Kristina Jerjomina Teie 30.12.2024
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 10.01.2025 nr 6-2/24/26169-2
Tootmisüksuste rajamise kiirendamise
võimalused
Austatud Kristina Jerjomina
Olete võtnud eesmärgiks analüüsida, kuidas oluliselt kiirendada ettevõtjate poolt
investeeringute tegemiseks vajalikke menetlusi ja protsesse, muu hulgas erinevaid
planeerimismenetlusi, keskkonnamõju (sh strateegilist) hindamist, maatoimingute ja
asjakohaste lubade (nt keskkonnakompleksloa, kasutusloa, ehitusloa jm tegevusloa) ja
nõusolekute saamise menetlusi. Püüate leida lahendusi, kuidas ettevõtjad saaksid
tootmisüksuseid edaspidi kiiremini rajada.
Eesmärk on ajendatud koalitsioonileppest ning sellest, et Euroopa Liidus hakkas kehtima
määrus, mis ütleb, et null-netotehnoloogia tootmisprojektide rajamiseks vajalikud
loamenetlused tuleb läbida kokku maksimaalselt 9-18 kuuga (sõltuvalt võimsusest). See
tähendab, et selle aja sisse peavad mahtuma nii keskkonnaalaste, ehituslubade jms nõusolekute
saamine. Määrus ütleb ka, et planeeringute koostamisel tuleb kaaluda sinna null-
netotehnoloogia sätete lisamist.
Palute sisendit, kuidas ja millised meie asutusega seonduvad protsessid võiks tänasest
tõhusamaks muuta, et ettevõtjad saaksid tootmisüksused edaspidi kiiremini rajada?
Hindasime määruse 2024/1735 artiklis 4 nimetatud tegevusi ning KeA seonduvaid protsesse
nende tegevuste loa menetlustega.
Artiklis 4 nimetatud tegevused võivad vajada planeeringute menetlemise protsesse (sh
keskkonnamõjude hindamise menetlused) ning tegevuslubasid (ehitusload,
keskkonnakaitseload, kasutusload) (sh keskkonnamõjude hindamise menetlused):
1. Keskkonnaametiga tuleb planeering ja KSH aruanne (kui KSH tehakse) kooskõlastada
kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub
kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd,
planeeringualal on algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse
üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse, detailplaneeringuga määratakse kallasraja
vähim vajalik teeninduspiirkond.
Seega juhul kui tootmisüksuse rajamisel selguvad eelnimetatud asjaolud, tuleb arvestada
sellega, et on vajalik Keskkonnaameti kooskõlastuse vajadus. Protsessi oleks võimalik
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
kindlasti kiirendada kui tootmisüksust ei rajata planeeritavale ega olemasolevale
kaitsealal, püsielupaigale, kaitsevöödisse. Seega on oluline tootmisüksuse asukohavalikul
eelistada alasid (nt vanad tootmispiirkonnad, tööstusalad, uued tööstuspargid jmt), kus
puuduvad eelnimetatud loodusväärtused.
2. Ehitusseadustik kohustab projekteerimistingimused, ehitusloa, kasutusloa,
kasutusteatise kooskõlastama asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud
projekteerimistingimuste taotluse esemega ning esitama arvamuse avaldamiseks asutusele
või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Praktikas
rakendavad KOV-id seda ka nt siis, kui puurkaev jääb alale ja saadetakse kooskõlastamiseks
või arvamuse andmiseks selliseid taotlusi, mida ei peaks KeA-sse saatma. Halduskoormust
aitaks vähendada ja menetlusi kiirendada, kui sarnaselt planeerimisseaduse §-is 4 lg 4 oleks
kehtestatud VV määrus, kus on ära toodud erinevate asutuste pädevused ja millal nende
poole tuleks pöörduda.
Tootmisüksuste rajamisega seotud ehituslubade ja kasutuslubade menetlust oleks
võimalik kiirendada kui ehitusseadustikule koostada määrus, kus on ära toodud
koostöö tegemise kord. See välistaks olukorra, mis pikendaks menetlust seetõttu, et
küsitakse kooskõlastust asutuselt, kellel ei ole ei kooskõlastuse ega arvamuse avaldamise
kohustust.
3. Artiklis 4 nimetatud tegevusteks on vajalik keskkonnaluba juhul kui toimub vee
erikasutus, jäätmete käitlemine, saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku
(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 41 lg 1, veeseadus § 178, jäätmeseadus,
atmosfääriõhukaitse seadus).
Artiklis 4 nimetatud tegevuste loamenetlus ei tohi olla olenevalt tootmisvõimsusest üle 12
või 18 kuu (art 9 p1). Loamenetlus algab alates nõuetekohase taotluse laekumisest (art 9 p
10). Loamenetluse ajaarvestusse ei arvestada keskkonnamõjude hindamise aruande
protsessis toimuvat aruande koostamist arendaja poolt (art 9 p 4, 5).
Artiklis 4 nimetatud tegevused on üsna üldsõnalised selleks, et anda lõplik hinnang
keskkonnaloa vajaduse kohta.
Siiski tuleb arvestada, et kui tootmisega kaasneb veevõtt või saasteainete ning sademevee
juhtimine, on keskkonnaluba vajalik. Üldjuhul tootmiste käigus vett vajatakse ning
saasteaineid ka juhitakse. Samuti kui toodete toomisel kasutatakse jäätmeid, tuleb arvesada
keskkonnaloa vajadusega. Samuti võib olla vajalik saasteainete välisõhku paiskamiseks
luba. Nt on keskkonnaluba saasteainete välisõhku paiskamiseks AS Elcogen akude
toomisüksusel. Selle keskkonnaloa menetlus kestis alates nõuetekohasest taotlusest 35
päeva.
Leidsime, et järgnevad tehnoloogiad vajavad (jäätme)keskkonnaluba:
c) aku- ja energiasalvestustehnoloogiad – määrus nr 2023/1542 annab võimaluse võtta
kasutusse jäätmeks muutunud akusid.
f) kestlikud biogaasi- ja biometaanitehnoloogiad – eeldusel, et sisendiks on jäätmed
j) kestlike alternatiivkütuste tehnoloogiad – eeldusel, et sisendiks on jäätmed
n) muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tehnoloogiad - eeldusel, et
sisendiks on jäätmed
2 (3)
Seega tuleks tegevuste planeerimisel arvestada keskkonnaloa nõudega. Keskkonnaloa
taotluse menetluse tähtaeg (alates nõuetekohasest taotlusest) on 3 kuud, seega ei tohiks see
olla takistuseks määrusega ette nähtud menetluse tähtaja (12 või 18 kuud) saavutamisega.
Kuna keskkonnamõjude hindamise puhul ei arvestata menetlusaja sisse aruande koostamise
aega, peaks olema võimalik ka keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral loamenetlus
läbi viia tähtaegselt.
Keskkonnakompleksluba on vajalik tegevusteks, mis on nimetatud VV 06.06.2013
määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on
käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba.“
Kompleksloa kohustus on näiteks suurte põletusseadmete kasutamisel, metallide
töötlemisel, mineraalsete materjalide töötlemisel, orgaaniliste lahustite kasutamisel ja
jäätmete käitlemisel mahus, mis ületab kompleksloa künnist.
Kompleksloa taotluse menetluse tähtaeg (alates nõuetekohasest taotlusest) on 6 kuud.
Seega ei tohiks see olla takistuseks määrusega ette nähtud menetluse tähtaja (12 või 18
kuud) saavutamisega. Kuid kompleksloa menetluse tähtaeg peatub taotluses puuduste
kõrvaldamise ajaks. Seega reaalne menetluse kestus võib olla pikem kui 6 kuud. Määrusega
ette nähtud menetluse tähtaja saavutamiseks on kompleksloa menetlemisel oluline osa
puudusteta taotlusel. Juhul kui on vajalik läbi viia ka keskkonnamõjude hindamine, tuleks
protsessi kiirendamiseks leida lisameetmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Kosenkranius
peadirektori asetäitja
Reet Siilaberg 58849116
[email protected]
3 (3)