Request for Partner Change in the Concerted Action EPBD 6 Project

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.07.2023 Avaldamismärge: RT I, 30.06.2023, 1 Välja kuulutanud Vabariigi President 21.06.2023 otsus nr 311 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Vastu võetud 20.06.2023 § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Kliimaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Rahandusministeerium; 8) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 11) Välisministeerium.”; 2)paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Kliimaministeeriumi valitsemisala (1) Kliimaministeeriumi valitsemisalas on rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika (sealhulgas kliimakavade koostamine, elluviimine ja täitmise järelevalve) kavandamine, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole; meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamine; taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika ning välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport (sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, logistika ja transporditaristu), liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid, hanked) planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Kliimaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: 1) Keskkonnaamet; 2) Transpordiamet.”; 3)paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 1 / 35 „(1) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri- ja muinsuskaitsetöö ning kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise korraldamine ning kunstide, spordi ja liikumisharrastuse edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.”; 4)paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus-, ettevõtlus-, digiühiskonna-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine; digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, ettevõtetele ja kodanikele osutatavate piiriüleste avalike teenuste arendamise ja nendest teavitamise koordineerimine, riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: 1) Riigi Infosüsteemi Amet; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 3) Tööinspektsioon.”; 5)paragrahv 64 tunnistatakse kehtetuks; 6)paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ja riigi personalipoliitika koordineerimine, riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigihalduse kavandamine ja koordineerimine, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine ning riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.”; 7)seadust täiendatakse §-ga 651järgmises sõnastuses: „§ 651. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala (1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, maakasutuspoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning riigisisese ühistranspordi poliitika kavandamine ja elluviimine, toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, postside, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine, ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: 1) Maa-amet; 2) Põllumajandus- ja Toiduamet; 3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.”; 8)paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.”; 9)paragrahvi 67 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 10)seadust täiendatakse §-ga 10519järgmises sõnastuses: „§ 10519. Ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamine Leht 2 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... (1) Keskkonnaministeerium korraldatakse ümber Kliimaministeeriumiks ning Maaeluministeerium korraldatakse ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks alates 2023. aasta 1. juulist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teevad vastavalt kliimaminister ja regionaalminister. (2) Ministeeriumide ning nende valitsemisalade asutuste ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökohad antakse seoses ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamisega üle teise ministeeriumisse või ministeeriumi valitsemisalasse, viiakse alates 2023. aasta 1. juulist üle vastava ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisala asutuse koosseisu kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. (3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnaministeerium või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Kliimaministeerium või Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ülesannete puhul, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist üle antud Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele. (4) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (5) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium või Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 651lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (6) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes, välja arvatud atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 2531, keskkonnatasude seaduse § 684lõikes 1, maapõueseaduse § 130 lõikes 3, pakendiseaduse § 393lõikes 1, riigivaraseaduse § 107 lõikes 3, sadamaseaduse §-s 58, tööstusheite seaduse § 167 lõike 1 punktis 1 ja 2023. aasta riigieelarve seaduses, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist sõna „Keskkonnaministeerium” asendatuks sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (7) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes, välja arvatud kalapüügiseaduse § 902lõikes 2 ja 2023. aasta riigieelarve seaduses, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist sõna „Maaeluministeerium” asendatuks sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (8) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse alates 2023. aasta 1. juulist kuni nende õigusaktide muutmiseni asjaomaseks ministeeriumiks käesoleva seaduse § 61 lõikes 1, § 63 lõikes 1 ja § 651lõikes 1 sätestatud valitsemisalast tulenev ministeerium. (9) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates seadustes teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.”. § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes. § 3. Autoveoseaduse muutmine Autoveoseaduse tekstis asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes. § 4. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 16 täiendatakse lõikega 51järgmises sõnastuses: „(51) Ministeeriumi asekantsleri ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmiseks ei korraldata konkurssi, kui asekantsler või Riigikantselei direktor viiakse teisele ametikohale üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktile 1.”. § 5. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse tekstis asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 3 / 35 § 6. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 59 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”; 2)paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse arv „1” arvuga „11”. § 7. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 111lõigetes 1–3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium”. § 8. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 211sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõike 1” tekstiosaga „lõike 11”. § 9. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 10. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas seaduses ettevõtluse riiklikuks toetamiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning elamumajanduse riiklikuks toetamiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Kliimaministeeriumile.”; 2)paragrahvi 51lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning sihtasutus või Kliimaministeerium ning sihtasutus sõlmivad omakapitali investeeringute tarbeks riigieelarvest eraldatud vahendite (edaspidi investeerimiskapital) üleandmiseks sihtasutusele rahastamislepingu.”; 3)paragrahvi 51lõikes 4 ja lõike 6 teises lauses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium”. § 11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta” rakendamise seaduse muutmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta” rakendamise seaduse tekstis asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes. § 12. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 36 lõike 1 punktid 1–4 tunnistatakse kehtetuks; 2)paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11järgmises sõnastuses: „(11) Kliimaministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) elektriga varustamine; Leht 4 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse tagamine.”. § 13. Kalapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)seaduses, välja arvatud § 902lõikes 1, asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 5 lõikes 5 nimetatud riiklike kalanduse kontrolliasutuste tegevust koordineeriv asutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2) Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva ELi määruse kohaselt on vaja määrata volitatud asutus ning seda ei ole käesoleva seadusega tehtud, määrab volitatud asutuse Vabariigi Valitsus korraldusega.”; 3)paragrahvi 10 lõike 8 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1– 50),”. § 14. Kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmine Kaubandusliku meresõidu koodeksi §-s 6 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 15. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse § 91lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 16. Kiirgusseaduse muutmine Kiirgusseaduse § 61 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 17. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 704lõikes 11asendatakse sõna „Rahandusministeeriumile” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile”. § 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 30 lõikes 1, § 31 lõigetes 1, 3 ja 4, § 341lõikes 6, § 35 lõikes 6, § 352lõigetes 1–5, § 38 lõikes 3, § 39 lõikes 2, § 40 lõikes 6, § 42 lõigetes 2 ja 3, § 43 lõigetes 1, 3, 5 ja 6, § 44 lõigetes 1–3 ja 5–9, § 45 pealkirjas ning lõigetes 1, 3 ja 4, § 46 lõigetes 1, 11, 2 ja 4, § 47 lõigetes 3, 4 ja 9, § 48 lõigetes 1 ja 2, § 49 lõigetes 1, 2 ja 4, § 51 lõigetes 1–4, § 52 lõigetes 1–5, § 53 lõigetes 1, 3, 4 ja 7 ning § 57 punktides 1–3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 5 / 35 „Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul saneerimiskavast kinni pidada, on Vabariigi Valitsusel õigus valdkonna eest vastutava ministri taotluse alusel rakendada üht või mõlemat järgmist abinõu:”. § 19. Kohanimeseaduse muutmine Kohanimeseaduse § 13 lõike 66esimeses lauses asendatakse sõna „Rahandusministeeriumi” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi”. § 20. Kollektiivlepingu seaduse muutmine Kollektiivlepingu seaduse § 41lõikes 6 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium”. § 21. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmine Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 82lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” vastavas käändes. § 22. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 7 lõikes 1, § 73lõigetes 1 ja 2, § 74lõikes 2, § 75lõikes 2 ja § 461lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 151lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui õhusõiduki käitaja ei täida atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid, siis võib Transpordiamet teha Euroopa Komisjonile taotluse kehtestada asjaomasele õhusõiduki käitajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), artikli 16 lõike 10 kohane tegevuskeeld.”; 3)paragrahvi 572lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 4)paragrahvi 572lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Kliimaministeerium – teave käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud lennundustegevuse kohta, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 4–9 nimetatud teave, meteoroloogiateave vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 3, teave lindude rände ning lennupiirangute kehtestamise kohta loodushoiu või -uurimise eesmärgil;”. § 23. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 11lõikes 7, § 3 lõikes 2 ning § 2002punktis 3 asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 2001lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Liiklusjärelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Kliimaministeerium.”. § 24. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 20 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „keskkonnaminister” sõnaga „kliimaminister”; 2)paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Loodusobjektide kaitse alla võtmise, selle kehtetuks tunnistamise, kaitse alt välja arvamise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses nimetatud, et vastava määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee ning et ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis. Käesoleva lõike jõustumise järel saab seletuskirjaga tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel ning ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga Kliimaministeeriumis.”. Leht 6 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... § 25. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 171lõikes 21ja § 22 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „lõike 1” tekstiosaga „lõike 11”. § 26. Maaparandusseaduse muutmine Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 68 lõikes 3 asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus”; 2)paragrahvi 68 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib maaparandusühistu asutaja- ja liikmeõigusi teostama volitada valitsemisala asutuse. Kliimaministeerium võib maaparandusühistu asutaja liikmeõigusi teostama volitada valitsemisala asutuse või riigitulundusasutuse.”; 3)paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva maaparandussüsteemi suhtes teostab käesolevas seaduses sätestatud riigivara valitseja õigusi ja kohustusi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus.”. § 27. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maavarade komisjon moodustatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas. Maavarade komisjoni põhiülesanne on Kliimaministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste ja Maa-ameti nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.”; 2)paragrahvides 14 ja 15 asendatakse läbivalt sõnad „valdkonna eest vastutava ministri” sõnadega „Vabariigi Valitsuse”; 3)paragrahvi 14 lõike 21punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.”; 4)paragrahvi 27 lõige 12 ja § 49 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. § 28. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 29 punktis 181asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumile” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile”; 2)paragrahvi 29 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „51) Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile vedelkütuse seaduse §-s 21ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks;”. § 29. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduse § 751lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 7 / 35 § 30. Meretöö seaduse muutmine Meretöö seaduse § 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”. § 31. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse § 17 lõikes 2, § 20 lõikes 3 ning § 29 lõigetes 1, 22ja 4 asendatakse läbivalt sõna „Sotsiaalministeeriumi” sõnadega „Haridus- ja Teadusministeeriumi”. § 32. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 52 lõigetes 1 ja 3, § 53 lõigetes 1 ja 11, § 55 lõigetes 1 ja 2, § 63 lõigetes 1 ja 3, § 631lõigetes 1 ja 11, § 635lõigetes 1 ja 2 ning §-s 639asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes. § 33. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 33 lõigetes 1 ja 3, § 34 lõigetes 1 ja 9 ning § 36 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse sõnad „Rahandusministeerium ja” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, auditeeriv asutus ja”; 3)paragrahvi 38 lõikes 4 asendatakse sõna „Rahandusministeeriumi” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, auditeeriva asutuse”. § 34. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse tekstis asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes. § 35. Postiseaduse muutmine Postiseaduses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes. § 36. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 9 esimeses lauses ja § 10 lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi” sõnadega „Haridus- ja Teadusministeeriumi”. § 37. Püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmine Püsiasustusega väikesaarte seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. Komisjoni koosseisu nimetatakse vähemalt üks esindaja iga väikesaarte nimistusse kantud saare kohta.”; 2)paragrahvi 4 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium”. § 38. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) muu kui finants- ja kaubaga seotud teenuse osutamise keelu korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium või Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkonnale.”. § 39. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: Leht 8 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... 1)paragrahvi 67 lõikes 1, § 73 lõikes 1, § 80 lõikes 1, § 143 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 2 ja 9, § 147 pealkirjas ja lõikes 3 ning §-s 148 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 81 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium”; 3)paragrahvi 137 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium ning volitatud töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Raudteeliiklusregistri põhimäärusega võib määrata täiendavaid volitatud töötlejaid.”; 4)paragrahvi 145 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Transpordiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet tegeval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta.”. § 40. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)seaduse 6. peatüki ja 6. peatüki 1. jao pealkirjas asendatakse sõna „Keskkonnaministeeriumi” sõnaga „Kliimaministeeriumi”; 2)seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse 4.–6. jaotisega järgmises sõnastuses: „4. jaotis Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud § 1201. Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamine Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 eurot. § 1202. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamine Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1203. Rahvusvahelise bussiveo muu dokumendi väljastamine Juhuveo kontrolldokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. 5. jaotis Autoveoseaduse alusel tehtavad toimingud § 1204. Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 eurot. (2) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest, kui tegevusluba taotletakse selle kaotamise, varguse, hävimise või vedaja aadressi muutumise tõttu, tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1205. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamine Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1206. Rahvusvahelise autoveo muu dokumendi taotluse läbivaatamine (1) Välislepingu alusel nõutava veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (2) Aastase kehtivusajaga Rahvusvahelise Transpordifoorumi Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 380 eurot. (3) Lühiajalise kehtivusajaga CEMT-i veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 9 / 35 (4) CEMT-i kolimisveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. (5) Ühenduse tegevusloa alusel veosevedu teostavale autojuhile, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) artiklis 5 sätestatud juhitunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) artikli 5 lõikest 5 tuleneva oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1207. Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa täiendava koolitusliigi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (4) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa täiendava koolitusliigi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. § 1208. Veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine Veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. 6. jaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud § 1209. Lennutegevusloa andmine ja muutmine (1) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (2) Lennutegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot.”; 3)seaduse 6. peatükki täiendatakse 31. jaoga järgmises sõnastuses: „31. jagu Konkurentsiameti toimingud 1. jaotis Elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud § 1363. Tegevusloa andmine ja muutmine (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamiseks – 640 eurot; 2) elektrienergia tootmiseks – 160 eurot iga kehtivusaasta eest; 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga kuni 5 GWh – 960 eurot iga kehtivusaasta eest; 4) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 5 GWh kuni 20 GWh – 1920 eurot iga kehtivusaasta eest; 5) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 20 GWh kuni 50 GWh – 4480 eurot iga kehtivusaasta eest; 6) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 50 GWh kuni 100 GWh – 6400 eurot iga kehtivusaasta eest; 7) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 100 GWh kuni 500 GWh – 12 790 eurot iga kehtivusaasta eest; 8) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 500 GWh – 19 180 eurot iga kehtivusaasta eest; 9) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks – 2560 eurot iga kehtivusaasta eest; 10) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 2560 eurot iga kehtivusaasta eest; 11) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 1280 eurot iga kehtivusaasta eest; 12) elektrienergia müügiks – 640 eurot iga kehtivusaasta eest. Leht 10 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teenustemahuks loetakse eelmisel kalendriaastal tarbijatele edastatud elektrienergia koguse ja võrgukadude summa. Tegevust alustav võrguettevõtja tasub riigilõivu järgmiseks kalendriaastaks kavandatava teenustemahu alusel. (3) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. 2. jaotis Maagaasiseaduse alusel tehtavad toimingud § 1364. Tegevusloa andmine ja muutmine (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) gaasi importimiseks – 640 eurot iga kehtivusaasta eest; 2) gaasi müügiks – 260 eurot iga kehtivusaasta eest; 3) gaasi ülekande teenuse osutamiseks – 260 eurot iga kehtivusaasta eest; 4) gaasi jaotamise teenuse osutamiseks – 260 eurot iga kehtivusaasta eest. (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. 3. jaotis Kaugkütteseaduse alusel tehtavad toimingud § 1365. Kaugkütteseaduse kohaselt tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) soojuse tootmiseks üle 50 000 MWh aastas – 260 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta; 2) soojuse jaotamiseks üle 50 000 MWh aastas – 260 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta; 3) soojuse müügiks üle 50 000 MWh aastas – 260 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta või kontserni kuuluva ettevõtja kohta, kui kontserni kuuluvate soojusettevõtjate soojuse summaarne müük ületab 50 000 MWh aastas. (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. 4. jaotis Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud § 1366. Tegevusloa taotluse läbivaatamine Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 1920 eurot; 2) reisijateveoga avalikul raudteel tegelemiseks 1920 eurot; 3) kaubaveoga avalikul raudteel tegelemiseks 3840 eurot. 5. jaotis Riigilõivu tasumine § 1367. Tegevusloa kehtivusaasta eest tasumine Käesoleva seaduse § 1363lõike 1 punktides 2–12, § 1364lõike 1 punktides 1–4 ja § 1365lõikes 1 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotluse esitamist ning iga järgmise kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.”; 4)seaduse 6. peatüki 4. jagu „Maa-ameti toimingud” tunnistatakse kehtetuks; 5)seaduse 6. peatükki täiendatakse 6. ja 7. jaoga järgmises sõnastuses: „6. jagu Transpordiameti toimingud 1. jaotis Transpordiameti toimingud lennunduse valdkonnas 1. alljaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 11 / 35 § 1421. Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamine ning registreerimissertifikaadis muudatuste tegemine (1) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW õhusõidukil kuni 750 kg – 45 eurot; 2) MTOW õhusõidukil 751–5700 kg – 130 eurot; 3) MTOW õhusõidukil üle 5700 kg – 255 eurot. (2) Õhusõiduki registreerimissertifikaadis muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 45 eurot iga sissekande kohta. (3) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 835 eurot. § 1422. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja lennuloa väljaandmise taotluse läbivaatamine (1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW õhusõidukil kuni 750 kg – 45 eurot; 2) MTOW õhusõidukil 751–5700 kg – 180 eurot; 3) MTOW õhusõidukil üle 5700 kg – 410 eurot. (2) Õhusõiduki lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 90 eurot. § 1423. Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW õhusõidukil kuni 750 kg – 45 eurot; 2) MTOW õhusõidukil 751–5700 kg – 180 eurot; 3) MTOW õhusõidukil üle 5700 kg – 23 × kaalukoefitsient „K” (kus K = MTOW (kilogrammides): 1000) + 130 eurot. § 1424. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine, käitamistingimuste muutmine ja sertifikaadi hoidmine (1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lennuettevõtja poolt käitatava suurima maksimaalse lubatud stardimassiga (MTOW) õhusõidukist lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja helikopteril kuni 1000 kg – 2970 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja helikopteril 1001–3175 kg – 4160 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja helikopteril üle 3175 kg – 7670 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 11 510 eurot. (2) Uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse tasutakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja helikopteril kuni 1000 kg – 275 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja helikopteril 1001–3175 kg – 450 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja helikopteril üle 3175 kg – 680 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 730 eurot. (3) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest, välja arvatud käitamistingimustest õhusõiduki kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse korral, tasutakse riigilõivu 185 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lennuettevõtja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja helikopteril kuni 1000 kg – 1460 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja helikopteril 1001–3175 kg – 2060 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja helikopteril üle 3175 kg – 2680 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 3180 eurot. § 1425. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2800 eurot. Leht 12 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... (2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (3) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu: 1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 800 eurot; 6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 450 eurot; 7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 800 eurot; 8) sideteenuse osutamise puhul 400 eurot; 9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 400 eurot; 10) seireteenuse osutamise puhul 400 eurot; 11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot. § 1426. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamine Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 990 eurot. § 1427. Lennuvälja ning kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamine (1) Lennuvälja või kopteriväljaku esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 5100 eurot; 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 1000 eurot; 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku (visual flight rules– VFR) puhul 275 eurot. (2) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi või selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (3) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse uue sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu: 1) CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 1920 eurot; 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 450 eurot; 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 90 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks olenevalt sellest, mitmeks aastaks sertifikaat välja on antud. § 1428. Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine, käitamistingimuste muutmine ja sertifikaadi hoidmine (1) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.02.2014, lk 1–34), kohase lennuvälja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 6620 eurot. (2) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu mittetäppislähenemisega lennuvälja puhul 1000 eurot. (3) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi või selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 135 eurot. (4) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 1920 eurot. (5) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu mittetäppislähenemisega lennuvälja puhul 480 eurot. § 1429. Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste hoidmine Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 13 / 35 (1) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 130 eurot; 2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 195 eurot. (2) Käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. (3) Käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu: 1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 40 eurot aastas; 2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 60 eurot aastas. § 14210. Lennundusloaga seotud toimingute tegemine (1) Lennundusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) lennujuhiõpilase, erapiloodi, purilennuki, õhupalli, ülikerglennuki ja kergõhusõiduki piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 40 eurot; 2) ameti- ja liinipiloodi, teise piloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 80 eurot. (2) Lennundusloa uuendamise või duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu: 1) erapiloodi, purilennuki, õhupalli, ülikerglennuki ja kergõhusõiduki piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 20 eurot; 2) ameti- ja liinipiloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 50 eurot. (3) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1–194) kehtestatud vormi 26 ja komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1−193), nõuetele vastavaks lennundusloaks tasutakse riigilõivu: 1) erapiloodi, purilennuki ja õhupalli piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 35 eurot; 2) ameti- ja liinipiloodi taotluse puhul 85 eurot. (4) Lennundusloale iga uue kande tegemise või iga varasema kande kehtivusaja uue tähtajani pikendamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. Kui lennundusloa uuendamisel tehakse ühe menetluse käigus lennundusloale mitu kannet, siis tasutakse lõivu ühe kande eest. (5) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 85 eurot. (6) Lennundusloa saamiseks vajaliku teooriaeksami sooritamise eest tasutakse riigilõivu 4 eurot eksamiteema sooritamiseks ette nähtud ühe tunni kohta. § 14211. Raadioside pidamise õiguse kande tegemine lennundusloale või lennunduse raadioside loale ja lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside loale ja lennunduse raadioside loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. § 14212. Ühekordse loa väljaandmise taotluse läbivaatamine Ühekordse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 45 eurot. § 14213. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. § 14214. Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2560 eurot. (2) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 990 eurot. (3) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1625 eurot. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Leht 14 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14215. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. (2) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot. (3) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu 485 eurot. § 14216. Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 900 eurot. (2) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (3) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 185 eurot. § 14217. Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, lähtudes taotletavast pädevusest: 1) õhusõiduki hoolduse A1 või A3 pädevuse taotluse puhul 1790 eurot; 2) õhusõiduki hoolduse A2 või A4 pädevuse taotluse puhul 895 eurot; 3) õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B1 kuni B3 pädevuse taotluse puhul 895 eurot iga pädevuse kohta; 4) õhusõiduki komponendi hoolduse C1 kuni C20 iga pädevuse taotluse puhul 185 eurot iga pädevuse kohta; 5) eritööde D1 pädevuse taotluse puhul 365 eurot. (2) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 25 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pädevuste eest tasutavast riigilõivumäärast. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14218. Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. (2) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot. (3) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot. § 14219. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 15 / 35 (1) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (2) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. § 14220. Riigilõivu tasumine sertifikaadi, loa ja tegevusloa hoidmise eest (1) Käesoleva seaduse 6. peatüki 6. jao 1. jaotise 1. alljaotises sätestatud riigilõiv sertifikaadi, loa või tegevusloa hoidmise eest tasutakse iga kalendriaasta 31. märtsiks. (2) Sertifikaadi, loa või tegevusloa esmakordsel väljaandmisel tasutakse riigilõiv sertifikaadi, loa või tegevusloa hoidmise eest väljaandmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks. Kui selleks kuupäevaks on sertifikaadi, loa või tegevusloa esmakordsest väljaandmisest möödunud vähem kui 12 kuud, tasutakse riigilõiv järgmise aasta 31. märtsiks. § 14221. Õhusõidukite registrist registerpandi kohta dokumentide väljastamine (1) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot. (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 5 eurot. (3) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot iga lehekülje eest. § 14222. Julgestusinstruktori sertifitseerimine Julgestusinstruktori sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 21 eurot. § 14223. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamine Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4 eurot. § 14224. Pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamine Pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 245 eurot. § 14225. Tuntud saatja tunnustamine Tuntud saatja tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 235 eurot. § 14226. Kokkuleppelise esindaja tunnustamine Kokkuleppelise esindaja tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 245 eurot. § 14227. Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamine Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 230 eurot. § 14228. Lennutegevuse eriloa taotluse läbivaatamine (1) Lennutegevuse eriloa taotluse, välja arvatud ohtliku kauba veo eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja kopteril kuni 1000 kg – 730 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja kopteril 1001–3175 kg – 1170 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja kopteril üle 3175 kg – 1870 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 2920 eurot. (2) Ohtliku kauba veo eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja kopteril kuni 1000 kg – 270 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja kopteril 1001–3175 kg – 360 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja kopteril üle 3175 kg – 430 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 580 eurot. Leht 16 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... § 14229. Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa taotluse ja loa muutmise taotluse läbivaatamine ning loa hoidmine (1) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 745 eurot. (2) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 110 eurot. (3) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 380 eurot. § 14230. Maandumiseks sobimatu ala kohal kopteri ärilisel eesmärgil käitamise loa taotluse läbivaatamine Maandumiseks sobimatu ala kohal kopteri ärilisel eesmärgil käitamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 745 eurot. § 14231. Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3190 eurot. (2) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 270 eurot. (3) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 880 eurot. § 14232. Salongitöötaja tunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamine Salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. § 14233. Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa taotluse läbivaatamine ja loa hoidmine (1) Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 eurot. (2) Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14234. Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 400 eurot. (2) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. (3) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14235. Lennundusarsti tunnistuse väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja muutmise ning lennundusarsti pädevuse laiendamise taotluse läbivaatamine (1) Lennundusarsti tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (2) Lennundusarsti tunnistuse kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (3) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennundusarsti tunnistust omava lennundusarsti pädevuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. § 14236. Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning tegevusloa hoidmine (1) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 730 eurot. (2) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 120 eurot. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 17 / 35 (3) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 250 eurot. § 14237. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14238. Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse väljaandmine (1) A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta kaugpiloodi tõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (2) Kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14239. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamine Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. § 14240. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisloa taotluse läbivaatamine ning käitamisloa hoidmine (1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. (2) Kui käitamisluba antakse välja kauemaks kui üheks aastaks, tasutakse käitamisloa hoidmise eest iga aasta kohta riigilõivu 125 eurot. § 14241. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamine ning tunnistuse hoidmine (1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 eurot. (2) Tunnistuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 250 eurot. § 14242. Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot. (2) Sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. (3) Sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 50 eurot. 2. jaotis Transpordiameti toimingud merenduse valdkonnas 1. alljaotis Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel tehtavad toimingud § 14243. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri kanded ja laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamine (1) Laeva kandmise eest esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega, samuti registreeringu pikendamise eest koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 32 eurot ja lisaks 0,10 eurot iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot laeva kohta. (2) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. (3) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest ning uue laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise eest seoses laeva allprahtimisega tasutakse riigilõivu 64 eurot. (4) Laeva kustutamise eest esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 20 eurot. Leht 18 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... (5) Riigilõivu ei võeta esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registritesse kantud laeva omaniku, laevapereta prahitud laeva prahtija või vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmise eest. § 14244. Laevaregistrite dokumentide taotluse läbivaatamine (1) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot. (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et laevakinnistusraamatu kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole, tasutakse riigilõivu 5 eurot. (3) Ajutise liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 lõike 1 kohaselt tasutakse riigilõivu 84 eurot. (4) Laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 13 kohaselt ning korduva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot. (5) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva laevapereta prahitud laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest, kui liputunnistuse väljastamine ei toimu koos laeva registreerimise või registreeringu pikendamisega, tasutakse riigilõivu 32 eurot. (6) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. 2. alljaotis Meresõiduohutuse seaduse alusel tehtavad toimingud § 14245. Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti registreerimine (1) Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 67 eurot. (2) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV” väljastamise eest tasutakse riigilõivu 205 eurot. § 14246. Liiklusregistri andmete muutmine (1) Liiklusregistrisse kantud andmete muutmise eest seoses väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 61 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi (edaspidi e-teenuste infosüsteem) kaudu, tasutakse riigilõivu 48 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 16 eurot. (3) Registreerimistunnistuse väljastamise eest varastatud või hävinud registreerimistunnistuse asendamiseks pädeva riigiasutuse tõendi alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14247. Veesõiduki tehniline ülevaatus (1) Laeva, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 68 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte alla 17 euro ja mitte üle 2000 euro. (2) Väikelaeva või jeti ülevaatuseks või kontrollimiseks Transpordiameti järelevalveametniku kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 40 eurot iga väikelaeva või jeti ülevaatuse või kontrollimise eest. (3) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue kontrollimise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. (4) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14248. Reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 19 / 35 (1) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1920 euro alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 640 euro ajutise tunnistuse väljastamisel. (2) Kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel või sellele eelneval dokumentatsiooni läbivaatamisel selgub, et reeder või laev ei täida meresõiduohutuse nõudeid, tasutakse uue auditeerimise ja dokumentatsiooni läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14249. Laeva turvaülevaatus (1) Laeva turvaülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1920 euro alalise tunnistuse väljastamisel või pikendamisel ning mitte üle 640 euro ajutise tunnistuse väljastamisel. (2) Laeva turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 640 euro. (3) Kui laeva turvaülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane, tasutakse uue ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14250. Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus (1) Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse ja ülevaatusele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1920 euro alalise meretöötunnistuse väljastamisel ning mitte üle 640 euro ajutise meretöötunnistuse väljastamisel. (2) Kui laeva ülevaatusel tuvastatakse laevapere liikme töö- ja elamistingimuste oluline mittevastavus, tasutakse korduva ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14251. Tegevusloa taotluse läbivaatamine Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot. § 14252. Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami vastuvõtmine (1) Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. (2) Lihtsustatud korras lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (3) Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 400 eurot. (4) Lootsitasõidu eksami teoreetilise osa vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot. (5) Kui loots või lootsitasõidu loa taotleja ei soorita eksamit, tasutakse uue eksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud määras. § 14253. Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatus Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro. § 14254. Laevale, reederile, lootsile ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile tunnistuse, loa ja kinnituslehe väljastamine (1) Laevale või reederile meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, mõõtekirja, vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, turvatunnistuse, ajutise turvatunnistuse, ohutu mehitatuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse, ajaloolise laeva tunnistuse, laadungimärgi tunnistuse, tunnistuse „Laevaandmete alaline register” või ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot iga lehekülje eest. (2) Lootsi (mereloots, vanemmereloots, sadamaloots, avamereloots) kutsetunnistuse või lootsitasõidu loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori või vanemoperaatori kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest. Leht 20 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... § 14255. Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamine ja kooskõlastamine Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro. § 14256. Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamine Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro. § 14257. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamine Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. § 14258. Töötunnipõhiste riigilõivude arvestamine Käesoleva seaduse § 14247lõikes 1, § 14248lõikes 1, § 14249lõigetes 1 ja 2, § 14250lõikes 1 ning §-des 14251, 14253, 14255ja 14256sätestatud toimingute puhul arvestatakse riigilõivu minutilise täpsusega. § 14259. Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmine (1) Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot. (2) Kui laevapere liige ei soorita kutseeksamit, tasutakse uue kutseeksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14260. Laevapere liikmetele diplomite ja tunnistuste väljastamine (1) Laevapere liikme meresõidudiplomi või siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Laevapere liikme kutsetunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse puhul – 20 eurot; 2) väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse puhul – 10 eurot; 3) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse puhul – 10 eurot; 4) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse puhul – 10 eurot; 5) raadioside operaatori või piirangutega raadioside operaatori tunnistuse puhul – 10 eurot; 6) laevaelektriku, vanemmadruse, vahimadruse, madruse, siseveelaeva madruse, laevamotoristi, vanemmotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti, kiirvalvepaadi vanema, päästevahendite ja valvepaadi vanema, päästeparve vanema või laevakoka tunnistuse puhul – 10 eurot; 7) laeva turvaülema tunnistuse puhul – 10 eurot. (3) Laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ja siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (4) Laevapere liikme täiendusõppekursuse läbimist tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (5) Laevapere liikme soodustusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata tunnistuste väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest. § 14261. Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamine Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14262. Väikelaeva ja jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamine Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 21 / 35 (1) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest varastatud või hävinud dokumendi asendamiseks pädeva riigiasutuse tõendi alusel tasutakse riigilõivu 6 eurot. 3. alljaotis Sadamaseaduse alusel tehtavad toimingud § 14263. Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemine Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. § 14264. Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüs ning turvaplaan (1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise ja selle aruandesse muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 640 euro. (2) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ja nende muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 640 euro. (3) Kui sadama või sadamarajatise turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamisel selgub, et sadam või sadamarajatis ei ole nõuetekohane, tasutakse uue turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud määras. § 14265. Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamine Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 75 eurot. § 14266. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot. § 14267. Turvaettevõtja tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Turvaettevõtja tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (2) Kui tegevusloa taotluse läbivaatamisel selgub, et turvaettevõtja ei ole nõuetekohane, tasutakse uue taotluse läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14268. Sadama sadamaregistrisse kandmine ja sadamaregistri kande muutmine (1) Sadama sadamaregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (2) Sadamaregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot. § 14269. Laevajäätmete eelteatise esitamisest ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamine Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. 4. alljaotis Kaubandusliku meresõidu seaduse alusel tehtavad toimingud § 14270. Vastutuskindlustuse ja muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse taotluse läbivaatamine Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. 5. alljaotis Liiklusseaduse alusel tehtavad toimingud § 14271. Liiklusregistri andmete väljastamine (1) Ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Leht 22 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... (2) Andmete liiklusregistrisse kandmise aluseks oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest. 3. jaotis Transpordiameti toimingud maismaatranspordi valdkonnas § 14272. Sõiduki registreerimine (1) Sõiduki, välja arvatud mopeed ja kuni 3500-kilogrammine täismassiga haagis, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (2) Maastikusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 67 eurot. (3) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 335 eurot. (4) Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (5) Kuni 3500-kilogrammise täismassiga haagise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 63 eurot. § 14273. Registreerimismärgi väljastamine (1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega, vanasõiduki või võistlusauto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 62 eurot. (2) Mootorratta, traktori, traktori baasil ehitatud masina, liikurmasina ja haagise registreerimismärgi või nende vanasõidukina registreerimisel vanasõiduki registreerimismärgi või maastikusõiduki registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. (3) Eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1350 eurot. (4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot. (5) Mootorsõiduki, välja arvatud mootorratas, ja selle haagise teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV” väljastamise eest tasutakse riigilõivu 205 eurot. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärgid on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 470 eurot. Omaniku avalduse alusel samast seeriast järjestikuste registreerimismärkide tellimisel korraga rohkem kui kümnele autole tasutakse riigilõivu 135 eurot iga registreerimismärgi väljastamise eest. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärgid on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 235 eurot. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärkide korduskasutuseks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärgi ühe duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (10) Mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot. § 14274. Registriandmete muutmine (1) Registrisse kantud andmete muutmise eest seoses sõiduki omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 61 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 48 eurot. (2) Mopeedi registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 8 eurot. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 16 eurot. (4) Registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui selle on tinginud kõikide lahtrite täitumine tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohta tehtavate märgete tõttu, samuti varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 23 / 35 registreerimistunnistuse asendamise eest pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel koos käesolevas lõikes nimetatud toimingutest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14275. Liiklusregistri andmete väljastamine (1) Ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmetest väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. (2) Andmete liiklusregistrisse kandmise aluseks oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest. § 14276. Juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamine (1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa või rahvusvahelise juhiloa väljastamise või vahetamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa väljastamise eest kiirtellimuse korras järgmiseks tööpäevaks tasutakse riigilõivu 53 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 42 eurot. (3) Mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 13 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 10 eurot. (4) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa või ajutise juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 12 eurot. (5) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumendi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 6 eurot. § 14277. Mootorsõidukijuhi eksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine (1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Mootorsõidukijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) Transpordiameti valduses oleva mootorratta või B-kategooria auto kasutamisel 40 eurot; 2) Transpordiameti valduses oleva veoauto, autobussi või nende autorongi kasutamisel 67 eurot; 3) muu eksamisõidukile kehtestatud nõuetele vastava sõiduki kasutamisel 26 eurot. (3) Mopeedijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu kokku 3 eurot. (4) Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) Transpordiameti valduses oleva mopeedi kasutamisel 20 eurot; 2) muu mopeedi kasutamisel 6 eurot. § 14278. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamine (1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 12 eurot. § 14279. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi ja ohutusnõuniku eksami vastuvõtmine ning tunnistuse väljastamine (1) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (ADR) eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. (2) Ohutusnõuniku eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. (3) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. (4) Ohutusnõuniku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 14280. Pädevustunnistuse väljastamine Leht 24 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Veoautojuhi ja bussijuhi pädevustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 14281. Digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaardi väljastamine (1) Juhikaardi, töökojakaardi, ettevõttekaardi ja kontrollikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 40 eurot. (2) Sõidumeerikukaardi taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 36 eurot. § 14282. Transpordiameti spetsialisti kohalekutsumine Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste kontrollimiseks Transpordiameti spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 40 eurot iga ratastraktori, liikurmasina ja nende haagise kontrollimise eest. § 14283. Tehnoülevaataja eksami vastuvõtmine (1) Tehnoülevaataja teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Tehnoülevaataja praktika kontrolleksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 14284. Vedurijuhiloa andmise ja uuendamise taotluse läbivaatamine ning duplikaadi väljastamine (1) Vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Vedurijuhiloa uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (3) Vedurijuhiloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot. § 14285. Tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemine (1) Toote tüübikinnitussertifikaati taotleva tootja esmase hindamise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot. (2) Toote tüübikinnitussertifikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 105 eurot. (3) Toote tüübikinnitussertifikaadi laienduse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 105 eurot. (4) Toote tüübikinnitusele vastavuse kontrollimise eest tasutakse riigilõivu 68 eurot. (5) Tehniliseks teenistuseks määramise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot. (6) Sellise tehnilise teenistuse määramise eest, mille nõuetele vastavust on hinnanud akrediteerimisasutus, tasutakse riigilõivu 68 eurot. (7) Tehnilise teenistuse pädevuse ulatuse laiendamise eest tasutakse riigilõivu 68 eurot. (8) Tootja rahvusvahelise valmistaja koodi ehk WMI-koodi omistamise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot. (9) Üksiksõiduki kinnituse omistamise eest tasutakse riigilõivu 205 eurot. 7. jagu Ehitisregistri toimingud 1. jaotis Ehitusseadustiku alusel tehtavad toimingud § 14286. Ehitisregistri kande tegemine Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi kohta registrisse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt käesolevas seaduses sätestatud vastavate kinnistusraamatusse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutavatest riigilõivumääradest.”; 6)seaduse 3. osa 8. peatüki 1. jagu, 2. jao jaotised 2–7, 3. jagu, 5. jagu, 7. jagu ja 9. jagu tunnistatakse kehtetuks; 7)seaduse 3. osa 9. peatükk tunnistatakse kehtetuks; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 25 / 35 8)seaduse 3. osa täiendatakse 101. peatükiga järgmises sõnastuses: „101. peatükk Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala toimingud 1. jagu Valdkonna eest vastutava ministri toimingud 1. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud § 2611. Laboratooriumi volituse taotluse läbivaatamine Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 195 eurot. 2. jaotis Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud § 2612. Riigisisese bussiveoga seonduvate toimingute tegemine (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. (2) Liiniloa alusel korraldatava riigisisese bussiveo sõiduplaani muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 2613. Rahvusvahelise bussiveoga seonduvate toimingute tegemine (1) Rahvusvahelise bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot. (2) Liiniloa alusel korraldatava rahvusvahelise bussiveo sõiduplaani muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 52 eurot. 2. jagu Konkurentsiameti toimingud 1. jaotis Postiseaduse alusel tehtavad toimingud § 2614. Universaalse postiteenuse tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1180 eurot. (2) Universaalse postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 670 eurot. (3) Universaalse postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 670 eurot. § 2615. Postiteenuse tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 370 eurot. (2) Postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. (3) Postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. 3. jagu Maa-ameti toimingud 1. jaotis Maakatastriseaduse alusel tehtavad toimingud § 2616. Maakatastri dokumendi väljastamine Tehingute andmebaasi andmetest elektroonilise koopia või väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,30 eurot iga tehingu eest. § 2617. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi andmise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamine Leht 26 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... (1) Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot. (2) Maakorraldustööde tegevuslitsentsi kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 132 eurot. § 2618. Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamine Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. 4. jagu Põllumajandus- ja Toiduameti toimingud 1. jaotis Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud § 2619. Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamine Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot. § 26110. Sordi kaitse all hoidmine (1) Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu: 1) 1.–10. aastal 65 eurot; 2) alates 11. aastast 80 eurot. (2) Sordi kaitse all hoidmise riigilõiv tasutakse hiljemalt kaks kuud enne järgmise kaitse all hoidmise aasta algust. § 26111. Sordiregistri kande muutmine Sordiregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 26112. Registriteabe ja dokumentide väljastamine (1) Sordikaitse tunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot. (2) Sordiregistri kande kohta kinnitatud dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot. § 26113. Sundlitsentsi andmine Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot. § 26114. Sordi registreerimine ja sordilehte võtmine (1) Sordi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Sordi ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ette nähtud sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. § 26115. Sordi sordilehes hoidmine (1) Teraviljakultuuri, suvirapsi ja kartuli sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu: 1) 1.–10. aastal 30 eurot; 2) alates 11. aastast 50 eurot. (2) Muu taimeliigi sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. (3) Sordi sordilehes hoidmise riigilõiv tasutakse hiljemalt kaks kuud enne järgmise sordilehes hoidmise aasta algust. § 26116. Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimine (1) Põldtunnustamise eest tasutakse riigilõivu: 1) teraviljakultuuri liigi, õli- ja kiukultuuri liigi, põldoa ja -herne, peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 14 eurot hektari kohta; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 27 / 35 2) söödakultuuri liigi, välja arvatud põldoa ja -herne puhul 7 eurot hektari kohta. (2) Seemneproovi võtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) teraviljakultuuri liigi, õli- ja kiukultuuri liigi, põldoa ja -herne, peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 100 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 75 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal; 2) söödakultuuri liigi, välja arvatud põldoa ja -herne puhul 50 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 35 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal. (3) Põldtunnustamise või proovivõtmise eest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata liigi puhul või muul eesmärgil kui seemnete sertifitseerimiseks tasutakse riigilõivu lõigetes 1 ja 2 nimetatud köögiviljakultuuri liigi kohta sätestatud määra kohaselt. (4) Seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest tasutakse riigilõivu 55 eurot kuni viie mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal ning lisaks 10 eurot iga järgmise mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal. 2. jaotis Taimekaitseseaduse alusel tehtavad toimingud § 26117. Taimekaitsevahendi turulelaskmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1– 50) artiklis 33 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) taimekaitsevahendi Eestis turulelaskmise puhul 1560 eurot; 2) taimekaitsevahendi Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis turulelaskmise puhul 8240 eurot. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 40 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 915 eurot. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1650 eurot. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 30 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1560 eurot. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 47 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1560 eurot. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 52 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 30, 33, 40, 45, 47 ja 52 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. § 26118. Taimekaitsevahendite registri toimingud Taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetaja ja kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot. § 26119. Taimetervise registri toimingud Taimekaitseseaduse § 31 lõike 1 alusel majandustegevusteate esitamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. § 26120. Taimepassi väljaandmine ja taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4– 104), artikli 79 lõike 1 punktis c ja artikli 94 lõikes 1 nimetatud taime, taimse saaduse ja muu objekti, välja arvatud sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kohta taimepassi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot iga 100 taimepassi kohta. (2) Taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 270 eurot. § 26121. Ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadiga seotud toimingute tegemine Leht 28 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot ning lisaks: 1) kuni 50 elustaime kohta 4 eurot ja iga järgmise 100 taime kohta 2 eurot; 2) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise kohta 20 eurot ning iga järgmise 1000 ühiku kohta 10 eurot; 3) iga 1000 kilogrammi teravilja ja kaunvilja kohta 0,1 eurot; 4) kuni 100 kuupmeetri ümarpuidu, saematerjali, laastude, tükkide, saepuru, puidujäätmete ja puidust pakkematerjali kohta 20 eurot ning iga järgmise 100 kuupmeetri kohta 10 eurot; 5) kuni 25 000 kilogrammi kakao- ja kohviubade kohta 25 eurot ning iga järgmise 1000 kilogrammi kohta 1 euro; 6) kuni 100 kuupmeetri turba kohta 10 eurot ja üle 100 kuupmeetri turba kohta 17 eurot; 7) muude taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kohta 40 eurot iga kaubasaadetise kohta. § 26122. Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluse läbivaatamine Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot. § 26123. Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ning märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamine Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest tasutakse riigilõivu 170 eurot. § 26124. Piiripunkti ja ametliku kontrollimise koha määramise taotluse läbivaatamine Piiripunkti ja ametliku kontrollimise koha määramise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 437 eurot. 3. jaotis Väetiseseaduse alusel tehtavad toimingud § 26125. Väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingud Majandustegevusteate alusel väetiseregistrisse kantud väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu 10 eurot kuni 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ning 160 eurot üle 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ja pakendamata väetise käitlemisega alustamise aastal majandustegevusteate esitamisel ning igal sellele järgneval kalendriaastal kuni sama väetise käitlemise lõpetamiseni. Kui väetist turustatakse erineva suurusega pakendites, tasutakse riigilõiv suurimast pakendist lähtudes. 4. jaotis Maaparandusseaduse alusel tehtavad toimingud § 26126. Maaparandussüsteemi ehitusloa andmine Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. 5. jaotis Söödaseaduse alusel tehtavad toimingud § 26127. Riigi toidu ja sööda käitlejate registri toimingud Riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete kinnitatud väljavõtte eest tasutakse riigilõivu 1 euro iga formaadis A4 lehekülje eest. 6. jaotis Mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavad toimingud § 26128. Mahepõllumajanduse seaduse alusel toimingute tegemine (1) Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega, sealhulgas mesindusega, ning vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisega ning sööda esmatootmisega tegelev isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 62 eurot ning lisaks iga hektari kontrollitava maa või vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisala kohta 1,5 eurot ning taimede ja seente korjamiseks kasutatava mitteharitava ala hektari kohta 0,24 eurot, kuid kokku mitte üle 5000 euro. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 29 / 35 (2) Mahepõllumajanduslikku toodet ettevalmistav või üksnes turule viiv isik või sööta tootev ja turule viiv isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 120 eurot. (3) Mahepõllumajanduslikku toodet importiv isik tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 300 eurot. (4) Riigilõiv tasutakse ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ja igal mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal Põllumajandus- ja Toiduametile mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamiseks esitatava teabe esitamise tähtpäevaks. 7. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud § 26129. Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse ja kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamine (1) Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 70 eurot. (2) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot. § 26130. Laboratooriumile volituse andmise taotluse läbivaatamine Laboratooriumile ametliku kontrolli tegemiseks, sealhulgas järelevalve ja muu menetluse käigus võetud proovide analüüsimiseks, esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 96 eurot. 8. jaotis Loomakaitseseaduse alusel tehtavad toimingud § 26131. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamine Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot. 9. jaotis Alkoholiseaduse alusel tehtavad toimingud § 26132. Riikliku alkoholiregistri toimingud (1) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (2) Registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4 eurot.”; 9)paragrahvis 335 asendatakse arv „230” arvuga „2612”. § 41. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 7 lõikes 21asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium”; 2)paragrahvi 19 lõikes 11ja § 801lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes. § 42. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Maa-amet katastriüksuste ja kohanimede kohta;”; 2)paragrahvi 61 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”; 3)paragrahvi 61 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; Leht 30 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... 4)paragrahvi 75 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Kliimaministeeriumiga. (2) Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu dokumentatsioon andmekogus töödeldavate ruumiandmete osas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutusega.”. § 43. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sadamaregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium. Sadamaregistrit peetakse elektrooniliselt.”. § 44. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine Soolise võrdõiguslikkuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valdkonna eest vastutav minister annab ja avaldab soovitusi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmiseks.”; 2)paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1) nõustab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega seotud küsimustes ning annab juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks; 2) analüüsib seaduste ja õigusaktide mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas; 3) avaldab aruandeid naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta; 4) koordineerib soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise edendamist ja sellealast tegevust.”; 3)paragrahvi 23 lõikes 1 ja § 24 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium” tekstiosaga „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” vastavas käändes. § 45. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 50 lõike 8 punktis 3 ja § 69 lõikes 8 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi” tekstiosaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi”; 2)paragrahvis 1441asendatakse tekstiosa „analüüsi ja statistikaga tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna” tekstiosaga „tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda”. § 46. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 62lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 47. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 391asendatakse tekstiosa „analüüsi ja statistikaga tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna” tekstiosaga „tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 31 / 35 analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda”. § 48. Tolliseaduse muutmine Tolliseaduse § 56 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 49. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 50. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 66 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu”; 2)paragrahvis 1397asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium”. § 51. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 10 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu”; 2)paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi”. § 52. Tööturumeetmete seaduse muutmine Tööturumeetmete seaduses (RT I, 07.03.2023, 5) tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvist 17 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu”; 2)paragrahvi 49 punktis 13 esitatud töötuskindlustuse seaduse § 35 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna” tekstiosaga „tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna”. § 53. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 41lõike 2 esimeses lauses, § 8 lõikes 5 ja § 421lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvi 40 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu”. § 54. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 23 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumiga” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga”; 2)paragrahvi 36 lõikest 21ja § 381lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu”; 3)paragrahvi 401lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium”. § 55. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvist 4 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu”; 2)paragrahvis 24 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium” sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium”. Leht 32 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... § 56. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse arv „1” arvuga „11”; 2)paragrahvi 51lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) Kliimaministeeriumil, Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril käesoleva seaduse §-s 21ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks vajalikele andmetele.”; 3)paragrahvi 71lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes. § 57. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine Vedelkütuse erimärgistamise seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes. § 58. Vedelkütusevaru seaduse muutmine Vedelkütusevaru seaduse § 31lõikes 8, § 7 lõigetes 4, 5, 7 ja 8, § 72lõikes 3, § 11 lõikes 3, § 111lõikes 1, § 18 lõikes 1 ning §-s 22 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes. § 59. Veeseaduse muutmine Veeseaduse § 112 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „Rahandusministeeriumi,”. § 60. Veterinaarseaduse muutmine Veterinaarseaduse § 68 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „maaeluministrile” sõnadega „valdkonna eest vastutavale ministrile”. § 61. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1)paragrahvis 12, § 16 lõike 1 punktis 8, § 17 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 42 lõigetes 1–22ja lõike 3 punktis 3, § 44 lõike 8 teises lauses, § 441lõikes 4, § 53 lõikes 8 ning § 80 lõigetes 1 ja 5 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes; 2)paragrahvis 12, § 13 lõike 1 punktides 3 ja 7 ning lõigetes 2, 3 ja 5, § 16 pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 2, § 19 lõikes 5, § 30 lõikes 2, § 36 lõikes 4, § 42 lõike 3 punktis 2 ja lõikes 4 ning § 75 punktis 3 asendatakse sõna „Transpordiamet” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes; 3)paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11järgmises sõnastuses: „11) töötab välja ja viib ellu riigisisest ühistranspordipoliitikat;”; 4)paragrahvi 16 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid”; 5)paragrahvi 16 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 6)paragrahvi 16 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) korraldab järelevalvet kaug-, maakonna-, valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest, ning järelevalvet tema sõlmitud halduslepingu täitmise ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle;”; 7)paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 33 / 35 1) ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ning vedajatele kohustusliku ühistranspordi töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika; 2) teenindustaseme normid avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavale maakonnaliiniveole.”; 8)paragrahvi 17 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töötab välja ja viib ellu rahvusvahelist ühistranspordipoliitikat;”; 9)paragrahvi 17 lõike 1 punkt 2 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10)seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 171järgmises sõnastuses: „§ 171. Transpordiameti ülesanded (1) Transpordiamet korraldab: 1) järelevalvet bussiliikluses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi antud liiniloa nõuete täitmise üle; 2) maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks.”; 11)paragrahvi 19 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium sõitjateveol riigisiseses raudteeliikluses, kaasa arvatud valla- või linnasisesel sõitjateveol, kui see on logistiliselt seotud tema poolt raudteeliikluses korraldatava sõitjateveoga, ning bussi-, laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses sõitjateveol maakonnaliinil ning kaugliinil, veeliikluses sõiduki ja selle haagise veol;”; 12)paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11järgmises sõnastuses: „11) Kliimaministeerium sõitjateveol rahvusvahelises liikluses;”; 13)paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 14)paragrahvi 22 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium” tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium”; 15)paragrahvi 22 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 16)paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Transpordiameti peadirektor” tekstiosaga „valdkonna eest vastutav minister”; 17)paragrahvi 42 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne seda teha”; 18)paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.”; 19)paragrahvi 75 punktis 4 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Transpordiamet, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid” tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium”; 20)paragrahvi 79 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,” tekstiosaga „Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning”; 21)paragrahvi 80 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Transpordiamet,” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,”; 22)paragrahvi 80 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „üle” sõnadega „sõiduõiguse osas”; 23)paragrahvi 80 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 24)paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 41järgmises sõnastuses: „(41) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teostab järelevalvet: 1) bussiliikluses kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle; 2) valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest.”; 25)paragrahvi 80 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, samuti”; Leht 34 / 35 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... 26)paragrahvi 81 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „ametnik” sõnadega „või valdkonna eest vastutava ministri volitatud ametnik”; 27)paragrahvi 81 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, Transpordiameti peadirektor”. § 62. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste mu... Leht 35 / 35  Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 28.06.2023, 1 Kliimaministeeriumi põhimäärus Vastu võetud 22.06.2023 nr 58 Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse§ 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kliimaministeerium (1) Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. (2) Ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 2. Aruandekohustuslikkus Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. § 3. Ministeeriumi pitsat ja eelarve (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülaosas on sõna „KLIIMAMINISTEERIUM”. (2) Ministeeriumil on oma eelarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. § 4. Ministeeriumi dokumentide vormistamine (1) Ministeeriumi dokumendiplankidel kasutatakse väikest riigivappi. (2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse ning registreeritakse seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. (3) Ministeeriumi dokumendiplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler, asekantsler ja osakonnajuhataja. (4) Minister võib allkirja andmise õiguse volitada kantslerile või asekantslerile või osakonnajuhatajale ning kantsler võib allkirja andmise õiguse volitada asekantslerile või osakonnajuhatajale seadusega ettenähtud ulatuses ning ministeeriumi asjaajamiskorras sätestatud alustel ja korras. § 5. Ministeeriumi asukoht (1) Ministeerium asub Tallinnas. (2) Nende ministeeriumi struktuuriüksuste asukoht, mis ei paikne Tallinnas, tuuakse ära nende põhimäärustes. 2. peatükk Kliimaministeeriumi põhimäärus Leht 1 / 8  Ministeeriumi valitsemisala ja põhiülesanne § 6. Ministeeriumi valitsemisala Ministeeriumi valitsemisalas on rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika (sealhulgas kliimakavade koostamine, elluviimine ja täitmise järelevalve) kavandamine, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole; meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamine; taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; ringmajanduse, sealhulgas ressursitõhususe ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika ning välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport (sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, logistika ja transporditaristu), liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite hanked, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ja veesõidukite opereerimisega seotud hanked) planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. § 7. Ministeeriumi põhiülesanne (1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 3. peatükk Ministeeriumi juhtimine 1. jagu Kliimaminister § 8. Ministeeriumi juhtimine Ministeeriumi juhib kliimaminister (edaspidi minister). § 9. Ministri pädevus ja ülesanded Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires; 2) vastutab Eesti Vabariigi põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 4) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 5) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 6) korraldab Eesti esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides, Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 7) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks; 8) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 9) teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametnike ja töötajate, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile; 10) tagab riikliku järelevalve süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas; 11) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 12) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi asekantslerid, osakondade juhatajad, välja arvatud need osakonnajuhatajad, kellega sõlmib töölepingud kantsler, ja ministeeriumi valitsemisalas olevate Leht 2 / 8 Kliimaministeeriumi põhimäärus valitsusasutuste juhid ning sõlmib ja lõpetab ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega; 13) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt siseauditi eest vastutavad isikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud ministri nõunikega; 14) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse; 15) kinnitab kantslerile vahetult alluvate osakondade loetelu; 16) kinnitab enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid; 17) määrab enda poolt ametikohale nimetatavatele ametnikele distsiplinaarkaristusi ja enda poolt tööle võetavatele töötajatele hoiatusi; 18) kinnitab ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisala valitsusasutuste põhimäärused, asjaajamise ja töökorralduse või annab volituse kantslerile ministeeriumi asjaajamise ja töökorralduse kehtestamiseks; 19) kehtestab ministeeriumi ja valitsemisala valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisu ning liigituse teenistusgruppideks või annab volituse kantslerile ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks kehtestamiseks ning ametiasutuse juhile valitsusasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks kehtestamiseks ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires; 20) moodustab, korraldab ümber ja lõpetab ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused, eelarved ja teenistuskohtade koosseisu ning määrab struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti; 21) pärib aru ministeeriumi ametnikelt ja töötajatelt ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt; 22) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra; 23) moodustab nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 24) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust; 25) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates riigiasutustes ning juhib osakonnajuhataja kaudu siseauditi osakonna tööd; 26) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise järele ning Euroopa Liidust eraldatud vahendite, abi, toetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise järele; 27) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 28) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 29) korraldab riigihangetega seotud toimingute läbiviimist või volitab kantslerit või teisi teenistujaid teostama riigihangetega seotud toiminguid; 30) juhib Euroopa Liidu struktuuritoetuste ning teiste Euroopa Liidu finantsvahendite, rahvusvahelise koostöö, arengukoostöö ja muude välisvahendite taotlemise, jagamise, kasutamise ja kasutamise järelevalvega seotud tegevust ministeeriumi valitsemisala valdkonnas; 31) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 32) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 33) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse või peaministri korraldusega. § 10. Ministri õigusaktid ja teenistusalased korraldused (1) Minister annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. (2) Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. 2. jagu Kantsler § 11. Kantsler Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. § 12. Kantsleri pädevus ja ülesanded Kantsler: Kliimaministeeriumi põhimäärus Leht 3 / 8  1) juhib vahetult asekantslerite ja kantslerile vahetult alluvate ametnike ja töötajate tööd, osakonnajuhatajate kaudu kantslerile vahetult alluvate osakondade ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel ning tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega; 4) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 7) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud lepingud, mida sõlmib minister; 8) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi ametnikud, välja arvatud need, kelle ametikohale nimetamine ja ametikohalt vabastamine on ministri pädevuses; 9) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi töötajatega, välja arvatud nendega, kellega töölepingu sõlmimine ja lõpetamine on ministri pädevuses; 10) kinnitab enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid; 11) määrab enda poolt ametikohale nimetatavatele ametnikele distsiplinaarkaristusi ja enda poolt tööle võetavatele töötajatele hoiatusi; 12) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele distsiplinaarkaristuste ja hoiatuste määramiseks; 13) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 14) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta; 15) annab kaasallkirja ministri määrusele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel; 16) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi töökorralduse reeglite ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 17) kinnitab ministeeriumi ametnike ja töötajate puhkuse ajakava; 18) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires või oma pädevuse piires volitab ministeeriumi esindama ministeeriumi ametnikke ja töötajaid; 19) täidab muid seadusega, Vabariigi Presidendi seadlusega või Vabariigi Valitsuse määrusega või korraldusega talle pandud või ministrilt saadud ülesandeid; 20) annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest. § 13. Kantsleri käskkirjad ja teenistusalased korraldused (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimiseks ning asjaajamise korraldamiseks, ministeeriumi ametnike ja töötajate teenistus- ja töösuhete korraldamiseks ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks. (2) Kantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi. (3) Kantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. § 14. Kantsleri asendamine Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest, viimaste äraolekul ühele osakonnajuhatajatest. 3. jagu Asekantsler § 15. Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesanne on tagada ministeeriumi eesmärkide saavutamine ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate eri valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu. (2) Ministeeriumi koosseisus on üheksa asekantsleri ametikohta. § 16. Asekantsleri pädevus ja ülesanded (1) Asekantsler: 1) koordineerib oma pädevusse kuuluvates valdkondades riigisiseste ja Euroopa Liidu strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude ning muude dokumentide koostamist ja rakendamist, tagab nende Leht 4 / 8 Kliimaministeeriumi põhimäärus kooskõla teiste valdkondade analoogiliste dokumentidega ning ministeeriumiväliste institutsioonide, huvirühmade ja avalikkuse informeerimise ning töösse kaasamise; 2) juhib osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd; 3) juhib vahetult talle alluvate ametnike ja töötajate tööd; 4) kontrollib ja analüüsib talle alluvate osakondade tööplaani täitmist ja töökvaliteeti ning annab sellest aru ministrile ja kantslerile; 5) koordineerib ministri volitusel oma pädevusse kuuluvates valdkondades ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd; 6) teeb kantslerile oma pädevusse kuuluvates valdkondades ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 7) käsutab oma haldusalas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarvevahendite täpse ja otstarbeka kasutamise eest; 8) teeb kantslerile oma pädevusse kuuluvates valdkondades ettepanekuid riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta; 9) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires või oma volituste piires volitab ministeeriumi esindama ministeeriumi ametnikke ja töötajaid; 10) allkirjastab või viseerib dokumendid kooskõlas ministeeriumi põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja muude õigusaktidega; 11) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta; 12) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade ametnikele ja töötajatele palkade määramiseks, ametnike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamiseks ning töötajatele hoiatuste kohaldamiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 13) teeb kantslerile komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid oma pädevusse kuuluvates valdkondades; 14) taotleb talle alluvatele ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust; 15) annab ministrile ja kantslerile aru tööülesannete täitmisest; 16) täidab ministrilt või kantslerilt saadud muid ülesandeid. (2) Asekantsleri pädevusvaldkonnad, täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning asekantslerile alluvad osakonnad sätestatakse ametijuhendis. § 17. Asekantsleri teenistusalased korraldused (1) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi. (2) Asekantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. § 18. Asekantsleri asendamine Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale. 4. jagu Nõunikud ja muud väljaspool struktuuriüksust asuvad ametikohad § 19. Nõunikud (1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi ministri ja ministeeriumi nõunikud. (2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile. (3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler. (4) Nõuniku teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt nõuniku alluvusele kas minister või kantsler. § 20. Muud struktuurivälised ametikohad (1) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad, kes alluvad vahetult kantslerile või asekantslerile ning kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu kantsler. (2) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded, õigused ja vastutus ning alluvus sätestatakse ametijuhendis, mille kinnitab kantsler. Kliimaministeeriumi põhimäärus Leht 5 / 8  5. jagu Osakonnajuhataja § 21. Osakonnajuhataja pädevus ja ülesanded (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) täidab talle antud juhiseid ja korraldusi või teatab takistustest nende täitmisel; 3) annab talle alluvatele ametnikele ja töötajatele juhiseid ning korraldusi; 4) valvab talle alluvate ametnike ja töötajate teenistuskohustuste täitmise järele; 5) tagab oma pädevuse ja saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendite täpse ning otstarbeka kasutamise; 6) esindab osakonda osakonnale pandud ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi; 7) allkirjastab või viseerib dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja muude õigusaktidega; 8) teeb ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta; 9) teeb ettepanekuid talle alluvatele ametnikele ja töötajatele palkade määramiseks, ametnike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamiseks ja töötajatele hoiatuste kohaldamiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 10) teeb komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 11) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 12) taotleb osakonna ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust; 13) annab ministrile, kantslerile ja asekantslerile aru osakonna tegevusest; 14) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse osakonnajuhataja ametijuhendis. 4. peatükk Ministeeriumi struktuur § 22. Ministeeriumi osakond ja selle põhiülesanded (1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised: 1) avalike suhete osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi väliskommunikatsiooni ning keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alast tegevust; 2) eelarve- ja strateegiaosakonna põhiülesanded on koordineerida ja korraldada ministeeriumi ja valitsemisala ülest strateegilist planeerimist, teadus- ja arendustegevust, eelarvestamist ja finantsjuhtimist ning muud ministeeriumi arendamiseks vajalikku tegevust, sealhulgas korraldada strateegiliste eesmärkide saavutamise seiret, analüüsi ja aruandlust, jälgida ja analüüsida tegevuskavade ja eelarve täitmist ning korraldada finantsaruandlust, koordineerida ja korraldada välisvahenditest rahastatavate toetusprogrammide ja -meetmete väljatöötamist ja kasutamist ning teha järelevalvet nende kasutamise üle; 3) ehitus- ja elamuosakonna põhiülesanded on koordineerida ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riiklikku järelevalvet, korraldada ehitistega seotud teabe hoidu ja töötlemist, pidada ja arendada e-ehituse platvormi ja ehitisregistrit, töötada välja ehitus- ja elamuvaldkonna poliitika, strateegiad ja arengukavad ning seirata nende elluviimist ja tulemuslikkust ning eestvedada algatusi; 4) energeetikaosakonna põhiülesanded on kujundada kütuse- ja energiamajanduse, sealhulgas energeetika varustuskindluse poliitikat ning korraldada selle elluviimist; 5) keskkonnakorralduse osakonna põhiülesanded on korraldada keskkonnaauditi, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnahoidlike riigihangete, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnatasude, keskkonnavastutuse ning ühtse ringmajandus- ja jäätmepoliitika väljatöötamist ja elluviimist; 6) keskkonnatehnoloogia osakonna põhiülesanne on korraldada maapõue kaitse ja kasutamise, tööstusheite- ja kemikaalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist ning ministeeriumis ja tema valitsemisalas hädaolukordade lahendamist; 7) kliimaosakonna põhiülesanne on korraldada kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutuste mõjuga kohanemise poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 8) kriisireguleerimise osakonna põhiülesanded on koordineerida ja korraldada ministeeriumi ja haldusala kriisireguleerimise ja riigikaitseliste ülesannete täitmist ning korraldada ministeeriumi riigisaladuse kaitset; 9) lennundusosakonna põhiülesanded on osaleda tsiviillennunduse, lennundusjulgestuse, õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, lennuväljade ja -jaamadega seotud riigi arengukavade väljatöötamises ning seirata nende elluviimist ja tulemuslikkust; 10) looduskaitse osakonna põhiülesanne on korraldada looduskaitsepoliitika väljatöötamist ja elluviimist; Leht 6 / 8 Kliimaministeeriumi põhimäärus  11) maavarade osakonna põhiülesanded on töötada välja maapõueressursside kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavad ja programmid ning seirata nende elluviimist ja tulemuslikkust, samuti korraldada maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimist, tagada riiklik geoloogiline kompetents; 12) merekeskkonna osakonna põhiülesanne on korraldada merekeskkonna kaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 13) meremajandusosakonna põhiülesanne on kujundada kestliku meremajanduse poliitikat ja korraldada selle elluviimist, sealhulgas korraldada ja arendada veetransporti, arendada ja korras hoida veetransporditaristut, suurendada meremajanduse ja transpordikoridoride rahvusvahelist konkurentsivõimet, arendada riigile kuuluvat veesõidukiparki, teha koostööd rahvusvaheliste merendusorganisatsioonidega; 14) metsaosakonna põhiülesanne on korraldada metsanduse ja jahinduse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 15) personaliosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi personalitööd, koolitustegevust, sisekommunikatsiooni, töökeskkonna-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning ministeeriumi personaliarvestust; 16) riigivaraosakonna põhiülesanded on kujundada ministeeriumi seisukohti riigivarapoliitikas ning korraldada ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust; 17) siseauditi osakonna põhiülesanded on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuete täitmise ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kohta; 18) teede- ja raudteeosakonna põhiülesanded on kujundada poliitikat teedevõrgu, veose- ja rahvusvahelise sõitjateveo, raudteetaristu ja veeremi, raudtee kauba- ja rahvusvahelise reisijateveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades ning korraldada selle elluviimist; 19) transpordi arengu ja investeeringute osakonna põhiülesanne on kujundada transpordipoliitikat, välja arvatud riigisisene ühistranspordipoliitika, ja korraldada selle elluviimist; 20) veeosakonna põhiülesanne on korraldada veekaitse ja -kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 21) välissuhete osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös; 22) välisõhu ja kiirgusosakonna põhiülesanded on korraldada välisõhu kaitse ja kiirguskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 23) õigusosakonna põhiülesanded on koordineerida valitsemisala õigusloomealast tegevust, tagada ministeeriumis ettevalmistatavate õigustloovate aktide eelnõude kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigustloovate aktidega, korraldada ministeeriumi õigushuvide esindamist ja riigi esindamist kohtutes, pidada ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arvestust ning koguda ja analüüsida andmeid ministeeriumi valitsemisala piires riigi esindamise kohta kohtus; 24) üldosakonna põhiülesanded on korraldada ministeeriumi asjaajamist ja arhiivitööd, riigihankeid, töövahendite ja inventariga varustamist, turvapoliitika kujundamist ja elluviimist ning korraldada ja koordineerida ministeeriumi ja tema haldusala andmehaldusega seotud tegevust. (3) Vajaduse korral nõustavad osakonnad oma ülesannete täitmisel ministeeriumi ametnikke ja töötajaid ning valitsemisala asutusi. § 23. Osakonna struktuur ja pädevus (1) Osakonna struktuur, pädevus ja juhtimise korraldus määratakse ministri kinnitatud osakonna põhimääruses. (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused, kelle pädevus ja ülesanded määratakse osakonna põhimääruses. (3) Osakonna koosseisu kuuluva talituse juhataja teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis. (4) Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud ja töötajad, kes ei ole ühegi talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga. 5. peatükk Ministeeriumi komisjonid, nõukogud ja töörühmad § 24. Ministeeriumi komisjonid, nõukogud ja töörühmad (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid). (2) Kantsler võib moodustada komisjone ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste töö koordineerimiseks. Kliimaministeeriumi põhimäärus Leht 7 / 8  (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni pädevus, ülesanded ja töökord, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja täitmise aruandluse kord ning teenindav struktuuriüksus ja selle ülesanded. (4) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste ametnikke ja töötajaid asjaomase asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. (5) Ministri või kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste tegemise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. § 25. Teised komisjonid ja nõukogud (1) Paragrahvis 24 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. (2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 6. peatükk Teenistuslik järelevalve § 26. Teenistuslik järelevalve (1) Minister teostab seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ametnike ning töötajate, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle. (2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. (3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste tegemise ministeeriumi ametnike ning töötajate toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku ja töötaja toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. 7. peatükk Rakendussäte § 27. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Leht 8 / 8 Kliimaministeeriumi põhimäärus  European Climate, Infrastructure, and Environment Executive Agency 20.01.2025 No 1-9/231-1 (CINEA) European Commission W910 1049 Bruxelles/Brussel BELGIUM Request for Partner Change in the Concerted Action EPBD 6 Project Dear Sir/Madam, We, the Ministry of Economic Affairs and Communications of Estonia, hereby request a change of partnership in the Concerted Action EPBD 6 (CA EPBD 6) project due to a governmental restructuring in Estonia. The responsibilities for implementing the Energy Performance of Buildings Directive (EPBD) together with CA EPBD 6 project have been transferred to the newly established Ministry of Climate as of July 1, 2023. Consequently, we request that the Ministry of Climate replaces the Ministry of Economic Affairs and Communications as the partner for this project, effective from that date. According to the Act by the Parliament of Estonia on June 21, 2023 (see Annex I), several areas, including construction and housing, energy, maritime economy, and mineral resources, were merged under the new Ministry of Climate (§ 61 lg 1 and § 10519 lg 3). The Department of Construction and Housing, previously part of the Ministry of Economic Affairs and Communications and responsible for implementing the EPBD, now operates as the Department of Construction and Living Environment under the Ministry of Climate. This department falls under the Deputy Secretary General of Living Environment and Circular Economy in the Ministry of Climate. The Ministry of Climate officially commenced its operations on July 1, 2023. As part of this transition, the budget for CA EPBD 6, previously managed by the Ministry of Economic Affairs and Communications, was transferred to the Ministry of Climate. Additionally, the Ministry of Climate has taken full responsibility for all activities and reporting obligations related to the project. In light of the above, we request that: 1. The Ministry of Climate replaces the Ministry of Economic Affairs and Communications as the partner of the CA EPBD 6 project, effective from July 1, 2023. 2. The Ministry of Economic Affairs and Communications’ partnership is terminated as of the same date. 3. The Ministry of Climate, operating under a new Participant Identification Code (PIC: 941609750), takes over all reporting obligations for the project from July 1, 2023. The Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / ESTONIA Phone: +372 625 6342 / Fax: +372 631 3660 / E-mail: [email protected] / http://www.mkm.ee  Ministry of Economic Affairs and Communications retains its original PIC (963638450). Otherwise, it is requested that the reporting from the Ministry of Economic Affairs and Communications happens at the same time as the midterm reporting (cost statement) for the CA EPBD 6 report. We have attached the following documents to support this request:  Annex I: Amendment of the Act on the Government of the Republic and related laws (“Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus”)  Annex II: Statute of the Ministry of Climate (“Vabariigi Valitsuse määrus nr 58 “Kliimaministeeriumi põhimäärus”) We trust that this change will facilitate the smooth continuation of the CA EPBD 6 project under the new governmental structure in Estonia. Should you require any further information or clarification, please do not hesitate to contact us. Thank you for your attention to this matter. With best regards, (signed digitally) Ahti Kuningas Secretary General Kairi-Ly Einborn +372 625 6309 [email protected] 2 (2)