Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/11 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_LEADER_konkurentsivoime.pdf; 2. Seletuskiri, SK_LEADER_konkurentsivoime.pdf. Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; MTÜ Eesti LEADER Liit. Allar Korjas +372 625 6162 [email protected] Helen Palginõmm +372 625 6260 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 07.01.2025 01.11.2022 MÄÄRUS 01.11.2022 xx.xx.2025 nr ….. Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. § 1. Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ muutmine Regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023– 2027 rakendamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui projektitaotlus on kohalikule tegevusrühmale esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte.“; 2) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt: „18) enne kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamist tekkinud kulu, välja arvatud ettevalmistava töö kulu, mis on tekkinud alates 1. jaanuarist 2023;“; 3) paragrahvi 26 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Lõigetes 1–8 sätestatut ei kohaldata, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui projektitoetuse taotleja korraldab riigihanke pärast projektitaotluse esitamist, teeb ta enne projektitaotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.“; 4) paragrahvi 35 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ning toetatava tegevuse või selle etapi eest täielikult tasumist“. § 2. Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruses nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7 lõike 2“ tekstiosaga „, § 12 lõike 3“; 2) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 5 ja § 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõna „tehtud“ sõnaga „tekkinud“; 4) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üksteisest sõltumatute“; 5) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „hinnapakkuja nime“ tekstiosaga „, registrikoodi“ ja § 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Hinnapakkumuseks loetakse ka muu dokument, millest peavad selguma nimetatud andmed, välja arvatud taotleja nimi, hinnapakkuja registrikood ja töö, teenuse või vara käibemaksuta maksumus.“; 6) paragrahvi 7 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ega omavahel“; 7) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ilma intressita“ tekstiosaga „, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress,“; 8) paragrahvi 9 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, mida tõendavad taotleja makstud tööjõukulud nimetatud töötaja kohta“; 9) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 10 jäetakse välja sõnad „või ehitusteatis“; 10) paragrahvi 13 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „25“ arvuga „30“; 11) paragrahvi 13 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ning krediidihinnet“; 12) paragrahvi 13 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „20“ arvuga „15“; 13) paragrahvi 13 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja kas projekt viiakse ellu linnas, linnaga piirnevas asustusüksuses või linnaga mittepiirnevas kaugemas asustusüksuses“; 14) paragrahvi 13 lõike 9 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2,50“ tekstiosaga „2,30“ ning punktis 2 asendatakse tekstiosa „2,00“ tekstiosaga „1,80“. § 3. Paragrahvi 2 punktides 4, 6 ja 9 sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 28. augustist. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban 2 Kantsler 3  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse kahte regionaalministri määrust seoses taotlejatele esitatavate nõuete ning toetuse andjale pandud ülesannete lihtsustamisega. Muudatused tehakse järgmistes määrustes:  regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine” (edaspidi LEADERi määrus);  regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruses nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ (edaspidi konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna peaspetsialist Allar Korjas (tel 625 6162, [email protected]), peaspetsialist Urmas Kase (tel 5885 1489, [email protected]) ja valdkonnajuht Kai Kalmann-Jotautas (tel 625 6136, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (tel 625 6260, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse LEADERi määrust. Rakendamise käigus ilmnenud asjaoludest tulenevalt muudetakse LEADERi määruses paindlikumaks toetatava tegevusega alustamise, riigihankega seotud toimingute tegemise ning projektitoetuse saamiseks maksetaotluse esitamise nõuded. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse projektitoetuse taotlejatele paindlikumaks toetatava tegevusega alustamise nõue. Punktiga 1 sätestatakse LEADERi määruse § 24 lõige 10 uues sõnastuses. Kehtiva sätte kohaselt ei või tegevusega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval. Rakendamise käigus on ilmnenud, et riigiabi ergutava mõju nõudest lähtudes sõnastatud LEADERi määruse § 24 lõige 10 on liiga jäik, sest selle kohaselt ei saa heaks kiita selliseid projektitaotlusi, kus enne projektitaotluse esitamist on tegevuse ühe osaga juba alustatud. Nt ei saanud heaks kiita sellist projekti, kus toetust küsiti hoone püstitamise jaoks kui olemas oli juba hoone vundament, sest hoone püstitamine on ehitusseadustiku mõttes terviktegevus, mille 1 tulemusel tekib olemuslikult uus hoone – st püstitamine hõlmab kõiki ehitustöid, mis viivad selleni, et valmib hoone. Seega, kas mingi tegevus on toetatava tegevuse osa, ei sõltu sellest, kas selle tegevuse kulud hüvitatakse toetusest või mitte, mis tähendab seda, et toetatava tegevuse alustamise kontekstis vaadatakse kogu tegevust ja tegevuse eesmärki tervikuna. Muudatus on põhjendatud ka seetõttu, et LEADERi projektitoetust antakse üldjuhul vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses, millele ergutava mõju nõue ei kohaldu. LEADERi projektitoetust võib anda ka riigiabina komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1‒81), artiklite 60 ja 61 tähenduses, kuid nimetatud määruse artikli 6 lõike 5 punktis p on sätestatud LEADERile erand, mille kohaselt ergutava mõju nõuet ei kohaldata. Seega edaspidi võib muudatuse järgselt toetatava tegevusega olla alustatud, kuid see ei tohi olla füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui projektitaotlus on kohalikule tegevusrühmale esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte. Siinkohal tuleb arvestada eelnõu punktis 2 sätestatud muudatust, mille kohaselt on abikõblikud ehk toetusega hüvitatakse ainult tegevuse sellised kulud, mis ei ole tekkinud enne projektitaotluse esitamist. See tähendab, et tegevusega võib olla küll alustatud, kuid abikõblikud on ja toetusega hüvitatakse ainult tegevuse sellised kulud, mis tekivad pärast seda kui projektitaotlus on kohalikule tegevusrühmale esitatud. Erandiks on ettevalmistav töö, mis võib olla lõpetatud enne kui taotlus kohalikule tegevusrühmale esitatakse ja mille tekkinud kulu on abikõlblik alates 01.01.2023. Eelnimetatud nõuded kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 86 lõike 4 teise ja kolmanda lõigu alusel. Allolevas tabelis on LEADERi määruse § 24 lõikes 10 tehtava muudatuse selgitamiseks toodud näited. Tabel. Tegevuste näited vana ja uue nõude kohaldumisel Tegevuse kirjeldus Vana nõue Uus nõue Eesmärk püstitada uus Tegevus ei ole toetatav, kuna Tegevus on toetatav, kuna hoone. Hoone vundament on uue hoone ehitamisega, mille uue hoone ehitamine ei ole enne projektitaotluse kohta projektitoetust füüsiliselt lõpule viidud. esitamist valmis. taotletakse, on juba alustatud Projektitoetusega hüvitatakse Projektitoetust küsitakse enne taotluse esitamist. ainult need tegevused, ülejäänud hoone ehitamiseks. millega alustatakse ja mille osas tekivad kulud peale toetuse taotluse esitamist. Eesmärk rekonstrueerida Tegevus ei ole toetatav, kuna Tegevus on toetatav. hoone esimene korrus. rekonstrueerimistöödega on Toetusega hüvitatakse ainult Põranda töödega on enne juba alustatud enne nende rekonstrueerimistööde projektitaotluse esitamist projektitaotluse esitamist. kulud, millega alustatakse ja juba alustatud, kuid seejuures mille kulud tekivad peale taotluse esitamist. 2  töövõtjale ei ole veel maksed tehtud. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse LEADERi määruse § 26 lõike 9 teisest lausest välja need nõuded, mis sätestavad projektitoetuse taotlejale, millisel ajahetkel peab ta tegema turu-uuringu ja korraldama hanke. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab hankijast projektitoetuse taotleja tegema enne projektitaotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt ning pärast projektitaotluse esitamist korraldama hanke riigihangete seaduse kohaselt. Kui projektitoetuse taotleja korraldab riigihanke pärast projektitaotluse esitamist, teeb ta enne projektitaotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt. Seega on muudatus projektitoetuse taotlejatele soodustav, sest nt kui taotleja leiab, et tema jaoks on otstarbekam ja kiirem, kui ta viib kogu hankemenetluse läbi enne projektitoetuse taotluse esitamist, siis on ta sellega täitnud kulude mõistlikkuse väljaselgitamise kohustuse. Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse LEADERi määruse § 35 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast välja nõue, et projektitoetuse saaja saab maksetaotluse esitada alles pärast seda, kui toetatava tegevuse või selle etapi eest on täielikult tasutud. Säte viiakse kooskõlla LEADERis kasutatava lihtsustatud kulumudeli ehk kindlasummalise makse põhimõttega, mille kohaselt toetuse väljamaksmise etapis kuludokumente ei küsita ning toetatava tegevuse elluviimise eest maksmist ei kontrollita. Seega ei ole asjakohane nõuda projektitoetuse maksmise etapis toetatava tegevuse või selle etapi eest täielikku tasumist. Projektitoetuse maksmiseks peab olema tõendatud toetatava tegevuse või selle etapi täielik elluviimine. Projektitoetuse saaja peab esitama dokumendid, mis tõendavad, et tegevus või selle etapp on ellu viidud ning eesmärk on täidetud ja tulemus on saavutatud. Eelnõu §-ga 2 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määrust. Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse muudatused on tingitud vajadusest lihtsustada toetuse taotlemist, vähendada toetuse kasutamisele seatud piiranguid ja täpsustada taotluste hindamisel kasutatavaid hindamiskriteeriumeid. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse preambulit ning lisatakse ELÜPS § 12 lõikes 3 sätestatud volitusnorm, mille kohaselt ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 kohaselt peab taotleja tõendama toetatavate tegevuste kulude mõistliku maksumuse ehk korraldama ostumenetluse, milleks sõltuvalt tegevusest ja maksumusest on küsida ja saada teatud arv hinnapakkumusi, mille põhjal koostab eelarveprojekti, siis on muudatus põhjendatud. Eelnõu § 2 punkti 2 muudatuste järgselt laieneb toetatavate tegevuste ja taotlejate ring. Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 4 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi võimaldatakse toetust taotleda investeeringuteks ka rentimisega seotud tegevusalal. Nt võimaldab muudatus toetuse saajatel anda toetuse abil soetatud tarkvaralahendus klientidele kasutamiseks litsentsi alusel – nt taotlejast hulgimüügi ettevõtjal, logistikaettevõtjal või inseneriettevõtjal on võimalik lubada klientidel litsentsi alusel kasutada asjakohast osa tarkvarast seoses klientide toodetega. Kehtiv sõnastus seda ei võimaldanud, sest EMTAK-i kohaselt kuulub intellektuaalomandi, sealhulgas tarkvaralahenduse tasu eest kasutamiseks andmine ja litsentsitasu saamine rentimise tegevusala alla, mis oli seni määruse kohaselt mitteabikõlblik tegevusala. Muudatus laiendab ettevõtjate võimalusi kasutada toetust IT- 3 rakenduste kasutuselevõtmiseks ja konkurentsivõimet tõstvate uute innovaatiliste teenuste juurutamiseks. Kehtetuks tunnistatakse ka konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 9 lõige 3. Seega on edaspidi võimalik toetust saada ka sellistel ettevõtjatel, kelle põhitegevusala jooksval majandusaastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal on olnud kinnisvaraalane tegevus, finants- ja kindlustustegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine või juriidilised toimingud ja nõustamine. Muudatus on vajalik, kuna ei ole põhjendatud lähtuda taotleja varasemast tegevusalast, vaid oluline on see, mis tegevusalaga on seotud taotleja poolt elluviidav kavandatav toetatav tegevus. Muudatus leevendab taotlejale esitatavaid nõudeid ja avab rohkematele ettevõtjatele võimaluse toetust taotleda. Eelnõu § 2 punktiga 3 viiakse sõnastus kooskõlla raamatupidamisliku terminiga „tekkinud kulu“ (varem tehtud kulu), mis võtab arvesse ka tekkepõhist raamatupidamist, milles tulud ja kulud kajastatakse nende tekkimise ajal, sõltumata raha liikumisest. Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 6 lihtsustatakse taotleja ja toetuse andja koormuse vähendamiseks hinnapakkumustega seotud nõudeid. Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõigete 2 ja 7 sõnastuste kohaselt ei tohi taotleja esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 mõistes omavahel seotud pakkujatelt saadud hinnapakkumusi. Praktikas on taotlejal väga keeruline kui mitte võimatu tuvastada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 toodud seoseid hinnapakkujate vahel. Võimalike seoste väljaselgitamine on väga suur ressursikulu ka PRIA-le, kuid kellel on ostetavate asjade hinna kooskõlas turuhinnaga olemise osas kindluse saamiseks võimalik võtta arvesse taotleja poolt taotlusele lisatud pakkumuste kõrval lisaks muid allikaid. Sellega on maandatud risk võimaliku hinnamanipulatsiooni osas omavahel seotud pakkujate korral. Eelnevat arvesse võttes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 kirjeldatud kõigi seoste välistamine pakkumuste küsimisel ebaproportsionaalne abinõu ja määruse muudatustega sellest loobutakse. Eelnõu § 2 punkti 5 kohaselt täpsustatakse ja leevendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõikes 4 sätestatud hinnapakkumusele esitatavaid sisunõudeid. Edaspidi peab olema hinnapakkumusel kirjas ka hinnapakkuja registrikood. See on vajalik hinnapakkuja üheseks tuvastamiseks. Edaspidi loetakse hinnapakkumuseks ka muu dokument, milleks võib olla nt veebipoe väljatrükk pdf-vormingus, kuvatõmmis töö, teenuse või kauba müüja veebilehelt või muu dokument, mis sisaldab vähemalt hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. Selline muu dokument ei pea sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja registrikoodi ja töö, teenuse või vara käibemaksuta maksumust. Muudatuse vajalikkus ilmnes sekkumiste rakendamise käigus. Nt veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul on aktsepteeritav, kui kontaktandmete osas selgub vähemalt hinnapakkuja veebilehekülje aadress, kust toote või teenuse hinda on uuritud ning vastav veebipoe väljatrükk või kuvatõmmis pärineb. Selliste dokumentide puhul ei saa eeldada, et alati selgub hinnapakkuja aadress või telefoni number. Kuvatõmmiseid saab teha veebipoe erinevatelt lehekülgedelt ja need siis ühte faili kokku koondada. See võimaldab detailsemat teavet dokumendil kajastada, et projektitaotluse menetlejal oleks kogu terviklik teave koheselt kättesaadav. Hinnapakkuja nime puhul tasub olla tähelepanelik selles osas, et lisaks kaubamärgile peaks dokumendist olema leitav ka ettevõtja nimi, kelle veebileheküljelt dokument välja prinditi või alla laeti või kuvatõmmis tehti. Veebilehekülje väljatrükil on hinnapakkumuse väljastamise kuupäevaks dokumendi printimise või allalaadimise kuupäev. Kuvatõmmise puhul jääb pildile arvuti 4 ekraanil olev kuupäev ja kellaaeg. Kui kuvatõmmiseid lõigatakse ühte faili kokku, siis tuleb lisada ise kuupäev või saab ka aluseks võtta dokumenti koostamise kuupäeva, mis on leitav dokumendi tehnilistest andmetest. Veebipoe väljatrüki või ekraani kuvatõmmise puhul ei ole võimalik tihtilugu saada teavet käibemaksuta maksumuse kohta, seetõttu peab kindlasti kajastama andmed käibemaksuga maksumuse kohta. Rahvusvahelistelt veebilehtedelt tellides on soovitatav teave käibemaksu kohta selgitada toetuse taotluses lisateabena. Muudatus on vajalik, sest kaubandus liigub järjest enam e-keskkonda ning sageli on e-poe (eriti piiritaguse veebipoe) hinnad soodsamad kui ettevõtjalt otse küsitud hinnapakkumus, kuna selle ettevalmistamisega kaasneb lisatöö. Eelnõu § 2 punkti 7 kohaselt täpsustatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 9 lõike 1 punkti 1. Varasema sõnastuse kohaselt pidi toetuse taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita olema väiksem kui 100 eurot. Uue sõnastuse kohaselt peab toetuse taotlejal olema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, väiksem kui 100 eurot. Muudatus tehakse arvestades praktikat ja maksukorralduse seaduses sätestatud maksuvõlga puudutavat käsitlust. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt on maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel, õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Eelnõu § 2 punkti 8 kohaselt korrigeeritakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 9 lõike 2 punkti 4 sõnastust, mille kohaselt peab taotlejal olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta jooksul aasta ringi olema täidetud vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht. Senise sõnastuse kohaselt loeti töökoha olemasolu tõenduseks taotleja makstud tööjõukulud nimetatud töötaja kohta. Tööjõukulude tasumise tõendamine on seotud märkimisväärse täiendava töökoormusega nii PRIA-e kui Maksu- ja Tolliametile. PRIA-l on võimalik lähtuda äriregistrist kättesaadavates majandusaasta aruannetes töötajate arvu kohta toodud andmetest. Küsitavuste ilmnemise korral on PRIA-l võimalik teha täiendavaid kontrolle vastavalt vajadusele. Muudatus aitab vähendada PRIA ja MTA töökoormust ning lühendada taotluste menetlemiseks kuluvat aega. Eelnõu § 2 punktiga 9 parandatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 11 lõike 2 punkti 10 sõnastust selliselt, et taotlejale oleks üheselt mõistetav tema kohustus lisada taotlusele ehitise ehitamise korral üksnes vähemalt põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 2 punktidega 10–14 tehakse muudatused taotluste hindamise sätetes. Punktidega 10 ja 12 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 13 lõigetes 3 ja 6 sätestatud hindamiskriteeriumite osakaale taotluse koondhindest. Esimese hindamiskriteeriumi „projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele“ osakaalu suurendatakse, mis on edaspidi 30% koondhindest (varem 25%) ja neljanda hindamiskriteeriumi „projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ning taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega“ osakaalu vähendatakse, mis on edaspidi 15% koondhindest (varem 20%). Sellega tagatakse, et piisavalt suure mõjuga projekt saab rahastatud sõltumata sellest, kas ta viiakse ellu eelistatud piirkonnas. Muudatus loob paremad võimalused toetuse 5 saamiseks taotlejatel, kes viivad projekti ellu mujal kui neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumites sätestatud eelistatud piirkonnas. Punktiga 11 täpsustatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 13 lõike 5 punkti 2. Edaspidi ei arvestata taotleja finantsvõimekuse hindamisel finantsprognoosi põhjal leitavat krediidihinnet, kuna nimetatud näitaja lisaväärtus hinde kujundamisel on väike. Adekvaatne pilt ettevõtja finantsolukorrast on võimalik saada muid finantsnäitajaid koosmõjus hinnates. Muudatus vähendab koormust taotluste ettevalmistamisel ja taotluste menetlemisel. Punktiga 13 täpsustatakse, mida hinnatakse neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi puhul – projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule. Eesmärk on hindamisel arvestada kuivõrd aitab projekti elluviimine kaasa töökohtade loomisele kaugemal suurematest tõmbekeskustest. Suuremateks tõmbekeskusteks on üldjuhul linnad, kuid mitte kõik linnad ei ole suured tõmbekeskused. Sellest tulenevalt loobutakse jäigast sõnastusest, mille kohaselt arvestatakse hindamisel projekti elluviimise asukoha seotust linna kui asustusüksusega. Muudatus loob paremad võimalused toetuse saamiseks ettevõtjatele, kes viivad oma projekti ellu maapiirkonnas asuvates väikelinnades või nende vahetus läheduses. Punktiga 14 leevendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 13 lõike 9 punktides 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriumite miinimumnõudeid. Edaspidi on taotluse koondhinde miinimumnõudeks hinne 2,30 (varem 2,50) ning esimese, teise ja kolmanda iga hindamiskriteeriumi miinimumnõudeks hinne 1,80 (varem 2,00). Muudatus viiakse sisse taotluste hindamise praktika põhjal. Muudatuse tulemusena avaneb rohkematel ettevõtjatel võimalus toetuse kasutamiseks. Paragrahviga 3 sätestatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõigete 2 ja 7 ning § 11 lõike 2 punkti 10 soodustavate muudatuste kohaldamine tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 28. augustist, mil algas selle toetuse taotluste vastuvõtt. See tähendab, et taotlejal oli võimalik esitada hinnapakkumusi ka pakkujatelt, kes võisid olla omavahel seotud tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Samuti oli taotlejal ehitise ehitamise korral vaja taotlusega koos esitada üksnes vähemalt põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Muudatused jõustatakse tagasiulatuvalt seetõttu, et taotlejad oleksid võrdselt koheldud. Muudatus toob kaasa taotlejate õiguste laienemise ja sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet ning on positiivne kõigile neile taotlejatele, kes taotlemise hetkel soodustavatele muudatustele ei vastanud, võimaldades ka neil toetust saada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); 3) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 4) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 6 Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused on toetuse saajatele positiivse mõjuga. Kõik muudatused leevendavad kehtestatud nõudeid ning avardavad toetuse saajate võimalusi toetuse kasutamiseks ja vähendavad nii toetuse saajate kui toetuse andja koormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi PRIA-le ning seega kulutusi PRIA majandamiskuludele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja MTÜ-le Eesti LEADER Liit. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0032 - Regionaalministri LEADERi strateegia rakendamise ja konkurentsivõime suurendamise toetuse määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b516dce-8aed-4310-928b-98ba5227c96a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b516dce-8aed-4310-928b-98ba5227c96a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main