Teema: SOM tagasiside - Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu
From: Reet Kodu - SOM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Thursday, January 16, 2025 10:25 AM
To: Stella Vogt - MKM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõust
Tere!
MKM saatis meile kooskõlastamiseks meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Meil eelnõu kohta märkusi ei ole, aga saadan mitteametlikuna ühe valdkonnast tulnud tähelepaneku ja enda pigem küsimuse + täpsustava küsimuse määruste kohta.
I teema
Seaduse mõjud (lk 11).
1. muudatus: laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb laevapere haige või vigastatud liige toimetada ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde, kui teda ei ole võimalik laeval ravida või see võib seada ohtu teiste laeval olevate isikute elu või tervise. Muudatusega täpsustatakse, et ravile toimetamine peab toimuma viivitamata.
Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade laevapere liikmed
Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere
12 liiget. Statistikaameti andmetel töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, asjaomases valdkonnas seega kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 16,5% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt nii arstiabi vajavate kui ka teiste laevapere liikmete tervist ning füüsilist ja vaimset heaolu. Viivitamatu arstiabi tagamine soodustab laevapere raskelt haigestunud või vigastatud liikme ravi alustamist õigel ajal, mis sõltuvalt haigusest või vigastusest võib oluliselt mõjutada hilisemat taastumis- ja paranemisprotsessi. Nakkushaiguste puhul väheneb kiiresti ka võimalik oht teiste laevapere liikmete elule ja tervisele. Võib eeldada, et ka seni ei ole laevapere haigestunud liikme ravile toimetamisega asjatult viivitatud, mistõttu on avalduva mõju ulatus pigem väike. Puuduvad andmed, kui sagedasti tuleb ette olukordi, mil laevapere liige on haigestunud niivõrd raskelt, et teda ei ole võimalik laevas ravida, mistõttu on vaja ta toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde, kuid kuna tegu on pigem ebaregulaarsete olukordadega, on avalduva mõju sagedus väike.
* Eelnõu muudatus räägib viivitamatust ravile saatmisest, mitte arstiabi tagamisest. Minu hinnangul ei saa siin öelda, et läbi muudatuse tagatakse viivitamatu arstiabi, sest see ei ole kapteni ülesanne. Jah, mõistan, et siin taga ilmselt mõeldakse seda, et kui laevapere liige saadetakse ära tervishoiuteenust saama, siis ta ilmselt seda ka kohe saab aga leian, et seda saab sõnastada ka pehmemalt: „Viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamine soodustab….“
* Ehk on võimalik seletuskirja viidatud osas korrigeerida?
II teema
See puudutab kooskõlastustabelis olevat määruse muudatust.
SK lisas 3 on muudatus: Tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määruse nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“ § 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lõikes 1 sätestatud laeva puhul on tegemist kalalaevaga, peab laeva tervishoiuruum olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.“ Dir 2017/159 II lisa p 62 II lause on muudatuse põhjuseks.
* Küsimused:
1. kas see on ok, et määruses ei täpsustata kalalaeva pikkust? Direktiivi 2017/159 II lisa punktis 62 on viide „ja 45 meetri pikkustel ja pikematel kalalaevadel“? Et ega me rangemaid nõudeid ei kehtesta, kui direktiiv ette näeb?
2. miks on kavandatud nõue, et tervishoiuruum peab olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana, ainult kalalaevadele? Kas see määruses imelik ei näe välja? Kas kõik tervishoiuruumid ei pea olema nõuetekohaselt sisustatud ja ei pea olema hoitud puhtana? Nõuetekohane sisustamine tuleneb juba sellest samast määrusest. Puhtuse nõue – kas kusagilt ei tulene, et ka teste laevade, mis ei ole kalalaevad, tervishoiuruum või ruumid üldse peavad olema hoitud puhtana? Nt sellest direktiivist EUR-Lex - 31992L0029 - ET <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31992L0029> art 2 p 3?
III teema
Lisaks, selguse huvides küsin, kas saan õigesti aru, et SoMi muuta jäävad toitlustamise ja meditsiiniabi korraldamise nõuete määrused ehk 2 määrust? Või kuidas te mõtlesite?
Kõike head,
Reet Kodu
õigusnõunik
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee <http://www.sm.ee>
Viidatud dok:
Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu–Riigi Teataja <https://www.riigiteataja.ee/akt/123052023021>
§ 6. Tervishoiuruum
(1) Laeval, mille kogumahutavus on üle 500 ja mille pardal on vähemalt 15 laevapere liiget ning mille reis kestab kauem kui 3 ööpäeva, peab laevapere liikmete käsutuses olema tervishoiuruum, mida kasutatakse üksnes meditsiiniabi andmiseks ja muuks meditsiiniliseks otstarbeks.
(2) Tervishoiuruumi suurus, sisustus ja koide arv kavandatakse arvestades laevapere liikmete arvu, reisi kestust ja sõidupiirkonda.
(3) Tervishoiuruum peab asuma laeva selles osas, kus õõtsumine, müra, vibratsioon ja mitteioniseeriva kiirguse mõju on kõige väiksem. Tervishoiuruumi peab igasuguste ilmastikutingimuste puhul kergesti juurde pääsema, sealhulgas kanderaamiga.
(4) Tervishoiuruumide koosseisus peab olema hügieeniruum, kus on vähemalt üks WC-pott, valamu ning vann või dušš.
Direktiiv2017/159
L_2017025ET.01001201.xml <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017L0159>
Lisa II
5.
24 meetri pikkuste ja pikemate laevade suhtes kehtivaid nõudeid võib kohaldada 15–24 meetri pikkustele laevadele, kui pädev asutus leiab pärast konsulteerimist, et see on põhjendatud ja otstarbekas.
RUUMID HAIGETELE JA VIGASTATUD KALURITELE
61.
Lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele eraldatakse vajaduse korral haigestunud või vigastatud kalurile kajut.
62.
Direktiivi 92/29/EMÜ artikli 2 lõikes 3 sätestatud nõuete asemel kehtib järgmine: laevadel, mis on üle 500 brutoregistertonni ja millel on vähemalt 15 töötajat ning mille reis kestab kauem kui kolm päeva, ja 45 meetri pikkustel ja pikematel kalalaevadel, olenemata laevapere suurusest ja reisi kestusest, peab olema laevalaatsaret, kus saab osutada meditsiiniteenuseid. See ruum peab olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.