Eelnõu arvamuse avaldamiseks

\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*020b0604020202020204Arial;\*02040503050406030204Cambria Math;\*020f0502020204030204Calibri; \*02020603050405020304Times New Roman\* serif;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*02040503050406030204Cambria;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*02020603050405020304Times New Roman\* serif;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; \*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif;Times New Roman (Hebrew)\* serif; Times New Roman (Arabic)\* serif;Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Arial; Arial CE;Arial Cyr;Arial Greek;Arial Tur; Arial (Hebrew);Arial (Arabic);Arial (Vietnamese);Cambria Math; Cambria Math CE;Cambria Math Cyr;Cambria Math Greek;Cambria Math Tur; Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Times New Roman\* serif; Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Cambria;Cambria CE; Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Times New Roman\* serif; Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Times New Roman\* serif; Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif; Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif; Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif; Times New Roman (Vietnamese)\* serif;;;;;;;; ;;;;;;;;;; ;\*\* Normal; heading 1,H1; heading 2,H2; heading 3; heading 4;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\* Heading 1 Char,H1 Char;\* Heading 2 Char,H2 Char;\* Heading 3 Char;\*Heading 4 Char; Title;\*Title Char;\* Strong;\*Emphasis; No Spacing; List Paragraph;\* Table Grid; \*karmen karmen\*Microlink Eesti AS\*http://schemas.microso ft.com/office/word/2003/wordml \*2450\*.\* .\*.\*)\*()\* ()\*()\*()\* () Kellelt: "[email protected]" <[email protected]> Kellele:"[email protected]" <[email protected]>,"[email protected]" <[email protected]>,"[email protected]" <[email protected]>,Kaitseressurside Amet <[email protected]>,"[email protected]" <[email protected]> Koopia: "[email protected]" <[email protected]>,"[email protected]" <[email protected]>,"[email protected]" <[email protected]> Pealkiri:Eelnõu arvamuse avaldamiseks Tere! Saadame Teile järgmise eelnõu arvamuse avaldamiseks: SOM/20-1211/01 - Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, Vabariigi Valitsuse 20.märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ ja Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63325fd5-f20e-4818-8e35-0c01b6d12585 Ootame teie arvamust hiljemalt 16.10.2020. Lugupidamisega Mona Sikkar Õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri ning kaitseplaneerimise asekantsleri referent Kaitseministeerium 717 0277 [email protected]<mailto:[email protected]> *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Ministeeriumid Meie 05.10.2020 nr 1.2-2/110-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning teiste Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. VV määruse eelnõu_092020 2. EN seletuskiri_092020 3. Eelnõu lisa 1_092020 4. Eelnõu lisa 2_092020 5. Eelnõu lisa 3_092020 6. Seletuskirja lisa 1_Vastavustabel_092020 Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Veterinaar- ja Toiduamet Tööinspektsioon Terviseamet Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Töötervishoiuarstide Selts Tervise Arengu Instituut Eesti Haiglate Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Laborimeditsiini Ühing Eneken Hiire 626 9736 [email protected]  Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Lisa 1 (Vabariigi Valitsuse … oktoobri 2020. a määruse nr … lisa 1 sõnastuses) OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE (***) Sissejuhatav märkus Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine. B. Ohutustasemed A. Eriabinõud 2 3 4 Töökoht 1. Töökoht isoleerida muust tegevusest samas ei soovitatav jah ehitises 2. Töökoht peab olema fumigeerimiseks ei soovitatav jah õhukindlalt suletav Ruumid 3. Nakkusohtlikku materjali, kaasa arvatud jah, kui nakkus loomad, käideldakse laminaarkapis vajadusel võib levida õhu jah kaudu Seadmestik 4. Õhuvahetus läbi filtrite (HEPA- filter1 või jah, sisenev ja samaväärne) ei jah, väljuv õhk väljuv õhk 5. Töökohal alarõhk atmosfäärirõhu suhtes ei soovitatav jah 6. Veekindlad ja kergesti puhastatavad pinnad jah, lauad, põrand jah, lauad, lagi, ja muud pinnad seinad, põrand jah, lauad vastavalt ja põrand töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele 7. Tööpinnad happe-, aluse-, lahustikindlad ja soovitatav jah jah neid saab desinfitseerida Töösüsteem 8. Sissepääs lubatud vaid asjaomastele jah, läbi töötajatele soovitatav jah õhuluku2 9. Tõhus kontroll nakkuse levitajate üle (nt närilised ja putukad) soovitatav jah jah 1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter 2 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud klamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustavate ustega. 10. Desinfitseerimine kindlaksmääratud viisil jah jah jah 11. Bioloogilise ohuteguri ohutu säilitamine jah jah jah, väga kindlalt 12. Töötajad peavad enne eraldatud alalt ei soovitatav soovitatav lahkumist käima duši all Jäätmed 13. Valideeritud inaktiveerimisprotsess jah, kohapeal või jah, kohapeal loomakorjuste ohutuks kõrvaldamiseks soovitatav väljaspool olemas töökohta Muud meetmed 14. Laboris võivad olla ainult seal kasutatavad töövahendid ei soovitatav jah 15. Vaateaken ruumis toimuva jälgimiseks soovitatav soovitatav jah (***) Loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele.  Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” Lisa 2 (Vabariigi Valitsuse … oktoobri 2020. a määruse nr … lisa 2 sõnastuses) OHUTUSTASEMED JA ERIABINÕUDE RAKENDAMINE TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE KORRAL Sissejuhatav märkus Tabelis tähendab märge „soovitatav“ seda, et põhimõtteliselt tuleks meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidine. 2.–4. ohurühma bioloogilised ohutegurid Tööstusliku protsessi või selle osa ohtlikkusest tõttu võib eriabinõude rakendamisel osutuda otstarbekaks ohutustasemete nõudeid valida ja kombineerida. B. Ohutustasemed A. Eriabinõud 2 3 4 Üldteave 1. Eluvõimelisi organisme käitlev protsess peab jah jah jah olema eraldatud muust töökeskkonnast (suletud süsteem) 2. Suletud süsteemis tekkiva heitgaasi töötlemine muuta vältida pääsu vältida pääsu minimaalseks töökeskkonda töökeskkonda pääs töökeskkonda 3. Proovide võtmisel suletud süsteemist, ainete muuta vältida pääsu vältida pääsu lisamisel ning eluvõimeliste organismide minimaalseks töökeskkonda töökeskkonda siirdamisel ühest süsteemist teise pääs töökeskkonda 4. Vedelaid jäätmeid ei tohi suletud süsteemist muudetud muudetud muudetud välja võtta enne, kui eluvõimelised organismid on kahjutuks kahjutuks kahjutuks keemilise või keemilise või keemilise või füüsikalise füüsikalise füüsikalise meetodiga meetodiga meetodiga 5. Kasutada tihendeid, mis muudavad väldivad väldivad minimaalseks pääsu pääsu pääsu töökeskkonda töökeskkonda töökeskkonda 6. Ala suurus peab olema selline, et suletud ei soovitatav jah süsteemi kogu sisaldis ei välju lekke korral ala piiridest 7. Ala on võimalik õhukindlalt sulgeda ei soovitatav jah desinfitseerimiseks Ruumid 8. Saastest puhastus- ja pesemisvahendid jah töötajatele jah jah Seadmestik 9. Õhuvahetus läbi filtrite (HEPA-filter1 või soovitatav samaväärne) ei jah 10. Tööruumis tekitatakse alarõhk soovitatav ei jah 11. Tagatakse piisav ventilatsioon õhu soovitatav saastumise vähendamiseks soovitatav jah Töösüsteem 12. Suletud süsteemid2 peavad asuma soovitatav kontrollitaval alal soovitatav jah 13. Paigaldatakse hoiatusmärk «Bioloogiline oht» jah soovitatav jah 14. Sissepääs lubatud ainult asjaomastele jah jah, läbi töötajatele soovitatav õhuluku3 15. Töötajad peavad enne alalt lahkumist käima soovitatav duši all ei jah 16. Töötajad peavad kandma kaitseriietust jah jah, kõikide jah, tööriided riiete vahetus Jäätmed 17. Tarvitatud pesuvesi kogutakse ja muudetakse soovitatav kahjutuks ei jah 18. Heitvesi muudetakse kahjutuks enne muudetud muudetud muudetud kanalisatsiooni laskmist kahjutuks kahjutuks kahjutuks keemilise või keemilise või keemilise või füüsikalise füüsikalise füüsikalise meetodiga meetodiga meetodiga 1 HEPA: tõhus tahkete osakeste filter 2 Süsteem, mis füüsiliselt eraldab protsessi muust keskkonnast (nt inkubaator, mahuti jne). 3 Õhulukk: sissepääs peab toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud kamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustuvate ustega.  Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” Lisa 3 (Vabariigi Valitsuse … oktoobri 2020. a määruse nr … lisa 3 sõnastuses) BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE OHURÜHMAD Bakterid Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Actinomadura madurae 2 Actinomadura pelletieri 2 Actinomyces gerencseriae 2 Actinomyces israelii 2 Actinomyces spp. 2 Aggregatibacter actinomycetemcomitans (Actinobacillus 2 actinomycetemcomitans) Anaplasma spp. 2 Arcanobacterium haemolyticum (Corynebacterium haenolyticum) 2 Arcobacter butzleri 2 Bacillus anthracis 3 T Bacteroides fragilis 2 Bacteroides spp. 2 Bartonella bacilliformis 2 Bartonella quintana (Rochalimaea quintana) 2 Bartonella (Rochalimaea) spp. 2 Bordetella bronchiseptica 2 Bordetella parapertussis 2 Bordetella pertussis 2 T, V Bordetella spp. 2 Borrelia burgdorferi 2 Borrelia duttonii 2 Borrelia recurrentis 2 Borrelia spp. 2 Brachyspira spp. 2 Brucella abortis 3 Brucella canis 3 Brucella inopinata 3 Brucella melitensis 3 Brucella suis 3 Burkholderia cepacia 2 Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei) 3 Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei) 3 D Campylobacter fetus subsp. Fetus 2 Campylobacter fetus subsp. Venerealis 2 Campylobacter jejuni subsp. Doylei 2 Campylobacter jejuni subsp. Jejuni 2 Campylobacter spp. 2 Cardiobacterium hominis 2 Cardiobacterium valvarum 2 Chlamydia abortus (Chlamydophila abortus) 2 Chlamydia caviae (Chlamydophila caviae) 2 Chlamydia felis (Chlamydophila felis) 2 Chlamydia pneumoniae (Chlamydophila pneumoniae) 2 Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (lindudel esinevad tüved) 3 Chlamydia psittaci (Chlamydophila psittaci) (muud tüved) 2 Chlamydia trachomatis (Chlamydophila trachomatis) 2 Clostridium botulinum 2 T Clostridium difficile 2 T Clostridium perfringens 2 T Clostridium tetani 2 T, V Clostridium spp. 2 Corynebacterium diphtheriae 2 T, V Corynebacterium minutissimum 2 Corynebacterium pseudotuberculosis 2 T Corynebacterium ulcerans 2 T Corynebacterium spp. 2 Coxiella burnetii 3 Edwardsiella tarda 2 Ehrlichia spp. 2 Eikenella corrodens 2 Elizabethkingia meningoseptica (Flavobacterium meningosepticum) 2 Enterobacter aerogenes (Klebsiella mobilis) 2 Enterobacter cloacae subsp. cloacae (Enterobacter cloacae) 2 Enterobacter spp. 2 Enterococcus spp. 2 Erysipelothrix rhusiopathiae 2 Escherichia coli (v.a mittepatogeensed tüved) 2 Escherichia coli, verotsütotoksilised tüved (nt O157:H7 või O103) 3 (*) T Fluoribacter bozemanae (Legionella) 2 Francisella hispaniensis 2 Francisella tularensis subsp. Holarctica 2 Francisella tularensis subsp. Mediasiatica 2 Francisella tularensis subsp. Novicida 2 Francisella tularensis subsp. Tularensis 3 Fusobacterium necrophorum subsp. Funduliforme 2 Fusobacterium necrophorum subsp. Necrophorum 2 Gardnerella vaginalis 2 Haemophilus ducreyi 2 Haemophilus influenzae 2 V Haemophilus spp. 2 Helicobacter pylori 2 Helicobacter spp. 2 Klebsiella oxytoca 2 Klebsiella pneumoniae subsp. ozaenae 2 Klebsiella pneumoniae subsp. pneumoniae 2 Klebsiella pneumoniae subsp. rhinoscleromatis 2 Klebsiella spp. 2 Legionella pneumophila subsp. fraseri 2 Legionella pneumophila subsp. pascullei 2 Legionella pneumophila subsp. pneumophila 2 Legionella spp. 2 Leptospira interrogans (kõik serotüübid) 2 Leptospira interrogans spp. 2 Listeriamonocytogenes 2 Listeria ivanovii subsp.ivanovii 2 Listeria ivanovii subsp.londoniensis 2 Morganella morganii subsp.morganii (Proteus morganii) 2 Morganella morganii subsp.sibonii 2 Mycobacterium abscessus subsp.abscessus 2 Mycobacterium africanum 3 V Mycobacterium avium subsp.avium (Mycobacterium avium) 2 Mycobacterium avium subsp.paratuberculosis (Mycobacterium 2 paratuberculosis) Mycobacterium avium subsp.silvaticum 2 Mycobacterium bovis 3 V Mycobacterium caprae (Mycobacterium tuberculosis subsp. caprae) 3 Mycobacterium chelonae 2 Mycobacterium chimaera 2 Mycobacterium fortuitum 2 Mycobacterium intracellulare 2 Mycobacterium kansasii 2 Mycobacterium leprae 3 Mycobacterium malmoense 2 Mycobacterium marinum 2 Mycobacterium microti 3 (*) Mycobacterium pinnipedii 3 Mycobacterium scrofulaceum 2 Mycobacterium simiae 2 Mycobacterium szulgai 2 Mycobacterium tuberculosis 3 V Mycobacterium ulcerans 3 (*) Mycobacterium xenopi 2 Mycoplasma hominis 2 Mycoplasma pneumoniae 2 Mycoplasma spp. 2 Neisseria gonorrhoeae 2 Neisseria meningitidis 2 V (a- ja c- serotüüpidele) Neorickettsia sennetsu (Rickettsia sennetsu, Ehrlichia sennetsu) 2 Nocardia asteroides 2 Nocardia brasiliensis 2 Nocardia farcinica 2 Nocardia nova 2 Nocardia otitidiscaviarum 2 Nocardia spp. 2 Orientia tsutsugamushi (Rickettsia tsutsugamushi) 3 Pasteurella multocida subsp. gallicida (Pasteurella gallicida) 2 Pasteurella multocida subsp. multocida 2 Pasteurella multocida subsp. septica 2 Pasteurella spp. 2 Peptostreptococcus anaerobius 2 Plesiomonas shigelloides 2 Porphyromonas spp. 2 Prevotella spp. 2 Proteus mirabilis 2 Proteus penneri 2 Proteus vulgaris 2 Providencia alcalifaciens (Proteus inconstans) 2 Providencia rettgeri (Proteus rettgeri) 2 Providencia spp. 2 Pseudomonas aeruginosa 2 T Rhodococcus hoagii (Corynebacterium equii) 2 Rickettsia africae 3 Rickettsia akari 3 (*) Rickettsia australis 3 Rickettsia canadensis 2 Rickettsia conorii 3 Rickettsia heilongjiangensis 3 (*) Rickettsia japonica 3 Rickettsia montanensis 2 Rickettsia typhi 3 Rickettsia prowazekii 3 Rickettsia rickettsii 3 Rickettsia sibirica 3 Rickettsia spp. 2 Salmonella enterica (choleraesuis) subsp. arizonae 2 Salmonella Enteritidis 2 Salmonella Paratyphi A, B, C 2 V Salmonella Typhi 3 (*) V Salmonella Typhimurium 2 Salmonella (muud serotüübid) 2 Shigella boydii 2 Shigella dysenteriae (tüüp 1) 3 (*) T Shigella dysenteriae, muud, v.a tüüp 1 2 Shigella flexneri 2 Shigella sonnei 2 Staphylococcus aureus 2 T Streptobacillus moniliformis 2 Streptococcus agalactiae 2 Streptococcus dysgalactiae subsp. equisimilis 2 Streptococcus pneumoniae 2 T, V Streptococcus pyogenes 2 T Streptococcus suis 2 Streptococcus spp. 2 Treponema carateum 2 Treponema pallidum 2 Treponema pertenue 2 Treponema spp. 2 Trueperella pyogenes 2 Ureaplasma parvum 2 Ureaplasma urealyticum 2 Vibrio cholerae (sh El Tor) 2 T, V Vibrio parahaemolyticus (Benecka parahaemolytica) 2 Vibrio spp. 2 Yersinia enterocolitica subsp. enterolitica 2 Yersinia enterocolitica subsp. palearctica 2 Yersinia pestis 3 Yersinia pseudotuberculosis 2 Yersinia spp. 2 (*) vt § 17 lg 11  Viirused(**) Bioloogiline ohutegur Ohu- Märkused Selts (O) Sugukond (F) Perekond (G) Viiruse nimetus rühm Andide ortohantaviirus (hantaviiruse liik, mis põhjustab 3 hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS]) Bayou ortohantaviirus 3 Black Creek Canali ortohantaviirus 3 Caño Delgadito ortohantaviirus 3 Choclo ortohantaviirus 3 Dobrava-Belgradi ortohantaviirus (neerusündroomiga 3 hemorraagilist palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) El Moro Canyoni ortohantaviirus 3 Hantaviridae (F) Ortohantaviirus (G) Hantaani ortohantaviirus (neerusündroomiga 3 hemorraagilist palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) Laguna Negra ortohantaviirus 3 Prospect Hilli ortohantaviirus 2 Puumala ortohantaviirus (epideemilist neuropaatiat 3 Bunyavirales (O) põhjustav hantaviirus [NE]) Seouli ortohantaviirus (neerusündroomiga hemorraagilist 3 palavikku põhjustav hantaviirus [HFRS]) Sin Nombre ortohantaviirus (hantaviirus, mis põhjustab 3 hantaviiruse pulmonaalset sündroomi [HPS] Muud teadaolevalt patogeensed hantaviirused 2 Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku ortonairoviirus 4 Nairovirdae Ortonairoviirus Dugbe ortonairoviirus 2 (F) (G) Hazara ortonairoviirus 2 Lammaste Nairobi haiguse ortonairoviirus 2 Muud teadaolevalt patogeensed nairoviirused 2 Bunyamwera ortobunjaviirus (Germistoni viirus) 2 Peribunyaviri Ortobunjaviirus California entsefaliidi ortobunjaviirus 2 dae (F) (G) Oropouche ortobunjaviirus 3 Muud teadaolevalt patogeensed ortobunjaviirused 2  Bhanja fleboviirus 2 Punta Toro fleboviirus 2 Rift Valley palaviku fleboviirus 3 Phenuiviridae Fleboviirus (G) Moskiitopalaviku (Sandfly fever) Napoli fleboviirus (F) 2 (Toscana viirus) SFTS-fleboviirus (kõrge palaviku ja trombotsütopeenia 3 sündroomi põhjustav viirus) Muud teadaolevalt patogeensed fleboviirused 2 Tsütomegalovii Inimese beetaherpesviirus 5 (tsütomegaloviirus) 2 rus (G) Lümfokrüptoviir Inimese gammaherpesviirus 4 (Epsteini-Barri viirus) 2 us (G) Radinoviirus Inimese gammaherpesviirus 8 2 D (G) Inimese beetaherpesviirus 6A (inimese B-lümfotroopne Roseolovirus 2 viirus) Herpesvirales Herpesvirida (G) Inimese beetaherpesviirus 6B 2 (O) e (F) Inimese beetaherpesviirus 7 2 Macacine alfaherpesviirus 1 (Herpesvirus simiae, Herpes B 3 virus) Lihtherpesviiru Inimese alfaherpesviirus 1 (lihtherpesviiruse 1. tüüp, HSV- s (G) 2 1) Inimese alfaherpesviirus 2 (lihtherpesviiruse 2. tüüp, HSV- 2 2) Varitselloviirus Inimese alfaherpesviirus 3 (Herpesvirus varicella-zoster) 2 V (G) Filoviridae (F) Ebola viirus (G) 4 Marburgi viirus (G) Marburg marburgvirus 4 Mononegaviral Avulaviirus (G) Newcastle’i haiguse viirus 2 es (O) Paramyxoviri Hendra henipaviirus 4 Henipaviirus (G) dae (F) Nipah’ henipaviirus 4 Morbilliviirus (G) Leetrite morbilliviirus 2 V Respiroviirus (G) Inimese respiroviirus 1 (paragripiviiruse 1. tüüp) 2  Inimese respiroviirus 3 (paragripiviiruse 3. tüüp) 2 Mumpsi rubulaviirus 2 V Rubulaviirus (G) Inimese rubulaviirus 2 (paragripiviiruse 2. tüüp) 2 Inimese rubulaviirus 4 (paragripiviiruse 4. tüüp) 2 Metapneumovii Pneumovirida rus (G) e (F) Ortopneumoviir Inimese ortopneumoviirus (respiratoorne süntsütiaalviirus) 2 us (G) Austraalia nahkhiire lüssaviirus 3 V Duvenhage lüssaviirus 3 V Lüssaviirus (G) Euroopa nahkhiire lüssaviiruse 1. tüüp 3 V Lagose nahkhiire lüssaviirus 3 Rhabdovirida Mokola lüssaviirus 3 e (F) Marutaudi lüssaviirus 3 (*) V Vesikulaarse stomatiidi viirus, Alagoasi vesikuloviirus 2 Vesikulaarse stomatiidi viirus, Indiana vesikuloviirus 2 Vesikuloviirus (G) Vesikulaarse stomatiidi viirus, New Jersey vesikuloviirus 2 Piry vesikuloviirus (Piry viirus) 2 Ägedat raskekujulise respiratoorset sündroomi põhjustav 3 koronaviirus (SARS-viirus) Nidovirales Coronavirida Beetakoronaviir Raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi 3(i) (O) e (F) us (G) koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2) Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koronaviirus (MERS- 3 viirus) Muud teadaolevalt patogeensed koronaviirused 2 Kardioviirus (G) Saffoldi viirus 2 Kosaviirus (G) Kosaviirus A 2 Enteroviirus A 2 Picornaviral Picornavirida Enteroviirus B 2 es (O) e (F) Enteroviirus C 2 Enteroviirus (G) Enteroviirus D, inimese enteroviirus 70. tüüp (ägeda 2 hemorraagilise konjunktiviidi viirus) Rinoviirused 2  Polioviiruse 1. ja 3. tüüp 2 V Polioviiruse 2. tüüp1 3 V Hepatoviirus Hepatoviirus A (A-hepatiidiviirus, inimese enteroviiruse 72. 2 V (G) tüüp) Kobuviirus (G) Aichivirus A (Aichi virus 1) A-parekoviiruse 2 B-parekoviirused (Ljungan virus) 2 Parekoviirus Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast (G) 2 Picornaviridae Adenoviridae (F) 2 Astroviridae 2 (F) Brasiilia mammarenaviirus 4 Chapare mammarenaviirus 4 Flexali mammarenaviirus 3 Guanarito mammarenaviirus 4 Juníni mammarenaviirus 4 Lassa mammarenaviirus 4 Lujo mammarenaviirus 4 Määramata (O) Arenaviridae Mammarenaviirus (F) (G) Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus, 2 neurotroopsed tüved Lümfotsütaarse koriomeningiidi mammarenaviirus, muud 2 tüved Machupo mammarenaviirus 4 Mobala mammarenaviirus 2 Mopeia mammarenaviirus 2 Tacaribe mammarenaviirus 2 Whitewater Arroyo mammarenaviirus 3 Noroviirus (G) Noroviirus (Norwalki viirus) 2 1 Klassifikatsioon vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmsele tegevuskavale, millega minimeeritakse polioviirusega tegelevate asutustega seotud riski pärast loodulike polioviiruste tüübispetsiifilist likvideerimist ja suukaudse poliovaktsiini kasutamise järk-järgulist lõpetamist.  Caliciviridae Muud teadaolevalt patogeensed viirused sugukonnast 2 (F) Caliciviridae Hepadnavirid Ortohepadnavii B-hepatiidiviirus 3 (*) V, E ae (F) rus (G) Hepeviridae Ortohepeviirus A-ortohepeviirus (E-hepatiidiviirus) 2 (F) (G) Dengue viirus 3 Jaapani entsefaliidi viirus 3 V Kyasanuri metsa haiguse viirus 3 V Lammaste entsefalomüeliidi viirus 3 (*) Murray Valley entsefaliidi viirus (Austraalia entsefaliidi 3 viirus) Omski hemorraagilise palaviku viirus (a) 3 Powassani viirus 3 Rocio viirus 3 St. Louisi entsefaliidi viirus 3 Puukentsefaliidi viirus: Flaviviridae Flaviviirus (G) Absetarovi viirus 3 (F) Hanzalova viirus 3 Hypri viirus 3 Kumlinge viirus 3 Negishi viirus 3 Vene kevade ja suve entsefaliidi viirus (a) 3 V Puukentsefaliidi viiruse Kesk-Euroopa alatüüp 3 (*) V Puukentsefaliidi viiruse Kaug-Ida alatüüp 3 Puukentsefaliidi viiruse Siberi alatüüp 3 V Wesselsbroni viirus 3 (*) E, V Lääne-Niiluse palaviku viirus 3 Kollapalaviku viirus 3 V Zika viirus 2 Muud teadaolevalt patogeensed flaviviirused 2 Hepatsiviirus (G) Hepatsiviirus C (C-hepatiidi viirus) 3 (*) E  Gammagripiviirus C-gripiviirus 2 V (c) (C-gripiviirus) (G) Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H5), nt 3 H5N1 Kõrge patogeensusega linnugripi viirused HPAIV (H7), nt 3 A-gripiviirus (G) H7N7, H7N9 Orthomyxoviri A-gripiviiru 2 V (c) dae (F) A-gripiviirus/New York/1/18 (H1N1) (Hispaania gripp 1918) 3 A-gripiviirus/Singapur/1/57 (H2N2) 3 Madala patogeensusega linnugripi viirused (LPAI) H7N9 3 B-gripiviirus (G) B-gripiviirus 2 V (c) Dhori viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae: Dhori) 2 Thogoto viirus (G) Thogoto viirus (puukidega levivad orthomyxoviridae: 2 Thogoto) Papillomaviri dae (F) 2 D (d) Parvoviridae Erütroparvoviir Esikloomaliste erütroparvoviirus 1 (inimese parvoviirus, (F) us (G) viirus B 19) 2 Polyomavirid Beetapolüoomi Inimese polüoomiviiirus 1 (viirus BK) 2 D (d) ae (F) viirus (G) Inimese polüoomiviirus 2 (viirus JC) 2 D (d) Molluskpoksviir Nakkusliku molluski viirus 2 us (G) Veiste rõugeviirus 2 Ortopoksviirus Ahvide rõugeviirus 3 V (G) Vaktsiiniaviirus (sh pühvlite rõugeviirus (e), elevantide Poxviridae (F) 2 rõugeviirus (f), jäneste rõugeviirus (g)) Variolaviirus (Variola major ja Variola minor) 4 V Parapoksviirus Orfi viirus 2 (G) Veiste ebarõugete viirus (lüpsja sõlmekeste haiguse viirus, 2 parapoxvirus bovis) Tanapoksviirus 2  Jatapoksviirus Yaba ahvide kasvajaviirus (G) 2 Seadornaviirus Banna viirus 2 (G) Koltiviirus (G) 2 Reoviridae (F) Rotaviirus (G) 2 Orbiviirus (G) 2 Primaatide T-lümfotroopne viirus 1 (inimese T-raku Deltaretroviirus 3 (*) D lümfotroopse viiruse 1. tüüp) (G) Retroviridae Primaatide T-lümfotroopne viirus 2 (inimese T-raku 3 (*) D (F) lümfotroopse viiruse 2. tüüp Inimese immuunpuudulikkuse viirus 1 3 (*) D Lentiviirus (G) Inimese immuunpuudulikkuse viirus 2 3 (*) D Ahviliste immuunpuudulikkuse viirus (SIV) (h) 2 Paljassabade viirus 3 Hobuste entsefalomüeliidi idaviirus 3 V Bebaru viirus 2 Chikungunya viirus 3 (*) Evergladesi viirus 3 (*) Mayaro viirus 3 Togaviridae (F) Alfaviirus (G) Mucambo viirus 3 (*) Ndumu viirus 3 (*) O’nyong-nyongi viirus 2 Rossi jõe viirus 2 Semliki metsa viirus 2 Sindbisi viirus 2 Tonate viirus 3 (*) Venetsueela hobuste entsefalomüeliidi viirus 3 V  Hobuste entsefalomüeliidi lääneviirus 3 V Muud teadaolevalt patogeensed alfaviirused 2 Rubiviirus (G) Punetisteviirus 2 V Deltaviirus (G) Määramata (F) 2 V, E (b) (**) vt § 17 lg 10 (*) vt § 17 lg 11 (a) puukentsefaliit (b) D-hepatiidi viirus on töötajale patogeenne ainult juhul, kui töötaja on samal ajal või enne nakatatud B-hepatiidi viirusega. (c) ainult A- ja B-tüüpidel (d) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga (e) on kindlaks tehtud kaks viirust: üks veiste rõugeviiruse tüüp ja üks vaktsiiniaviiruse teisend (f) veiste rõugeviiruse teisend (g) vaktsiiniviiruse teisend (h) praegu puuduvad tõendid, et teised ahvi retroviirused põhjustavad inimese nakatumist. Ettevaatuse mõttes on soovitatav rakendada ohutustasemele 3 vastavaid eriabinõusid. (i) diagnoosimisega seonduvaid laboratoorseid toiminguid, mis ei hõlma paljundamist, võib teha tööruumides, mis vastavad vähemalt 2. ohutasemele. Paljundustoiminguid tuleb teha laboris, kus on atmosfäärirõhust madalam õhurõhk.  PRIOONHAIGUSTE TEKITAJAD Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja 3 (*) D (a) Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja teisend 3 (*) D (a) Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) tekitaja ja teiste loomadel 3esinl (*) D (a) esinevate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tekitajad Gerstmanni-Sträussleri-Scheinkeri sündroomi tekitaja 3 (*) D (a) Kuru tõve tekitaja 3 (*) D (a) Skreipi tekitaja 2 (*) vt § 17 lg 11 (a) loetelu säilitamine on vajalik ainult siis, kui töötajal on olnud otsene kontakt selle teguriga PARASIIDID Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Acanthamoeba castellani 2 Ancylostoma duodenale 2 Angiostrongylus cantonensis 2 Angiostrongylus costaricensis 2 Anisakis simplex 2 A Ascaris lumbricoides 2 A Ascaris suum 2 A Babesia divergens 2 Babesia microti 2 Balamuthia mandrillaris 3 Balantidium coli 2 Brugia malayi 2 Brugia pahangi 2 Brugia timori 2 Capillaria philippinensis 2 Capillaria spp. 2 Clonorchis sinensis (Opisthorchis sinensis) 2 Clonorchis viverrini (Opisthirchis viverrini) 2 Cryptosporidium hominis 2 Cryptosporidium parvum 2 Cyclospora cayetanensis 2 Dicrocoelium dentriticum 2 Dipetalonema streptocerca 2 Diphyllobothrium latum 2 Dracunculus medinensis 2 Echinococcus granulosus 3 (*) Echinococcus multilocularis 3 (*) Echinococcus oligarthrus 3 (*) Echinococcus vogeli 3 (*) Entamoeba histolytica 2 Enterobius vermicularis 2 Enterocytozoon bieneusi 2 Fasciola gigantica 2 Fasciola hepatica 2 Fasciolopsis buski 2 Giardia lamblia (Giardia duodenalis, Giardia intestinalis ) 2 Heterophyes spp. 2 Hymenolepis diminuta 2 Hymenolepis nana 2 Leishmania aethiopica 2 Leishmania braziliensis 3 (*) Leishmania donovani 3 (*) Leishmania guyanensis (Viannia guyanensis) 3 (*) Leishmania infantum (Leishmania chagasi) 3 (*) Leishmania major 2 Leishmania mexicana 2 Leishmania panamensis (Viannia panamensis) 3 (*) Leishmania peruviana 2 Leishmania tropica 2 Leishmania spp. 2 Loa loa 2 Mansonella ozzardi 2 Mansonella perstans 2 Mansonella streptocerca 2 Metagonimus spp. 2 Naegleria fowleri 3 Necator americanus 2 Onchocerca volvulus 2 Opisthorchis felineus 2 Opisthorchis spp. 2 Paragonimus westermani 2 Paragonimus spp. 2 Plasmodium falciparum 3 (*) Plasmodium knowlesi 3 (*) Plasmodium spp. (inimestel ja ahvilistel) 2 Sarcocystis suihominis 2 Schistosoma haematobium 2 Schistosoma intercalatum 2 Schistosoma japonicum 2 Schistosoma mansoni 2 Schistosoma mekongi 2 Strongyloides stercoralis 2 Strongyloides spp. 2 Taenia saginata 2 Taenia solium 3 (*) Toxocara canis 2 Toxocara cati 2 Toxoplasma gondii 2 Trichinella nativa 2 Trichinella nelsoni 2 Trichinella pseudospiralis 2 Trichinella spiralis 2 Trichomonas vaginalis 2 Trichostrongylus orientalis 2 Trichostrongylus spp. 2 Trichuris trichiura 2 Trypanosoma brucei brucei 2 Trypanosoma brucei gambiense 2 Trypanosoma brucei rhodesiense 3 (*) Trypanosoma cruzi 3 (*) Wuchereria bancrofti 2 (*) vt § 17 lg 11 SEENED Bioloogiline ohutegur Ohurühm Märkused Aspergillus flavus 2 A Aspergillus fumigatus 2 A Aspergillus spp. 2 Blastomyces dermatitidis (Ajellomyces dermatitidis) 3 Blastomyces gilchristii 3 Candida albicans 2 A Candida dubliniensis 2 Candida glabrata 2 Candida parapsilosis 2 Candida tropicalis 2 Cladophialophora bantiana (Xylohypha bantiana, Cladosporium 3 bantianum, trichoides) Cladophialophora modesta 3 Cladophialophora spp. 2 Coccidioides immitis 3 A Coccidioides posadasii 3 A Cryptococcus gattii (Filobasidiella neoformans var. bacillispora) 2 A Cryptococcus neoformans (Filobasidiella neoformans var. 2 A neoformans) Emmonsia parva var. parva 2 Emmonsia parva var. crescens 2 Epidermophyton floccosum 2 A Epidermophyton spp. 2 Fonsecaea pedrosoi 2 Histoplasma capsulatum 3 Histoplasma capsulatum var. farciminosum 3 Histoplasma duboisii 3 Madurella grisea 2 Madurella mycetomatis 2 Microsporum spp. 2 A Nannizzia spp. 2 Neotestudina rosatii 2 Paracoccidioides brasiliensis 3 A Paracoccidioides lutzii 3 Paraphyton spp. 2 Rhinocladiella mackenziei 3 Scedosporium apiospermum 2 Scedosporium prolificans (inflatum) 2 Sporothrix schenckii 2 Talaromyces marneffei (Penicillium marneffei) 2 A Trichophyton rubrum 2 A Trichophyton tonsurans 2 A Trichophyton spp. 2  Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning teiste Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi bioloogiliste ohutegurite määrus), Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus) ja Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrust nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi plii määrus). Bioloogiliste ohutegurite määruse muutmine on tingitud vajadusest viia Eesti kehtiv õigus vastavusse Euroopa Komisjoni direktiividega (EL) 2019/18331 ja (EL) 2020/7392, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (edaspidi direktiiv 2000/54/EÜ). Euroopa Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 (edaspidi direktiiv (EL) 2019/1833) eesmärk on ajakohastada aegunud eeskirju, et tagada töötajate parem ja ulatuslikum kaitse töökeskkonnas, uuendades seeläbi tehniliselt direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa. Bioloogiliste ohtudega tegelemine töökeskkonnas on oluline, kuna bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada töötajatel erinevaid haigusi – allergiaid, mürgistusi ja nakkuseid.3 Eelnõuga tehtavad muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite määruse lisade 1–3 muutmisega, mille raames täiendatakse töökeskkonnas esineda võivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohurühmade ja märkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabinõude rakendamise loetelusid. Lisaks võeti 4. juunil 2020. a seoses COVID-194 pandeemiaga kiireloomuliselt vastu Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/739, millega muudeti direktiivi 2000/54/EÜ III lisa ja lisati sellesse ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus-2 (edaspidi SARS-CoV-2). Muudatuse eesmärk on tagada viiruse leviku ajal töökohtadel töötajate tervise ja ohutuse nõuetekohane kaitse. Eelnõuga liigitub SARS-CoV-2 bioloogiliste ohutegurite 3. ohurühma. Bioloogiliste ohutegurite määruse kohaselt tähendab 3. ohurühm seda, et ohutegur võib põhjustada inimese rasket haigestumist, ohustada töötaja tervist ning põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid olemas on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. SARS-CoV-2 puhul ei ole tänase seisuga olemas tõhusat ennetus- ega ravivahendit, kuid teadus- ja arendustöö on sellel suunal käimas ning lähikuudel võib eeldada, et selleni jõutakse. Eelnõuga tehtavate muudatuste raames tekib tööandjatel kohustus uuendada vajaduse korral töökeskkonna riskianalüüsi, mille raames hinnatakse töötaja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui töötajad on või võivad olla ohustatud uutest bioloogilistest ohuteguritest, ning vajaduse korral võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, kohandada töökohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite määruse sätetele. 1 Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1833, 24. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas. (ELT L 279, 31.10.2019, lk 54–79). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1596005853115&uri=CELEX:32019L1833. 2 Komisjoni direktiiv (EL) 2020/739, 3. juuni 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ III lisa seoses SARS-CoV-2 lisamisega teadaolevalt inimesi nakatavate bioloogiliste mõjurite loendisse ja muudetakse komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833. (ELT L 175, 04.06.2020, lk 11-14). Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1596007107227&uri=CELEX:32020L0739. 3 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. Teabeleht. Bioloogilised ohutegurid. Kättesaadav: https://osha.europa.eu/et/publications/factsheet-41-biological-agents. 4 Koroonaviirus-2 poolt põhjustatud haigus. Ohtlike kemikaalide määrust ja plii määrust muudetakse riikliku akrediteerimisasutuse nime muutmise tõttu, asendades vastavalt nime. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna nõunik Eneken Hiire ( 626 9736, [email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (6269 191, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). Eelnõu on toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 54–79) ja (EL) 2020/739 (ELT L 175, 04.06.2020, lk 11–14). Eelnõuga muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 05.12.2018, 3); 2) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 17.10.2019, 2); 3) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 05.12.2018, 8). Eelnõu muudatused jõustuvad 24. novembril 2020. a, kui tuleb direktiivi (EL) 2020/739 SARS-CoV- 2 muudatused Eesti õigusesse üle võtta. Samuti jõustuvad 24. novembril 2020. a. direktiivi (EL) 2019/1833 muudatused, mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 20. novembriks 2021. a. Eespool nimetatud direktiivide muudatused võetakse Eesti õigusesse ühel ajal, kuna mõlema direktiivi muudatused on seotud direktiivi 2000/54/EÜ III, V ja VI lisa muutmisega ning bioloogiliste ohutegurite määruse muutmine ühe aasta jooksul mitmel korral oleks ebaotstarbekas ja võib rakendajates (eelkõige tööandjates) tekitada muudatuste sisu osas segadust. Erinev jõustumisaeg on ohtlike kemikaalide määruse ja plii määruse muutmisel. Vastavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a, kui jõustub Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020. a korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine.“ Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist – esimene sätestab bioloogiliste ohutegurite määruse muudatused, teine ja kolmas sätestavad ohtlike kemikaalide määruse ja plii määruse tehnilised muudatused ning neljas sätestab määruse jõustumisaja. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse bioloogiliste ohutegurite määruse § 4, mis sätestab bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral ennetusabinõude rakendamise nõuded. 2 Muudatused on tehnilist laadi ning täpsustavad, millal tuleb bioloogiliste ohutegurite esinemisel ennetusabinõusid rakendada. Määruse § 4 lõikes 1 tuuakse selgelt välja, et 1. ohurühma5 bioloogiliste ohuteguritega töötamisel tuleb tööandjal järgida üldist tööohutust ja hügieeni. Lisandus ei ole uus nõue, vaid tuleneb kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse lisast 2. Tegemist on tehnilise muudatusega, kus lisas olev 1. ohurühma ohutegurite kohta käiv lause tuuakse parema loetavuse huvides määruse teksti ning täpsustatakse, et järgida tuleb üldist tööohutust ja hügieeni, mitte bioloogiliste ohutegurite määruses nimetatud abinõusid. Määruse § 4 lõikes 2 tehakse üksnes keelelisi parandusi. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse bioloogiliste ohutegurite määruse § 9 lõikeid 1 ja 2. Muudatused on valdavalt tehnilist laadi ning täpsustavad õigusselguse huvides tööandja kohustusi töötajate teavitamise erijuhtudel, kuid ei muuda neid sisuliselt. Lõige 1 sätestab kohustuse koostada bioloogiliste ohutegurite kirjalikud juhised ja tegema need töötajatele kättesaadavaks ning paigutama vajaduse korral nähtavale kohale. Eelnõuga on sõnastusest välja jäetud kinnitamise kohustus, kuna tegemist ei ole sisulise nõudega. Kinnitamine on vaid bürokraatlik kohustus ega ole siinjuures vajalik. Lõige 2 täpsustab, et määruse § 9 lõikes 1 nimetatud kirjalikud juhised peavad eelkõige sisaldama juhiseid, kuidas käidelda 4. ohurühma bioloogilisi ohutegureid. Muudatusega viiakse bioloogiliste ohutegurite määrus kooskõlla direktiiviga 2000/54/EÜ. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse § 17 lõike 13 punkte 1 ja 5. Muudatused on tehnilist laadi, täpsustades bioloogiliste ohutegurite loetellu lisatud andmete tähendust. Punkti 1 lisatakse sõna „võib.“ Eesmärk on viia määruse tekst kooskõlla direktiivi 2000/54/EÜ tekstiga. Kui bioloogilise ohuteguri juurde on lisatud täht „A,“ tähendab see, et ohutegur võib põhjustada allergiat, kuid allergiline reaktsioon ei pruugi avalduda. Praegu kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse kohaselt tähendab täht „A“ seda, et bioloogiline ohutegur põhjustab allergiat ehk allergiline reaktsioon avaldub. Punktis 5 täiendatakse tähe „V“ tähendust, lisades, et tõhus vaktsiin, mis on saadaval, on ka Euroopa Liidus registreeritud. Praegu kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse kohaselt tähendab täht „V“ seda, et tõhus vaktsiin on saadaval, kuid puudub nõue, et vaktsiin oleks Euroopa Liidus registreeritud. Muudatus tuleneb direktiiviga (EL) 2019/1883 tehtud muudatustest direktiivi 2000/54/EÜ III lisas. Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisad 1–3 uute lisadega. Lisasid uuendatakse seoses Euroopa Komisjoni direktiivide (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739 ülevõtmisega, millega muudetake Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ III, V ja VI lisa. Eelnõuga tehtavad muudatused (uued ja uuendatud ohutegurid, ohurühmad ja märkused ning eriabinõud) on eelnõu lisades 1–3 märgitud punasega. Eelnõuga tehtavad muudatused bioloogiliste ohutegurite määruse lisades 1–2 (eelnõu lisad 1–2) on peamiselt tehnilist laadi – lisade eriabinõude osa on ümber struktureeritud ja muudetud, et lisades nimetatud eriabinõud oleksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise6 (edaspidi direktiiv 2009/41/EÜ) IV lisas reguleeritud isoleerimis- ja muude kaitsemeetmetega7. Näiteks on 5 1. ohurühma ohutegurid ei põhjusta teadaolevalt inimeste haigestumist. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta. (ELT L 125, 21.05.2009, lk 75-97). Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1596019281394&uri=CELEX:32009L0041. 7 Direktiivi 2009/41/EÜ IV lisa reguleerib laboritegevuse isoleerimis- ja muid kaitsemeetmeid, loomaosakondade isoleerimis- ja muid kaitsemeetmeid ning isoleerimis- ja muid kaitsemeetmeid muu tegevuse korral. 3 eriabinõud eelnõuga jaotatud määruse lisades 1 ja 2 vastavalt ruumidele, seadmestikule, töösüsteemile, jäätmetele. Peale selle on määruse lisasid 1 ja 2 täiendatud sissejuhatava märkusega, mille kohaselt tähendab märge „soovitatav,“ et põhimõtteliselt tuleb lisas nimetatud eriabinõusid kohaldada, välja arvatud juhul, kui riskianalüüsi tulemustest ei järeldu vastupidist. Muudatus tuleneb direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustest. Bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 1 sätestab ohutustasemete ja eriabinõude rakendamise diagnostika- ja katselaborites ning isolatsiooniruumides tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevates ettevõtetes vastavalt nende töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele. Eelnõuga on lisas 1 tehtud eelkõige järgmised muudatused: – uue eriabinõuna lisandub enne eraldatud alalt lahkumist duši all käimine, mis on 3. ja 4. ohutustaseme bioloogilise ohuteguriga töötamise korral soovitatav ning 2. ohutustaseme korral ei ole vaja eriabinõu rakendada; – täpsustatakse eriabinõude rakendamist vastavalt ohutustasemele. Näiteks peavad 3. ohurühma kuuluva bioloogilise ohuteguriga töötamise korral olema veekindlad ja kergesti puhastatavad lisaks lauale ja põrandale ka muud pinnad vastavalt töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele; – termin „desinfitseerimiseks“ asendatakse terminiga „fumigeerima“8. Muudatus tuleneb direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustest; – eriabinõu „põletusahi nakkusohtliku materjali hävitamiseks“ muudetakse ning eriabinõuna lisatakse „valideeritud inaktiveerimisprotsess loomakorjuste ohutuks kõrvaldamiseks“. Lisaks täiendatakse eespool nimetatud eriabinõu puhul 3. ohutustaseme nõudeid, mille kohaselt peab olema võimalus kohapeal või väljaspool töökohta. Muudatus tuleneb direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustest; – lisatud on joonealune märkus selgitusega sõna „õhulukk“ juurde, mille kohaselt peab sissepääs toimuma läbi õhuluku, mis on laborist eraldatud klamber. Õhuluku puhas pool peab olema piiratud alast eraldatud rõivastumis- või dušialaga ja eelistatavalt vastastikuste lukustavate ustega. Muudatus tuleneb direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustest; – lisa 1 rakendamise selgituses (*** tärnidega tekst) olev sõna „laborites“ asendatakse sõnadega „vastavalt tegevuse iseloomule“. Tegemist on tehnilise muudatusega, et lisaks laboritele oleksid hõlmatud ka tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevad ettevõtted, kes peavad bioloogiliste ohutegurite määruse § 14 lõike 3 sätete kohaselt rakendama lisas 1 nimetatud eriabinõusid, kui isolatsiooniruumides viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad. Bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 2 sätestab ohutustasemete ja eriabinõude rakendamise, kui tööstuslikes protsessides kasutatakse 2., 3. või 4. ohurühma kuuluvaid ohutegureid või kus esineb nendega kokkupuute oht. Eelnõuga on lisas 2 tehtud eelkõige järgmised muudatused: – ohutustasemete veergudes asendatakse sõna „vabatahtlik“ sõnaga „soovitatav“; – täpsustatakse eriabinõude rakendamist vastavalt ohutustasemele. Näiteks peavad 2. ohutustaseme korral olema muudetud eluvõimelised organismid kahjutuks keemilise või füüsikalise meetodiga enne, kui vedelaid jäätmeid suletud süsteemist välja võetakse. Muudatus tuleneb direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustest; – lisatud on joonealune märkus selgitusega „suletud süsteemi“ juurde, mille kohaselt on tegemist süsteemiga, mis füüsiliselt eraldab protsessi muust keskkonnast (nt inkubaator, mahuti jne). Muudatus tuleneb direktiiviga (EL) 2019/1833 tehtud muudatustest. Bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 sätestab bioloogiliste ohutegurite ohurühmad (bakterid, viirused, parasiidid, seened). Eelnõuga lisas 3 (eelnõu lisa 3) tehtavate muudatustega täiendatakse loetelu uute bioloogiliste ohutegurite, ohurühmade ja märkustega. Samuti 8 Vastavate preparaatidega suitsutama, aurutama või gaasitama (taimekahjurite ning -haiguste tõrjeks). Allikas: http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=fumigeerima. 4 uuendatakse bioloogiliste ohutegurite nimetusi, ohurühmi ja märkusi ning mõned ohutegurid eemaldatakse loetelust. Näiteks on muudetud bioloogilise ohuteguri nimetust, kuna on selgunud, et selle asukoht organismide klassifitseerimises on muutunud või on selgunud, et üheks liigiks peetud ohutegurid jaotuvad tegelikult kaheks või mitmeks ning seetõttu on vaja anda igaühele oma nimetus. Lisaks täiendatakse lisa 3 ohurühmasid uute teadaolevate bioloogiliste ohuteguritega (näiteks C- gripiviirus, SARS-CoV-2 viirus), mis ohustavad või võivad ohustada töötajaid, ning uuendatakse viiruste ohurühma struktuuri, mistõttu on viirused jaotatud vastavalt seltsile, sugukonnale ja perekonnale. Viiruste ohurühma loetelust eemaldatakse ja luuakse uus ohurühm bioloogilistele ohuteguritele, mis tekitavad prioonhaiguseid9 (näiteks Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitaja, Kuru tõve tekitaja). Seoses COVID-19 pandeemiaga lisati direktiiviga (EL) 2020/739 bioloogiliste ohutegurite loetelusse ka SARS-CoV-2 viirus, mis võib põhjustada töötajatel raskekujulist ägedat respiratoorset sündroomi, eriti vanemaealistel töötajatel ja neil, kes põevad kroonilist haigust. Tegemist on Euroopa Komisjoni poolt kiiremas korras tehtud muudatusega, mis võeti vastu 4. juunil 2020. a ning tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt 24. novembril 2020. a. Kiireloomulise muudatuse eesmärk on viia töökeskkonnas nakatumise oht miinimumini, et oleks tagatud töötajate tervise ja ohutuse kaitse. SARS-CoV-2 on viirus, mis võib põhjustada COVID-19 haigust (palavikku, kopsupõletikku ja muidu haigusnähtusid) ning halvimal juhul võib haigus lõppeda surmaga. Eelnõu lisaga 3 on SARS-CoV-2 liigitatud bioloogiliste ohutegurite 3. ohurühma. Bioloogiliste ohutegurite määruse kohaselt tähendab 3. ohutase seda, et ohutegur võib põhjustada inimese rasket haigestumist, ohustada töötaja tervist ning põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid olemas on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. SARS-CoV-2 puhul ei ole tänase seisuga olemas tõhusat ennetus- ega ravivahendit, kuid teadus- ja arendustöö on sellel suunal käimas ning lähikuudel võib eeldada, et selleni jõutakse. Täiendavalt on lisas 3 SARS-CoV-2 viiruse juurde lisatud joonealune märkus, mille kohaselt võib diagnoosimisega seonduvaid laboratoorseid toiminguid, mis ei hõlma paljundamist, teha tööruumides, mis vastavad vähemalt 2. ohutustasemele, ning paljundustoiminguid tehakse 3. ohurühmaga laborites, kus on atmosfääriõhust madalam õhurõhk. Täiendus tuleneb direktiivist (EL) 2020/739, mis lähtus 2020. aasta märtsis Maailma Terviseorganisatsiooni laboritele mõeldud bioohutuse suunistest10. Diagnoosimisega seonduvate laboratoorsete toimingute all, mis ei hõlma paljundamist, on Maailma Terviseorganisatsiooni laboritele mõeldud bioohutuse suunistes nimetatud ka sekveneerimist ja nukleiinhappe amplifitseerimisel põhinevat testimist. Uute bioloogiliste ohutegurite lisandumisel lisa 3 loendisse peavad tööandjad, kelle töökeskkonnas esineb selliste bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, määrama kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riski töötaja tervisele ning võtma seejärel tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Kui töötajad on otseses kokkupuutes bioloogiliste ohuteguritega, tuleb tööandjal rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5–16 nimetatud ennetusabinõusid, näiteks: vältima võimaluse korral tervisele ohtliku ohuteguri kasutamist; märgistama bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas; väljastama töötajatele isikukaitsevahendid; võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud; korraldama töötajate väljaõppe enne bioloogiliste ohuteguritega töö alustamist; koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise juhised; tulenevalt tegevusaladest rakendama eelnõu lisades 1 ja 2 nimetatud abinõusid. Töökeskkonnas, kus riskianalüüsi tulemustest nähtub, et töötajal ei ole otsest kokkupuudet bioloogiliste ohuteguritega, kuid töötaja võib olla töötingimuste või töö laadi tõttu bioloogilistest ohuteguritest ohustatud (nt töötajad võivad nakatuda SARS-CoV-2 viirusesse), tuleb tööandjal rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid. See 9 Prioonhaigused on ülekanduvad käsnjad ajuhaigused, mitme liigi imetajate, sealhulgas inimese väga pika peiteajaga ajuväärastuslikud nakkushaigused, mida tekitavad prioonid. Tekivad liikumis- ja koordinatsioonihäired, inimesel mälukaotus ja nõdrameelsus. Allikas: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/prioonhaigused 10 Kättesaadav: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/331500/WHO-WPE-GIH-2020.2- eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y 5 tähendab seda, et tööandja peab riskianalüüsis hindama töökeskkonnas esinevaid riske ning võtma tarvitusele vajaminevad abinõud, sh peab tööandja hindama, kas ja mis ulatuses on asjakohane rakendada bioloogiliste ohutegurite määruse §-des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid. Lisaks eemaldatakse bioloogiliste ohutegurite määruse lisast 3 ohutegurid, mille puhul on selgunud, et mikroorganism ei ole töötaja tervisele nii ohtlik, kui seda arvati, on tuvastatud, et mikroorganism põhjustab haigusi loomadele, mitte inimestele, või esinevad muud põhjused, mis tuginevad teaduslike uuringute tulemustele. Bioloogiliste ohutegurite ohurühmade lisa 3 loetlust eemaldatakse eelnõuga järgmised bioloogilised ohutegurid: 1) bakterid: Actinomyces pyogenes, Chryseobacterium meningosepticum, Serpulina spp, Mycoplasma caviae; 2) viirused: Sabia viirus, Uukuniemi viirus, G-hepatiidi viirus, Coxsackie viirused, Echo viirused, Hobuste leetriviirus, veel tundmata hepatiidi viirused, LCM-Lassa-Virus Complex’i muud viirused, Tacaribe Complex’i muud viirused; 3) parasiidid: Cryptosporidium spp. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse normitehnilist märkust, täiendades seda viidetega ülevõetavatele komisjoni direktiividele (EL) 2019/1833 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 54–79) ja (EL) 2020/739 (ELT L 175, 04.06.2020, lk 11–14). Eelnõu §-dega 2 ja 3 muudetakse ohtlike kemikaalide määrust ja plii määrust, muutes riikliku akrediteerimiskeskuse nime – Eesti Akrediteerimiskeskus asendatakse Eesti Standardikeskusega. Muudatused on tehnilist laadi, nende eesmärk on viia kehtiv õigus kooskõlla Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020. a korraldusega nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“, millega nimetatakse Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus. Eelnõu § 4 sätestab määruse jõustumise 24. novembril 2020. a, kui tuleb direktiivi (EL) 2020/739 muudatused Eesti õigusesse üle võtta. Samuti jõustuvad 24. novembril 2020. a direktiivi (EL) 2019/1833 muudatused, mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 20. novembriks 2021. a. Erisus nähakse ette eelnõu §-de 2 ja 3 puhul, mille muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a, kui jõustub Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020. a korraldus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Komisjoni direktiividega (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739. Eelnõu seletuskirja lisas 1 on direktiivide (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739 ning Eesti õiguse võrdlustabel. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid. Eelnõu sisulised muudatused tulenevad bioloogliste ohutegurite määruse lisade 1 ja 3 muutmisest. Lisa 1 sätestab uued erinõuded diagnostika- ja katselaborites ning tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevates ettevõtetes, mille isolatsiooniruumides viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad. Lisa 3 täpsustab bioloogiliste ohutegurite loetelu. Muudatused avaldavad mõju tööandjatele, töötajatele ja riigiasutustest Tööinspektsioonile. Muudatustel puudub mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. 6 Muudatus 1: bioloogiliste ohutegurite määruse lisa 3 muutmine. Määruse lisa 3 täiendatakse uute bioloogiliste ohutegurite, ohurühmade ja märkustega, uuendatakse ohutegurite nimetusi ja ohurühmi ning eemaldatakse mõned ohutegurid, kuna on selgunud, et need ei ole töötaja tervisele nii ohtlikud kui varem arvati. Mõju sihtrühm 1: tööandjad, kelle ettevõttes võivad töötajad tööprotsesside käigus kokku puutuda eelnõu lisas 3 nimetatud uute ja uuendatud bioloogiliste ohuteguritega. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 133 784 ettevõtet. Eesti tööelu-uuringu (2015. a) andmetel hindasid tööandjad, et olulisel määral puutuvad töötajad oma töökohal bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega kokku 10,6% puhul vähemalt viie töötajaga ettevõtetest. Kuna Eestis puudub täpsem statistika bioloogiliste ohutegurite esinemise kohta sektorite järgi, jääb käesolev mõjude hinnang üldiseks. Lisaks puutub töötaja enamikel tööde puhul kokku teiste inimestega, seega on oht kokkupuuteks mõne bioloogilise ohuteguriga (nt õhu kaudu levivate viirustega (SARS-CoV-2)) alati olemas. Terviseameti andmetel on 5. oktoobri 2020. a seisuga Eestis registreeritud 3 617 COVID-19 kinnitatud juhtumit, millest surmaga on lõppenud 67 haigusjuhtu ehk 1,9%. Registreeritud juhtumitest ligi kuuendik on saanud alguse töökohal. Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühm suur, kuna bioloogilisi ohutegureid võib esineda praktiliselt kõikides ettevõtetes. Mõju valdkond 1: mõju majandusele Tööandja töötervishoiualased kohustused ettevõttes, kus esinevad bioloogilised ohutegurid, on sätestatud praegu kehtivas bioloogiliste ohutegurite määruses. Eelnõuga karmistatakse töötervishoiualaseid nõudeid tööandjatele, kelle ettevõttes võib esineda bioloogilisi ohutegureid. Eelnõus kavandatud muudatused suurendavad bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutuvate tööandjate aja- ja ressursikulu, suureneb halduskoormus. Eelnõuga tehtavate muudatuste valguses tekib tööandjatel kohustus vajaduse korral uuendada töökeskkonna riskianalüüsi, mille raames hinnatakse töötaja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest, vajaduse korral võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, kohandada töökohta jm tegevused. Lisaks kulutustele on muudatusel tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Töökeskkonnas, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, aitab rangemate nõuete kehtestamine vältida tööga seotud tervisekahjustusi ja kulutusi uute töötajate otsimisele ja koolitamisele. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutuvate tööandjate käitumises muutusi, eriti selles, mis puudutab viiruste leviku peatamist töökeskkonnas. Mõju sagedus on ebaregulaarne, ei eelda tööandjalt igapäevast tegelemist töötervishoiuga. Kuna mõju sihtrühm on suur, on mõju oluline. Mõju valdkond 2: sotsiaalne mõju Eelnõus kavandatavad muudatused suurendavad tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel, parandavad sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatused suurendavad eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada, mis kokkuvõttes parandavad üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes ning tööandjate teadlikkust. Mõju sagedus on ebaregulaarne, kuna ei eelda tööandjalt igapäevast tegelemist töötervishoiuga. 7 Kuna mõju sihtrühm on suur, on mõju oluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad, kes puutuvad töötamisel kokku mõne eelnõus nimetatud uue või uuendatud bioloogilise ohuteguriga Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015. a) andmetel puutus vähemalt 25% tööajast oma töökohal bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega kokku 8,6% vähemalt viie töötajaga ettevõtete töötajatest. Olenemata sektorist on kõigil töötajatel oht töökeskkonnas kokku puutuda õhu kaudu levivate ohtlike viiruste (nt SARS-CoV-2) ja teiste eelnõu lisas 3 nimetatud bioloogiliste ohuteguritega. Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühm suur, potentsiaalselt kõik töötajad. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Töökeskkonnas esinevatele bioloogilistele ohuteguritele rangemate nõuete kehtestamine kaitseb töötajate tervist ning aitab ennetada töötajate haigestumist bioloogilistest teguritest põhjustatud haigustesse. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatusel on selgelt positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist säästev. Mõju ulatus ja sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid bioloogiliste teguritega kokkupuutel ehk väga harva ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Tööinspektsiooni ülesanne on teha riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide töökeskkonnas täitmise üle. Eelnõuga muudetava bioloogiliste ohutegurite määruse muudatuste tulemusel suureneb Tööinspektsiooni töökoormus. Töökeskkonnaalane järelevalve täieneb uute kohustustega (tuleb tunda ja kontrollida uusi bioloogilisi ohutegureid töökeskkonnas), mis eeldab vajadust korraldada tööinspektorite juhendamist-koolitamist, vajaduse korral anda nõu töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite kohta. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Kuna muudatus nõuab tööinspektorite juhendamist-koolitust, et viia inspektorid kurssi määrusesse lisatud uute bioloogiliste ohuteguritega, tuleb mõju ulatust hinnata keskmiseks. Ka mõju sagedus on keskmine, sest töökeskkonna järelevalve on inspektoritele reeglipärane tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile oluline. Muudatus 2: eelnõu lisaga 1 täiendatakse bioloogiliste ohuteguritega seotud ennetusabinõude rakendamise nõudeid Võrreldes praegu kehtiva bioloogiliste ohutegurite määruse lisaga 1 sätestab eelnõu lisa 1 uued erinõuded diagnostika- ja katselaboritele ning tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevate ettevõtete isolatsiooniruumidele. Töötajatele lisandub duši all käimise kohustus enne bioloogilise ohuteguri tõttu eraldatud alalt lahkumist. Lisaks täpsustub eriabinõude rakendamise kord vastavalt ohurühmale (nt peavad 3. ohurühma kuuluva bioloogilise ohuteguriga töötamise korral olema veekindlad ja kergesti puhastavad lisaks lauale ja põrandale, ka muud pinnad vastavalt töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele). 8 Eelnõu lisas 1 loetletud eriabinõusid rakendatakse vastavalt tegevuse laadile, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele ja bioloogilise ohuteguri nakatamisvõimele. Mõju sihtrühm 1: ettevõtted, kes tegelevad tervishoiuteenuse osutamisega või veterinaarpraksisega ning diagnostika- või katselaborid. Terviseameti tervishoiuteenuste registri andmetel on Eestis väljastatud 2278 tervishoiuteenuse osutamise luba, neist 52 ettevõttele on väljastatud laboriteenuse osutamise luba. Statistikaameti andmetel tegutses 2017. aastal Eestis veterinaariasektoris 129 ettevõtet. Veterinaar- ja Toiduameti registrite andmetel on Eestis kokku 831 veterinaararsti ning 25 veterinaar- ja toidulaborit (neist 3 loomatervishoiu-, 3 söötade, 11 toidu- ja 8 Trichinella uurimisega tegelevat laboratooriumi). Võrreldes ettevõtete koguarvuga (Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 133 784 ettevõtet) on isolatsiooniruumi omavate tervishoiuteenuse osutamisega või veterinaarpraksisega tegelevate ettevõtete ning diagnostika- ja katselaboritega tegelevate ettevõtete sihtrühm väike. Mõju valdkond 1: mõju majandusele Eelnõus kavandatud muudatused suurendavad nende tööandjate aja- ja ressursikulu, kes tegelevad diagnostika- ja katselaboritega või tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega ja mille isolatsiooniruumides viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad ning kes peavad rakendama käesoleva eelnõu lisas 1 nimetatud eriabinõusid. Tööandja kulutused võivad suureneda, kuna tööandja peab soovitatavalt, lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest 3. ja 4. ohutustaseme korral tagama töötajatele võimaluse kasutada dušši peale bioloogilise ohuteguriga kokkupuute alalt lahkumist. Samuti tuleb tööandjal võtta kasutusele täiendavad meetmeid tööpindade puhastamiseks vastavalt bioloogilise ohuteguri ohurühmale. Lisaks kulutustele on muudatusel tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Töökeskkonnas, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, aitab rangemate nõuete kehtestamine vältida tööga seotud tervisekahjustusi ja kulutusi uute töötajate otsimisele ja koolitamisele. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega või diagnostika- ja katselaboritega tegelevatel tööandjatel töökoha või tegevuse ümberkorraldamist seoses eelnõu lisas 1 oleva ohutusmeetmete rakendamisega, samas on mõju sagedus väike, kuna ei eelda tööandjalt igapäevast tegelemist töötervishoiuga. Kuna sihtrühm on väike, on mõju väheoluline. Mõju valdkond 2: sotsiaalne mõju Eelnõuga kavandatavad erinõuded suurendavad tööandjate vastutust ohutu töökeskkonna loomisel ning parandavad sotsiaalset keskkonda diagnostika- ja katselaborites ning tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevates ettevõtetes, mille isolatsiooniruumides viibivad 3. või 4. ohurühma ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad. Muudatused suurendavad eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada, mis kokkuvõttes parandavad üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes. Kuna muudatus ei eelda tööandjalt igapäevast tegelemist töötervishoiuga ning ka sihtrühm on väike, on mõju väheoluline. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes töötavad tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevates ettevõtetes ning diagnostika- ja katselaborites 9 Tervise Arengu Instituudi tervishoiutöötajate registri andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 24 740 tervishoiutöötajat, neist 58 infektsioonihaiguste arsti, 41 nakkustõrje õde, 117 laboriarsti, 634 bioanalüütikut, 66 laboritehnikut. Veterinaar- ja Toiduameti veterinaararstide registri andmetel on Eestis kokku 832 veterinaararsti, kellest mitmed tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana. Statistikaameti andmetel töötas 2017. aastal veterinaariasektoris kokku 445 töötajat. Kuna kõik tervishoiutöötajad ning veterinaarpraksises töötavad arstid ja töötajad ei pruugi töötada isolatsiooniruumides, kus on 3. ja 4. ohurühma kuuluvad patsiendid või loomad ning kõik diagnostika- ja katselaborites töötavad isikud ei pruugi kokku puutuda bioloogiliste ohuteguritega, on selliste isikute arv, kelle suhtes on tööandjatel vaja rakendada eelnõuga sätestatud rangemaid erinõudeid, oluliselt väiksem. Võrreldes töötajate koguarvuga (Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat) on tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevate või diagnostika- ja katselaborites töötavate isikute sihtrühm väike. Mõju valdkond 1: sotsiaalne mõju Tervishoiuteenuste osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevates ettevõtetes või diagnostika- ja katselaborites töötavatele isikutele avaldab eelnõuga täiendavate eriabinõude sätestamine vaid positiivset sotsiaalset mõju, kuna kaitseb töötajate tervist ning aitab ennetada töötajate haigestumist bioloogilistest teguritest põhjustatud haigustesse. Suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist hoidev. Mõju ulatus ja sagedus on väike, sest muudatus avaldab mõju vaid bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutel ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Tööinspektsiooni ülesanne on teha riiklikku järelevalvet töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide töökeskkonnas täitmise üle. Tervishoiuteenuse osutajatele ja veterinaarpraksisega tegelevatele ettevõtetele ning diagnostika- ja katselaboritele uute eriabinõude kehtestamine suurendab Tööinspektsiooni töökoormust. Töökeskkonnaalane järelevalve täieneb uute kohustustega, mis eeldab vajadust korraldada tööinspektorite juhendamist-koolitamist, vajaduse korral anda nõu töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite kohta. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Kuna muudatus nõuab tööinspektorite juhendamist-koolitust, et viia inspektorid kurssi määrusesse lisatud uute bioloogiliste ohuteguritega, tuleb mõju ulatust hinnata keskmiseks. Ka mõju sagedus on keskmine, sest töökeskkonna järelevalve on inspektoritele reeglipärane tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad, kuna inspektorite järelevalvetöö sisuliselt ei muutu. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine 10 Määruse § 1 muudatused jõustuvad 24. novembril 2020. a, eelnõu §-de 2 ja 3 muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning seisukoha avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Veterinaar- ja Toiduametile, Tööinspektsioonile, Terviseametile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Laborimeditsiini Ühingule.  Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning teiste Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2019/1833 24. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa üksnes tehniliste kohanduste osas Direktiiv (EL) 2019/1833 Vabariigi Valitsuse määrus nr 144 Vastavus Määruse eelnõu „Bioloogilistest ohuteguritest kehtivale mõjutatud töökeskkonna õigusele töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Artikkel 1 Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 asendatakse käesoleva määruse Direktiivi 2000/54/EÜ I, III, V ja VI lisa lisadega 1–3. asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga. Direktiivi 2000/54/EÜ I lisa asendatakse järgmisega: „I LISA § 4 . Ennetusabinõude rakendamine Vastab Muudetakse määruse § 4 sõnastust. TEGEVUSALADE SOOVITUSLIK LOEND (2) Paragrahvides 5, 7–13 nimetatud Eelnõu § 1 punkt 1, paragrahvi 4 tekst (Artikli 4 lõige 2) abinõusid rakendatakse juhul, kui muudetakse ja sõnastatakse töötaja ei ole oma tööülesannete järgmiselt: Sissejuhatav märkus täitmisel otseses kokkupuutes bioloogiliste ohuteguritega, kuid „(1) Kui töökeskkonna riskianalüüsi Kui käesoleva direktiivi artikli 3 ja artikli riskianalüüsi tulemusel võib olla tulemustest selgub, et töökeskkonda 4 lõike 2 kohaselt tehtud riskihindamine töötingimuste või töö laadi tõttu neist mõjutavad või võivad mõjutada ainult näitab tahtmatut kokkupuudet ohustatud. Selliste tööde hulka 1. ohurühma tegurid ning arvestatavat bioloogiliste mõjuritega, tuleb võib-olla kuuluvad: ohtu töötajate tervisele ei ole, ei ole käsitleda muid tegevusalasid, mida ei 1) töö toidutoorme ja toidu käitlemise tööandja kohustatud rakendama ole käesolevasse lisasse kantud. ettevõttes; käesoleva määruse §-des 5–16 2) töö põllumajandustooteid tootvas nimetatud ennetusabinõusid, kuid on 1. Töö toiduainetetööstuse ettevõtetes. ettevõttes ja metsatöö; kohustatud järgima üldist tööohutust ja 2. Töö põllumajanduses. 3) töö, mille ajal puututakse kokku hügieeni. 3. Töö tegevusaladel, kus puututakse loomadega, loomsete saaduste ja kokku loomade ja/või loomset päritolu nendest valmistatud toodetega; (2) Juhul, kui töötaja ei ole oma saadustega. 4) töö tervishoiuasutuses, sealhulgas tööülesannete täitmisel otseselt 4. Töö tervishoiu alal, sealhulgas isolatsiooniruumides ja surnukuuris; kokkupuutes bioloogiliste isolaatorites ning lahkamis- ja hooldekodus; ohuteguritega, kuid riskianalüüsi surnukambrites. 5) töö kliinilises, veterinaar- ja tulemusel võib olla töötingimuste või 5. Töö kliinilistes, veterinaar- ja diagnostikalaboris, välja arvatud töö laadi tõttu neist ohustatud, tuleb diagnostikalaborites, välja arvatud diagnostilises mikrobioloogialaboris; tööandjal rakendada käesoleva mikrobioloogia diagnostikalaborites. 6) töö jäätmekäitluskohas; määruse paragrahvides 5 ja 7–13 6. Töö jäätmekäitlusettevõtetes. 7) töö reoveepuhastis. nimetatud abinõusid. Selliste tööde 7. Töö reoveepuhastusrajatistes.“ hulka kuuluvad muuhulgas: 1) töö toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõttes; 2) töö põllumajandustooteid tootvas ettevõttes ja metsatöös; 3) töö, mille ajal puututakse kokku loomadega, loomsete saaduste ja nendest valmistatud toodetega; 4) töö tervishoiuasutuses, sealhulgas isolatsiooniruumides ja surnukuuris; hooldekodus; 5) töö kliinilises, veterinaar- ja diagnostikalaboris, välja arvatud diagnostilises mikrobioloogialababoris; 6) töö jäätmekäitluskohas; 7) töö reoveepuhastis.“ Direktiivi 2000/54/EÜ III lisa asendatakse järgmisega: „III LISA § 17. Loetelu kasutamise põhimõtted Vastab peamiselt Eelnõu § 1 lõige 3, paragrahvi 17 lõike Ühenduse liigitus 13 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:  Artikli 2 teine kõik ja artikkel 18 (1) Loetelusse kantud bioloogiliste „(13) 1) A: võib põhjustada allergiat;“; ohutegurite ohurühmad on esitatud lisas SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED 3. Eelnõu § 1 lõige 4, paragrahvi 17 lõike 13 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: 1. Kooskõlas direktiivi reguleerimisalaga (2) Loetelusse on kantud ainult need 5) V: tõhus vaktsiin saadaval ja kantakse loendisse üksnes mõjurid, mis tegurid, mis teadaolevalt põhjustavad Euroopa Liidus registreeritud.“; teadaolevalt nakatavad inimesi. inimese haigestumist. Loetelusse ei ole Vajaduse korral on esitatud andmed, kantud loomade ja taimede haigestumist mis näitavad, kas mõjurid võivad põhjustavaid tegureid, mis teadaolevalt põhjustada mürgistust või allergiat. inimest ei ohusta. Loetelu ei sisalda Loendisse ei ole kantud loomade ja geneetiliselt muundatud taimede patogeene, mis teadaolevalt mikroorganisme. inimest ei ohusta. Käesolevat rühmadesse jagatud (3) Ohurühmadesse jagamise bioloogiliste mõjurite loendit koostades (edaspidi klassifitseerimine) aluseks on ei ole arvesse võetud geneetiliselt võetud nende tegurite toime tervesse muundatud mikroorganisme. inimorganismi. Arvesse ei ole võetud tegurite toimet töötaja tervisesse juhul, 2. Mõjurite ohurühmadesse jagamise kui ta põeb juba eelnevalt mingit haigust, aluseks on toime, mida kõnealused tarvitab immunodepressante, on mõjurid avaldavad tervetele töötajatele. immuunpuudulik, rase või toidab last Eraldi ei ole arvesse võetud mõju rinnaga. Nimetatud juhtudel tuleb töötaja isikutele, kelle vastuvõtlikkust võivad terviseseisundist tulenevat lisariski §-s 3 mõjutada mitmesugused põhjused, nimetatud terviseriski hindamisel nagu arvesse võtta. juba eelnevalt olemasolev haigus, ravimid, immuunpuudulikkus, rasedus (4) Bioloogilisi ohutegureid, mida või rinnaga toitmine. käesolev loetelu ei sisalda, ei tohi Selliste töötajate lisariski tuleb automaatselt lugeda 1. ohurühma käesolevas direktiivis nõutava kuuluvaiks. Bioloogiline ohutegur, mille riskihindamise juures arvestada. kuuluvust pole võimalik selgesti Teatavate tööstusprotsesside puhul, klassifitseerida, tuleb määrata teatavate laboratoorsete tööde puhul või alternatiivsetest ohurühmadest teatava töö puhul loomadega, kus kõrgeimasse rühma. esineb kokkupuude või võimalik (5) Kui käideldav bioloogiline ohutegur kokkupuude 3. või 4. rühma bioloogiliste ei sisaldu loetelus, peab tööandja selle mõjuritega, peavad kõik tarvitusele ise klassifitseerima §-s 2 esitatud võetud tehnilised ettevaatusabinõud määratluste alusel. vastama käesoleva direktiivi artiklile 16. (6) Kui bioloogilise ohutegurina tuntud 3. Bioloogilisi mõjureid, mida ei ole mikroorganismi perekonda kuulub kantud loendi 2.–4. rühma, ei loeta rohkem kui üks inimesele ohtlik liik, on automaatselt 1. rühma kuuluvaks. loetelusse kantud ainult kõige levinumad Perekondade puhul, milles on teada liigid. Ülejäänud sama perekonna liigid, mitu inimesele patogeenset liiki, on mida näitab lühend «spp» loendisse kantud sellised liigid, mis perekonnanime järel, tuleb lugeda teadaolevalt kõige sagedamini samuti tervisele ohtlikeks. põhjustavad haigusi, ja lisatud üldisem viide asjaolule, et teised sama (7) Kui loetelus nimetatakse ainult perekonna bioloogilise ohutegurina tuntud liigid võivad tervist mõjutada. mikroorganismi perekonda, võib Kui bioloogiliste mõjurite loendis on teadaolevalt inimesele mitteohtlikud nimetatud kogu perekond, arvatakse liigid ja tüved loetelust välja jätta. teadaolevalt haigusi mittepõhjustavad liigid ja tüved sellest välja. (8) Kui tüve virulentsust on nõrgendatud või kui see on kaotanud 4. Kui tüve virulentsust on nõrgendatud oma virulentsed geenid, võib algtüve või kui see on kaotanud oma ohurühmale vastava ohutustaseme teadaolevalt virulentsed geenid, võib nõuded jätta täitmata, kui töökeskkonna algtüve riskianalüüsi tulemused seda lubavad. ohurühmale vastavad ohutusmeetmed Nõrgendatud tüve võidakse kasutada jätta rakendamata, kui töökeskkonna näiteks tootena või selle osana riskianalüüsi tulemused seda profülaktilisel või ravieesmärgil. lubavad. Seda tuleb ette näiteks juhul, kui tüvi on (9) Loetelus esitatud bioloogiliste mõeldud kasutamiseks tootena või toote ohutegurite nimetused vastavad selle osana profülaktilisel või koostamisel kehtinud rahvusvahelistele ravieesmärgil. nomenklatuuri- ja taksonoomiaalastele lepetele ja teadmistele. 5. Käesoleva loendi koostamisel kasutatud rühmadesse jaotatud mõjurite (10) Tööandja peab kõik inimesel nimetused kajastavad loendi avastatud viirused, mis ei sisaldu koostamise käesolevas loetelus, klassifitseerima ajal kehtinud uusimaid rahvusvahelisi vähemalt 2. ohurühma, välja arvatud mõjurite taksonoomia ja nomenklatuuri juhud, kui leiab kindlat tõestust selle alaseid kokkuleppeid ning on viiruse ohutus inimesele. nendega kooskõlas. (11) 3. ohurühma bioloogilised 6. Rühmadesse jagatud bioloogiliste ohutegurid, mille järel loetelus seisab mõjurite loend kajastab selle koostamise märk (*), võivad põhjustada töötaja ajal valitsenud teadmiste taset. nakatumist ainult teatavates Seda ajakohastatakse niipea, kui see tingimustes, kuna nad ei levi õhu kaudu. enam ei vasta uusimale teadmiste Selliste ohutegurite käitlemise korral tasemele. peab tööandja hindama, milliseid vastava ohutustaseme eriabinõusid on 7. Liikmesriigid peavad tagama, et kõik otstarbekas rakendada ja mida võib viirused, mis on inimesel juba avastatud, rakendamata jätta, võttes arvesse kuid mida ei ole hinnatud ega tegevuse laadi ja käideldava ohuteguri käesolevasse lisasse kantud, liigitataks kogust. vähemalt 2. rühma, välja arvatud juhul, kui liikmesriikidel on tõendeid, et (12) Parasiidi ohurühmale vastava need tõenäoliselt inimestel haigusi ei ohutustaseme nõudeid peab töökohas põhjusta. rakendama ainult siis, kui parasiidi elutsükkel on töötajale nakkusohtlikus 8. Teatavad 3. rühma liigitatud staadiumis. bioloogilised mõjurid, mis on loendis tähistatud kahe tärniga (**), võivad (13) Loetelusse on lisatud ka andmed, põhjustada mis näitavad, kas bioloogiline ohutegur piiratud ohtu töötajate nakatumiseks, võib põhjustada allergiat või mürgistust; kuna sellised nakkused tavaliselt ei levi kas on saadaval tõhus vaktsiin; kui kaua õhu kaudu. on tööandja kohustatud säilitama Liikmesriigid hindavad ohutusmeetmeid, bioloogiliste ohuteguritega töötanud mida rakendada selliste mõjurite suhtes, töötajate loetelu pärast töötaja viimast võttes arvesse asjaomase kokkupuudet nimetatud ohuteguriga. tegevuse laadi ja mõjuri kogust, et Need andmed on esitatud märkuste otsustada, kas teatavatel asjaoludel võib veerus järgmiste tähtede abil: mõnest nimetatud meetmest loobuda. 1) A: põhjustab allergiat; 2) D: selle ohuteguriga töötanud 9. Parasiitide ohurühmale vastava töötajate loetelu tuleb säilitada kauem ohutustaseme nõudeid peab töökohas kui 10 aastat pärast töötaja viimast rakendama üksnes siis, kui parasiidi kokkupuudet nimetatud ohuteguriga; elutsükkel on tõenäoliselt inimestele 3) E: selle ohuteguriga töötanud nakkusohtlikus staadiumis. töötajate loetelu tuleb säilitada 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet 10. Loendis on eraldi näidatud, kas nimetatud ohuteguriga; bioloogilised mõjurid võivad põhjustada 4) T: toodab toksiini; allergiat või mürgistust, kas on saadaval 5) V: tõhus vaktsiin saadaval. tõhus vaktsiin või kas on soovitav säilitada mõjuriga kokkupuutunud töötajate nimekirja kauem kui 10 aastat. Need andmed on esitatud järgmiste tähtede abil: A: võib põhjustada allergiat; D: selle bioloogilise mõjuriga kokkupuutunud töötajate nimekirja tuleb säilitada kauem kui 10 aastat pärast viimast teadaolevat kokkupuudet; T: toodab toksiini; V: tõhus vaktsiin on olemas ja ELis registreeritud. Profülaktilise vaktsineerimise puhul tuleks arvesse võtta VII lisas sätestatud soovitatavaid tegevusjuhiseid. BAKTERID Vabariigi Valitsuse määruse Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 ja muud sellised organismid „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud asendatakse käesoleva määruse töökeskkonna töötervishoiu ja lisadega 1–3. tööohutuse nõuded“ lisa 3. Direktiivi III lisa sisaldab uuendatud Bioloogiliste ohutegurite loetelu on bioloogiliste ohutegurite loetelu. välja toodud eelnõu lisas 3. VIIRUSED (*) Vabariigi Valitsuse määruse Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud asendatakse käesoleva määruse Direktiivi III lisa sisaldab uuendatud töökeskkonna töötervishoiu ja lisadega 1–3. bioloogiliste ohutegurite loetelu. tööohutuse nõuded“ lisa 3. Bioloogiliste ohutegurite loetelu on välja toodud eelnõu lisas 3. PRIOONHAIGUSTE TEKITAJAD Vabariigi Valitsuse määruse Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud asendatakse käesoleva määruse Direktiivi III lisa sisaldab uuendatud töökeskkonna töötervishoiu ja lisadega 1–3. bioloogiliste ohutegurite loetelu. tööohutuse nõuded“ lisa 3. Bioloogiliste ohutegurite loetelu on välja toodud eelnõu lisas 3. PARASIIDID Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 Vabariigi Valitsuse määruse asendatakse käesoleva määruse Direktiivi III lisa sisaldab uuendatud „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud lisadega 1–3. bioloogiliste ohutegurite loetelu. töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisa 3. Bioloogiliste ohutegurite loetelu on välja toodud eelnõu lisas 3. SEENED Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 Vabariigi Valitsuse määruse asendatakse käesoleva määruse Direktiivi III lisa sisaldab uuendatud „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud lisadega 1–3. bioloogiliste ohutegurite loetelu. töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisa 3. Bioloogiliste ohutegurite loetelu on välja toodud eelnõu lisas 3. Direktiivi 2000/54/EÜ V lisa asendatakse järgmisega: „V LISA Vabariigi Valitsuse määruse Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud asendatakse käesoleva määruse JUHISED OHUTUSMEETMETE JA töökeskkonna töötervishoiu ja lisadega 1–3. OHUTUSTASEMETE KOHTA tööohutuse nõuded“ lisa 1. (Artikli 15 lõige 3 ning artikli 16 lõige Ohutusmeetmed ja ohutustasemed on 1 punktid a ja b) välja toodud eelnõu lisas 1. Direktiivi 2000/54/EÜ V lisa asendatakse järgmisega:  „VI LISA Vabariigi Valitsuse määruse Vastab osaliselt Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud asendatakse käesoleva määruse OHUTUSMEETMED töökeskkonna töötervishoiu ja lisadega 1–3. TÖÖSTUSPROTSESSIDE PUHUL tööohutuse nõuded“ lisa 2. (Artikli 4 lõige 1 ja artikli 16 lõike 2 Ohutusmeetmed ja ohutustasemed on punkt a) välja toodud eelnõu lisas 2. KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2020/739 3. juuni 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ III lisa seoses SARS-CoV-2 lisamisega teadaolevalt inimesi nakatavate bioloogiliste mõjurite loendisse ja muudetakse komisjoni direktiivi (EL) 2019/1833 Direktiiv (EL) 2020/739 Vabariigi Valitsuse määrus Vastavus Määruse eelnõu „Bioloogilistest ohuteguritest kehtivale mõjutatud töökeskkonna õigusele töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Artikkel 1 Ei vasta Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 asendatakse käesoleva määruse Direktiivi 2000/54/EÜ III lisa muudetakse lisadega 1–3. vastavalt käesoleva direktiivi lisale. Artikkel 2 Ei vasta Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 asendatakse käesoleva määruse Direktiivi (EL) 2019/1833 artikli 2 lõige 1 lisadega 1–3. asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. novembriks 2021. Samas jõustavad liikmesriigid direktiivi 2000/54/EÜ V ja VI lisa selliste muudatuste, mis on seotud bioloogilise mõjuri SARS-CoV-2-ga, järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24. novembriks 2020. Nad edastavad esimeses lõigus osutatud õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.“ Direktiivi 2000/54/EÜ III lisa täiendatakse järgmisega: LISA Ei vasta Eelnõu § 1 punkt 5, määruse lisad 1–3 asendatakse käesoleva määruse Direktiivi 2000/54/EÜ III lisas esitatud lisadega 1–3. tabeli osas „VIIRUSED“ („Nidovirales“ (O), „Coronaviridae“ (F), Bioloogiliste ohutegurite loetelu on „Beetakoronaviirus“ (G)) lisatakse välja toodud eelnõu lisas 3. kande „Ägedat raskekujulise respiratoorset sündroomi põhjustav koronaviirus (SARS-viirus)“ ja kande „Lähis-Ida respiratoorse sündroomi koronaviirus (MERS-viirus)“ vahele järgmine kanne: „Raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2 (SARSCoV- 2). Ohurühm 3. Joonealune märkus: Kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktiga c tuleks SARS-CoV-2 diagnoosimisega seonduvaid laboratoorseid toiminguid, mis ei hõlma paljundamist, teha tööruumides, mis vastavad vähemalt 2. ohutustasemele. SARS-CoV-2-ga seotud paljundustoiminguid tehakse 3. ohutustasemega laborites, kus on atmosfäärirõhust madalam õhurõhk.“  EELNÕU 15.09.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ ja Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5, § 7 lõike 3, § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest selgub, et töökeskkonda mõjutavad või võivad mõjutada ainult 1. ohurühma tegurid ning arvestatavat ohtu töötajate tervisele ei ole, ei pea tööandja rakendama käesoleva määruse §-des 5–16 nimetatud ennetusabinõusid, kuid peab järgima üldist tööohutust ja hügieeni. (2) Kui töötaja ei ole oma tööülesannete täitmisel bioloogiliste ohuteguritega otseses kokkupuutes, kuid võib riskianalüüsi tulemusel võib olla töötingimuste või töö laadi tõttu neist ohustatud, peab tööandja rakendama käesoleva määruse §-des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid. Selliste tööde hulka kuuluvad muu hulgas: 1) töö toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõttes; 2) töö põllumajandustooteid tootvas ettevõttes ja metsatöö; 3) töö, mille ajal puututakse kokku loomadega, loomsete saaduste ja nendest valmistatud toodetega; 4) töö tervishoiuasutuses, sealhulgas isolatsiooniruumis ja surnukuuris, töö hooldekodus; 5) töö kliinilises, veterinaar- ja diagnostikalaboris, välja arvatud diagnostilises mikrobioloogialaboris; 6) töö jäätmekäitluskohas; 7) töö reoveepuhastis.“; 2) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja peab koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise kirjalikud juhised ning tagama, et need oleksid töötajatele kättesaadavad ning vajadusel pandud nähtavale kohale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikud juhised peavad eelkõige sisaldama järgmist: 1) kuidas toimida tõsise õnnetusjuhtumiohu korral ning mida võtta ette õnnetuse tagajärgede vältimiseks ja likvideerimiseks, kui ohu on põhjustanud bioloogilised ohutegurid; 2) kuidas käidelda 4. ohurühma bioloogilisi ohutegureid.“; 3) paragrahvi 17 lõike 13 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) A: võib põhjustada allergiat;“; 4) paragrahvi 17 lõike 13 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: 5) V: tõhus vaktsiin saadaval ja Euroopa Liidus registreeritud.“; 5) määruse lisad 1–3 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–3; 6) normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21–45), muudetud komisjoni direktiiviga (EL) 2019/1833 (ELT L 279, 31.10.2019, lk 54–79) ja komisjoni direktiiviga (EL) 2020/739 (ELT L 175, 04.06.2020, lk 11–14); nõukogu direktiiv 2010/32/EL, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (ELT L 134, 01.06.2010, lk 66–72).“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ § 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „Eesti Akrediteerimiskeskuse“ sõnadega „Eesti Standardikeskuse“. § 3. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Akrediteerimiskeskuse“ sõnadega „Eesti Standardikeskuse“. § 4. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 24. novembril 2020. a. (2) Määruse §-d 2 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine Lisa 2 Ohutustasemed ja eriabinõude rakendamine tööstuslike protsesside korral Lisa 3 Bioloogiliste ohutegurite ohurühmad