Eelnõu arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid 13.10.2020 nr 1-6/2184-1 Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja ametitele arvamuse avaldamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu leiate aadressilt: http://eelnõud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Välisluureamet Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Päästeamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Lisa: Eelnõu – 14 lehel Seletuskiri – 44 lehel Rakendusaktide kavandid – 30 lehel Jarmo Lilium 6125196 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmekogusse” sõnadega „ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS)”; 2) paragrahvi 111 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Isikult võetud biomeetrilised andmed kannab Politsei- ja Piirivalveamet andmekogusse ABIS.“; 3) paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel käesoleva seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.“; 4) paragrahvi 153 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel käesoleva seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud diplomaatilise passi andmekogusse.“; 5) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 154 järgmises sõnastuses: „§ 154. Andmekogu ABIS (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (2) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (4) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 6) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 155 järgmises sõnastuses: „§ 155. Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemine 1 (1) Isiku identiteedi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad andmed, mille järgi on isik võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida. (2) Isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse kindlaks isiku identiteet. (3) Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. (4) Isiku tuvastamise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid mitme andmekogumiga andmekogus ABIS. (5) Isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid andmekogusse ABIS varem tema kohta kantud identiteediandmetega. (6) Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks, kui see on seaduses sätestatud, järgmistel juhtudel: 1) kui isiku identiteet ei ole teada; 2) isiku identiteedis on kahtlusi; 3) on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti; 4) kui isikusamasuse kontrollimine käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt ebaõnnestub; 5) muudel seaduses sätestatud juhtudel. (7) Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isikusamasuse kontrollimiseks seadusest tuleneva avalik-õigusliku ülesande täitmisel ja muudel seaduses sätestatud juhtudel. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatut kohaldatakse sõltumata sellest, kuidas on isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine asjakohases seaduses sõnastatud. 7) seadust täiendatakse §-ga 409 järgmises sõnastuses: „§ 409. Enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemine (1) Isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja diplomaatiliste passide andmekogusse kantud fotod ja näokujutised, sõrmejäljekujutised ning allkirjad ja allkirjakujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. (2) Enne 2021. aasta 1. juulit isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja diplomaatiliste passide andmekogusse kantud fotosid ja näokujutisi, sõrmejäljekujutisi ning allkirju ja allkirjakujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini.“. § 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (1) Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda 2 rahuajal demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada ekspertiisiobjektil selle tegevväelase jäetud jäljed. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 2) paragrahvi 921 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, andmed tegevväelase ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.“; 3) paragrahvi 921 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi alusel tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 3. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.“; 2) paragrahvi 23 täiendatakse pärast sõna „terviseandmeid“ sõnadega „ja biomeetrilisi andmeid“; 3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses: „§ 24. Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (1) Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda kodakondsuse saamise või taastamise menetluste käigus võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3 (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 365 järgmises sõnastuses: „§ 365. Enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemine (1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod ja näokujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. (2) Enne 2021. aasta 1. juulit Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid ja näokujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini.“. § 4. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse.“; 2) paragrahvi 97 lõige 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 98 pealkirja täiendatakse pärast sõna „registrisse” tekstiosaga „, automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse”; 4) paragrahvi 98 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „registrisse” sõnadega „ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS)”; 5) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Isik, kelle andmed on kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja andmekogusse ABIS või riiklikusse DNA-registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, võib igal ajal taotleda enda andmete kustutamist nimetatud registritest ja andmekogust ABIS, esitades registri volitatud töötlejale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse.“; 6) seaduse 2. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses: „4. jagu Andmekogu ABIS „§ 911. Andmekogu ABIS 4 (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on: 1) riiklikus ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine, et välistada ekspertiisiobjektilt selle töötaja jäetud jäljed; 2) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud andmete töötlemine. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 7) paragrahvi 251 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, andmed riikliku ekspertiisiasutuse töötaja ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsi andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 305 järgmises sõnastuses: „§ 305. Enne 2021. aasta 1. juulit riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud andmete töötlemine (1) Riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejäljed ja naha papillaarkurrustiku jäljed, mis on kogutud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel, kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. (2) Enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejälgi ja naha papillaarkurrustiku jälgi, mis on kogutud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel, võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. (3) Enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registrisse kantud andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta jäävad riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi. (4) Enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registri osaks olnud sõrmejäljekaartide kartoteek ja sündmuskohajälgede kaartide kartoteek jäävad ekspertiisiasutusse ning kantakse arhiivi säilitustähtaja lõppemisel.“. § 5. Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused: 5 1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse.“; 2) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (1) Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda konsulaarteenuse osutamisel võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses: „§ 751. Enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemine (1) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse kantud sõrmejäljekujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. (2) Enne 2021. aasta 1. juulit konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse kantud sõrmejäljekujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini.“. § 6. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse vajaduse korral automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), muud andmed papillaarkurrustiku jälgede kogumise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse vajaduse korral riiklikusse DNA-registrisse.“; 2) paragrahvi 99 lõike 3 teist lauset, § 153 lõike 1 punkti 13 ja § 154 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „registrisse” tekstiosaga „, andmekogusse ABIS”; 6 3) paragrahvi 991 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.“; 4) paragrahvi 100 lõige 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku daktüloskopeerimisel saadud andmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega andmekogusse ABIS või kustutatakse nimetatud registrist ja andmekogust kohe pärast võrdlusuuringu tegemist.“; 5) seaduse 3. peatüki 7. jagu täiendatakse §-ga 1092 järgmises sõnastuses: „§ 1092. Andmekogu ABIS (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu ja kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ning sündmuskohalt kogutud või muult objektilt võetud naha papillaarkurrustiku jälgi: 1) välistamiseks; 2) süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja ärahoidmiseks; 3) ekspertiiside ja uuringute tegemiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 6) paragrahvi 206 lõike 1 punkti 31 ja paragrahvi 206 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „registrist“ tekstiosaga „, andmekogust ABIS“; 7) paragrahvi 314 punkti 51 täiendatakse pärast sõna „registris“ tekstiosaga „, andmekogus ABIS“. § 7. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 3. peatükki täiendatakse 6. jaoga järgmises sõnastuses: „6. jagu Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu § 257. Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu 7 (1) Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda sündmuskohti teenindava või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuva politseiametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku jäetud jälgede välistamiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 2) paragrahvi 451 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, andmed politseiametniku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.“; 3) paragrahvi 451 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ning DNA-proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 8. Päästeteenistuse seaduse muutmine Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (1) Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda demineerimistööga seotud päästeametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede välistamiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. 8 (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 2) paragrahvi 73 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Päästeametnikult daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, andmed päästeametniku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsi andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.“; 3) paragrahvi 73 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi alusel päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ning DNA-proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 9. Riigipiiri seaduse muutmine 1) paragrahvi 91 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 91 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. § 10. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 55 järgmises sõnastuses: „§ 55. Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (1) Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda vanglasse karistust kandma saabunud isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid isikusamasuse tuvastamiseks ning süütegude avastamiseks ja ärahoidmiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 2) paragrahvi 18 lõige 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 18 lõige 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 9 „(3) Kinnipeetava daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse.“; 4) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vanglas daktüloskopeerimise ja daktüloskopeerimisel saadud andmete edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 11. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 137 järgmises sõnastuses: „§ 137. Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (1) Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda rahvusvahelise kaitse menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 2) paragrahvi 15 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) DNA proovide tulemusena saadud andmed kantakse riiklikku DNA registrisse.“; 3) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud registrisse.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 872 järgmises sõnastuses: „§ 872. Enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemine (1) Rahvusvahelise kaitse andmise registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. 10 (2) Rahvusvahelise kaitse andmise registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid, sõrmejäljekujutisi ja allkirjanäidiseid võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini.“. § 12. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.“; 2) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.“; 3) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.“; 4) paragrahvi 276 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Viisamenetluses daktüloskopeerimisel kogutud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS).“; 5) paragrahvi 276 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elamisloa ja tööloa menetlustes daktüloskopeerimisel kogutud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS.“; 6) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 2794 järgmises sõnastuses: „§ 2794. Andmekogu ABIS (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda viisamenetluses, lühiajalise töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetlustes võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. 11 (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 30912 järgmises sõnastuses: „§ 30912. Enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemine (1) Viisaregistri, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ja elamislubade ja töölubade registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod, näokujutised ja sõrmejäljekujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. (2) Viisaregistri, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ja elamislubade ja töölubade registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid, näokujutisi ning sõrmejäljekujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini.“. § 13. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.“; 2) paragrahvi 3311 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Daktüloskopeerimisel kogutud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS).“; 3) paragrahvi 3311 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3314 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.“; 5) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 3315 järgmises sõnastuses: „§ 3315. Andmekogu ABIS (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda sissesõidukeelu kohaldamise menetluses ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 12 (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 343 järgmises sõnastuses: „§ 343. Enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemine (1) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ja sissesõidukeeldude andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud allkirjad, fotod ja näokujutised ning sõrmejäljekujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. (2) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ja sissesõidukeeldude andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud allkirju, fotosid ja näokujutisi ning sõrmejäljekujutisi võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini.“. § 14. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 311 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning isikult võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.“; 2) seaduse 5. peatükki täiendatakse paragrahviga 316 järgmises sõnastuses: „§ 316. Andmekogu ABIS (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda menetlusaluse isiku, keda kahtlustatakse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ §-des 151 ja 152 või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud süütegude toimepanemises, daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid süütegude menetlemiseks ning avastamiseks ja ärahoidmiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.“; 13 3) paragrahvi 75 lõike 3 punkti 31 ja paragrahvi 75 punkti 51 täiendatakse pärast sõna „registrist“ tekstiosaga „, andmekogust ABIS“. § 15. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 17. märtsil. Henn PÕLLUAAS Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2020. a 14  Seletuskiri Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti siseturvalisuse arengukava1 üks alaeesmärke on usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus. Identiteedihaldus, sealhulgas digitaalse identiteedi kasutamine, on seotud tehnoloogia üleilmse arenguga, luues nõudluse ajakohaste, turvaliste ja kasutajasõbralike isikutuvastusvahendite ja seda toetava tehnoloogia järele. Kuritegevuse ennetamise ja võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu on vaja pidevalt ajakohastada ka isiku tuvastamise ja isikusamasuse (sealhulgas elektroonilise) kontrollimise lahendusi.2 Isiku tõsikindla identifitseerimise peamine meetod on tema biomeetriliste andmete töötlemine. Biomeetriliste andmetena võib käsitada kõiki isiku omadusi, mille kaudu saab teda kordumatult tuvastada. Nimetatud omadused võivad olla väga erinevad. Isikuandmete kaitse üldmääruse3 kohaselt on biomeetrilised andmed konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist. Biomeetrilistest andmetest kõige levinumad, mida isikuandmete töötlemisel kasutatakse, on isiku foto või näokujutis, sõrmejäljed ja DNA. Praegu on Eestis kasutusel mitu andmekogu, kus eri eesmärkidel töödeldakse mitmesuguseid biomeetrilisi andmeid. Näiteks on olemas isikut tõendavate dokumentide andmekogu, viisaregister, vangiregister ja riiklik sõrmejälgede register. Andmekogud asuvad eri ministeeriumite haldusalas ning biomeetriliste andmete hõivamiseks ja võrdlemiseks kasutatakse eri ajal arendatud tarkvara. Praegused tehnilised lahendused on vaja välja vahetada, sest need on vananenud. Mõni näide. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) isikutuvastus- ja menetlusinfosüsteem UUSIS võeti kasutusele 2002. aastal isikut tõendavate dokumentide menetlusinfosüsteemina. Nüüd on UUSIS vähese jõudluse tõttu vaja välja vahetada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (edaspidi EKEI) kasutatakse sõrmejälgede otsimise süsteemi Automated Fingerprint Identification System (edaspidi AFIS), mis on kasutusel 1998. aastast ning on töökindluse suurendamiseks vaja välja vaheda. Praegu kasutusel olevad biomeetriliste andmete võrdlemise algoritmid ei tule toime erinevate andmefailide vormingutega, mille tõttu ei ole andmete võrdlus piisavalt kvaliteetne. Puudulik on tehniline võimekus teha näo- ja sõrmejäljekujutiste automaatset võrdlust ning võrrelda neid andmeid erinevate andmekogude vahel. Probleemne on ka automaatne andmete edastamine andmekogude vahel. Mitmes 1 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020, lk 102 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arenguka va_2015-2020_kodulehele.pdf 2 Samas, lk 107 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 1 menetluses (näiteks kriminaalmenetlus ja illegaalimenetlus) ei kasutata sõrmejälgede hõivamiseks sõrmejäljelugejat, vaid kõigepealt skannitakse paberil peetavad daktüloskoopilised kaardid ja seejärel laaditakse PDF-failid infosüsteemidesse. Arvestades Eesti väiksuse ja identiteedivaldkonna eripära (tsentraliseeritud identiteedihaldus), on otstarbekas koondada oskusteave ja kõik biomeetrilised andmed ühte andmekogusse ning viia see Siseministeeriumi haldusalasse. See tagab, et kõigi biomeetriliste andmete töötlemisel kasutatakse keskselt välja töötatud tarkvara, mida on võimalik integreerida eri infosüsteemidesse. Otstarbekam ja paindlikum on hooldada ja arendada üht infosüsteemi, sest siis on infosüsteemi omanikul parem ülevaade andmekogu vajadustest ja seda arendatakse tsentraliseeritult. Seeläbi kindlustatakse valdkonna järjepidev ja asjakohane areng, mis vastab muutuvatele vajadustele. Julgeoleku tõhusama tagamise, sealhulgas topeltidentiteetide tekkimise vältimise, kuritegevuse ennetamise, süüteomenetluses tõendite kogumise ja muude võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu on vaja pidevalt ajakohastada ka isiku tuvastamise ja isikusamasuse (sealhulgas elektroonilisi) kontrollimise lahendusi. Isikut tõendavate dokumentide taotluste arvu suurenemise tõttu on vaja tagada ressursisäästlik, optimeeritud ja tõrgeteta toimiv isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja väljaandmise menetlus. Eelnõuga tehakse muudatusi 15 seadusesse, kuhu luuakse õiguslik alus asutada automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS), mis asutatakse eespool toodud eesmärkide täitmiseks. Andmekogu ABIS loomine ja rahastamine otsustati Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a ja 17. juuli 2017. a valitsuskabineti nõupidamistel. Andmekogu ABIS on keskne andmekogu, kuhu koondatakse erinevate riiklike menetluste raames ning praegu eri andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed. Kehtiv õigus ei reguleeri eelkirjeldatud infosüsteemi loomise ja kasutamisega seonduvaid reegleid. Arvestades, et biomeetriliste andmete koondamisel ühte infosüsteemi säilitatakse tulevikus ühes kohas andmed, mis praegu kuuluvad mitme andmekogu koosseisu, on sisult tegu uue andmekoguga, mille loomine tuleb reguleerida seaduse tasandil. Andmekogu ABIS võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete võrdlust. See tähendab, et ülesehituselt ei ole andmekogu ABIS ainult võrdlusmootor, vaid andmekogu, mille koosseisus on kõik biomeetrilised andmed, mis riik on mitmesuguste menetluste raames kogunud. Andmekogu ABIS saavad kasutada kõik süsteemid, kus vajatakse isiku biomeetrilist tuvastamist (näiteks PPA, EKEI ja vanglate infosüsteemid). Andmekogu ABIS kasutusele võtmine aitab märkimisväärselt suurendada isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turvalisust ja usaldusväärsust, vältida dokumendivõltsingute ja vale- või topeltidentiteedi kasutamist ning toetada võitlust kuritegevusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ([email protected], tel 612 5120) ja sama osakonna koosseisuväline õigusnõunik Jarmo Lilium ([email protected], tel 612 5196). 2 Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084). Eelnõu on keeleliselt toimetanud ja seletuskirjale korrektuuri lugenud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seaduseid: - isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I, 31.01.2020, 14); - kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 06.05.2020, 9); - kodakondsuse seadus (RT I, 07.02.2020, 8); - kohtuekspertiisiseadus (RT I, 13.03.2019, 91); - konsulaarseadus (RT I, 31.12.2019, 19); - kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 06.05.2020, 14); - politsei ja piirivalve seadus (RT I, 19.03.2019, 67); - päästeteenistuse seadus (RT I, 19.03.2019, 69); - riigipiiri seadus (RT I, 08.07.2020, 7); - vangistusseadus (RT I, 06.05.2020, 43); - välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 06.05.2020, 45); - välismaalaste seadus (RT I, 06.05.2020, 46); - väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 06.05.2020, 48); - väärteomenetluse seadustik (RT I, 06.05.2020, 49). Enne eelnõu väljatöötamist koostati väljatöötamiskavatsus. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a ja 17. juuli 2017. a valitsuskabineti nõupidamistel heakskiidetud tegevustega. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kuna eelnõuga muudetakse kodakondsuse seadust, kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku, on selle vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälteenamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punktid 1 ja 14). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus andmekogu ABIS loomiseks. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 433 lõike 1 kohaselt tuleb andmekogu asutada seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ning praegu eri andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada eri infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine. Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eri seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas 3 tagada andmete turvalisus. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada. Andmekogusse ABIS hakatakse kandma eri seaduste alusel hõivatud biomeetrilisi andmeid. Selle andmekogu arendamise esimeses etapis kantakse andmekogusse kõik need fotod ja näokujutised, sõrmejäljekujutised ning allkirjad ja allkirjakujutised, mis praegu talletatakse eri andmekogudesse. Andmekogus ABIS säilitatavaid andmeid saab eristada menetluste kaupa, et tagada biomeetriliste andmete eesmärgipärane töötlemine lähtudes menetlusest ja sellest tulenevatest õiguslikest alustest. Iga konkreetse menetluse raames hõivatud biomeetrilised andmed jäävad andmekogus ABIS infotehnoloogilisi lahendusi kasutades eraldatuks teiste menetluste käigus hõivatud biomeetrilistest andmetest. Seaduses sätestatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemise põhimõtted. Juurdepääsuõigused andmekogus ABIS säilitatavatele eri tüüpi andmetele määratakse täpsemini kindlaks andmekogu põhimääruses. Andmekogus ABIS lähtutakse biomeetriliste andmete töötlemisel minimaalsuse põhimõttest – andmeid töödeldakse nii vähe, kui võimalik, ja nii palju, kui on vajalik menetluse elluviimise eesmärgi saavutamiseks. Siinne eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist ega muuda riigiasutuste tööülesandeid. Andmekogu ABIS hakkab pakkuma järgmiseid teenuseid: 1) biomeetria salvestamine 2) biomeetria kuvamine 3) biomeetria üks-ühele võrdlus 4) biomeetria üks-mitmele võrdlus Andmekogu ABIS on võimalik kasutada kas andmekogu ABIS liidese või andmekoguga ABIS liidestatud teise andmekogu kaudu. andmekoguga ABIS liidestatakse olemasolevad eri menetluste tegemiseks mõeldud andmekogud. Andmekogu ABIS kasutuselevõtmisel hoitakse biomeetrilisi andmeid tsentraalselt (keskne andmehaldus) ning olemasolevate andmekogude kaudu tagatakse lähtudes konkreetse menetluse vajadustest juurdepääs andmekogus ABIS hoitavatele andmetele. Eri andmekogude juurdepääs andmekogu ABIS andmetele tagatakse X-tee päringute vahendusel. Nende andmekogude kaudu on andmekogu ABIS kasutajatel võimalik biomeetriat salvestada, kuvada ja teha biomeetriliste andmete üks-ühele ja üks-mitmele võrdlust. Seega jäävad ka olemasolevad andmekogud biomeetrilisi andmeid töötlema, kuid neid andmeid seal ei säilitata ega tehta ka biomeetriliste andmete võrdlust. Andmekogu ABIS ei muuda asutuste töökorraldust ning olemasolevate infosüsteemide kasutajad jäävad ka edaspidi kasutama nendele harjumuspärast töökeskkonda. Seetõttu võib väita, et andmekogu ABIS on üksnes tehniline lahendus biomeetriliste andmete hoidmiseks ja võrdlemiseks. Andmekogu ABIS kasutajatel on võimalik teha biomeetriliste andmete üks-ühele ja üks-mitmele võrdlust. Biomeetria üks-ühele võrdlus on andmekogumite võrdlemise protsess väidetava isikusamasuse kindlakstegemiseks. Üks-ühele võrdluse puhul kasutatakse võrdlemisel biomeetrilisi ja biograafilisi andmeid ning võrdluse tulemuseks saadakse infosüsteemist vastus „jah“ või „ei“, kas biomeetria kuulub võrdluse objektiks olevale isikule, ning vajaduse korral ka isikuandmed. Biomeetria üks-mitmele võrdlus on isiku tuvastamise protsess andmebaasis tehtava otsingu kaudu, mille käigus 4 võrreldakse andmeid mitmete andmekogumitega. Üks-mitmele võrdluse puhul on võrdlemisel aluseks biomeetrilised andmed ning vastuseks saadakse isikuandmed. Biomeetriliste andmete võrdlust tehakse biomeetriliste mallide alusel. Biomeetriline mall on matemaatiline esitus, mille saamiseks on biomeetrilistest andmetest ekstraktitud teatavad erisused, mis on vajalikud kontrollimise ja isikutuvastuse jaoks. Andmekogu ABIS kasutusele võtmine aitab:  suurendada isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turvalisust ja usaldusväärsust;  vältida dokumendivõltsingute kasutamist;  vältida vale- või topeltidentiteedi kasutamist;  tagada autentne isikutuvastus erinevate menetluste raames;  ennetada illegaalset immigratsiooni;  toetada võitlust raske kuritegevusega;  tõhustada teadmata kadunud isikute leidmist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 15 paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse isikut tõendavate dokumentide seadust (edaspidi ITDS). Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse ITDS-i § 111 lõiget 1 pärast sõna „andmekogusse“ sõnadega „ ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse“. ITDS-i § 111 lõike 1 kohaselt kontrollib dokumendi väljaandmise taotlemisel dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi ITDAK) § 7 punktide 7 ja 8 kohaselt on isiku tuvastamise andmed ka foto või näokujutis ja sõrmejäljekujutised. Kuna edaspidi kantakse nimetatud andmed andmekogusse ABIS, tuleb ITDS-i § 111 lõikesse 1 lisada ka andmekogu ABIS, milles olevate andmete vastu dokumendi taotleja isikusamasust kontrollitakse. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mis võimaldab siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga ITDAK-s. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 111 lõiget 2 kolmanda lausega, mille kohaselt kannab PPA isikult võetud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Kehtiva ITDS-i § 111 lõike 1 kohaselt kannab PPA isiku tuvastamise kohta ITDAK-i isiku tuvastamise andmed. ITDAK-i põhimääruse § 7 punktide 7 ja 8 kohaselt kantakse ITDAK-i foto või näokujutis ja sõrmejäljekujutised. Edaspidi kantakse nimetatud andmed andmekogusse ABIS. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse ITDS-i § 152 lõikega 31, mille kohaselt isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus käesoleva seaduse § 155 tähenduses võib töödelda ITDAK-i kantud isiku identiteedi andmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Andmekogusse ABIS kantakse ITDS- i alusel üksnes isikute biomeetrilised andmed. Muud isiku tuvastamist või 5 isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ITDAK-i. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid. Ilma ITDAK-is säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ITDS-i § 153 lõikega 31, mille kohaselt võib isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus käesoleva seaduse § 155 tähenduses töödelda diplomaatilise passi andmekogusse kantud isiku identiteedi andmeid. ITDS § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõu kohaselt kantakse diplomaatilise passi väljaandmise menetluses võetud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse diplomaatilise passi andmekogusse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid diplomaatilise passi andmekogus. Ilma diplomaatilise passi andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt täiendatakse ITDS-i 3. peatükki §-ga 154, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud ITDS-i § 154 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide ja diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes võetud biomeetriliste andmete töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Isiku identiteet ja selle ühtsena hoidmine on sisejulgeoleku seisukohalt väga oluline. Seetõttu tuleb riigi üldise turvalisuse säilitamiseks tuvastada riigi territooriumil elavad ning viibivad isikud võimalikult kiiresti, tagades seejuures kogu protsessi usaldusväärsuse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kohustus isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses on sätestatud ITDS-i §-s 111. Osutatud paragrahv sätestab, et dokumendi väljaandmise taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja ITDAK-i kantud isiku tuvastamise andmete alusel (lõige 1); kui isikule ei ole varem välja antud käesolevas seaduses sätestatud dokumenti, tuvastab dokumendi taotleja isiku PPA. Isiku tuvastamise kohta kannab PPA ITDAK-i isiku tuvastamise andmed (lõige 2). ITDS-s on selgelt eristatud kaks toimingut: 1) isiku esmane tuvastamine, mis tähendab isiku identiteedi loomist riigi jaoks; 2) isikusamasuse kontrollimine, mida tehakse esmase isikutuvastamise andmete põhjal. Kui isikule ei ole varem välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti, tuvastab PPA dokumendi taotleja isiku. Andmed isiku tuvastamise kohta kannab PPA ITDAK-i. 6 Praegu kantakse kõik isiku tuvastamise andmed ITDAK-i, kuid edaspidi kantakse isiku tuvastamisel võetud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Isikusamasuse kontrollimisel tehakse (varem riigi tuvastatud) isik kindlaks kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel. Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisel tehakse dokumendi kasutaja isik kindlaks dokumenti kantud andmete ning isiku võrdlemise teel. Isikusamasuse kontrollimisel võib võrrelda dokumendi kasutajalt võetud biomeetrilisi andmeid dokumenti kantud biomeetriliste andmetega. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Õiguslik alus biomeetriliste andmete kogumisele tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu määrusest nr 2252/2004 ja seda muutvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 444/2009. Kogumise eesmärk on biomeetriliste andmete töötlemine passi ja reisidokumentide menetluses. Nimetatud biomeetriliste andmete kogumine sellel eesmärgil on riigile kohustuslik. Dokumentide väljastamiseks kogutud andmete mistahes muud kasutamist või salvestamist siseriikliku õiguse alusel määrus ei keela. ITDS-i § 92 lõige 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud menetluste puhul võib isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. ITDS-i § 92 lõike 2 kohaselt on biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised. ITDS-i § 116 lõige 1 sätestab, et dokumendi taotluse esitamisega annab taotleja või tema seaduslik esindaja nõusoleku taotleja daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks ning nende andmete töötlemiseks. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et dokumendi taotluse esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse ning lõike 4 kohaselt dokumendi taotluse esitamisel esitab taotleja oma foto, mis võimaldab tema üheselt tuvastamist. Taotleja ei pea esitama oma fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis. Praegu töödeldakse ITDS-s sätestatud menetlustes hõivatud biomeetrilisi andmeid ITDAK-s ja konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus, mille põhimäärus on kehtestatud välisministri 7. augusti 2017. a määrusega nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ (edaspidi CONSUL). ITDS-i § 152 lõige 2 sätestab, et ITDAK-i pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja neid dokumente taotlenud isikute andmete töötlemise kaudu. ITDS-i § 153 lõike 2 kohaselt on diplomaatilise passi andmekogu eesmärk välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab pidada arvestust välja antud, kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle. ITDAK-i §-de 7 ja 8 kohaselt kantakse andmekogusse isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise kohta isiku foto või näokujutis ja sõrmejäljekujutised ning isikut tõendava dokumendi taotleja kohta lisaks nimetatud andmetele ka allkiri või allkirjakujutis. Vastavalt CONSUL-i § 352 kohaselt kantakse andmekogusse diplomaatilise passi kasutaja kohta foto või näokujutis, sõrmejäljekujutised ja allkiri või allkirjakujutis. Edaspidi kantakse foto või näokujutis, sõrmejäljekujutised ning allkiri või allkirjakujutis andmekogusse ABIS. Sellesse andmekogusse kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga ITDAK-s. 7 ITDAK-i kasutajale ei ole andmekogu ABIS otsene töövahend. Lõppkasutaja jääb kasutama temale harjumuspärast töökeskkonda samal viisil nagu praegu. Seega ka edaspidi, kui biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, tehakse ITDS-s sätestatud menetlusi samas töökeskkonnas, kus seda tehakse praegu. Eelnõuga kavandatud ITDS-i § 154 lõikes 2 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud ITDS-i § 154 lõikes 3 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Andmekogu ABIS arendamise esimeses etapis luuakse suutlikkus töödelda fotot ja näokujutist, allkirja ja allkirjakujutist ning sõrmejäljekujutist. Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatav § 155 reguleerib andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemist. Lõige 1 sätestab identiteedi mõiste. Identiteet on isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad isikuandmed. Isiku identiteedi komponendid määratakse esmakordse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetluse käigus ja luuakse isiku identiteet tervikuna. Korduva kodakondsus- ja migratsioonimenetluse käigus isiku identiteedi andmeid uuendatakse, säilitades ka varasemad andmed. Isiku identiteedi komponendid on järgmised:  isiku nimi – aluseks võetakse rahvastikuregistrisse kantud isikunimi või mitteresidentide puhul välisriigi isikut tõendavasse dokumenti kantud isikunimi, mõlema puudumisel isiku ütlustel põhinev väidetav nimi;  isikukood – kasutatakse rahvastikuregistris loodud Eesti isikukoodi, kust nähtuvad ka biograafilised andmed;  biomeetrilised andmed – hõivatakse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetluste käigus;  kodakondsused – Eesti kodakondsuse määrab kindlaks PPA, välisriigi kodakondsuse andmetena võetakse aluseks välisriigi isikut tõendavasse dokumenti või muusse dokumenti kantud kodakondsus, dokumendi puudumisel isiku ütlustel põhinev väidetav kodakondsus. Identiteedihalduspoliitika aluspõhimõtete elluviimiseks on tähtis arendada füüsilise isiku tõsikindla tuvastamise ja talle identiteedi loomise ja hilisemat isikusamasuse kontrollimise protsessi. Selleks on oluline kasutusele võtta isiku identiteedi andmete võrdlus, eelkõige üks-ühele ja üks-mitmele biomeetria võrdlus (sõrmejäljed, näobiomeetria jms), nimekujude, isikukoodide ja biograafiliste andmete võrdlus. Isiku elektrooniline identiteet põhineb füüsilisel identiteedil, mistõttu laienevad nimetatud põhimõtted ka digitaalse identiteedi loomisele ja digitaalsete isikut tõendavate dokumentide väljaandmisele. Lõige 4 sätestab, et isiku tuvastamise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid mitme andmekogus ABIS säilitatava andmekogumiga (üks-mitmele võrdlus). Isiku 8 tuvastamise puhul on andmekogus ABIS võrdlemisel aluseks isiku biomeetrilised andmed, mida võrreldakse mitme andmekogu andmetega ning võrdlemise tulemusel saadakse vastuseks isikuandmed. Lõige 5 sätestab, et isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse isiku identiteedi andmeid andmekogusse ABIS varem tema kohta kantud identiteediandmetega (üks- ühele võrdlus). Isikusamasuse kontrollimise käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. Isikusamasuse kontrollimisel andmekogus ABIS kasutatakse võrdluse tegemisel isiku biomeetrilisi ja biograafilisi andmeid ning võrdluse tulemuseks saadakse vastus „jah“ või „ei“, kas biomeetria kuulub isikule, ning vajadusel ka isikuandmed. Lõige 6 sätestab andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemise alused isiku tuvastamisel. Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks üksnes seaduses sätestatud menetlustes. Lõike 4 punktides 1-5 on välja toodud juhud, millal tohib andmekogusse ABIS kantud andmete alusel isikut tuvastada. Juurdepääs andmekogu ABIS andmetele isiku tuvastamiseks on andmekoguga ABIS liidestuvatel andmekogudel. Seadus sätestab andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemise põhimõtted, juurdepääsuõigused konkreetsetes menetlustes sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses. Lõige 7 sätestab, et andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isikusamasuse kontrollimiseks seadusest tuleneva avalik-õigusliku ülesande täitmiseks ja muudel seaduses sätestatud juhtudel. Avaliku ülesande definitsiooni seaduses ei ole, kuid kohtupraktikast tuleneb, et avalikke ülesandeid (haldusülesandeid) võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud.4 Näiteks on ITDS-i § 111 lõikes 1 sätestatud dokumendi väljaandjale kohustus kontrollida dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Eelnõu (paragrahv 1 punkt 1) kohaselt tuleb dokumendi taotleja isikusamasust kontrollida ka andmekogusse ABIS kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isikusamasuse kontrollimiseks ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kolmandatele isikutele võib andmekogu andmetele juurdepääsu anda üksnes seaduses sätestatud aluse olemasolul. Kolmandad isikud saavad andmekogu ABIS andmete alusel teha üksnes üks-ühele võrdlust, mis tähendab, et andmekogusse ABIS võrdlemiseks esitatud biograafilisi ja biomeetrilisi andmeid võrreldakse andmekogusse ABIS varem kantud isiku biograafiliste ja biomeetriliste andmetega. Kolmandad isikud ei saa andmekogule ABIS otsejuurdepääsu, vaid see võimaldatakse andmekoguga ABIS liidestatud teise andmekogu kaudu. Näiteks sätestab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 31 lõige 5, et krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on õigus e-residendi isikusamasuse tuvastamiseks ning andmete kontrollimiseks kasutada ITDAK-i kantud isiku tuvastamise andmeid. ITDAK-i pidamise põhimääruse § 7 kohaselt on isiku tuvastamise andmed ka foto või näokujutis (punkt 7) ja sõrmejäljekujutised (punkt 8). Nimetatud andmed kantakse eelnõu kohaselt andmekogusse ABIS. ITDAK liidestatakse andmekoguga ABIS. Ka pärast andmekogu ABIS kasutusele võtmist teevad krediidiasutused ja finantseerimisasutused isikusamasuse kontrollimise 4 Riigikohtu erikogu 16.02.2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-4-1-10 9 päringuid ITDAK-i, mis teeb automaatselt päringu andmekogusse ABIS, ning ITDAK saadud vastuse päringu tegijale. Kõikidele kolmandatele isikutele võimaldatakse juurdepääs andmekogule ABIS samadel põhimõtetel ja alus selleks peab olema sätestatud seaduses. Lähtudes konkreetsest vajadusest on kolmandale isikule võimalik edastada üksnes vastus „jah“ või „ei“ selle kohta, kas isik on see, kes ta väidab ennast olevat, või vajaduse korral ka isikuandmed. Isiku tuvastamine ehk üks-mitmele võrdlus andmekogu ABIS andmete alusel ei ole kolmandatele isikutele lubatud. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine biomeetriliste andmete alusel tagab tõsikindlalt isikutuvastuse ning aitab vältida võõra identiteedi kasutamist. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine ei kujuta tugevat isikuõiguste riivet, sest avaliku võimu asutustel on õigus ja kohustus teha toiminguid üksnes õige isiku suhtes ning seetõttu peavad avaliku võimu teostajad olema veendunud, et isik on just see, kes ta väidab end olevat. Lõige 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatut kohaldatakse sõltumata sellest, kuidas on isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine vastavas seaduses sõnastatud. Eelnõu § 1 punktiga 5 lisatakse seadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõike 1 kohaselt kantakse ITDAK-i ja diplomaatiliste passide andmekogusse kantud fotod ja näokujutised, sõrmejäljekujutised ning allkirjad ja allkirjakujutised automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. Lõike 2 kohaselt võib enne 2021. aasta 1. juulit ITDAK-i ja diplomaatiliste passide andmekogusse kantud fotosid ja näokujutisi, sõrmejäljekujutisi ning allkirju ja allkirjakujutisi säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. Andmekogu ABIS kasutusele võtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vajalik säilitada andmed samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse kaitseväeteenistuse seadust (edaspidi KVTS). Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täiendatakse KVTS-i 1. peatükki §-ga 151, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ja andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud KVTS-i § 151 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda rahuajal demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada ekspertiisiobjektile selle tegevväelase jäetud jäljed. Eelnõuga ei hakata koguma uusi andmekoosseisusid. Selle tegevväelase, kes on rahuajal seotud demineerimistöödega, daktüloskopeerimise õiguslik alus on kehtestatud KVTS-i § 921 lõikes 1. Osutatud sätte kohaselt tegevväelane, kes on rahuajal seotud demineerimistöödega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA- proov ekspertiisiobjektile tegevväelase jäetud jälgede välistamise eesmärgil. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kantakse tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud 10 andmed riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kogutavate andmete üks kasutusotstarve on nende võrdlemine sündmuskohalt saadud jälgedega, et süütegu avastada, ja edaspidiste süütegude toimepanemise ennetamine. Lõhkematerjalidega seotud süütegude menetlemisel võib osutuda määravaks just võrdlusmaterjali olemasolu, mistõttu on neil juhtudel oluline kiiresti välistada lõhkematerjali seaduslikud käitlejad. Lõhkematerjali käitlemine kujutab endast ohtu ka käitlejale endale ning käitlemisvea või õnnetuse tagajärjel võib osutuda vajalikuks tuvastada käitleja isikusamasus registritesse kantud andmete abil.5 Edaspidi kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed riikliku sõrmejälgede registri asemel andmekogusse ABIS. DNA-proovide andmeid andmekogusse ABIS ei kanta, neid andmeid töödeldakse ka edaspidi riiklikus DNA- registris. Andmekogusse ABIS kantakse üksnes daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed, muud daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse ka edaspidi riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Kohtuekspertiisiseaduse (edaspidi KES) § 97 lõike 4 kohaselt kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse järgmised andmekoosseisud: 1) andmed isiku kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) biomeetrilised andmed; 3) andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta; 4) andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta. Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. a määruse nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi RSR) § 5 lõige 6 täpsustab, et kaitseväes rahuajal demineerimistöödega seotud tegevväelaselt kaitseväeteenistuse seaduse § 921 alusel võetud jälgede korral kantakse registrisse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–8 sätestatud andmed; 2) tegevväelase kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel kehtestatud määruse kohane kaitseväekohustuslase identifitseerimiskood ja sõna „tegevväelane“. RSR-i § 5 lõike 3 punktide 1-8 järgi kantakse politseiametnikult politsei ja piirivalve seaduse § 451 alusel võetud jälgede korral registrisse: 1) sõrmejälgede kaardi ribakood; 2) sõrme pööratud jäljed; 3) sõrme vajutusjäljed; 4) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 5) jälgede võtja andmed ja/või asutus; 6) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 7) sõrmejälgede kaardi saatnud asutus; 8) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus ja riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk. Andmekogusse ABIS kantakse edaspidi ainult punktides 2–4 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR-i. Isiku daktüloskopeerimisel saadud ja andmekogusse ABIS kantud biomeetrilised andmed 5 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 3. Kättesaadav aadressil: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d545b21-de81-4a18-8aec-d4de49d36d63/ 11 jäävad seotuks RSR-i kantud andmetega biomeetrilise kande tunnuse kaudu. See võimaldab siduda andmekogus ABIS olevad biomeetrilised andmed konkreetse isikuga RSR-s. Eelnõuga kavandatud KVTS-i § 151 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut Eelnõuga kavandatud KVTS-i § 151 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud KVTS-i § 151 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Andmekogu põhimääruses nähakse ette ka andmete säilitamise tähtaeg. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse KVTS-i § 921 lõiget 3, milles on sätestatud, et tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Muudatuse kohaselt kantakse edaspidi tegevväelaselt daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed tegevväelase ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse RSR-i. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse volitusnormi, mille alusel on kehtestatud kaitseministri 17. septembri 2015. a määrus nr 22 „Tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ (edaspidi määrus nr 22). KVTS-i § 921 lõige 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi alusel tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA- proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatuse kohaselt ei viidata enam volitusnormis andmete edastamisel konkreetsele registrile. Muudatus tehakse põhjusel, et daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse andmekogu ABIS kasutusele võtmisel kahte andmekogusse: biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta RSR-i. Kuna määrus nr 22 reguleerib daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile edastamist, tuleb määrust andmekogu ABIS arvestades muuta. Samuti tuleb määruses ette näha võimalus daktüloskopeerida isik digitaalselt, sest praegu tuleb määruse kohaselt daktüloskopeerimisel saadud andmed kanda KES-i § 94 lõike 4 alusel kehtestatud sõrmejälgede kaardi vormile. Eelnõu §-ga 3 muudetakse kodakondsuse seadust (edaspidi KodS). Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KodS-i § 21 lõikega 31, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda Eesti kodakondsuse saanud, taastanud ja kaotanud isikute andmekogusse 12 kantud isiku identiteedi andmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Vastavalt eelnõuga kavandatud KodS-i § 151 lõikele 2 kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse kodakondsuse saamise ja taastamise menetluste käigus võetud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogusse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogus. Ilma nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse KodS-i § 23 ning lisatakse seadusesse, et käesolevas seaduses sätestatud menetlustes on haldusorganil õigus töödelda ka biomeetrilisi andmeid. Ka praegu kogutakse KodS-i menetluses taotlejatelt biomeetrilisi andmeid ning lisatav säte sisulisi muudatusi kaasa ei too. Töödeldavate andmete nimetamine seaduse tasandil on oluline isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise aspektist. Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KodS-i 1. peatükki §-ga 24, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud KodS-i § 24 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on kodakondsuse saamise ja taastamise menetluste käigus võetud biomeetriliste andmete töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ § 2 lõike 1 kohaselt Eesti kodakondsuse saamiseks, Eesti kodakondsuse taastamiseks, Eesti kodakondsusest vabastamiseks ning Eesti kodakondsusest loobumiseks esitab isik taotluse, millele on lisatud käesolevas määruses sätestatud dokumendid. Sama määruse § 4 lõige 7 sätestab, et taotlusele lisatud foto peab vastama ITDS-i alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatud nõuetele. Fotot ei pea taotlusele lisama juhul, kui isiku näokujutis võetakse taotluse esitamisel. Isiku foto või näokujutis kantakse Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogusse. Edaspidi kantakse foto ja näokujutis andmekogusse ABIS. Sellesse andmekogusse kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogus. 13 Eelnõuga kavandatud KodS-i § 151 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud KodS-i § 24 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud KodS-i § 24 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 3 punktiga 4 lisatakse seadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõike 1 kohaselt kantakse Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod ja näokujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. Lõike 2 kohaselt võib enne 2021. aasta 1. juulit Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid ja näokujutisi säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. Andmekogu ABIS kasutusele võtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vajalik säilitada andmed samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Eelnõu §-ga 4 muudetakse KES-i. Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse KES-i § 97 lõikega 21, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantud isiku identiteedi andmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõuga kavandatud KES-i § 911 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantud andmed biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid riiklikus sõrmejälgede registris. Ilma nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 4 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks KES-i § 97 lõige 4 punkt 2, mille kohaselt kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse biomeetrilised andmed. Eelnõu kohaselt kantakse biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. 14 Eelnõu § 4 punktidega 3, 4 ja 5 täiendatakse KES-i § 98 pealkirja ning sama paragrahvi lõikeid 1 ja 3 andmekoguga ABIS. Kehtiva KES-i § 98 lõige 1 sätestab, et isik võib taotleda tema daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA-registrisse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt isik, kelle andmed on kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse või riiklikusse DNA-registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, võib igal ajal taotleda enda andmete kustutamist nimetatud registritest, esitades registri volitatud töötlejale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse. Osutatud lõigetesse lisatakse ka andmekogu ABIS, sest eelnõu kohaselt kantakse daktüloskopeerimisel saadud andmed kahte erinevasse andmekogusse: biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta RSR-i. RSR-i § 5 lõige 1 sätestab, et daktüloskopeeritud isiku kohta registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi (-nimed); 2) sugu; 3) isikukood või sünniaeg; 4) sõrmejälgede kaardi ribakood; 5) sõrme pööratud jäljed; 6) sõrme vajutusjäljed; 7) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 8) jälgede võtja andmed ja/või asutus; 9) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 10) sõrmejälgede kaardi saatnud asutus ja riik; 11) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus, riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk ja menetlusasja number. Andmekogusse ABIS kantakse edaspidi ainult RSR-i § 5 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR-i. Andmekogus ABIS olevad biomeetrilised andmed jäävad seotuks RSR-i kantud andmetega unikaalse identifikaatori kaudu. See võimaldab siduda andmekogus ABIS olevad biomeetrilised andmed konkreetse isikuga RSR-s. Eelnõu § 4 punktiga 6 täiendatakse KES-i 2. peatükki 4. jaoga, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud KES-i § 911 lõike 1 kohaselt on ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on: 1) ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jälgede välistamiseks; 2) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud andmete töötlemine. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimise õiguslik alus on kehtestatud 15 KES-i § 251 lõikes 1, mille kohaselt ekspertiisiobjektiga kokkupuutuv riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, et välistada objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jäljed. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kantakse riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse. KES-i § 98 lõige 1 annab soovijatele võimaluse taotleda vabatahtlikult oma andmete riiklikesse registritesse kandmise. Isik peab märkima, mis otstarbel ta lubab andmeid kasutada. Soovi korral saab isik, kelle andmed on registritesse kantud, teha taotluse ka andmete registrist kustutamiseks. Edaspidi kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed RSR-i asemel andmekogusse ABIS. DNA-proovide andmeid andmekogusse ABIS ei kanta, vaid neid andmeid töödeldakse ka edaspidi riiklikus DNA-registris. Vastavalt eelnõuga kavandatud KES-i § 911 lõikele 2 kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud KES-i § 911 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud KES-i § 911 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Andmekogu põhimääruses nähakse ette ka andmete säilitamise tähtaeg. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 4 punktiga 7 muudetakse KES-i § 251 lõiget 3, milles on sätestatud, et riikliku ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse. Muudatuse kohaselt kantakse ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS, andmed riikliku ekspertiisiasutuse töötaja ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse RSR-i ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA- registrisse. RSR-i § 5 lõige 4 sätestab, et riiklikus ekspertiisiasutuses töötavalt isikult kohtuekspertiisiseaduse § 251 alusel võetud jälgede korral kantakse registrisse: 1) sõrmejälgede kaardi ribakood; 2) sõrme pööratud jäljed; 3) sõrme vajutusjäljed; 4) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 5) jälgede võtja andmed; 6) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 7) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus ja riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk; 8) riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku töötõendi number ja sõnad „EKEI töötaja”. 16 Andmekogusse ABIS kantakse edaspidi punktides 2–4 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR-i. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga RSR-s. Eelnõu § 4 punktiga 8 lisatakse seadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõike 1 kohaselt kantakse riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejäljed ja sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. Lõike 2 kohaselt võib enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejälgi ja naha papillaarkurrustiku jälgi, mis on kogutud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel, võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. Andmekogu ABIS kasutusele võtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vajalik säilitada andmed samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Lõige 3 sätestab, et enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registrisse kantud andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta jäävad riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi. Lõike 4 kohaselt jäävad enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registri osaks olnud sõrmejälgede kaartide kartoteek ja sündmuskohajälgede kaartide kartoteek ekspertiisiasutusse ja kantakse arhiivi säilitustähtaja lõppemisel. Eelnõu §-ga 5 muudetakse konsulaarseadust (edaspidi KonS). Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse KonS-i § 12 lõikega 31, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõuga kavandatud KonS-i § 121 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse kantud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi konsulaarametniku ametitoimingute andmekogusse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus. Ilma nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 5 punkti 2 kohaselt täiendatakse KonS-i 2. peatükki §-ga 121, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu 17 asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud KonS-i § 121 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on töödelda konsulaarteenuse osutamisel võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. KonS-i kohaselt on konsulaarteenus avalik teenus, mida konsulaarametnik, konsulaarsekretär ja aukonsul osutavad õigusaktide kohaselt. Konsulaarteenused on loetletud KonS-i 4. peatükis. Näiteks on välisesinduse kaudu võimalik taotleda Eesti kodaniku passi, isikutunnistust või digitaalset isikutunnistust ning samuti need kätte saada (KonS-i § 27). KonS-i § 27 sätestab, et konsulaarametnik edastab Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse menetlusse võtmiseks PPA-le ITDS-i kohaselt (lõige 1); konsulaarametnik või aukonsul väljastab Eesti kodaniku passi välisriigis viibivale Eesti kodanikule IDTS-i kohaselt (lõige 2). ITDS-i § 114 lõike 4 kohaselt võib Eesti kodanik või tema seaduslik esindaja isikutunnistuse väljaandmise taotluse ja Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse esitada isiklikult Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle taotleja isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete võtmise järel läbivaatamiseks PPA-le. KonS-s on ette nähtud, milliseid toiminguid konsulaarametnik teeb, kuid biomeetriliste andmete võtmise õigus on sätestatud vastavat menetlust reguleerivas õigusaktis. Näiteks kodaniku passi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse esitamisel konsulaarametnikule, tuleb biomeetriliste andmete võtmise alus ITDS-st. Biomeetriliste andmete võtmise alust KonS-s ei ole. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Praegu kantakse konsulaarteenuse osutamisel hõivatud biomeetrilised andmed CONSUL-sse. Konsulaarabi toimingute tegemisel biomeetrilisi andmeid ei võeta. KonS § 12 lõike 3 kohaselt on konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu eesmärk võimaldada konsulaarametnikul osutada konsulaarteenust, teha konsulaarabitoimingut ning registreerida teenus ja toiming. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed, sealhulgas terviseandmed ja biomeetrilised andmed; 2) teenuse või toimingu taotleja sugulase või kontaktisiku või taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete isikuandmed; 3) teenuse osutaja isikuandmed. CONSUL-sse kantakse konsulaarteenuse osutamisel võetud sõrmejäljekujutised. Edaspidi kantakse sõrmejäljekujutised andmekogusse ABIS. Kui isikult ei ole võimalik sõrmejälgi võtta, siis andmed isikult sõrmejälgede võtmise võimatuse kohta kantakse CONSUL-sse, sest ABIS talletab üksnes biomeetrilisi andmeid. CONSUL-i kasutajale ei ole andmekogu ABIS otsene töövahend. Lõppkasutaja jääb kasutama temale harjumuspärast töökeskkonda samal viisil nagu praegu. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga CONSUL-s. 18 Eelnõuga kavandatud KonS-i § 151 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud KonS-i § 121 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud KonS-i § 121 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 5 punkti 2 kohaselt lisatakse seadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõige 1 sätestab, et konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogusse kantud sõrmejäljekujutised kantakse andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. Lõike 2 kohaselt võib enne 2021. aasta 1. juulit konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogusse kantud sõrmejäljekujutisi säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. andmekogu ABIS kasutusele võtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vajalik säilitada andmed samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Eelnõu §-ga 6 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi KrMS). Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse andmekogu, kuhu kantakse naha papillaarkurrustiku jäljed, mis menetlustoimingu käigus on kogutud. Kehtiv KrMS-i § 99 lõige 2 sätestab, et menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse vajaduse korral riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Muudatuse kohaselt kantakse naha papillaarkurrustiku jäljed, mis on menetlustoimingu käigus kogutud, vajaduse korral andmekogusse ABIS ning muud andmed papillaarkurrustiku jälgede kogumise kohta kantakse RSR-i. Menetlustoimingu käigus kogutud DNA- proovide analüüsil saadud andmed kantakse ka edaspidi vajaduse korral riiklikusse DNA registrisse. RSR-i § 5 lõige 2 sätestab, et sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed; 2) sündmuskoha, asitõendi või objekti vaatluse kuupäev; 3) sündmus; 4) menetlusasja või materjali number; 5) jälgede võtja nimi ja töökoht; 6) ekspertiisiakti või uuringuteatise number ja kuupäev; 7) objektide ja/või tõmmiste arv; 8) individualiseeritavate jälgede arv; 9) kontrollitud isiku nimi; 10) kontrollitud kahtlustatava nimi ja isikukood või sünniaeg ning registri number; 19 11) võrdlusuuringu liik, kuupäev ja number registris; 12) kokkulangevused; 13) eksperdi ja/või spetsialisti nimi ja töökoht. Andmekogusse ABIS kantakse edaspidi vajaduse korral ainult RSR-i § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud andmed, milleks on kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR-i. Andmekogusse ABIS kantud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgedele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda nimetatud jäljed vastava menetlusasja või materjaliga RSR-s. Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse KrMS-i § 99 lõiget 3, millega on uurimisasutusele antud võimalus säilitada menetlustoimingu käigus kogutud jälgi ja proove, kui seadus ei sätesta nende teistsugust säilitamise korda. Uurimisasutus võib säilitada uurimistoimingu käigus kogutud isikustamata naha papillaarkurrustiku jäljed ja DNA- proovid üksnes juhul, kui neid ei kanta RSR-i ega riiklikusse DNA-registrisse. Kui naha papillaarkurrustiku jäljed on isikustamata, siis muudatuse kohaselt ei tohi selliseid andmeid kanda ka andmekogusse ABIS. Samuti täiendatakse KrMS-i § 153 lõike 1 punkti 13 ja § 154 lõike 2 punkti 12 pärast sõna „registrisse“ tekstiosaga „, andmekogusse ABIS“. Osutatud sätete kohaselt tuleb kohtueelse menetluse kokkuvõttes märkida RSR-i ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu ning süüdistusakti põhiosas RSR-i ja riiklikusse DNA- registrisse kantud andmete loetelu. Muudatuse kohaselt tuleb kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja süüdistusakti põhiosas märkida ka andmekogusse ABIS kantud andmed. See on vajalik, et menetlejad oleksid informeeritud kõikidesse riiklikesse registritesse kantud andmetest. Täiendus aitab tagada, et nii prokuratuur kui ka kohus on teadlikud menetluse käigus kogutud ning riiklikesse registritesse ja andmekogudesse kantud andmetest ning neil on vajaduse korral võimalik otsustada andmete riiklikest registritest ja andmekogudest kustutamise. Eelnõu § 6 punktiga 3 muudetakse andmekogu, kuhu kantakse kahtlustatavalt, süüdistatavalt või süüdimõistetult daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed. Kehtiva regulatsiooni järgi kantakse isikute daktüloskopeerimisel saadud andmed RSR- i. Muudatuse kohaselt kantakse isikute daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta RSR-i. RSR-i § 5 lõike 1 kohaselt kantakse daktüloskopeeritud isiku kohta registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi (-nimed); 2) sugu; 3) isikukood või sünniaeg; 4) sõrmejälgede kaardi ribakood; 5) sõrme pööratud jäljed; 6) sõrme vajutusjäljed; 7) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 8) jälgede võtja andmed ja/või asutus; 9) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 10) sõrmejälgede kaardi saatnud asutus ja riik; 20 11) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus, riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk ja menetlusasja number. Andmekogusse ABIS kantakse edaspidi ainult RSR-i § 5 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR- i. Eelnõu § 6 punktiga 4 muudetakse KrMS-i § 100 lõiget 6, mille kohaselt ei kanta võrdlusmaterjalina võetud sõrmejälgi RSR-i. Seda põhjusel, et puudub õigustus selliselt kogutud biomeetriliste isikuandmete säilitamiseks andmebaasides. Osutatud sättesse lisatakse ka andmekogu ABIS. Eelnõu § 6 punktiga 5 täiendatakse KrMS-i 3. peatüki 7. jagu §-ga 1092, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud KrMS-i § 1092 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu ja kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete ning sündmuskohalt kogutud või muult objektilt võetud naha papillaarkurrustiku jälgede töötlemine: 1) välistamiseks; 2) süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja ärahoidmiseks; 3) ekspertiiside ja uuringute tegemiseks. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist. KrMS-i § 99 sätestab ekspertiisi- ja uuringumaterjali kogumise ja muud ekspertiisi tagamiseks rakendatavad meetmed. Tehakse nii ekspertiise kui ka võrdlusuuringuid, et tuvastada sündmuskohalt kogutud jälgede ja võrdlusjälgede samasus. Sageli tehakse võrdlusuuringud kriminaalmenetluses kogutud andmete põhjal enne ekspertiisi määramist. Selgelt on sätestatud, et menetlustoimingu käigus kogutakse vajaduse korral ka naha papilaarkurrustiku jälgi. Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu 1 daktüloskopeerimise õiguslik alus on kehtestatud KrMS-i §-s 99 . Kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetud isik daktüloskopeeritakse süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil. Kehtiv KrMS-i § 100 käsitleb võrdlusmaterjali kogumist, mille all mõistetakse ekspertiisiks või uuringuks vajalikke võrdlusjälgede ja -proovide kogumist. Võrdlusjälgede võtmine on vajalik, et eristada sündmuskohale, kuriteo objektile ja asitõendile õiguspäraselt sattunud jäljed süüteo toimepanija jäetud jälgedest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed ja sündmuskohalt kogutud või muult objektilt võetud naha papillaarkurrustiku jäljed RSR-i. Eelnõu kohaselt kantakse nimetatud andmed andmekogusse ABIS. Vastavalt eelnõuga kavandatud KrMS-i § 1092 lõikele 2 kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. 21 Eelnõuga kavandatud KrMS-i § 1092 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud KrMS-i § 1092 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Andmekogu põhimääruses nähakse ette ka andmete säilitamise tähtaeg. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 6 punktiga 6 täiendatakse KrMS §-de 206 lõike 1 punkti 31 ja 206 lõiget 21 pärast sõna „registrist“ sõnadega „, automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogust“. KrMS § 206 lõike 1 punkti 31 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märkida kriminaalmenetluse lõpetamisel käesoleva seadustiku § 200 alusel kriminaalasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist. KrMS § 206 lõige 21 sätestab, et kui kriminaalasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Eelnõu kohaselt tuleb kogutud andmed kustutada ka andmekogust ABIS ning sellest teavitada ka EKEI-d. Muudatused on vajalikud, et tagada ekspertiisiasutuse informeeritus isiku menetluslikust staatusest. Ekspertiisiasutusel on oluline teada, et isik on õigeks mõistetud või menetlus on isiku suhtes lõpetatud KrMS-i §-s 200 toodud alustel, kuna sellisel juhul tuleb säilitatavad isikuandmed RSR-st ja ABIS-st kustutada. Isikuandmete säilitamine nimetatud registrites pärast isiku õigeksmõistmist või menetluse lõpetamist KrMS-i §-s 200 sätestatud alusel ei ole enam seaduslik ning seega tuleb ekspertiisiasutusel need andmed kustutada. Eelnõu § 6 punkti 7 kohaselt muudetakse KrMS-i § 314 punkt 51, mis kohustab esitada õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine. Eelnõu kohaselt tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitada ka andmete kustutamine andmekogust ABIS. Eelnõu § 7 kohaselt muudetakse Politsei- ja piirivalveseadust (edaspidi PPVS). Eelnõu § 7 punkti 1 kohaselt täiendatakse PPVS-i 3. peatükki 6. jaoga, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud PPVS-i § 257 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on sündmuskohti teenindava või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuva politseiametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku jäetud jälgede välistamiseks. EKEI praktikas pole harvad juhud, mil sõrmejäljeekspertiiside tegemisel on kohtuekspertidel tekkinud kahtlus, et naha papillaarkurrustiku jälg, mis on talletatud 22 sündmuskohal, või ekspertiisiks esitatud objektilt ekspertiisi tegemise käigus avastatud jälg pärineb ekspertiisi- ja uuringuobjektiga kokku puutunud politseiametnikult. Seetõttu on oluline kanda ekspertiisi- ja uuringuobjektiga kokkupuutuva politseiametniku sõrmejäljed andmekogusse ABIS, et selgitada kohtueelse menetluse käigus välja tõde ehk uurida igakülgselt, täielikult ja objektiivselt lõpuni sõrmejälje jätnud isiku identifitseerimiseks püstitatud versioonid ning tagada, et riiklikesse registritesse kantakse üksnes need isikustamata sündmuskohajäljed, mis ei pärine kannatanutelt, tunnistajatelt ega teistelt sündmusega seotud isikutelt. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist. Sündmuskohti teenindava või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuva politseiametniku daktüloskopeerimise õiguslik alus on kehtestatud PPVS-i § 451 lõikes 1. Osutatud sätte kohaselt sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kantakse politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed RSR-i ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse DNA-registrisse. Edaspidi kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed riikliku sõrmejälgede registri asemel andmekogusse ABIS. DNA-proovide andmeid andmekogusse ABIS ei kanta, need andmed kantakse ka edaspidi riiklikusse DNA-registrisse. Andmekogusse ABIS kantakse üksnes daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed, andmed politseiametniku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse ka edaspidi RSR-i. KES § 97 lõike 4 kohaselt kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse järgmised andmekoosseisud: 1) andmed isiku kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) biomeetrilised andmed; 3) andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta; 4) andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta. RSR-i § 5 lõige 3 täpsustab, et politseiametnikult politsei ja piirivalve seaduse § 451 alusel võetud jälgede korral kantakse registrisse: 1) sõrmejälgede kaardi ribakood; 2) sõrme pööratud jäljed; 3) sõrme vajutusjäljed; 4) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 5) jälgede võtja andmed ja/või asutus; 6) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 7) sõrmejälgede kaardi saatnud asutus; 8) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus ja riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk; 9) politseiametniku ametitõendi number ja sõna „politseiametnik”. Muudatuse kohaselt kantakse andmekogusse ABIS punktides 2–4 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR-i. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda andmekogus ABIS olevad andmed konkreetse isikuga RSR- s. Lähtudes eelnõuga kavandatud PPVS-i § 257 lõikest 2 kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. 23 Eelnõuga kavandatud PPVS-i § 257 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud PPVS-i § 257 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 7 punktiga 2 muudetakse PPV § 451 lõiget 3, milles on sätestatud, et politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Muudatuse kohaselt kantakse politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed politseiametniku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse RSR-i. Eelnõu § 7 punktiga 3 muudetakse volitusnormi, mille alusel on kehtestatud siseministri 5. juuni 2013. a määrus nr 21 „Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ (edaspidi määrus nr 21). PPVS-i § 451 lõige 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA-proovide riiklikule DNA registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatuse kohaselt, volitusnormis ei viidata andmete edastamisel enam konkreetsele registrile. Muudatuse tegemise põhjus on asjaolu, et daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse andmekogu ABIS kasutuselevõtmisel kahte andmekogusse: a) biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS; b) andmed politseiametniku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta RSR-i. Kuna määrus nr 21 reguleerib daktüloskopeerimisel saadud andmete RSR-i edastamist, tuleb määrust nr 21 andmekogu ABIS arvestades muuta. Samuti tuleb määruses nr 21 ette näha võimalus daktüloskopeerida isik digitaalselt, sest praegu tuleb määruse kohaselt daktüloskopeerimisel saadud andmed kanda KES-i § 94 lõike 4 alusel kehtestatud sõrmejälgede kaardi vormile. Eelnõu § 8 kohaselt muudetakse päästeteenistuse seadust (edaspidi PäästeTS). Eelnõu § 8 punkti 1 kohaselt täiendatakse PäästeTS-i 1. peatükki §-ga 61, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud PäästeTS-i § 61 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on demineerimistööga seotud päästeametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede välistamiseks. 24 Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Demineerimistööga seotud päästeametniku daktüloskopeerimise õiguslik alus on kehtestatud PäästeTS-i § 73 lõikes 1. Osutatud sätte kohaselt demineerimistööga seotud päästeametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kantakse päästeametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kogutavate andmete üks kasutusotstarve on nende võrdlemine sündmuskohalt saadud jälgedega, et süütegu avastada, ja edaspidiste süütegude toimepanemise ennetamine. Lõhkematerjalidega seotud süütegude menetlemisel võib osutuda määravaks just võrdlusmaterjali olemasolu, mistõttu on neil juhtudel oluline kiiresti välistada lõhkematerjali seaduslikud käitlejad. Lõhkematerjali käitlemine kujutab ohtu ka käitlejale endale ning käitlemisvea või õnnetuse tagajärjel võib osutuda vajalikuks tuvastada käitleja isikusamasus registritesse kantud andmete abil.6 Edaspidi kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed RSR-i asemel andmekogusse ABIS. DNA-proovide andmeid andmekogusse ABIS ei kanta, neid andmeid töödeldakse ka edaspidi riiklikus DNA-registris. Andmekogusse ABIS kantakse üksnes daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed, andmed päästeametniku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse ka edaspidi RSR-i. KES-i § 97 lõike 4 kohaselt kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse järgmised andmekoosseisud: 1) andmed isiku kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) biomeetrilised andmed; 3) andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta; 4) andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta. RSR-i § 5 lõige 5 täpsustab, et demineerimistöödega seotud päästeametnikult päästeteenistuse seaduse § 73 alusel võetud jälgede korral kantakse registrisse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–8 sätestatud andmed; 2) päästeametniku personalinumber riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus ning sõna „päästeametnik“. Viidatud RSR-i § 5 lõike 3 punktide 1–8 järgi kantakse politseiametnikult politsei ja piirivalve seaduse § 451 alusel võetud jälgede korral kantakse registrisse: 1) sõrmejälgede kaardi ribakood; 2) sõrme pööratud jäljed; 3) sõrme vajutusjäljed; 4) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 5) jälgede võtja andmed ja/või asutus; 6) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 7) sõrmejälgede kaardi saatnud asutus; 8) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus ja riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk; 6 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 3. Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d545b21-de81-4a18-8aec-d4de49d36d63/ 25 Muudatuse kohaselt kantakse andmekogusse ABIS punktides 2–4 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR-i. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda andmekogus ABIS olevad andmed konkreetse isikuga RSR- s. Eelnõuga kavandatud PäästeTS-i § 61 lõikel 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud PäästeTS-i § 61 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud PäästeTS-i § 61 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Andmekogu põhimääruses sätestatakse ka andmete säilitamise tähtaeg. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 8 punktiga 2 muudetakse PäästeTS-i § 73 lõiget 3, milles on sätestatud, et päästeametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Muudatuse kohaselt kantakse päästeametnikult daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed päästeametniku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Päästeametnikult võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse. Eelnõu § 8 punktiga 3 muudetakse volitusnormi, mille alusel on kehtestatud siseministri 1. septembri 2015. a määrus nr 43 „Demineerimistöödega seotud päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ (edaspidi määrus nr 43). PäästeTS-i § 73 lõige 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi alusel päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA- proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatuse kohaselt ei viidata enam volitusnormis andmete edastamisel konkreetsele registrile. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse andmekogu ABIS kasutusele võtmisel kahte erinevasse andmekogusse: biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta RSR-i. Kuna määrus nr 43 reguleerib daktüloskopeerimisel saadud andmete RSR-le edastamist, siis tuleb määrust andmekogu ABIS arvestades muuta. Samuti tuleb määruses ette näha võimalus daktüloskopeerida isik digitaalselt, sest praegu tuleb määruse kohaselt daktüloskopeerimisel saadud andmed kanda KES-i § 94 lõike 4 alusel kehtestatud sõrmejälgede kaardi vormile. 26 Eelnõu § 9 kohaselt muudetakse riigipiiri seadust (edaspidi RiPS). Eelnõu § 9 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 91 lõige 11, milles on sätestatud politseiametniku kohustus teostada ebaseaduslikul piiriületusel tabatud vähemalt 14- aastase välismaalase daktüloskopeerimine vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 2725/2000 ning edastada daktüloskopeerimisel kogutud andmed võrdlemiseks Eurodac-süsteemi kesküksusele vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 407/2002. Tegemist on viitega kehtetule Euroopa Liidu Nõukogu määrusele. Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid on kehtestatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) paragrahvis 3311. VSS § 3311 lõikes 1 on viide kehtivale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 603/2013 (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). Viidatud määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võtab iga liikmesriik viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all. Sama määruse artikli 17 lõike 1 järgi võib liikmesriik edastada kesksüsteemi oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14-aastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis. Kuna seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid on VSS-s, tunnistatakse RiPS-i vastav säte kehtetuks. Eelnõu § 9 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 91 lõige 12, mille kohaselt tuleb ebaseaduslikul piiriületusel tabatud vähemalt 14-aastase välismaalase daktüloskopeerimisel kogutud andmed kanda RSR-i. Kuna seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid on VSS-s, mille alusel kantakse daktüloskopeerimisel saadud andmed ka andmekogusse ABIS, siis tunnistatakse RiPS-i vastav säte kehtetuks. Eelnõu § 10 kohaselt muudetakse vangistusseadust (edaspidi VangS). Eelnõu § 10 punkti 1 kohaselt täiendatakse VangS-i 1. peatükki §-ga 55, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud VangS-i § 55 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on vanglasse karistust kandma saabunud isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine isikusamasuse tuvastamiseks, süütegude avastamiseks ja ärahoidmiseks. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Kinnipeetava daktüloskopeerimise õiguslik alus on 27 kehtestatud VangS-i § 18 lõikes 1. Osutatud sätte kohaselt vanglasse karistust kandma saabunud isik fotografeeritakse, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov isikusamasuse tuvastamise, süütegude avastamise ja ärahoidmise eesmärgil, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või varem kriminaalmenetluse käigus. Vajadus vangistatud isikute fotode, sõrmejälgede ning DNA-proovide analüüsil saadud andmete kogumiseks tuleneb sellest, et vangistatud isikute suhtes on jõustunud süüdimõistev otsus, mis on päädinud vangistusega. Seetõttu on õiguskaitseorganitel ka suurem huvi kontrollida, kas isikud on võinud toime panna teisi süütegusid ja seda ka pärast isiku vangistusest vabanemist. Samuti tuleb vangistatud isikute sõrmejälgi ja DNA-proove koguda vanglas toimepandavate süütegude ärahoidmiseks ja avastamiseks.7 Kehtiva VangS-i kohaselt kantakse kinnipeetava daktüloskopeerimisel saadud andmed RSR-i. Edaspidi kantakse nimetatud andmed andmekogusse ABIS. Lähtudes eelnõuga kavandatud VangS-i § 55 lõikest 2 kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i seaduse §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud VangS-i § 55 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud VangS-i § 55 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Andmekogu põhimääruses sätestatakse ka andmete säilitamise tähtaeg. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 10 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks VangS-i § 18 lõige 3 esimene lause, mille kohaselt tuleb kinnipeetavalt võtta sõrmejäljed kahele sõrmejälgede kaardile, millest ühte hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus ning teine edastatakse EKEI-le. Seaduse tasandil sõrmejälgede hõivamise kohustuse sätestamine üksnes sõrmejälgede kaardile on liialt piirav ega arvesta võimalusega daktüloskopeerida isik digitaalselt. Samuti näeb osutatud säte ette kinnipeetavalt üksnes sõrmejälgede võtmise, peopesajälgede võtmist ette nähtud ei ole. Kinnipeetava daktüloskopeerimise kord on kehtestatud justiitsministri 10. märtsi 2015. a määrusega nr 8 „Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord“ (edaspidi määrus nr 8). Määruse nr 8 § 2 lõike 1 kohaselt on daktüloskopeerimine käesoleva määruse tähenduses kinnipeetavalt nii tema sõrmejälgede kui ka peopesajälgede võtmine. Sama määruse § 2 lõige 2 näeb ette võimaluse kanda daktüloskopeerimisel saadud andmed RSR-i § 4 lõikega 3 kehtestatud sõrmejälgede kaardile või hõivata digitaalselt AFIS-i registreerimisjaamaga. Seega on 7 Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 17 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1404746-e1ec-4720-87a8- 0f1550237bea 28 otstarbekas tunnistada VangS-i § 18 lõige 3 esimene lause kehtetuks ning reguleerida nimetatud küsimusi määrusega. Eelnõu § 10 punktiga 3 muudetakse VangS-i § 18 lõike 3 teist lauset, mis näeb ette daktüloskopeerimisel saadud andmete kandmise RSR-i. RSR-i § 5 lõike 1 kohaselt kantakse daktüloskopeeritud isiku kohta registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi (-nimed); 2) sugu; 3) isikukood või sünniaeg; 4) sõrmejälgede kaardi ribakood; 5) sõrme pööratud jäljed; 6) sõrme vajutusjäljed; 7) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 8) jälgede võtja andmed ja/või asutus; 9) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 10) sõrmejälgede kaardi saatnud asutus ja riik; 11) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus, riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk ja menetlusasja number. Andmekogus ABIS töödeldakse ainult isiku biomeetrilisi andmeid, mis tähendab, et andmekogusse ABIS kantakse RSR-i § 5 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud andmed kantakse ka edaspidi RSR-i. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda andmekogus ABIS olevad andmed konkreetse isikuga RSR-s. Eelnõu § 10 punktiga 4 muudetakse volitusnormi, mille alusel on kehtestatud siseministri määrus nr 8. Kehtiv VangS-i § 18 lõige 4 sätestab, et vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatuse kohaselt kehtestatakse määrusega vanglas daktüloskopeerimise ja daktüloskopeerimisel saadud andmete edastamise kord. Muudatuse tehakse põhjusel, et daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse andmekogu ABIS kasutuselevõtmisel kahte eri andmekogusse: biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta RSR-i. Andmekogu ABIS kasutuselevõtmisel on eesmärk hõivata sõrmejäljed digitaalselt ning sellisel juhul ei edastata enam ka sõrmejälgede kaarte. Eelnõu § 11 kohaselt muudetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust (edaspidi VRKS). Eelnõu § 11 punktiga 1 täiendatakse VRKS-i 1. peatükki §-ga 137, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud VRKS-i § 137 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on rahvusvahelise 29 kaitse menetluses võetud biomeetriliste andmete töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Eelnõuga ei hakata koguma täiendavaid andmekoosseisusid ega muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Õiguslik alus biomeetriliste andmete töötlemiseks varjupaiga taotlemise menetluses tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (Dublini III määrus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 603/2013, 26. juuni 2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac- süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac- süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks. Dublin III määrusega kohustatakse liikmesriike kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaatama. Sama määrusega on loodud Euroopa sõrmejälgede andmebaas ehk Eurodac-süsteem. Biomeetriliste andmete töötlemine ja Eurodaci edastamine on riigile kohustuslik. Andmete päritoluriigil on Eurodac- süsteemi jaoks mõeldud andmeid lubatud kasutada oma siseriiklike õigusnormide alusel loodud andmebaasides. VRKS § 11 lõige 2 punkt 7 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotleja on kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas lubama fotografeerida, daktüloskopeerida ning võtta DNA-proove. VRKS-i § 15 lõike 1 punkti 6 kohaselt viivitamatult pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist rahvusvahelise kaitse taotleja fotografeeritakse ning vähemalt 14-aastane välismaalane daktüloskopeeritakse. VRKS annab õiguse daktüloskopeerida ka alla 14- aastaseid välismaalasi, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada (§ 15 lõige 1 punkt 9). Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse rahvusvahelise kaitse menetluse käigus hõivatud biomeetrilised andmed RAKS-i, mille põhimäärus on kehtestatud siseministri 18. detsembri 2015. a määrusega nr 76. RAKS-i põhimääruse § 8 punktide 3 ja 4 kohaselt kantakse rahvusvahelise kaitse taotleja kohta andmekogusse foto ja allkirjanäidis ning daktüloskopeerimisel kogutud andmed. Siinse eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt kantakse nimetatud andmed andmekogusse ABIS. Lõppkasutajale ei ole andmekogu ABIS otsene töövahend, vaid ta saab seda kasutada liidestatud teise andmekogu kaudu. Lõppkasutaja jääb kasutama temale harjumuspärast töökeskkonda (RAKS) samal viisil nagu praegu. Andmekogusse ABIS kantakse üksnes biomeetrilised andmed. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga RAKS-is. 30 Eelnõuga kavandatud VRKS-i § 771 lõike 2 kohaselt kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud VRKS-i § 137 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud VRKS-i § 137 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 11 punktiga 2 muudetakse VRKS-i § 15 lõiget 7, mis näeb ette daktüloskopeerimisel saadud andmete kandmise RSR-i ja DNA-proovide tulemusena saadud andmete kandmise riiklikku DNA-registrisse. Eelnõuga jäetakse nimetatud lõikest välja kohustus kanda daktüloskopeerimisel saadud andmed RSR-i, sest edaspidi kantakse RSR-i andmed andmekogusse ABIS. Ka praegu ei kanta daktüloskopeerimisel kogutud andmeid RSR-i. Näiteks, 2019. aastal taotleti Eestilt rahvusvahelist kaitset 101 korral, kuid RSR-i ei kantud andmeid ühegi isiku kohta. DNA-proovide tulemusena saadud andmed tuleb ka edaspidi kanda riiklikku DNA-registrisse. Eelnõu § 11 punktiga 3 täiendatakse VRKS-i § 77 lõikega 41, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda riiklikku rahvusvahelise kaitse andmise registrisse kantud isiku identiteediandmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Lähtudes eelnõuga kavandatud VRKS-i § 771 lõikest 2 kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni riiklikku rahvusvahelise kaitse andmise registrisse (edaspidi RAKS) kantud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi RAKS-i. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid, mis asuvad RAKS-s. Ilma nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 11 punktiga 4 lisatakse seadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõike 1 kohaselt kantakse RAKS-i infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidised andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. Lõike 2 kohaselt võib RAKS-i infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid, sõrmejäljekujutisi ja allkirjanäidiseid säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. Andmekogu ABIS kasutusele võtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vajalik säilitada andmed 31 samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Eelnõu § 12 kohaselt muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS). Eelnõu § 12 punktiga 1 täiendatakse VMS-i § 102 lõikega 31, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda viisaregistrisse kantud isiku identiteedi andmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõuga kavandatud VMS-i § 2794 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni viisaregistrisse kantud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi viisaregistrisse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid riiklikus viisaregistris. Ilma riiklikus viisaregistris säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 12 punktiga 2 täiendatakse VMS-i § 111 lõikega 31, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogusse kantud isiku identiteediandmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõuga kavandatud VMS-i § 2794 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogusse kantud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogusse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus. Ilma viimati nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 12 punktiga 3 täiendatakse VMS-i § 228 lõikega 31, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda elamislubade ja töölubade registrisse kantud isiku identiteedi andmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõuga kavandatud VMS-i § 2794 lõikest 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni elamislubade ja töölubade registrisse kantud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi elamislubade ja töölubade registrisse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku 32 identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid elamislubade ja töölubade registris. Ilma nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 12 punktiga 4 muudetakse VMS-i § 276 lõiget 2, mille kohaselt viisamenetluses daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse viisaregistrisse. Eelnõu kohaselt kantakse viisamenetluses daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Eelnõu § 12 punktiga 5 muudetakse VMS-i § 276 lõige 3, mille kohaselt elamisloa ja tööloa menetlustes daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse elamislubade ja töölubade registrisse. Eelnõu kohaselt kantakse elamisloa ja tööloa menetlustes daktüloskopeerimisel kogutud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS. Eelnõu § 12 punktiga 6 täiendatakse VMS-i 1. peatüki 2. jagu paragrahviga 2794, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud VMS-i § 2794 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on viisamenetluses, lühiajalise töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetlustes võetud biomeetriliste andmete töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Õiguslik alus biomeetriliste andmete töötlemiseks viisamenetluses tuleneb Euroopa Liidu viisaeeskirjast ja sellega seotud õigusaktidest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri artikkel 13 lõige 1 kohaselt koguvad liikmesriigid andmeid taotleja biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad tema foto ja kümme sõrmejälge, kooskõlas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetega. Nimetatud biomeetriliste andmete töötlemine on riigile kohustuslik. Riigi poolt kogutud ja VIS-i saadetud andmeid võib säilitada siseriiklikes andmekogudes ning neid andmeid töödelda muul eesmärgil kui selleks on kehtiv õiguslik alus. VMS § 272 lõike 1 kohaselt võib käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimisel isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised. VMS § 276 lõige 1 sätestab, et viisamenetluses daktüloskopeeritakse isik ja töödeldakse vastavaid isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta. VMS § 278 täpsustab, et taotleja daktüloskopeeritakse viisataotluse ja viibimisasja pikendamise taotluse esitamisel, kui viisaeeskiri või käesolev seadus ei sätesta teisiti. VMS § 279 lõike 2 kohaselt kantakse viisamenetluses daktüloskopeerimisel kogutud andmed viisaregistrisse VMS § 276 lõige 1 sätestab, et elamisloa ja tööloa menetlustes daktüloskopeeritakse isik ja töödeldakse vastavaid isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta. VMS § 279 lõige 1 33 täpsustab, et taotleja daktüloskopeeritakse tähtajalise elamisloa taotluse, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamisel. VMS § 276 lõike 3 kohaselt kantakse elamisloa ja tööloa menetlustes daktüloskopeerimisel kogutud andmed elamislubade ja töölubade registrisse. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ kohaselt sisaldab andmekogu fotosid ja näokujutisi. Kui välismaalasele taotletakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, võetakse temalt biomeetrilised andmed ja need kantakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogusse. Siseministri 10. detsembri 2015. a määrusega nr 72 kehtestatud „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ kohaselt kantakse andmekogusse fotod ja näokujutised. Eelnõu kohaselt kantakse viisamenetluses, lühiajalise töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetlustes hõivatud biomeetrilised andmed viisaregistri, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ja elamislubade ja töölubade registri asemel andmekogusse ABIS. Lõppkasutajale ei ole andmekogu ABIS otsene töövahend, vaid seda saab kasutada liidestatud teise andmekogu kaudu. Lõppkasutaja jääb kasutama temale harjumuspärast töökeskkonda samal viisil nagu praegu. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga viisaregistris, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus ja elamislubade ja töölubade registris. Eelnõuga kavandatud VMS-i § 2794 lõike 2 kohaselt kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud VMS-i § 2794 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud VMS-i § 2794 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 12 punktiga 7 lisatakse seadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõike 1 kohaselt kantakse viisaregistri, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ja elamislubade ja töölubade registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotod, näokujutised ja sõrmejäljekujutised andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. Lõike 2 kohaselt võib viisaregistri, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ja elamislubade ja töölubade registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotosid, näokujutisi ning sõrmejäljekujutisi säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. Andmekogu ABIS kasutusele võtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vajalik säilitada andmed 34 samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Eelnõu § 13 kohaselt muudetakse VSS-i. Eelnõu § 13 punktiga 1 täiendatakse VSS-i § 33 lõikega 31, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda sissesõidukeeldude andmekogusse kantud isiku identiteediandmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõuga kavandatud VSS-i § 3315 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele IDTS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni sissesõidukeeldude andmekogusse kantud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi sissesõidukeeldude andmekogusse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda ka isiku biograafilisi andmeid sissesõidukeeldude andmekogus. Ilma viimati nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 13 punktiga 2 muudetakse VSS-i § 3311 lõiget 5, mille kohaselt kantakse daktüloskopeerimisel kogutud andmed riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Eelnõu kohaselt kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Eelnõu § 13 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mille alusel on kehtestatud siseministri 19. juuli 2010. a määrus nr 32 „Daktüloskopeerimisel kogutud andmete riiklikusse sõrmejälgede registrisse edastamise vormi kehtestamine“. Vastavalt kehtivale VSS-i § 3311 lõikele 6 kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega daktüloskopeerimisel kogutud andmete riiklikusse sõrmejälgede registrisse edastamise vormi. Eelnõu kohaselt kantakse daktüloskopeerimisel kogutud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS, mistõttu nende andmete edastamist RSR- i ei toimu. Eelnõu § 13 punktiga 4 täiendatakse VSS-i § 3314 lõikega 31, sätestades, et isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise menetluse käigus ITDS-i § 155 tähenduses võib töödelda Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse kantud isiku identiteedi andmeid. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogus ABIS andmete töötlemist, sätestades millistel juhtudel võib andmekogusse ABIS kantud andmeid töödelda. Eelnõuga kavandatud VSS-i § 3315 lõike 2 järgi kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõu kohaselt kantakse seni Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse kantud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Muud isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed kantakse ka edaspidi Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse. Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse andmeid andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid isiku identiteedi kindlakstegemiseks või kontrollimiseks, kas tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on, on vajalik töödelda 35 ka isiku biograafilisi andmeid Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus. Ilma viimati nimetatud andmekogus säilitatavate biograafiliste andmeteta ei ole andmekogusse ABIS kantud andmete alusel võimalik isikut tuvastada ega tema isikusamasust kontrollida. Eelnõu § 13 punktiga 5 täiendatakse VSS-i 5. peatükki §-ga 3315, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud VSS-i § 3315 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on sissesõidukeelu kohaldamise menetluses ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes hõivatud biomeetriliste andmete töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist, samuti ei muudeta kogutavate andmete töötlemise eesmärki. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30) artikli 14 lõike 1 kohaselt võtab iga liikmesriik viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all. VSS-is on koondatud Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase daktüloskopeerimist puudutavad normid § 3311, mille lõige 1 sätestab, et PPA või Kaitsepolitseiamet daktüloskopeerib Eesti välispiiri ebaseaduslikult ületanud või Eestis seadusliku aluseta viibiva vähemalt 14-aastase välismaalase. VSS-i § 3311 lõige 2 annab PPA-le ja Kaitsepolitseiametile õiguse daktüloskopeerida ka Eestis seadusliku aluseta viibivat alla 14-aastast välismaalast, kui teisiti ei ole võimalik isikut tuvastada või tema isikusamasust kontrollida. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt võib PPA või Kaitsepolitseiamet daktüloskopeerida välismaalast, kellele on kohaldatud sissesõidukeeld. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase kohta kogutud sõrmejäljekujutised Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse. Välismaalase kohta, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, kantakse andmete olemasolu korral sõrmejäljekujutised ja näokujutised sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse. Edaspidi kantakse sissesõidukeelu kohaldamise menetluses ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes võetud fotod ja näokujutised ning sõrmejäljekujutised andmekogusse ABIS. Lõppkasutajale ei ole andmekogu ABIS otsene töövahend, vaid seda saab kasutada liidestatud teise andmekogu kaudu. Lõppkasutaja jääb kasutama temale harjumuspärast 36 töökeskkonda samal viisil nagu praegu. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus ja sissesõidukeeldude andmekogus. Eelnõuga kavandatud VSS-i § 3315 lõike 2 kohaselt kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. Eelnõuga kavandatud VSS-i § 3315 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud VSS-i § 3315 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 13 punktiga 6 lisatakse seadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit hõivatud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõike 1 kohaselt kantakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ja sissesõidukeeldude andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud allkirjad, fotod ja näokujutised ning sõrmejäljekujutised andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks. Lõike 2 kohaselt võib Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ja sissesõidukeeldude andmekogu infotehnoloogilisse andmekogusse kantud allkirju, fotosid ja näokujutisi ning sõrmejäljekujutisi säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juulini. Andmekogu ABIS kasutusele võtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vajalik säilitada andmed samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Eelnõu § 14 kohaselt muudetakse väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS). Eelnõu § 14 punktiga 1 muudetakse andmekogu, kuhu kantakse menetlusaluselt isikult daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed. Kehtiva regulatsiooni järgi kantakse isikute daktüloskopeerimisel saadud andmed riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Muudatuse kohaselt kantakse isikute daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse RSR-i. RSR-i § 5 lõike 1 kohaselt kantakse daktüloskopeeritud isiku kohta registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi (-nimed); 2) sugu; 3) isikukood või sünniaeg; 4) sõrmejälgede kaardi ribakood; 5) sõrme pööratud jäljed; 6) sõrme vajutusjäljed; 37 7) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 8) jälgede võtja andmed ja/või asutus; 9) jälgede võtmise kuupäev ja koht; 10) sõrmejälgede kaardi saatnud asutus ja riik; 11) sõrmejälgede võtmise seaduslik alus, riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk ja menetlusasja number. Andmekogusse ABIS kantakse edaspidi ainult RSR-i § 5 lõike 1 punktides 5-7 nimetatud andmed, milleks on sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. Ülejäänud punktides nimetatud andmed kantakse RSR-i. Andmekogusse ABIS kantud biomeetrilistele andmetele antakse biomeetrilise kande tunnus, mille kaudu on võimalik siduda biomeetrilised andmed konkreetse isikuga RSR-s. Eelnõu § 14 punktiga 2 täiendatakse VTMS-i 5. peatükki §-ga 316, milles sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Eelnõus sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. Eelnõuga kavandatud VTMS-i § 316 lõike 1 kohaselt on andmekogu ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse mõttes on menetlusaluse isiku, keda kahtlustatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-des 151 ja 152 või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud süütegude toimepanemises, daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja ärahoidmiseks. Eelnõu ei too kaasa uute andmekoosseisude kogumist. VTMS-s on daktüloskopeerimise õigus väga kitsalt piiritletud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses (edaspidi NPALS) ning KarS-i §-s 218 sätestatud väärtegudega. NPALS-i §-des 151 ja 152 sätestatud väärtegude toimepanijad on sageli sõltlased, kes esiteks panevad süüteod toime oma sõltuvuse tõttu ja teiseks teevad seda üldjuhul korduvalt. KarS-i § 218 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Enamasti need süüteod korduvad, kuna väga sageli on tegemist sarivarastega. Kuna nende süütegude puhul on isikute ring sama, on otstarbekas kanda nende väärtegude toimepanijate andmed riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse, et hõlbustada toime pandud süütegude menetlemist, avastamist ja ärahoidmist.8 Praegu kantakse daktüloskopeerimisel saadud andmed RSR-i. Edaspidi kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS ning andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta RSR-i. Eelnõuga kavandatud VTMS-i § 71 lõike 2 kohaselt kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS-i §-s 155 sätestatut. 8 Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 19. Kättesaadav aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1404746-e1ec-4720- 87a8-0f1550237bea (25.09.2020). 38 Eelnõuga kavandatud VTMS-i § 316 lõikes 3 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõuga kavandatud VTMS-i § 316 lõikes 4 on sätestatud, et andmekogu vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Andmekogu põhimääruses nähakse ette ka andmete säilitamise tähtaeg. Seda võimaldab ka AvTS-i § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Eelnõu § 14 punktiga 3 täiendatakse VTMS-i § 75 lõike 3 punkti 31 ja § 75 punkti 51 pärast sõna „registrist“ sõnadega „, automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogust“. VTMS-i § 75 lõike 3 punkti 31 kohaselt tuleb väärteomenetluse lõpetamise määruse lõpposas märkida väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel väärteoasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist. VTMS-i § 75 punkt 51 sätestab, et kui väärteoasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest EKEI-sse. Eelnõu kohaselt tuleb kogutud andmed kustutada ka andmekogust ABIS ja teavitada sellest ka EKEI-d. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus määratletakse õigusselguse eesmärgil terminid identiteet, isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine, vältimaks, et neid termineid ei mõistetaks eri seadustes eri moodi. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, 27. aprill 2016, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK; 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK; 4. Nõukogu otsusega 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega; 39 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta; 6. Nõukogu otsusega 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist; 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 444/2009, 28. mai 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta; 8. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks; 9. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 380/2008, 18. aprill 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks; 10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri; 11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta; 12. Nõukogu otsusega 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel; 13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 390/2009, 23. aprill 2009, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega; 14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju; 15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/458, 15. märts 2017, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 seoses asjaomastes andmebaasides tehtava kontrolli tugevdamisega välispiiridel; 16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist; 17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226, 30. november 2017, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011; 18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest; 19. Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise leping (Prümi leping); 20. Nõukogu otsusega 2008/615/JSK, 23. juuni 2008, piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega; 40 21. Nõukogu otsusega 2008/616/JSK, 23. juuni 2008, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega; 22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. 6. Seaduse mõjud Muudatustega luuakse õiguslik alus andmekogu ABIS asutamiseks. Kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi allasutusi ning Välisministeeriumit. Mõju olulisus Ulatus. Kavandatav muudatus puudutab Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi allasutusi ning Välisministeeriumi, kellel on haldus- või süüteomenetluse raames õigus töödelda biomeetrilisi andmeid. Andmekoguga ABIS luuakse võimekus teha näo- ja sõrmejäljekujutiste automaatset võrdlust üks-ühele ja üks-mitmele. Andmekogu ABIS saavad kasutada kõik infosüsteemid, kus vajatakse biomeetrilist isikutuvastamist. Mõju ulatus on väike, sest asutuste põhiülesandeid ei muudeta, asutused jätkavad täpselt samade tööülesannete täitmisega nagu praegu ega ole tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Andmekogu ABIS loomisega koondatakse biomeetrilised andmed ühtsesse andmekogusse ning kõiki biomeetriliste andmete töötlemisega seonduvaid protsesse koordineeritakse tsentraliseeritult ning tagatakse andmekogu tsentraalne arendamine vastatavalt eri ministeeriumite haldusala vajadustele. Seeläbi kindlustatakse valdkonna muutuvatele vajadustele vastav järjepidev ja asjakohane areng. Kaasnev mõju on positiivne, sest andmekogu ABIS kasutusele võtmine suurendab märkimisväärselt tehnilist võimekust isikuid tuvastada ja isikusamasust kontrollida. Sagedus. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste tööülesandeid eelnõuga ei muudeta ning uue andmekogu kasutuselevõtmisest tingitud võimalike tööprotsesside muudatuste mõju on ühekordne. Sihtrüha suurus. Muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi allasutusi ning Välisministeeriumit. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Ebasoovitava mõju risk. Positiivse toimega mõju. Kavandatava muudatuse tulemusel koondatakse biomeetrilised andmed ühtsesse andmekogusse ning andmete hõivamiseks ja hõivatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks kasutakse eri infosüsteemides ühtset tarkvara. Sellega saavutatakse hõivatud andmete kõrge kvaliteet ning suutlikkus biomeetrilisi andmeid võrrelda. Kavandatava muudatusega kiireneb isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimine. Kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutusi ning Välisministeeriumit. Mõju olulisus 41 Ulatus. Kavandatav muudatus puudutab Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi allasutusi ning Välisministeeriumi, kellel on haldus- või süüteomenetluse raames õigus töödelda biomeetrilisi andmeid. Selleks, et senisest tõhusamini tagada julgeolek, sh vältida topeltidentiteetide tekkimist, ennetada kuritegevust, koguda tõendeid süüteomenetluses ja muude võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu, on vaja pidevalt ajakohastada ka isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lahendusi, sh ka elektroonilisi. Uue tehnilise lahenduse kasutuselevõtt aitab praeguste isikutuvastuse võimalustega võrreldes luua märkimisväärselt parema suutlikkuse isikuid tuvastada ja isikusamasust kontrollida, võimaldades biomeetrilisi andmeid võrrelda. Muudatus aitab kuritegevuse ja terrorismi vastu võidelda. Tõhus isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine aitab õiguskaitseorganitel kuritegusid lahendada ja seeläbi kaasa karistuspoliitika elluviimisele, avaldades positiivset mõju riigi sisejulgeolekule. Muudatused ei eelda kohanemisvajadust, sest asutuste põhiülesanded ei muutu. Asutused jätkavad täpselt samade tööülesannete täitmisega ning uus tehniline lahendus muudab tööülesannete täitmise efektiivsemaks. Sagedus. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna asutuste tööülesandeid eelnõuga ei muudeta ning uue andmekogu kasutuselevõtmisest tingitud võimalike tööprotsesside muudatuste mõju on ühekordne. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine on haldus- ja süüteomenetluste lahutamatu osa ning loodav andmekogu ABIS tagab teenuse kättesaadavuse seitse päeva nädalas kogu ööpäeva. Ka praegu töötlevad asutused eri andmekogudes isikute biomeetrilisi andmeid. Muudatuse tulemusel kantakse kogutavad biomeetrilised andmed uude infosüsteemi ja neid andmeid töödeldakse samadel eesmärkidel uues andmekogus. Sihtrühma suurus. Muudatus mõjutab eelkõige Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi allasutusi ning Välisministeeriumit. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Ebasoovitava mõju risk. Positiivse toimega mõju. Kavandatava muudatuse tulemusel koondatakse biomeetrilised andmed ühtsesse andmekogusse ning andmete hõivamiseks ja hõivatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks kasutakse eri infosüsteemides ühtset tarkvara. Sellega saavutatakse hõivatud andmete kõrge kvaliteet ning võimekus teha biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Andmekogu ABIS kasutusele võtmisel luuakse biomeetriliste andmete alusel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise süsteemne võimekus ning saavutatakse tõsikindel isikusamasuse tuvastamine ning viiakse miinimumini võimalus topeltidentiteetide tekkimiseks. Andmekogu ABIS tagab andmete turvaline säilitamise ja kasutamise. Kaasnev mõju isikutele, kelle biomeetrilisi andmeid andmekogus ABIS töödeldakse Sihtrühm. Muudatus puudutab isikuid, kelle biomeetrilisi andmeid andmekogus ABIS töödeldakse Mõju olulisus Ulatus. Mõju ulatus on väike, sest isikute biomeetrilisi andmeid töödeldakse eri andmekogudes ka praegu, muudatusega muutub andmete töötlemise infosüsteem. Siinne muudatus ei too kaasa uute biomeetriliste andmete kogumist. Isikuandmete kaitse on osa põhiseaduses sätestatud igaühe õigusest perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja 42 korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks (PS § 26). Eelnõus on täpselt ja selgelt välja toodud andmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis. Samuti on selgelt välja toodud, millal võib teha biomeetriliste andmete üks-ühele ja üks-mitmele võrdlust. Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks seaduses sätestatud juhtudel. Avaliku võimu asutustel on õigus ja kohustus teha toiminguid üksnes õige isiku suhtes ning seetõttu peavad avaliku võimu teostajad olema veendunud, et isik on just see, kellena ta esineb. Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse ning hinnata andmete kogumise eesmärgipärasust. Kavandatava muudatuse tulemusel koondatakse biomeetrilised andmed ühtsesse andmekogusse ning andmete hõivamiseks ja hõivatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks kasutakse eri infosüsteemides ühtset tarkvara. Sellega saavutatakse hõivatud andmete kõrge kvaliteet, infosüsteemi kõrge turvalisus ning selge andmete logimine. Sihtrühma suurus. Täpset sihtrühma suurust, keda kavandatav muudatus puudutab, ei ole võimalik välja tuua. Muudatus puudutab kõiki isikuid, kelle biomeetrilisi andmeid asutused seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks töötlevad. Olukorrad, kus isikute biomeetrilisi andmeid töödeldakse, on sätestatud seaduses. Sagedus. Muudatusega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, sest isikute kokkupuude muudatustega on ebaregulaarne. Muudatus ei too kaasa isikutele täiendavaid kohustusi ega muudatusi biomeetriliste andmete kogumisel. Sihtrühma jaoks on eelkõige tegemist kaudse mõjuga, st muudatused ei mõjuta sihtrühma käitumist ega tingi kohanemisvajadust. Ebasoovitavate mõjude risk. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatusega ei kaasne negatiivseid mõjusid isikutele. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud Vastavalt Vabariigi Valituse 17. juuli 2017. a otsusele on ABIS rakendamiseks vajalik eelarve Siseministeeriumi valitsemisalale eraldatud. Vastavalt eelnimetatud Vabariigi Valitsuse otsusele on osa kuludest planeeritud katta struktuurivahenditest. 8. Rakendusaktid 8.1. Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi määruseid: - välisministri 7. augusti 2017. a määrus nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“; - siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“; - siseministri 10. juuli 2009. a määrus nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“; - kaitseministri 17. septembri 2015. a määrus nr 22 „Tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“; - siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“; - siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu põhimäärus“; 43  - siseministri 30. mai 2014. a määrus nr 20 „Erilise tuvastusmeetme kohaldamise kord“; - Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. a määrus nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“; - Siseministri 5. juuni 2013. a määrus nr 21 „Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“; - siseministri 1. septembri 2015. a määrus nr 43 „Demineerimistöödega seotud päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“; - justiitsministri 10. märtsi 2015. a määrus nr 8 „Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord“; - siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 76 „Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“; - siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“; - siseministri 10. detsembri 2015. a määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“; - siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“; - siseministri 14. juuli 2010. a määrus nr 23 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu pidamise põhimäärus“; - siseministri 23. mai 2016. a määrus nr 17 „Sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärus“; - Siseministri 30. novembri 2015. a määrus nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“. 8.2. Eelnõu rakendamiseks on vaja välja töötada andmekogu ABIS põhimäärus. 8.3. Eelnõu rakendamisega muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks siseministri 19. juuli 2010. a määrus nr 32 „Daktüloskopeerimisel kogutud andmete riiklikusse sõrmejälgede registrisse edastamise vormi kehtestamine“. Eelnõule on lisatud rakendusaktide kavandid. Rakendusaktide kavandi tekst on esialgne ja selles sisalduv muutub mõningal määral edasise töö käigus. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 17. märtsil, kuna siis võetakse kasutusele andmekogu ABIS. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks PPA-le, Päästeametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Kaitsepolitseiametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Välisluureametile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 44 45  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõike 2, kaitseväeteenistuse seaduse § 151 lõike 3, kodakondsuse seaduse § 24 lõike 3, kohtuekspertiisiseaduse § 911 lõike 3, konsulaarseaduse § 121 lõike 3, kriminaalmenetluse seadustiku § 1092 lõike 3, politsei ja piirivalveseaduse § 257 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 61 lõike 3, vangistusseaduse § 55 lõike 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lõike 3, välismaalaste seaduse § 422 lõike 3, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3315 lõike 3 ja väärteomenetluse seadustiku § 316 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja nimetus (1) Määrusega asutatakse automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu). (2) Andmekogu ametlik lühend on ABIS. § 2. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu peetakse elektroonilise andmekoguna. (2) Andmekogu on infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu (edaspidi X-tee) liidestatud teiste andmekogudega ja andmekogul on süüteomenetluse liides (3) Andmekoguga liidestatud teised andmekogud (edaspidi põhiandmekogud) on: 1) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu; 2) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu; 3) elamislubade ja töölubade register; 4) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 5) konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu; 6) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; 7) sissesõidukeeldude riiklik register; 8) viisaregister; 9) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu. (4) Süüteomenetluse liidese kaudu ühendatud riikliku sõrmejälgede registrile kohaldatakse põhiandmekogude kohta sätestatut, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (5) Andmekogu vahetab andmevahetuskihi X-tee kaudu või muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil andmeid põhiandmekogudega. (6) Andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ja andmekogu andmed säilitatakse digitaalsel kujul. § 3. Andmekogu andmete kaitse (1) Kaitstakse andmekogu andmete: 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes volitatud isikutele. (2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Andmekogu turvaklass on K2T3S2, turbeaste on kõrge (H). 2. peatükk Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja § 4. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja). (2) Andmekogu andmete suhtes on volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja) vastavalt oma pädevusele: 1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut; 2) julgeolekuasutus; 3) Kaitsevägi; 4) Politsei- ja Piirivalveamet; 5) Välisministeerium. (3) Andmekogu volitatud töötleja andmekogu arendamisel ja majutamisel on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. § 5. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) korraldab andmekogu pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde tegemise; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks; 4) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. § 6. Volitatud töötleja ülesanded Volitatud töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) vastutab andmekogus tehtavate toimingute õiguspärasuse eest; 3) vastutab andmekogust andmete väljastamise nõuetekohasuse eest; 4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. § 7. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ülesanded Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1) vastutab andmekogusse kantud andmete nõuetekohase säilimise eest; 2) tagab andmekogu andmetega tutvumise ainult selleks õigust omavatele isikutele; 3) võtab andmete turvalisuse – käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse – tagamiseks kasutusele andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 4) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku; 5) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. § 8. Volitatud töötleja juurdepääs andmekogu andmetele (1) Volitatud töötleja juurdepääsuõiguste andmisele kohaldatakse põhiandmekogu põhimääruses sätestatut. (2) Põhiandmekogu vastutav töötleja vastutab selle eest, et isikule juurdepääsuõiguste andmine oleks õigustatud ja vajalik ning nende andmisel oleks arvesse võetud kasutaja tegelikke teenistus- või tööülesandeid. § 9. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kasutajate liigid …………. 3. peatükk Andmekogusse kantavad andmed 1. jagu Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 10. Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimisega seotud andmed Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ja tuvastatava isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto või näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised. § 11. Isikut tõendava dokumendi taotlejaga seotud andmed Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, välismaalase passi, meresõidutunnistuse, meremehe teenistusraamatu, ajutise reisidokumendi ja pagulase reisidokumendi taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto või näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised; 3) allkiri või allkirjakujutis. 2. jagu Kaitseväeteenistuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 12. Demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud andmed Kaitseväes rahuajal demineerimistöödega seotud tegevväelaselt kaitseväeteenistuse seaduse § 921 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. 3. jagu Kodakondsuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 13. Eesti kodakondsuse saamist või taastamist taotleva ja Eesti kodakondsuse saanud või taastanud isiku andmed (1) Eesti kodakondsuse saamist või taastamist taotleva ja Eesti kodakondsuse saanud või taastanud isiku kohta kantakse andmekogusse foto või näokujutis. (2) Eesti kodakondsuse saamist või taastamist taotleva ja Eesti kodakondsuse saanud või taastanud rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta kantakse andmekogusse foto või näokujutis. 4. jagu Kohtuekspertiisiseaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 14. Riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimise andmed Riiklikus ekspertiisiasutuses töötavalt isikult kohtuekspertiisiseaduse § 251 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. § 15. Isiku taotluse alusel tema daktüloskopeerimise andmed Isiku taotluse alusel temalt kohtuekspertiisiseaduse § 98 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. 5. jagu Konsulaarseaduse alusel andmekogusse kantavad andmed 1. jaotis Andmekogusse kantavad diplomaatiliste passide andmed § 16. Diplomaatilise passi kasutaja andmed Diplomaatilise passi kasutaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto või näokujutis; 2) allkiri või allkirjakujutis; 3) sõrmejäljekujutised.  2. jaotis Konsulaarteenuse osutamisel andmekogusse kantavad andmed § 17. Andmekogusse kantavad andmed Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmise taotluse edastamisel ning passi ja isikutunnistuse väljastamisel Eesti kodaniku passi või isikutunnistuse taotluse edastamisel kantakse andmekogusse sõrmejäljekujutised. § 18. Andmekogusse kantavad andmed digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse edastamisel ning digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse väljastamisel Digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse väljastamisel kantakse andmekogusse sõrmejäljekujutised. 6. jagu Kriminaalmenetluse seadustiku alusel andmekogusse kantavad andmed § 19. Daktüloskopeeritud isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: Daktüloskopeeritud isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. § 20. Sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede andmed Sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede kohta kantakse andmekogusse kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed. 7. jagu Politsei ja piirivalve seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 21. Politseiametniku daktüloskopeerimise andmed Politseiametnikult politsei ja piirivalve seaduse § 451 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. 8. jagu Päästeteenistuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 22. Päästeametniku daktüloskopeerimise andmed Demineerimistöödega seotud päästeametnikult päästeteenistuse seaduse § 73 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. 9. jagu Vangistusseaduse aluse andmekogusse kantavad andmed § 23. Kinnipeetava daktüloskopeerimise andmed Daktüloskopeeritud isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. 10. jagu Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 24. Rahvusvahelise kaitse taotleja andmed Rahvusvahelise kaitse taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto ja allkirjanäidis; 2) daktüloskopeerimisel kogutud andmed. § 25. Pagulase staatuse või täiendava kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme andmed Pagulase staatuse või täiendava kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto ja allkirjanäidis; 2) daktüloskopeerimisel kogutud andmed. § 26. Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja andmed Ajutise kaitse alusel elamisloa taotleja kohta kantakse andmekogusse foto ja allkirjanäidis. 11. jagu Välismaalaste seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed 1. jaotis Viisamenetluses andmekogusse kantavad andmed § 27. Viisataotluse andmed (1) Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa taotleja kohta kantakse andmekogusse foto ja sõrmejäljekujutised. (2) Pikaajalise viisa taotleja kohta kantakse andmekogusse foto ja sõrmejäljekujutised. § 28. Eestis ajutise viibimise aja pikendamise andmed Viibimisaja pikendamise taotleja kohta kantakse andmekogusse foto ja sõrmejäljekujutised. § 29. Piiripunktis erandina viisa andmise andmed Piiripunktis erandina viisa andmise kohta kantakse andmekogusse viisa saaja foto ja sõrmejäljekujutised. 2. jaotis Elamislubade ja töölubade menetlustes andmekogusse kantavad andmed § 30. Tähtajalise elamisloa taotlemisel ja selle pikendamisel andmekogusse kantavad andmed (1) Tähtajalise elamisloa taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto või näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised; 3) allkirjanäidis. (2) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto või näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised; 3) allkirjanäidis. § 31. Tähtajalise elamisloa taotlemisel kriminaalmenetluses osalemiseks andmekogusse kantavad andmed Välismaalase kohta, kellele taotletakse tähtajalist elamisluba või selle pikendamist kriminaalmenetluses osalemiseks, kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto; 2) sõrmejäljekujutised; 3) allkirjanäidis. § 32. Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise menetlemisel välismaalase kohta andmekogusse kantavad andmed Välismaalase kohta, kelle püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise menetlus algatati välismaalaste seaduse § 2103 alusel, kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto või näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised; 3) allkirjanäidis. § 33. Pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel andmekogusse kantavad andmed Pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto või näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised; 3) allkirjanäidis. 3. jaotis Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses andmekogusse kantavad andmed § 34. Välismaalase andmed Välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse, kantakse andmekogusse foto või näokujutis.  12. jagu Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 35. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise taotlemisel andmekogusse kantavad andmed Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise taotlemisel kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) foto; 2) sõrmejäljekujutised; 3) allkirjanäidis. § 36. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimisel andmekogusse kantavad andmed Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimisel kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) Euroopa Liidu kodaniku foto ja allkirjanäidis; 2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme foto, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis. 13. jagu Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed 1. jaotis Sissesõidukeelu kohaldamise menetluses andmekogusse kantavad andmed § 37. Välismaalase lisaandmed Kui need andmed on olemas, kantakse välismaalase kohta andmekogusse järgmised: 1) foto või näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised. 2. jaotis Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes andmekogusse kantavad andmed § 38. Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase andmed (1) Eestis seadusliku aluseta viibiva või viibinud välismaalase kohta kantakse andmekogusse: 1) otsevaatega ja külgvaatega foto; 2) sõrmejälje- ja peopesakujutis; 3) allkiri. 14. jagu Väärteomenetluse seadustiku alusel andmekogusse kantavad andmed § 39. Väärteomenetluse andmed Daktüloskopeeritud isiku kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed.  4. peatükk Andmete töötlemine § 40. Andmete töötlemisel põhiandmekogu põhimääruses sätestatu kohaldamine Põhiandmekogu põhimääruses sätestatut kohaldatakse järgmiste andmete töötlemise toimingutele: 1) andmekogusse andmete esitamisele ja kandmisele; 2) andmete õigsuse tagamisele; 3) ebaõigete andmete parandamisele; 4) andmete väljastamisele. § 41. Andmete säilitamine ja kustutamine (1) Käesoleva määruse §-des 10 ja 11 nimetatud andmete säilitamisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimääruse §-s 18 sätestatut. (2) Käesoleva määruse §-s 12 nimetatud andmed kustutatakse andmekogust kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 4 kohaselt. (3) …. 5. peatükk Andmekogu andmetele juurdepääs ja andmekogust andmete väljastamine § 42. Andmekogu andmetele juurdepääs (1) Andmekogu on piiratud juurdepääsuga ja andmekogusse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. (2) Vastutav töötleja võimaldab volitatud töötlejale juurdepääsu andmekogu andmetele põhiandmekogu vahendusel. (3) ….. (4) Andmekogu andmete töötlemise õigus on volitatud töötlejal üksnes tema seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. (5) Juurdepääs andmekogu andmetele on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajal talle tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus määratud ulatuses ja tingimustel. § 43. Juurdepääsuõiguse andmine ……….. § 44. Juurdepääsuõigused isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetluses (1) Kui isikule ei ole eelnevalt välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud dokumenti ja korduva taotluse puhul juhul, kui isiku identiteedis on kahtlusi, on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti või isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ebaõnnestub, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet dokumendi taotleja isiku käesoleva määruse §-des 10–39 nimetatud andmete alusel. (2) Dokumendi väljaandmise taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust käesoleva määruse §-des 10 ja 11 nimetatud andmete alusel. § 45. Juurdepääsuõigused kodakondsuse saamise ja taastamise menetlustes (1) Esmakordsel Eesti kodakondsuse taotlemisel eriliste teenete eest ja korduva taotluse puhul juhul, kui isiku identiteedis on kahtlusi, on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti või isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ebaõnnestub, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isiku käesoleva määruse §-des 10–39 nimetatud andmete alusel. (2) Korduva Eesti kodakondsuse taotlemisel eriliste teenete eest, kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isikusamasust käesoleva määruse §-s 13 nimetatud andmete alusel. § 46. Juurdepääsuõigused süüteomenetlus (1) Süüteomenetluses, kui kontrollitava isiku identiteet ei ole teada või on tegemist sündmuskohal avastatud sõrmejäljega, mille jätnud isik ei ole teada, võib Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastada isikut käesoleva määruse §-des 12, 14, 15, 19–23 ja 39 andmete alusel. (2) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut võib käesoleva määruse §-de 10, 11, 13, 16–18, ja 24-38 nimetatud andmete alusel isikut tuvastada kriminaalmenetluse seadustiku §-s 992 sätestatud juhtudel. (3) ….. § 47. Juurdepääsuõigused korrakaitsemenetluses …….. § 48. Juurdepääsuõigused välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise menetluses (1) Esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses ja korduva taotluse puhul juhul, kui isiku identiteedis on kahtlusi, on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti või isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ebaõnnestub, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isiku käesoleva määruse §-des 10–39 nimetatud andmete alusel. (2) Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isikusamasust käesoleva määruse §-des 24–26 nimetatud andmete alusel. § 49. Juurdepääsuõigused viisamenetluses (1) Esmakordse kolmanda riigi kodaniku viisa taotluse menetluses ja korduva taotluse puhul juhul, kui isiku identiteedis on kahtlusi, on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti või isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ebaõnnestub, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet või Välisministeerium taotleja isiku käesoleva määruse §-des 10–39 nimetatud andmete alusel. (2) Korduva kolmanda riigi kodaniku viisa taotluse menetluses kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet või Välisministeerium taotleja isikusamasust käesoleva määruse §-des 27–29 nimetatud andmete alusel. § 50. Juurdepääsuõigused lühiajalise töötamise registreerimisel (1) Esmakordse lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetluses ja korduva taotluse puhul juhul, kui isiku identiteedis on kahtlusi, on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti või isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ebaõnnestub, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isiku käesoleva määruse §-des 10–39 nimetatud andmete alusel. (2) Korduva lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetluses kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isikusamasust käesoleva määruse §-s 34 nimetatud andmete alusel. § 51. Juurdepääsuõigused elamisloa menetluses (1) Esmakordse elamisloa taotluse menetluses ja korduva taotluse puhul juhul, kui isiku identiteedis on kahtlusi, on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti või isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ebaõnnestub, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isiku käesoleva määruse §-des 10–39 nimetatud andmete alusel. (2) Korduva elamisloa taotluse menetluses kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isikusamasust käesoleva määruse §-des 30–33 nimetatud andmete alusel. § 52. Juurdepääsuõigused Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes (1) Esmakordse Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse menetlustes ja korduva menetluse puhul juhul, kui isiku identiteedis on kahtlusi, on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti või isikusamasuse kontrollimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ebaõnnestub, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet taotleja isiku käesoleva määruse §-des 10–39 nimetatud andmete alusel. (2) Korduva Eestis ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse menetlustes kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet isiku isikusamasust käesoleva määruse §-s 38 nimetatud andmete alusel. 6. peatükk Järelevalve tegemine, andmekogu pidamise rahastamine ja likvideerimine § 53. Järelevalve tegemine (1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt. (2) …… § 54. Andmete logimine (1) Andmekogu kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraga ja organisatsiooniliste meetmetega. Iga andmekogusse tehtud päringu, kande ja andmete edastamise kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) toimingu tegija isikukood; 2) põhiandmekogu; 3) kuupäev ja kellaaeg; 4) toimingu liik. (2) Logiandmeid säilitatakse … aastat päringu või kande tegemisest arvates. § 55. Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu pidamise kulud kaetakse vastutavale töötlejale ja andmekogu majutajale riigieelarvest selleks eraldatud rahast. § 56. Andmekogu likvideerimine ..…. 7. peatükk Rakendussätted § 57. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND VÄLISMINISTER MÄÄRUS Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord Määrus kehtestatakse konsulaarseaduse § 12 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 153 lõike 1 alusel § 1. Välisministri 7. augusti 2017. a määruses nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Andmekogu vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmisel: „(6) Paragrahvi 28 lõike 1 punktis 72, § 29 lõike 2 punktis 62 ning § 30 lõike 1 punktis 72 nimetatud andmeid säilitatakse neli kuud arvates taotluse edastamisest Politsei- ja Piirivalveametile.“; 3) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Paragrahvi 28 lõike 1 punktis 71, § 29 lõike 2 punktis 61 ning § 30 lõike 1 punktis 71 nimetatud andmed kustutatakse andmekogust pärast töötlemist viivitamata.“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 152 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruses nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Andmekogu vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) seaduse 6. peatükki täiendatakse paragrahviga 181 järgmises sõnastused: „§ 181 Andmekogu andmete säilitamine Paragrahvi 7 punktides 7 ja 8 ning § 8 punktides 9, 10 ja 12 nimetatud andmed kustutatakse andmekogust pärast töötlemist viivitamata.“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 10. juuli 2009. a määruse nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 10. juuli 2009. a määruses nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmekogusse“ sõnadega ”ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse”. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 17. septembri 2015. a määruse nr 22 „Tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 5 alusel. § 1. Kaitseministri 17. septembri 2015. a määruses nr 22 „Tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „registrile“ tekstiosaga ”, automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogule”; 2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kaardile“ sõnadega „või hõivatakse digitaalselt“; 3) paragrahvi 4 teksti täiendatakse pärast sõna „registrisse“ sõnadega „ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 12 lõike 4, § 15 lõike 1, § 17 lõike 4, § 19 lõike 2, § 23 lõike 2 ja § 25 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „andmekogusse“ sõnadega ”ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse”. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 21 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) paragrahvi 20 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmed, mis on kantud andmekogu infotehnoloogilisse osasse, kustutatakse andmekogust pärast töötlemist viivitamata. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 30. mai 2014. a määruse nr 20 „Erilise tuvastusmeetme kohaldamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 33 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 30. mai 2014. a määruses nr 20 „Erilise tuvastusmeetme kohaldamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „registris“ sõnadega „ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogus“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. a määruse nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 94 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. a määruses nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 5–7, lõike 2 punkt 1, lõike 3 punktid 2–4, lõike 4 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 ja paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1–8“ tekstiosaga „1 ja 5–8“; 3) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Register vahetab andmeid automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga.“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 5. juuni 2013. a määruse nr 21 „Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA- proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 5. juuni 2013. a määruses nr 21 „Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA- proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registrile“ tekstiosaga ”, automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogule”; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kaardile“ sõnadega „või hõivatakse digitaalselt“; 3) paragrahvi 3 teksti täiendatakse pärast sõna „registrisse“ sõnadega „ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 1. septembri 2015. a määruse nr 43 „Demineerimistöödega seotud päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 1. septembri 2015. a määruses nr 43 „Demineerimistöödega seotud päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA- proovide edastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registrile“ tekstiosaga ”, automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogule”; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kaardile“ sõnadega „või hõivatakse digitaalselt“; 3) paragrahvi 3 teksti täiendatakse pärast sõna „registrisse“ sõnadega „ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND JUSTIITSMINISTER MÄÄRUS Justiitsministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 8 „Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 18 lõigete 4 ja 6 alusel. § 1. Justiitsministri 10. märtsi 2015. a määruses nr 8 „Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registrile“ tekstiosaga ”, automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogule”; 2) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemi (Automated Fingerprint Identification System – AFIS) registreerimisjaamaga“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 teksti täiendatakse pärast sõna „registrisse“ sõnadega „ja automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse“; 4) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 76 „Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 77 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruses nr 76 „Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) paragrahvi 25 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 8 punktides 3 ja 4 ning § 14 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed, mis on kantud andmekogu infotehnoloogilisse osasse, kustutatakse andmekogust pärast töötlemist viivitamata. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 47 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruses nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 6 punktis 4 asendatakse sõnad „riiklikusse sõrmejälgede registrisse“ sõnadega „automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogusse“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 102 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 10. detsembri 2015. a määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 9 lõike 1 punktis 16 nimetatud foto ja punktis 17 nimetatud sõrmejäljekujutised, lõike 21 punktis 16 nimetatud foto ja punktis 17 nimetatud sõrmejäljekujutised, § 10 lõike 1 punktis 12 nimetatud foto ja punktis 13 nimetatud sõrmejäljekujutised ning § 12 punktis 4 nimetatud foto ja sõrmejäljekujutised, mis on kantud andmekogu infotehnoloogilisse osasse, kustutatakse andmekogust pärast töötlemist viivitamata.“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 228 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) paragrahvi 40 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 9 lõike 1 punktis 14 nimetatud foto ja näokujutis, punktis 15 nimetatud sõrmejäljekujutised ning punktis 16 nimetatud allkirjanäidis, lõike 2 punktis 11 nimetatud foto ja näokujutis, punktis 12 nimetatud sõrmejäljekujutised ning punktis 13 nimetatud allkirjanäidis, § 10 punktis 1 nimetatud foto, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis, § 19 lõike 1 punktis 11 nimetatud foto ja näokujutis, punktis 12 nimetatud sõrmejäljekujutised ja punktis 13 nimetatud allkirjanäidis, § 27 punktis 1 nimetatud foto, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis ning § 28 lõike 1 punktis 1 nimetatud foto ja allkirjanäidis ning punktis 2 nimetatud foto, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis, mis on kantud andmekogu infotehnoloogilisse osasse, kustutatakse andmekogust pärast töötlemist viivitamata.“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 01. juuli 2020. a määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3314 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 01. juuli 2020. a määruses nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Andmekogu vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 9 nimetatud otsevaatega foto, külgvaatega foto, sõrmejälje- ja peopesakujutis ning allkiri, mis on kantud andmekogu infotehnoloogilisse osasse, kustutatakse andmekogust pärast töötlemist viivitamata.“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 23. mai 2016. a määruse nr 17 „Sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 23. mai 2016. a määruses nr 17 „Sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Register vahetab automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekoguga biomeetrilisi andmeid.“; 2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 9 punktides 11 ja 12 nimetatud andmed, mis on kantud registri infotehnoloogilisse osasse, kustutatakse registrist pärast töötlemist viivitamata.“. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.  EELNÕU KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 30. novembri 2015. a määruse nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 lõike 7 ja § 15 lõike 6 ning välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 6–8 alusel. § 1. Siseministri 30. novembri 2015. a määruses nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Siin sätestatakse, et taotlejalt võetakse mõlema käe sõrmejäljed. 2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Paragrahvi 3 lõigetes 1-3 sätestatakse sõrmejälgede võtmise erisused. § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2021. aastal.