reservis o leva isiku vabastamiseks õppekogunemisel osalemise kohustusest (KVTS § 76 l õiked 2 ja 3). N imetatud alustel reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamise otsuse tegemisel on KRAl kaalutlusõigus, kus on oluline ka ära kuulata reservasendusteenistust korraldava asutuse arvamus. Eelnõu § 80 5 lõigete 1 ja 2 alusel reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservis oleva isik esitab KRAle taotluse koos vastavat asjaolu tõendava dokumendiga vähemalt 15 päeva enne reservasendusteenistuse algust , mis võimaldab KRAl hinnata vastamise aluseks olevaid asjaolusid ja teha omapoolne otsus Reservasendusteenistuses osalemine lõpeb reservasendusteenistuse kestuse lõppemisega, reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vab astamisega , reservasendusteenistuja surma korral või reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral . Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud pä evas t alates. Juhul kui reservasendusteenistuja jääb reservasendusteenistuse kestel teadmata kadunuks ja kui PPA ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui PPAle isiku kadumisest teatati (§ 80 6 ). Reservasendusteenistuja, kes on asunud reservasendusteenistusse , võidakse reservasendusteenistusest vabastada enne teenistuse lõppu, kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline reservasendusteenistuses osalema, kui reservasendust eenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist, kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale mõistetakse karistuseks reaalne vangistus. Samuti juhul kui reservasendusteenistusega seatud väljaõppe eesmärgid on saavutatud varem kui konkreetse reservasendusteenistuse maksimaalne kestus. Sarnane vabastamise võimalus on ka reservteenistuse korral ja võimaldab reservasendusteenistust korraldada paindlikumalt ning ressursisäästlikult olukordades, kus väljaõppe tegevused on ellu viidud kiiremini kui reservasendusteenistuse maksimaalne kestus ning on võimalik reservasendusteenistujad teenistusest vabastada. Kui reservasendusteenistust läbiviiva asutuse hinnangul ei ole reservasendusteenistuja võimeline tervislikel põhjustel reservasendusteenistuses osalema , peab reservasendusteenistust läbiviiv asutus sellest teavitama KRAd , kes vabastab reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest. Samuti nähakse ette võimalus vabastada reservasendusteenistuja re servasendusteenistusest ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu. Selliseks olukorraks võib olla ootamatult haig estunud lähisugulase hooldamine või mõni muu ettenägematu olukord, mille tõttu isiku osalemine reservasendusteenistuses raskendaks oluliselt tema lähikondsete või tema enda elukorraldust. Sellise olukorra tekkimisel peab reservasendusteenistust läbiviiv asutus teavitama KRAd ja andma oma hinnangu kas tekkinud olukorra sisulised asjaolud on piis a va lt põhjendatud isiku vabastamiseks reservasendusteenistusest. Vabastamise otsuse teeb KRA (§ 80 7 ). Eelnõuga §ga 80 8 nähakse ette reservasendusteenistusse kutsutud isiku tagatised. Reservasendusteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Sõltuvalt olukorrast võib kogunemiskohaks olla reservasendusteenistuse toimumise koht või muu koht, kust reservasendusteenistusse kutsutuid transporditakse edasi toimumiskohta. Sõidukul u d e hüvitamise piirmäärad kehtestatakse kaitseministri määrusega sarnaselt õppekogunemisel osalenud reservis oleva isiku sõidukulude hüvitamisega. Kaitseministri 6 veebruari 2013 määruse nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ kohaselt hüvitatakse Eesti piires sõidukulud kogunemiskohta sõidupileti maksumuse kahekordses ulatuses või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 40 euro ulatuses. Rahvastikuregistri andmete l välisriigi s elavale reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu kokku kuni 125 euro ulatuses. Hüvitise maksab välja asutus, kelle taotlusel KRA kutsus reservis oleva isiku reservasendusteenistusse. R eservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses osalemise ajal toetust . Toetuse ulatus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega . Eelnõu väljatöötamise käigus hinnati võimaliku toetuse suuruse kehtestamist. Arutelude käigus jõuti tõdemusele, et reservasendusteenistuja j a sõduri auastme põhiliigis oleva kaitseväelase töö on sarnase tasemega ja sellest johtuvalt oleks kohane ka sarnase toetuse kehtestamine. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõduri auastme põhiliigis oleva reservväealase toetuseks 37€ päevas. Toetus makstakse asutuse eelarvest, kelle juures toimub reservasendusteenistus. Seega peab reservasendusteenistust läbiviiv asutus planeerima vastava kulu oma eelarvesse. Kulu suurus sõltub väljaõppe ürituse kestusest ning isikute arvust, keda asutus planeerib väljaõppe üritusele kutsuda. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et reservasendusteenistuses osalemise ajal võib reservasendusteenistuja tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe (vt sel gi tus punkti 98 juures) . Samuti laienevad reservasendusteenistujatele KVTS 11. peatükis sätestatud asendusteenistujale teenistusalased tagatised , mis on ettenähtud olukorras, kus asendusteenistuja saab teenistuskohustusi täites viga või haigestub . KVTS § 192 kohasel t kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust, arvestades KVTSis sätestatud erisusi. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagab asendusteenistuja ameti- või teenistuskoha asutus või juriidiline isik ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise tagab ja korraldab ameti- või teenistuskoha asutus või juriidiline isik . Reservasendusteenistujale tagatakse vajadusel tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. Reservasenduste enistuses teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saamise korral kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõidukulu raviasutusse ja tagasi, reservasendusteenistu ja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele reservasendusteenistuja nimetatud isikule. Lisaks nähakse ette hüvitis teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel töövõimetule isikule, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel ning püsiva töövõimetuse puhul maksab riik ühekordset hüvitist vastavalt töövõime kaotuse ulatuse le . Nimetatud raviga seotud kulud kaetakse KRA eelarvest. Tervisehoiuteenu ste , meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord sätestatakse kaitseministri määrusega. KVTSis nähakse ette ka teenistusülesannete täitmise tõttu hüvitise saamise õigus reservasendusteenistuja hukkumise või töövõimetuse korral. Reservasendusteenistuja tagatiste osas on lähtutud reservteenistuse tagatiste loogikast, mis tagab riigi kohustusi täites võrreldavatele isikutele sarnase toetusmehhanismi. Nimetatud tagatiste saamise õigus tehakse eelnevalt kindlaks vastavalt kaitseministri 20.03.2013 määruses nr 19 „Teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemiseks tehtav uurimise kord“ kehtestatud korras. Määruse kohaselt viib asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja puhul uurimise läbi KRA. Uurimisel võib kasutada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtud tööõnnetuse uurimise tulemusi ja muid õnnetusjuhtumiga seotud dokumente. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtava tööõnnetuse uurimise viib läbi asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja teenistuskoha asutus või juriidiline isik ning uurimise kokkuvõtte, millel on asutuse juhi seisukoht, edastatakse KRAle. P aragrahvi 1 p unktiga 101 täiendatakse KVTSi peatükiga 7 2 , milles sätestatakse erakorrali s e s reservasendusteenistuse s osalemise kord. Kuivõrd asendusteenistuse läbi teinud isikuid ei saa rakendada sõjalises tegevuses, siis nähakse KVTSis ette võimalus esmase asendusteenistuse läbinutel osaleda riigi jaoks muu kriisiolukorra lahendamisel. Selleks kehtestatakse KVTSis esmase asendusteenistuse läbi teinud isikute rakenda mi ne eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõja seisukorra ajal erakorralises reservasendusteenistus osalemisena. PS § 29 l õike 2 kohaselt võib vaba tahte vastaselt nõuda töötamist kaitseväeteenistuses või asendusteenistuses, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, loodusõnne tuse ja katastroofi korral, samuti süüdimõistetult. PS seega lubab kehtestada kohustusi n-ö tavalise kodanikukohustuse osana, kuid need kohustused ei või olla ülemäärased (PS § 11) . A sendusteenistus on kaitseväekohustuse täitmise eriliik ning seda tuleb käsitleda laiemalt ri igikaitses osalemisena panustades mittesõjalis s e tegevus s e töö ja teenistusega . Asendusteenistuses omandavad kaitseväekohustuslased teatud spetsiifilised oskused ja väljaõppe, mida on võimalik rakendada ka eriolukordades. Seega esmase asendusteenistuse läbi teinud isik on riigile oluline ressurss ning siinkohal saab tõmmata paralleeli reservteenistuse läbi teinud isikute osalemi sega sõjalises riigikaitses. Erakorralise reservasendusteenistuse puhul toimub reservis olevate isikute kutsumine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vastavalt omandatud oskustele ja teadmistele asutuse või isiku, kus toimus reservasendusteenistuja esmane asendusteenistus, ülesannete täitmisele (§ 80 9 ) . HOS § 19 sätestab eriolukorra väljakuulutamise alused ja tingimused. Sätte kohaselt, Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma HOSi eriolukorra peatükis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata. HOS kohaselt hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses nin g mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid (HOS § 2 l õi g e 1). HOS § 15 kohaselt häd aolukorra lahendamiseks koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan. Hädaolukorra lahendamise plaanis lepitakse kokku hädaolukorra lahendamise korraldus. Loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan ning plaani koostamist juhtiv asutus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 26.07.2018 määruse nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ §-s 2 on loet letud hädaolukorrad ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused. Erakorralisse reservasendusteenistusse saab reservis olevaid isikuid kutsuda juhul, kui KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutusel või juriidilisel isikul ei ole võimalik eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ise või vabatahtlikult kaas a tavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita või asutusele või isikule pandud ülesan de täitmist ei ole võimalik edasi volitada . Kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord või sõjaseisukord või b olla tingitud sündmusest, mis mõjutab kogu ühiskonda läbivalt ja riigil on tarvidus rakendada kogu kasutatav ressurss olukorra lahendamiseks. Reservasendusteenistujate osalemiseks erakorralises reservasendusteenistuses teeb asutus või juriidiline isik riigikaitse valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku reservis olevate isikute kutsumiseks erakorralisse reservasendusteenistusse , reservis olevate isikute osalemise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. Korralduses määratakse muuhulgas: 1) asutus või isik, kelle juures erakorraline reservasendusteenistus toimub; 2) asutuse või isiku ülesanne, mida erakorralise reservasendusteenistuse käigus täidetakse; 3) erakorralises reservasendusteenistuses osalevate reservasendusteenistujate piirarv; 4) erakorralise reservasendusteenistuse alguse aeg ja maksimaalne kestus; 5) territoorium, kus erakorralise reservasendusteenistuse ülesandeid täidetakse; 6) vajaduse korral muud tingimused. Osalemine erakorralises reserv asendusteenistuses on reservis olevale isikule kohustuslik ning selle osas laienevad samasugused meetmed nagu ka reservasendusteenistuse puhul. Erakorralise reservasendusteenistuse eesmärk on panustada asutuse poolt juhitud tegevusse läbi esmases asendusteenistuses omandatud väljaõppe ja oskuste rakendamise. Tegemist on KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutu se või juriidilise isiku mittesõjalise reservressur siga , keda saab kaasata olukorras, kus asutuse palgalisest koosseisust jääb olukorra lahendamisel puudu . Kuna tegemist on erakorralise olukorraga , siis teade osalemise kohustuse kohta edastatakse reservi s olevale isikule, kas vahetult enne erakorralise r eservasendustee nistuse toimumis t või selle ajal. Erakorralisse asendusteenistusse kutsumise otsuse tegemist ei saa ette näha ja selle vajadus ilmneb konkreetse sündmuse lahendamise käigus. Seega ei ole võimalik etteteatamise aega rakendada. Erakorraline reservasenduste enistus võib kesta pikemat aega ja selle kestel võib erakorralisse reservasendusteenistusse kutsuda reservis olevaid isikuid mitmes etapis. Teade edastatakse elektrooniliselt, teate avaldamisega interneti uudisteportaalis , mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohaselt veebilehel või KVTSi § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. Teate edastamise vi isi otsustab KRA. Teate edastamiseks võib samaaegselt kasutada kõiki viise (§ 80 10 ) . E rakorralises reservasendusteenistuses os alemise aega ei arvestata reservasendusteenistuse kestuse hulka, milleks on 6 kuud. Erakorraline reservasendusteenistus on suunatud hädaolukorra lahendamisele, seega on tegemist erandliku olukorraga, mida ei ole kohane arvestada tavapärase reservasendusteenistuse kestu se hulka, mis on väljaõppelise suunitlusega (§ 80 10 ) . Erakorralis es reservasendusteenistus es osalemise kohustuse st vabastab KRA reservis oleva isiku vaid alljärgnevate asjaolude ilmnemisel : 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemisekohta ilmuda; 2) viibimine rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) kui isik on VangSi tähenduses kinnipeetav või vahistatu; 6) transpordivahendis kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. Eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tingimus t es ei ole reservis olev a isiku, k es töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, kutsumine erakorralisse reservasendusteenistusse põhjendatud , kuna tema tavapärane töö eeldab samuti panustamist riigikaitsesse. Sarnaselt on korraldatud ka kaitseväeteenistuses lisaõppekogunemis ele kutsumine ja mobiliseerimine , kus riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal olevaid reservis olevaid isikuid ei kaasata. Muude eelloetletud asjaolude puhul on lähtutud sellest, et isiku terviseseisundist tulenevalt või tema liikumisvabaduse piirangute tõttu, ei ole ta võimeline asuma täitma oma kohustust erakorralises reservasendusteenistuses. Toodud asjaolud ei pruugi oll a asutusele ja KRAle enne erakorralise reservasendusteenistuse osalemis e teate saatmist teada. Nimetatud asjaolude esinemisel tuleb osalemise kohustuse teate saanud reservis oleval isikul esitada viivitamata KRAle taotluse, koos asjaolu tõendavate dokumentidega (§ 80 11 ) . KRA vabastab isiku erakorralisest reservasendusteenistuses t ja teavitab sellest erakorralist reservas endusteenistus t läbiviivat asutust. Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise lõpeb samadel tingimustel nagu reservasendusteenistus § -s 80 6 sätestatu kohaselt (vt punkti 100 selgitust). Enne erakorralise reservasendusteenistuse kestuse lõppu vabastab KRA reservasendusteenistuja, kes ei ole võimeline tervislikel põhjustel erakorralises reservasendusteenistuses osalem ist jätkama , kui isiku suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist, kui erakorralises asendusteenistuses osalemise ajal on jõustunud kohtuotsus, millega mõistetakse reservasendusteenistujal e karistuseks reaalne vangistus või asutuse, kelle juures toimub erakorraline reservas endusteenistus, taotluse alusel, erakorralisest reservasendusteenistusest. Erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamise otsuse isiku suhtes teeb KRA (§ 80 13 ) . Erakorralises reservasendusteenistuses osalevale isikule nähakse ette eelnõu § -s 80 1 4 tagatised. Erakorralisse reservasend usteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Sõidukulude hüvitamise piirmäärad kehtestatakse kaitseministri määrusega sarnaselt õppekogunemisel osalenud reservis oleva isi ku sõidukulude hüvitamisega. Kaitseministri 06.02.2013 määruse nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ kohaselt Eesti piires hüvitatakse sõidukulud kogunemiskohta ja tagasi sõidupileti maksumuse kahekordses ulatuses või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 40 euro ulatuses. Rahvastikuregistri andmete välisriigis elavale reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu kokku kuni 125 euro ulatus es. Hüvitise maksab välja asutus, kelle taotlusel KRA kutsus reservis oleva isiku erakorralisse reservasendusteenistusse. Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal toetust. Toetuse ulatus kehtestatakse Vaba riigi Valitsuse määrusega. Eelnõu väljatöötamise käigus hinnati võimaliku toetuse suuruse kehtestamist. Arutelude käigus jõuti tõdemusele, et reservasendusteenistuja j a sõduri auastme põhiliigis oleva kaitseväelase töö on sarnase tasemega ja sellest johtuvalt oleks kohane ka sarnase toetuse kehtestamine. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõduri auastme põhiliigis oleva reservväealase toetuseks 37€ päevas. Toetus makstakse asutuse eelarvest, kelle juures toimub erakorraline reservasendusteenistus. Erinevalt mobilisatsiooni korral sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud reservis oleva isiku teenistuse tasus tamisele , kus isikule makstakse töötasu, makstakse erakorralise reservteenistuse ajal reservasendusteenistujale toetust. Selline lähenemine on tingitud reservasendusteenistujate ühetaolisest kohtlemisest – saadav rahaline toet us on sarnane kõigile ja see ei sõltu tehtava töö sisust. Võttes arvesse kehtivat sõduri auastme põhiliigi toetust, 37€ päevas, on 30 päevase kalen drikuu toetus 1110 € ehk pea kaks korda suurem kui kehtiv töötasu alamäär. Erakorrali s e reservasendusteenistus e eesmärgiks on panustada riigis toimuva äärmusliku ning olulisel hulgal inimressurssi vajava olukorra lahendamiseks. Vastav olukord võib toimuda sellises asukoha s või sellise intensiivsusega , kus teenistusse kutsutud isikutel puudub võimalus päeva lõpuks koju naasta või iseseivalt süüa hankida, mistõttu nähakse eelnõuga ette, et erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal on erakorralisse reservasendusteenistusse kutsutud isikutele tagatud teenistuskoha asutuse poolt tasuta toitlus tus , majutus ja transport (§ 80 14 l õi g e 3) . Erakorralises reservasendusteenistu ses osalemise ajal haigestumise või vigastada saamisel on reservasendusteenistujal õigus KVTSi 11. peatükis asendusteenistujale ettenähtud teenistusesalastele tagatistele seaduses sätestatud ulat uses ja korras. Ka erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal peavad olema tä idetud töötervishoiu- ja tööohutusnõuded ning nõuete täitmise tagab asutus kelle koordineerimisel toimub erakorraline reservasendusteenistus. KVTSi 11 . peatüki tagatised ei ko haldu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (vt lisatav § 204²). KVTSi 11. peatükis sätestatud tagatistega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu (vt ka punkti 10 0 selgitust) . Seoses erakorralise reservasendusteenistuse korraldusega muudetakse SMSi ning nähakse ette sotsiaalmaksu maksmise erijuhuna ka erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aeg. SMS §-s 6 sätestatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhud, mille kohaselt riik või avalik õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu isiku eest. Kõnesoleva sätte lõike 1 punkti 3 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu ajateenija või asendusteenistuja eest ehk perioodil, mil isik on ajateenistuses või asendusteenistuses. Erakorralises reservasendusteenistuses osalemisel ei ole seadusest tulenevat kestust ega kindlaksmääratud aega , s.t erakorralises reservasendusteenistuses osalemine sõltub olukorra kestusest ning Vabariigi Valitsuse otsusest. Et tagada reservasendusteenistuja ravikindlustuse jätkumine ka pärast olukorra lõppu (eriti olukorras, kus reservasendusteenistuja võib kaotada osalemise ajal oma töökoha), täiendatakse SMS § 6 l õike 1 p unkti 3 ning lisatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhuna , et riik maksab sotsiaalmaksu erakorralises reservasendusteenistuses osalev a reservas endusteenistuja eest . Sotsiaalmaksu arvestust peab ja makseid teeb KRA ning tehtud kulu hüvitab KRAle asutus või isik, kelle juures toimu s erakorraline reservasendusteenistus. P aragrahvi 1 p unktiga 102 muude takse KVTS § 81 lõike 4 punkte 4 ja 5. Paragrahvis 81 sätestatakse millistel alustel ei tunnista KRA oma otsusega kaitseväekohustust võtta soovivat isikut kaitseväekohustuslaseks. Muudatuse kohaselt asendatakse punktis 4 terminite ühtlustamise eesmärgil mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „reaalne vangistus“ ning punkt 5 sõnastatakse selliselt, et kaitseväekohustuslaseks ei tunnistata isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on isikule karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta . Siinkohal ei loe, kas karistu sandmed on kantud karistusarhiivi KarRSi sätestatud korras. Paragrahvi 1 punktiga 103 täiendatakse § 81 lõikega 4 1 , mis käsitleb kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist. Kehtiva seaduse (§ 81 lõige 4 p unkt 6) kohaselt ei tunnistata kaitseväekohustust võtta soovivat isikut KRA otsusega kaitseväekohustuslaseks, kui tema terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. Eelnõus sätestatakse, et kaitseväekohustus t võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust hinnatakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja hindamine toimub KVTSi § 2 6 1 lõike 9 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud korras. Isiku puhul, kes soovib võtta kaitseväekohustust ja asuda tegevteenistusse, hinnatakse terviseseisundi vastavust KVTSi § 98 lõike 1 alusel tegevväelase tervisenõuete suhtes (vt ka eelnõu § 1 p unkt 15 sätestatud muudatust). Paragrahvi 1 punktiga 104 muudetakse § 8 1 lõiget 5 . Kehtiva seaduse kohaselt teatab KRA kaitseväekohustuseta isikule terviseseisundi hindamiseks arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha. Sätte sõnastust muudetakse seoses sellega, et arstlike komisjonide tegevus lõpetatakse ja terviseseisundi hindamist asub korraldama KRA. Samuti asendatakse mõiste „kaitseväekohustuseta isik“ mõistega „kaitseväekohustust võtta sooviv isik“, kuna terviseseisundi hindamise eelduseks on isiku esitatud taotlus kaitseväek ohustuse võtmiseks (KVTS § 81 lõige 2). Sarnaselt kutsealuste ja reservis olevate isikutega nähakse ka kaitseväekohustust võtta soovivate isikute puhul ette, et arstlik läbivaatus ja terviseuuringud tehakse ainult juhul, kui TISi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal ei ole võimalik isiku terviseseisundit hinnata. P aragrahvi 1 p unktiga 105 täiendatakse § 81 lõikega 5 1 , mis käsitleb terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitise maksmist kaitseväekohustust võtta soovivatele isikutele . Kaitseväekohustust saab võtta isik, kellel see ei tulene seadusest või kes on sellest vabastatud. Näiteks saab o mal soovil kaitseväekohustuse võtta naissoost isik, kes soovib asuda ajateenistusse või tegevteenistusse. KVTSis puudub hetkel õiguslik alus kaitseväekohustust võtta soovivale isikule terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamiseks , kuigi kutsealuste ja reservis olevate isikute puhul on vastav h üvitis ette nähtud (KVTS § 36 lõige 1, § 80 lõige 3) . Sõidu- ja toidukulu hüvitamise kord ja ulatus on KVTS § 36 lõike 2 ja § 80 lõike 4 alusel kehtestatud k aitseministri määrusega , mille kohaselt on ettenähtud hüvitise ulatus 10 eurot. Selleks, et soodustada naiste asumist ajateenistusse, peab nendele kaitseväekohustuse võtmiseks ja ajateenistusse asumiseks ettenähtud tervisekontrolli läbimine olema korraldatud samadel tingimustel nagu kutsealuste puhul, sh tuleks hüvitada arstlikul läbivaatusel ja terviseuuringutel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu. 2019. aastal läbis KRA arstliku komisjoni 65 ajateenistusse asuda soovivat naissoost isikut. Kui arvestada, et aastas läbib terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud kuni 100 ajateenistusse asuda soovivat naissoost isikut, siis kokku tulek s hüvitist maksta 1000 euro ulatuses aastas . Paragrahvi 1 punktiga 106 muudetakse § 82 lõikeid 8 ja 9 , mis käsitlevad ajateenistusse asuda s ooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise menetlust juhul, kui tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Sarnaselt kehtiva seadusega sätestatakse eelnõus, et sellisel juhul ajateenistusse võtmise menetlus peatub üks kord kuni kaheks aastaks ning pärast seda hinnatakse isiku terviseseisundit uuesti. Mõlema sätte sõnastust on muudetud seoses sellega, et tervisesei sundi hindamist ei viida enam läbi arstlikus komisjonis, vaid see toimub KVTSi § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 1 punktiga 107 muudetakse § 82 lõiget 12 , mis käsitleb juhtumeid, kui ajateenistusse asunud naissoost isik vabastatakse ajateenistusest tervislikel põhjustel vähem kui 90 päeva jooksul pärast ajateenistusse asumist. Võrrelde s kehtiva seadusega on sätte sõnastust muudetud seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega , sisulisi muudatusi sellega ei kaasne. P aragrahvi 1 p unktiga 108 ja 111 muudetakse KVTS § 85 ja § 92 rahuaja ametikoha asukoha ja paikkonna määramise osas . Erinevalt muust avalikust teenistusest ei ole tegevteenistus seotud kon kreetse ametikohaga. ATS § 21 lõike 1 kohaselt võetakse ametnik teenistusse ametikohale nimetamisega. KVTS kohaselt on isiku tegevteenistusse võtmine ja rahuaja ametikohale nimetamine kaks eraldi toimingut (KVTS § 85 tegevteenistusse võtmine ja § 92 rahuaja ametikohale nimetamine). Kehtiva KVTS § 85 lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb tegevteenistusse võtmise käskkirjas ära näidata tegevväelase rahuaja ametikoht , ametikoha asukoht ja paikkond. Kuna tegevteenistusse võtmine ja rahuaja ametikohale nimetamine on kaks eraldi toimingut, ei ole vajalik eraldi tegevteenistusse võtmise otsuses välja tuua rahuaja ametikohta ning rahuaja ametikoha asukohta ja paikkonda. Vastavalt KVTSis antud volitustele võib Kaitseväe juhataja määrata ülemad, kes võivad isikuid tegevteenistusse võt t a ja kes võivad tegevväelasi rahuaja ametikohale nimetada. Alati ei ole need üks ja seesama isik. Näiteks Kaitseliidus rahuaja ametikohale võetav isik võetakse tegevteenistusse Kaitseväe juhataja või tema volitatud Kaitseväes teeniva ülema poolt ja suunatakse teenistusse Kaitseliitu. Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale nimetab tegevväelase Kaitseliidu ülem. Seega ei ole eluliselt alati võimalik täita KVTS § 85 lõikes 2 punktis 2 toodud nõuet. Seega KVTS § 85 lõige 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks ja sellega seotud KVTS § 85 lõiked 4 ja 5 ning rahuaja ametikoha asukoha ja paikkonna määratlused viiakse üle KVTS §-i 92, mida seega täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 . Samas on oluline mainida, et kui isiku võtab tegevteenistusse ja määrab rahuaja ametikohale üks ja seesama tegevväelasest ülem, vormistatakse tegevteenistusse võtmine ja rahuaja ametikohale nimetamine sama käskkirjaga. Oluline on igas käskkirjas märkida, millised KVTS-i sätted on käskkirja andmise aluseks. Muudatuse kohaselt ei nähta tegevväelase rahuaja ametikoha asukoha välja too mist ametijuhendis enam ette. ATS § 52 ei sätestata kohustust märkida ametikoha asukoht ametijuhendis, seega ei ole vastav nõue KVTS is samuti vajalik, seda enam, et tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht ja paikkond peab kindlasti kajastuma tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamise otsuses (KVTS § 92 l õige 5 ). Seega piisab, kui tegevväelase ametikoha asukoht fikseeritakse rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas. Praktikas on esinenud olukordi, kus tegevväelase rahuaja ametikoht jääb samaks, kuid teenistuse huvides muutub rahuaja ametikoha asuk oht. Kuigi tegevväelast võib teenistuse huvides suunata teenistusse teise asukohta ilma tema nõusolekuta, siis olukorras , kus rahuaja ametikoha asukoht on toodud ametijuhendis , tuleb ametijuhendi muutmisel saavutada tegevväelasega kokkulepe , kuna tegevväelase ametijuhendile kehtivad ATS § -ga 52 kehtestatud nõuded (KVTS § 94 l õige 1). Muudatuste tulemusel on rahuaja ametikoha asukoha ja paikkonna kajastamine rahuaja ametikoha nimetamisel selgem ja vähendab töökoormust tegevväelaste teenistuse korraldamisel. Par a grahvi 1 punktiga 109 muudetakse KVT S § 87 lõiget 3, mis kä sitleb tegevväelase tähtaj a list tege vteenistusse võtmist ressursim ahukale koolitusele saatmisel. Kehtiv a sõnastuse kohaselt võet ak se tegevväelane, kes saadetakse ressursimahukale koolitusele , tegevteenistusse kuni kümneks aastaks lähtuvalt koolituse maksumuses t. Samas ei ole ette nähtud t egevteenistuse s olemise kohustuse määramist olenevalt koolituse kestusest na gu see on ühe tingimusena sätestatud KVTS § 1 56 lõikes 1 , kus on toodud ressursimahuka koolituse mõiste. Viidatud sätte kohaselt on ressursimahukas koolitus selline koolitus , mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille ma ksumus ületab kuuekordset kuu töötasu ala m määra. Kuna sõjaväeli s e väljaõ ppe kes tus võib olla kohati väga pikk ja samas riigile vähem kulukas , kui viidatud mõistes toodud (näiteks välisriigis toimuvad koolitused, mille eest maksab liitlasriik), on riigile (Kaitsev äele) oluline siduda koolituse saanud tegevväelane pikemaajalisemalt organisatsiooniga, et saad ud teadmised rakendataks organisatsiooni toimimise huvides. Sellised koolitused on näiteks erin e vate relvasüsteemide koolitused ning need on olulise tähtsusega kaitsevõime arendamisel ja relvasüste em ide integreerimisel. Eeltoodust lähtuvalt lisatakse ühe tingimusena tegevteenistuse pikkuse arvestamisel e ka koolituse kestus. Muudatus tagab sarnase t eenistus es olemise koh us tuse määramise nii tegevteenistusse võetavale kui tegevteenistuses olevale isikule. Samuti t uuakse m uudatusega sisse viide KVTS § 156 lõike 7 alusel antavavale kaitseministri mää rusele, millega kehtestatakse sõltuvalt ressursimahuka koolit u se kestusest või maksumusest teenistuses olemise koh ustus. Muudatusega tagatakse ühetaoline te enistuses olemise kohustuse määramine nii tegevteenistusse võtmisel ja ressursimahukale kool itusele suunamisel kui määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise korral teenistuses olemise koh us tuse määramisel. Ka praegu arvestat akse tegevteenistusse võtmisel viidatud kaitsemin i st r i määruse ga kehtestatud tähtaegu , mis sõltuvad kas koolituse maksumusest või kestusest . P aragrahvi 1 p unktiga 110 muudetakse KVTS § 92 lõige t 4. Kehtiva KVTSi § 92 l õige 4 kohaselt võib tegevväelase teenistuse huvides nimetada madalamale rahuaja ametikohale tegevväelase kirjalikul nõusolekul . Erinevalt muust avalikust teenistusest ei ole tegevteenistus seotud konkreetse ametikohaga. ATS § 21 lõike 1 kohaselt võetakse a metnik teenistusse ametikohale nimetamisega . Ametnikku võib teatud tingimustel küll tähtajatult üle viia ATS § 92 alusel, samas kehtib üldprintsiip , et tähtajatu üleviimise korral ei tohi ametniku põhipalk ega ametikoha asukoht muutuda ametniku nõusolekuta. Erinevalt tegevteenistusest ei ole avalikus teenistuses ette nähtud teenistuja tähtajatut üleviimist ametiasutuse poolt. Isiku tegevteenistusse võtmisel ei ole see seotud konkreetse rahuaja ametikohaga. KVTS § 133 punkti 1 kohaselt võib tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastada, kui teda tahetakse nimetada uuele rahuaja ametikohale (KVTS §134 lõige 1). Seejuures ei ole uuele rahuaja ametikohale nimetamisel nõutav tegevväelase nõusolek, kui uus rahuaja ametikoht on sama tasemega, mis eelmine rahuaja ametikoht. Nõusolekut ei ole vaja ka siis, kui rahuaja ametikoha asukoht muutub või uuel ametikohal on põhipalk väiksem. Kehtib nõue, et uuele rahuaja ametikohale nimetamisest tuleb tegevväelast teavitada vähemalt seitse kalendripäeva ette (KVTS § 134 lõige 2). Madalam rahuaja ametikoha mõiste ei ole KVTSis sisustatud. Rahuaja ametikohale nimetamiseks peavad olema täidetud ametikoha nõuded, milleks on ametikohal nõutav haridus, sõjaväeline auaste, sõjaväeline väljaõpe, vastavus tervise- ja füüsilistele nõuetele (KVTS § 92 l õige 3). Seega on iga ametikoht seotud selgete kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega. Tegevväelase liikumine rahuaja ametikohtade vahel teenistuslikke huve arvestades toimub vertikaalselt või horisontaalse l t. Kui vertikaalne liikumine toob üldjuhul kaasa liikumise juhtimistasandite vahel, kus rahuaja ametikohale nimetamine võib eeldada uue auastme andmist, ei ole välistatud ka liikumine rahuaja ametikohale, mille eelduseks on tegevväelasel juba olemasolev auaste. Lähtudes eeltoodust, võib madalama ametikoha mõistet käsitleda selliselt, et tegemist on ametikohaga, millel nõutud haridus, sõjaväeline auaste ja sõjaväeline väljaõpe on madalam kui tegevväelase senisel ametikohal. Kui tegevväelane tahetakse nimetada ametikohale, mille kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded on madalamad kui ametikohal, millel tegevväelane teenis, peab selleks olema kehtiva KVTS § 92 lõike 4 järgi tegevväelase kirjalik nõusolek. Samas esineb olukordi, kus samade kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega kaks ametikohta on erinevalt tasustatud, lähtudes ametikoha funktsioonist ja mõjuulatuse st. Samas on nõutav tegevväelase nõusolek üksnes olukordades, kus ta viiakse madalamale rahuaja ametikohale teenistuse huvides. Näiteks roteeritakse Kaitseväes aastas keskmiselt 130 vanemohvitseri ametikohal olevat tegevväelast, kellest 20-30 puhul on toim u nud palga vähendamine, mis on jäänud 5-7% vahemikku (150€ kuus). Kaitseväeteenistuses lähtutakse karjäärisüsteemi ja rotatsiooni põhimõtete kujundamisel, et ametikohale kinnitatud põhipalga määr peab lähtuma ametikoha ülesannetest, mitte konkreetsest isikust, kes amet ikohta täidab. See oli kehtiva palgasüsteemi loomisel üks peamisi eesmärke. Kui Kaitsevägi lähtuks praktikast, et teenistuse huvides uuele sama tasemega ametikohale nimetamisel tuleb küsida tegevväelaselt alati nõusolekut, kui tema palk uuel ametikoha l väheneb või teenistuskoht muutub , siis tähendaks see Kaitseväe jaoks sisuliselt seda, et tegevväelaste roteerimine senise praktika kohaselt muutuks võimatuks. Kaitseväel ei oleks võimalik isikut teenistuse huvides uuele ametikohale nimetada, kuivõrd sõltumata ametikoha ülesannetest , nö külmutatud palgataseme säilitamine , ei oleks kooskõlas palgasüsteemi eesmärkidega (palk lähtub ametikoha ülesannetest, mitte isikust) ega ka personalikulude paisumise tõttu enam riigile jõukohane. Senine teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise võimalus kui kaitseväeteenistuse eripära kaoks ära. Asjaolu, et sama tasemega uuele ametikohale määramisel võib isiku töötasu teatud määral väheneda, on olnud läbi aegade kaitseväeteenistuses tavapärane, mis on andnud võimaluse Kaitseväel tegevväelasi roteerida vajadusel ka teenistuse huvidest lähtuvalt. Iga kaitseväelane on pidanud oma elu korraldamisel arvestama võimalusega, et teda võidakse nimetada uuele ametikohale tema nõusolekuta. Teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise alus KVTS- is viitab olulisele avalikule huvile sõjaväelise auastmega ametikohtade operatiivse ümberkomplekteerimise suhtes , eesmärgiga tagada Kaitseväe valmidus sõjaliste ülesannete täitmiseks . Seega on oluline, et roteerimise võimalus teenistuse huvides oleks ka edaspidi praktikas rakendatav. Eelnevast nähtub, et mõiste „madalam rahuaja ametikoht“ on õiguslikult sisustamata ja mitmeti tõlgendatav , ning ei ole seotud tegevväelaste palgasüsteemiga. Samuti ei taga senine regulatsioon tegevväelasele piisavas ulatuses kindlust palga vähendamise suuruse osas . Lähtudes senisest praktikast võib teoreetiliselt vähenda tegevväelase pal k a kuni vähima rahuaja ametikoha palgataseme miinimummäärani, mis on 600€. Eelnõuga loobutakse nõusoleku küsimisest madalamale ametikohale viimisel. Täiendava meetmena sätestatakse eelnõuga rahuaja ametikohale nimetamisel palga määramise kord, kui rahuaja ametikohale vastav palgatase, millele isik nimetatakse, on väiksem rahuaja ametikoha palgatasemest, millelt isik vabastatakse. Et tegevväelasel oleks tagatud suurem õiguskaitse palga säilimise osas , võrreldes kehtiva sõnastusega , muudetakse KVTS § 92 lõiget 4 selliselt, et teenistuse huvides teisele rahuaja ametikohale viimisel seatakse palga vähenemise piiriks 10% senisest palgast ja et selline palga vähendamine võib toimuda kord viie aasta jooksul. 10% piirang tuleb senisest Kaitseväe palgasüsteemist , kus sama tasemega rahuaja ametikoha palk võib erineda kuni 10% sõltuvalt ametikoha paiknemisest struktuuris ja juhtimisulatusest. Viie aasta piirang lähtub Kaitseväe rotatsioonide ajast, kus ühel rahuaja ametikohal on rotatsiooni pikkuseks 3-5 aastat. On oluline mainida, et palgasüsteemi kujundamine on Kaitseväe juhataja pädevuses kes saab seda vastavalt vajadusele kujundada , lähtudes KVTSist. Muudetavad sätted seavada Kaitseväe juhatajale piiri, millises ulatuses on tal võimalik palgasüsteemi kujundada. Olemuslikul t jääb Kaitseväes kehtima senine praktika. Samas on tagatud tegevväelastele selgem kaitse ja õigusselgus palga kujunemise osas, säilitades samas Kaitseväele võimaluse teenistust ümber korraldada sõjalise riigikaitse eesmärkidest lähtuvalt. P aragrahvi 1 p unktiga 112 muudetakse KVTS § 92 lõiget 8. Muudatuse kohaselt pikendatakse rahuaja ametikohale nimetatud , kuid rahuaja ametikohal nõutava hariduseta, sõjaväelise auastmeta ja sõjaväli se väljaõppeta tegevväelasele ettenähtud aega nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamiseks seniselt ühelt aastalt kahele aastale. Muudatus on tingitud Kaitseväe väljaõppe korraldusest , kus sõjaväelise tasemeõppe kursused vanemallohvitseridele ja ohvitseridele toimuvad üks kord kalendriaastas. Näiteks korraldatakse pataljoni staabiohvitseri kursust üks kord aastas, väljaõppe periood algab septembris ja lõppeb järgmise aasta mais. Kui tegevteenistusse võetakse isik, kes omab küll ametikohal nõutavat mittesõjalist erialast pädevust , aga kelle l puudub ametikohal nõutav pataljoni staabiohvitseri kursus, siis teenistusse võtmisel aasta viimases kvartalis ei ole talle võimalik aasta jooksul ametikohal ettenähtud sõjaväelist väljaõpet Kaitseväest tingitu d asjaoludel tagada. Samas on Kaitseväe jaoks oluline, et tegevteenistusse sobilikud isikud oleksid võimalusel operatiivselt tegevteenistusse vormistatud. Seeläbi on tagatud paremini Kaitseväkke värbamine ja seega ka Kaitseväele pandud ülesannete täitmine. Rahuaja ametikohal kohustusliku hariduse ja sõjaväelise väljaõppe omandamise aja pikendamine kahe aastani arvestab Kaitseväe võimalusi väljaõpet pakkuda. P aragrahvi 1 p unktiga 113 täiendatakse KVTSi § 95 lõikega 7, millega sätestatakse, et rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamist ei kohaldata Kaitseväe Akadeemias (edaspidi KVA ) rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes õppivatele tegevväelastele, välja arvatud § 92 lõikes 3 sätestatud tervisenõuete le ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavuse osas . 1. mail 2019 . a jõustus KVA uus põhimäärus, millega muutus KVA struktuur . R akenduskõrgharidus- ja magistriõppes õppivad tegevväelased moodustavad akadeemia allüksuse – õppurkorpuse . KVTS § 95 lõike 1 alusel hindab tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele tegevväelase vahetu ülem kord aastas. Seega õppurkorpuse ülem kui õppurite vahetu ülem peaks kord aastas hindama ca 170 õppurit. Selline tegevus moodustaks õppurkorpuse ülema tööajast ebamõistlikult suure osa. KVTSi §-i 95 lõikes 2 sätestatud rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise puhul tuleb eristada kahte erinevat hindamist: a) ametikoha nõuetele vastamine, mida tuleb käsitleda koosmõjus KVTSi § 92 lõikega 3 ning b) hakkamasaamist teenistusülesannetega. See viimane on KVA õppurite puhul täidetud r egulaarselt õpingute jooksul, mis väljendub õpingutes edasijõudmises või edasijõudmatuses, mistõttu puudub ka otsene vajadus kord aastas seda eraldi hinnata. Küll aga tuleb ülemal kontrollida , et õppurite puhul on täidetud KVTSi § 92 lõikes 3 sätestatud tervisenõuded ja füüsilise ettevalmistuse nõuded. P aragrahvi 1 p unktiga 114 muudetakse KVTSi § 98 , mis käsitleb tegevväelase arstlikku läbivaatust ja tervisenõuetele vastavuse hindamist. Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse sõnastust seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ning täpsustatakse tegevväelase arstliku läbivaatuse ja terviseseisundi hindamise korda. Lõikes 1 nähakse ette, millistel juhtudel peab tegevväelane läbima tervisenõuetele vastavuse hindamise vastavalt KVTSi § 2 6 1 lõikes 9 sätestatud korrale. Sät e hõlmab kehtiva KVTSi § 98 lõigete s 1 ja 3 nimetatud juhtusid ehk enne tegevteenistusse võtmist, tegevteenistuses viibimise ajal iga kolme aasta tagant (kui terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega) ja vähemalt 60 järjestikust päeva kestnud ajutise töövõimetuse korral. Kui praegu peavad kõik tegevväela sed tervisenõuetele vastavuse hindamiseks ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud läbima Kaitseväe arstlik us komisjon is , siis eelnõu kohaselt (KVTSi § 2 6 1 lõige 5 ) saab tegevväelase terviseseisundit hinnata Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid (vt ka eelnõu § 1 p unktis 15 toodud selgitusi). See võimalda b tegevväelastele ettenähtud tervisekontrolli tegemis t korraldada senisest otstarbekamalt ja kaasata eriarste vastavalt vajadusele. Täpsem kord tegevväelaste terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks ettenähtud tervisekontrolli tegemiseks kehtestatakse KVTS § 2 6 1 lõike 9 alusel kaitseministri määrusega. Lõikes 2 sätestatakse arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine juhul, kui tegevväelane lähetatakse rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Tegevväelase terviseseisundis võib esineda tervisehäireid, mis ei takista tavapäraste teenistusülesannete täitmist, kuid rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise korral on need töökeskkonna eripära, arstiabi piiratud kättesaadavuse vms põhjustel siiski vastunäidustatud. Seega on lõikes 2 sätestatud arstliku läbivaatuse eesmärk hinnata tegevväelase terviseseisundi sobivust konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise seisukohast ja samuti tuvastada võimalikke haiguslikke seisundeid pärast sellelt naasmist. Kehtiva KVTSi § 98 lõikes 5 on sätestatud, et arstlik läbivaatus ja terviseuuringud tuleb teha 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 30 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist , kuid tegelikkuses võib sõltuvalt lähetuse kestusest ja teenistuse iseloomust olla tervisekontrolli sisu ja tähtaeg erinevate rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide puhul erinev. Näiteks vaimse tervisega seotud probleemid võivad ilmneda pikema aja jooksul pärast lähetuse lõppemist, mistõttu on eelnõus pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt naasmist ettenähtud tervisekontrolli tähtaega pikendatud 90 päevani . Lõike 3 kohaselt saab Kaitseväe juhataja kehtestada täpsema korra, mille alusel toimub rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise korral ettenähtud arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringute tegemine . Lõiked 4–6 vastavad kehtiva KVTSi § 98 lõigetele 2, 4 ja 6 ning sisulisi muudatusi nende osas ei kaasne. Paragrahvi 1 punktiga 115 asendatakse KVTS § 99 lõikes 4 sõnad „Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülem“ sõnadega „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“ vastavas käändes. Muudatusega lisatakse paindlikkust valitsusasutuse sees Kaitseväe juhataja poolt ülesannete delegeerimisel. Kaitseväe nimel otsuse tegemise volitust ei ole alati mõistlik anda üksnes struktuuriüksuse ülemale. Näiteks võib pataljoni ülem olla seotud riigi kaitsmiseks oluliste ülesannetega ja sellel ajal ei pruugi tal olla aega või võimalust teiste toimingute tegemiseks. Seega on volituse laiendamisel positiivne mõju Kaitseväe ülesannete täitmisele kriitilistes olukordades. P aragrahvi 1 p unktiga 116 täiendatakse KVTSi § 104 lõiget 1 punktiga 7 . KKS § 21 lõike 1 alusel on SP täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanded on menetleda süütegusid ja distsiplinaarsüütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset. SP on sarnaselt politseile riiklikule järelevalvele ja korrakaitsele suunatud institutsioon. Politsei on seejuures eelkõige suunatud üldise korra kaitsele ja SP relvajõudude siseselt, kuid ei ole välistatud SP osalemine üldises korrakaitses ja vastupidi. Näiteks Kanadas täidab sõjaväestatud politsei hajaasustusega aladel üldkorrakaitse ülesandeid. Praktikas on SP le aasta-aastalt lisandunud teenistusülesanded, kus tegevväelastel , kes täidavad KKS § 21 lõike 1 alusel isikukaitse- või sarnase eesmärgiga julgestusülesandeid (näiteks konvoide turvamine) (edaspidi koos julgestusülesande d ) ei ole võimalik järgida ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Samuti ei ole summeeritud tööaja arvestamine kohaldatav kuna teenistusülesandeid tuleb täita pikemalt kui 24 tundi. SP teostas 2017 . a 57 ja 2018 . a 56 suuremahulist julgestusülesannet , millele e i kohalduks ATS regulatsioon ja kuhu oli kaasatud 5 – 15 tegevväelast keskmiselt 1 – 3 päeva ühe osalemise kohta . Muudatus mõjutab eelkõige neid SP tegevväelasi, kes täidavad konkreetseid julgestusülesandeid . Näiteks SP operatiivgrupi tegevväelased. Kaitseväe juhatajal on kohustus sätestada konkreetsemad SP ülesanded, millede täitmise ajal ei kohaldata tegevväelasele ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Selline ülesannete piiritlemine tagab tegevväelasele selguse, millistel juhtudel võib Kaitsevägi teda täiendavalt koormata ja kus ei kehti tavapärased tööaja arvestuse reeglid . Samuti on oluline hinnata tegevuse ajalist intensiivsust ja puhkuse andmist ülesannete täitmise kestel , tagamaks tegevväelase tervise säilimise ja teenistusülesannete ohutu täitmise. Tegevväelasele hüvitatakse tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja (KVTS § 104 l õige 3). P aragrahvi 1 p unktiga 117 muudetakse KVTS § 105 l õiget 1 . ATSist tulenevaid töö- ja puhkeaja korralduse sätteid ei kohaldata tegevväelasele lähetuse ajal. Lähetuse ajal on tegevväelasele ette nähtud vaid puhkeaja andmine iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Kaitseväes on praktikas tekkinud olukordi, kus tegevväelane on suunatud lühiajalise lähetusega täitma teenistusülesandeid teise struktuuriüksusesse , kus teenistusülesannete täitmine leiab aset koos teise struktuuriüksuse tegevväelastega. Lähetatud tegevväelasele lähetuses olles tehtud ületunnitööd ei hüvita t a , kuid tegevväelasele, kes täidab teenistusülesandeid enda rahuaja ametikoha asukohas, hüvitatakse ületunnitöö rahas või puhkeaja andmisega . Antud olukorras täidavad kaks tegevväelast samu teenistusülesandeid, kuid tegevväelasele, kes suunatakse riigisisese lähetusega täitma teenistusülesandeid teises paikkonnas, ületunnitööd rahas hüvitada ei saa. Seega on tegu samu ülesandeid täitvate tegevväelaste ebavõrd se kohtlemi sega . Samuti on esinenud olukordi, kus lühiajalistes välislähetustes viibimisel on olnud vajalik lähetuse iseloomust tulenevalt panustada olulisel määral rohkem tööülesannete täitmisse, kui on üldine tööaja norm. Sellistel puhkudel ei ole seni saanud täiendavalt panustatud aega kuidagi kompenseerida, mis on mõjunud negatiivselt tegevväelaste moraalile ja pühendumusele. Seetõttu on vajalik, et lähetatud tegevväelasele oleks võimalik lähetuse ajal tehtud ületunnid tasustada . Eelnõuga muudetakse KVTS § 105 lõiget 1 nii, et edaspidi ei kohaldata ATSist tulenevaid töö- ja puhkeaja korralduse sätteid tegevväelasele lähetuse ajal rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele. Nendel puhkudel kohaldub tegevväelastele töökorraldus, mis ei sõltu Kaitseväest vaid rahvusvahelise sõjalise operatsiooni või sihtriigi eripäradest ja töökorraldusest ning õppetöö korraldusest. 2018. aastal oli teenistusülesannete täitmisele lühiajaliselt lähetatud 2403 tegevväelast 12 126 korral ning kokku viibiti lähetuses 67 365 kalendripäeva. Enamike lühiajaliste lähetuste puhul ületunde ei tehta. Hinnangulis elt tehakse aastas keskmiselt 6 063 ületundi lühiajaliste lähetuste ajal, mis tähendab tegevväelaste keskmise tunnitasu 10,6 € (neto) korral kulu suurusjärgus 100 000 € aastas. P aragrahvi 1 p unkti de ga 118 ja 119 muudetakse KVTS 106 lõikes 3 punkti de s 1 ja 3 toodud tegevväelase puhkusele lubamise volituse ulatust. Alates 1. jaanuarist 2017 . a on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh puhkuste haldus, väikse töö koormusega ja ühtsete põhimõtete alusel. Kaitsevägi on rakendamas teiste riigiasutustega sarnaseid personali andmehalduse vahendeid . Samas on tegevteenistust puudutavad regulatsioonid kohati erinevad. Kui ATSis on puhkuse andmine ette nähtud ametisse nimetamisega õigusega isikule või tema volitatud isikule (ATS § 43 l õige 3), siis KVTS § 106 lõike 3 punkti 1 kohaselt lubab tegevväelase puhkusele asutuse juht või tema volitatud ülem, kuid mitte madalam kui struktuuriüksuse ülem. Suunatud tegevväelaste puhul üksnes asutuse juht (KVTS § 106 lõige 3 punkt 3). Volituse andmise piiramine struktuuriüksuse ülemaga või asutuse juhiga ei võimalda puhkuse andmist piisavas ulatuses allapoole volitada. Näiteks on Kaitseväe struktuuriüksuseks Kaitseväe peastaap. Peastaabis on osakonnad, mis ei ole struktuuriüksuse staatuses. Peastaabi isikkoosseis on enam kui 200 inimest. Kui ametnike ja töötajate puhul saab puhkuse andmise volitada osakonna ülemale, mis on mõistlik arvestades, et osakonna ülem peab planeerima osakonna tööd ja ressursse, siis tegevväelaste puhul seda teha ei saa ja seega on vaja luua kaks paralleelset menetlust tegevväelasetele ning ametnikele ja töötajatele. Selline lähenemine ei ole otstarbeks ja ei võimalda Kaitseväel kogu ulatuses rakendada riigi poolt loodud võimalusi personaliprotsesside optimeerimiseks. Muudatusega tekib Kaitseväe juhatajal või Kaitseliidu ülemal ning suunamise korral asutuse juhil võimalus vastavalt vajadusele delegeerida tegevväelaste puhkuse andmine tasemele, mis on optimaalne ja sarnane ametnikele ja töötajatele. P aragrahvi 1 p unktiga 120 muudetakse KVTS § 113 lõikes 1 toodu d lähetuse mõistet. Senise sõnastuse kohaselt loetakse lähetuseks tegevväelase viibimist teenistusülesannete täitmisel väljaspool rahuaja ametikoha asukohta kindlaksmää ratud ajavahemikus. KVTS § 85 lõike 4 kohaselt on tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht rahuaja ametikoha asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Samas KVTS § 85 l õike 5 kohaselt on tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond territoorium, kus tegevväelane täidab ametikoha ülesandeid. Paikkonna sisustamine on jäetud vabaks ja see sõltub tegevväelase teenistusülesannetest. Näiteks 1. jalaväebrigaadi tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond võib olla Harjumaa ning Lääne- ja Ida-Virumaa. Ehk tegevväelasele on ametikohale nimetamisel teada , kus paikkonnas ta oma teenistusülesandeid täitma peab ja mis on konkreetne ametikoha asukoht. On mõistetav, et tegevväelase elukutse on loomult liikuvam kui ehk avalikus teenistuses tavapäraselt ja tööpäeva kestel tuleb viibida mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Igal sellisel juhul ei ole mõttekas käsitleda teenistusülesannete täitmist lähetusena. Näiteks 1. jalaväebrigaadi tegevväelased, kelle rahuaja ametikoha asukoht on Tapa vallas, minnes Kaitseväe keskpolügoonile , mis asub Kuusalu vallas ( ca 4 km eemal ) , peaks neile vormistama kehtiva KVTS § 113 l õike 1 kohaselt lähetuse , kuna nad viibivad väljaspool oma rahuaja ametikoha asukohta. Ilmselgelt ei ole selline töö koormus vajalik ega otstarbekas. Muudatuse kohaselt muutub siselähetuse korraldus paindlikkumaks ja väheneb töö koormus. P aragrahvi 1 p unktiga 121 muudetakse tegevväelaste välislähetusse saatmise õiguse delegeerimist. Alates 1. jaanuarist 2017 . a on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh vormistada lähetusi, väikse töö koormusega ja ühtsete põhimõtete alusel. Kaitsevägi on rakendamas sarnaseid personali andmehalduse vahendeid teiste riigiasutustega. Kaitsevägi teeb tihedat koostööd liitlastega ja sellest tulenevalt on välislähetuste arv Kaitseväes võrreldes teiste riigiasutustega suurem. Aa stal 2019 käis välislähetuses 1 70 2 Kaitseväe teenistujat kokku 4 292 korral. Kaitseväes koostatakse igaks aastaks tegevusplaan, mille kinnitab Kaitseväe juhataja. Selles plaanis nähakse ette tegevused ja tegevustega seotud kulud. Seega kui Kaitseväe aastaplaanis on ette nähtud lähetused ja nendele on eelarve planeeritud, ei pea Kaitseväe juhataja neid lähetusi ise jooksvalt kinnitama. Välislähetuste osas volituse andmine võimaldab Kaitseväel vähendada töö koormust kõrgemal juhtimistasemel ning samuti võib eeldada mõningast kulude kokkuhoidu , kuna lähetuse kinnitamine toimub kiiremini , mistõttu on võimalik läbi õigeaegsete reisibroneeringute kulu optimeerida. Paragrahvi 1 punktiga 122 muudetakse KVTS § 116 lõiget 4 , mille kohaselt kehtestab rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra tulevikus Kaitseväe juhataja. Kehtiva sätte kohaselt kehtesta b korra kaitseminister määrusega . Määrus t kohaldat akse päevaraha maksmisel tegevväelasel e , kes on lähetatud osalema rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Määruse kohaselt suurendatakse lähetatud tegevväelase päevaraha vastavalt määruse lisas kehtestatud sõjaliste operatsioonide koefitsientidega. Kehtiva korra kohaselt esita b Kaitseväe juhataja k oefitsientide suuruste muutmise ettepaneku kaitseministrile vastavalt Kaitseväes tegutseva rahvusvahelise operatsiooni koefitsientide muutmise ja uute koefitsientide määramise komisjoni ettepanekul. Koefitsientide suuruste kehtestamisel analüüsitakse üksuse tegevuse intensiivsust, ülesannete iseloomu ja lahinguoperatsioonidel osalemise sagedust (sealhulgas vaimse t ja füüsilis t mõju). Kuna tegemist on lähetatud tegevväelase palgakorraldust puudutava aktiga ning lähetustega seotud palgakulu kaetakse ka täna Kaitseväe eelarvest, tuuakse koefitsientide suuruste määramine madalamale tasemele ning edaspidi hakkab päevaraha suurusi määrama ning suurendamise tingimusi kehtestama Kaitseväe juhataja. Seega tunnistatakse eelnõu jõustumisel kaitseministri määrus kehtetuks. P aragrahvi 1 p unktiga 123 tunnistatakse kehtetuks KVTSi § 128 lõige 3. Muudatus võimaldab KVA kadettidele tulevikus maksta muutuvpalka. Muudatus viiakse sisse Kaitseväe juhataja ettepanekul. Kaitseväe Akadeemia põhimääruse § 18 järgi jagunevad KVA õppurid üliõpilasteks, õpilasteks, kursuslasteks ja eksternideks. Üliõpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse. Üliõpilased omakorda jagunevad kadettideks ja kuulajateks – kadett on rakenduskõrgharidusõppes õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat ja kuulaja on magistriõppes õppiv tegevväelane. Seega moodustavad kadetid üksnes osa KVA õppuritest. Kehtiv KVTS § 128 lõige 3 ütleb, et kadetile makstakse ainult põhipalka ja talle ei maksta ATSis sätestatud muutuvpalka. Teistele õppuritele on muutuvpalga maksmine lubatud, kuid ei ole tuvastatav, miks on selline erisus tehtud. Muudatus viidi sisse KVTSi eelnõu Riigikogus menetlemise ajal ning Riigikogu kodulehel kättesaadavates dokumentides ei ole muudatuse osas selgitusi antud. Kaitseväe juhataja hinnangul ei ole selline erisus põhjendatud. K una k ehtiva regulatsiooni järgi ei ole võimalik kadettidele muutuvpalka maksta, saavad semestri parimad kadetid kooli poolt karika ning parimad lõputöö kirjutajad meene ja kiituskirja. AT S i seletuskirja järgi annab muutuvpalga maksmine asutuse juhile võimaluse rakendada põhipalga kõrval töötajate motiveerimiseks tulemuspalka ja preemiat erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. KVAs saa ks muutuvpal k a maks ta näiteks, kui kadett on õppetööväliseid projekte silmapaistvalt sooritanud või semestri parima te õppuri te tunnustamiseks . Kindlasti motiveerib rahaline tasu (senise karika ja meene asemel) muutuvpalga näol rohkemaid kadette paremate õpitulemuste eest pingutama või õppetöövälistes projektides osalema. Paragrahvi 1 punktiga 124 tunnistat akse kehtetuks KVTSi § 134 lõiked 4 ja 5 . Eelnõuga asendatakse viidatud sätted KVTS § - s 140 uue lõikega 4¹ . Muudatuste eesmärk on määramata ajaga ja määratud ajaga tegevteenistuses olevate isikute samaväärne kohtlemine (vt ka eelnõu § 1 p unkti 131 selgitust) . P aragrahvi 1 p unktiga 125 täiendatakse KVTS § -i 13 4 lõigetega 6 ja 7. Vaata seletust eelnõu § 1 punkti 110 juures . P aragrahvi 1 p unkti de ga 126 – 128 muudetakse § 136 lõikeid 2–4 , mis käsitle vad tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamise erisusi. Kehtiva KVTS § 136 l õike 2 kohaselt või b tegevväelast, kelle tegevteenistussuhe on peatunud, vabastada rahuaja ametikohalt, kui tegevväelane on saanud tervisekahjustuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja tema välislähetus selle tõttu lõpetatakse. Samas on tegevväelaste karjäärisüsteemis, kus organisatsiooni sisenetakse madalaimalt astmelt ja liigutakse karjääriredelil üles, tavapärane 3-5 aasta möödudes nimetamine uuele rahuaja ametikohale . Senise Kaitseväe praktika kohaselt toimub suurem roteerimine suvisel perioodil , mil rahuaja ametikohta vahetab keskeltläbi 400 tegevväelast aastas. Rotatsioonid planeeritakse piisava ajavaruga ette selliselt, et tegevväelane saab oma uuest rahuaja ametikoha st teada kuus kuud ette. Seniselt rahuaja ametikohalt vabastamine ja uuele rahuaja ametikohale nimetamine vormistatakse keskeltläbi üks kuu enne rotatsiooni. Kuna rotatsiooni toimuvad suvisel perioodil (juuli-august) on oodata, et teatud osa tegevväelasi on puhkusel. Lähtuvalt KVTS § 136 l õikes 1 sätestatud piirangust ei saa tegevväelast puhkuse ajal rahuaja ametikohalt vabastada, mis toob kaasa olukorra , kus rotatsioon vormistatakse kas varem või hiljem , aga see võib mõjutada teise tegevväelase rotatsiooni jne. Või palutakse tegevväelasel üheks päevaks puhkus katkestada. Selline lähenemine ei ole mõistl ik ja toob kaasa mittevajaliku töö koormuse. Muudatuse kohaselt võib tegevväelast vabastada rahuaja ametikohalt , kui see on vormistatud enne teenistussuhte peatumist ja sellest on tegevväelast teavitatud. Muudatuse tulemusena ei ole riivatud tegevväelase õiguskindlus , kuna ta on varakult teadlik oma järgnevast rahuaja ametikohast ja Kaitsevägi saab mõistliku töö koormusega rotatsioone läbi viia. Lisaks lõike 2 täiendamisele on eelnõus muudetud ka lõigete 3 ja 4 sõnastust seoses arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega ning lõikes 4 on ekslik viide (sama paragrahvi lõikele 2) asendatud korrektse viitega lõikes 3 sätestatud erisusele. P aragrahvi 1 p unktiga 129 muudetakse KVTSi § 140 lõike 1 punkti 10 selliselt, et eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist ei vabastata kadetti tegevteenistusest , kui ta nimetatakse teisele rahuaja ametikohale. Kehtiva regulatsiooni järgi peab Kaitsevä gi õppekava mittetäitmise tõttu eksmatrikuleeritud kadeti koheselt vabasta m a ka tegevteenistusest. KVA kadettide hulgas on isikuid, kes on asunud KVA rakenduskõrghariduse õppekavale õppima sõduri ametikohalt 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljonist . Õpingute jooksul (enamasti teise kursuse alguseks) on nad võibolla mõistnud, et ohvitseriks saamine ei ole nende kutsumus, kuid nad soovivad Kaitseväes jätkata teisel ametikohal, näiteks naasta 1. jalaväebrigaadi või valida hoopis allohvitseri karjääritee. Kaitseväe andmetel on aastas umbes kümme kadetti, kes pärast eksmatrikuleerimist õppekava mittetäitmisel soovivad tegevteenistuses jätkata teisel ametikohal, näiteks sõduri või allohvitserina. Arvestades tegevväelaste juurdekasvu tagamise keerukust, on Kaitseväe jaoks oluline need kümme tegevteenistusest huvitatud isikut alles hoida. Kaudselt mõjutab muudatus kõiki neid praegusi tegevväelasi (sõdurid 1. jalaväebrigaadis), kes võivad kaaluda KVAsse astumist ning teavad, et kui nad õpingutega toime ei tule, siis kehtiva regulatsiooni järgi nad vabastatakse teenistusest . Eelnõu jõustumisel saaksid nad jätkata tegevteenistuses ka eksmatrikuleerimisel. Nii arvestab kehtiva regulatsiooni muutmine senisest enam Kaitseväe huvidega hoida tegevväelasi teenistuses, sest Kaitseväe vajadus tegevväelaste järele on püsivalt kõrge. Samuti annab muudatus tegevväelastele paindlikuma võimaluse oma edasise karjääri planeerimisel. Muudatusel on soodne mõju ka Kaitseväe sisemisele töökorraldusele, sest jäävad ära tarbetud tegevteenistusest vabastamise ja seejärel uuesti tegevteenistusse võtmise toimingud, näiteks puhkusepäevade arvestus, lõpparve arvestus ja maksmine jms. KVTSi § 140 lõike 1 punkti 10 muutmisega on teisele rahuaja ametikohale nimetatav kadett vabastatud ka KVTSi § 140 lõikes 4 esitatud õppekulude hüvitamisest , sest teisel ametikohal jätkavalt kadetilt senistele õpingutele tehtud kulude hüvitamist nõuda ei ole Kaitseväe hinnangul mõistlik, sest isik jätkab oma teenistust Kaitseväes. Tingimuseks on, et isik jätkab tegevteenistuses teisel ametikohal tegevteenistuse tähtaja lõpuni. Sätte loomisel võeti eeskujuks Sisekaitseakadeemia justiits- ning politsei- ja piirivalvekolledži õppurite õppekulude hüvitamist puudutavad sätted. Justiitskolledž valmistab ette vangalaametniku kandidaate. VangS § 118 lõige 2 ütleb, et ettevalmistusteenistuse kulusid ei pea hüvitama vanglaametnik, kes pärast ettevalmistusteenistust on olnud teenistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiitsministeeriumis vähemalt kolm aastat või on teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis vabastatud seoses temal tuvastatud osalise või puuduva töövõimega või omal algatusel seoses vajadusega hooldada osalise või puuduva töövõimega perekonnaliiget. Politsei- ja piirivalvekolledži kadetid on politsei ja piirivalve seaduse § 37 järgi politsei või piirivalve erialal keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane, kes ei ole politseiteenistuses. Koolituskulude hüvitamist reguleerib § 69 1 . S isekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutel e tehtud õppekulusid, kui ta on pärast eksmatrikuleerimist olnud tööl ametiasutuses või avalikus teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga; vabastatud töölt või teenistusest vajaduse tõttu hooldada puuduva töövõimega või puudega perekonnaliiget või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajavat isikut; jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli sisejulgeoleku valdkonna õppekava alusel. P aragrahvi 1 p unktiga 130 muudetakse KVTSi § 140 lõiget 4 selliselt, et tegevteenistusest vabastamisel peab isik Kaitseväele hüvita m a pool e läbitud õpingute semestripõhisest maksumusest, mitte pool terve õppe koha maksumusest. Muudatus on vajalik, sest õppuri võib eksmatrikuleerida enne õppekava täitmist ka õppeaasta esimesel semestril, mistõttu peaks ta kehtiva regulatsiooni järgi hüvitama kulusid rohkem a aja eest kui ta koolis on õppinud. KVTSi § 140 lõike 4 õppekulude hüvitamise nõue kehtib neile kadettidele, kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist ja nad ei jätka tegevteenistuses teisel ametikohal. Sätet tuleb vaadata koosmõjus § 87 lõikega 2, mille järgi võetakse üksnes kadett tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks. KVA keskastme kuulajatele, kes võ i vad olla nii tähtajatus kui ka tähtajalises suhtes, kohaldub § 87 lõikes 3 ja § 156 lõikes 3 sätestatu. Paragrahvi 1 punktiga 131 täiendatakse § 140 lõikega 4¹, mis sätestab määramata ajaga tegevteenistuses olevale isikule samasuguse kohustuse nagu lõikes 4 on sätestatud tähtajalises tegevteenistuses olevale isikule. Lõike 4¹ lisamine on ühest küljest seotud § 134 lõigete 4 ja 5 tühistamisega (vt ka eelnõu § 1 punkti 124 selgitust ), teisalt on muudatuse eesmärk sama sisuga sätted tuua ühte paragrahvi. Paragrahvi 1 punkti s 132 sätestatud muudatus on seotud punkti ga 1 31 tehtava muudatusega. P aragrahvi 1 p unktiga 133 muudetakse KVTS § 141 lõikes 4 sätestatud tegevväelasele lõpparve väljamaksmise sätteid. KVTS § 141 l õike 4 alusel ei maksta tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel lõpparvet ja tema kasutama jäänud puhkus säilib, kui tegevväelasega sõlmitakse tööleping Kaitseväes või Kaitseliidus või ta võetakse ATSi alusel teenistusse Kaitseväkke. Kui tegevväelane vabasta ta kse teenistusest KVTS § 140 lõik e 1 p unkt 2 alusel seoses tegevteenistuse tähtaja lõppemisega, tuleb talle väl ja maksta lõpparve KVTS § 141 lõike 1 alusel. Lõpparve tuleb välja maksta ka juhul, kui tegevväelane jätkab vahetult peale tähtajalise teenistussuhte lõppemist tegevteenistust kas uue tähtajaga (katkematu tegevteenistus KVTS § 87 l õike 7 kohaselt) või tähtajatult. Praegu kehtiv säte on ebamõistlik, sest olemuslikult jätkub töösuhe kõigil kolmel juhul ühtemoodi. St vahetu töö- või teenistussuhe jätkub kas TLSi , ATSi või KVTSi alusel. Puudub vajadus eristada lõpparve maksmise ja puhkuseõiguse säilimise kontekstis katkematult jätkuvat tegevteenistussuhet avaliku teenistuse eriliiki reguleeriva KVTSi alusel teenistussuhtest ATSi alusel ja töösuhtest TLSi alusel. Kehtiv säte soosib ebamõistlikku töö koormust ning ei ole sisuliselt vajalik. Seega m uudatuse kohaselt ei maksta tegevväelasele lõpparvet välja ja tema kasutamata jäänud puhkus säilib k ui ta jätkab katkematult tegevteenistuses . Teise muudatusena laiendatakse puhkusepäevade säilimist olukordades , kus tegevväelane jätkab avaliku teenistuse teenistussuhet või töösuhet Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustes, milledeks on Kaitseministeerium, Kaitseliit (avalik - õiguslik juriidiline isik), valitsusasutused (Kaitsevägi, KRA , Välisluureamet ) ja hallatavad riigiasutused (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Eesti Sõjamuuseum). Muudatus on seotud eeltoodud põhjustega – ühes valitsemisalas võib isik olla erinevas töö- või teenistussuhtes ja seda jätkuvalt ühest töö- või teenistussuhtes t teise asudes. On tavapärane, et tegevteenistuses omandatud teadmisi ja oskusi rakendatakse riigikaitse hüvanguks edasi riigikaitse valdkonnas. Sellistel juhtudel on asutuse muutus ja teises suhtes jätkamine üldjuhul eelnevalt teada ning arvestades ettenähtud õigust puhata , on mõistlik tagada isikule juba väljatöötatud puhkuse õiguse säilimine uue tööandja juures. P aragrahvi 1 p unktiga 134 muudetakse KVTSi § 151 lõiget 1 selliselt, et kui kadett, kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist, aga nimetatakse teisele rahuaja ametikohale, siis teda ei vabastata tegevteenistusest, tingimusel, et ta on uuel ametikohal tegevteenistustähtaja lõpuni. Sätte muutmise l on kolm eesmär ki: 1) vähendada Kaitseväe töö koormust, 2) võimaldada tegevteenistust jätkata ilma seda katkestamata ja 3) vabastada tegevteenistuses jätkavad kadetid õppekulude hüvitamise kohustusest. Kehtiva regulatsiooni järgi peab Kaitsevägi tegevteenistusest vabastama kadeti , kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist. Selleks vormistatakse tegevteenistusest vabastamise käskkiri ning lisaks toimub lõpptasu ja puhkusepäevade arvestus. Kui isik soovib ja Kaitsevägi sellega nõustub, siis saab isik tulla tegevteenistusse tagasi ning selleks teeb isik taotluse ja Kaitsevägi vormistab teenistusse võtmise käskkirja. Muudatuse üks eesmärk on senist bürokraatlikku protsessi vähendada. Senise praktika järgi on kadettide hulgas neid, kes on õ pingute jooksul (enamasti juba esimesel kursusel) hinnanud realistlikult oma võimeid, võibolla ka mõistnud, et ohvitseriks saamine ei ole nende kutsumus ning nad soovivad jätkata tegevteenistuses teisel ametikohal, näiteks sõduri na 1. jalaväebrigaadi s või valida hoopis allohvitseri karjääritee. Seetõttu on eelnõu koostamisel leitud, et põhjendatud on, et enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud kadetti ei vabastata automaatselt tegevteenistusest, vaid teenistusse võtmise õigusega ülem saaks kaaluda, lähtudes isiku võimetest, oskustest, senisest töökogemusest ja motivatsioonist, isiku nimetamist teisele rahuaja ametikohale. Paragrahvi 1 punktiga 135 jäetakse KVTS § 156 lõike 2 sissejuhatavast lausest välja sõnad „proportsionaalselt tegevteenistusajaga“. KVTS § 156 lõikes 2 on sätestatud, et tegevväelane peab hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajaga ressursimahuka koolitusega seotud kulud. Viide proportsionaalsele hüvitamisele jäetakse välja, sest ressursimahuka koolitusega seotud kulud tuleb eelnõu kohaselt hüvitada kogu ulatuses, kui tegevväelane on olnud teenistuses vähem kui pool tegevteenistuses olemise kohustuslikust ajast. Alles siis , kui tegevväelane on olnud teenistuses vähemalt pool kohustuslikust ajast , hakkab ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus vähenema – see sätestatakse KVTS § 156 uues lõikes 5 1 . Ressursimahuka koolitusega seotud kulu hüvitamise kord on reguleeritud KVTS § 156 lõike 7 alusel kehtestatud kaitseministri 6. veebruari 2013 . a määrus nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ (edaspidi ressursimahuka koolituse määrus ) . Võttes arvesse Riigikohtu põhiseaduslik k u se järelevalve kolleegiumi 4. veebruari 2020 . a otsust nr 5 19 44 , tagatakse muudatusega ressursimahuka st koolitusest tuleneva teenistuses olemise kohustuse ja ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise regulatsiooni õigusselgus . Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas KVTS-i ja KVTS § 156 lõike 7 alusel kehtestatud ressursimahuka koolituse määruses esialgse taotletud eesmärgiga tagada ressursimahukal koolitusel viibinud tegevväelaste teadmiste rakendamine ettenähtud aja jooksul riigikaitse edendamise hüvanguks (vt ka eelnõu § 1 punkti 137 selgitust) . Paragrahvi 1 punktiga 136 muudetakse KVTS § 156 lõiget 4. Kehtiva sõnast u se kohaselt kohaldub lõikes 4 toodu üksnes tegevväelaste le , kes on määramata ajaga tegevteenistuses – see tingimus jäetakse eelnõuga välja. Muudatuse põhjuseks on p raktikas ette tulnud olukor rad, kus tähtajalises teenistussuhtes olev tegevväelane saadekatse ressursimahukale koolitusele, mille ga kaasnev teenistuses olemise kohustuse tähtaeg on varasem kui tegevväelase tähtajalise tegevteenistuse tähtaeg ning sellisel juhul muudetakse tema tegevteenistuse tähtaeg varasemaks . Kirjeldatud praktika, kus tegevväelane võetakse uuesti tegevteenistusse lühema tähtajaga , kui oli eelnev tegevteenistuse tähtaeg , ei ole mõistlik ja toob kaasa asjatu töö koormuse. Edaspidi ei ole vaja tähtajalisi teenistussuhteid selle tõttu ümber vormistada. Muudatuse kohaselt ei pea tähtajaliselt tegevteenistuses olev isik , nagu ka määramata ajaga tegevteenistuses olev isik , hüvitama ressursimahuka koolituse kulu, kui ta on olnud teenistuses kohustusliku aja. Samuti muudetakse ressursimahukale koolitusele saatmise haldusakti nimetust (lähetamise käskkiri asendatakse saatmise otsus ega ) ja sõn astatakse senisest üldisemalt . Koolitusele saatmine ei toimu alati käskkirja alusel ja läbi lähetuse. Näiteks on Balti Kaitsekolledži õppurid nimetatud õpingute ajaks vastavatele rahuaja ametikohtadele asukohaga Tartus, kus paikneb ka Balti Kaitsekolledž. Sellisel juhul lähetust ei vormistata. Seega ei ole otstarbekas siduda ressursimahuka le koolitusele saatmi st konkreetse haldusakti nimetusega. Samuti on muutunud Kaitseväe personali andmehalduse protsessid. Alates 1. jaanuarist 2017 . a on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh lähetusi, väikse töö koormusega. Paragrahvi 1 punktiga 137 täiendatakse KVTS § 156 uue lõikega 5 1 . Muudatusega sätestatakse ressursimahuka koolit u se kulu hüvitamise proportsionaal ne vähenemine : 1) vähenemine algab peale seda, kui on täitunud pool tegevteenistuses olemise kohustuse ajast; 2 ) kohustuse vähenemisel võetakse arvesse üksnes aeg, mis järgneb poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisele (st et arvesse ei võeta kogu kohustuslikku tegevteenistuses olemise aega) . Sama kord kehtis ressursimahuka koolituse määruse kohaselt kuni Riigikohtu põhiseaduslik k u se järeleval ve kolleegium i 4. veebruari 2020 . a otsuseni nr 5 19 44 (vt otsuse p unkti d 16 ja 19). Peale nimetatud otsuse tegemist muutis kaitseminister 2. mail 2020. a ressursimahuka koolituse määruse vastavaks KVTS § 156 lõikele 2, mille kehtiva sõnastuse kohaselt on tegevväelane kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama proportsionaalselt kohustusliku tegevteenistusajaga, mis kaasneb ressursimahukal koolitusel osalemisega ehk ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt ühe kuu kaupa alates koolituse algusest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni. Eelnõuga muudetakse viidatud regulatsiooni. KVTS § 156 l õike 2 sissejuhatav lauseosa on seni sõnastatud: „Tegevväelane on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajaga ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu / . ../, mida riik on kandnud, kui: /.../.“. Proportsionaalsuse väljatoomine KVTS § 156 lõikes 2 ei ole vajalik , sest viidatud lõikes on sätestatud üldnorm , mille kohaselt tuleb ressursimahuka koolitusega seotud kulu hüvitada ning sellele järgnevates lõigetes on välja toodud erandid, mille korral ei tule kool ituskulusid hüvitada (lõiked 3 – 5) ja olukord , kus kulu hüvitamise kohustus proportsionaalselt väheneb (uus lõige 5 1 ) (vt ka eelnõu § 1 punkt i 1 35 selgitust). KVTS § 156 lõike s 6 sätest atakse , et tegevteenistuses olemise kohustus ei tohi koos ressursimahukal koolitusel viibitud ajaga olla pikem kui kümme aastat. See tähendab, et ressursimahukal koolitusel osalemise ga seoses tegevväelasele pandud tähtaeg s e tegevteenistuses olemise kohustuse puhul hakkab tähtaeg kulgema koolituse esimesest päevast. Viimati nimetatu on erinev võrreldes enne 2013. a 1. aprilli kehtinud KVTSiga , mille § 180 1 l õike 2 p unkti 1 kohaselt hakkas tegevteenistuses olemise tähtaeg kulgema pärast ressursimahuka koolituse läbimist. Pikaajaliste sõjaväeliste koolituste puhul on tavaline, et koolituse lõpuaeg võib muutuda, seda eriti teiste riikide relvajõudude poolt korraldatavate koolituste puhul. Ressursimahukad koolitused tegevväelastele võivad koosneda erinevatele aegadel toimuvatest osadest. Selliste praktiliste koolitusvormide puhul sõltub nende toimumine õppevahendite ja taristu kasutusvõimalustest ( eriti kui koolitus toimub välisriigis ) , mis ei pruugi koolituse alguses olla ajaliselt veel määratud. Seega ei ole alati ressursimahuka koolituse lõpuaega, mil loetakse isiku kvalifikatsioon omandatuks, koolituse alguses võimalik määrata. Seega on tegevteenistuses olemise kohustuse aja kulgemise algusaja sidumine koolituse algusega selgem ka tegevväelasele, kellel on üheselt selge enne ressursimahuka koolituse nõusoleku andmist kui pikalt tema siduvusaeg kehtib. Kuigi KVTS § 156 l õike 6 kohaselt hakkab tegevteenistuses olemise tähtaeg kulgema koolituse esimesest päevas ei saa hüvitatava koolituse kulu vähenemine olla seotud koolituse algusega. Eelnõu kohaselt on hüvitatava koolituse kulu vähenemine seotud poole kohustusliku tegevteenistusaja täitumisega. Kui vähenemine oleks seotud koolituse algusega, siis oleks oluliselt riivatud riigi (Kaitseväe) huvi. Nimelt koolitusel osalev tegevväelane ei ole asunud omandatu rakendamisele Kaitseväe huvides ehk koolituse eesmärk ei ole veel saavutatud, mistõttu on riigile kahjulik, kui koolituse kulu hakkab vähenema koolituse algusest arvates. Kaitseväe koolitusplaan peab arvestama ka pikaajalise võime planeerimisega – Kaitseväe võimekust arendatakse pikaajalises perspektiivis kuni kümme aastat ette. Uute võimete või olemasolevate võimete uuendamisel tuleb arvestada piiratud ressursiga, selleks on nii inimressurss kui ka finantsressurss. Inimressursi planeerimisel on oluline, et teatud võime kavandatud rakendamise ajal oleks olemas väljaõpetatud personal. Nii näiteks, kui riik (Kaitsevägi) otsustaks muretseda hävituslennukid, siis tuleb planeerida lisaks ostmisele ja toetavala taristule ka personal, kes hakkab lennukeid käitama (mehaanikud, lennujuhid, piloodid jne). Seega tuleb kavandada ka koolitusi. Kuna koolitamine on kulukas, tuleb planeerida koolitusi nii, et see ei kahjustaks olemasolevaid tegevusi (nt ei ole võimalik kõiki korraga koolitusele saata, vaid seda tehakse üksikute tegevväelaste kaupa). Siit tekib ka vajadus, et koolitatu oleks teenistuses sellel ajal, kui koolitusel omandatut on reaalselt vaja kasutada. Eeltoodust lähtuvalt (ressursside pikaajaline planeerimine) ei ole riigil alati võimalik rakendada koolitusel omandatut vahetult pärast koolitust, vaid see võib toimuda mõningase viivitusega, mis tähendab, et riik hakkab ka tehtud kulust saama tööd /kasu tagasi viivitusega. Paragrahvi 1 punktiga 138 muudetakse KVTS § 156 lõikes 7 toodud volitusnormi ja jäetakse välja tekstiosa „määramata täht ajaga“. Senine sõnastus piiras ressursimahuka koolituse korral tegevteenistuses olemise kohustuse määramise üksnes määramata tähtajaga tegevteenistuses olevatele isikutele. Samas on praktikas tekkinud olukordi, kus määratud tähtajaga tegevteenistuses olev isik saadetakse ressursimahukale koolitusele, kus tegevteenistuses olemise tähtaeg on varasem kui isiku tegevteenistuses olemise tähtaeg. Sellistes olukordades on olnud probleeme koolitusele suunamisel tegevteenistuses olemise tähtaja määramisel, kuna ressursimahuka koolituse määruses toodud tähtaeg kehtib üksnes määramata tähtajaga tegevteenistuse korral. Muudatus toob kaasa suurema õigusselguse ja ressursimahuka koolituse tegevteenistuses olemise kohustuse ühetaolise rakendamise kõikidele tegevväelastele. P aragrahvi 1 p unktiga 139 muudetakse KVTS § 156 l õiget 8. Muudatusega asendatakse sõna „lähetatakse“ üldisemaga – „saadetakse“ (lähetatakse koolitusele vs saadetakse koolitusele) . Vaata sel gi tust eelnõu § 1 punkti 13 6 juures . Paragrahvi 1 punktiga 140 täiendatakse KVTSi 9 1 . peatükiga „Kaitseväekohust use täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal “. Lisatud peatüki esimene jagu sätestab kaitseväeteenistuse, sealhulgas tegevt eenistuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Lisatud § 156 1 sätestab kaitseväeteenistuse nõuete rakendamise, mis põhineb RiKS § 57 lõigetel 6 ja 7. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni a jal tuleb kaitseväeteenistus korraldada ümber ning seetõttu on lisatud sätted, mis reguleerivad tavapärasest kaitseväeteenistuse korraldusest erinevat korda. Samal ajal kehtivad KVTS sätted edasi, kui nende kohta ei ole sätestatud , et neid ei kohaldata või ei ole ette nähtud erinorme. Uues KVTSi peatükis n ähakse ette erisusi KVTSi kohaldamisel. Erisused avalduvad kahel moel: üldised erisused, mis kehtivad näiteks täpsemalt sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, ning erisused, mis kehtivad sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase kohta. Ettenähtud erisused võimaldavad Kaitseväel paindlikult ja ressursisäästlikult asuda ettenähtud ülesandeid täitma. Oluline on välja tuua asjaolu, et mobilisatsiooni väljakuulutamise korral väheneb Kaitseväe võime administreerida rahuaja protseduure, kuna keskendutakse peamiselt sõjaliste ülesannete täitmisele, mis nõuavad täiendavaid ressursse nii materjalide kui tegevväelaste näol. Näiteks ei kohaldu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tegevväelastele ettenähtud teenistusalased tagatised, mis on toodud KVTS 11. peatükis, täpsemalt §-des 192–204 1 . Asudes sõjaaja ülesandeid täitma, k.a mobilisatsioon, ei ole Kaitseväel võimalik tagada kõiki teenistusalaseid tagatisi, peamine eesmärk on tagada formeeritud üksustele ülesannete täitmiseks vajalik toitlustus, meditsiiniabi, riietus jms. Arvestades võimalusega, et sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumine võib toimuda erinevates olukordades, nähakse eelnõus sõjaaja ülesandeid täitma asunud tegevväelastele ette teenistuskorralduslikud erinevused. Näiteks ei kohaldu nende puhul KVTSis toodud lähetuste sätted – riigisisest lähetust ei toimu ja lihtsustatakse välislähetusse saatmist. Palgakorralduses nähakse ette erinevusi ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelast ei nimetata ega vabastata rahuaja ametikohalt. Sõjaaja ametikohale asunud tegevväelase kohta ei kehti rahuaegsed töö- ja puhkeaja regulatsioonid jne. Erisuste tegemine on vajalik sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelaste teenistuskorralduse lihtsustamiseks, mis aitab tagada Kaitseväe üksuste valmiduse sõjaliste ülesannete täitmisel. Lisatud §-ga 156 2 sätestatakse tegevteenistuse nõuete rakendamine, mis põhineb RiKS § 57 lõigetel 2 ja 3 ning § 75 lõikel 1. Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja otsuse suunamise jätkumise kohta või peatatud tegevteenistussuhte peatumise jätkumise kohta. On tavapärane, et osa tegevväelasi on rahuajal suunatud väljapoole Kaitseväge sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale, see tagab vajaliku oskusteabe olemasolu eri valdkondades, mis on seotud riigikaitsega. Lähtuvalt olukorrast ja suunatud tegevväelase ülesannete iseloomust võib Kaitseväe juhataja otsustada tegevväelase suunamise jätkumise, näiteks on tegevväelased suunatud Kaitseministeeriumi ameti- või töökohtadele nii ministeeriumi tavapäraseid ülesandeid täitma kui kaitseatašeedeks välisriikidesse. Mitmel juhul on kindlasti põhjendatud tegevväelase suunamise jätkumine. Samuti võib Kaitseväe juhataja otsustada teenistussuhte peatumise jätkumise ka juhul, kui tegevväelane osaleb näiteks rahvusvahelisel tsiviilmissioonil. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud kaitseväelaste rahuaja ametikohale nimetamist ja ametikohalt vabastamist ei toimu, kuna Kaitsevägi on asunud/asumas täitma talle ettenähtud sõjaaja ülesandeid ja tavapärane rahuaegne tegevus, reservüksuste väljaõpe ja sõjategevuseks ettevalmistus, peatub või toimub teistsuguses mahus. Samuti on oluline rahuaegse tegevuse töö koormuse vähenemine, mille arvelt teostatakse sõjaaja üksuste administreerimist: teenistusse võtmist, ametikohale määramist jms. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni a jal võib tekkida vajadus edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks kutsuda tagasi suunatud tegevväelane ja lõpetada tegevteenistussuhte peatumine. Tegevväelane, kes on suunatud sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale teise asutusse, või kellega on peatatud teenistussuhe kas tegevväelase soovil, distsiplinaarmenetluse ajaks, rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemiseks, välisteenistuses viibimise ajaks või muudel juhtudel, peab olema valmis tagasikutsumiseks edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Tegevväelase suunamise lõpetamise ja tagasikutsumise otsustuspädevus on antud Kaitseväe juhatajale. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest. Kui rahuaja ametikohal teeniv tegevväelane määratakse (näiteks lisaõppekogunemise ajal või mobilisatsiooni korral) kaitseolukorra ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, eeldatakse, et tema tegevus on sellest hetkest suunatud riigi sõjalisele kaitsmisele ning sellises olukorras kehtivad tema kohta ka täiendavad piirangud. Näiteks ei kohaldu talle enam töö- ja puhkeaja reeglid ning ta on pidevalt Kaitseväe käsutada. Sellises olukorras ei pruugi tegevväelane olla võimeline täitma seniseid rahuaegseid ülesandeid. Samuti ei kohaldu tegevväelasele tema rahuaja ametikoha ametijuhendis toodu. Lisatud §-ga 156 3 sätestatakse vabatahtlike tegevteenistusse võtmine sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal. Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib võtta tähtajatult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isiku, kes: 1) on täieliku teovõimega; 2) on lõpetanud vähemalt põhikooli 2. kooliastme; 3) vastab tegevväelase tervisenõuetele; 4) omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet; 5) on vähemalt 18-aastane; 6) ei ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses ( edaspidi RPKS ) sätestatud vanaduspensioniikka. Vabatahtlikult tegevteenistusse võtmise tingimused sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal põhinevad RiKS §-de 73 ja 74 ja sõnastusel. Vajaliku oskusteabega kaitseväekohustuseta isiku võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võtta tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, kui see on vajalik Kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks. Näiteks võib selliseks olukorraks olla juhtum, kus kaitseväekohustuseta isik, kes on vajalike insenertehniliste teadmistega, soovib osaleda tegevväelasena Kaitseväe ridades ja sellist oskusteavet on Kaitseväele vaja. Samuti võib tekkida olukordi, kus Kaitseväe ridades soovib sõjategevuses osaleda välisriigi kodanik. Täiendavalt võib soovida vabatahtlikult tegevteenistusse asuda ka eelneva väljaõppega reservis olev isik. Arvestades reservüksuste väljaõppemahtu ja Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri põhivalmidus- ja täiendreservi mahtu, mis on kokku u 110 000 inimest, on täiendavalt teenistusse võetavad läbinud sõjaväelise väljaõppe kas ajateenistuses või tegevteenistuses, kuid ei kuulu konkreetse mobilisatsiooni alla. Vabatahtlikult tegevteenistusse võetavate isikute oskuste kohta konkreetseid nõudeid ei kehtestata – oluline on, et isik omaks Kaitseväele vajalike oskusi ja väljaõpet, sh keelenõuet suhtlemiseks, mis ei pruugi olla eesti keel. Juba praegu toimub teatud tasemel Kaitseväe tegevus inglise keeles, seega ei ole mõtteks seada piirangut üksnes eesti keele valdamisele. Samuti peab isik vastama tegevväelase sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni aja tervisenõuetele ning olema vähemalt 18 aastat vana ja täieliku teovõimega. Tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks ei või võtta RPKSis ettenähtud vanaduspensioni east vanemat isikut. Vanaduspensionieana mõistetakse RPKS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt isikut, kes on saanud 65-aastaseks (üleminekuajal kohalduvad erisused RPKS §-s 7 sätestatu kohaselt). Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitsevägi, lähtudes Kaitseväe vajadustest, nt milliste oskuste ja väljaõppega inimest on neil teenistusse vaja võtta. Teenistusse võtmise nõuetele vastavust hindab Kaitsevägi. Isik väljendab oma vaba tahet ja soovi tegevteenistusse asumiseks taasesitamist võimaldava avaldusega. Kaitseväekohustuseta isik võetakse tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma tähtajatult. Isiku tegevteenistusse võtmisest teavitatakse KRAd , kus kantakse vabatahtlikult tegevteenistusse võetud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena. Eelneva kaitseväekohustuseta isiku kaitseväeteenistusse sõjaaja ametikohale võtmisel ei teki tal kaitseväekohustust, vaid ta on tegevteenistuses vabatahtlikkuse alusel. Tähtis on silmas pidada, et selle isiku mobilisatsiooni väljakuulutamise korral tegevteenistusse võtmisel kohalduvad talle kõik sõjaaja ametikohal olevale tegevväelasele kohalduvad sätted. Tegevteenistusest vabastamisel kustutatakse vabatahtliku isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist. Isiku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võtmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Lisatud §-ga 156 4 sätestatakse tegevväelase töö- ja puhkeaja ning puhkuse erisused, mis põhinevad RiKS § 61 sõnastusel. Kaitseolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes ei kohaldata ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, valveaega, ületunnitööd , ööajal ja riigipühal tehtavat tööd, puhkeaega ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid. Eelnõuga antakse Kaitseväe juhatajale volitused sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse, sealhulgas töö- ja puhkeaja korraldamiseks. Nimetatud erandi tegemine on vajalik, kuna nt sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik pidada arvestust tööaja ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja kohta. Sellistes olukordades suureneb Kaitseväe isikkoosseis sel teel, et reservväelased on kohustatud täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. See omakorda eeldab teenistusega kaasneva asjaajamise muutmist igasuguste arvestuste lihtsustamise abil, mis võrreldes rahuaja koosseisuga omakorda vähendab proportsionaalselt vajadust personalitööd tegeva isikkoosseisu järele. Oma tegevuste planeerimisel ja rakendamisel peab Kaitsevägi tagama tegevväelastele olukorrast lähtuvalt mõistliku puhkeaja, näiteks staabitööd tegevale tegevväelasele on võimalik tagada regulaarne puhkamisvõimalus, samas aga ülesannet täitval manööverüksusel ei pruugi olla võimalust tagada puhkamisvõimalust 24, 48 või isegi 72 tunni jooksul, üksusel on võimalik puhata alles tegevuse intensiivsuse langemisel või alles peale ülesande täitmist. K õrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal otsustab tegevväelase puhkuse katkestamise Kaitseväe juhataja, kuna sel ajal ei pruugi olla vajadust kõigi tegevväelaste puhkuse katkestamiseks, vajadus võib olla üksustel või teatud ametikohtadel teenivatel tegevväelastel. Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõik tegevväelaste puhkused ning kõik tegevväelased on kohustatud viivitamata ilmuma neile teatavaks tehtud sõjaaja ametikoha asukohta või teise varem teatavaks tehtud asukohta. Aktiivses teenistuses olevate isikute kiireloomuline tagasipöördumine oma teenistuskohta tagab operatiivsuse ja võimaldab juba rivis olevat koosseisu kasutada esmaste ohtude tõrjumisel ning mobilisatsiooni välja kuulutamise korral kaitseväekohustuslaste teenistusse kutsumisel. Tegevväelase rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsendaja puhkus ja lapsehoolduspuhkus ei katke, kuna need on vahetult seotud lapse saamise või väikelapse hooldamisega. Kaitseväe juhataja poolt kehtestatavas sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse ning töö- ja puhkeaja korras on võimalik täpsustada puhkeaegadega seonduvat. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise aega ei arvestata tegevväelase rahuaja ametikoha põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, mis tähendab, et puhkusepäevi selle aja eest ei kogune. Lisatud § 156 5 sätestab tegevväelase lähetamisega seonduva ja tugineb RiKS § 75 sätetele. Nähakse ette sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelaste lähetuskorraldus, mis arvestab asjaoluga, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvat tegevväelast riigisiseselt ei lähetata, kuna sõjaaja ametikoha asukohana on käsitletav kogu riigi territoorium. Välisriiki lähetamise puhul peab eemal viibimine olema seotud antud korraldustega, ülesannete täitmisega jms. Eelnõuga antakse Kaitseväe juhatajale volitus kehtestada sõjaväelise ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamise ja lähetusega seotud kulude hüvitamine, kui tegevväelane lähetatakse välisriiki lühiajaliselt või seal riiklikke ülesandeid täitma kauemaks kui kuueks kuuks. Lähetusega seotud kulud ja lähetusse saatmise kord võivad sõltuda paljuski kujunevast olukorrast ja vajadustest, Kaitseväe juhatajal on võimalik kehtestada sobiv regulatsioon välislähetuste administreerimiseks, tagades samas tegevväelaste teadlikkuse lähetusega seotud kulude katmisest. Ühe muudatusena nähakse ette, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamisel päevaraha ei maksta. Erisätte ajendiks on asjaolu, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kaetakse kõik teenistusega seotud kulud, sh majutus, toitlustus ja riidevarustus, seega ei ole põhjendatud päevaraha maksmine, kuna kulu kaetakse otse Kaitseväe poolt. Samuti ei loeta lähetuseks sõjalisel operatsioonil osalemist välisriigis. Kui viiakse sõjalisi operatsioone läbi välisriigis, siis sellisel juhul on tegemist operatiivülesande täitmisega, mille ajal tagatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele ülesande täitmiseks vajalikud vahendid. Lisatud § 156 6 sätestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase teenistusalaste piirangutega seonduva ja tugineb RiKS § 76 sätetele, mis sätestab teenistusalased piirangud sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelasele. Tegevväelase teenistusvälisele tegevusele piirangute seadmisel on arvestatud PS sätestatuga ja asjaoluga, et tegevväelane kui sõjalise jõu kasutamise võimalusega riigiteenistuja panustaks oma aega ja energiat teenistusülesannete täitmisse, ta peab oma otsustes olema erapooletu ega tohi olla mõjutatud teenistusega mitteseotud ülesannetest. Vastavalt PS §-le 125 ei või tegevväelane osa võtta ühegi erakonna tegevusest, mis omakorda eeldab ka talle usaldatud võimu kasutamata jätmist ühe või teise erakonna kasuks, sealhulgas ei tohi tegevväelane tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega. Kui rahuajal on tegevväelasel lubatud töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist tasu eest, siis sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelasel tuleb rakendada oma aeg ja energia maksimaalselt teenistusülesannete täitmisele, mistõttu ei ole tal lubatud sel ajal töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul töö- või ametikohal. See tähendab ka seda, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane ei saa täita ülesandeid osakoormusega. Toimingute, tehingute või otsuste tegemisel peab tegevväelane järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane ei tohi streikida või osaleda muudes surveaktsioonides, mis häirivad sõjalise riigikaitse korraldamist. Tegevväelasel on keelatud streikida ka rahuajal ja streigikeeld põhineb ATSis sätestatud ametniku streigikeelule (ATS § 59). Lisaks streigikeelule on sätestatud, et tegevväelane ei tohi osaleda ka muudes surveaktsioonides, mis häirivad sõjalise riigikaitse korraldamist. Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik ja tegevväelane teostab avalikku võimu riigikaitse tegevuse kaudu, mis on ka riigi üks tuumikfunktsioone ning seetõttu ei ole tegevväelasel lubatud sõjaaja ametikoha ülesandeid täites streikida ega osaleda surveaktsioonides. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitval isikul on õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest. Avalikus teenistuses oleva isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub tema ametikohal selleks ajaks, kui isik täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid Kaitseväes. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelane ei tohi töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul ameti- või töökohal, mistõttu tuli eelnõus lähtuvalt TLSi loogikast ja ATSi loogikast sätestada töötajatele õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest ning ametnikele avaliku võimu teostamise õiguse peatamine. TLS § 19 sätestab näiteks, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, kui ta on ajutiselt töövõimetu, kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel jne. ATS § 83 sätestab näiteks, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks, õppekogunemise ajaks ja ajaks, kui reservväelane ei saa mobilisatsiooni tõttu täita oma teenistusülesandeid, ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all jne. Lisatud § 156 7 sätestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelase palgaga seonduva ja tugineb RiKS § 77 sätetele. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister määrusega. Riigikaitse arengukava kohaselt nähakse rahuajal ette teenistuses 3 600 tegevväelast ja vastavalt sellele on arvestatud ka eelarvelised vahendid palgakuludeks. Kaitseväe kiirreageerimisvalmiduse struktuuri mahtu arvestades kasvaksid rahuaja palgakorralduse kohaselt kulutused tegevväelaste palkadele sõjaajal märkimisväärselt. Arvestades vahendite piiratust, võib see osutuda riigile üle jõu käivaks. Et täita riigikaitseülesandeid ja samal ajal tulla toime kasvavate kuludega, nähakse ette sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvatele tegevväelastele erineva palgaastmestiku kehtestamine, mis võib olla madalam kui rahuajal. Sarnaselt teiste tegevväelaste palga muutmisega on ette nähtud ka Kaitseväe juhataja palga vähendamine: erinevalt KVTSi regulatsioonist nähakse eelnõus ette, et Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga määrab kaitseminister, kuna tegemist on eriolukorraga ja ei ole mõistlik jätta seda töö koormust Vabariigi Valitsuse kanda. Oluline on välja tuua veel asjaolu, et mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal tagab Kaitsevägi sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvatele tegevväelastele majutuse ja toitlustuse, mis suurendab Kaitseväe kulutusi tegevväelastele veelgi, samas jäävad tegevväelastel endil need kulutused osaliselt kandmata. Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja, kes saab ette näha palgaastmestiku kohaldamise lähtuvalt sõjaaja ametikoha ülesannete iseloomust ja ametikoha positsioonist Kaitseväe struktuuris. Samuti on Kaitseväe juhatajal pädevus kehtestada palga maksmise perioodilisus ja viis, näiteks ei pruugi olla võimalik maksta palka kord kuus, vaid seda võib olla vaja teha sagedamini või maksta palk välja sularahas, kuna elektrooniliselt ei pruugi palga maksmine osutuda võimalikuks. Lisatud § 156 8 sätestab sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemise alused ja tugineb RiKS § 78 sätetele. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine võib lõppeda tegevväelase tegevteenistussuhte lõppemisega või tegevväelase asumisega rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane ei saa lahkuda tegevteenistusest omal soovil, samuti ei ole tegevteenistussuhte lõppemise aluseks rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavus, koondamine jm. Tegevväelase teenistussuhe lõpeb tema surma korral. Samuti vabastatakse tegevteenistusest tegevväelane, kes nimetatakse Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liikmeks. Tegevväelase vabastamise aluseks on tegevväelase terviseseisundi mittevastavus tegevväelase teenistusülesannete täitmise tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust hindab Kaitseväe juhataja määratud arst . Tegevteenistus lõpeb RPKSis sätestatud vanaduspensioniea saabumisel. Tegevväelase võib vabastada ka Kaitseväe ettepanekul, näiteks kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda isikul teenistust jätkata, tegevväelase ametikoha funktsiooni äralangemisel . Selliseid olukordi võib esineda, kus teatud üksuste tegevus lõpeb või lõpetatakse ja tegevväelasele ei ole teist ametikohta pakkuda või kui sõjaseisukorra järgselt hakatakse mobiliseeritud üksusi demobiliseerima, see tähendab tegevväelasi teenistusest vabastama, või asuvad nad täitma rahuaja ametikoha ülesandeid. Tegevväelane vabastatakse tegevväelase teadmata kadunuks jäämise korral või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui kohtuotsusega mõisteti tegevväelasele karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise. Tegevteenistussuhte lõpetab sarnaselt rahuajaga Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem KVTS § 141 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Samuti võib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud (juba varasemalt tegevteenistuses olnud) tegevväelase vabastada sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest. Osalise mobilisatsiooni korral võib esineda olukordi, kus demobilisatsiooni välja ei kuulutata, aga üksusi formeeritakse rotatsiooni korras, kus eelnevalt formeeritud üksuse isikkoosseis vabastatakse teenistusest Kaitseväe ettepanekul. Sellise olukorra puhul võib osutuda vajalikuks tegevväelase vabastamine sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest ja tema asumine rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele. Selliselt on tagatud paindlikkus inimressursi kasutamise osas. Tegevväelase rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise otsustab Kaitseväe juhataja või vastava volituse korral pädev ülem. Lisaks eelnevalt toodud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemise alustele võib Kaitseväe juhataja ametikohal oleva tegevväelase vabastada Vabariigi Valitsuse ettepanekul, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ning luurekeskuse ülema võib vabastada kaitseministri ettepanekul. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema tegevteenistusest vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päevast arvates. Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitnud tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel maksab Kaitsevägi lõpparve hiljemalt teenistusest vabastamise päeval. Juhul kui kutsealused võeti tegevteenistusse mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, nende tegevteenistusest vabastamise järel neid uuesti ajateenistusse ei kutsuta ning nende ajateenistus loetakse lõppenuks KVTSis sätestatud korras. Ei ole mõistlik ega otstarbekohane kutsuda rahuaja kehtestamisel ajateenistusse väljaõppe eesmärgil endiseid tegevväelasi, kellele on antud juba vajalik väljaõpe ja kellel on olemas sõjapidamises praktilised kogemused. Lisatud § 156 9 sätestab kaitseväeteenistuse korralduse erinevused pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni väljakuulutamist ja tugineb RiKS § 80 sätetele. Sõjaseisukorra lõppemisel või demobilisatsiooni väljakuulutamisel hakatakse Kaitseväe struktuure viima sõjaajast rahuaega vastavalt olukorrale ja sellega hakatakse mobiliseeritud üksusi või lisaõppekogunemisele kutsutud üksusi demobiliseerima või kaitseväelasi teenistusest vabastama. Selle protsessiga kaasneb ka vabatahtlikult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma võetud isikute teenistusest vabastamine vastavalt olukorrale Kaitseväe ettepanekul. Teenistusest vabastamine tehakse isikule teatavaks vähemalt 14 kalendripäeva ette, see tagab tegevväelasele piisava aja teenistussuhte lõpetamisega seotud toimingute sooritamiseks ja isiklike asjade planeerimiseks. Vajaduse ja isiku valmisoleku korral võib Kaitsevägi võtta sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud isiku tähtajaliselt tegevteenistusse tähtajaga kuni viis aastat, kui ta vastab KVTS §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele (on täieliku teovõimega ja vähemalt põhiharidusega 18–60-aastane Eesti kodanik, kaitseväekohustuslane, vastab tegevväelase tervisenõuetele, on nõutava füüsilise ettevalmistusega, valdab eesti keelt nõutaval tasemel) ja KVTS §-s 92 sätestatud rahuaja ametikoha nõuetele (nõutav sõjaväeline auaste, ettenähtud taseme riigisaladusele juurdepääsu luba jm), välja arvatud ametikohal nõutav haridus ja sõjaväeline väljaõpe. Isik, kes on olnud tegevteenistuses nt sõjaseisukorra ajal ja omandanud Kaitseväele vajalikud oskused, võib osutuda oluliseks ressursiks Kaitseväe tegevuse jätkusuutlikkuse tagamisel. Kui teenistusest vabastatud isikul puudub tema auastmele vastav haridus või rahuaja ametikohal ettenähtud haridus ja sõjaväeline väljaõpe, siis tähtajaliselt tegevteenistusse võtmisel neid puudusi ei arvestata, vaid antakse aega puudused kõrvaldada. Näiteks võib tuua vabatahtlikult teenistusse võetud allohvitseri, kes määrati ohvitseri (kompaniiülema) ametikohale, kuna ta näitas üles initsiatiivi ja oskust üksust juhtida, samal ajal puudus tal kõrgharidus, mis on ette nähtud ohvitseridele rahuajal, ja ka vajalik sõjaväeline väljaõpe. Tähtajaliselt tegevteenistusse võetud tegevväelasel tuleb selle tegevteenistustähtaja jooksul omandada haridus ja sõjaväeline väljaõpe. Kui tegevväelane ei omanda tegevteenistustähtaja jooksul nõutavat haridust ja sõjaväelist väljaõpet, siis lõpeb tegevväelase teenistussuhe tegevteenistuse tähtaja lõppemisel. Teenistustähtaega ei pikendata. Isik vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta, st ilma koondamishüvitiseta või muu täiendava hüvitiseta, väljateenitud sõjaaja ametikoha palk makstakse välja. Enne sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kohustamist rahuaja ametikohal teeninud tegevväelane jätkab tegevteenistuses Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema poolt nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades talle sellest ette vähemalt 14 päeva. Uue peatüki 2. jagu sätestab kaitseväeteenistusse kutsumise mobilisatsiooni ajal . Lisatud § 156 10 sätestab õiguse mobilisatsiooni väljakuulutamise järel kutsuda sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma vähemalt 18-aastasi kaitseväekohustuslasi ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikuid (nt sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige). Tegevteenistusse asumise kohustus tehakse isikule teatavaks mobilisatsioonikäsuga. Erinevalt lisaõppekogunemisest võib tegevteenistusse kutsuda ka kutsealuseid, kes saavad väljaõppe tegevteenistusse asumise järel. Enne mobilisatsiooni välja kuulutamist kaitseväeteenistuses olnud tegevväelane ja ajateenija ning reservväelane kohustatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga. Kui mobilisatsioon on välja kuulutatud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, peab Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu andmisel arvestama RiKS § 17 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut (Vabariigi Valitsus määrab korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe üksused). Mobilisatsiooni välja kuulutamise korral otsustab kaitseväelase ettenähtud sõjaaja ametikohale asumise Kaitseväe juhataja. Enne sõjaseisukorda ei pruugi olukorrast lähtudes olla vaja, et kõik kaitseväelased asuksid kohe sõjaaja ametikohale. Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui rakendub Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 mõne teise NATO liikmesriiki tabanud ründe korral. Sel juhul võib olla vaja asuda sõjaaja ametikohale teatud üksustes või ametikohtadel teenivatel kaitseväelastel. Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikuid asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel otsustab sõjalises tegevuses osalevate üksuste arvu Vabariigi Valitsus korraldusega, mille järel otsustab Kaitseväe juhataja kaitseväelase sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asumise. Ka mobilisatsiooni väljakuulutamise järel ei pruugi olenevalt olukorrast olla vaja, et kõik kaitseväelased asuksid täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Mobilisatsioonikäsk toimetatakse isikule kätte sarnaselt lisaõppekogunemisel e kutsumisega (vaata § 70 1 selgituse alt). Ajateenistuses ja tegevteenistuses ning reservteenistuses olevatele isikutele tehakse Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsk (ehk tema kohustus asuda täitma sõjaaja ülesandeid) teatavaks suuliselt või taasesitamist võimaldavas vormis. Mobilisatsioonikäsu saanud isik on kohustatud ilmuma talle varem teatavaks tehtud või mobilisatsioonikäsus näidatud kogunemiskohta ettenähtud tähtpäevaks. KVTSi kohaselt teavitatakse rahuajal reservis olevat isikut ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikut sõjaaja ametikohale nimetamisest, teates märgitakse ka sõjaaja ametikoha asukoht, mis on ühtlasi kogunemiskohaks. Kogunemiskohta ilmumisel peavad isikul olema kaasas valdkonna eest vastutava ministri ehk kaitseministri kehtestatud määruses loetletud dokumendid ja esemed, mis talle on teatavaks tehtud. Kogunemiskohta saabudes teeb kaitseväekohustuslase le ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku le vastavalt vajadusele arstliku läbivaatuse Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst. Ulatuslike ning lühikese etteteatamisega formeeritavate üksuste puhul on arstliku läbivaatuse tegemine kõikidele isikutele liialt aeganõudev, selle järele puudub ka vajadus. Kogunemiskohas tehtava arstliku läbivaatuse eesmärk on seega tuvastada selliseid terviseprobleeme, mis võivad takistada sõjaaja ülesannete täitmist. Ettenähtud kogunemiskohta peavad ilmuma ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kohustatud tegevväelased, ajateenijad ja reservväelased ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikud. Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik on kohustatud mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi välisesindusega . Lisatud §-s 156 11 käsitletakse kohustusi, kui isikul ei ole võimalik kogunemiskohta ilmuda, paragrahv tugineb RiKS § 82 tekstile. Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik on kogunemiskohta ilmumata jätmisel kohustatud viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimisel Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad temal ilmuda kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. See on vajalik, kuna Kaitsevägi on arvestanud nimetatud isikute osavõtu ja panusega ning igal isikul on kindel ülesanne sõjaaja struktuuris. Mõjuva põhjuse olemasolu korral, kui isikul ei ole võimalik õigel ajal kohale jõuda, saadetakse mobilisatsioonikäsk järgmisele reservis olevale isikule. Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendavaks takistuseks on isiku: 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda; 2) viibimine rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) vabadusekaotusliku karistuse kandmine; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. Kui loetletud asjaolusid ei esine või asjaolu langeb ära, on kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud ilmuma Kaitseväkke või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. Kui isik ei ilmu eespool nimetatud asjaolude tõttu kogunemiskohta, välisesindusse või välisesinduse määratud kohta, siis peab ta ilmumata jätmist põhjendava takistuse esinemist tõendama. Kaitsevägi või välisesindus otsustab esitatud tõendite põhjal, kas isiku kogunemiskohta ilmumata jätmine oli põhjendatud või mitte. Välisesindust ei pea teavitama juhul, kui isik on vahi all või kannab vabadusekaotuslikku karistust või tema haigus ei võimalda teavitamist. Vahi all viibimise või vabadusekaotusliku karistuse kandmise korral eeldatakse, et isik ei saa kinnipidamisest tulenevalt teadet kätte ning tal ei ole ka võimalik kinnipidamise lõpuni teenistusse ilmuda. Samas rahvusvahelise tava kohaselt teavitatakse välisriigi kodaniku kinnipidamisel vastava riigi välisesindust , mistõttu võib olla teave isiku asukohast juba riigile teada. Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel loetakse, et isik on jätnud kogunemiskohta ilmumata ja teda võib selle eest karistada ning rakendada sundtoomist. Paragrahvi 1 punktiga 141 täiendatakse KVTS 10. peatüki 3. jagu §-ga 177 1 , mis sätestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele distsiplinaarkaristuse kohaldamise sõjaseisukorra ajal ning tugineb RiKS § 79 sätetele. Kaitseväe distsiplinaarsüsteem kehtib edasi sarnaselt rahuajaga ka sõjaseisukorra ajal. Kehtiv distsiplinaarmenetluse kord, mida Kaitseväes igapäevaselt rakendatakse, tagab kaitseväelase põhiõiguste kaitse ja on praktikas lihtsalt administreeritav. Samuti on oluline, et Kaitseväes tegutsevad üksuste ülemad rahuajal omandatud distsiplinaarmenetluse oskuste põhjal ja neid oskusi saab sujuvalt edasi rakendada ka sõjaseisukorra ajal. Erinev on eelnõu kohaselt distsiplinaarkaristuste kohaldamine sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele, kelle suhtes peaks saama kohaldada kõiki KVTS §-s 168 toodud distsiplinaarkaristusi (noomitus, rahatrahv, distsiplinaararest, Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine jt), sealhulgas rahuajal ainult ajateenijatele rakendatavat distsiplinaartoimkonda. Tegevväelase võib kõrvaldada sõjaaja ametikohalt distsiplinaarmenetluse ajaks, kui see osutub vajalikuks menetluse asjaolusid ja käiku arvestades. Ametikohalt kõrvaldamine saab toimuda kahel viisil: 1) distsiplinaarmenetluse all olev tegevväelane viiakse teisele ametikohale; 2) distsiplinaarmenetluse all olev tegevväelane vabastatakse kõigist teenistusega seotud ülesannete täitmisest. Kahe võimaluse sätestamine jätab otsustajale hinnata, kas menetluse huvides on piisav teisele ametikohale viimine või on vaja tegevväelane teenistusülesannetest üldse vabastada, et ta ei saaks menetlust takistada või mõjutada. Teenistusülesannetest vabastamist tuleb kaaluda olukordades, kus menetluse tagajärjel võib tekkida vajadus tegevväelane tegevteenistusest vabastada. Ametikohalt kõrvaldamise otsuse, sealhulgas kõrvaldamise viisi, peab tegema ametikoha struktuuriüksuse ülem. Teisele sõjaaja ametikohale viimisel distsiplinaarmenetluse ajaks säilitatakse tegevväelasele tema senine palk. Lisaks võib tegevväelase viia teisele ametikohale koos senise palga säilitamisega, kui tema teenistusalase tegevuse suhtes on algatatud kriminaaluurimine ning kui uurimise aluseks oleva süüteo eest võib süüdlasele määrata KarS 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos või §-de 435 ja 447 alusel vähemalt kuni viieaastase vangistuse. Kui ei ole võimalik isikut teisele ametikohale viia (nt struktuuriüksuses puudub vaba koht), siis võib ülem erandina teisele sõjaaja ametikohale viimise asemel anda tegevväelasele ametikohaväliseid tööülesandeid, vabastades ta senise ametikoha teenistusülesannete täitmisest osaliselt või täielikult. Teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, tema senine palk 50 protsendi ulatuses. Tegevväelase teenistusülesannete täitmisest vabastamise või teisele ametikohale viimise otsustab tegevväelase teenistuskoha ülem. Paragrahvi 1 punktiga 142 muudetakse § 194 lõiget 4 , mis käsitleb teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isikule tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite tagamist ning raviga seotud kulu katmist. Muudatus on seotud Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega . Eelnõu jõustumisel korraldatakse k omisjoni funktsioonide täitmine Kaitseväe kaudu ning Kaitseväe juhataja saab õiguse määrata kindlaks arsti või arstid, ke s asuvad täitma terviseseisundi hindamisega seotud ülesandeid. Terviseseisundi hindamisega tuvasta takse teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse korral ravi vajadus ning teenistusest vabastatud isikule tagatakse ka edaspidi tervishoiuteenus ed , meditsiiniseadme d ja ravimi d raviplaani alusel . Vastavad muudatused tehakse ka KVTS § 194 lõike 5 alusel kehtestatud kaitseministri määruses . P aragrahvi 1 p unktiga 143 muudetakse KVTS § 198 l õiget 3. Muudatus tuleneb Kaitseväe personali andmehalduses toimunud muu datustest . Alates 01.01.2017 on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh. lähetusi, väikse töö koormusega. Kuna RTIPis lähetuse haldamisel ei vormistada käskkirja vaid lähetuskorraldus ei ole KVTSis lähetuse käskkirja välja toomine enam asjakohane. P aragrahvi 1 p unkti de ga 144 – 146 muudetakse KVTS § 199 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2 , lõige 4 tunnistatakse kehtetuks . Muudatusega l aiendatakse psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise tagamist ka teenistusest mittetingitud hukkumise või püsiva vigastuse tekkimise puhul. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus traagiline sündmus on aset leidnud kaitseväeteenistuse s teenistusülesannete täitmise l , kuid ei ole sellest põhjustatud. Kaitseväelaste pereliikmed on aga sageli väga tihedalt seotud Kaitseväega ning seega on optimaalne ja kohane nende perede abistamiseks laiendada Kaitseväe võimalusi. Hinnanguliselt vajab taolist abi aastas üks perekond. Vastavalt kehtivale korrale on KVTS § 199 alusel kaitseväelase pereliikme le võimalik osutada psühholoogi li st abi, sotsiaalnõustamist või taastusravi vaid siis, kui hukkumine või püsiv tervisekahjustus on tingitud teenistusest. Reaalsetes olukordades tuleb arvestada aga sellega, et kaitseväelase pereliikmed on seotud ja integreeritud teenistusse palju rohkem, kui välja paistab. Kasutusel on nn ahnete institutsioonide (ingl keeles greedy institutions ) teooria , mis selgitab, et teatud tööandjad/institutsioonid ei soovi jagada oma liikmeid teiste institutsioonidega (nt perega). Nii näiteks on relvajõudude poolt sõjaväelastele esitatavad nõuded suhteliselt piiravad (tööaeg, töö asukoht, pidev valmisolek, sagedased lähetused, valmidus ennastohverdavalt käituda jne) ning mõjutavad olulisel määral ka teenistuses mitteolevaid pereliikmeid. Kui isiku surm või püsiva vigastuse teke on seotud t eenistus ülesande täitmisega, siis avaliku sektori tööandjate puhul on tavapärane, et tööandja täidab selle traagilise sündmusega seotult oma kohustused nii töötaja kui ka tema pereliikmete ees seadustes sätestatud korras ja ka üldinimlikku hoolivust ülesnäitaval viisil. Samuti on arusaadav, et kui hukkumine või püsiva tervisekahjustuse teke leiab aset töövälistel põhjustel, siis tööandjalt ei oodata vastutuse ülesnäitamist. Siinkohal tuleb aga arvestada sõjaväelise tööandja eelkirjeldatud eripäradega, sest pereliikmed on enamasti mitteametlikul moel üsnagi olulisel määral integreeritud sõjaväelisse struktuuri (näiteks elukoha või lähituttavate kaudu). Praktilises elus on ette tulnud olukordi, kus kaitseväelane on hukkunud teenistus ülesannete täitmise ajal (nt sooritanud enesetapu Kaitseväe territooriumil ) , mistõttu on olnud vajalik tema pereliikmete psühholoogiline nõustamine kaitseväeteenistuse spetsiifikast lähtudes. Kehtiva korra järgi ei ole perekonnal õigus sellist teenust nõuda, kuid erialaselt on ilmselge, et leina ja uue olukorraga toimetulemiseks on mõeldamatu, et Kaitsevägi ignoreerib perekonda ja perekonna abivajadust. Seni on sellist abi osutatud Kaitseväe psühholoogide ja sotsiaaltöötajate poolt. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus Kaitseväe psühholoog või sotsiaaltöötaja ei saa geograafilisel põhjusel või abivajaduse spetsiifika (nt olukorras, kus on vaja lastepsühholoogi või võlanõustamist) tõttu kõige paremini pereliikmeid aidata. Seega tekivad eelnõu jõustumise järel Kaitseväele laiemad võimalused hukkunud kaitseväelase pereliikme te abistamiseks. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KVTS § 199 lõige 4, kuna teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase pereliikmetele taastusravi tagami ne ei ole põhjendatud . Taastusravi osutamine on näidustatud vaid füüsilise tervisekahjustuse korral, kuid teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmete puhul seda olla ei saa ning taastusravi järele ei ole kunagi ka vajadust tekkinud. TTKS § 52 lõike 2 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt on teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perelii kmetele võimaldatud taastusravi Kaitseministeeriumi hallatava riigiasutusena tegutsenud Seli Tervisekeskuses (alates 1. jaanuarist 2020. a Kaitseväes), kuid sisuliselt on tegemist olnud siiski psühholoogilise abi osutamisega ning see võimalus on jätkuvalt tagatud ka edaspidi . Paragrahvi 1 punkti de ga 147 ja 148 muudetakse § 202 lõike 1 ja § 203 lõike 1 sissejuhatavas lauses viidet teenistusalaste tagatiste paragrahvidele, jättes välja viite § - le 199. KVTS § -s 199 perekonnaliikme psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise puhul on kirjaliku taotluse esitamine ja lisauurimise tegemist keeruline rakendada, sest traagilise sündmuse puhul vajavad pere konna liikmed abi sageli juba samal päeval loetud tun dide jooksul peale sündmuse aset leidmist. Samas on pere konna liikmete nõustamiseks prognoositavad kulud väikesed (sotsiaalnõustamise puhul kuni 200 eurot aastas ning psühholoogilise abi puhul kuni 350 eurot aastas) ning ebaproportsionaalne oleks nõuda KVTS § 202 l õikes 5 silmas peetud uurimise läbiviimist. KVTS § 202 l õike 1 kohaselt peaks pere konna liige psühholoogilise toetuse saamiseks esitama kirjaliku taotluse. Kui tegemist on aga näiteks kaitseväelase surmast informeerimise ja kriisinõustamisega, siis ei ole võimalik eelnevalt pere konna liikmelt selleks kirjalikku taotlust küsida. Praktilis e abi andmist jääb reguleerima k aitseministri 15. märtsi 2013 . a määrus nr 15 „ Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord “ vastavalt muudetud sõnastuses , mille § 1 l õike 3 kohaselt tagatakse isikule nõustamine tema soovi ja tuvastatud vajaduse korral. Isiku sooviavaldus võib olla ka kirjalikult vormistatud (nt e-mail), kuid traagilises olukorras on mõistetav, et piisab ka suulisest sooviavaldusest. Sooviavalduse fikseerib ning abivajaduse tuvastab Kaitseväe tugikeskus, kus koostatakse ka eelnimetatud määruse § 1 l õike 8 kohaselt teenuse osutamise plaan. Paragrahvi 1 punktiga 149 muudetakse § 203 lõiget 2 , mis käsitleb teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemist. Sätte sõnastust muudetakse seoses sellega, et Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse ning eelnõu kohaselt tuvastatakse meditsiinilise seose olemasolu teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse vahel terviseseisundi hinda mise käigus Kaitseväe juhataja määratud arsti poolt ( vt ka eelnõu § 1 p 15 sätestatud muudatusi ) . Samuti on sõnastust täiendatud seoses reservasendusteenistuse loomisega. Sätte sõnastuses on muudetud ka viidet teenistusalaste tagatiste paragrahvidele, jättes välja viite §-le 199 , sest teenistusülesande täitmisel hukkunud perekonnaliikmete sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise nõustamise tagamisel ei tuvastata enam õigust teenistusalasele tagatisele s ellisel viisil (vt ka § 202 lõike 1 ja § 203 lõike 1 muudatuse selgitust ) . Paragrahvi 1 punktiga 150 muudetakse § 204 lõike 2 punkti 1 asendades mõiste „kannab vabadusekaotuslikku karistust“ mõistega „kannab reaalselt vangistust“. Tegemist on läbivalt KVTSis mõistete ühtlustamise eesmärgil tehtava muudatusega. Paragrahvi 1 punktiga 151 muudetakse § 204 1 , mis käsitleb isikuandmete töötlemist seoses teenistusalaste tagatiste kohaldamisega. Eelnõu kohaselt jäetakse kehtivas sättes toodud loetelust välja Kaitseväe arstlik komisjon, kuna selle tegevus lõpetatakse ning teenistusalaste tagatiste kohaldamisega seotud ülesannete täitmine korraldatakse Kaitseväe kaudu . Paragrahvi 1 punktiga 152 täiendatakse KVTS 11. peatükki §-ga 204 2 , mis reguleerib teenistusalaste tagatistega seonduvat sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning mis tugineb RiKS § 62 sätetele. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele tagatakse mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal toitlustus, varustus, sh riidevarustus, ja majutusvõimalus vastavalt olukorrale ja võimalusele. Samuti tagatakse meditsiiniabi vastavalt olukorrale. Üldjuhul tagatakse meditsiiniabi kohe, kuid lahingsituatsioonides võib esineda olukordi, kus meditsiiniabi osutamine ei pruugi olla võimalik ja abi tagatakse esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude ära langemist. Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele ja asendusteenistujale ning reservasendusteenistujale tagatakse meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. Asendusteenistujale ja reservasendusteenistujale tagatakse vajaduse korral tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. Kaitsevägi tagab nimetatud meditsiiniabi võimalustest lähtuvalt, näiteks sõjaseisukorra ajal võib olla võimalik anda ainult esmast arstiabi ja toimetada vigastatu haiglasse, kus jätkatakse ravi. Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise korraldab Kaitsevägi. Matmise korraldus oleneb samuti Kaitseväe võimalustest ja olukorrast. Sõjaseisukorra ajal ei ole kindlasti võimalik korraldada kulukaid matuseid, minimaalse kohustusena sätestatakse, et Kaitsevägi korraldab teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise. Pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni lõppu tagatakse KVTS §-de 111–112 (tööandja eluruumi andmine, ümberasumise hüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine), §-de 193–196 (tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed, ravimid ja raviga seotud kulu, psühholoogiline abi ja sotsiaalteenused, püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu, hüvitis hukkumise või töövõimetuse korral) ning §-de 198–201 (toetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelasele, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelase pereliikmete sotsiaalnõustamine, psühholoogiline abi ja taastusravi, õppekulu hüvitamine ja tööandja eluruumi kasutamine tegevteenistuse lõppemisel) nimetatud tagatisi vastavalt riigi rahalistele vahenditele ja muudele asjaoludele. Eeldatavasti ei ole pärast kriisi lahendamist, kui mobiliseeritud kaitseväekohustuslased on demobiliseeritud või peale sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist ei ole riigil samavõrra rahalisi vahendeid kui rahuajal, mistõttu on ette nähtud, et nimetatud tagatisi tagatakse vastavalt võimalustele ehk vastavalt riigi rahalistele vahenditele ja muudele võimalustele. Näiteks tööandja eluruumi andmise puhul võib olla olukord, kus tööandja eluruumid on saanud kahjustusi või hävinud ja rahaliselt ei ole võimalik uusi eluruume kohe soetada. P aragrahvi 1 p unktiga 153 muudetakse § 209 lõiget 5 , mis käsitleb töövõimetuspensioni määramist. Sõnastust muudetakse, kuna eelnõu kohaselt Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse ja edaspidi tuvastab teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetus e Kaitseväe juhataja määratud arst. Seetõttu ei toimu ka töövõimetuspensioni määramine enam arstliku komisjoni otsuse alusel, vaid praktikas korraldatakse see sarnaselt tegevteenistuspensioniga. Kui Kaitsevägi on isiku puhul kindlaks teinud õiguse teenistusalaste tagatiste saamiseks (KVTS § -de 202 ja 203 alusel) ja Kaitseväe j uhataja määratud arst on isikul tuvastanud teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, siis väljastab Kaitsevägi isikule vastava teatise, mis kinnitab tema õigust töövõimetuspensionile. Teatises märgitakse ära püsiva töövõime kaotuse ulatus ja ajavahemik, mil lal isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks. Nimetatud teatise alusel saab isik pöörduda töövõimetuspensioni määramiseks SKA poole . P aragrahvi 1 p unktiga 154 tunnistatakse kehtetuks § - d 214 –216, mis käsitlevad vaiete esitamist ja Kaitseministeeriumi arstlikku vaidekomisjoni . Kehtiva KVTS i § 214 lõike 1 kohaselt isik, kes leiab, et tema suhtes tehtud KVTSist tuleneva otsusega on rikutud tema õigusi või seaduslikke huve võib esitada vaide. Lõikes 2 sätestatakse vaidealluvus . Seni kehtinud korra kohaselt oli vaidealluvus sätestatud järgmiselt : 1) KRA otsus ega mitte nõustumisel tuleb vai e esitada Kaitseministeeriumile KRA kaudu; 2 ) tegevteenistusse võtmise ja tegevteenistusse vabastamise asjades tuleb vaie esitada Kaitseväe juhatajale. Kui haldusakti andis Kaitseväe juhataja, siis Kaitseministeeriumile Kaitseväe juhataja kaudu ning 3) kaitseväeteenistusega seotud asjades – otsuse teinud ülema vahetule ülemale. Kui otsuse tegi Kaitseväe juhataja, siis Kaitseministeeriumile Kaitseväe juhataja kaudu. Eelnõuga tunnistatakse nimetatud sätted kehtetuks lähtudes HMS § 73 lõikest 3, mille kohaselt, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, siis l ahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ka seni kehtinud korra alusel menetlesid KRA ja Kaitsevägi vaideid peamiselt ise. Näiteks Kaitseministeeriumile laekus 2019. aastal KRA otsuse peale esitatud vaideid kokku 5 ning Kaitseväe juhataja otsuse peale ei esitatud ühtegi vaiet . Seega edaspidi jääb vaiete menetlemine haldusorgani (KRA ja Kaitsevägi) pädevusse ning vaideotsusega mittenõustumisel saab vaide esitaja pöörduda kohtusse. Ehk siis KRA otsuste peale esitatud vaideid menetleb KRA ning tegevteenistusse võtmise ja tegevteenistusse vabastamise ning kaitseväeteenistusega seotud asjades menetleb kaebusi Kaitsevägi vastavalt Kaitseväe juhataja määratud korra le . Vaidemenetlemise kord kehtestatakse asutuse siseselt. Kaitseministrile jääb endiselt õigus teostada teenistuslikku järelevalvet valitsemisala asutuste juhtide antud aktide ja toimingute üle. E elnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus ja sellega seoses ei ole enam vajadust Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni kui eraldiseisva vaideorgani järele. Terviseseisundi hinda misega seotud vaideid hakkab eelnõu kohaselt lahendama Kaitseministeerium , et kohtueelselt võimaldada vaide esitanud isiku tervise kaitseks teisese arvamuse andmist . Paragrahvi 1 punktiga 155 täiendatakse KVTSi §-ga 216 1 , mis käsitleb vaide esitamist ja läbivaatamist. K ehtiva seaduse järgi lahendab KRA või Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse peale esitatud vaide Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon, kuid eelnõu kohaselt nimetatud komisjonide tegevus haldusorganitena lõpetatakse ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel enam eraldi haldusotsuseid ei langetata. Kui muude otsuste puhul jääb eelnõu § 1 p 15 3 sätestatud muudatuste kohaselt vaiete lahendamine haldusakti andja ehk KRA või Kaitseväe pädevusse, siis terviseseisundi hindamisega seotud küsimustes saab jätkuvalt esitada vaide Kaitseministeeriumile otsuse teinud asutuse, ehk KRA või Kaitseväe kaudu . Vaidemenetluse eesmärk on võimaldada vaide esitanud isiku tervise kaitseks teisese arvamuse andmist ning kontrollida arsti poolt terviseseisundi hindamise käigus antud hinnangu õiguspärasust. Lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et KRA-s või Kaitseväes läbiviidud terviseseisundi hindamise põhjal tehtud otsusega rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi , esitada kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates vaide Kaitseministeeriumile. Terviseseisundi hindamisega seotud otsuseks on KRA või Kaitseväe otsus, mis tugineb KVTS § 2 6 1 lõikes 1 sätestatud terviseseisundi hindamisele : isiku puhul on tuvastatud terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele , meditsiiniline seos kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervis ekahjustuse tekkimise vahel, kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus või kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus . Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt kehtiva seadusega, et vaide esitamisel peatub KRA poolt KVTSi § 37 lõike 4 alusel tehtud otsus ajateenistusse kutsumise kohta kuni vaide lahendamiseni Kaitseministeeriumi poolt või kuni uue otsuse tegemiseni. HMS § 81 alusel võib vaiet lahendav organ peatada vaidlustatud otsuse täitmise ka teistel juhtudel, kuid ajateenistusse kutsutud isiku puhul on esialgne õiguskaitse seega automaatselt tagatud. Lõikes 3 sätesta takse, et terviseseisundi hindamisega seotud vaided lahendab Kaitseministeerium, kaasates tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud eriarste. Vaide lahendamiseks tuleb kontrollida KRA või Kaitseväe poolt tehtud otsuse õiguspärasust, kuid terviseseisundi hindami sel arsti poolt antud hinnangu osas võib see nõuda meditsiinilisi eriteadmisi. Kui kehtiv seadus sätestab vaidekomisjoni liikmete (sh eriarstide) täpse arvu, siis e elnõu võimaldab suuremat paindlikkust er iarst ide kaasamisel ning Ka itseministeeriumi põhimäärusega on kantsleril ette nähtud võimalus ka eraldi komisjoni moodustamiseks. Otstarbekas on jätkata v aiete lahendamist kollegiaalses vormis, et paremini tagada isiku õiguste kaitseks mitme eri arsti arvamus e andmine . Kuna vaidemenetluse maht on suhteliselt väike (alla 100 vaide aastas), siis ei kaasne sellega arstide jaoks suurt töökoormust. Lõi ked 4 ja 5 sätesta vad vaide läbivaatamise tähtaja, milleks on 60 päeva arvates vaide saamisest. Juhul, kui vaide läbivaatamisse on vaja kaasata täiendavaid eksperte või teha täiendavaid terviseuuringuid, pikeneb läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka kehtivas seaduses. Lõikes 6 sätestatakse, et Kaitseministeerium ja vaide lahendamisse kaasatud eriarstid ning teised tervishoiuteenuse osutajad võivad vaide lahendamise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid. Paragrahvi 1 punktiga 156 täiendatakse § 220 läbivalt sõnaga reservasendusteenistuja. Seni kehtinud § 220 sätestas asendusteenistuja varalise vastutuse ning kahju hüvitamise korra ning muudatuse kohaselt lisatakse sättesse ka reservasendusteenija. Asendusteenistuja või reservasendusteenija poolt teenistuskohale tekitatud varalise kahju korral kohaldatakse varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele KVTS §-des 218 ja 219 sätestatut. Paragrahvi 1 punktiga 157 täiendatakse seadust §-ga 222 1 . Kõnesolevas sättes nähakse ette vastutus reservasendusteenistusse ja erakorralisse reservasendusteenistusse asumise kohu s tuse eiramise eest. Karistuse määr on sama, mis ajateenistusse ja õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest- rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Trahvi suuruse määrab ja menetluse viib läbi KRA. Paragrahvi 1 punktiga 158 täiendatakse seadust §-ga 223 1 ning uues sättes kehtestatakse reservasendusteenistusest ja erakorralisest reservasendusteenistusest omavolilise puudumise tõttu karistus, milleks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Omavoliline puudumine on teenistuskohalt lahkumine vastava loata, st isik on küll asunud reservasendusteenistusse või erakorralisse reservasendusteenistusse, kuid lahkub teenistusest omavoliliselt. Paragrahvi 1 punktiga 159 asendatakse § 224 läbivalt sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“. Sätte sisu jääb samaks ning muudetakse vaid mõisteid. Paragrahvi 1 punktiga 160 täiendatakse KVTS-i 15. peatükki §- idega 224 1 ja 224 2 , mis sätestavad väärteona kaitseväelase vormiriietuse kasutamise ja valmistamise ning kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse ebaseadusliku kasutamise. Kaitseväe välivorm (nn digilaik ) on kaitseväelase tööriietus ning seda kantakse ka lahingus. Seeläbi omab ka suurimat julgeolekuriski ning ohtu tsiviilelanikkonnale sõja ajal eelkõige välivormi ebaseaduslik kasutamine. Sama kehtib ka välivormiga ( äravahetamiseni ) sarnase riietuse kohta. Seetõttu on oluline, et ka kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kandmine on keelatud. Äravahetamiseni sarnaseks riietuseks peetakse riietust, mis on värvitoonidelt ja mustrilt niivõrd sarnane kaitseväelase vormiriietusega, et selle kandjat võib segi ajada relvajõudude liikmega. Näited võimalikest sarnasuse juhtumitest on toodud seletuskirja lisas nr 4 , kuid sarnasuse hindamine vajab siiski igakordselt PPA või SP poolset kaalutlust. Sarnasuse hindamiseks omab SP eelist, sest suudab kiiresti tuvastada lubatud vormikandmise (nt kaitseväelane linnapildis) läbi kogemuste ja kaitseväelaste vormiriietuse ning eraldusmärkide tundmise. Kuivõrd politseiametniku vormiriietuse kandmisel muudab ametniku selgesti äratuntavaks just eraldusmärkide kandmine, siis kaitseväelase vormiriietuse kandmisel muudab ametniku äratuntavaks hoopis vormiriietuse kui sellise kandmine. Eraldusmärgid on välivormil vormiga samades toonides ega ole mõeldud selgelt silma paistmiseks (välja arvatud riigilipp, mis ei ole rohekates toonides). Ka seetõttu on oluline pöörata tähelepanu kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kandmise keelamisele. Eelnõu eesmärki silmas pidades ei saa siiski reguleerida ainult vormiriietuse kandmist, sest piisab juba ainuüksi mõne püksitasku või luku puudumine või harjumata silmale märkamatu värvitooni erinevusest, kui tegu ei ole enam kaitseväelase ametliku vormiriietusega, vaid ( äravahetamiseni ) sarnase riietusega, kuid see ei muuda selle kandjat vähem sarnaseks relvajõudude liikmega. Keeld ei hõlma kõiki maastiku- või maskeerimisvärvides spordi-, kalastus-, jahindus- jm huvitegevuse riietust, mis ei meenuta välimuselt Eesti kaitseväelase vormiriietust. Seetõttu keeld sisuliselt ei piira kellegi äri- ega huvitegevust. Keeld hõlmab üksnes täpselt samades värvitoonides või paljude isikute jaoks silmaga eristamatus toonierinevusega toonides ja väga sarnase mustriga kangast ning sarnase lõikega valmistatud riietust. Kaitseväelase vormiriietusega sarnaseks ei peeta ka teise riigi relvajõudude vormiriietust, mis võib tunduda eemalt vaadates sarnane. Seda eeldusel, et tegemist on selgesti eristatava teise riigi relvajõudude vormiriietusega ja eraldusmärkide erinevustes (sealhulgas riigilipu kandmine näiteks käisel). Kaitseväe varasema värvilahendusega välivormi (nn vana välivormi) või sellega sarnaneva riietuse kandmine tsiviilkäibes ei ole probleemiks, sest riietus on tänasest vormiriietusest selgesti eristuv nii kangas kasutatud värvitoonides kui ka mustris ( vt seletuskirja lisa 4 ). Kasutuslepinguga kaitseväeteenistusvälistele isikutele sihipäraseks kasutamiseks väljastatav vormiriietus tuleb pärast lepingu tähtaja lõppemist tagasi anda, ka siis, kui vormiriietus on määrdunud või rebenenud või muul viisil kahjustada saanud. Loodav § 224 1 lõige 1 sätestab väärteona kaitseväelase vormiriietuse ja sellega äravahetamiseni sarnase riietuse ebaseadusliku kasutamise. Selle eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 2 00 trahviühikut. L õikega 2 nähakse ette sama teo enamohtlik koosseis, kui tegu on toime pandud kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal, see tähendab, kui teo tagajärg on oluliselt ohtlikum. Sellisel juhul moodustab tegu väärteo koosseisu, mille eest füüsilist isikut võib karistada rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut või arestiga. L õikega 3 nähakse ette, et juriidilist isikut saab kaitseväelase vormiriietuse ja sellega äravahetamiseni sarnase riietuse ebaseadusliku kasutamise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Loodav § 224 2 sätestab väärteokoosseisu kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku valmistamise osas. Lõike 1 aluse karistatakse füüsilist isikut kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku valmistamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Paragrahvi 1 punktiga 161 muudetakse KVTS-i § 225 lõiget 2. Muudatus on tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest (vt eelnõu § 1 p unkti d 157 ja 158 ) . Edaspidi menetleb KRA ka eelnõu § 1 p unktide ga 157 ja 158 lisatavaid väärtegusid. Paragrahvi 1 punktiga 162 muudetakse KVTS-i § 225 lõiget 3 . Muudatus on tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest (vt eelnõu § 1 punkt 16 0 ). Kehtiv säte ütleb, et §-s 224 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi. Uue sätte kohaselt menetleb Kaitsevägi ka § des 224 1 ja 224 2 sätestatud väärtegu sid. P aragrahvi 1 p unktiga 163 muudetakse § 226 lõike 1 punkti 3 , mis käsitleb kaitseväekohustuslasele ettekirjutuse tegemist , kui isik ei ilmu arstlikku komisjoni või ei osale terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringutel ettenähtud ulatuses. Sõnastust muudetakse, kuna eelnõu kohaselt ei toimu terviseseisundi hindamine enam arstlikus komisjonis ega selle suunamisel, kuid sisulisi muudatusi eelnõus toodud sõnastusega ei kaasne. Paragrahvi 1 punktiga 164 täiendatakse KVTS 16. peatükki §-ga 226 1 , mis sätestab võimaluse sundtoomise kasutamiseks kaitseväekohustuslase suhtes, kes hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest või mobilisatsioonikäsuga saadud kohustusest asuda kaitseväeteenistusse. Paragrahv tugineb RiKS § 90 sätetele. Sundtoomise sätete juures võeti aluseks kriminaalmenetluse sea dustiku §-s 139 sätestatu, arvestades RiKSis sätestatud sundtoomise eesmärgi eripära. Sundtoodud isik võetakse kaitseväeteenistusse. Sundtoomise alternatiivina kaaluti rahatrahvi kohaldamist, kuid arvestades, et lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni korral on oluline isik ning trahvi kohaldamine on aeganõudev ega taga isiku väeossa ilmumist, peeti vajalikuks sundtoomise kohaldamist. Sundtoomise käigus võib eesmärgi saavutamiseks kasutada korrakaitseseaduse §-des 45–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning 5. peatükis sätestatud vahetut sundi. Sundtoomist kohaldab PPA . Sundtoomist võib teostada ka Kaitsevägi, kui Kaitsevägi on saanud teada lisaõppekogunemisest või mobilisatsioonist kõrvale hoidva kaitseväekohustuslase asukoha. Sundtoomist võib kohaldada, kui on alust arvata, et isik hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemisest või sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisest. Sundtoomist ei kohaldata kaitseväekohustuslaste suhtes, kes on vabastatud lisaõppekogunemisest või kogunemiskohta ilmumise kohustusest ja kelle ilmumata jäämine loetakse põhjendatuks. Sundtoomiseks koostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud tegevväelane sundtoomise määruse, milles märgib sundtoomisele allutatud isiku nime, isikukoodi või sünniaja, teadaoleva elu- või asukoha ning töökoha või õppeasutuse nimetuse, sundtoomise põhjuse ning määruse täitmise aja ja koha, kuhu isik toimetada. Isikul, kelle suhtes sundkoormist kohaldatakse, võimaldatakse teavitada oma lähedasi Kaitseväkke toimetamisest. Paragrahviga 2 muudetakse KaLSi . Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse KaLSi §-ga 15 1 , mis reguleerib Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealike ülesandeid mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Sätted tuginevad RiKS § 57 lõigetele 4 ja 5. Kaitseliidus on ette nähtud 232 tegevväelase ametikohta. KaLS § 10 lõikes 1 sätestatakse, millistel ametikohtadel Kaitseliidus peavad olema tegevväelased. Need on Kaitseliidu ülem, peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealikud ja malevapealikud. Kaitseväe juhataja võib lisaks neile luua Kaitseliitu Vabariigi Valitsuse sätestatud piirmäärast lähtudes lisaks konkreetse ülesande täitmiseks täiendavaid rahuaja ametikohti. Kuna sõjaaja ametikohad on ainult Kaitseväes, siis sõjaaja ametikoha aktiveerumisel (st pärast mobilisatsiooni välja kuulutamist ja sõjaseisukorra ajal) peavad tegevväelased alustama sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist Kaitseväes ja lõpetama rahuaja ametikohast tulenevate ülesannete täitmise. Selline üleminek võib ohtu seada Kaitseliidu toimimise, kuivõrd tegevväelastest juhtidel on selles oluline roll. Kuna mobilisatsiooni ajal ja sõjaseisukorras jääb alles ka Kaitseliidu ülema ametikoht, siis sätestatakse eelnõus, et Kaitseliidu ülem täidab lisaks oma sõjaaja ametikoha ülesannetele edasi oma KaLSist tulenevaid rahuaja ametikoha ülesandeid. See erand on vajalik, et tagada Kaitseliidu toimimine ka sõjaseisukorras ning vältida juhtimiskriisi teket Kaitseliidus mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Nii on tagatud Kaitseliidu kui organisatsiooni toimimine ning ka Kaitseliidu ülema ametikohal olevale tegevväelasele Kaitseväe juhataja poolt ette nähtud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine. Kaitseliidu ülema ametikoht on vaid rahuaja ametikoht ning sellel olevale tegevväelasele tuleb, nagu kõigile tegevväelastele, ette näha ka sõjaaja ametikoht Kaitseväe koosseisus. Eelnõuga nähakse ette, et tegevväelastest Kaitseliidu struktuuriüksuste ülemad (peastaap ja malevad) jätkavad paralleelselt oma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisega ka rahuaja ametikohast tulenevate ülesannete täitmist Kaitseliidu ülema määratud ulatuses. Kaitseliidu ülemal ei ole õigust muuta ülesandeid, mis tulenevad õigusaktidest ( KaLS ja Kaitseliidu kodukord), kuid tal on õigus muuta ülesandeid ametijuhendiga või Kaitseliidu ülema enda kehtestatud ülesandeid. Tuleb silmas pidada, et Kaitseliidus oma rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale ning samal ajal ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kohalduvad KVTS 9 1 . peatüki teenistust reguleerivad sätted ( töö-ja puhkeaeg, palk, lähetus jne). Paragrahvi 2 p unktidega 2 ja 3 tehtavad muudatused on normitehnilised ning tingitud kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooni KVTSi üleviimisega. Selleks muudetakse KaLS § 32 1 pealkirja ning § 32 1 teksti, jättes sellest välja sõnad „sõjaväelise auastmega“. Muudatus tuleneb sellest, et sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha lühiväljend „sõjaaja ametikoht“ võetakse edaspidi kasutusele juba §-s 15 1 . Sellega ei muudeta senist § 32 1 lõike 1 põhimõtet, et k aitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele kohaldatakse Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale nimetamisel KVTSis sätestatut. Ühtlasi jäetakse KaLS § 32 1 lõikest 1 välja viide RiKSile , sest edaspidi on asjakohane ainult viide KVTSile . Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse KaLS § 32 1 lõikega 7, millega viidatakse KVTSile , kus on reguleeritud kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustuseta sõjaaja ametikohale nimetatud isiku asumine sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele , kui mobilisatsioon on välja kuulutatud . Sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliikmel on kohustus asuda mobilisatsiooni korral täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid. KVTSi lisatakse 9 1 . peatükk, milles reguleeritakse kaitseväekohustuse täitmist kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, sh kaitseväeteenistusse kutsumist mobilisatsiooni ajal. KaLSi § 32 1 lõike 7 lisamisega luuakse selge seos nende sätete vahele ning kindlustatakse suurem õigusselgus. Paragrahvi 2 punktiga 5 ja 6 tehakse lisaks eelnevalt kirjeldatule sõnastuslik muudatus KaLS § 34 lõikes 1 ja § 58 lõikes 3 seoses KVTS § 5 lõike 3 sõnastuse muudatusega, mille kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel . Paragrahvi 2 punktiga 7 muudetakse § 60 lõikeid 5 – 5 3 , mis käsitlevad Kaitseliidu liikme puhul püsiva töövõimetuse ning meditsiinilise seose tuvastamist püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel, kui tegemist on KaLSi § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande (sõjaväelise väljaõppe korraldamine) täitmisel, lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises või lõike 3 1 punkti 2 alusel korraldatud õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel osalemisel saadud vigastusega . Kehtiva seaduse kohaselt tuvastab nimetatud juhtudel püsiva töövõimetuse ja meditsiinilise seose Kaitseväe arstlik komisjon, kellele sarnased ülesanded on pandud ka KVTSi alusel . KaLSis sätestatud tagatiste osas ei ole otstarbekas luua teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikmete terviseseisundi hindamiseks eraldi süsteemi , vaid korraldada vajalike ülesannete täitmine Kaitseväe kaudu. See tagab, et sõjalise riigikaitsega seotud ülesannete täitmisel vigastada saamise st põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamine toimub nii Kaitseväes kui ka Kaitseliidus sarnastel alustel. Eelnõu kohaselt sätestatakse lõikes 5 , et Kaitseliidu liikme terviseseisundit hindab Kaits eväe juhataja määratud arst, et tu vastada püsiv töövõimetus ning meditsiinilise seose olemasolu püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel. Lõikes 5 1 sätestatu kohaselt on Kaitseväe juhataja määratud arstil õigus saada nimetatud ülesannete täitmiseks tervishoiuteenuse osutajalt ja TIS ist teavet Kaitseliidu liikme terviseseisundi kohta. Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõust välja jäetud tingimus, et TIS ist on õigus teavet saada ainult isiku nõusolekul. Teenistuskohustuse täitmisel vigastada saamise korral tekib isikul õigus KaLSis sätestatud tagatistele ning terviseseisundi hindamine viiakse püsiva töövõimetuse ja meditsiinilise seose tuvastamiseks läbi ainult juhul, kui isik esitab Kaitseliidule taotluse vigastada saamise korral ettenähtud hüvitise saamiseks või ravikulu hüvitamiseks. S eega toimub terviseseisundi hindamine isiku sooviavalduse alusel ning täiendava nõusoleku andmine terviseandmetele ligipääsu tagamiseks ei ole vajalik. Sarnane muudatus on eelnõus sätestatud ka KVTSis sätestatud terviseseisundi hindamise osas seoses kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamisega (vt ka eelnõu § 1 p unktis 7 toodud selgitusi). Lõiget 5 2 muudetakse seoses püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalike andmete esitamise ja TIS a ndmetele juurdepääsuga . Kui isik on keelanud TISis juurdepääsu oma andmetele, TISis andmed puuduvad või need on ebapiisavad, on isik kohustatud Kaitseväe juhataja määratud arstile esitama lõikes 5 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed paberil või muul viisil. Lõige 5 3 muud atus on seotud Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus e lõpeta misega . Uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks vajalike TIS andmete loetelu ja päringute perioodid Vabariigi Valitsuse määrusega. Kehtiva seaduse alusel on antud volitusnorm kaitseministri määrus e kehtestamiseks , kuid kuna eelnõu § 1 punktis 8 kavandatud muudatuse kohaselt nähakse KVTSi § 14 lõike 9 alusel ette Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamine, siis on ka edaspidi otstarbekas kehtestada mõlema seaduse alusel täpsem regulatsioon TIS andmete kasutamiseks ühe määrusega. Paragrahvi 2 punktiga 8 muudetakse § 60 1 lõiget 2, mis käsitleb Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamist. Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse sätte sõnastust, kuna eelnõu jõustumisel tuvastab Kaitseväe arstliku komisjoni asemel püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid . Sõnastusest on välja jäetud mõiste „püsiva töövõimetuse ekspertiis“, kuid sisulisi muudatusi uue sõnastusega ei kaasne. Paragrahvi 2 punkti de ga 9 ja 10 muudetakse § 61 lõikeid 1 ja 4, mis käsitlevad Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral ettenähtud hüvitise maksmiseks vajalike andmete esitamist. Mõlema sätte sõnastust muudetakse seoses sellega, et Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse ja otsust püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta enam ei tehta . H üvitise maksmiseks tuleb siiski endiselt esitada andmed selle kohta, et Kaitseväe juhataja määratud arst on § 60 1 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt tuvastanud Kaitseliidu liikmel püsiv a töövõimetus e ning see on tekkinud teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel . Lisaks on lõike 1 sõnastusest välja jäetud viited Eesti Töötukassa le ja SKA le kui haldusakti andjatele, kuna nende pädevus nimetatud otsuste tegemisel tuleneb seadusest. S elle asemel on üldisemalt sätestatud andmete esita mine töövõime hindamise ja KaLS § 60 lõikes 6 sätestatud seose tuvastamise kohta ( kui hüvitist makstakse KaLS § 61 l õi g ete 4 1 –4 3 sätestatud alustel). Paragrahvi 2 punktiga 11 muudetakse § 64 lõiget 2, mis käsitleb Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamist. Kui kehtiva seaduse järgi peab teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastusest tingitud tervishoiuteenuse, meditsiiniseadme või ravimi vajaduse tuvastama Kaitseväe arstlik komisjon, siis eelnõu kohaselt teeb seda Kaitseväe juhataja määratud arst. Tervishoiuteenuse, ravimi või meditsiiniseadme hüvitamise otsustab ka edaspidi Kaitseliit. Paragrahvi 2 punktiga 12 muudetakse § 66 lõiget 4, mis käsitleb juhtumeid, kui Kaitseliidu liige kaotab õiguse teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse korral ettenähtud tagatistele. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse isik hüvitisest või ravikulu katmisest loobunuks, kui ta ei esita töövõime kaotuse määramiseks vajalikku teavet või jätab Kaitseväe arstlikku komisjoni mõjuva põhjuseta ilmumata. Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt käsitletakse loobumisena juhtumeid, kui isik ei esita oma terviseseisundi hindamiseks vajalikku teavet (sh on keelanud juurdepääsu TISis olevatele andmetele) või jätab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks või teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse raviks ettenähtud toimingutele mõjuva põhjuseta ilmumata. Paragrahvi 2 punktiga 13 muudetakse § 68 1 , mis käsitleb isikuandmete töötlemist tagatiste taotlemise korral. Sätet muudetakse, kuna Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse. Kuna komisjoni ülesannete täitmine korraldatakse Kaitseväe juhataja määratud arstide kaudu, on ka Kaitseväel õigus töödelda isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid) Kaitseliidu liikmetele ettenähtud tagatistega seotud ülesannete täitmiseks. Paragrahvi 2 punktiga 1 4 täiendatakse KaLSi rakendussätteid §-dega 97 3 ja 97 4 seoses Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega. Eelnõu jõustumisel korraldatakse Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannete täitmine Kaitseväe kaudu ning KaLSis sätestatud juhtudel viib ka Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamise läbi Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ja meditsiinilise seose olemasolu püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel. Rakendussätete kohaselt jätkab eelnõu jõustumise ajal Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses olevate asjade lahendamist Kaitsevägi ning Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmise tõttu, on õigus taotleda KaLSis sätestatud teenistusalaseid tagatisi Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel ka pärast seaduse uue redaktsiooni jõustumist. Paragrahviga 3 muudetakse KKS § 13. Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse § 13 lõiget 5 jättes sättest välja tekstiosa „väljaõppe tasemele“. Seni kehtinud sätte kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele (lõige 5) . Paragrahvi 3 punktiga 2 täiendatakse § 13 lõikega 6, mille kohaselt hakkab nõudeid üksuste väljaõppe tasemele kehtestama Kaitseväe juhataja . N õuded üksuste reageerimiskiirusele ja varustatusele kehtestab kaitseminister , mistõttu on muudatustest tulenevalt vaja muuta ka lõike 5 alusel kehtestatud kaitseministri 1. aprilli 2019. a määrust nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ jättes määrusest välja nõuded väljaõppe tasemele . Üksuste väljaõppe tasemete nõuete kehtestamine viiakse Kaitseväe juhataja tasemele, kuna senine kord ei võimaldanud väljaõppe dünaamilisuse juures, s.t struktuuriüksustes aset leidnud muutustele kiiresti reageerida. Muudatus võimaldab Kaitseväe juhatajal juhtida sõjaväelist väljaõpet terviklikult. Lisaväärtusena lihtsustub ka vahetute väljaõppe läbiviijate tegevus, kuna praegu on liiga palju erinevaid väljaõppega seotud regulatsioone , mistõttu tuleb väljaõppe taseme nõuded koondada ühte dokumenti. Paragrahviga 4 muudetakse KVTRS-i . Punkti 1 muudatus on seotud ressursimahuka koolituse sätete muutmisega (vt KVTS § 156 muudatused) ja millega sätestatakse, et juhul, kui isik on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks enne käesolevas eelnõus toodud muudatuste jõustumist, siis kohaldatakse tema puhul koolituskulu tagasinõudmisel KVTS-i varasemat redaktsiooni. See kehtib nii olukordadele, kus nii nõusoleku andmine kui koolitus on juba enne 1. jaanuari 202 2 . a ära toimunud, kuid koolituskulu tagasinõudmine toimub peale muudatuste jõustumist kui ka olukordades kus nii koolitus kui ka tagasinõudmine toimub peale muudatuste jõustumist, kuid nõusolek on antud enne 1. jaanuari 202 2 . a. Nii on tagatud, et isik teab nõusoleku andmisel, milliseid sätteid koolituskulu tagasinõudmisel kohaldatakse. Paragrahvi 4 p unktiga 2 muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamist (vt eelnõu § 1 p 14 ja 15) ja vaiete menetlemist (vt eelnõu § 1 p 154 ja 155) puudutavate muudatustega. Eelnõu kohaselt hakkavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamist korraldama KRA ja Kaitsevägi, seega jätkab seaduse jõustumisel KRA arstliku komisjoni menetluses olevate asjade menetlemist KRA ning Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses olevate asjade menetlemist Kaitsevägi. Isikud, kes on enne seaduse jõustumist juba saanud kutse arstlikku komisjoni või suunatud arstliku komisjoni poolt täiendavatele terviseuuringutele, peavad ka seaduse jõustumisel läbima ettenähtud arstliku läbivaatuse või terviseuuringud selleks määratud ajal ja kohas, juhul kui KRA või Kaitsevägi ei teavita teisiti. Enne seaduse jõustumist tehtud arstliku komisjoni otsused kehtivad kuni otsuses määratud tähtajani või kuni isiku terviseseisundi uue hindamiseni. Isikutel, kes on saanud kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse, saavad Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel taotleda ettenähtud teenistusalaseid tagatisi ka seaduse uue redaktsiooni jõustumisel. Kuna seaduse jõustumisel muutub ainult terviseseisundi hindamise korraldus ning sisulisi hindamise aluseid (tervisenõuded, töövõime kaotuse ulatuse määramine) ei muudeta, siis selle kohta eraldi rakendussätet ei kehtestata. Eelnõu jõustumisel muutub ka vaiete lahendamise kord. Terviseseisundi hindamisega seotud vaideid hakkab lahendama Kaitseministeerium, Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni tegevus lõpetatakse. Eelnõu kohaselt saab enne seaduse jõustumist tehtud arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel esitada vaide otsuse tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis ettenähtud tähtaja jooksul Kaitseministeeriumile. Samuti jätkab Kaitseministeerium seaduse jõustumise ajal Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni menetluses olevate asjade lahendamist. Teiste vaiete lahendamine jääb eelnõu kohaselt otsuse teinud haldusorgani (KRA ja Kaitsevägi) ülesandeks, kuid enne seaduse jõustumist KRA või Kaitseväe juhataja otsuste peale esitatud vaiete menetlemist jätkab Kaitseministeerium. Paragrahviga 5 muudetakse p erehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Perehüvitiste seaduses jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil terminoloogilised muudatused, mille kohaselt asendatakse termin „rasedus- ja sünnituspuhkus“ terminiga „emapuhkus“ ning termin „lapsehoolduspuhkus“ terminiga „vanemapuhkus“. Lähtuvalt eelnõust on vaja nimetatud terminoloogilised muudatused teha ka KVTSi lisatavates sätetes. Täiendavalt sätestatakse, et puhkust ei katkestata ka isapuhkuse kasutamise korral. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses § 6 tekst esitatakse tervikuna uuesti. Paragrahvi 6 teksti on lisatud uued punktid, millega muudetaks termineid KVTSi § 76 lõike 1 punktis 10, § 76 lõikes 3 1 , § 80 11 lõike 1 punktis 2 , § 156 4 lõikes 4 ja § 156 11 lõike 2 punktis 2. Uued punktid KVTS §-s 76 puudutavad lisatud õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise aluseid ja §-s 80 11 erakorralisest reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamise aluseid, mis on seotud isiku viibimisega rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel. KVTS 156 4 lõikes 4 on RiKSist KVTSi üle toodud säte, mille kohaselt ei katkestata kaitseolukorra ajal tegevväelase rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja - ega lapsehoolduspuhkust. KVTS § 156 11 lõike 2 punkti 2 on lisatud mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku kogunemiskohta ilmumata jätmist põhjendava takistusena isiku viibimine rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja - või lapsehoolduspuhkusel. Paragrahviga 6 muudetakse RiKSi . RiKS 5. peatüki 2. jagu , § 90, 92 ja § 96 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks , kuna kaitseväeteenistust puudutavad sätted tuuakse käesoleva eelnõu ga üle KVTSi . Üle toodud sätete kohta on eelnõu seletuskirjas ka selgitatud, millistest RiKSi paragrahvidest on sätted üle toodud. Paragrahviga 7 muudetakse SMS § 6 lõike 1 punkti 3, lisades sotsiaalmaksu maksmise erijuhuna ka erakorralises reservasendusteenistuses osalemine. Muudatuse kohaselt maksab riik (KRA) sotsiaalmaksu ajateenija, asendusteenistuja või erakorralises reservasendusteenistuses osaleva reservasendusteenistuja eest. Seoses SMS § 6 lõike 1 punkti 3 muudatusega muudetakse ka rahandusministri 31. detsembri 2003 . a määrus t nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ . Määruse § 2 lõikes 2 on sätestatud, millised riigiasutused peavad sotsiaalmaksu arvestust SMS § 6 lõikes 1 nimetatud isikute osas. Paragrahvi 2 lõike 2 punkti 14 kohaselt peab asendusteenistuja kohta sotsiaalmaksu arvestust KRA. Kuna SMS § 6 lõike 1 punkti 3 muudatuse kohaselt nähakse ette, et erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal maksab riik isiku eest sotsiaalmaksu, siis lisatakse määruse § 2 lõike 2 punkti 14 ka erakorralises reservasendusteenistuses osalev reservasendusteenistuja. Kuigi isik kutsutakse erakorralisse reservasendusteenistusse KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannete täitmiseks, siis selgema ja lihtsama maksukorraldusena nähakse ette, et sotsiaalmaksu arvestust peab ja makseid teeb KRA ning asutus või isik, kelle juures toimus erakorraline reservasendusteenistus hüvitab KRAle tehtud kulu. Muudatusega tagatakse sarnased õigused ja tagatised mobilisatsiooni korral tegevteenistusse võetud kaitseväekohustuslastega (vt ka eelnõu § 1 punkti 10 1 selgitust). Paragrahviga 8 muudetakse TTKSi . Paragrahvi 8 punktiga 1 muudetakse TTKSi § 52 lõike 2 1 punkti 2, mis käsitleb arstlike komisjonide tegevuse rahastamist riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu. Kuna eelnõu kohaselt arstlike komisjonide tegevus Kaitseministeeriumi valitsemisalas lõpetataks e, siis muudetud sõnastuse järgi rahastatakse Kaitseministeeriumi eelarvest KVTSis sätestatud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindami st ning KaLSis sätestatud teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikmete terviseseisundi hindamist. Sisulist muudatust ei kaasne, kuna KVTSis ja KaLSis sätestatud terviseseisundi hindamist (sh arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid) rahastatakse jätkuvalt Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning selleks ei kasutata ravikindlustuse vahendeid. Paragrahvi 8 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKSi § 52 lõike 2 1 punkt 4 ja lõige 2 2 , mis käsitlevad taastusravi rahastamist riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu. Kehtiv a seaduse § 52 lõike 2 1 punktis 4 on loetletud sihtrühmad, kelle taastusravi rahastatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning lõike 2 2 alusel kehtestatud määrus käsitleb neile taastusravi osutamise ulatus t ja korda. Kuni 31. detsembrini 2019. osutati kõikidele TTKS § 52 lõike 2 1 punktis 4 nimetatud isikutele taastusravi Seli Tervisekeskuses, mis oli Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus . Alates 1. jaanuarist 2020. a lõpetati Seli Tervisekeskuse tegevus eraldiseisva asutusena ja see ühendati Kaitseväega , seega rahastatakse ka taastusravi osutamist TTKS § 52 lõike 2 1 punkti 1 alusel . Paragrahviga 9 muudetakse TuMSi . Muudatuse kohaselt täiendatakse TuMS § 19 lõiget 4 punktiga 1 1 . TuMS §-s 19 on kehtestatud loetelu toetustest, mille suhtes tulumaksuvabastus ei kehti. Praeguses loetelus nähakse ette, et tulumaksuvabastus ei laiene asendusteenistuja toetus ele , reservväelase toetus ele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav ale toetus ele . Seoses sellega, et käesoleva eelnõuga luuakse KVTSis uus kaitseväekohustuse täitmise liik, milleks on reservasendusteenistus, millele laienevad samasugused tagatised nagu asendusteenistujale ja reservväelasele, siis tuleb TuMS § 19 lõikes 4 kehtestatud loetellu lisada ka reservasendusteenistujale makstav toetus. Paragrahviga 10 muudetakse VTMS § 45 lõiget 1, andes Kaitseväe ametnikule õiguse rakendada VTMS § s 44 sätestatud isiku kinnipidamist KVTS §-des 224 1 ja 224 2 ettenähtud väärtegude puhul . Paragrahviga 1 1 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Seadus jõustub 202 2 . aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s kasutatakse esmakordselt alljärgnevaid mõisted: 1) esmane asendusteenistus – kõlbelistel või usulistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase osalemine mittesõjalise iseloomuga väljaõppes, kus ta omandab teatud oskused ja teadmised, mida rakendatakse reservasendusteenistuses ; 2) reservasendusteenistus – esmases asendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste värskendamine asutuse juures, kus toimus esmane asendusteenistus. Reservasendusteenistus toimub asutuse poolt korraldatud õppusel ; 3) erak orraline reservasendusteenistus – esmases ja reservasendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asendusteenistus on endiselt alternatiiv ne teenistus liik isikutele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel ei saa osaleda sõjaväelises väljaõppes . M uudatuse kohaselt hakatakse asendusteenistuse läbinuid kutsuma ka nö kordusõppustele. Varasemalt selline asendusteenistuse reservteenistuse süsteem puudus, s.t isik läbis vaid 12 - kuulise asendusteenistuse ning sellega isiku kaitseväekohustuse täitmine piirdus , mistõttu kasutati vaid ühte mõistet „asendusteenistus“. K ehti vas seaduse s on asenduste enistuse mõiste §-s 4 sätestatud järg miselt: „Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe.“ . Eelnõuga sisustatakse seni kehtinud sättes mõiste „ riigikaitseline väljaõpe“ ning täpsustatakse, et asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõppes või teenistuses osalemine . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Arstlike komisjonide reform Sihtrühm Sihtrühm 1: Kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud. Sihtrühm 2: T ervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud eriarstid ja teised tervishoiuteenuse osutajad , keda kaasatakse kaitseväekohustus laste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega seotud ülesannete täitmisse. Sihtrühm 3: KRA , Kaitsevägi, SKA , Eesti Töötukassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele T õhusam tervisekontroll aitab paremini tagada r iigi kaitse eesmärkide saavutamis t , kuna vähendab tervise tõttu kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvale hoidmist ning kindlustab olemasoleva inimressursi võimetekohase rakendamise riigikaitse vajadustest lähtudes . Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused avaldavad kõige suuremat mõju KRA ja Kaitseväe töökorraldusele seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate is ikute terviseseisundi hindamisega . TIS andm etele juurdepääsu võimaldamisega ilma isiku eelneva nõusolekuta väheneb eeldatavalt tervisekontrolli m aht, kuna osa isikute puhul on terviseseisundit võimalik hinnata olemasolevate andmete põhjal ning eraldi tervisekontrolli ei ole vaja läbi viia. See tähendab oluliselt väiksemat koormust kogu tervishoiusüsteemile, kuna eriarstide ressurssi kasutatakse senisest eesmärgipärasemalt ja väheneb ka vajalike terviseuuringute maht. Administratiivselt ei ole enam vaja korraldada andmevahetust KRA ning SKA ja Eesti Töötukassa vahel p uudega või vähenenud töövõimega isikute osas, samuti ei pea perearstid enam KRA jaoks er aldi tervisetõendeid väljastama , kuna terviseseisundi hindamiseks vajalikud andmed on TIS kaudu kättesaadavad. Seega muutub terviseseisundi hindamise korraldus tervikuna lihtsamaks ja vähem ressursse nõudvaks. KRA ja Kaitseväe jaoks väheneb töö koormus ka seetõttu, et arstlikud komisjonid ei ole enam eraldi haldusorganid. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud kohustusliku tervisekontrolli tegemine muutub kodanike jaoks lihtsamaks ning ühtlasi saab tõhusama lt täidetud selle eesmärk tagada isiku tervise kaitse ka kait seväeteenistus se asumisel . Oma teenistuses puutuvad kaitseväelased pidevalt kokku relvade ja lõhkeainetega, mistõttu ei tohi kaitseväe teenistusse mingil juhul sattuda isikud, kes võivad oma tervise tõttu ohtu seada ka teiste isikute elu ja tervise. Eelnõu kohaselt tehakse ka edaspidi enne kaitseväeteenistusse asumist arstlik läbivaatus ja vajaliku d terviseuuringud , kuid eraldi tervisekontrolli ei pea enam alati läbima need isikud, ke s juba olemasolevate andmete põhjal oma terviseseisundi tõttu kaitseväeteenistusse ei sobi . T ervises eisundit hindavad arstid saavad juurdepääs u TIS andmetele ilma et isik peaks selleks eelnevalt nõusoleku andma, mistõttu muutub kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud protsess kod aniku jaoks tervikuna lihtsamaks ja arusaadavamaks . Patsiendina jääb isikule ka edaspidi võimalus TISis soovi korral oma andmed sulgeda, kuid sellisel juhul peab ta läbima ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud ning esitama oma terviseseisundi hindamiseks vajalikud andmed paberkandjal või muul moel. TIS andmetele juurdepääsu võimaldamisega ilma isiku nõusolekuta ei kaasne põhjendamatut riivet isiku eraelule, kuna KVTSis sätestatud tervisekontrolli tegemisel on TIS andmete kasutamine vajalik nii kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kui ka isiku tervise kaits e tagamiseks . Eelnõus toodud lahendusega, kus isiku terviseseisundi hindamiseks on tagatud vai kimisi juurdepääs TIS andmetele, kuid soovi korral on isikul võimal ik oma andmed sulgeda, on kodanike õigused ja kohustused paremini tasakaalus. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud kohustusliku tervisekontrolli puhul on samuti tegemist avaliku teenusega, mistõttu ei tohi selle korraldus olla kodanike jaoks põhjendamatult koormav ning oma ülesannete täitmisel peab riik maksimaalselt rakendama enda käsutuses olevaid andmekogusid. Andmekaitse seisukohast on oluline, et juurdepääs isiku terviseandmetele oleks korraldatud minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetest lähtudes ning andmete kasutamine oleks täielikult kontrollitav . Ka praegu on is iku nõusolekul tagatud juurdepääs ainult nendele andmetele, mis on vajalikud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmete väljastamine toimub päringu alusel kindlaksmääratud andmekoosseisus ja isikul on võimalik tuvastada, kes ja milliseid andmeid on tema kohta vaadanud. Nimetatud põhimõtted jäävad kehtima ka eelnõu jõustumisel. Laiendatud võimalused missioonijärgseks tervisekontrolliks annavad võimaluse kiiremini ja paremini reageerida tekkivatele tervisehäiretele ning pikemas perspektiivis annavad aluse ka paremaks väljaõppeks ning ennetustööks. Täpse vaimse tervise kontrolli süsteemi kujundavad koostöös Kaitseväe meditsiini- ja psühholoogiateenistus. Kuna aga missiooniüksused on üsna arvukad, siis hakkab tekkima sõltumata hindamisinstrumendist kvantitatiivseid andmeid missioonilt naasnud üksuste vaimse tervise kohta. Tegemist on kvalitatiivselt uue saavutusega Kaitseväe meditsiinikorralduses, sest saadavad andmed võimaldavad võrrelda erinevaid missioone ( ja tekitada ka võrdlusbaas võrdlemaks missiooniüksuste tegevväelaste st ressitaset näiteks ka Kaitseväes töö- ja teenistussuhtes olevate inimeste üldise stressitasemega . Omakorda tähendab see seda, et tekib võimalus paremaks tõenduspõhiseks ennetustööks. Sellega seoses võib oodata, et järgnevate aastate jooksul tekib võimalus reageerida vaimse tervise probleemidele õigeaegsemalt ning vähenema hakkab vaimse tervise probleemide hilinenud diagnostika Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Kaitseväelase vormiriietuse ja sellega äravahetamiseni sarnase riietuse kasutamise üle järelevalvesüsteemi loomine Sihtrühm Sihtrühm 1: Eraõiguslikud isikud. a) Füüsilised isikud, kellele on seaduslikult väljastatud kaitseväelase vormiriietus sihtotstarbeliseks kasutamiseks (nt riigikaits eõpetuse õpetajad ja õpilased, K aitseliidu tegevliikmed, reservis olevad isikud), Eestis viibivad isikud laiemalt (kõik riigi elanikud ja siin viibivad välismaalased). b) Juriidilised isikud, kes oma majandustegevuses kasutavad maskeerimisvärvides riietust. Kuid mitte kõik, vaid ainult need, kes vormiriietusega sarnast riietust või ebaseaduslikult saadud vormiriietust kasutavad (nt airsoft klubid, jahi- või kalapüügi ühingud). Sihtrühm 2: Kaitsevägi (SP) ja PPA, kes teostavad järelevalvet ning menetlevad rikkumisi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Tagatakse Genfi konventsiooni parema täitmise kaudu tsiviilelanikkonna turvalisus. Lisaks aitab muudatus paremini kaasa riigi julgeoleku säilimisele. Järelevalve süsteemi rakendamise ulatus on keskmine. Tsiviilisikute ja kombatantide eristamiseks on juba kehtestatud kaitseväelase vormiriietuse kirjeldamise ja kandmise regulatsioon, kuid nüüd lisatakse ka järelevalve regulatsioon. Kuigi keeld kehtib kõigile Eestis elavatele ja asuvatele isikutele, siis kaitseväelase vormiriietust ebaseaduslikult kandjate hulk kogu elanikkonnaga võrreldes on pigem väike ning mõjuga kohanemiseks raskuseid ei kaasne. Variatsioonide hulk moondamisvärvides riietusest, mis ei ole sarnased kaitseväelase vormiriietusega ja on seetõttu lubatud, on väga suur. Teisalt tekib järelevalveasutustel võimalus rikkumise korral kohaldada sanktsioone. Mõju sagedus on keskmine, sest senise praktika põhjal kaitseväelase vormiriietuse kaitseväeteenistusväline kandmine ei ole küll päris igapäevane nähtus, kuid kokkupuude selliste juhtumitega on siiski üha sagenev ja ei ole senini saanud piisavat tähelepanu regulatsiooni puudumise tõttu. Eeldatavalt pärast järelevalvemehhanismi rakendumist ning sellega kaasnevat teavitustööd muutub mõju sagedus väikeseks. Sihtrühma suurus on suur, sest puudutab kogu Eesti elanikkonda ja Eestis viibivaid füüsilisi ning juriidilisi isikuid. Mitte keegi ei tohi ilma seadusest tuleneva õiguseta kanda kaitseväelase vormiriietust või sellega äravahetamiseni sarnast riietust ning valmistada kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest eraõiguslikel isikutel puudub vajadus igapäevaselt kasutada kaitseväelase vormiriietust või sellega äravahetamiseni sarnast riietust, muu hulgas ei ole ega saa neil olla õiguslikku ootust, et nad võiksid kaitseväelase vormiriietust või sellega äravahetamiseni sarnast riietust igapäevaselt kanda. Tegemist ei ole isiku põhiõigusega ega selle riivega. Kõik juhtumid, mil on mõistlik või vajalik lubada kaitseväelase vormiriietust kanda (nt etenduskunstid nagu teater ja film), on sätestatud seaduse alusel . Tõhusa järelevalvesüsteemi loomine ja rakendamine pigem aitab kaasa ebasoovitavate mõjude vähenemisele, sest tagab parema riigi julgeoleku säilimise ning Eesti rahvusvahelise kogukonna ees võetud kohustuste täitmise. Mõju majandusele Järelevalvesüsteemi kehtestamine ei mõjuta isikute toimetulekut. Muudatuse mõju majandusele on ebaoluline. Mõju ulatus on väike. Ka pärast eelnõukohase seaduse jõustumist on kõigil majandus- ja huvitegevuse valdkondadel võimalik valida endale sobiv maastikuvärvides riietuskomplekt. Keeld puudutab ainult kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmist ning kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kandmist, mis on väga spetsiifiline ja kitsas segment kõigist võimalikest maastikuvärvides ja moondamismustriga riietustest. Kui Eestis tegutsev ettevõtja soovib näiteks Hiinast osta ja Kanadasse müüa või Eestis valmistada Kanada relvajõudude vormiriietust (mida loetakse äravahetamiseni sarnaseks riietuseks Eesti kaitseväelase vormiriietusega kuni käisele on kinnitatud riigitunnus ehk lipp), siis selles osas piiranguid ei ole, see tähendab, et isik võib ilma piiranguteta tegeleda sellise ettevõtlusega. Põhjendatud juhtudel (Kaitseväe või Kaitseliidu tellimusel, kuid mõlemal juhul Kaitseväe loal) on ka kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine lubatud. Mõju avaldumise sagedus on alguses keskmine, kuid järelevalve rakendudes ning teadlikkuse tõustes muutub eeldatavasti väikeseks. On ettevõtjaid, kes kasutavad kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnast riietust oma majandustegevuse käigus (eelkõige militaarspordiga tegelevad organisatsioonid – nt airsoft - klubid, taktikalise laskmise klubi). Peamiselt neile peab olema suunatud ka teavituskampaania kasutuses olev ate kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnaste riietus elemen tide välja vaheta miseks . Samuti tuleb teha paremat teavitustööd Kaitseliidu liikmete hulgas, et nad ei kannaks kaitseväelase vormiriietust väljaspool teenistuskohustuse täitmist. Sihtrühma suurus on väike arvestades kõigi majandusharude ja Eestis tegutsevate ettevõtjate hulka. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Järelevalvesüsteemi loomine ja rakendamine ei ole majandusele ja ettevõtjatele koormav, sest eelnõukohase seadusega kehtestatavat nõuet on lihtne täita. Oluline on ka jõusutmisega kaasnev selge teavitustegevus. Muudatusega ei kaasne igapäevaselt arvestatavat töö koormuse kasvu kohtuvälise menetleja poolt. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõukoha n e muudatus ei mõjuta kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust. Enamiku riigiasutuste korraldusele on järelevalvesüsteemi loomine ebaoluline. Muudatus mõjutab enim Kaitseväge, vähem PPA-d . Muudatusega luuakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise üle järelevalvesüsteem. Regulatsioon on suunatud rahvusvahelise õiguse nõuete täitmisele ning tsiviilelanikkonna kaitsmisele ning ei eelda asutusesisest ümberkorraldust, täiendavat tööjõudu ega rahastust. Eelnõuga antakse Kaitseväele õigus teha järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse kasutamise üle. Kaitsevägi ( täpsemalt SP ) peab pärast eelnõukohase seaduse jõustumist vajadusel koostama asutusesisese juhendi, kuidas menetletakse rikkumisi. Kuna SP-l ei ole täna õigust kõiki isikuid kontrollida, vaid ainult kaitseväelasi ja Kaitseliidu liikmeid nende teenistusülesannete või -kohustuste täitmise ajal, siis sellega natuke suureneb SP töökoormus. SP tavapärases töökorralduses muudatusi ei tehta, pigem jääb järelevalve teostamine reageerimispõhiseks s.t . tavapärase patrulli käigus avastatud rikkumised või esitatud kaebuste menetlemine . Senise praktika pealt ei nähta ette rohkearvulist rikkumiste kohtuvälist menetlust , seega on üldjoontes SP töökoormuse kasv väike . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju E i oma sotsiaalset mõju, sealhulgas puudub demograafiline mõju. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine Sihtrühm Sihtrühm 1: Karistusregistrisse kantud isikud, kellele mõistetud reaalne vangistus oli pikem kui üks aasta või isikud, kes vabastati enne tähtaega, aga kelle karistus pöörati täitmisele ning täitmisele pööratud osa on pikem kui üks aasta. Kaitseväekohustuslased on kutsealused, reservis olevad isikud ning isikud, kes soovivad võtta vabatahtlikult kaitseväekohustust. Sihtrühma suurus karistusregistri andmetel a) Vanus 18 – 27. Isikuid 460, sealhulgas Eesti kodakondsusega 363 ja naisi 21. b) Vanus 28 – 35. Isikuid 1265, sealhulgas Eesti kodakondsusega 751 ja naisi 86. Kuritegude jaotus 2018. a lahendite andmetel Siin on aluseks võetud 2018. aastal jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused, kus süüdi mõistetud isik oli vanusegrupis 18 – 27, Eesti kodakondsusega ja sai karistuseks üle ühe aasta pikkuse vangistuse. Enamasti karistati selliseid isikuid KarS § 184 - narkootikumide suures koguses ebaseaduslik käitlemise (viiendik), KarS § 199 - varguste (viiendik) ja KarS § 121 - kehaline väärkohtlemine (kümnendik) toimepanemise eest. Üks isik võis olla süüdi mõistetud mitme kuriteo eest, siin on iga kuritegu arvestatud eraldi. Kuigi muudatusega hakatakse isiku sobivust hindama kohtu poolt mõistetud karistuse põhjal, ei ole see seotud kaitseväekohustuse täitmiseks sobilike kutsealuste arvu suurendamise sooviga. Karistatus on üks ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest vabastamise alustest. Täiendavalt peavad kaitseväekohustuslased vastama ettenähtud tervisenõuetele, mistõttu avalduva mõju ulatust ei ole võimalik lõplikult prognoosida. Arstlikule läbivaatusele kutsutakse kutsealuseid, keda ei saa muudel KVTSist tulenevatel põhjustel ajateenistusse kutsumisest vabastada. Seega, võrreldes arstliku komisjoni läbinud kutsealuste arvuga, ei ole seadusemuudatust puudutava sihtrühma suurus kuigi suur. Kokkuvõttes võib nii mõjutatud sihtrühma suurust kui ka mõju avaldumise sagedust pidada väikeseks. Sihtrühm ad 2 ja 3 : KRA ja Kaitsevägi , kes korraldavad ajateenistusse ja õppekogunemisele kutsumist . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega kaasneb KRAle töökoormuse suurenemine mõningal määral kutsealuste terviseseisundi hindamise ning ajateenistusse kutsumise korraldamisel ning Kaitseväel reservis olevate isikute õppekogunemisele kutsumisel. Hindamaks, kas isik on karistatu se tõttu sobilik asuma täitma kaitseväeteenistuskohustust, ei lähtuta enam konkreetsetest KarSi peatükkides sätestatud süüteo koosseisudest, vaid sobilikkust hinnatakse määratud karistuse pikkuse järgi. Seega seadusemuudatusega vabastatakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on talle karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole KarRSi kohaselt kantud karistusregistri arhiivi . K aitseväeteenistuskohustusest vabastamise aluseks oleva asjaolu hindamine muutub küll mõningal määral , kuid arvestades sihtrühma suurust on see mõju pigem väike. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus võib omada sotsiaalset mõju sihtrühma kuuluvatele kutsealustele, keda seni kehtinud seaduse alusel ajateenistusse või reservteenistusse ei olnud võimalik kutsuda. Muudatus võib omada positiivset mõju , kuna isikul tekib võimalus osaleda riigikaitses ning seeläbi hoiduda edaspidi retsidiivsest käitumisest. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Ajateenistusse kutsumise korrastamin e Sihtrühm Sihtrühm 1: Kutsealused, kes on saanud kätte ajateenistusse asumise otsused. Aastas väljastab KRA ca 4500 ajateenistusse asumise otsust. Seadusemuudatus kutsealustele olulist mõju ei avalda, kuna nad saavad ajateenistusse asumise otsuse kätte juba hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtaega. Kuna teenistuskoht tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega kaasneb kutsealusele sellega teatud kohustus olla valvas temale saadetava teenistuskoha teatise kättesaamise l. Sihtrühm 2: KRA, kes korraldab ajateenistusse kutsumist. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Seadusemuudatusega tehakse kutsealusele ajateenistuskoht teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega. Sellest tulenevalt muudatuse m õju riigi julgeolekule on positiivne, kuna kutsealuste struktuuriüksuste sse paigutamine ja komplekteerimine muutub paindlikumaks ning Kaitsevägi saab paremini planeerida kutsealuste jaotamist vastavalt väljaõppeplaanidele ning vajadusele. Sellega tagatakse ühtlasi ka parem riigikaitseplaanide täitmine. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega võib kaasneda KRA töökoormuse suurenemine. 2018. a väljastas KRA 4479 ajateenistusse asumise otsust . Seni kehtinud seaduse kohaselt KRA otsuses kajastus ka ajateenistusse asumise koht, kuid pärast muudatust ajateenistusekohta enam otsuses ei märgita ning teenistuskoht tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise aega. Seega tuleb KRAl edastada kutsealusele veel üks teatis, mistõttu suureneb väljasaadetavate dokumentide osakaal. Kuna ajateenistuskoha teatis on informatiivse sisuga ning sellele ei laiene kättetoimetamise ning HMSis sätestatud vaide esitamise regulatsioon, siis teenistuskoha teatis tehakse kutsealusele teatavaks elektrooniliselt kas KRA Iseteeninduskeskkonna, teabevärava eesti.ee või KRA poolt valitud muu kanali kaudu. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muuda tusega ei kaasne sotsiaalseid eg a demograafilisi mõjusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Asendusteenistus : t eenistuskohtade laiendamine ja reservasendusteenistus e korraldus Sihtrühm Sihtrühm 1: asendusteenistujad S ihtrühm 2: Kaitsevägi, haigla d ning asutused, kus asendusteenistujad läbivad esmase ja reservasendusteenistuse. Sihtrühm 3: KRA, kes menetleb asendusteenistujate taotlusi, sõlmib asutuse ja KRA vahel kokkuleppe, kutsub reservis olevaid isikuid reserv asendusteenistusse ja erakorralis se reserv asendusteenistus se . Viib läbi hoiatus- ja väärteomenetlusi mitteilmunute osas. Sihtrühmad on väikesed, kuna asendusteenistuse läbib aastas u 65 kaitseväekohustuslast. Enamasti teenib ühes asutuses üks asendusteenistuja, kuna asutus peab asendusteenistujale 12 kuuks töö tagama ning üldjuhul ei ole neil võimalik rohkematele täistööajaga tööd anda. On ka mõned suuremad asutused, kes on valmis võtma isegi kaks ja kolm asendusteenistujat ning võimalusel on neisse ka rohkem teenistujaid määratud. Kõige enam mõjutab muudatus asendusteenistujaid, kuna täna nende jaoks pärast teenistuse lõppu kohustused riigi ees lõppevad, kuid muudatuse rakendumisel tekib ka neile sarnaselt ajateenijatega kohustus osaleda tööl või väljaõppel pärast esmase asendusteenistuse läbimist , kui asutus, kelle juures väljaõpe saadi, neid kutsub. Sellest tulenevalt võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks. Samas mõju sageduse väikseks, kuna igale väljaõppele kõiki teenistuse läbinuid ei kutsuta, pigem vastavalt vajadusele ning sellele, milline väljaõpe teenistuses on saadud. Tegemist on isikutele kohustuse loomisega, ent kui võrrelda seda kasuga laiapindsele riigikaitsele ning võrdsema situatsiooni loomisega ajateenijatele ja asendusteenistujatele loodud tingimuste ja kohustusega, on muudatuse mõju pigem positiivne. Asendusteenistuskohtadele on muudatuse mõju samuti positiivne, kuna võimaldab õppustele kutsuda ja kriisisituatsioonis rakendada täiendavat ressurssi, kellel on olemas väljaõpe just nende asutuse spetsiifikat silmas pidades. Mõju ulatuse ja sageduse võib väikseks hinnata, kuna asendusteenistujate sihtrühm on väike ning suurte lisajõudude haldamisega ei tule tegelema hakata. KRA le kui organisatsioonile, kes asendusteenistujatega seonduvat haldab, võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks, kuna nemad hakkavad korraldama ka asendusteenistuse läbinute ja asutuste, kes neid soovivad kutsuda, vahelist suhtlust; kandma asendusteenistuse lõpetanuid kaitseväekohustuslaste registrisse jms. Samas mõju sagedus on väike, kuna reservasendusteenistusega seonduvad tegevused ei ole igapäevased, vaid pigem ebaregulaarsed ning ka sihtrühm on väike. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmadele oluliseks. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Asendusteenistujate riigikaitselise väljaõppe korraldamine Kaitseväes ja haiglates tagab asendusteenistujate tõhusa rakendamise laiapindses riigikaitses ning loob eelduse asendusteenistujate jätkusuutlikuks rakendamiseks ka pärast teenistuse lõppu. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Asendusteenistuskohtadele on muudatuse mõju positiivne, kuna võimaldab õppustele kutsuda ja kriisisituatsioonis rakendada täiendavat ressurssi, kellel on olemas väljaõpe just nende asutuse spetsiifikat silmas pidades. Mõju ulatuse ja sageduse võib väikseks hinnata, kuna asendusteenistujate sihtrühm on väike ning suurte lisajõudude haldamisega ei tule tegelema hakata. KRA le kui organisatsioonile, kes asendusteenistujatega seonduvat haldab, võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks, kuna nemad hakkavad korraldama ka asendusteenistuse läbinute ja asutuste, kes neid reservteenistusse soov ivad kutsuda, vahelist suhtlust ning kandma asendusteenistuse lõpetanuid kaitseväekohustuslaste registrisse jms. Samas mõju sagedus on väike, kuna reservasendusteenistusega seonduvad tegevused ei ole igapäevased, vaid pigem ebaregulaarsed ning ka sihtrühm on väike. Päästeametis on läbinud teenistuse 11 asendusteenistujat ning seisuga 30.12.2019 on teenistuses 10 ja 2020. aastal on Päästeametisse planeeritud ka 10 asendusteenistujat. Päästeametiga sõlmitud kokkuleppe alusel on nad valmis teenistu sse võtma kuni 66 isikut aastas- üks isik riikliku komando kohta. Koolides on läbinud teenistuse 166 asendusteenistujat, hooldekodudes 47 ja muudes sotsiaalasutustes (päevakeskused, tugikeskused, perekodud, rehabilitatsioonikeskused, sotsiaalkeskused jm) 295 asendusteenistujat. KRAs tegeleb hetkel asendusteenistuse koordineerimisega kaks isikut (üks Tallinnas ja üks Tartus). Arvestades esmase asendusteenistuse läbinute hulka, ei ole reservasendustee nistusse (kaasa arvatud erakorralise reservasendusteenistuse puhul) kutsumise koordineerimisega kaasnev töömaht väga suur ning KRA on hinnanud, et täiendavaid töö või ametikohti seadusemuudatusega kaasnevalt luua ei ole vaja. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmadele oluliseks. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus v õib omada m õ ningast negatiivset mõju esmase asendusteenistuse läbinud isikutele, kuna muudatusega tekib neil kohustus osaleda peale esmase asendusteenistuse läbimist ka reservasendusteenistus es . Lisaks võib muudatus vähendada reservis olevate isikute leibkondade tulusid isiku reservasendusteenistuses osalemise ajal. Selles osas on mõju pigem väike, kuna reservasendusteenistujatele makstakse teenistuses oleku aja eest toetust. Samuti on sätestatud võimalus tööandjatel säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe . Muudatusega laieneb asendusteenistujate jaoks teenistuskohtade valik nii geograafilises kui ka riigikaitselise väljaõppe mõttes. Väljaõppe saamine erinevates valdkondades võimaldab asendusteenistujaid laiapindses riigikaitses tõhusamalt rakendada. Asutustel, kes viivad läbi esmast asendusteenistust, on võimalik kutsuda isikuid täiendavale väljaõppele või kaasata neid erakordse sündmuse lahendamisse. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamisest vabastamine Sihtrühm : Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes ning kutseõppes õppivad tegevväelased. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega kaasneb mõju Kaitseväe , täpsemalt Kaitseväe Akadeemia töökorraldusele. Muudatus vähendab õppurkorpuse ülema administratiivset töökoormust, mistõttu saab ta senisest enam keskenduda sisulistele ülesannetele, nagu õppurite õppetöö ja arengu toetamine. Eelnõu jõustumisel ei pea õppurkorpuse ülem enam hindama aastas ca 170 oma alluva, kelleks on kõik rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes õppivad tegevväelased, senist teenistusalast arengut, teenistusülesannete täitmist ja koolitusvajadust jms, sest seda hinnatakse õpingute jooksul regulaarselt ja pidevalt. Puudub mõju asutuste vahelisele koostööle. Samuti ei kaasne muudatusega mõju kaitse-eelarve tuludele ega kuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muuda tusega ei kaasne sotsiaalseid eg a demograafilisi mõjusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Kadettidele muutuvpalga maksmise võimalus Sihtrühm Kaitseväe Akadeemias rakenduskõrghariduse õppekaval õppivad kadetid . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus avaldab positiivset mõju Kaitseväe rahuaja ülesannete täitmisele, sest r ahali ne tasu (muutuvpalga näol) õppetöö silmapaistva sooritamise või õppetöövälistes projektides osalemise eest motiveerib rohkemaid kadette veelgi paremate õpitulemuste eest pingutama ja õppetöövälistes projektides osalema. See kõik aitab kaasa veelgi paremale ja targemale tegevväelaste järelkasvule. Mõju majandusele Muudatus võib avalda da positiivset mõju muutuvpalka saanud kadettide leibkon na majanduslik u le toimetulekule ja otsustele. Muudatuse tulemusel võib suureneda leibkondade tarbimiskäitumise maht, mis võib omakorda avaldada mõningast mõju riigi majandusele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega kaasneb vähene mõju Kaitseväe töö koormusele seoses muutuvpalga maksmise otsuste vormistamise ja toimingutega. Puudub mõju asutuste vahelisele koostööle. Küll aga kaasne b muudatusega mõningane mõju kaitse-eelarve kuludele kadettidele muutuvpalga maksmise võrra , kuni 10 000 € aastas . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus avaldab positiivset mõju muutuvpalka saanud kadettide leibkon na majanduslikule toimetulekule . Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ka looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Sihtrühm Kaitseväe Akadeemias õppivad kadetid. Samuti on muudatusest mõjutatud tegevväelased, kes kaaluvad Kaitseväe Akadeemiasse õppima asumist. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õpingute katkestamise järel, kuid tegevteenistuses jätkamisel õppekulude hüvitamise nõude kaotamine hoiab ära tegevväelaste lahkumise Kaitseväest. Võttes arvesse kadettide arvu, keda see muudatus mõjutab, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike ning sihtrühmale positiivse mõjuga. Eelduslikult hakkavad kavandatavat võimalust kasutama need tegevväelastest kadetid, kes asusid Kaitseväe Akadeemiasse õppima olles eelnevalt juba tegevteenistuses. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus avaldab positiivset mõju leibkonna majanduslikule toimetulekule , sest eksmatrikuleeritud kadett, kes jätkab tegevteenistuses teisel ametikohal, ei pea õppekulusid Kaitseväele hüvitama. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ka looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Enne õppekava täitmist eksmatrikuleerimisel Kaitseväele õppekulu hüvitamine Sihtrühm Kaitseväe Akadeemia s õppivad kadetid , kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist ja ei jätka tegevteenistuses teisel ametikohal. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatustel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Muudatusega kaasneb mõningane mõju kaitse-eelarve tuludele, sest Kaitsevägi saab tagasi kadeti õpetamisele tehtud osalised kulutused. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega ei kaasne otsest mõju Kaitseväe töö koormuse le , kuna hüvitamisele kuuluvat õppekulu summat arvutatakse ka kehtiva regulatsiooni puhul. Muudatus ei mõju ta asutustevahelis t koostöö d . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus võib avalda da mõningast mõju eksmatrikuleeritud kadeti leibkonna majanduslikule toimetulekule , sest isik peab õpingute katkestamise järel hüvitama Kaitseväele poole läbitud õpingute maksumusest. Kaitseväe sisemise regulatsiooni järgi on Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrghariduse õppekaval õppekoha maksumus 2383,81 eurot. Kui kadett ei jõua õpingutes edasi ning ta eksmatrikuleeritakse näiteks esimese semestri lõpus või uue semestri alguses, siis eelnõu kohaselt tuleks tal Kaitseväele hüvitada pool läbitud õpingute (semestrite) maksumusest, mis on ca 596 eurot. Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb tal aga tasuda pool alustatud õpingute õppekoha maksumusest ehk 1192 eurot. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise võimaldami ne teenistusülesande täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase lähedastele Sihtrühm Sihtrühmaks on hukkunud või vigast ada saanud kaitseväelaste perekonnaliikmed . Hinnanguliselt vajab taolist abi aastas üks perekond. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on kaudne. Teadmine, et võimalused kaitseväelase perekonnaliikmete abistamiseks on olemas ka siis, kui kaitseväelase hukkumine või tervisekahjustuse saamine ei ole aset leidnud otseselt teenistusülesannete täitmise tõttu , kuid siiski nende täitmise ajal , tõstab kaitseväelase teenistusmotivatsiooni. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalne ja demograafiline mõju puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Tegevväelase palgatingimuste korrastamine teisele ametikohale nimetamisel Sihtrühm Tegevväelased, kes roteeritakse teisele ametikohale, mis toob kaasa põhipalga vähendamise. Kaitseväes on keskmiselt teenistuses 3400 tegvväelast, kellest aastas roteeritakse teenistuse huvides ca 600. Arvestades teenistusliku vajadusega, mis lähtub sõjalise kaitse loomisest ja ülalhoidmisest , asub aastas keskmiselt 20-30 tegevväealast rotatsiooni korral ametikohale, mis toob kaasa nende põhipalga vähenemise. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on positiivne mõju riigi sõjalise võime ettevalmistamisel. Madalamale ametikohale nimetamise võimalus loob paremad eeldused riigikaitselisest vajadusest lähtuvalt Kaitseväe poolt koolitatud tegevväelas te rakenda miseks sõjalise riigikaitse ettevalmistamisel. Mõju majandusele Puudub . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kaitseväel on edaspidi oluliselt laiem võimalus nimetada tegevväelast uuele rahuaja ametikohale teenistuse huvides. Seni pidi jälgima rahuaja ametikoha taset, mis ei olnud üheselt selge, ja tegevväelase palga vähenemi st ei arvestatud, kui ametikoha auaste jäi samaks . Muudatusega ei pea rotatsioonide planeerimisel arvestama rahuaja ametikoha positsiooniga ja vajaduse korral või vad tegevväelase uu e rahuaja ametikoha nõuded olla madalamad tema senise rahuaja ametikoha nõuetest. Samas peab sellisel juhul arvestama, et tegevväelase põhipalk ei tohi väheneda rohkem kui 10%. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus mõjutab tegevväelasi, kes rotatsiooni korral nimetatakse rahuaja ametikohale , kus põhipalk on tema senise rahuaja ametikoha põhipalgast väiksem. Tegevväelastel tekib teadmine ning kindlustunne seoses uuele ametikohale nimetamisega kaasneva põhipalga vähen e mise ulatusest, mida seni ei olnud. Kaitseväe praktika kohaselt on keskmiseks põhipalga vähenemise summaks 150€, mis on keskmiselt 5 7%. Lähtudes senisest praktikast , võis teoreetiliselt vähenda da tegevväelase palka kuni vähima rahuaja palgataseme miinimummäärani, mis on 600 €. Muudatusega on tagatud tegevväelasele kindlus , mis ulatuses tema põhipalk väheneda võib Mõju elu- ja looduskeskkonnale Puudub . Mõju regionaalarengule Puudub . Tegevväelaste personalitoimingute lihtsustamine, sh auastme andmise õiguse volitamine, lähetuste ja puhkuste õiguste volitamine, siselähetuse regulatsiooni muutmine, lõpparve väljamaksmine katkematu tegevteenistuse korral ja ametikohalt vabastamine teenistussuhte peatumise korral Sihtrühm Auastme andmise volituste osas sõduri ja nooremallohvitseri auastmes olevad kaitseväelased – 400 kaitseväelast aastas. Lähetuste ja puhkuste volituste osas - kõik tegevväelased (ca 3400). Katkematu teenistussuhte korral lõpparve maksmise osas - tähtajalises teenistussuhtes olevad tegevväelased (ca 1200). Ametikohalt vabastamine teenistussuhte peatumise korral - ro tatsioonis olevad tegevväelased (ca 600). Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on kaudne aga positiivne. Kaitseväe rahuaegsete personalitoimingute lihtsustamine võimaldab rohkem tähelepanu pöörata sõjalistele tegevusetustele. Mõju majandusele Puudub . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju Kaitseväe toimimisele on positiivne ja laiaulatuslik. Nooremallohvitseri auastme andmise õiguse volitamine Kaitseväe juhataja poolt tagab taktikalise taseme otsuste langetamise madalamal tasemel, mis vähendab töö koormust. Lähetuste ja puhkuste volitamise võimalus madalamale tasemele võimaldab Kaitseväes ja suunatud tegevväelaste osas luua teenistus- ja töösuhetes sarnaseid protsesse ja vähendada kõrgema juhtimistaseme töö koormust. Katkematu teenistussuhte korral lõpparve väljamaksmisest loobumine vähendab asjatu t töö koormust personalitoimingutes. Ametikohalt vabastamine teenistussuhte peatumise korral kui ametikohalt vabastamine oli enne teenistussuhte peatumist tegevväelasele teada võimaldab Kaitseväes vii a rotatsioone läbi ka puhkuste kõrgaegadel . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on peaasjalikult tegevväelaste hulgas. Lähetuste ja puhkuste tõhusamal administreerimisel on otsused kiiremad ja tegevväelased saavad oma taotlustele vastused kiiremini. Samuti on lõpparve maksmise korral tähtajalises tegevteenistuses ja teenistussuhte peatumise korral ametikohalt vabastamine vähem koormavam tegevväelasele , kuna ta saab kasutada oma puhkust ettenähtud ulatuses ja katkematult. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Puudub . Mõju regionaalarengule Puudub . Tegevväelaste eritingimustes töötamine ja lähetuse korral tööaja arvestuse muutmine Sihtrühm Eritingimustes töötamise osas on sihtrühmaks tegevväelas ed , kes täidavad julgestusülesandeid . Keskmiselt teostakse eeltoodud ülesandeid aastas 50-60 korral keskmiselt 10 tegevväelase poolt. Lähetuste osas on sihtrühmaks t egevväelased, kes käivad lühiajalisest lähetustes (keskmiselt 2/3 tegevväelastest) ja kellel on lähetuse kestel kohustus teha tööülesandeid väljaspool tavapärast tööaega. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on kaudne, Kaitsevägi saab teenistust vajadusepõhisemalt korraldada ja olla seeläbi oma tegevustes efektiivsem ja lähtuda põhimõttest, et personali koormamine on kohane erilistel asjaoludel ja sellega peab kaasnema sobilik kompensatsioonimehhanism. Mõju majandusele Puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on oluline julgestusülesannete läbiviimisel. Kuna tegemist on tavapärasest töörutiinist erineva olukorraga , on Kaitseväel võimalik oma tegevust vajadusel operatiivselt korraldada ja seeläbi saavutada ülesande täitmine kõige sobilikumal viisil. Lähetuse korral on mõju vähene. Ka praegusel ajal käivad tegevväelased lühiajalistes lähetustes ja see ei muutu. Samas on Kaitseväel võimalus tasustada tegevväelasi lähetuses olles kui tehakse tööd väljaspool tööaega, sellega paraneb tegevväelaste tööga rahulolu. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju julgestusülesannete täitmisel osalevatele tegevväelastele on nii positiivne kui negatiivne. Positiivne mõju seisneb asjaolus, et tegevväelased, kes on seni kaasatud eeltoodud ülesannete täitmisse , ei saa soovi korral praegusel ajal panustada tööülesannete täitmisse , kuna puhkeaja kohustus seda ei võimalda. Samas on vähene negatiivne mõju seotud just ka tegevväelaste tööga eritingimustes, kus on piiratud võimalused puhkeajaks. Samas on eelnõuga nähtud ette, et eelnõus toodud eritingimustes töötamise ulatus peab olema reguleeritud Kaitseväe juhataja poolt, mis annab adekvaatse järelevalve mehhanismi tagamaks tegevväelastele piisav puhkeaeg taastumiseks. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Puudub. Mõju regionaalarengule Puudub. Ressursimahuka koolituse regulatsiooni muutmine Sihtrühm Ressursimahuka koolituse regulatsiooni sihtrühmak s on kõik tegevväelased (2019 . a lõpu seisuga 3500), ke s või dakse saat a r essursimahukale koolitusele. Aastatel 2013 – 2019 saadeti te gevväelasi ressursimahukatele koolitustele 75 – 100 juhul aastas. S eega on ca 3% tegevväelastest konkreetsemaks sihtrühmak s. Aastatel 2013 – 2019 asus ressursimahuka koolituse kul u hüvitama KVTS § 156 alusel kuus tegevväelast, mis teeb keskmiselt üks tegevväe lane aastas. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on positiivne . R iig ik aitse ü heks olulisimaks väärtuseks on hästi väljaõpetatud ja oskusklikult tegu tsev isikkooseis . T egevväelaste koolitamine toimub üksnes teenistuse ajal ja teenistuse huvides nii tasemeõppe na kui tööalase koolitusena arvestades sõjalise kaitse arengueesmärke. Kuna tegevteenistuses olemise kohustus hõlmab ka koolitusel olemise a ega , siis loodava regulatsiooniga tekib olukord , kus riigi poolt tegevväelasesse panustatud aeg ja ressurss on tegevväelase poolt Kaitseväe arengusse ja seeläbi riigi julgeolekusse tagasi antud. Mõju majandusele P uudub . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Vähene. On oodata mõningast töö koormuse vähenemist seoses osade tegevteenistuss e võtmise protseduuride kadumisega. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Vähene . T egevväelaste ressursimahuka koolituse süsteemi rakendati sellisel kujul kuni 2013 . aastani . Alates maist 2020 on a astatel 2013 – 2020 rakendatav regulatsioon, mille kohaselt toimub ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise arvestus koolituse alguskuupäeva seisuga. Antud süsteem rakend us alates maist 2020 seetõttu, et siis muudeti ressursimahuka koolituse määrust ja muudatusi rakend ati tagasiulatuvalt alates 01.04.2013. Selle ajani kehtis ressursimahuka koolituse m ääruse § 5 lõi g e 2 sõnastuses , mille kohaselt pidi tegevväelane, kes pärast koolituse lõppu oli olnud teenistuses alla poole tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kul u. Tulenevalt KVTS § 156 lõike 2 sõnastusest oleks pidanud tegevteenistusaja kulgemine ja hüvitatavate kulude vähenemine olema aga võrdelises sõltuvuses ehk proportsionaal ne . Eelnõu kohaselt ennistub olukord, mis kehtis sisuliselt ressursimahuka koolituse määruse muutmiseni mais 2020. E i ole ette näha, et regulatsiooni muutmine tooks kaasa tegevväelaste soovi vältida ressursimahukal koolitusel osalemist või muutuks raskemaks nende suunamine ressursimahukale koolitusele . Muudatus mõjutab eelkõige neid tegevväelasi, kes otsustavad tegevteenistusest lahkuda ressursimahukast koolitusest tuleneva t egevteenistu ses olemise kohustuse tähtaja jooksul. K uigi ressursimahuka koolit use kulude sissenõudmise kehtivat regulatsioon muudetakse , on jätkuvalt asjakohane, et oleks tagatud ressursimahukal koolitusel viibinud tegevväelaste teadmiste maksimaalne rakendamine riigikaitse edendamise hüvanguks . Samuti toob regulatsiooni muutmine kaasa positiivse mõju teenistussuhete ümbervormistamise kadumisega. Uue regulatsiooni korral ei pea tähtajalisi teenistussuhteid ümber vormistama kui tegevväelane asub ressursimahukale koolitusele, mille teenistuses olemise tähtaeg on lühem kui tema tegevteenistuse tähtaeg. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Puudub . Mõju regionaalarengule Puudub . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus , eeldatavad kulud ja tulud Arstlike komisjonide reform Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on tõhustada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli korraldust ning tagada senisest otstarbekam ressursikasutus nii tervishoiusüsteemi kui ka kaitse-eelarve suhtes. Käesoleval ajal kulub kutsealuste terviseseisundi hindamiseks KRA eelarvest igal aastal u 775 000 eurot, hinnanguliselt kaasneks eelnõus sätestatud muudatuste ellu rakendamisega nimetatud vahendite osas kokkuhoid vähemalt 200 000 eurot aastas. Ühekordse lt kaasnevad täiendavad kulud infotehnoloogilis te arendustööd e tegemiseks (sh TIS juurdepääsu osas), kuid uusi tehnilisi l ahendus i ei ole vaja välja töötada . Nimetatud kulude ulatus ja katmine täpsustatakse eelnõu menetlemise käigus . Psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise võimaldamist hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saa nud kaitseväelase lähedastele Psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise korraldamine teenistus ülesannete täitmisel (kuid mitte nende täitmise tõttu) hukkunud või vigastada saanud kaitseväelase perele ei lisa täiendavat koormust Kaitseväele, sest selliste peredega tegeleti ka varasemalt. Eelnõuga luuakse võimalus psühholoogilise abi või sotsiaalnõustamise teenuse sisse ostmi seks. Varasemalt on tehtud kulutus hukkunud kaitseväelase pereliikmetele psühholoogilise abi osutamiseks summas 100 eurot 20 17. a astal. 2018. j a 2019. a astal sell iseid kulutusi tehtud ei ole. Eelnõu jõustumine toob kaasa prognoositavalt taoliste kulutuste kahekordistumise ning seega leitakse vajaminevad ressursid olemasolevate vahendite arvelt ning täiendavaid eelarvel i si vahendeid eraldada ei tule. Asendusteenistuse reservasendusteenistus Esmase ja reservasendusteenistusega kaasnevate muudatuste tõttu tuleb KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutustel planeerida kulu asendusteenistujate ja reservasendusteenistujate toetuste ja sõidukulude hüvitamiseks vastavalt eelnõus ettenähtud ulatuses. As endustee nistuja toetuse maksmise korda muudetakse selliselt, et pool ehk 50% asendusteenistuja toetusest maksab asutus, kus toimub esmane asendusteenistus. 2019. aastal planeeriti asendusteenistujate toetusteks 429 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 129 000 eurot, seega toetuste kogukulu on 558 000 eurot, millest pool ehk 279 000 hüvitab KRAle asutus, kus toimub esmane asendusteenistus. R eservasendusteenistuse s ja erakorralise s reservasendusteenistuse s osalemisel tasub toetus e reserv asendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus täies ulatuses, milleks on 37 eurot päevas . Lisaks nähakse eelnõus ette, et reservasendusteenistuses kannab asutus reservasendusteenistuja sõidukulud kogunemiskohta ja tagasi, mis on siseriiklikult 40 eurot ning 125 eurot välisriigist saabumisel. Reservasendusteenistuses osalemise toetuse aluseks on võetud sõdurile makstava toetuse suurus, milleks on 37 eurot päevas. Aastas osaleb sõduri auastmes reservis olev isik õppekogunemisel keskmiselt kokku kaheksa päeva. Eeldatavasti kutsutakse aastas kaheksaks päevaks reservasendusteenistusse kuni 30 reservasendusteenistujat, mis teeb toetustele makstava ks kuluks kokku 8 880 eurot aastas. Sinna lisanduvad sõidukulude hüvitised, mis o n siseriiklikult (kuni 30 reservasendusteenistuja osalemisel) kuni 12 00 eurot aastas. Eelnõu kohaselt hakatakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal maksma reservasendusteenistuja eest ka sotsiaalmaksu. Tulenevalt SMS-st makstakse erijuhtudel sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu kuumääralt ( SMS § 6 lõige 2 ) ja sotsiaalmaksumääraks on 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 l õige 1). Sotsiaalmaksu kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega ning see ei või SMS § 2 1 kohaselt olla väiksem, kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (2020. a 5 4 0 eurot) . Lisaks eelnevalt toodud kuludele, lisanduvad erakorralise reservasendusteenistuse puhul kulud toitlustusele, majutusele ja transpordile, mis vastavalt eelnõule tuleb tagada asutusel, kes taotleb reservis olevate isikute osalemist erakorralises reservasendusteenistuses. 8. Rakendusaktid Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb muuta: 1) Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrust nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“; 2) Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määrust nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“; 3) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“; 4) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“; 5) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrust nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ ; 6 ) k aitseministri 6. veebruari 2013. a määrust nr 7 „Ajateenija ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ ; 7 ) k aitseministri 15. märtsi 2013. a määrust nr 15 „ Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ ; 8 ) kaitseministri 20. märtsi 2013. a määrust nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“; 9 ) kaitseministri 22. märtsi 2013. a määrust nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“; 1 0 ) kaitseministri 21. mai 2013. a määrust nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ja kord“; 1 1 ) kaitseministri 29. juuni 2016. a määrust nr 10 „Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord“ (koostatakse uus terviktekst) ; 1 2 ) kaitseministri 29. juuni 2016. a määrust nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“; 1 3 ) kaitseministri 22. augusti 2016. a määrust nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ ; 1 4 ) kaitseministri 22. augusti 2016. a määrust nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“; 1 5 ) kaitseministri 16. mai 2018. a määrust nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ ; 16 ) kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrust nr 8 „ Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord “ ; 1 7 ) kaitseministri 2. aprilli 2019. a määrust nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ ; 18) rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“. Kehtestada on vaja alljärgnevad määrused: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks ning terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“; 2) kaitseministri määrus „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise kord“; 3) kaitseministri määrus „Kutsealuse, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“ ; 4 ) k aitseministri määrus „Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu“ ; 5) kaitseministri määrus „Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk“ . Volitusnormide muudatuste tõttu muutuvad kehtetuks järgmised määrused: 1) kaitseministri 24. jaanuari 2013. a määrus nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“; 2) kaitseministri 1. veebruari 2013. a määrus nr 5 „Tervisetõendil esitatavate andmete loetelu, tõendi väljastamise eest tasumise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu piirmäär“; 3) kaitseministri 26. veebruari 2013. a määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“; 4) kaitseministri 19. detsembri 2016. a määrus nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ ; 5) kaitseministri 22. märtsi 2013. a määrus nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“ ; 6) kaitseministri 16. septembri 2014. a määrus nr 23 „Taastusravi osutamise ulatus ja kord “ . 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 202 2 . aastal. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaa samine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita t akse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteem i (EIS) kaudu Siseministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning a rvamuse andmiseks Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule , K aitseressursside A meti le , Kaitseliidule ja Kaitseväele . EELNÕU 23 .0 9 .2020 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 4. Kaitseväekohustuse täitmine asendusteenistuses (1) Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõp p e s või teenistus es osalemine . (2) Asendusteenistus jaguneb: 1) esmane asendusteenist us ; 2) reservasendusteenistus; 3) erakorraline reservasendusteenistus. (3) Esmases asendusteenistuses olev isik on asendusteenistuja ning reserv asendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses olev isik on reservasendusteenistuja.“; 2 ) paragrahvi 5 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel.“; 3 ) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus: 1) kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal; 2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid. (2) Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane.“; 4 ) paragrahvi 13 lõikes 6 asendatakse sõnad „Kaitseväe eraldusmärkide“ sõnadega „kaitseväelase eraldusmärkide“; 5 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 8 ‒ 10 järgmises sõnastuses: „( 8 ) Kaitseväeteenistusvälisel isikul, kellele ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruse alusel antud õigust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmiseks, on keelatud kasutada kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke. ( 9 ) Kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse kasutamine on keelatud. ( 10 ) Kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke võib valmistada ainult Kaitseväe loal.“; 6 ) paragrahvi 14 lõiked 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks ; 7 ) paragrahvi 14 lõi ge 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(6) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil ja käesoleva seaduse § 21 6 1 lõike 3 alusel vaide lahendamis s e kaasatud eriarstil on käesoleva seaduse § 26 1 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ja tervise infosüsteemist teavet kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta. “; 8 ) paragrahvi 14 lõiked 8–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (8) Kaitseministeeriumi l on käesoleva seaduse § 26 1 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise üle järelevalve tegemiseks ja § - s 21 6 1 sätestatud vaide lahendamiseks õigus saada tervise infosüsteemist teavet kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta. (9) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks ning terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . (10) Kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik, kes on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele või tervise infosüsteemis puuduvad tema andmed või need on eb apiisavad käesoleva seaduse § 26 1 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks, edastab terviseseisundit hindavale arstile andmed paberil või muus kirjalik k u taasesita mist võimaldavas vormis. “; 9 ) paragrahvi 14 1 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Teabe töötlemine toimub vahetult Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi käesolevas paragrahvis koos kaitseväekohustust korraldav asutus ) poolt. “; 10 ) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „või väeliigi ülem“ tekstiosaga „, väeliigi ülem või Kaitseväe juhataja volitatud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem“; 1 1 ) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Sõjaseisukorra ajal sõjaväelise auastme andmisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ja 8 ning käesoleva seaduse §- e 17 ja 25.“; 1 2 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule isiku sõjaväelist auastet alandada tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.“; 13 ) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3. peatükk Terviseseisundi hindamine “; 14 ) paragrahvid 27–30 ja 31–32 tunnistatakse kehtetuks; 1 5 ) seaduse 3. peatükki täiendatakse §- ga 26 1 järgmises sõnastuses: „ § 26 1 . Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine (1) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tuvastatakse: 1) isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) meditsiiniline seos kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel; 3) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus ; 4) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus . (2) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele tuvastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras järgmiselt: 1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. (3) Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ( 4 ) Kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab Kaitseressursside Amet i peadirektori määratud arst , kaasates vajadusel tervishoiuteenuse osutajaid. ( 5 ) Kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele hindab Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid. ( 6 ) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks tehakse arstlik läbivaatus ja terviseuuringud käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras, välja a rvatud käesoleva paragrahvi lõiget es 7 ja 8 nimetatud juhul. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele hinnata olemasolevate andmete põhjal isiku juuresolekuta. (8) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata olemasolevate andmete põhjal ilma isiku juuresolekuta. ( 9 ) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 10 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid edastatakse tervise infosüsteemi. (1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud juhtudel hindab kaitseväekohustuslase terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid. (1 2 ) Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajad võivad käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel töödelda kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikua ndmeid . “; 1 6 ) paragrahvi 30 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 7 ) paragrahvi 33 lõike 1 punktis 4 asendatakse läbivalt sõna „asendusteenistus“ sõnadega „esmane asendusteenistus“ vastavas käändes ; 1 8 ) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Aja- ja esmase asendusteenistusse asumise peatumise korral peatab Kaitseressursside Amet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise kuni aja- ja esmase asendusteenistusse asumise peatumise lõpetamiseni.“; 19 ) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras. (2) Kutsealusele, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.“; 2 0 ) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutsealusele makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist. (2) Kutsealuse terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2 1 ) paragrahvi 37 lõigetes t 2 ja 3 jäetakse välja sõnad „ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks“; 2 2 ) paragrahvi 37 lõi kes 4 ja § 39 lõikes 4 asendatakse sõnad „kutsumise, ajateenistusse asumise aja ja ajateenistuskoha kohta“ sõnadega „kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta“; 2 3 ) paragrahvi 37 lõi k e s 6 ase ndatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „ lõigetes 4, 5 ja 9“ ; 2 4 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 7 – 9 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse muutmisel kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal peab muudatuse jõustumise ja ajateenistusse asumise tähtpäeva vahele jääma vähemalt 180 päeva, kui määruse muutmisel suurendatakse kutsealuste arvu või muudetakse ajateenistusse asumise tähtpäev varasemaks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul tehakse Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta kutsealusele teatavaks hiljemalt 120 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. ( 9 ) Teade ajateenistuskoha ja ilmumisaja kohta tehakse kutsealusele teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras . T eate suhtes ei kohaldata haldusmenetluse sea duses sätestatud vaidemenetlust .“; 2 5 ) paragrahvi 38 lõike 1 punktist 1, § 70 lõike 3 punktist 1, § 76 lõike 1 punktist 1, § 140 lõikest 5, paragrahvi 146 lõike 1 punktist 3 ja § 156 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „arstliku komisjoni otsusel“; 2 6 ) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kes on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu;“ ; 2 7 ) paragrahvi 38 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates“; 2 8 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on isikule karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi;“ ; 29 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkti s 4 asendatakse sõnad „on tema andmete“ sõnadega „on vahetult tema andmete“; 30 ) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ning töötab vastaval erialal“; 31 ) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 2–4“ tekstiosaga „ja 6“; 32 ) paragrahvi 39 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktide 5–7“ tekstiosaga „punkti 5 või 7“; 3 3 ) seadust täiendatakse §-ga 39 1 järgmises sõnastuses: „ § 39 1 . Aja- ja esmasesse asendusteenistusse asumise peatumine (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni korral otsustab aja- ja esmasesse asendusteenistusse asumise peatumise valdkonna eest vastutav minister. (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub aja- ja esmasesse asendusteenistusse asumine. (3) Kui kutsealuse suhtes on enne aja- või esmasesse asendusteenistusse asumise peatumist tehtud otsus aja- või esmase asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta, siis lükkub tema aja- või esmase asendusteenistusse asumine edasi kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra , kuid mitte kauem kui isiku 28-aastaseks saamiseni. (4) Kaitseressursside Amet teeb pärast aja- ja esmase asendusteenistusse asumise peatumise lõppemist otsuse uue aja- või esmase asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta ning teavitab kutsealust sellest.“; 34 ) paragrahvi 40 lõike 1 punkt id 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel ja terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel oma terviseseisundit tõendavad dokumendid; 6) teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ja vajadusel esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid;“; 35 ) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutsealusele, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, annab Kaitseressursside Amet ajapikendust tervisehäire ravimiseks. (2) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tinginud tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele anda ajapikendust korraga kuni kaheks aastaks.“; 36 ) paragrahvi 43 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 43. Ajapikenduse andmine seoses ülalpidamis kohustusega “; 3 7 ) paragrahvi 46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtudes pikendada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajateenistuse kestust 12 kuuni, kui varem on kehtestatud sellest lühem ajateenistuse kestus.“; 3 8 ) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt ajateenistuse kestust lühendada või ajateenistuse lõpetada.“; 39 ) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab ajateenistuse kestuse pikendamise, ajateenistuse kestuse lühendamise või ajateenistuse lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 40 ) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 47. Ajateenistuse algus (1) Ajateenistus algab kutsealuse ajateenistusse asumisel. Ajateenistusse asumiseks loetakse kutsealuse talle teatavaks tehtud ajal ajateenistuskohta saabumine . (2) Ajateenistuskohta saabumisel te hakse ajateenijale arstlik läbivaatus. (3) Ajateenistuskoht on ajateenijate väljaõppega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus, kus asub ajateenija rahuaja ametikoht.“; (4) Kui ajateenistuse algusest 14 päeva jooksul ilmnevad asjaolud, mille osas o li kutsealusel teavitamiskohustus käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punkti 6 alusel , siis ei loe Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul isiku t ajateenistusse asunuks ja isik on jätkuvalt kutsealu ne . “ ; 4 1 ) paragrahvi 52 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ sõnadega „või tema volitatud ülem“; 4 2 ) seadust täiendatakse §-ga 54 1 järgmises sõnastuses: „ § 54 1 . Ajateenija puhkus k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus ajateenija puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma. (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi ajateenijate puhkused ning ajateenija on kohustatud viivitamata ilmuma sõjaaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta.“; 4 3 ) paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 55. Ajateenija terviseseisundi hindamine (1) Ajateenija, kes ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras. (2) Ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötaja annab ajateenija le terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks.“; 44 ) paragrahvi 56 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel“; 45 ) paragrahvi 56 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) jõustub kohtuotsus, millega ajateenijale mõistetakse reaalne vangistus.“; 46 ) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal.“; 47 ) seadust täiendatakse §-ga 56 1 järgmises sõnastuses: „ § 56 1 . Ajateenistuse lõppemine sõjaseisukorra ajal Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse ajateenistuse kestus lõppenuks ning ajateenija nimetatakse kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma käesoleva seaduse paragrahvis 156 10 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras või vabastatakse kaitseväeteenistusest. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud ajateenija loetakse tegevväelaseks “; 48 ) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajateenistuse lõppemisel käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel või kaitseväeteenistusest vabastamisel käesoleva seaduse § 56 1 alusel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. (2) Kaitseväekohustuslase ajateenistuse lõppemisest ja tema nimetamisest sõjaaja ametikohale või tegevteenistusse võtmisest käesoleva seaduse § 56 1 alusel teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit.“; 49 ) seaduse 6. peatüki pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6. peatükk Esmane asendusteenistus “; 50 ) seaduse 6. peatükis asendatakse läbivalt sõna „asendusteenistus“ sõnadega „esmane asendusteenistus“ vastavas käändes; 51 ) paragrahvi 59 lõige 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) päästeasutuses;“; 52 ) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) haiglas; 5) Kaitseväes töö- või teenistuskohal, mis ei ole seotud sõjalise väljaõppega.“; 53 ) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asendusteenistuja teenistuskoha tegevus peatub või lõpeb, peab teenistuskoht sellest viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit.“; 54 ) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib Kaitseressursside Amet muuta asendusteenistuja teenistuskohta riigikaitse huvides.“; 55 ) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt esmase asendusteenistuse kestust lühendada või esmase asendusteenistuse lõpetada. (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal otsustab esmase asendusteenistuse kestuse lühendamise või esmase asendusteenistuse lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 56 ) paragrahvi 62 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Asendusteenistuja, kes on esmasest asendusteenistusest tervislikel põhjustel kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul puudunud kokku vähemalt 30 päeva, terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras.“; 57 ) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Asendusteenistuja le makstakse toetust Kaitseressursside Ameti eelarvest . Asendusteenistuja toetusest hüvitab 50% teenistuskoha asu tus või isik Kaitseressursside Ameti ja teenistuskoha asutuse või isiku kokkuleppe alusel .“ ; 58 ) paragrahvi 67 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsusel“; 59 ) paragrahvi 69 lõikes 1 asendatakse sõna „reservteenistusse“ sõnaga „õppekogunemisele“; 60 ) paragrahvi 69 täiendatakse lõi gete ga 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogumisele kutsu da igal ajal. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka arvatakse ka reservasendusteenistuses viibitud aeg.“; 61 ) paragrahvi 69 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 62 ) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Lisaõppekogunemine on Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille jooksul võib läbi viia sõjaväelist väljaõpet käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ulatuses. (3 2 ) Õppekogunemise ja l isaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuvad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja.“; 63 ) paragrahvi 69 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 64 ) paragrahvi 69 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmisel töödelda reservteenistusse kutsutava reservis oleva isiku, õppekogunemisel osaleda sooviva reservis oleva isiku ja reservväelase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust kaitseväelasele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservteenistust.“; 65 ) paragrahvi 70 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse läbivalt sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“; 66 ) paragrahvi 70 lõikes 2, § 74 lõigetes 1 ja 4, § 76 lõigetes 1–3 ning § 79 lõigetes 1 ja 2 asendatakse läbivalt sõnad „Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem“ sõnadega „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“ vastavas käändes; 67 ) paragrahvi 70 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) on riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohal;“; 68 ) paragrahvi 70 lõike 3 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 69 ) paragrahvi 70 lõike 3 punkt id 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu; 7) on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on isikule karistusena ette nähtud reaalne vangistus üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi;“; 70 ) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele reservis olevat isikut, kes on ameti- ja töökohal, mis on riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht. (5) Kui lisaõppekogunemisele kutsutud reservis olev isik on kinni peetud või kannab aresti, on ta kohustatud ilmuma lisaõppekogunemise ajal Kaitseväkke kohe pärast kinnipidamiselt või aresti alt vabastamist. (6) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservteenistusse õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates märgitud ajal ja kohas.“; 71 ) seadust täiendatakse §-ga 70 1 järgmises sõnastuses: „ § 70 1 . Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamine (1) Reservis olevat isikut teavitatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil vähemalt 120 päeva enne õppekogunemise toimumist. (2) Reservis olevat isikut teavitatakse lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal. (3) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil: 1) elektrooniliselt; 2) lisaõppekogunemise teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilises ajalehes; 3) lisaõppekogunemise teate avaldamisega tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund; 4) lisaõppekogunemise teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel; 5) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. (4) Lisaõppekogunemise osalemise kohustusest teavitamisel teate avaldamisega ajalehes, tele- ja raadioprogrammides, internetiportaalis või veebilehel võidakse selles märkida ainult selle üksuse nimetus, mille koosseisu kuuluvatele sõjaaja ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute kohta see kehtib. (5) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse lisaõppekogunemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.“; 72 ) paragrahvi 71 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, puudest“; 73 ) paragrahvi 71 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel oma terviseseisundit tõendavad dokumendid.“; 74 ) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Reservis oleva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras. (2) Reservis olevale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.“; 75 ) paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 73. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aeg ning osalevate reservväelaste arv (1) Reservväelane võib osaleda õppekogunemisel tema auastme põhiliiki arvestades järjest järgmiselt: 1) ohvitser – kuni 30 päeva; 2) allohvitser – kuni 21 päeva; 3) sõdur – kuni 14 päeva. (2) Reservväelane võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva. (3) Õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Kaitseväe juhataja . (4) Kaitsevägi avaldab õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu oma veebilehel vähemalt 150 päeva enne õppekogunemise toimumist. (5) Lisaõppekogunemise algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 76 ) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 75. Reservväelase kohustused ja piirangud (1) Reservis oleval isikul peavad reservteenistusse ilmumisel olema kaasas õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates nimetatud esemed ja dokumendid. (2) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud omada ajateenijale keelatud esemeid. (3) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.“; 77 ) paragrahvi 76 pealkirjas asendatakse sõna „õppekogunemisel“ sõnaga „reservteenistuses“; 78 ) paragrahvi 76 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) on jõustunud kohtuotsus, millega isikule mõistetakse reaalne vangistus;“; 79 ) paragrahvi 76 lõike 1 punktid 6–8 tunnistatakse kehtetuks; 80 ) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) kui i sik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale; 10) kui isik on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja- või lapsehoolduspuhkusel.“; 81 ) paragrahvi 76 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „õppekogunemisel osalemisest“ sõnadega „reservteenistuses osalemise kohustusest“; 82 ) paragrahvi 76 lõike 2 punkti des 1 ja 2 ning § 79 lõike 1 punktis 1 asendatakse läbivalt sõna „õppekogunemi n e“ sõnaga „reservteenistus“ vastavas käändes ; 83 ) paragrahvi 76 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) kui isi k töötab riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine; 5) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 84 ) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Reservis oleva isiku vabastab lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui isik on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja- või lapsehoolduspuhkusel. (3 2 ) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem: 1) kui reservis olev isik ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel; 2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 85 ) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 10, lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1–4 sätestatud asjaoludel õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi vähemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.“; 86 ) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 1 ning lõike 3 2 punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist.“; 87 ) seadust täiendatakse §-ga 76 1 järgmises sõnastuses: „ § 76 1 . Õppekogunemisel osalemise kohustuse muutmine (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab käesoleva seaduse § 73 lõike 3 alusel kehtestatud õppekogunemise toimumise Kaitseväe juhataja, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit. (2) Reservis olevat isikut, kes on saanud enne kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamist õppekogunemise teate, teavitatakse õppekogunemise ärajätmisest ühel käesoleva seaduse § 70 1 lõikes 3 sätestatud lisaõppekogunemisele kutsumise viisil. (3) Sõjaseisukorra ajal reservis olevaid isikuid õppekogunemisele ei kutsuta. (4) Reservis olev isik, kes on saanud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist õppekogunemise teate, ei pea sõjaseisukorra ajal teates märgitud ajaks õppekogunemise kohta ilmuma ning sõjaseisukorra väljakuulutamise algusest ei ole õppekogunemisel osalemise kohustust. (5) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse reservteenistus lõppenuks ja reservväelast kohustatakse kolme tööpäeva jooksul Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid või vabastatakse reservteenistusest.“; 88 ) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb r eservväelasele vajadusel arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumise l . (2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud tervishoiutöötaja annab reservväelase le terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel. (3) Reservväelase, kes ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras.“; 89 ) paragrahv 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 78. Reservteenistuse lõppemine (1) Reservteenistus lõpeb: 1) reservteenistuse kestuse lõppemisega; 2) reservväelase reservteenistusest vabastamisega; 3) reservväelase surma korral; 4) reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral. (2) Reservväelase surma korral loetakse reservteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (3) Reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse reservteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.“; 90 ) paragrahvi 79 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „õppekogunemiselt“ sõnaga „reservteenistusest“; 91 ) paragrahvi 79 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) on jõustunud kohtuotsus, millega reservväelasele mõistetakse reaalne vangistus.“; 92 ) paragrahvi 79 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) isik asu b riigikaitseseaduse § 4 6 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale.“; 93 ) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 94 ) paragrahvi 79 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 95 ) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Reservväelase võib lisaõppekogunemiselt vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem: 1) kui reservväelane ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel; 2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.“; 96 ) paragrahvi 80 lõiked 1 – 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Reservteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses reservteenistusse ja sealt tagasi sõidu kulu. (2) Reservteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Reservis olevale isikule makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist. (4) Reservis oleva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 97 ) paragrahvi 80 lõigetes 5 ja 6 asendatakse läbivalt sõnad „õppekogunemisel osalemise“ sõnadega „reservteenistuses oldud“; 98 ) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Õppekogunemisel osalemise ajal võib reservväelase tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja õppekogunemisel osalemise aja eest makstud toetuse vahe. “; 99 ) paragrahvi 80 lõikes 7 asendatakse sõnad „õppekogunemise läbiviimise kohas tasuta“ sõnadega „reservteenistuses“; 100 ) seadust täiendatakse peatükiga 7 1 järgmises sõnastuses: „ 7 1 . peatükk R eservasendusteenistus § 80 1 . Reservasendusteenistus ( 1) Reservasendusteenistus on kaitseväekohustuslase osalemine käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asendusteenistuse asutuse või isiku korraldatud väljaõppe l . (2) Kait seväekohustuslane osaleb väljaõppe s esmases asendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste täiendamiseks või uute oskuste omandamiseks. ( 3 ) Reservis olev isik, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldub reservteenistuses osalemisest , peab esitama motiveeritud taotluse reservteenistuse asendamiseks reservasendusteenistusega käesoleva seaduse § 58 sätestatud korras. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 3 sätestatud juhul otsustab reservasendusteenistuse koha Kaitseressursside Amet. § 80 2 . Isikuandmete töötlemine reserv asendusteenistuse korraldamisel Kaitseressursside Amet ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutus ning isik võivad reservasendusteenistuse korraldamiseks töödelda reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust reserv asendusteenistujale esitatavatele nõuetele reservasendusteenistuse kohas . § 80 3 . Reservasendusteenistusse kutsumine ja reservasendusteenistuses osalemise kohustus ning reservasendusteenistuse kestus (1) Reservasendusteenistusse kutsutakse esmase asendusteenistuse läbinud või käesoleva seaduse § 80 1 lõikes 2 taotluse esitanud reservis olev isik. (2) Väljaõppe algus aja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirmäära kehtestab : 1) k äesoleva seaduse § 59 lõikes 1 punktides 1 – 4 sätestatud juhul asutuse ja isiku juures riigikaitse valdkonna eest vastutav minister määrusega; 2) k äesoleva seaduse § 59 lõikes 1 punktis 5 sätestatud juhul Kaitseväe juhataja. (3) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 1 sätestatud lisaõppekogunemise toetamiseks reservasendusteenistuse algus aja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirarvu kehtestab Varbariigi Valitsus korraldusega . ( 4 ) Reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet . ( 5 ) Reservasendusteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 1 , 1 1 ja 6 – 8 nimetatud alustel. ( 6 ) Reservasendusteenistusse kutsutavat isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil väljaõppel osalemise kohustusest vähemalt 120 päeva ette. ( 7 ) Kaitseressursside Amet avaldab oma veebilehel väljaõppe sse kutsumise aja, kestuse ja reservasendusteenistujate piirarvu hiljemalt 150 päeva enne väljaõppe ürituse algust. ( 8 ) Reservasendusteenistusse l isaõppekogunemise toetamiseks kutsutavat isikut teavitab lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitsevägi käesoleva seaduse § 70 1 lõigetes 2 – 5 sätestatud viisil . ( 9 ) K äesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutu s või isik esitab Kaitseressursside Ametile taotluse reservis olevate isikute väljaõppe le kutsu miseks , arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 – 7 sätestatut . ( 10 ) Reservasendusteenistuse kestus võib ühe väljaõppe l osalemise kohta olla kuni 14 päeva. (1 1 ) R eservasendusteenistuse kestus lisaõppekogunemise toetamiseks võib olla järjest kuni 60 päeva. ( 1 2 ) Reservasendusteenistusse võib kutsuda kokku kuni kuueks kuuks. ( 1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka arvatakse ka reservteenistuses viibitud aeg. (1 4 ) Reservasendusteenistus t lisaõppekogunemise toetamiseks ei arvata käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 toodud reservasendusteenistuse kestuse hulka. ( 1 5 ) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservasendusteenistusse teates märgitud ajal ja kohas. § 80 4 . Reservasendusteenistuja arstlik läbivaatus Reservasendusteenistuja saabumisel reservasendusteenistusse võib teenistust korraldava asutuse poolt määratud arst teha arstliku läbivaatuse. § 80 5 . Reservis oleva isiku vabastamine reservasendusteenistuses osalemise kohustusest (1) Kaitseressursside Amet vabastab reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud aluste esinemisel. (2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 ja lõike 3 punktide s 1 , 2 ja 4 sätestatud aluste esinemisel. ( 3 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud asjaoludel reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi vähemalt 15 päeva enne reservasendusteenistuse algust. § 80 6 . Reservasendusteenistuses osalemise lõppemine (1) Reservasendusteenistuses osalemine lõpeb: 1) reservasendusteenistuse kestuse lõppemisega; 2) reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamisega; 3) reservasendusteenistuja surma korral ; 4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral. (2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (3) Reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati. § 80 7 . Reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamine (1) Reservasendusteenistuja vabastab reservasendusteenistusest Kaitseressursside Amet: 1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline reservasendusteenistuses osalema; 2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale mõistetakse karistuseks reaalne vangistus ; 4 ) kui isik asu b riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale; 5 ) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel kui reservasendusteenistuse väljaõppe eesmärgid on saavutatud . (2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest osalemisest reservasendusteenistuja ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu. (3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservasendusteenistuja peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi. § 80 8 . Reservasendusteenistuja tagatised (1) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Hüvitis makstakse reservasendusteenistuse toimumise koha asutuse või isiku eelarvest. (2) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Reservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses oldud aja eest toetust. Toetus makstakse reservasendusteenistuse toimumise koha asutuse või isiku eelarvest . (4) Reservasendusteenistujale makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5 ) Reservasendusteenistuses osalemise ajal võib reservasendusteenistuja tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe. ( 6 ) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagatistega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.“; 101 ) seadust täiendatakse peatükiga 7 2 järgmises sõnastuses: „ 7 2 . peatükk E rakorraline reservasendusteenistus § 80 9 . Erakorraline reservasendusteenistus (1) Erakorraline reservasendusteenistus on reservasendusteenistuja osalemine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vastavalt tema omandatud oskustele ja teadmistele käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannete täitmises. (2) Erakorralisse reservasendusteenistusse saab reservis olevaid isikuid kutsuda juhul, kui: 1) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutusel või isikul ei ole võimalik eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ise või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita ja 2) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul. (3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutus või isik teeb riigikaitse valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku reservis olevate isikute kutsumiseks erakorralisse reservasendusteenistusse. (4) Reservis olevate isikute osalemise erakorralises reservasendusteenistuses eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. (5) Erakorralise reservasendusteenistuse kehtestamisel määratakse muuhulgas: 1) asutus või isik, kelle juures erakorraline reservasendusteenistus toimub; 2) asutuse või isiku ülesanne, mida erakorralise reservasendusteenistuse käigus täidetakse; 3) erakorralises reservasendusteenistuses osalevate reservasendusteenistujate piirarv; 4) erakorralise reservasendusteenistuse alguse aeg ja maksimaalne kestus; 5) territoorium, kus erakorralise reservasendusteenistuse ülesandeid täidetakse; 6) vajaduse korral muud tingimused. § 80 10 . Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsumine (1) Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet. (2) Reservis olevat isikut teavitatakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vahetult enne erakorralise reservasendusteenistuse toimumist või selle ajal. (3) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut ühel järgmisel viisil: 1) elektrooniliselt; 2) teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel; 3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. (4) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil, loetakse erakorralise reservasendusteenistuse osalemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks. (5) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma erakorralisse reservasendusteenistusse osalemise kutses märgitud ajal ja kohta. (6) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemist ei loeta käesoleva seaduse § 80 3 lõikes 12 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka. § 80 11 . Reservis oleva isiku vabastamine erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest (1) Reservis oleva isiku vabastab Kaitseressursside Amet erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest alljärgnevate asjaolude esinemisel: 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda; 2) viibimine rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja- või lapsehoolduspuhkusel ; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) kui isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu ; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata Kaitseressursside Ametile pärast erakorralises reservasendusteenistuses osalemise teate saamist. (3) Erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamise aluseks oleva asjaolu äralangemisel on reservis olev isik kohustatud viivitamata ilmuma Kaitseressursside Ametisse. § 80 12 . Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise lõppemine (1) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemine lõpeb: 1) erakorralise reservasendusteenistuse lõppemisega; 2) reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamisega; 3) reservasendusteenistuja surma korral. 4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral. (2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (3) Reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati. § 80 13 . Reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamine Reservasendusteenistuja vabastab erakorralisest reservasendusteenistusest Kaitseressursside Amet: 1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline reservasendusteenistuses osalema; 2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale mõistetakse karistuseks reaalne vangistus ; 4) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel . § 80 14 . Reservasendusteenistuja tagatised (1) Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses viibimise aja eest toetust . Toetus makstakse erakorralise reservasendusteenistuse asutuse või isiku eelarvest. (2) Toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Reservasendusteenistujale tagatakse erakorralise reservasendusteenistuse ajal toitlustus, majutus ja transport erakorralise reservasendusteenistuse asutuse või isiku poolt . (4) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tagatistega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.“; 102 ) paragrahvi 81 lõi k e 4 punkt id 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav; 5) isik on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on isikule karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta;“ ; 103 ) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Kaitseväekohustus t võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras.“; 104 ) paragrahvi 81 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseväekohustus t võtta soovivale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.“; 105 ) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 106 ) paragrahvi 82 lõiked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise menetlus peatub üks kord kuni kaheks aastaks, kui tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. (9) Ajateenistusse võtmise menetluse peatumise lõppemisel hinnatakse ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel sätestatud korras. Kui ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kustutatakse tema andmed kaitseväekohustuslaste registrist.“; 107 ) paragrahvi 82 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Ajateenistusse asunud naissoost isik, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistu skohustuslase tervisenõuetele, vabastatakse ajateenistusest ja loetakse ajateenistusest loobunuks, kui ta vabastatakse ajateenistusest e nne käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega. Ajateenistusest vabastamise vormistanud ülem teavitab loobumisest kirjalikult Kaitseressursside Ametit.“; 108 ) paragrahvi 85 lõike 2 punkt 2 ning lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 109 ) paragrahvi 87 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „maksumust“ tekstiosa ga „või kestust vastavalt käesoleva seaduse § 156 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele “; 110 ) paragrahvi 92 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teenistuse huvides uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei või tegevväelase põhipalk väheneda rohkem kui 10%. Põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist. “ ; 111 ) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht on ametikoha asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. (5 2 ) Tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond on territoorium, kus tegevväelane täidab ametikoha ülesandeid.“; 112 ) paragrahvi 92 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõna „ühe“ sõnaga „ kahe“; 113 ) paragrahvi 95 täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva s paragrahvi s sätestatud hindamist ei kohaldata riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevväelas t e st üliõpilastele, välja arvatud tervisenõuete le ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavuse osas. “ ; 114 ) paragrahvi 98 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tegevväelase tervisenõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 9 alusel kehtestatud korras: 1) enne tegevteenistusse võtmist; 2) määramata ajaga või määratud ajaga tegevteenistuse korral igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates, kui eelneva terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega; 3) ajutise töövõimetuse lõppedes, kui tegevväelase teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatunud rohkem kui 60 päeva järjest. (2) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatavale tegevväelasele tehakse arstlik läbivaatus ja vajadusel terviseuuringud 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 90 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist. (3) Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. ( 4 ) Arstlikul läbivaatusel ja tervisenõuetele vastavuse hindamisel osalemine on kohustuslik. ( 5 ) Tegevväelase rahuaja ametikohajärgse struktuuriüksuse ülema määratud tervishoiutöötaja annab tegevväelase terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab tegevväelasele piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel. ( 6 ) Tegevväelase rahuaja ametikoha tervisenõuded kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.“; 115 ) paragrahvi 99 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülem“ sõnadega „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“; 116 ) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmise s sõnastuses : „7) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja poolt ettenähtud ulatuses.“; 117 ) paragrahvi 105 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevväelase lähet amisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid.“ ; 118 ) paragrahvi 106 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tegevväelase - asutuse juht või tema volitatud isik; “; 119 ) paragrahvi 106 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „juht“ sõnadega „või tema volitatud isik“; 120 ) paragrahvi 113 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „rahuaja ametikoha asukohta“ sõnade ga „või paikkonda“; 121 ) paragrahvi 115 lõiget 2 ja paragrahvi 117 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ sõnadega „või tema volitatud ülem“; 122 ) paragrahvi 116 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tegevväelase päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.“; 123 ) paragrahvi 128 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 124 ) paragrahvi 134 lõi ked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 125 ) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmis es sõnastuses : „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei või tegevväelase põhipalk väheneda rohkem kui 10%. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud alustel põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist.“; 126 ) paragrahvi 136 l õige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevteenistussuhte peatumise ajal võib rahuaja ametikohalt vabastada ja nimetada uuele rahuaja ametikohale tegevväelase: 1) kes on saanud tervisekahjustuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse; 2) kelle osas on rahuaja ametikohalt vabastamise ja uuele rahuaja ametikohale nimetamise otsus tehtud ja nimetatud otsusest on teda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud enne tegevteenistussuhte peatumist. “; 127 ) paragrahvi 136 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 128 ) paragrahvi 136 lõi k e 4 esime ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisust kohaldatakse kuni tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseni, kuid mitte kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pikenduse tähtaja lõpuni.“; 129 ) paragrahvi 140 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist juhul, kui isikut ei nimetata teisele rahuaja ametikohale;“ ; 130 ) paragrahvi 140 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „(4) Tegevväelane, kes vabastatakse enne tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud õppekava kahekordse nominaalkestuse aega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4 – 7 või 10 – 13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestri te maksumusest.“; 131 ) para grahvi 140 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Määramata ajaga tegevteenistuses olev tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest enne rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas näidatud õpingute kestuse lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4 – 7 või 11 – 13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestri t e maksumusest.“; 132 ) paragrahvi 140 lõikes 5 asendatakse sõna „õppekoha“ sõnadega „ l äbitud semestri te “ ; 133 ) paragrahvi 141 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui tegevväelane jätkab katkematult tegevteenistuses või temaga sõlmitakse tööleping või ta võetakse avalik k u teenistus s e Kaitse ministeeriumis, Kaitseliidus, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses , siis tegevväelase teenistusest vabastamisel lõpparvet ei maksta ja tema kasutamata jäänud puhkus säilib.“; 134 ) paragrahvi 151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kadett vabastatakse tegevteenistusest eksmatrikuleerimise tõttu juhul, kui ta eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist ja kui puudub rahuaja ametikoh t, mille nõuetele ta vastab .“; 135 ) paragrahvi 156 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „proportsionaalselt tegevteenistusajaga“; 136 ) paragrahvi 156 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Tegevväelane ei ole kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama, kui ta vabastatakse tegevteenistusest pärast ressursimahukale koolitusele saatmise otsuses märgitud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtaja möödumist. “; 137 ) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „( 5 1 ) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus vähene b proportsionaalselt alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni . “; 138 ) paragrahvi 156 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „määramata tähtajaga“; 139 ) paragrahvi 156 lõikes 8 asendatakse sõna „lähetatakse“ sõnaga „ saadetakse “; 140 ) seadust täiendatakse peatükiga 9 1 järgmises sõnastuses: „ 9 1 . peatükk Kaitseväekohustuse täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal 1. jagu Kaitseväeteenistuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal § 156 1 . Kaitseväeteenistuse nõuete rakendamine (1) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 111–112 ning 192–204 1 . (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele käesoleva seaduse §-e 83–90, § 92, §-e 94–110, § -e 113 – 117 , § 119 lõikeid 2 ja 4, §-e 121–124, § 127, § 128 lõikeid 1–5, § 131 lõike 1 punkti 1, §-e 133–156 ning § 190. § 156 2 . Tegevteenistuse nõuete rakendamine (1) Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja otsuse suunamise jätkumise kohta või peatatud tegevteenistussuhte peatumise jätkumise kohta. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal õigus otsustada käesoleva seaduse §-de 114–117 alusel lähetatud ning § 119 lõike 2 alusel suunatud tegevväelase lähetuse ja suunamise lõpetamine ja § 131 lõike 1 punktide 3, 4 ja 6–8 alusel peatatud tegevteenistussuhte peatamise lõpetamine. (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest. § 156 3 . Vabatahtlike tegevteenistusse võtmine (1) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib võtta tähtajatult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isiku, kes: 1) on täieliku teovõimega; 2) on lõpetanud vähemalt põhikooli 2. kooliastme; 3) vastab tegevväelase tervisenõuetele; 4) omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet; 5) on vähemalt 18-aastane; 6) ei ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevteenistusse asuda sooviv isik peab esitama taasesitamist võimaldava avalduse. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaitseväekohustuseta isiku tegevteenistusse võtmisest teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit, kes kannab tema andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena. (4) Tegevteenistusest vabastamisel kustutatakse kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist. (5) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võtmise ja sõjaaja ametikohale nimetamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. § 156 4 . Tegevväelase töö- ja puhkeaeg ning puhkus (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, valveaega, ületunnitööd, ööajal ja riigipühal tehtavat tööd, puhkeaega ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelase puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma. (3) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi tegevväelaste puhkused ning tegevväelane on kohustatud viivitamata ilmuma sõjaaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta. (4) K aitsevalmiduse kõrgendamine , sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni välja kuulutamine ei katkesta rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust. (5) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse, sealhulgas töö- ja puhkeaja korralduse, kehtestab Kaitseväe juhataja. (6) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg. (7) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise aega ei arvestata tegevväelase rahuaja ametikoha põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. § 156 5 . Lähetamine (1) Kaitseväe juhataja kehtestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamise ja lähetusega seotud kulu hüvitamise korra, kui tegevväelane lähetatakse: 1) välisriiki lühiajaliselt; 2) välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks kauemaks kui kuueks kuuks. (2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamisel päevaraha ei maksta. (3) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni raames tegevväelase välisriiki saatmist ei loeta välisriiki lähetamiseks. § 156 6 . Teenistusalased piirangud (1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane: 1) ei tohi tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega; 2) ei tohi võtta osa erakonna tegevusest; 3) ei tohi töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul ameti- või töökohal; 4) peab järgima toimingu, otsuse või tehingu tegemisel korruptsioonivastases seaduses sätestatut; 5) ei tohi streikida ega osaleda muus surveaktsioonis, mis häirib sõjalise riigikaitse korraldamist. (2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitval tegevväelasel on õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest. Avalikus teenistuses oleva isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks. § 156 7 . Tegevväelase palgakorraldus (1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. § 156 8 . Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemine (1) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine lõpeb: 1) tegevteenistussuhte lõppemisega; 2) rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisega. (2) Tegevväelase tegevteenistussuhe lõpeb: 1) tema surma korral; 2) tema asumisel Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Valitsuse liikmeks; 3) kui ta ei vasta tegevväelase tervisenõuetele; 4) Kaitseväe ettepanekul; 5) tema teadmata kadunuks jäämise korral; 6) kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, millega talle mõisteti karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise; 7) tema jõudmisel vanaduspensioniikka. (3) Tegevväelase vabastab tegevteenistussuhte lõppemisel tegevteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (4) Tegevväelase rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase vabastada sõjaaja ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päeval. (7) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kutsealuse tegevteenistusse võtmise korral teda tegevteenistusest vabastamise järel ajateenistusse ei kutsuta ning tema ajateenistus loetakse lõppenuks käesolevas seaduses sätestatud korras. § 156 9 . Kaitseväeteenistus pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist ja demobilisatsiooni väljakuulutamist (1) Enne sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamist tegevteenistuses olnud isik jätkab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva. (2) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal käesoleva seaduse § 156 3 alusel tegevteenistusse võetud isik vabastatakse tegevteenistusest sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisel või demobilisatsiooni ajal Kaitseväe ettepanekul, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva. (3) Sõjaseisukorra lõppemisel või demobilisatsiooni ajal võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud isiku nimetada poolte kokkuleppel rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele ja käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud rahuaja ametikoha nõuetele, välja arvatud rahuaja ametikohal nõutava hariduse ja sõjaväelise väljaõppe nõuetele. (4) Tegevväelane, kes on võetud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tähtajaliselt tegevteenistusse, peab omandama hariduse ja sõjaväelise väljaõppe tegevteenistuse tähtaja jooksul. (5) Rahuaja ametikohal nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamata jätmise korral lõpeb tegevväelase teenistussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevteenistuse tähtaja lõppemisel. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel vabastatakse isik tegevteenistusest hüvitiseta. 2. jagu Kaitseväeteenistusse kutsumine mobilisatsiooni ajal § 156 10 . Mobilisatsioonikäsk ja kogunemiskohta ilmumise kohustus (1) Mobilisatsiooni ajal kohustatakse 18-aastast ja vanemat kaitseväekohustuslast, sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikut ning kaitseväelast asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga. (2) Kui mobilisatsioon on välja kuulutatud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, peab Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu andmisel arvestama riigikaitseseaduse § 17 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut. (3) Mobilisatsioonikäsk toimetatakse kaitseväekohustuslastele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule kätte ühel käesoleva seaduse § 70 1 lõikes 3 sätestatud viisil. Kaitseväelasele toimetatakse mobilisatsioonikäsk kätte suuliselt või taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsu saamisel või Kaitseväe juhataja otsusest teadasaamisel ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtpäeval. (5) Kaitseväekohustuslasel ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikul peavad kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid. (6) Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb kaitseväekohustuslase le ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku le vajadusel arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel . (8) Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega. (9) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. § 156 11 . Kogunemiskohta ilmumata jätmine (1) Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab kogunemiskohta ilmumata jätmisel viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimisel Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. (2) Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendav takistus on kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku: 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda; 2) viibimine rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja- või lapsehoolduspuhkusel; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) reaalse vangistuse kandmine ; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. (3) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik, kes on saanud mobilisatsioonikäsu, kuid kellel on kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhjendatav takistus, on kohustatud sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseväge või välisesindust. Ilmumata jätmisest ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul, kui haigus ei võimalda teavitada, ning punktides 4 ja 5 sätestatud juhul. (4) Isik, kes jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavituse esitamata, loetakse kogunemiskohta ilmumata jäänud isikuks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemisel on kaitseväekohustuslane või sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud viivitamata Kaitseväkke ilmuma. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemisel on välisriigis viibiv mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud sellest viivitamata teavitama Eesti Vabariigi välisesindust ning on välisesinduse korraldusel kohustatud ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. (7) Kaitsevägi või Eesti Vabariigi välisesindus tunnistab kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmise tema esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks.“; 141 ) seaduse 10. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 177 1 järgmises sõnastuses: „ § 177 1 . Distsiplinaarkaristuse kohaldamine ja ametikohalt kõrvaldamine sõjaseisukorra ajal (1) Sõjaseisukorra ajal võib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kohaldada kõiki käesoleva seaduse § 168 lõikes 2 sätestatud distsiplinaarkaristusi. (2) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem võib kõrvaldada tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt, viies ta ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale või vabastades ta teenistusülesannete täitmisest. (3) Ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine palk. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, tema senine palk 50 protsendi ulatuses. (5) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem on kohustatud tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt vabastamisest teavitama palga kinnipidamiseks pädevat struktuuriüksust viie tööpäeva jooksul. (6) Kui tegevväelane on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis, 17. peatüki 2. jaos või §-s 435 või 447 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib sõjaaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase üle viia teisele sõjaaja ametikohale senise palga säilitamisega. (7) Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele sõjaaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametikohast tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikult.“; 142 ) paragrahvi 194 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kulu kaetakse juhul, kui käesoleva seaduse § 26 1 lõike 1 punkti 4 kohasel t on tuvastatud kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus.“ ; 143 ) paragrahvi 198 lõikes 3 asendatakse sõnad „lähetamise käskkirjas“ sõnadega „lähetamise otsuses“; 144 ) paragrahvi 199 pealkir i ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 199. Teenistusülesande täitmisel h ukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamine (1) Teenistusülesande täitmisel h ukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele tagatakse piirmäära ulatuses sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi, kui abivajadus tuleneb kaitseväelase hukkumisest või püsiva tervisekahjustuse saamisest.“ ; 145 ) paragrahvi 199 lõikes 2 asendatakse sõnad "täitmi se tõttu" sõnaga „täitmisel“; 146 ) paragrahvi 199 l õige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 147 ) pa ragrahvi 202 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 198 – 201“ tekstiosaga „, 198 ja 200 – 201 “; 148 ) paragrahvi 203 lõike 1 sissejuhatavas lause osas asendatakse tekstiosa „ K äesolevas peatükis sätestatut“ tekstiosaga „ K äesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 – 201 sätestatut“; 149 ) paragrahvi 203 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule loetakse käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 – 201 sätestatud t eenistusalasele tagatisele õiguse tekkimist välistavaks asjaoluks, kui terviseseisundi hindamisega tuvastatakse meditsiinilise seose puudumine teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel või kui asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja puhul ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtud uurimisega tuvastatud tervisekahjustuse tekkimine tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.“; 150 ) paragrahvi 204 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kannab reaalset vangistust;“; 151 ) paragrahvi st 204 1 jäetakse välja tekstiosa „, Kaitseväe arstlikul komisjonil“; 152 ) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 204 2 järgmises sõnastuses: „ § 204 2 . Teenistusalased tagatised sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (1) Kaitsevägi tagab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal toitlustuse, individuaalvarustuse, majutuse ja meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. (2) Kaitsevägi tagab sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. (3) Asendusteenistujale ja reservasendusteenistujale tagatakse vajaduse korral sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. (4) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise korraldab Kaitsevägi. (5) Pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni lõppu tagatakse käesoleva seaduse §-des 111–112, 193–196 ning 198–201 nimetatud tagatisi vastavalt riigi rahaliste vahendite olemasolule ja muudele asjaoludele.“; 153 ) paragrahvi 209 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Töövõimetuspension määratakse ajaks, kui isikul on käesoleva seaduse §-s 30 1 sätestatud korras tuvastatud püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel.“; 154 ) paragrahvi d 214 –216 tunnistatakse kehtetuks; 155 ) seadust täiendatakse §- ga 216 1 järgmises sõnastuses: „ § 216 1 . Terviseseisundi hindamisega seotud v aide esitamine ja läbivaatamine (1) Isik, kes leiab, et tema suhtes tehtud käesolevast seadusest tuleneva terviseseisundi hindamisega seotud otsu sega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi , võib esitada kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates otsuse teinud asutuse kaudu vaide Kaitseministeeriumile . (2) Kaitseressursside Ameti terviseseseisundi hindamisega seotud otsuse peale v aide esitamisel peatub Kaitseressursside Ameti käesoleva seaduse § 37 lõike 4 alusel antud otsuse täitmine kuni vaide lahendamiseni Kaitseministeeriumi poolt või kuni uue otsuse tegemiseni. (3) Kaitseministeerium, kaasates tervishoiutöötajate riiklikus re gistris registreeritud eriarste ja vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid , lahendab k äesoleva seaduse § 26 1 lõikes 1 sätestatud Kaitseressurss ide Ameti või Kaitseväe terviseseisundi hindamisega seotud otsuse peale esitatud vaide. (4) Kaitseministeerium vaatab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi 60 päeva jooksul vaide saamisest arvates. ( 5 ) Juhul, kui vaide läbivaatamisse on vaja kaasata täiendavaid eksperte või teha täiendavaid terviseuuringuid, pikeneb vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra. (6) Kaitseministeerium ja vaide lahendamisse kaasatud tervishoiutöötajate riiklikus re gistris registreeritud eriarst ning tervishoiuteenuse osutajaid võivad vaide lahendamise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid . “ ; 156 ) paragrahv 220 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 220. Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja varaline vastutus ning kahju hüvitamise kord Asendusteenistuja või reserv asendus teenistuja poolt teenistuskohale tekitatud varalise kahju korral kohaldatakse varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut. Kahju hüvitamise ettepaneku tegijaks on teenistuskoht.“ ; 157 ) seadust täiendatakse §-ga 222 1 järgmises sõnastuses : „ § 222 1 . Reservasendusteenistusse ja erakorrali s se reservasendusteenistusse asumise kohu s tuse eiramine Reservis oleva isikuna reservasendusteenistusse või erakorralisse reservasendusteenistusse asumise kohu s tuse eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. “; 158 ) seadust täiendatakse §-ga 223 1 järgmises sõnastuses: „ § 223 1 . Reservasendusteenistusest ja erakorralisest reservasendusteenistusest omavoliline puudumine Reservasendusteenistusest ja erakorralisest reservasendusteenistusest omavolilise puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.“; 159 ) paragrahvis 224 asendatakse läbivalt sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“; 160 ) seadust täiendatakse §-dega 224 1 ja 224 2 järgmises sõnastuses: „ § 224 1 . Kaitseväelase vormiriietuse ja kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse ebaseaduslik kasutamine (1) K aitseväelase vormiriietuse ja kaitseväelase vormiriietusega äravahetamiseni sarnase riietuse ebaseadusliku kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 2 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud kõrgendatud kaitsevalmidu se, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra , mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga . (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 224 2 . Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik valmistamine (1) Kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku valmistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“ ; 161 ) paragrahvi 225 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 222 ja 223“ tekstiosaga „§-des 222 – 223 1 “; 162 ) paragrahvi 225 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ §-s 224 sätestatud väärteo“ tekstiosaga „§ des 224–224 2 sätestatud väärtegude“ ; 163 ) paragrahvi 226 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ei osale käesoleva seaduse kohaselt terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ettenähtud ulatuses või kui ta ei osale kutsesobivuse hindamisel.“; 164 ) seadus e 16. peatükki täiendatakse §-ga 226 1 järgmises sõnastuses: „ § 226 1 . Sundtoomine, kui lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni korral jäetakse kaitseväeteenistusse ilmumata (1) Lisaõppekogunemise teates või mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäevaks kogunemiskohta ilmumata jätmise korral võib kohaldada kaitseväekohustuslase suhtes sundtoomist. (2) Sundtoomise käigus toimetatakse kaitseväekohustuslane Kaitseväkke. Sundtoomist võib kohaldada kaitseväekohustuslase suhtes olenemata algatatud süüteoasjast. (3) Sundtoomist võib kohaldada, kui on alust arvata, et isik hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest või sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asumisest. Sundtoomist ei kohaldata kaitseväekohustuslase suhtes, kes on vabastatud lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõike 2 või 3 1 alusel või kelle kogunemiskohta ilmumata jätmine loetakse põhjendatuks käesoleva seaduse § 156 11 lõike 2 alusel. (4) Sundtoomiseks koostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud tegevväelane sundtoomise määruse, milles märgitakse: 1) sundtoomisele allutatud isiku nimi, isikukood või sünniaeg, teadaolev elu- või asukoht ning töökoht või õppeasutuse nimetus; 2) sundtoomise põhjus; 3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada. (5) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Sundtoomist võib teostada ka Kaitsevägi. Teostatud sundtoomisest teavitab Kaitsevägi viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit. (7) Sundtoomisel on õigus kasutada korrakaitseseaduse §-des 45–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja 5. peatükis sätestatud vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (8) Isikul, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist, võimaldatakse teavitada oma lähedasi Kaitseväkke toimetamisest.“ . § 2. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 15 1 järgmises sõnastuses: „ § 15 1 . Tegevteenistus Kaitseliidus mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal (1) Kaitseliidu ülem täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht ) ülesannetele käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealiku ametikohale nimetatud tegevväelane täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaaja ametikoha ülesannetele käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sõjaaja ametikoha ülesandeid ning käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid täitva tegevväelase kaitseväeteenistusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 9 1 . peatükis sätestatut.“ ; 2) paragrahvi 32 1 pealkirjast jäetakse välja sõnad „sõjaväelise auastmega“; 3) paragrahvi 32 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele kohaldatakse Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale nimetamisel kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.“; 4) paragrahvi 32 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal asub sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.“; 5) paragrahvi 34 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „kaitseväeteenistuse seaduse alusel või lisaõppekogunemisele riigikaitseseaduse“ sõnadega „või lisaõppekogunemisele kaitseväeteenistuse seaduse alusel“; 6) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, sealhulgas lisaõppekogunemisele“ sõnadega „ja lisaõppekogunemisele“; 7 ) paragrahvi 60 lõiked 5 – 5 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises ja lõike 3 1 punkti 2 al usel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ning meditsiinilise seose olemasolu püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel. (5 1 ) Kaitseväe juhataja määratud arstil on õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ja tervise infosüsteemist teavet Kaitseliidu liikme terviseseisundi kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks . (5 2 ) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis o levatele andmetele või tervise infosüsteemis puuduvad tema andmed või need on ebapiisavad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks, edastab ta Kaitseväe juhataja määratud arstile vajalikud andmed paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . (5 3 ) Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 8 ) paragrahvi 60 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastab Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid.“; 9 ) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidus või muus asjaomases asutuses tehtud uurimise tulemused ning andmed Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamise või töövõime h indamise ja käesoleva seaduse § 60 lõikes 7 sätestatud seose tuvastamise kohta koos Kaitseliidu ülema arvamusega hüvitise maksmise kohta edastab Kaitseliit otsustamiseks Kaitseministeeriumile.“; 10 ) paragrahvi 61 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlik komisjon tuvastanud püsiva töövõimetuse“ sõnadega „tuvastatud püsiv töövõimetus“; 11 ) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlik komisjon“ sõnadega „Kaitseväe juhataja määratud arst“; 12 ) paragrahvi 66 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitseliidu liige, kes ei esita oma terviseseisundi hindamiseks vajalikku teavet või jätab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks või teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse raviks määratud toimingutele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse hüvitisest või kulu katmisest loobunuks.“; 13 ) paragrahv i 68 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseliidul, Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel on käesolevas peatükis Kaitseliidu liikmele ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sea lhulgas eriliiki isikuandmeid.“; 14) seadust täiendatakse §- de ga 97 3 ja 97 4 järgmises sõnastuses: „§ 97 3 . Arstliku komisjoni me netluses oleva asja lahendamine 2021. aasta 31. detsembril Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlust jätkab 2022. aasta 1. jaanuaril Kaitsevägi. § 97 4 . Teenistusalase tagatise taotlemine Enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel on teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu liikmel õigus taotleda tagatisi kuni 2022. aasta 1. jaanuarini kehtinud Kaitseliidu seaduse redaktsiooni alusel.“. § 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduse §-s 13 tehakse järgmised muudatused: 1) lõi kest 5 jäetakse välja tekstiosa „ , väljaõppe tasemele“; 2) paragrahvi täiendatakse lõike ga 6 järgmises sõnastuses: „(6) Nõuded üksuste väljaõppe tasemele kehtestab Kaitseväe juhataja.“. § 4 . Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 22 2 järgmises sõnastuses: „ 22 2 . Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamine Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamisele kohaldatakse enne 202 2 . aasta 1. jaanuari kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsiooni, kui tegevväelane on ressursimahukal koolitusel osalemise nõusoleku an dnud enne nimetatud kuupäeva.“; 2) seadust täiendatakse §-dega 39 10– 39 12 järgmises sõnastuses: „ § 39 10 . Arstliku komisjoni menetluses ole va asja lahendamine ja arstliku komisjoni otsus (1) 2021. aasta 31. detsembril Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlust jätkab 2022. aasta 1. jaanuaril Kaitseressursside Amet. (2) 2021 . aasta 31. detsemb ril Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlust jätkab 2022. aasta 1. jaanuaril Kaitsevägi. (3) Arstliku komisjoni otsus kehtib kuni otsuses määratud tähtajani või isiku terviseseisundi uue hindamiseni. § 39 11 . Teenistusalase tagatise taotlemine Enne 2022. aasta 1 . jaanuari tehtud Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel on kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikul õigus taotleda teenistusalaseid tagatisi kuni 2022. aasta 1. jaanuarini kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsiooni alusel. § 39 1 2 . Vaide lahendamine (1) Enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel on isikul õigus esitada vaie kuni 2022. aasta 1. jaanuarini kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonis sätestatud tähtaja jooksul Kaitseministeeriumile . (2) 2021. aasta 31. detsembril Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni menetluses oleva vaide menetlust jätkab Kaitseministeerium. (3) 2021. aasta 31. detsembril Kaitseministeeriumi menetluses oleva Kaitseressursside Ameti otsuse ja Kaitseväe juhataja otsuse peale esitatud vaide mene tlust jätkab Kaitseministeerium. „. § 5. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 26.10.2018, 1) § 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 76 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.“; 2) paragrahvi 76 lõikes 3 1 asendatakse tekstiosa „kui isik on rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja- või lapsehoolduspuhkusel“ tekstiosaga „kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel“; 3) paragrahvi 80 11 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;“; 4) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse sõnad „rasedus- ja sünnituspuhkusele” sõnaga „emapuhkusele”; 5) paragrahvi 108 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Puhkusele lubamisest ei või keelduda ega puhkust katkestada, kui tegevväelane on lubatud emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele, vanemapuhkusele või õppepuhkusele või käesoleva seaduse § 107 alusel antud erakorralisele puhkusele.”; 6) paragrahvi 131 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tegevteenistussuhte peatumine ei või ületada tegevteenistusse võtmise käskkirjas ettenähtud tegevteenistuse lõpptähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevväelane on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tegevväelase määratud ajaga tegevteenistuse lõpptähtpäev lükkub puhkusel viibitud aja võrra edasi.”; 7) paragrahvi 132 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Vanemapuhkusel viibiv tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva ette.”; 8) paragrahvi 156 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitsevalmiduse kõrgendamine, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni välja kuulutamine ei katkesta emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust.“; 9) paragrahvi 156 11 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel ;“. “. § 6 . Riigikaitseseaduse muutmine Riigik aitseseaduse 5. peatüki 2. jagu, § -d 90 ja 92 ning § 96 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 7 . Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ajateenija, asendusteenistuja või erakorralises reservasendusteenistuses osalev reservasendusteenistuja;“. § 8 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 lõike 2 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse alusel ning teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamist Kaitseliidu seaduse alusel ; “ ; 2) paragrahvi 52 lõike 2 1 punkt 4 ja lõige 2 2 tunnistatakse kehtetuks . § 9 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) reservasendusteenistuja toetus;“. § 10 . Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku § 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Kaitseväe ametnik kaitseväeteenistuse seaduse §- de s 2 24 1 ja 224 2 ettenähtud väärte gude puhul.“ . § 11 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 2 . aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus