Käskkiri

KÄSKKIRI 22.01.2025 nr 6 Programmide „Teadmussiirde programm 2025– 2028“ ja „Ettevõtluskeskkonna programm 2025– 2028“ kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmid „Teadmussiirde programm 2025–2028“ ja „Ettevõtluskeskkonna programm 2025–2028“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisa 1: Teadmussiirde programm 2025–2028 Lisa 2: Ettevõtluskeskkonna programm 2025–2028  LISA 1 Teadmussiirde programm 2025–2028 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja (ministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert  2. Sisukord Sisukord 1. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 1 2. Sisukord ........................................................................................................................................... 2 3. Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 6 5. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 7 6. Olulised tegevused perioodil 2025–2028 ...................................................................................... 10 5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas ............................................. 10 5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas .............................................. 11 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .............................................................................. 12 6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) ...................................................................................................................................... 14 6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas) ................................................................................................................................. 14 6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas)....................................................................................................................... 16 6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ..................................................................................... 17 6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) ................................................................................................................................. 17 7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................. 19 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) ................................................................... 21 LISA 2. Teenuste rahastamiskava (MKM valitsemisala) .......................................................................... 23 LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala) ...................................... 24 2  3. Sissejuhatus Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035 (TAIE arengukava) kõigi üldeesmärgi mõõdikute sihttasemete saavutamisse1. Tabel 1. TAIE arengukava üldeesmärk ja selle saavutamise mõõdikud, mis on ühtlasi ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud. Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase tase (2023)* 2035 Eesti teadus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine arendustegevus, osakaaluna SKP-st (%) 1 ≥1 innovatsioon ja Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri ettevõtlus suurendavad Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) 1,08 2** koostoimes Eesti Allikas: Statistikaamet (2023) ühiskonna heaolu ja Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest 77,5 majanduse tootlikkust, (%) 110** pakkudes Allikas: Eurostat konkurentsivõimelisi ja Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev kestlikke lahendusi Eesti (koht tulemusrühmas) innovaator*** Innovatsioo- ja maailma Allikas: Euroopa Komisjon (11. koht) niliider arenguvajadustele. (2024) *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukava ning mõõdikud on ühtlasi ka kogu tulemusvaldkonna mõõdikuteks. **Tegemist on ühtlasi ka strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute ja sihttasemetega. Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:  teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;  Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist; 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames. 3  Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi läbimurdelisteks arenguteks;  TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, et ettevõtete, teadusasutuste ja riigi koostöös sünniksid Eestit edasiviivad innovaatilised lahendused Eesti arenguvajadustele või -võimalustele. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era- avaliku ja akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest2. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine;  nutikad ja kestlikud energialahendused;  elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3 saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid. Seos „Eesti 2035“4 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse: 2 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 4   Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted.  Riigivalitsemine: Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset. Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud selguse eesmärgil. Välisvahendid Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate tegevustega: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures).  Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm  Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)  Innovatsiooni- ja arendusosak  Innovaatilised riigihanked  Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus Haridus- ja Teadusministeerium  Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+);  Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades (TemTA);  TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine (RITA+);  Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo);  Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades;  Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. 5  4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 2. Teadmussiirde programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Programmi mõõdikud* 2022** 2025 2026 2027 2028 2035 (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 2,23 2,3 2,5 2,7 3,0 4,53 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 3,3% 3,5 3,7 4 4,4 6 osakaaluna SKP-st (%, mln/mld (1,2 mld) (1,3 mld) (1,5 mld) (1,8 mld) (2,2 mld) (3,2 mld) eurodes) Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. ** 2023. aasta andmeid ei ole veel avaldatud ja viimased teadaolevad tasemed on aastal 2022. Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. Programmi rahastamiskava Tabel 3. Teadmussiirde programmi rahastamiskava tuhandetes eurodes Vastutav 2024 2025 eelarve Programmi planeerimistasand ministeerium eelarve* eelarve 2026 2027 2028 MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde -85 937 -98 046 -124 707 -138 574 -120 199 võimekuse suurendamine MKM Programmi tegevus 1.1. -83 038 Ettevõtete arendustegevuse ja -97 376 -124 009 -137 953 -119 580 innovatsiooni toetamine** MKM Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka -2 899 -670 -697 -620 -619 iduettevõtluse arendamine HTM Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse -15 533 -32 764 -47 445 -46 560 -43 535 võimekuse kasvatamine HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde -15 533 -32 764 -47 445 -46 560 -43 535 toetamine HTM Programmi kogukulud KOKKU -101 470 -130 810 -172 152 -185 134 -163 734 MKM *Eelarve 2024.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. Programmi tegevusi esitatakse korrigeeritud nimetustega võrreldes eelmise programmiga. ** Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud. 6  5. Hetkeolukorra analüüs Programmi tasandi trendid Nii teadus- ja arendustegevuse kulutused kui ka teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötajate arv on viimastel aastatel Eestis tõhusalt kasvanud, veduriks on siin järjepidevalt olnud erasektor. Kuna muutus on toimunud pärast seda, kui riik suurendas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kasvatamisele suunatud teenuste ja toetuste mahtu, võib seda tõlgendada tõendina, et riigieelarve vahenditega on selgelt võimalik erasektorit võimestada ja suunata investeerima riskantseks peetavasse arendus- ja innovatsioonitegevusse. Madala stardipositsiooni tõttu jääme aga enesele eeskujuks seatud riikidest jätkuvalt maha, sedagi just erasektori osas. Kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt on ettevõtluses ligi 7 teadus- ja arendustegevusse panustavat töötajat ja innovatsiooniliidritel 12 iga 1000 tööturul hõivatud inimese kohta, siis Eestis on vastav näitaja 4 (umbes 60% EL-i keskmisest, 35% innovatsiooniliidrite näitajast). Täiendava murekohana ilmnes 2024. a. läbi viidud OSKA teadus- ja arendustöötajate vajaduse uuringust, et erasektori teadus- ja arendustöötajate arv on viimastel aastatel suurenenud peamiselt esimese astme kõrgharidusega töötajate arvelt. Arvestades Eesti ettevõtete väiksust ja domineerivaid ärimudeleid, mis ei eelda järjepidevat teadus- ja arendustegevust, võib kõrghariduse esimese astme kraadiga töötajate panus koostöölistesse arendusprojektidesse olla alustuseks piisav, kuid konkurentsivõime pikaajaliseks kasvuks on vajalik haridustaseme tõus ja spetsialiseerumine. Riiklik statistika õnneks viimast näitabki, sest aastatel 2022-23 tõusis erasektoris hõivatud doktorikraadiga töötajate arv suisa 41% (275-lt 387-le). Nii suur doktorikraadiga töötajate arvu kasv lühikese aja jooksul võib viidata siiski ka paremale andmete esitamisele. Arengu jätkumine tulevastel aastatel eeldab, et erasektoris tekib juurde märgatavalt rohkem ettevõtteid, kelle ärimudeli aluseks on järjepidev arendustegevus. Samal ajal on jätkuvalt madal doktoriõppe atraktiivsus ja pikalt sihiks olud 300 doktorikraadi kaitsmiseni aastas ei ole jõutud. Seejuures on kahanemas nii doktorantide koguarv (tipust u 25%) kui Eesti kodanike osakaal doktorantuuris (vaid 65%). Praegused mahud ei võimalda tagada isegi teadussüsteemi jätkusuutlikkust, rääkimata teadustöötajate arvu kasvatamisest era- ja avalikus sektoris. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse tegid Eestis kiire hüppe, kuid on nüüd jälle languses. Selle põhjuseks oli Volkswageni kontserni raamatupidamistehingud. 2022. aastal otsustas kontsern oma immateriaalsed varad jälle Eestist välja liigutada, mistõttu näitaja väärtus kukkus oluliselt. Seetõttu on ka prognoositud järgnevateks aastateks väiksemat sihtväärtust kui näiteks 2021. aastal saavutati. Vahepealsete aastate näitajaid võib pidada kõrvalekaldeks, samale tasemele uuesti jõudmine on lähiajal ebatõenäoline. Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamise meetme trendid. Kuigi erasektori TA investeeringud on alates 2019. aastast kiiresti kasvanud, tehes viimasel kahel aastal korduvalt rekordeid, ning kasvutrendis on viimased kolm aastat olnud ka TA-töötajate arv erasektoris, on innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv viimasel 4 aastal vähenenud, kaugenedes sihttasemest. 2022. aastal oli innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 53%, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisele, kuid kaugel maas Soomest ja Rootsist. Kahe aastaga langes innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 9% võrra. Samas on 2023. aastal mitmed uued toetusmeetmed avanenud ning nende mõju on alles avaldumas. Samuti ei ole eesmärgini jõutud ettevõtete digitaliseerituses, kus Eesti koht 7 on küll paranenud, kuid jäänud Euroopa Liidu riikide seas keskmike hulka. Sarnaselt innovatsiooni- ja arendustoetustele, avanesid Euroopa Taastekava raames ettevõtjatele suunatud digitaliseerimise toetused, mille tulemused avalduvad viitajaga. 2022. aastal rekordini jõudnud riskikapitaliinvesteeringute maht kukkus mullu ligikaudu kolm korda. Intressid hakkasid kasvama ning investorid leidsid oma varadele väiksema riski ja suurema tootlusega väljundeid. Samas on märgata riskikapitalituru jõudsat kosumist, sest 2024a. I kvartalil on tehtud riskikapitali investeeringuid mahus, mis prognoosib 2024a. lõpuks 2021a. investeeringute tasemeni jõudmist. Tõusutrendis on kiirendites osalevate ettevõtete arv. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamise meetme trendid. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid märgata on selget kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd ja sel suunal on käivitumas mitmeid uusi meetmeid, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust. Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi käivitamisest. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks. Suuremad arengud eelmistest perioodidest  Laiendasime teadlaste sektoritevahelise liikumise võimalusi - alates 2023. aastast saavad teadlased liikuda ettevõtlusesse ning ettevõtluskogemusega inimesed osaleda teadus- ja arendusasutuste projektides ja juhendamises. See aitab ettevõtetel paremini rakendada teadustulemusi ning suurendab ettevõtluskogemusega töötajate osakaalu teadusasutustes, mis toetab teaduse muutumist ühiskonna vajadustele vastavamaks. Lisaks toetame teadmussiirde doktorantuuri, mis võimaldab doktoriõpinguid siduda tööga ettevõttes või muus asutuses, aidates arendada tippspetsialiste ja tugevdada koostööd ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel.  Olulise täiendusena Eesti TAI ökosüsteemi jaoks töötasid MKM ja EIS kõiki olulisi ökosüsteemi osapooli kaasates ning teadus- ja arendusnõukogu heakskiidul välja ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute keskuse mudeli. Rakendusuuringute keskus (RUK) alustas 2023. aastal tööd riigi omanduses olevas ASis Metrosert ning 2024. aastal valmis biorafineerimise äriplaan. RUK käivitub viies valdkonnas, milles on Eesti ettevõtjate vajadusi ja võimekusi arvestades kõrgema lisandväärtuse genereerimise potentsiaali: 1) biorafineerimine, 2) meditsiiniandmed, 3) droonitehnoloogiad, 4) autonoomsed sõidukid, 5) vesinikutehnoloogiad. 8   Käivitunud on perioodi 2021–2027 ELi struktuurivahenditest finantseeritavad toetusmeetmed sh õiglase ülemineku fondist rahastatavad tegevused.  Eesti ühines NATO DIANA5 kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et toetada kahese kasutusega (tsiviil- ja kaitseotstarbelisi) tehnoloogiad arendavaid ettevõtteid.  Ida-Virumaa õiglase ülemineku raames alustati teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist toetudes Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide koostööle. Sihiks on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja oskusi, arendada välja Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning parandada Ida- Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Suurimad väljakutsed  TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule, ettevõtete ja teadusasutuste koostööle töötajate pädevuse kasvatamisel ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamisel.  Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad ning ettevõtetes töötab endiselt liiga vähe TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning seetõttu senisest oluliselt enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse.  Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. Põhjalikuma olukorra analüüsiga on võimalik tutvuda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse 2023. aasta tulemusaruandes6. Globaalsete majandus- ja julgeolekukeskkonna muutustega on kasvanud nõudlus kaitsetööstuse toodete ja tehnoloogiate järele, kuid valdkonna arendamine on aja- ja kapitalimahukas. Tehnoloogiad ei ole pärast esialgseid arendustöid sageli turuküpsed, kuid rahastust turuküpsuse saavutamiseks ja klientideni jõudmiseks on raske leida. Eriti keeruline on ettevõtetel, kelle esimeseks kliendiks on riik, mis soovib valmis ja tõestatud lahendusi, mitte prototüüpe, tekitades kõrge turule sisenemise barjääri. 5 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic 6 vt https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve ja https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded 9  6. Olulised tegevused perioodil 2025–2028 5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas  Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusel varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad.  Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning meetmed jõustusid 2023. a jooksul.  Jätkatakse rakendusuuringute programmi7 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. aastal käivitati ka rakendusuuringute keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2025. aastal jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.  Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.  Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile.  Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.  Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid) süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks  Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et seatud sihte saavutada. 7 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee) 10  Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022– 2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.  Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.  Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendatakse kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra.  Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist perioodil 2023- 2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest.  Jätkub Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.  Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös.  Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja rakendamisega, mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EIS-i ning kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks kasvamisse. 5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas  2025. a käivituvad temaatilised teadus- ja arendusprogrammid, mille kaudu toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi kasvatamist TA-asutustes ja riigi rakenduskõrgkoolides, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus. 11  Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides toimuvad 2025. a esimesed taotlusvoorud ASTRA+ meetmes, millega riik toetab teadusasutusi ja kõrgkoole teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, hargettevõtluse arendamisel ja teadmuse kommertsialiseerimisel ning intellektuaalomandi haldamise võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel, koostöös ettevõtetega arendatakse akadeemilise sektori töötajate juhtimis- ja kommertsialiseerimisoskusi.  Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele alates 2025. aastast võimalust taotleda toetust turunõudlusele vastavate teenuste ja toodete arendamiseks. Eesmärk on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju ja parandada teadustaristu kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit.  Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Teenuste eesmärgid ja lühikirjeldused tuuakse välja lisas 1. Teadmussiirde programm on jaotatud vastavalt kahe valitsemisala vastutusvaldkondadele kaheks meetmeks. Tabel 4. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste nimetused, eesmärgid ja mõõdikud koos viimase teadaoleva ja planeeritava sihttasemega. 2023* 2025 2026 2027 2028 2035 Programmi mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 2,23 2,3 2,5 2,7 3,3 4,53 erasektoris, arv 1000 (2022) elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 3,3% 3,5 3,7 4 4,4 6 põhivarasse osakaaluna (1,2 mld) (1,3 mld) (1,5 mld) (1,8 mld) (2,2 mld) (3,2 mld) SKP-st (%, mld eurodes) (2022) Allikas: Statistikaamet Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja Meede 1 valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % 53 >60 >65 >65 >70 >75 Allikas: The Community (2022) Innovation Survey (CIS) Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja 12  arendustegevuse läbiviimiseks. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest 9,7 >12 >16 >16 >18 >20 (suhe kogu (2022) müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne 66,9 72,2 74,8 77,4 80 - võimekus, % Allikas: EC Digital Decade Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut Riskikapitali maht, mln eurot 395 >500 >500 >500 >500 >1000 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 51 40 40 40 40 40 Allikas: Startup Estonia Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Meede 2: (mõõdikud võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ühilduvad tegevuse Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja omadega) arendustegevuse võimekuse kasvatamine Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja 7,2 Euroala arendustegevuse kulutuste 10,5 11,5 12,5 12,5 (2022) keskmine osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 3,7 3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 tööealise elaniku kohta (2022) Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine 183 195 201 207 213 250 = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal 25 28 28 28 28 - riigieelarves planeeritud TA (2022) eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM *Juhul, kui viimane teadaolev tase erineb päises toodud aastast, on see sulgudes märgitud väärtuse all. Mõõdikute „Innovaatiliste ettevõttete osakaal“ ja „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“ sihttasemeid on korrigeeritud vastavalt tegelike tasemete halvenemisele, et need oleksid reaalsed, kuid viiksid siiski planeeritud tasemeni aastal 2035. 2035. aasta sihttaset muudetud ei ole. Programmi tegevuse 1.1. mõõdikut „Ettevõtete digitaliseeritus“ enam ei avaldata ning on välja vahetatud uue mõõdiku vastu „VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus“. 13 6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Meetme eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meede koosneb kahest programmi tegevusest. 6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas) Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021–2027) vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot. Tegevuste kirjeldus  Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.  Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt).  Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.  Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub.  Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi 14  kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021– 2027 rahastusperioodi vahenditest)..  Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.  Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.  Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid).  Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms).  Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.  Luuakse kiibikompetentsikeskus. Kiibitehnoloogia on iga arenenud riigi jaoks strateegiline ala, kuna (süva)tehnoloogiapõhine ettevõtlus toetub suuremal määral kiipidele. Eesti ettevõtetel on kõrge barjäär sisenemaks kiibi tarneahelasse, samuti on madalad ka teadmised. Keskuse eesmärk on pakkuda ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele kui eksperimentaalarendusele (tarkvarakeskkonnad disainimiseks, valideerimiseks jms) kiipide valdkonnas. Konsortsiumi moodustavad EIS, Metrosert (RUK), Eesti Elektroonikatööstuse Liit.  Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga. 15   Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse mahus 13,4 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.  Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot.  Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.  Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).  Töötatakse välja eksperimenteerimise raamistik toetamaks innovaatiliste toodete ja teenuste turuletulekut. Innovaatiliste toodete ja teenuste turule tulekuks on vaja täita teatud eeldused (testimine, piloteerimine jmt eksperimenteerimine). Samas sageli takistavad kehtivad regulatsioonid testimist. Eesmärk on lisada valdkonnapõhiselt seadustesse eksperimenteerimise säte, mille tulemusel saab Eestist avaliku sektori toel regulatiivliivakast uute tehnoloogiate testimiseks. Lisaks soosivale keskkonnale testimiseks Eesti ettevõtetele, meelitab see välismaiseid ettevõtteid.  Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis. 6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuste kirjeldus  Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.  Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil, on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid kiirendeid pakub Startup Estonia. 16  Käivitatakse New Nordic DeepTech Valley (Uus Põhjala Süvatehnoloogiaorg). Edendatakse riikidevahelisi koostööprojekte Baltikumi/Põhjamaade vahel, kuna tänane riikidevaheline koostöö idusektori toetamisel on vähene. Suurim planeeritav projekt on EU Horizon "Regional Innovation Valley" taotlusvoorus osalemine, mille kogueelarve on 12-16 mln eurot. Konsortsiumi kaasame 3- 5 riiki: Eesti, Soome, Rootsi, Taani ning Läti või Leedu.  Arendatakse Eesti kõrgtehnoloogia sektorit läbi kosmosestrateegia ja Euroopa Kosmoseagantuuri (ESA) programmide. ESA programmide eesmärk on tõsta Euroopa tehnoloogiasektori konkurentsivõimet ja koostööd kosmosevaldkonnas. Eesti on teinud investeeringud uute tehnoloogiate arendamise, teaduslike katsete ja selleks vajaliku aparatuuri arendamise, Maa kaugseire, telekommunikatsiooni, kosmose avastamise ja kosmose turvalisuse programmidesse. Eesti investeeringud jagunevad kolmeks peamiseks teemaks: küber, AI ja innovatsioon. Eesti majandusüksused saavad osaleda vastavates hangetes, mille raames viivad läbi TA tegevusi. ESA programmid aitavad Eesti ettevõtted Euroopa süsteemiintegraatorite tarneahelatesse.  Käivitatakse tervisetehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi toimemudel. TAIE fookusvaldkondades on puudu süsteemsetest iduettevõtluse võimestamise terviklahendustest erinevates süvatehnoloogia alavaldkondades. Tervisetehnoloogiad on üks valdkond, milles Eestil on võimalus tuua turule globaalse potentsiaaliga kiirelt skaleeritavaid lahendusi. Seni on ellu viidud üks tervisetehnoloogiate kiirendi (2022-2023), kuid see ei toonud veel kaasa soovitud muutust ökosüsteemi ja tugiorganisatsioonide võrgustiku toimimises.  Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale.  2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (50 miljonit eurot)  Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.  Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot). 6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks. 6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Tegevuse eesmärk ja mõõdikud on samad, mis meetmel. Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori, ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ning toetatakse teadmussiirde võimekuste kasvu. Teadustöötajate era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- 17 ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute jms kaudu. Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:  Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja - teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.  Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. 18  Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:  Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel. Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade teekaartidele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, ning lisanduvad programmid tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks, nutikate ja kestlike energialahenduste loomiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks.  Tipptasemel teadmus- ja teadustaristu uute teenuste või toodete loomine avalikule ja era sektorile. Tegevuse käigus arendatakse tippkeskuste ja riiklikult olulise teadustaristu tulemuste põhjal teenuseid või tooteid ettevõtetele ja avalikule sektorile, jõustatakse teadustulemuste kasutusele võttu avaliku- ja erasektori poolt jne. Teadustaristuga seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks, tuginedes olemasolevale teadustaristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine  Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret. 7. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).  MKM vastutab programmi meetme 1 elluviimise eest.  HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS), SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) ja AS Metrosert. Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja infotehnoloogiaminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM- i kodulehtedel89. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste 8 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 19 dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-aastases tulemusaruandes. Tulemusaruanded on avalikustatud HTM-i ja MKM- i kodulehtedel1011. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Teadmussiirde programm on panustanud ka varasemalt programmi kuulunud ja 2024. aasta ümberkorralduste käigus digiühiskonna programmi liikunud riigi infosüsteemide ameti teenusesse “Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine”, mille rahastus on olnud projektipõhine. Projekti lõppedes on vajalik hinnata projekti jätkamise vajadust teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise osas ning vajadusel sõlmida uued kokkulepped nii Euroopa Liiduga kui Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. 10 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 20 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) Teenuse Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus vastutaja Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Programmi tegevus 1.1.: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Ettevõtete TAI Koostöös Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist ja MKM teadlikkuse ja partnerorganisatsioonidega on juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning innovatsiooniteadlikkuse ja - arendustegevuse ettevõtetele loodud võimekuse tõstmisega seotud toetusmeetmete (nagu nt toetamise arendustegevust ja innovatsiooni intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, soodustamine toetav keskkond tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides. Ettevõtete TAI Loodud on erinevad Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja MKM teadlikkuse ja toetusmeetmed eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse arendustegevuse arendustegevuste toetamiseks. tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS Metroserdi, Teaduspargi toetamine Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osalemise Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja partnerlustes MKM rahvusvahelistes TAI soodustamist rahvusvahelistes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda ligi rahvusvahelistele võrgustikes osalemise organisatsioonides (ESA ja CERN) TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, Horizon, EUREKA, EIC jm soodustamine ning parandatakse ettevõtete rahvusvahelised võrgustikud). Eesti esindamine nimetatud organisatsioonides ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. ja võrgustikes Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osaluse Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja MKM rahvusvahelistes TAI toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu. võrgustikes osalemise organisatsioonides (ESA ja CERN) toetamine ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes Ettevõtete digi- ja Koostöös Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustava keskkonna MKM rohepöörde partnerorganisatsioonidega on loomist soodustamine loodud digi- ja rohepööret toetav keskkond Ettevõtete digi- ja Loodud on erinevad Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustavate meetmete MKM rohepöörde toetamine toetusmeetmed digi- ja rakendamist rohepöörde toetamiseks Innovaatiliste avaliku Jätkatakse innovatsiooni Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitika kujundamist, sh avaliku MKM sektori teenuste edendavate riigihangete sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi turuvõimalusi soodustamine ettevalmistamise ja läbiviimise innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele toetamist Innovatsiooni Jätkatakse suure ühiskondliku Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks vajalike MKM soodustava avaliku mõjuga interdistsiplinaarsete meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; Accelerate Estonia sektori teenuste kitsaskohtade lahendamiseks programmi rakendamist. arendamine tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). Programmi tegevus 1.2.: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut TA-mahuka Teadus- ja tehnoloogiamahukate Teenus hõlmab endas iduettevõtlusaslast terviklikku poliitikakujundust ning MKM iduettevõtluse iduettevõtete arenguks vajaliku teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna arendamist (Start-Up ökosüsteemi toetav ja keskkonna loomine, mis toetaks Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetus, investeerimiskeskkonda neid kõigis arengufaasides Smartcapi kaudu tehtavad fondiinvstseeringud; erinevad kiirendid) soodustav poliitika kujundus TA-mahuka Jätkub riigi osalusega fondide Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia MKM iduettevõtluse rahastamise (rohetehnoloogiate iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu ökosüsteemi fond, teadus- ja arendamine ja tehnoloogiamahukate investeerimislahenduste iduettevõtete fond jt) ehk rakendamine pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust. 22 LISA 2. Teenuste rahastamiskava (MKM valitsemisala) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028 Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine -881 565 -915 940 -1 114 241 -297 306 Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine -339 567 -332 660 -299 420 -298 915 Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine -138 992 -132 601 -118 760 -118 251 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine -1 061 415 -1 326 301 -1 312 460 -1 311 951 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine -6 262 408 -6 253 782 -6 158 364 -6 157 872 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine -85 935 343 -113 036 092 -127 013 162 -110 284 913 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine -2 756 269 -2 012 102 -1 937 057 -1 110 563 Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine -277 581 -311 656 -297 815 -297 306 TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus -392 598 -385 656 -322 318 -321 819 LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028 Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja Haridus- ja Teadus- ja arendusasutuste ja -24 066 107 -40 758 354 -41 458 354 -39 758 354 tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori Teadusministeerium kõrgkoolide teadmussiirde ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse võimekuse arendamise teadmussiirde protsesside toimumist. toetamine Toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja Haridus- ja Teadus- ja haridusasutuste -8 697 610 -6 686 632 -5 101 178 -3 776 348 teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi Noorteamet teadmussiirde toetamine teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.  LISA 2 Ettevõtluskeskkonna programm 2025–2028 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Valdkonna arengukava/ Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Lisaks lähtutakse Turismistrateegiast 2022–2025 Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala asutused) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) AS Eesti Varude Keskus (EVK) AS Metrosert MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus Sisukord 1. Programmi üldinfo .................................................................................................................................0 2. Sissejuhatus ...........................................................................................................................................2 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ...............................................................................3 4. Hetkeolukorra analüüs...............................................................................................................................4 4. Olulised tegevused ................................................................................................................................8 5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ....................................................................................10 Programmi meede 1: Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine ................................................................................................................10 Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine.....................................10 Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine.................11 Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine ..............12 Programmi tegevus 1.4. Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine ..........................12 6. Programmi juhtimiskorraldus ..............................................................................................................15 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................................0 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ...................................................................................................................0 1  2. Sissejuhatus Programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukaval 2021- 2035 ning aitab luua eeldusi, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Lisaks lähtutakse programmi tegevuste planeerimisel turismi valdkonna strateegiast „Turismistrateegia 2022–2025“1, mille eesmärk on taastada väliskülastajate ööbimiste arv 2019. a tasemele, viies samal ajal läbi sektori kolmikpööre ehk arendades sektori innovatsioonivõimekust, digitaliseerimist ja kestlikkust. Programmi koostamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke, mh eesmärke toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: - „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja - „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse: - Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks ning kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi; - Riigivalitsemine: Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise ning parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse. Arvestades programmis kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, on programm terviklik. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika, kaubanduspoliitika, välisinvesteeringute usaldusväärsuse poliitika, tooteohutuspoliitika, tarbijakaitsepoliitika ning iduettevõtluse valdkonna käsitlemine ühes strateegilises raamistikus. Programmi tegevuste tulemusena kasvatab Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt Eesti elanike heaolu ning parandab Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ja ettevõtete konkurentsivõimet. Programmi eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega: 21.1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine, sh ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine; iduettevõtluse hoogustamine; väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm; ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE); ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus; turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine; rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetusmeede ning starditoetus. 21.1.3.4 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine 21.6.1.1 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 21.6.1.4 Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused 21.6.1.5 VKEde investeeringutoetus Muudatused programmis: 1 https://www.mkm.ee/media/6794/download 2 Programmi tegevuste nimetusi on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodi programmiga. Seoses 2024. a otsustatud valitsemisalade ümberkorraldustega on programmi loodud uus programmi tegevus, kuhu on koondatud teiste valitsemisalade poliitikate rakendamisega seotud teenused. Nimetatud tegevuse alla on paigutatud nii 2023. aasta ümberkorralduste tõttu lisandunud transpordi ja ehituse valdkondade kui ka 2024. aasta ümberkorralduste tõttu lisandunud digiühiskonna valdkonna teenused, enamjaolt tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti teenused. Seoseid erinevate tulemusvaldkondade vahel kirjeldatakse täpsemalt programmi juhtimiskorralduse peatükis. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Ettevõtluskeskkonna programmi eesmärk ja mõõdikud koos sihttasemetega. Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema Programmi eesmärk: lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. 2023* 2025 2026 2027 2028 Programmi mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing Business 18. indeksis (koht edetabelis)** - - - - (2020) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 29,5 33 36 38 40 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP 62,4 elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 62,5 62,95 63,4 64 (2022) Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta sügisel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. Tabel 2. Ettevõtlusprogrammi rahastamiskava tuhandetes eurodes. 2024 2025 eelarve eelarve* eelarve 2026 2027 2028 Programmi ja meetme kulud -161,446 -149 235 -135 992 -112 676 -123 753 Programmi tegevus 1.1.: -28 960 -48 817 -37 547 -30 732 -30 881 Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Programmi tegevus 1.2.: Ettevõtete -125 021 -86 778 -85 925 -69 043 -80 069 konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Programmi tegevus 1.3.: Tehnoloogia- ja -7 464 -8 041 -7 876 -8 611 -8 610 arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevus 1.4.: 0 -5 598 -4 644 -4 289 -4 193 Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine** * Programmi tegevuste nimetusi on võrreldes eelmise aastaga korrigeeritud ning eelarvet näidatakse korrigeeritud nimetustega. ** Tegemist on uue programmi tegevusega, mistõttu 2024. a eelarvet ei näidata. Lisaks on kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservis suurinvestori toetusmeetme rakendamiseks 2025. aastal 20 miljonit eurot ning alates 2026. aastast 40 miljonit eurot aastas. 3  4. Hetkeolukorra analüüs Kokkuvõttes on programmi eesmärkide täitmine küllaltki varieeruv. 2023. aasta oli Eesti majanduse jaoks väga keeruline aasta ning ettevõtlussektori areng tegi vähikäiku. Kõige tugevamalt oli see tunda tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 1,6 protsenti allapoole 2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla ootustele. Nõudlus Eesti tööstustoodetele oli maailmaturul nõrk ning langust soodustas Rootsi krooni madal kurss, kuna Rootsi on üks olulisi sihtturge Eesti tööstusele. Lisaks näitab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime langust ekspordihindade langus, mis ulatus 4,4 protsendini. Samal ajal Euroopa liidus ekspordi ühikuhinnad kasvasid mõne protsendi võrra. Üheks suuremaks põhjuseks on siin Eesti ekspordi struktuur, kus aasta varasemaga võrreldes kaotasid hinnas nii põlevkiviõli, puit kui ka elekter. Vastupidisel kaupade ekspordile läks väga hästi teenuste ekspordil, kus maht ületas 0,2 miljardi võrra oodatud taset. Edaspidi on oluline leida viise siia tulevate turistide kulutuste suurendamiseks, et eesmärk saaks täidetud. Kokku aitaski teenuste ekspordi kasv kaasa, et indikaatori kaupade ja teenuste eksport kokku sihttase sai varuga täidetud. Ühest küljest toetas seda inflatsiooniline keskkond, kuid teisalt püsis ka tugev nõudlus Eestis IT-teenuste järele. Negatiivselt panustas siin logistika sektor, kus teenuste müük vähenes. Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis, me 2023. aastal küll kukkusime 3 kohta, kuid sellegipoolest vasta tulemus prognoositule. Talentide atraktiivsuse osas säilitasime 20nda koha, mis oli samuti parem oodatust. Kohalike investeeringute esikohalt vastasid arengud ootustele. Ettevõtete investeeringud kokku olid esialgsetel andmetel 4 miljardit eurot, mida oli veidi rohkem kui oodatud. Samas välisinvesteeringuid suutis töötleva tööstuse sektor kaasata 400 miljoni euro võrra vähem kui oodatud. Arvestades üldist konteksti ja hetke globaalseid arenguid siis võib tulemust pidada heaks. Eesti on siiski väga lähedal Venemaale ja meie peamiste kaubanduspartnerite majandused on languses, mistõttu ongi raske olla välisinvesteeringutele ahvatlev sihtkoht. Sellegipoolest jäime ootustele alla vaid kümnendiku võrra. Samas järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine olla jätkuvalt keerukas. Üldjoontes on programmi eesmärkide täitmine graafikus. Püstitatud eesmärkide täitmist toetanud tegevusi ja seotud väljakutseid on avatud järgnevates jaotustes. Programmi tegevuste mõõdikute trendid:  Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“2 Paranes 2022. aasta tabelis kiiremini kui olime prognoosinud ning Eesti jõudis 22. kohale. 2023. aastal jällegi kukkusime 3 kohta jäädes 25 kohale. Kuna tegu on küllaltki volatiilse näitajaga siis võib sarnaseid liikumisi ka tulevikus oodata.  Desi indeksit enam ei koostata, selle asemel on võimalik vaadata näiteks VKE-de digiintesiivsust, kus 2023 aastal olime Euroopa Liidu keskmike hulgas. Arvestades Eesti avaliku sektori kõrget digitaliseeritust ootame ka ettevõtlussektorilt kiiremat digitaseme tõusu. See on ka üks põhjuseid, mid meie tootlikkuse kasvu tagasi hoiab.  Tarka ja õiglast tarbimiskeskkonda kirjeldavat EL tarbijatingimuste indeksit 2022. aastal ei avaldatud. Kõige ajakohasem indikaator tarbijate usalduse ja kindluse osas pärineb 2023. aasta detsembris läbiviidud uuringust “Tarbijakaitse olukorrast Eestis.  Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot (kolme aasta keskmisena). Ettevõtete loomine olnud mõnevõrra aeglasem kui oodatud. Samas peaks viimaste aastate kiire inflatsioon aitama eesmärgi täitmisele kaasa, kuna 200 000 eurost käivet on oluliselt 2 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 4  lihtsam saavutada. Negatiivsema poole pealt vähendab eesmärgi täitmise tõenäosust võimalik majanduslangus ning üldine keeruline majanduslik olukord 2023. Aastal ning 2024.aasta esimesel poolel.  Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon on vaikselt paranenud ning oleme ees prognoositud graafikust. Seda vaatamata regioonis toimuvale sõjale. Välistalentide jaoks on väga oluline kriteerium töökoha valikul riigi nähtavus ja maine maailmas. Eesti positsiooni parandamisele on kaasa aidanud Eesti elamise ja töötamise riigi tutvustamiseks tehtavad turunduskampaaniad ja - tegevused, suhtekorraldustegevused rahvusvahelises meedias, osalemine rahvusvahelistel sündmustel ja teemamessidel ning sündmusturundus. Tuleb aga arvestada, et kuna tegu on küsitlusel põhineva indikaatoriga, siis võivad tulemused olla heitlikud.  Eesti toodete ekspordihind kasvas 2023 aastal aeglasemalt kui EL keskmine, st Eestis hinnad langesid, EL-is kasvasid See tähendab, et Eesti kaotas oma konkurentsivõimes. Turismiteenuste (reisijateveod ja reisiteenused, sh majutus, toitlustus ja reisikorraldus) eksport ei ole taastumas pärast Covid-19 kriisi, sest turismiteenused moodustasid 2023. aastal 1,7 mld eurot, mida oli vaid 0,1 mld võrra rohkem kui aasta varem. Sõja tõttu peatud veneturistide voog ning seetõttu kasv aeglustus. Ja samas ei ole taastunud ka teiste riikide turistide arv, positiivseid tulemusi näitab vaid Läti turg, kuid see ei olnud piisav, et asendada Venemaalt või Valgevenest tulnud turiste.  Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 näitas 2022. aasta esimesel poolel veel kasvu, kuid alates 2022. aasta suvest on olnud mahud languses. 2023 langus süvenes ning indeks kukkus 98,3ni ehk allapoole 2020 taset. Langust veab puidutööstus, mis eelnevatel aastatel oli kasvu veduriks. Ehitussektori kasvu aeglustumine on toonud kaasa ka nõudluse vähenemise puidutööstuse toodangule. 2024 aasta kevadel on tööstussektori kindlustunne endiselt madal ning kiiret kasvu esialgu ei oota. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, lühiajastatistika mld eurot) on näidanud viimastel aastatel kasvu. Viimaste aastate kiire inflatsioon on siin olulise panuse andnud. Kuna järgnevatel on odata inflatsiooni taltumist, siis kahaneb ka investeeringute kasv. Intresside kiire kasv võib samuti piirata investeeringute kasvu. Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) on aasta aastalt suurenenud. Järgnevatel aastatel võib tempo pigem langeda, kuna Eesti elektri hind on regiooni keskmisest kõrgem. Teisalt soodustab investeeringute kasvu asjaolu, et viimastel aastatel on sektoris kadunud mitmeid töökohti ning on tekkinud vaba tööjõudu. Programmi eesmärkide täitmist on toetanud järgnevad tegevused Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide kaupa): 1. Siht „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“  Ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks suurendati EISi sihtkapitali 100M € ulatuses, mille tulemusena on võimalik täiendavalt käendada ettevõtete investeeringuid kuni 25 miljoni euro ulatuses.  2023. aastal avanesid Euroopa struktuurifondide uue rahastus perioodi toetusmeetmed.  Õiglase ülemineku fondi raames avanesid toetusmeetmed ettevõtete teadmusmahukuse ja investeeringute toetamiseks Ida-Virumaal.  Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames avati toetusmeede ettevõtjate varustuskindluse toetamiseks 20 miljoni euro ulatuses.  Edendati toodete turujärelevalves osalevate asutuste koostööd ja teabevahetust, et Eestis müüdavad tooted oleks ohutud. Selleks järgiti riikliku turujärelevalve strateegia 2022-2025 5  täitmist ning korraldati turujärelevalve nõukogu kohtumise, mis tõi kokku tööstustoodete üle turujärelevalvet teostavate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad.  Vähendati väärismetalltoodete valdkonda reguleerivaid nõudeid ettevõtjatele ning arendati (jätkuvalt töös) ettevõtjate vajadustele vastavat e-teenust (nimemärgise registreerimine). Selleks ajakohastati väärismetalltoodete seaduse nõudeid ning esitati vastav eelnõu Vabariigi Valitsusele menetlemiseks.  Elektrivaldkonnas tagati kahelt paralleelselt süsteemilt kutsesüsteemile üleminek, et tagada kõrge ja kvaliteetne elektritööde tase. 2031. aasta 1. jaanuariks peavad kõikidel elektrivaldkonnas elektri- või käidutöid tegevatel isikutel olema kutsetunnistused.  Suures mahus liiguti edasi Eesti ettevõtete ja kodanike piiriülese tegutsemise hõlbustamiseks eelduste loomisega. 2023. aastal viidi läbi mitmed piiriüleste avalike teenuste liikumise hõlbustamise mehhanismi ehk EL ühtse digivärava (SDG) rakendamiseks vajalikud arendustegevused. Lisaks on ette valmistatud SDGks vajalikud õigusmuudatused.  Toetati ettevõtjate halduskoormuse vähendamist. Selleks töötati välja halduskoormuse definitsioon ja juhend mõjuhindamiste jaoks.  Aruandluskoormuse vähendamiseks on loodud 22 asutusest koosnev juhtrühm, kes koostöös tegutsevad aruandluskohustuse analüüsi ja ühtlustamisega, et jõuda laialdasemalt ühekordse andmete küsimise printsiibi täitmiseni.  Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeetme kaudu avati tegevused andmepõhise aruandluse lahendustele prototüüpide loomiseks ja avaliku sektoriga koostöös katsetamiseks ning e-arvete laialdasemaks kasutusele võtuks läbi äritarkvara arenduse toetuse.  Tagati tarbijate huvide kaitse vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisel. Esitati Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad seoses Euroopa Komisjoni vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisega ja kaitseti neid seisukohti Euroopa Liidu aruteludes.  Alustati ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmise protsessiga. Selleks koostati tarbijakaitse seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus ning analüüsiti turuosalistelt ja puudutatud ministeeriumitelt saadud tagasisidet.  Jätkati Turismistrateegia 2022-2025 elluviimist, et tutvustada Eestit kui atraktiivset turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning suurendada sektori kohanemisvõimet. Valmis 2022. a turismistrateegia elluviimise seirearuanne, mille kohaselt on jätkuv väljakutse neli aastat kestnud välis- ja siseturistide proportsiooni muutus välisturistide kahjuks. Seda näitab ka turismiteenuste vähenemine Eesti teenuste ekspordis, turismi sesoonsus ja vähene regionaalsus, hariduse ja oskuste mittevastavus ettevõtjate vajadustele, oskustöötajate puudus, kuigi olulist ajutist leevendust on pakkunud Ukraina põgenikud, multifunktsionaalse konverentsikeskuse osas jätkub segadus ning paljud andmeallikad pole kiirelt kättesaadavad.  Turisminõukojas kinnitati VVTP eesmärgi täitmiseks turismi pika vaate 2035 väljatöötamise aja- ja tegevuskava ning alustati selle väljatöötamist koostöös turismisektori ja seotud osapooltega.  Lõpetati edukalt ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 perioodi elluviimine. Eesti turismi arendus- ja turundustegevusi toetati lõppenud perioodil kokku ligi 90 miljoni EL ja Eesti riigi vahenditega. Korraldati arvukalt võrgustikuüritusi, koolitusi, seminare, konverentse, infopäevi, arenguprogramme, meistriklasse ja õppereise. Teostati mitmeid uuringuid ja analüüse, nt festivalide, uuring, diginomaadide, sihtturgude elanikkonna, konverentsiturismi, mobiilpositsioneerimise uuring jt. Korraldati kontaktüritusi, tootetutvustusreise, pressireise ja nii B2B kui B2C turunduskampaaniaid, korraldati ja osaleti messidel, tehti sotsiaalmeedia jm digiturundust. Koostöös kommunikatsioonipartneritega ilmus arvukalt pressiteateid ja meediakajastusi. Ettevõtjate ja sihtkohtade kasutuses oli terve perioodi vältel VisitEstonia 6  turismiinfosüsteem seitsmes keeles ning ReviewPro online jalajälje mõõtmise tööriist. Peamiste tulemustena saab välja tuua ettevõtjate ja sihtkohtade teadlikkuse kasvu, ülemineku 40-lt killustunud organisatsioonilt seitsme võimeka sihtkoha juhtimisorganisatsiooni (DMO) mudelile, loodus-, kultuuri- ja toiduturismi teemastrateegiad, tegevuskavad ja koostöövõrgustikud, roheliste sihtkohtade (Green Destinations) võrgustik ja tunnustused, Rohelise võtme (Green Key) märgise levik turismiettevõtetes. Kokku osales arendustegevustes ca 2000 turismiettevõtjat ning nende rahulolu teenustega oli viiepallisüsteemis üle 4,5. VisitEstonia veebilehte külastas üle 15 miljoni külastaja. Turundustegevusi tehti kokku ligi 2000 ning meediakajastusi ilmus Eesti kohta ligi 8000. REACT-EU meetmetest valmis üle 70 uut kvaliteetset tootearendusprojekti ning “Turismi kesksete digilahenduste toetuse" raames sai 7 projekti kokku 2 miljonit eurot, et arendada ja juurutada uusi keskseid tarkvaratooteid Eesti turismiteenuste pakkujatele.  Turismi ettevõtluskeskkonna panustati Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 meetmetest ja riigieelarvest nii toetusmeetmete välja töötamise kui ka regulatiivse keskkonna arendamise ja andmeanalüüsi kaudu. Töötati välja ja kinnitati rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri, suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomise programmid ning turismisektori digitaliseerimise eesmärgil tarkvaradega liitumis- ja liidestamistoetus. Lisaks kaardistati turismile sobivad toetusmeetmed ja seisti laiemalt teenussektori abikõlblikkuse eest erinevates teiste ministeeriumite toetusmeetmete väljatöötamisprotsessides. EL lühiajaliste üüriteenuste määrus vastab meie VV seisukohtadele. Tänu nende tegevuste ja välja töötatud meetmete elluviimisele EIS-i poolt on turismisektori konkurentsivõimet tugevdatud ja saavutatud 2023. a järgmised tulemused: o Eesti restoranide arv kasvas Michelini tunnustussüsteemis (34 restorani); o Eesti oli 2023. aastal kestliku turismi edetabelis (Sustainable Travel Index) maailmas neljandal kohal; o Tallinn oli Euroopa roheline pealinn; o Sauna-aasta oli nii edukas, et tegevustega jätkatakse ka tulevikus; o Platvorm Kongres Magazine valis Tallinna 2023. a Euroopa parimaks konverentsisihtkohaks; o Eesti on soovitatud reisisihtkohana 2024 edetabelites (Lonely Planet, Wanderlust, National Geographic, CNN jne); o Rahvusvaheline lennujaamade ühendus ACI World valis kuuendat korda Tallinna lennujaama parimate lennujaamade sekka 2-5 miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias. 2. Siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik  2023. aastal jõudsid ettevõtjateni järgmised ärisündmusteenuse ja kesksete komponentide esmased versioonid: pääsuhalduse ja postkasti keskne komponent, ettevõtja andmekardi lahendus ning ettevõtete finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste sündmusteenus. Programmiperioodil püstitatud eesmärkide edendamist raskendavad aga mitmed suuremat tähelepanu vajavad väljakutsed:  Eesti võimekus toetada majanduse ja konkurentsivõime kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid ning suurtehinguid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate investeeringuid suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute elluviimisse (sh ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste 7  eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) rahastamisvahendite pakkumise võimekust ning lihtsustada riigiasutuste koostöös suurinvesteeringute elluviimisega seotud menetlustoiminguid (eeskätt eri planeeringud ja load).  Ekspordi, investeeringute mahtude suurendamiseks on oluline võimendada majandus- ja äridiplomaatia elluviimist. Selleks tuleb suurendada ja ajakohastada tuge kõrgemat lisandväärtust loovatele Eesti eksportööridele, luua eelisarendatavatele fookusvaldkondadele tegevuskava strateegiliselt oluliste investeeringute kaasamiseks ja eksporditehingute soodustamiseks, ning planeerida ja leppida kokku eesmärgid ning tegevused Ukraina ülesehituse kontekstis.  Turismiteenuste ekspordi suurendamiseks on oluline Eesti Covid-19 pandeemiaeelsete peamiste turismisihtkohtade nõudluse taastamine.  Turismivaldkonna jätkuvaks väljakutseks on hooajalisuse vähendamine, kuna kevad-, sügis- ja talvekuude osatähtsus ei ole kasvanud. Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks, tekitada tihedad strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega.  Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses ulatuses ühte digiväravasse. Info ja teenuste kvaliteet digiväravas sõltub asutuste kaasumisest ja ühisest koostööst teenused ja info proaktiivselt ja mugavalt ettevõtjateni viia just siis, kui neid vajatakse.  Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve.  Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. Asustuste ülese aruandluse ühtlustamine on äärmiselt vajalik ja ühekordne, kuid aeganõudev protsess ning vajab iga ettevõtjatele aruandluskohustust seadva asutuse aktiivset kaasumist.  Tööjõu oskused ja kättesaadavus peavad paremini vastama tööturu vajadustele. Selleks tuleb ühtaegu tegeleda nii tööjõu kompetentside, tööregulatsiooni kui rändepoliitikaga. 4. Olulised tegevused Olulised tegevused 2025 – 2028 eesmärkide täitmiseks:  Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt e-residentsuse programmi, välistalentide kaasamiseks, turismi arendamiseks ning välisinvesteeringute meelitamiseks kavandatud vahendid. Eelarvet vähendatakse eelkõige tegevustega seotud majandamis- ja tööjõukulude tõhustamise kaudu.  Käivitatakse suuremahuliste investeeringute toetusmeede kogumahus 160 miljonit eurot perioodile 2025–2028, millest saab finantseerida minimaalselt 8 potentsiaalset investeeringut. Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis. Toetusmeetme rakendamiseks vajalikud vahendid on 8  kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservis 2025 aastal 20 miljonit eurot ning alates 2026 aastast 40 miljonit eurot aastas.  Toetatakse Eesti turismisektori kriisijärgset taaskäivitumist Eesti kui tuntud reisisihina ning turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamise toetusmeetme kaudu; erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist ning turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks;  Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks;  Toetatakse kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustatakse kapitalile ligipääsu (regionaallaen);  Jätkatakse eksportööride toetamisega, tõhustades äridiplomaatia tegevusi ja riigiasutuste koostööd. Loome uue ekspordi kasvatamise toetuse esindusorganisatsioonidele.  Kujundatakse ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate ning tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning komisjoni usaldusväärsus suureneks;  Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetatakse ausat konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul.  Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks luuakse Eesti katselaboritele ja inspekteerimisasutustele võimalus pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud vastavushindamise teenust ning arendatakse ja hoitakse Eesti mõõteetalone ettevõtjate vajadustele vastava mõõteteenuse pakkumiseks;  Arendatakse piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel pakutavaid avalikke teenuseid, et soodustada ja hõlbustada Euroopa Liidu siseturul äritegevust ja kodanike liikumist.  Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendatakse 2026. aastaks uuendatud eesti.ee portaali ettevõtja digivärava, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke teenuseid, lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötatakse välja kümme „ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavat haldusalade ülest proaktiivset või sündmusteenust, sh nt ettevõtte alustamiseks; riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks, finantseerimisvõimaluste leidmiseks;  Jätkatakse tingimuste loomisega reaalajamajandusele üleminekuks. Selle eesmärk on muuta ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Üleminekuks toetatakse ettevõtjate äriprotsesside ja aruandluskohustuste automatiseerimist, luues eeldused reaalajas toimuvaks andmevahetuseks;  Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks töötavad üle 22 asutuse üheskoos ligi 400 aruande analüüsi ja andmete ühtlustamisega, et laialdasemalt rakendada andmete ühekordse küsimise printsiipi. Töö protsessi käigus vaatavad asutused üle oma andmevajaduse, kaotavad ajale jalgu jäänud kohustused, kaardistavad ja ühtlustavad dubleeritud andmete küsimised asutuse üleselt ning taaskasutavad andmeid, mida teised asutused juba küsivad.  Hõlbustatakse äritegevust regulatsioonidest tulenevate nõuete ajakohastamise ja selgemaks muutmisega. Selleks ajakohastatakse seadusandlust, sh reklaamivaldkonna ja alkoholi jaemüügi nõudeid.  Kaasatakse teadmusmahukaid välisinvesteeringuid. Strateegiliselt olulistesse majandus- sektoritesse tehtavate välisinvesteeringute kaasamiseks lihtsustakse riigiasutuste koostöös eri menetlustoiminguid (planeeringute kinnitamine ja lubade väljastamine), tagatakse selgemad ja suunatumad väärtuspakkumised ning tegevused välisturgudel, ning hinnatakse muuhulgas 9  investeeringute usaldusväärsust tagamaks investeeringute läbipaistvuse ning soodsa mõju Eesti majanduskeskkonnale.  Töötatakse välja turismi pikk vaade aastani 2035, et seada teadmuspõhised eesmärgi läbi turismi kui horisontaalse sektori analüüsi ja kaasamise.  Riigi toimimiseks hädaolukorras tagatakse olulise tegevusvaru olemasolu ja hoolitsetakse varude kasutuselevõtu valmiduse ning varuga seotud majandussektorite toimepidevust eest.  Tagatakse transpordisektoris õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine ning ohutusalaste soovituste tegemine.  Regionaalsete investeeringute soodustamiseks suurendatakse olulisemate regionaalsete osapoolte koostöö süsteemsust ja kvaliteeti konkreetse suurinvesteeringute maandamiseks ning toetatakse õiglase ülemineku fondi investeeringutoetuste (sh piloottehaste arendamiseks) tõhusamat rakendamist. 5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Programmil on üks meede, mille all on kavandatud kolm programmi tegevust. Programmi meede 1: Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine Meetme eesmärk on: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Meetmesse koondatud tegevustega soodustakse ettevõtluse arendamist, sh ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamist; ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edenemist, sh tööstus- ja turismisektori toetamist ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne. Tegevuste kirjeldus: Programmi tegevus sisaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamise ning ettevõtluse soodustamise ja toetamise teenuseid, samuti ettevõtluspoliitikaga seotud TTJA teenuseid, mis aitavad tagada ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna õigusruumi. Lisaks hõlmab programmi tegevus AS Eesti Varude Keskuse teenust riigi tegevusvarude tagamiseks. Luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh eraldi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel. Soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist. Viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist. Rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist. 10 Toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest juhtimispraktikatest lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 9,4 miljonit eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi vahenditest. Vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone (ettevõtluse parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused ühes keskses digiväravas. Tõhustatakse tootmishoonete rajamiseks vajalikke menetlustoiminguid ehk käivitatakse nö investeeringute roheline koridor. Vähendatakse ettevõtjate aruandluskoormust ning toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks. Soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus). Tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi. Arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik. Tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus. Tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja metroloogia) süsteemi toimivus. Tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust; Korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. Tegevuste kirjeldus: Programmi tegevuses keskendutakse erinevatele teenustele, mis toetavad ettevõtete eksporti ja sisenemist uutele turgudele ning tööstussektori ja turismisektori arengut. Vastavaid poliitikaid kujundab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning suur osa teenustest viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Põhilise osa tegevuse eelarvest moodustavad ettevõtete ekspordi, tööstussektori ja turismisektori toetused. Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist läbi ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste ning teenuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised, kasvuprogrammid, koolitused, ühisstendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm) kogumahus 60 miljonit eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi vahenditest. Käivitatakse ekspordi kasvatamise toetuse esindusorganisatsioonidele. Arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest koostööd nii valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside juurutamiseks kui ühiste Tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused). Analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse toetamiseks ning selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide tekitamiseks. 11 Toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates. Toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja seistakse Eesti huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes, nt pakettreiside direktiivi muudatus, lühiajalise majutuse üüriteenuste algatus. Perioodil 2021–2027 toetatakse SF vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga (sh 7 miljonit eurot riiklik kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning tootearendusel ja kompetentside kasvul. Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil mahus 153 miljonit eurot. Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Tegevuste kirjeldus: Programmi tegevus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning kapitalile ligipääsu parandamise ja võimaldamisega, samuti välisinvesteeringute meelitamisega ning nende usaldusväärsuse tagamisega seotud kahte teenust. Teenuste eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kuid mitmeid teenuseid viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Käivitatakse suuremahuliste investeeringute toetusmeede. Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis. Soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas. Kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sh tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste suurinvesteeringute süsteemsemaks kaasamiseks. Arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust suurinvesteeringute ja –tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu tegevusi menetlustoimingute lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning tagatakse süsteemsem ja personaliseeritum lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele suurinvestoritele välisturgudel. Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali- instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund. Programmi tegevus 1.4. Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav. Tegevuste kirjeldus: Tegemist on uue programmi tegevusega. Sellesse on koondatud ehituse, transpordi ja digiühiskonna eeskätt lubade andmist ja järelevalvet puudutavad TTJA teenused, mille poliitikat kujundatakse muudes 12 valitsemisalades. Lisaks hõlmab tegevus ohutusjuurdluse keskuse (OJK, MKMi struktuuriüksus) teenust, et välja selgitada transpordisektoris toimunud õnnetuste ja intsidentide põhjused. TTJA teenustega tagatakse infrastruktuuri ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus. Tagatakse turuosalistele võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel, kõrge tase vedurijuhtide väljaõppes ning raudteesektori ettevõtete tegevuse vastamine kehtivatele nõuetele ja standartidele vastavate tegevusõiguste ja lubade väljastamisega. Teostatakse järelevalvet raudteeliikluse ja -veo korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas nõuete täitmise üle. Väljastatakse tegevuslube ja määratakse tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamisel ja Rail Baltic trassi rajamisel. Samuti teostatakse järelevalvet ehitusvaldkonnas, tagamaks ehitiste ohutust, ligipääsetavust ja energiatõhusust. Küberturvalisuse tagamiseks antakse tegutsemisõigusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete- teenuste sertifitseerijatele ning teostatakse nende üle järelevalvet. Kontrollitakse digiligipääsetavust avaliku sektori veebides ja äppides ning erasektori teenustes. Väljastatakse lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks. Sideregulaatorina on TTJA ülesanne analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele vajadusel kehtestatakse kohustusi sideturgudel konkurentsi tagamiseks. Lisaks võimaldatakse kaasaegset ja piisavat sagedus- ja numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele. Samuti teostatakse järelevalvet digiühiskonnas, et kindlustada kiire interneti rajamine, elektroonilise side teenuste usaldusväärsus, raadiosageduste korrektse kasutamine, sideteenuste toimepidevus ja meediateenuste turvalisus. Ohutusjuurdluse keskuses korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. Tabel 3. Ettevõtluskeskkonna programmi meede, programmi tegevused ja nende mõõdikud Algtase Sihttase Planeerimistasandid ja nende mõõdikud 2023* 2025 2026 2027 2028 Eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema Programm lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades Eesti positsioon Doing Business indeksis 18. (koht edetabelis)** - - - - (2020) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 29,5 31 32 33 34 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 62,4 kohta EL-27 keskmisest (%) 62,5 62,95 63,4 64 (2022) Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine Meede 1 Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse 25. 20. 19. 18. 17 efektiivsus“3 Allikas: IMD konkurentsivõime raport 3 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 13  Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris 13. 11. 10. 9. NA (Eesti koht DESI indeksis) (2022) Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)4 Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis) 61 - - - - Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste (2020) tulemustabel*** Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot 1256 1500 1550 1600 1650 (kolme aasta keskmisena) (2022) Allikas: Äriregister Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime 20. 22 20 18 16 indeks (GTCI raport) Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini -6% > +0,1% > +0,1% > +0,1% > +0,1% kui Euroopas keskmiselt, %**** Kasv oli aeglasem Kasv on Kasv on Kasv on Kasv on (EL +1,6% kiirem kiirem kiirem kiirem Allikas: Eurostat Eesti -4,4%) Turismiteenuste eksport (mld eurot) 1,7 2,4 2,6 3 3,3 Allikas: Statistikaamet Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 98,4 115 120 125 130 Allikas: Statistikaamet Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevus 1.3. Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, 4 3,5 3,7 4,4 5 lühiaajastatistika mld eurot) Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 3,6 4,5 5 5,5 6 Allikas: Eesti Pank5 Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Programmi tegevus 1.4. Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav Eesti kodumajapidamiste osakaal, millistel on võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga, mis 65% 70% 73% 80% 88% tagab 1 Gbit/s kiiruse Allikas: TTJA Viimase viie aasta keskmine raudteel hukkunute ja vigastatute arv rongiga läbitud 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 miljoni km kohta***** Allikas: TTJA * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. ***Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. ****Võrreldakse Eesti ekspordihinna muutust Euroopa keskmise muutusega ning näidatakse erinevust. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6%. Sihttase on positiivne arv (+0,1%), 0 ja negatiivsed väärtused tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. *****Mõõdiku ühik on miljonit rongkilomeetrit. Rongkilomeeter on defineeritud majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruses nr 836. 4 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938 5 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/111082023007?leiaKehtiv 14  6. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostavad MKM-i ettevõtluse ja digimajanduse valdkonnad koostöös. Programmi elluviimise eest vastutab majandus- ja tööstusminister. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist, sh saadeti teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse 2023. aasta tulemusaruanne arvamuse avaldamiseks ka teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonidele7. Programmi seiratakse vähemalt kord aastas, mil toimub jooksev andmete ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna tulemusaruande koosseisus. Nii erinevate perioodide programmid kui tulemusaruanded on leitavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8. Valitsemisalast on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus, MTÜ Eesti standardimis- ja akrediteerimiskeskus, AS metrosert ning alates 2024. aastast lisaks AS eesti varude keskus ja MKMi struktuuriüksusena transpordi ohutusjuurdluse ülesannet täitev ohutusjuurdluse keskus. Programm on seotud erinevate tulemusvaldkondadega eeskätt läbi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti teenuste. Üldistavalt on eeskätt tegemist lubade andmise ja järelevalve teenustega, mis enne ministeeriumite ümberkorraldusi 2023. ja 2024. aastal ka vastavates programmides asusid. Erinevatesse tulemusvaldkondadesse panustab lisaks AS eesti varude keskuse teenus, millega tagatakse hädaolukorra lahendamiseks või ennetamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude, taristu olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest. Tabel 4. Ettevõtluskeskkonna programmi rakenduslike teenuste seosed teiste tulemusvaldkondade ja programmidega, kus kujundatakse vastava valdkonna poliitikat. Programmi Seotud Seotud programm Teenuste üldist rakenduslikud tulemusvaldkond poliitikat kujundav teenused (vt lisa 1) ministeerium Teenused 4.1. kuni 4.7. Digiühiskond Digiühiskonna Justiitsministeerium programm Teenused 4.8. kuni Elukeskkond, liikuvus ja Transpordi ja liikuvuse Kliimaministeerium 4.11. merendus programm Teenused 4.12. kuni Elukeskkond, liikuvus ja Elukeskkonna ja Kliimaministeerium 4.13. merendus ringmajanduse programm 7 Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 108 „Teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise kord ja töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/902696?leiaKehtiv 8 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 15 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne 1.1. Ettevõtluskeskkonna Luua toetav keskkond ettevõtlusega Luua toetav keskkond ettevõtlusega alustamiseks MKM arendamise ja ettevõtlikkuse alustamiseks soodustamine 1.2. Ettevõtluse arendamise Toetada ettevõtlusega alustamist (EIS) Teenus hõlmab ettevõtlusega alustamise toetust ja MKM toetamine ettevõtlusteadlikkusega seotud teenuseid (juhtimiskvaliteet, digitaliseerimine, kestlik areng jm) 1.3. Targa ettevõtlus- ja Kujundada atraktiivne ja usaldusväärne Teenus hõlmab tarbijakaitse, tooteohutuse, metroloogia, MKM tarbimiskeskkonna ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond. standardimise, akrediteerimise, ettevõtjate halduskoormuse kujundamine vähendamise, ettevõtja digivärava arendamise, kaupade ja teenuste vaba liikumise ning väliskaubanduse valdkondade poliitikakujunduse abil usaldusväärse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna kujundamist. 1.4. Tarbijate nõustamine ja Tarbijate nõustamine on kiire, selge ja Tarbijate ja ettevõtjate kirjalik ja suuline nõustamine tarbijaõigusi TTJA kohtuväline vaidluste asjatundlik ning tarbijavaidluste puudutavates küsimustes ning tarbija ja kaupleja vaheliste lepingust lahendamine lahendamine on tõhus ja usaldusväärne tulenevate tarbijavaidluste lahendamine poolte lepitamise, kompromissi või tarbijavaidluste komisjoni otsusega. 1.5. Ettevõtluse valdkonna Tegevuslubade menetlus on kiire ja Tegevuslubade väljastamisega tagatakse, et ohtlike protsesside, TTJA tegevusõiguse andmine õiglane seadmete, paigaldiste ning toodete ja teenuste ohutusnõuded on täidetud ning riskid minimeeritud. Sellega kaitseme inimeste elu ja heaolu. 1.6. Ettevõtluse valdkonna Menetlused on õiguspärased ja Ettevõtluse valdkonna järelevalve tagab ettevõtete tegutsemise TTJA järelevalve põhjendatud vastavuse kehtivatele õigusaktidele, millega loome turuosalistele võrdsed tegevustingimused. Seeläbi kaitseme tarbijate õigusi  kaubanduse, toodete ja teenuste ohutuse, turismiteenuste ning muudes ettevõtlusega seotud valdkondades. 1.7. Kvalifitseeritud tööjõudu Kujundada kvalifitseeritud tööjõu Teenuse eesmärk on tööandjate vajadustest lähtuva talendi- ja MKM tagav poliitikakujundus olemasolu toetavaid poliitikaid hariduspoliitika kujundamises osalemine 1.8. Kvalifitseeritud tööjõu Toetada välisspetsialistide värbamist ja Talendipoliitika rakendamine MKM kättesaadavuse ja välismaalaste Eestis ettevõtlusega rahvusvaheliste ettevõtete alustamist (EIS) Eestisse asumise soodustamine 1.15. Riigi tegevusvarude Riigi tegevusvarud tagavad Eesti elanike AS Eesti Varude Keskus vastutab hädaolukorra lahendamiseks või MKM moodustamine, haldamine ning hakkamasaamise hädaolukordades ennetamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja kasutuselevõtmise elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude, taristu korraldamine olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest. Programmi tegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt 2.1. Uutele turgudele sisenemist Kujundada ekspordi arenguid toetavaid Teenus hõlmab tegevusi nagu eksportivate ettevõtete arvu kasvuks, MKM soodustav ja keskkonda arendav poliitikaid uutele turgudele sisenemise oskuste parendamiseks, ettevõtjate poliitikakujundus eksporditegevuse hoogustamiseks ja ekspordikoostöö soodustamiseks toetusmeetmete, tegevuskavad ja regulatsioonide ettevalmistamine 2.2. Ettevõtete ekspordi Toetada ettevõtjate välisturgudele Teenus hõlmab eksporti toetavate teenuste rakendamist EISi poolt MKM toetamine laienemist (EIS) 2.3. Tööstussektorit edendav Kujundada tööstussektorit toetavaid Teenus seisneb tööstussektori arengu toetuseks toetusmeetmete, MKM poliitikakujundus poliitikaid tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (tööstussektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL tööstussektori poliitikakujunduses 2.4. Tööstussektori edendamise Toetada tööstussektori arengut (EIS) Teenus hõlmab tööstussektorile teenuste osutamist EISi poolt MKM toetamine 1 2.5. Turismisektorit edendav Kujundada turismisektorit toetavad Teenus seisneb turismisektori arengu toetuseks toetusmeetmete, MKM poliitikakujundus poliitikad tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (sektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL sektori poliitikakujunduses 2.6. Turismisektori edendamise Toetada turismisektori arengut (EIS) Turismisektori toetamine ja Eesti kui reisi sihtkoha tuntuse MKM toetamine suurendamine EISi kaudu Programmi tegevus 3: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile 3.1. Kapitali kättesaadavuse Kujundada kapitali kättesaadavust ja Teenus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja MKM ning välisinvesteeringute investeeringute Eestis maandumist investeerimisfondide ning kapitalile ligipääsu parandamisega ja kaasamise ja usaldusväärsuse toetavaid poliitikaid võimaldamisega seotud poliitikakujundust soodustamine 3.2. Kapitali kättesaadavuse Toetada kapitali kättesaadavust EIS pakub paindlikke kapitalitooteid turutõrke leevendamiseks MKM soodustamise ja turutõrgete leevendamiseks (EIS) välisinvesteeringute kaasamise toetamine Programmi tegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav 4.1. Digilahenduste TTJA ülesandeks on kontrollida Digilahenduste ligipääsetavus tagab võrdsed võimalused avaliku TTJA ligipääsetavuse järelevalve digiligipääsetavust avaliku sektori sektori veebilehekülgede ja rakenduste kasutamisel, sõltumata veebides ja äppides ning erasektori vanusest, tervislikust seisundist või erivajadusest. teenustes. Erasektori teenuste ligipääsetavuse arendamine e-kaubanduse, elektroonilise side, finants ja transpordi valdkonnas. 4.2. Küberturbe EL sertifitseerimiskava nõuetele vastavad Tagamaks Eesti küberruumi turvalisust ja usaldusväärsust, anname TTJA sertifitseerimine turvalised teenused on tagatud tegutsemisõiguse Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia toodete- teenuste sertifitseerijatele ja teeme sertifitseeritud toodete-teenuste turujärelevalvet. 2 4.3. Digiühiskonna tegevus- ja Turuvajadustele vastav ja kvaliteetne Väljastame lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste TTJA kasutusõiguse andmine teenus on tagatud kasutamiseks. Tagame turvalise inforuumi ja sujuva sideteenuste pakkumise, toetades seeläbi kaasaegse digiühiskonna arengut ja toimimist. 4.5. Elektroonilise side TTJA ülesanne on vastavalt ESS-le Seisame hea selle eest, et konkurents sideturul toimiks. Toimiv TTJA tururegulatsioon analüüsida sideteenuste hulgiturge ja konkurents sideturul aitab kaasa sellele, et Eesti sideteenus oleks vajadusel määrata turul märkimisväärse kõigi jaoks kvaliteetne ja taskukohane. turujõuga ettevõtja (MTE). Sellele ettevõtjale saab kehtestada kohustusi (hinna, mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, juurdepääsu), et tagada turgudel konkurents ja seeläbi lõppkasutajale kvaliteetse ja taskukohase sideteenuse osutamine. 4.6. Raadiosageduste ja Eesti vajadused on tagatud numeratsiooni Võimaldame kaasaegset ja piisavat sagedus- ja TTJA numeratsiooni pikaajaline kasutamiseks pikas perspektiivis numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka planeerimine raadiosageduste kasutajatele ja kaitseme Eesti huve maailmas, et elektrooniline side Eestis areneks. 4.7. Digiühiskonna järelevalve Kvaliteetsed teenused on tagatud Digiühiskonna järelevalve kindlustab kiire interneti rajamise, TTJA elektroonilise side teenuste usaldusväärsuse, raadiosageduste korrektse kasutamise, sideteenuste toimepidevuse ja meediateenuste turvalisuse, kaitstes tarbijaid ja tagades inforuumi julgeoleku. 4.8. Raudtee tururegulatsioon Raudtee jätkusuutliku majandamise Tagame, et kõikidel turuosalistel on võrdsed alused raudteetaristu TTJA tagamine kasutamisel 4.9. Raudteevaldkonna Tagada seadusega ülesandeks seatud Teostame järelevalvet nõuete täitmise üle raudteeliikluse ja -veo TTJA järelevalve valdkondade üle õiguspärane, korrektne, korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas ning seisame ühetaoline ja sõltumatu järelevalve hea selle eest, et vedurijuhtide väljaõpe oleks Eestis kõrgel tasemel. teostamine 3 4.10. Raudteevaldkonna Raudteeliikluse ohutuse tagamine Raudteel liikumine peab olema alati ohutu! Selleks tagame, et TTJA tegevusõiguse andmine raudteesektori ettevõtete tegevus vastab kehtivatele nõuetele ja standarditele. Väljastame raudteevaldkonna lube, tunnistusi ning sertifikaate. 4.11. Transpordi ohutusjuurdlus Õnnetuste ja intsidentide põhjuste Eesmärk on raudteel, lennunduses ja merenduses toimunud raskete MKM väljaselgitamine transpordisektoris ning õnnetuste põhjuste uurimine, eesmärgiga analoogsete õnnetuste ohutusalaste soovituste tegemine vältimine tulevikus. Väljund on ohutuse alaste soovituste andmine. 4.12. Ehitusvaldkonna Järelevalve raudteerajatise, survetorustiku Seisame hea selle eest, et ehitised oleksid ohutud, ligipääsetavad ja TTJA järelevalve ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, energiatõhusad ning ehitusvaldkonnas tegutseksid pädevad isikud. lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse üle 4.13. Ehitusvaldkonna Õigused on antud ehitusohutuse Väljastame tegevuslube ja määrame tingimusi riigi eriplaneeringuga TTJA tegevusõiguse andmine tagamiseks ehitistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamine ning Rail Baltic trassi rajamine. Tunnustame välisriigi kutseid raudtee-ehituse, hoonete ehituse, energiatõhususe valdkonnas ning kooskõlastame raudtee kaitsevööndis tegutsemist. 4 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Turismisektori edendamise toetamine -19 582 167 -20 912 078 -19 399 117 -20 084 322 Turismisektorit edendav poliitikakujundus -895 624 -840 882 -782 210 -781 853 Tööstussektori edendamise toetamine -54 704 418 -50 666 079 -35 404 475 -45 746 822 Tööstussektorit edendav poliitikakujundus -280 057 -263 096 -246 390 -245 950 Ettevõtete ekspordi toetamine -11 079 976 -13 019 481 -13 002 879 -13 002 370 Uutele turgudele sisenemist soodustav ja -236 182 -223 860 -208 411 -207 941 keskkonda arendav poliitikakujundus Programmi tegevus 2: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja -7 822 611 -7 669 806 -8 420 317 -8 419 808 välisinvesteeringute kaasamise toetamine Kapitali kättesaadavuse ning välisinvesteeringute -218 492 -206 144 -190 688 -190 218 kaasamise ja usaldusväärsuse soodustamine Programmi tegevus 3: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Riigi tegevusvarude moodustamine, haldamine -5 188 992 -5 698 601 -5 563 760 -5 563 251 ning kasutuselevõtmise korraldamine Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujundus -176 072 -166 903 -152 308 -151 817 Ettevõtluse valdkonna järelevalve -2 150 001 -2 118 177 -2 074 549 -2 074 549 Ettevõtluse valdkonna tegevusõiguse andmine -346 270 -344 697 -337 614 -337 614 Tarbijate nõustamine ja kohtuväline vaidluste -1 601 692 -1 593 443 -1 563 325 -1 563 325 lahendamine Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna -9 114 792 -1 256 180 -1 220 293 -1 220 050 kujundamine Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse ja -13 008 629 -12 508 101 -12 224 274 -12 223 765 rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse asumise soodustamine Ettevõtluse arendamise toetamine -16 994 992 -13 638 289 -7 389 558 -7 540 194 Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse -236 025 -222 363 -206 551 -206 089 soodustamine Programmi tegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Digiühiskonna järelevalve -1 526 909 -1 392 194 -1 300 928 -1 205 018 Elektroonilise side tururegulatsioon -190 590 -189 356 -185 366 -185 366 Digiühiskonna tegevus – ja kasutusõiguse andmine -328 476 -326 522 -319 643 -319 643 Küberturbe sertifitseerimine -91 975 -91 553 -89 952 -89 952 Digilahenduste ligipääsetavuse järelevalve -247 812 -246 821 -243 403 -243 403 Ehitusvaldkonna tegevusõiguse andmine -1 423 181 -657 013 -509 600 -509 600 Ehitusvaldkonna järelevalve -290 713 -289 078 -283 110 -283 110 Transpordi ohutusjuurdlus -459 262 -417 004 -342 239 -341 730 Raudteevaldkonna tegevusõiguse andmine -271 805 -270 372 -264 742 -264 742 Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline -507 491 -505 321 -496 774 -496 774 planeerimine Raudteevaldkonna järelevalve -222 131 -220 883 -216 362 -216 362 Raudtee tururegulatsioon -38 041 -37 928 -37 170 -37 170