Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse vastuskiri

Justiits- ja digiministeerium Teie 17.12.2024 nr 8-3/8861-1; JUM/24- [email protected] 1327/-1K Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 22.01.2025 nr 2-3/3241 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse vastuskiri Austatud justiits- ja digiminister Täname justiits- ja digiministeeriumi põhjaliku ja põhistatud nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuse eest. Tunnustame väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel põhjalikku ja sisukat vabaühenduste, huvirühmade, ekspertide, poliitikakujundajate jt osapoolte kaasamist. Eesti on otsustanud viia karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteod vastavusse Istanbuli konventsiooniga ja minna üle seksuaalvägivalla reguleerimisel nõusolekupõhisele lähenemisele, mis jaguneb kontseptuaalselt nn JAH-mudeliks ja EI-mudeliks. Olete palunud esitada kooskõlastamisel ja arvamuse esitamisel tagasiside mudelieelistusele koos põhjendustega. Karistusseadustiku muutmine, et viia seksuaalse enesemääramise vastased süüteod kooskõlla nõusoleku printsiibiga (nn nõusolekuseadus), on vajalik soolise võrdsuse tagamiseks. Karistusseadustiku vastavusse viimisele Istanbuli konventsiooniga on tähelepanu juhtinud ka naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) rakendamist jälgiv naiste staatuse komitee oma lõppjäreldustes Eesti perioodilise riigiaruande kohta 2024. aastal. Meie hinnangul omab kehtiv regulatsioon kaudset diskrimineerivat mõju, kuna see mõjutab ebaproportsionaalselt negatiivselt naiste õigusi, arvestades, et seksuaalkuritegude ohvrid on enamasti naised. Veelgi enam, selleks et tagada seksuaalse enesemääramise õigus nii naistele kui meestele tänapäevasele inimõiguste käsitlusele vastavalt, ei piisaks EI-mudeli rakendamisest. Seega on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veendumusel, et Eesti peaks valima karistusseadustiku kaasajastamisel JAH-mudeli, mida kasutab tänaseks enamik Euroopa Liidu riikidest. Justiits- ja digiministeeriumi andmetel olid 2023. aastal täisealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul üheksa kümnest kannatanust naised. Seksuaalvägivald on tõsine naiste õiguste rikkumine ja soolise diskrimineerimise ilming. Õigusraamistiku muutmisel nõusolekupõhiseks on oluline positiivne mõju naiste õiguste kaitsele ja soolisele võrdsusele. Väljatöötamiskavatsus kirjeldab põhjalikult argumente, mis JAH-mudeli kasuks räägivad. Olulisemana saab välja tuua, et JAH-mudel võtab paremini arvesse seksuaalvägivalla ohvrite tardumusreaktsiooni ehk toonilist liikumatust, mis esineb 70%-l vägistamisohvritest ja mille tõttu ei saa eeldada vägivalla ohvritelt vastupanu või mittenõustumise väljendamist. Toonilise liikumatusega arvestamise olulisust on mh rõhutanud Istanbuli konventsiooni rakendamist jälgiv Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 eksperdigrupp GREVIO. JAH-mudel arvestab paremini inimese kehalise autonoomia ja seksuaalse enesemääramise õiguse austamisega, eeldamata seksuaalsuhetes nö vaikivat nõusolekut. JAH-mudeli rakendamine looks tervikliku raamistiku, mis võimaldab suuremat koherentsust ja terviklikku käsitlust nii õigusruumis kui ka hariduses ja teadlikkuse tõstmise tegevustes arvestades, et kehalise autonoomia käsitlust ja seksuaalharidust tuleks anda läbi nõusoleku küsimise ja andmise raamistiku. JAH- mudel toetab seksuaalsuhetes osalejate agentsust ja kommunikatsiooni ning soodustab kultuurilist nihet aktiivse osalemise poole. Nõusoleku laiem normaliseeritus aitab vähendada seksuaalvägivalla riskitegureid, kuna inimesed omandavad selgemad oskused suhtlemiseks. Karistusõiguse kooskõla teaduspõhise seksuaalharidusega võimaldab tõhustada nii hariduse kui ennetuse mõju kui ka suurendada inimeste usaldust institutsioonide vastu. Ühe olulise teemana on VTKs asjakohaselt käsitletud ka JAH-mudeliga kaasnevat abistajate ja menetlejate koormuse tõusu. Selle juures peaks rõhutama ka seda, sh käsitledes sotsiaalset mõju ja mõju riigieelarvele, et koormuse tõus ohvrite abistamisel ja menetlemisel hoiab pikemas perspektiivis ära suuremaid seksuaalvägivalla kahjusid, sh riigieelarvele (nt töövõime langust). Siiski juhime tähelepanu, et iga riigile lisanduvat koormust ei ole õige pidada automaatselt halduskoormuseks. Seega arvestades, et seadusmuudatus ei tekita lisanduvaid kohustusi või nõudeid, oleks asjakohasem rääkida pigem teenuse osutamise koormusest. Kokkuvõttes peame JAH-mudelit Eesti õigusruumis kõige asjakohasemaks lahenduseks, et kaitsta nii naiste kui meeste seksuaalset enesemääramisõigust. JAH-mudel soodustab kultuurilist nihet aktiivse osalemise poole, tugevdab soolist võrdsust, arvestab seksuaalvägivalla psühholoogilisi eripärasid ning tõhustab nii ennetustööd kui ka haridustegevust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Eva Liina Kliiman [email protected] 2 (2)