Teie 30.06.2026
Meie 15.07.2026 nr 2-6/26-4534-4
Vastus täpsustavale selgitustaotlusele
Lugupeetud pöörduja
Olete pöördunud Justiits- ja Digiministeeriumi poole täpsustavate küsimustega seoses Teie eelmise
pöördumisega.
Esmalt peame vajalikuks selgitada, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on
Justiits- ja Digiministeeriumil kohustus anda õigusalaseid selgitusi Justiits- ja Digiministeeriumi poolt
välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda
õigusabi andmist.
Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse,
konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist
siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on meil Teie
kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse.
Samas juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Justiits- ja Digiministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda
seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Ühtlasi
märgime, et Justiits- ja Digiministeerium ei lahenda õigusalase selgituse andmisega õigusvaidlusi ega
kehtesta seaduse ainuõiget tõlgendust, õigust mõistab Eestis põhiseaduse kohaselt ainult kohus.
Märgite oma täpsustavas pöördumises, et soovite teada, milline on vaideotsuse õiguslik kvalifikatsioon.
Selgitame, et haldusmenetlus seaduse (HMS) 5. peatükk näeb ette vaidemenetluse. Haldusmenetluse
seadus ei sätesta otseselt, mida mõista vaideõiguse all. HMS § 71 lg-st 1 tulenevalt tekib vaideõigus
isikul, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud1. Riigikohus on sedastanud, et tulenevalt
HMS § 71 lg‑st 1 on vaideõigus isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud
tema õigusi või piiratud tema vabadusi2. Eelneva põhjal saab järeldada, et vaidemenetluse eesmärk on
kaitsta konkreetse isiku subjektiivseid õigusi. Vaidemenetlus ei kvalifitseeru avaliku teabe seaduse § 28
lõike 1 punktis 14 loetletud järelevalvemenetluseks, milles tehtud otsus tuleb avalikustada, vaid on
eraldiseisev haldusmenetlus konkreetse isiku subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitseks. Erinevalt
vaidemenetlusest on järelevalve menetluse eesmärk tagada seaduste täitmine ja avaliku huvi kaitse,
mitte lahendada konkreetse isiku vaidlust. Teenistusliku järelevalve eesmärk on valitsusasutuste ja
nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamine (Vabariigi Valitsuse
seaduse § 93 lg 1). Riikliku järelevalve eesmärk on ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või
kõrvaldada korrarikkumine ning haldusjärelevalve eesmärk on haldusülesannete täitmise
õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimine (VVS § 75 1).
Haldusmenetluse käsiraamatus on vaidemenetlusega seoses selgitatud, et samasuguse kriteeriumi
alusel – “haldusakti või toiminguga on rikutud isiku õigusi või piiratud vabadusi” – saavad isikud oma
1
Haldusmenetluse käsiraamat, lk 393. Arvutivõrgus kättesaadav: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/3ad022c2-
9447-4649-92e6-b3153ab78eae/content
2
Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus kohtuasjas 3-22-2321, p 8.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse (HKMS § 7 lg 1, sõltuvalt kaebusest võib vajalik olla üksnes
põhjendatud huvi, vt sama sätte teist lauset). Seega on kaebeõigus halduskohtumenetluses ja
vaideõigus vaidemenetluses oma sisult kattuvad. Seetõttu saab HMS § 71 lg-s 1 sätestatud õiguste ja
vabaduste rikkumise mõiste sisustamisel kasutada halduskohtuliku kaebeõiguse määratlemisel esitatud
seisukohti3.
Kokkuvõttes vastame teie esimesele küsimusele vaideotsuse õigusliku kvalifikatsiooni kohta, et
vaideotsus on haldusakt, mille haldusorgan on andnud konkreetse isiku õiguste või vabaduste rikkumise
tõttu esitatud vaidemenetluse tulemusena ning vaideotsus ei ole kvalifitseeritav järelevalveotsuseks,
kuna vaidemenetlus ja järelevalvemenetlus kannavad endas erinevaid eesmärke.
Eelnevast tulenevalt saab vastata ka teie teisele täpsustavale küsimusele, et vaideotsused ei kuulu
AvTS § 28 lg 1 p 14 kohaselt kohustuslikus korras avalikustamisele, kuna need ei ole
järelevalvemenetluses tehtud otsused. Samas rõhutame, et isegi kui vaideotsus ei ole aktiivselt
avalikustatud, on igaühel õigus taotleda sellega tutvumist. Juhul kui vaideotsus ei sisalda
juurdepääsupiiranguga teavet, peab teabevaldaja selle taotlejale väljastama. Kui vaideotsus sisaldab
juurdepääsupiiranguga teavet, peab teabevaldaja igakordselt kaaluma, millises osas ta saab
vaideotsuse taotlejale avaldada ilma, et see seaks ohtu juurdepääsupiiranguga kaitstavad huvid.
Loodame, et neist selgitustest on Teile abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Värk
andmekaitseõiguse talituse juhataja
Helen Uustalu, 53345676,
[email protected]
Mari Käbi
3
Haldusmenetluse käsiraamat, lk 393-394.
2