Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine aastateks 2025-2028

KÄSKKIRI 31.01.2025 nr 12 Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine aastateks 2025– 2028 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan tööturuprogrammi aastateks 2025 kuni 2028 (lisa 1) ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi aastateks 2025 kuni 2028 (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 Tööturuprogramm 2025–2028 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Heaolu Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 Programmi nimi Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Tööinspektsioon (TI) valitsemisala asutused) Riikliku Lepitaja Kantselei Eesti Töötukassa (TK) Kaasvastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) ministeerium ja selle Sotsiaalkindlustusamet (SKA) valitsemisala asutused Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) (ühisprogrammi puhul)  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 Sisukord 1. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 4 4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 5 5. Olulisemad tegevused/sekkumised................................................................................................. 7 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused................................................................................ 7 6.1. Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine ......................................................... 7 6.1.1. Programmi tegevus 1. Tööhõive toetamine ja areng ............................................................ 8 6.1.2. Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng ............................................... 9 6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud ........................................................................ 9 7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 11 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 12 LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 17  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 2. Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogramm on koostatud Heaolu arengukava 2023–20301 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades kõikide inimeste pikka ja kvaliteetset tööelu. Programm aitab saavutada arengukava alaeesmärki nr 2, keskendudes kõrge tööhõive saavutamisele ning tööelu kvaliteedi parandamisele. Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 sihtidesse:  „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ hoides kõrget tööhõivet ja  „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ parandades tööelu ja -keskkonna kvaliteeti. ning vajalikesse muutustesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“, „Valmistume tulevikutööks“, „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ja „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“. Samuti aitab programm kaasa mõõdikuga „tööjõus osalemise määr“ strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas seatud 2035. aasta sihttaseme saavutamisele. Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3 saavutamisse, eriti eesmärkidesse tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada elukestvat õpet ning toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö. Programmi elluviimiseks kasutatavad välisvahendite meetmed: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala: Meede 21.4.2.3 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetatavad tegevused tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, tööhõive suurendamiseks ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamiseks, sh Eesti Töötukassa, aga ka KOVide ja teiste toetuse saajate kaudu rakendatavad tegevused. Meede 21.4.3.1 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest toetatavad tegevused püsiva töövõimekao ennetamiseks ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamiseks. 21.6.1.6 – Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine, Õiglase Ülemineku Fondist toetatavad ja töötukassa kaudu elluviidavad tegevused töölt-tööle liikumiseks ning põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimiseks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala: 21.4.2.1 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest toetatavad tegevused hoiakute muutmiseks vanemaealistesse töötajatesse. 1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 2 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 21.4.3.4 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest toetatavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks, infosüsteemide ja andmevahetuse arendamiseks ja teenuste korralduse tagamiseks. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi ühisprogrammiga. Võrreldes eelmise perioodiga on muudetud programmi ülesehitust: programmi tegevused on koondatud kaheks tegevuseks. Selliselt on programmi tegevused terviklikumad, hõlmates lisaks muudele teenustele ka vastavaid poliitika kujundamise teenuseid. Koondatavad programmi tegevused omavad mõlemad vaid üht teenust, osalt ka 2023. aasta valitsemisalade ümberstruktureerimise tulemusena, ning need teenused viiakse olemasolevate programmi tegevuste alla. Ühtlasi on ka programmi tegevusi sõnastatud selgemaks. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning Programmi eesmärk: kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist 2023* 2025 2026 2027 2028 2030** Programmi mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihttase) Tööjõus osalemise määr 15-74- aastaste seas, % (kokku) 73,9% 71,7% 71,8% 71,8% 71,9% 72,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring Tööjõus osalemise määr 15-74- aastaste seas, % (mehed) 76,2% 75,0% 75,1% 75,1% 75,1% 75,2% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring Tööjõus osalemise määr 15-74- aastaste seas, % (naised) 71,8% 68,7% 68,8% 68,8% 68,9% 69,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring Tööelu kestus, aastates (kokku) 40,8 39,8 40,0 40,0 40,0 40,2 Allikas: Eurostat Tööelu kestus, aastates (mehed) 40,2 40,0 40,2 40,2 40,2 40,3 Allikas: Eurostat Tööelu kestus, aastates (naised) 41,5 39,6 39,8 39,8 39,9 40,0 Allikas: Eurostat *Esitatakse 2023. aasta tegelik mõõdiku väärtus või kui seda ei ole, siis viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga **Programmi mõõdikutel on arengukavas seatud sihttasemed aastaks 2030 Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala Eelarve Eelarve prognoos 2024* 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud (MKM VA) -959 732 -982 456 -978 254 -1 010 299 -1 051 258 Programmi tegevus 1 – Tööhõive toetamine -952 271 -973 007 -968 900 -1 000 937 -1 046 168 ja areng** Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu -6 139 -9 449 -9 354 -9 362 -5 090 tagamine ja areng***  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 Programmi tegevus 2024 – -1 322 0 0 0 0 Tööturuvaldkonna arendamine**** * MKM valitsemisala eelarve jagunes 2024. aastal kolme programmi tegevuse vahel ning tegevuste eelarved aastatel 2024 ja 2025 ei ole seega üks ühele võrreldavad. ** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed” *** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Tööelu kvaliteedi arendamine” **** Alates 2025. aastast on selle tegevuse eelarve jaotatud kahele teisele programmi tegevusele ja tegevust eraldi ei ole. Tabel 3. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), SoM valitsemisala Eelarve Eelarve prognoos 2024* 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud (SoM VA) -17 871 - 15 106 - 15 224 - 15 479 -15 703 Programmi tegevus – Tööhõive toetamine -346 -352 -320 -320 -319 ja areng** Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu -17 064 -14 754 -14 904 -15 159 -15 384 tagamine ja areng*** Programmi tegevus 2024 – -461 0 0 0 0 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus**** * MKM valitsemisala eelarve jagunes 2024. aastal kolme programmi tegevuse vahel ning tegevuste eelarved aastatel 2024 ja 2025 ei ole seega tingimata üks ühele võrreldavad. ** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed” *** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Tööelu kvaliteedi arendamine” **** 2025. aastal tegevus eraldiseisvana ei jätku ning tegevuse eelarve sisaldub alates 2025. aastast tegevuses “Tööhõive toetamine ja areng”. 4. Hetkeolukorra analüüs Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava, heaolu arengukava aastani 2030 ja programmi ühine mõõdik on tööjõus osalemise määr. 2023. aastal oli selle tegelik näit ületanud erinevate aastate sihttasemed, sh „Eesti 2035“ tegevuskavas 2035. aastaks seatud sihttaseme vähemalt 72 protsenti. Sarnaselt on järgnevate aastate sihttasemed ületanud ka teine programmi mõõdik – tööelu kestus, mis 2023. aastal tõusis 40,8 aastani. Vaatamata majanduslangusele võis 2023. aastal täheldada Eesti tööturul hõive kasvu mõningast jätkumist. Tööhõive määr vanuses 20–64 aastat tõusis aastaga 81,9 protsendilt rekordilise 82,1 protsendini. Nii kõrge tööhõive määraga on Eesti Euroopa Liidus kolmandal kohal Rootsi ja Hollandi järel. 2023. aastal oli hõive kasv kiireim teenuste sektoris, rekordiliselt kõrge oli naiste ja vanemaealiste tööhõive määr (Euroopa Liidus teisel kohal) ning üldine aktiivsus tööturul. Samaaegselt hõive suurenemisega suurenes ka töötuse määr 6,2 protsendini (20-64-aastaste) ning seda peamiselt mitteaktiivsete arvelt. Raskem on olukord inimestel vanuses 50–74 aastat, kelle hulgas kasvas töötus 2023. aastal kõige rohkem. Samas on kasvanud ka vanemaealiste tööhõive, mis näitab, et nende aktiivsus tööturul on suurenenud. Registreeritud töötuse määr kasvas 7,0 protsendilt 2022. aastal 7,4 protsendini 2023. aastal. Seejuures on viimaselt töökohalt koondamise tõttu arvele tulnud uute registreeritud töötute osatähtsus kasvanud 11,4 protsendilt 2022. aastal 15,1 protsendini 2023. aastal. Aastaga on langenud rahvusvahelise kaitsega Ukraina kodanike osatähtsus registreeritud töötute seas. Seisuga 31.12.2023 oli registreeritud töötuid kokku 53 139, neist 3985 ehk 7,5 protsenti olid ajutise kaitse saajad (2022. aastal 12 protsenti). Keeruliste majandusolude tõttu langes 2023.aastal tööle liikunud töötute osakaal registreeritud töötutest 54,2%-ni (2022.aastal vastavalt 56,0%).  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 Absoluutne vaesus ohustab enim töötuid ning 2022. aastal suurenes taas töötute elanike absoluutne vaesus (11,1 protsendilt 2020. aastal 18,5 protsendile 2022. aastal). Kuna töötutoetuse suurus oleneb eelneva aasta alampalgast ja viimane 2021. aastal ei tõusnud, siis ei muutunud ka töötutoetus. Seetõttu jäi töötutoetust saava üksi elava inimese sissetulek absoluutse vaesuse piirist madalamaks. Näitajas ongi olnud erandlik vaid 2021. aasta, kus töötute absoluutse vaesuse määra uuringu liiga väheste vaatluste arvu tõttu ei avaldatud. Mõjuteguriks oli töötutoetuse suurenemine 35 protsendilt 50 protsendile eelneva aasta alampalgast, mis tähendas, et üheliikmelise töötu leibkonna netosissetulek vaid töötutoetust saades jäi suuremaks kui absoluutse vaesuse piir. Eesti majanduse jahenemine on 2023. aastal kajastunud ka töösuhetes, mis mõjutab nii ettevõtteid kui ka töötajaid. Majandusolukorra keerukus on tekitanud pinged tööandjate ja töötajate vahel, tuues kaasa suurenenud töövaidluste arvu. Töövaidluste statistika näitab, et 2023. aastal esitati töövaidluskomisjoni 23 protsenti rohkem avaldusi kui eelmisel aastal. Lisaks töövaidluste arvu kasvule on kasvama hakanud ka nõuete summad. Varasematel aastatel oli näha, et töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni väiksemate summadega, siis täna on summad oluliselt suuremad. 2023. aastal oli nõuete kogusumma 11,4 mln eurot (2022. aastal 9 mln eurot). Majanduse jahenemise tõttu võivad ettevõtted kogeda müügitulude langust, mis omakorda võib viia töötajate koondamiseni. Mitmed tööandjad ei tahtnud lõplikku koondamise otsust teha, lootes majanduse edaspidisele võimalikule tõusule, ning seetõttu prooviti leida lahendusi võimaliku koondamise edasilükkamiseks. Näiteks küsisid töötajad tihti Tööinspektsioonilt „sundpuhkusele“ saatmise kohta, millele õiguslik alus puudub. Lisaks pakkusid tööandjad töötajatele tasustamata puhkust, mis aga eeldab töölepingu poolte kokkulepet. Kui tasustamata puhkuse kasutamise osas kokkuleppele ei jõutud, aga tööd ka ei võimaldatud, tekkis töötajate jaoks tööseisaku olukord, mille puhul on tööandja kohustatud Töölepingu seaduse § 35 kohaselt maksma töötajatele selle perioodi eest keskmist töötasu. Koondamiste laine kajastub ka Tööinspektsiooni nõustamistelefonis ja kirjades – selle kohta küsitakse viimastel kuudel aina enam. Lisaks on esile tõusmas vaimse tervise mured tööl. Erinevate kriiside ja majandusliku surve tõttu on töökeskkondades suhted pingelised ning esineb töökiusu. Teisalt on üldine olukord ettevõtete töökeskkondades liikunud paremuse suunas ja tööandjate teadlikkus tööohutusest suureneb. Seda näitab ka tööõnnetuste arvu 11-protsendiline langus võrreldes aasta varasemaga, kuid seda saab osaliselt seostada ka majanduse jahtumisega. Kindlasti on ohutuskultuur mõnes sektoris paranenud, aga võib arvata, et kartuses töö kaotada jäetakse väiksematest juhtumitest ka teavitamata. Eelmise aasta suurematest tulemustest võib välja tuua tööturumeetmete seaduse vastu võtmise ja seeläbi kogu tööturuteenuste süsteemi korrastamise ning töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks vajalike lahenduste analüüsimise ja välja töötamise, sh uue töötuskindlustushüvitise – baasmääras töötuskindlustushüvitise välja töötamise. Pikema analüüsiga saab tutvuda heaolu 2023. aasta tulemusaruandes4. Suurimad väljakutsed on: 4 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 • Tööturureformi läbiviimine, sh töötushüvitiste süsteemi edasine korrastamine, töötuskindlustuskaitse laiendamine uutele töövormidele (juhtimis- ja kontrollorgani liikmete, ettevõtluskonto omanike, füüsilisest isikust ettevõtjate) ning vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasamine. • Töökeskkonna parandamiseks tööandjatele ja töötajatele efektiivsete meetmete loomine ning individuaalsete ja kollektiivsete töösuhete edendamine. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised Järgneva nelja aasta jooksul: • Viiakse Töötukassa tegevustega ellu Tööhõiveprogramm 2024–2029 ja tehakse selle tõhusaks rakendamiseks ja tööturu vajadustele reageerimiseks olulised õiguslikud muudatused; • Kasutatakse maksimaalselt ja sihipäraselt välisvahendeid ning viiakse ellu ÕÜF, RRF ja ESF+ rahastatavaid tegevusi (sh NEET-olukorras noortele, oskustele ja Ida-Virumaa põlevkivisektorile suunatud tegevused); • Avatakse täiendavalt taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks, suunatakse tegevusi täiendavatele regionaalsetele sekkumistele ning kavandatakse ja viiakse ellu töötukassa kaudu täiendavad ESF+ tegevused oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol; • Paindlike tööaja kokkulepete võimaldamiseks viiakse ellu vajalikud seadusemuudatused; • Töötatakse välja ettepanekud uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse laiendamiseks. Korraldatakse töötushüvitiste tõhustamiseks välja töötatud lahenduste põhjal õigusloomelised muudatused; • Rakendatakse ESF2021+ rahastusperioodi toel meetmeid tööandjate ja töötajate toetamiseks, et arendada töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda; • Edendatakse individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sh tõhustatakse sotsiaaldialoogi, soodustatakse kollektiivlepingute sõlmimist, analüüsitakse ja vastavalt parandatakse töövaidluskomisjoni töökorraldust. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meetme ja programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud tabelis 4. Lisas 1 on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused. 6.1. Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Meetme eesmärk on: Tööturul osalemist toetavate tööturumeetmete arendamise, tööelu kvaliteedi parandamisega ning tööohutuse ja tööandjate teadlikkuse suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase. Kuna programmil on vaid üks meede, siis meetme tasandi ja programmi tegevuste tasandi mõõdikud on osaliselt korduvad.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 6.1.1. Programmi tegevus 1. Tööhõive toetamine ja areng Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust. Tegevuste kirjeldus Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööhõivepoliitika seisneb eelkõige tööturuteenuste, aga ka nendega kaasnevate tööturutoetuste abil töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika ehk töötushüvitiste eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö. Programmi tegevus hõlmab rida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala teenuseid, sh tööhõivepoliitika kujundamise teenust. Programmi tegevuse eelarvest on enamus kavandatud teenusele Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks. See sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid, töövõimetoetust, töötutoetust ning toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate töötute eest. Suurema eelarvega teenused on veel erinevate tööturumeetme pakkujate tegevused ning põlevkivisektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine. Erinevate tööturumeetme pakkujate tegevuste teenuses toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, sh toetatakse regionaalseid meetmeid. Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvatel inimestel aidatakse Eesti Töötukassa kaudu uuendada oma teadmisi ja oskusi, et vastata muutunud tööturu vajadustele, nt tasemeõppes osalemise toetust ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust, samuti tööle asumise toetust. Erinevad teenused toetavad noorte, sh mitte-eesti noorte, töötuse vähendamist, tööturul haavatavamas positsioonis olevate inimesi ja nende võimalusi tööturule sisenemiseks või naasmiseks. Teenuste peamiseks elluviijaks oskuste valdkonnas, pikaajalisel haiguslehel olijate ning põlevkivisektori töötajate vaates on Eesti Töötukassa. Mitteõppivate ja mittetöötavate (NEET- olukorras noorte) tegevusi viivad ellu kohalikud omavalitsused ja noorte töövaatlustegevusi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning muid avatud taotlusvoorude kaudu haavatavamate sihtrühmade tööalase konkurentsivõime toetamise tegevusi erinevad elluviijad. Programmi tegevus hõlmab lisaks ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenust “IKT osutamine Astangu KRK-le”, mille raames pakub Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevale Astangu kutserehabilitatsiooni keskusele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust. Programmi tegevuse teenustes kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, Euroopa Regionaalarengu fondi (RRF), ESF+ ja ÕÜF Vahendeid. Perioodil 2025–2028 on tegevuse alla lisatud kaks uut teenust – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõivepoliitika kujundamine, mis varasemalt moodustas osa tööturu valdkonna arendamise programmi tegevuse ainsast teenusest, ning sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenus “IKT osutamine Astangu KRK-le", mis varasemalt oli programmi tegevuse „Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“ ainus teenus.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 6.1.2. Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Programmi tegevuse eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas. Tegevuste kirjeldus Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas: tegevuse oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei, sh moodustab olulise osa eelarvest tööinspektsiooni teenustele kavandatud kulu riiklikuks järelevalveks, ennetuseks ja nõustamiseks ning töövaidluste lahendamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kujundab poliitikat ning viib ellu töötajatele ja tööandjatele suunatud tegevusi töövõime vähenemise ennetamiseks. Tööinspektsioon viib läbi töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvet ning nõustamist, tagades asjakohase teabe kättesaadavuse. Tööinspektsiooni juures toimib töövaidluskomisjon, mis lahendab töötajate ja tööandjate vahelisi vaidlusi. Kollektiivseid töötülisid aitab lahendada riiklik lepitaja. Perioodil 2025-2028 on tegevuse alla lisatud uus teenus – töösuhete ja töökeskkonna poliitika kujundamine, mis varasemalt moodustas osa tööturu valdkonna arendamise programmi tegevuse ainsast teenusest. Programmi tegevus hõlmab lisaks ka sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oleva Sotsiaalkindlustusameti teenuseid “Kahjuhüvitis”, mille raames makstakse inimesele kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitist, kui on tuvastatud tööandja kohustus inimesele kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta, ning “Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest”, mille raames hüvitab Sotsiaalkindlustusamet osalise või puuduva töövõimega töötajale ja alaealisele töötajale ning sügava puudega lähedasele põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. Sotsiaalministeerium pakub tegevuse raames ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatele tööinspektsioonile, riikliku lepitaja kantseleile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile info- ja kommunikatsiooniteenust, mida osutab TEHIK. 6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud Tabel 4. Planeerimistasandite mõõdikud. Algtase Sihttase Planeerimistasandid ja nende mõõdikud 2023* 2025 2026 2027 2028 Meede Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 Eesmärk: Tööturul osalemist toetavate tööturumeetmete arendamise, tööelu kvaliteedi parandamisega ning tööohutuse ja tööandjate teadlikkuse suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase 16-64-aastaste vähenenud töövõimega 52,6% inimeste tööhõive määr, % 51,4% 51,6% 51,7% 51,8% (2022) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 15-29-aastaste NEET noorte määr, % 9,6% 10,0% 9,8% 9,6% 9,4% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Töötute absoluutse vaesuse määr, % 18,5% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring (2022) Tööhõive toetamine ja areng Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja Programmi tegevus 1 passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, 1,65 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused 15-29-aastaste NEET noorte määr, % 9,6% 10,0% 9,8% 9,6% 9,4% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Töötute absoluutse vaesuse määr, % 18,5% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring) (2022) 16-64-aastaste vähenenud töövõimega 52,6% inimeste tööhõive määr, % 51,4% 51,6% 51,7% 51,8% (2022) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Registreeritud töötute tööle asumise määr, % 54,2% ≥55% ≥55% ≥55% ≥55% Allikas: Eesti Töötukassa Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus Programmi tegevus 2 osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta 392 <500 <500 <500 <500 Allikas: Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2023) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei viida läbi iga aasta (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021) Programmi meetme ja tegevuste tasandite mõõdikuid on korrastatud ja ringi tõstetud vastavalt programmi struktuuri muutmisele, valitsemisalade ümberkorraldustest tulenevatele teenuste muutumisele ning arvestades, et ühe meetme tõttu on programmi meetme tasand ebavajalik. Eelnevast tulenevalt jääb varasema meetme tasandi indikaatoritest edaspidi välja “20-64-aastaste tööhõive määr (%)”, mis on juba olemas heaolu tulemusvaldkonna indikaatorina ning mistõttu ei ole selle dubleerimine tööturuprogrammis vajalik. Samuti jääb välja varasemalt meetme tasandil olnud indikaator “Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (%)“ ning programmi tasandil olnud indikaator “Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust (%)” ning vähenenud töövõimega inimeste tööhõive olukorra hindamiseks kasutatakse indikaatorit “16-64- aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr (%).  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 7. Programmi juhtimiskorraldus Tööturuprogramm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja sotsiaalministeerium (SoM). Programmi panustavad veel MKM valitsemisalast Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei ja Eesti Töötukassa (TK) ning SoM valitsemisalast Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), täpsemat teenuste jaotust vt eelmises peatükis. Programmi ja selle tegevuste peavastutaja on MKM, kuid mõned nende tegevuste alt elluviidavad teenused kuuluvad SoMi valitsemisalasse (SKA poolt osutatav kahjuhüvitis ja lisapuhkuste hüvitamine riigieelarvest ning valitsemisalade vahelised IKT-teenused). Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning sotsiaalkaitseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja SoMi kodulehtedel5. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada heaolu tulemusvaldkonna teised programmid (laste ja perede programm, sotsiaalhoolekande programm, vanemaealiste programm, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programm). Teistest tulemusvaldkondadest toetab programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ Haridus- ja Teadusministeeriumi laste ja noorte programm, mis kajastab muuhulgas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt pakutavaid teenuseid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja SoM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste ja teenuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ning tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel6. Tulemusaruanded on avalikustatud nii MKMi kui ka SoMi kodulehtedel7. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKMi ja SoMi tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid 6 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust 1.1. Eesti Töötukassale Eesti Töötukassale vahendite tagamine Teenus hõlmab sihtotstarbelise eraldisega vahendite andmist Eesti MKM aktiivsete ja passiivsete aktiivsete tööturumeetmetena teenuste Töötukassale, sh töötutoetuseks ja töövõimetoetuseks, erijuhtudel tööturumeetmete osutamiseks ja passiivsete sotsiaalmaksu tasumiseks, töötuskindlustus-, koondamis- ja osutamiseks vahendite tööturumeetmetena hüvitiste ja toetuste ning maksejõuetushüvitiseks ning panusena sihtkapitali aktiivsete tööturumeetmete andmine sotsiaalmaksu maksmiseks pakkumiseks. Alates 2024. aastast on tööhõiveprogrammis 2024–2029 hõlmatud nii sihtkapitalist kui EL struktuuritoetuste vahendite abil rahastatud tööturumeetmed. Välisvahenditest (ESF+) rahastatakse näiteks oskuste arendamist, vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõime suurendamist tööturul ning piirkondlikke tööturumeetmeid ja piirkondlikku mobiilsust. 1.2. Tööturuteenuste Tööturuteenust saavate isikute tööalaste ja Teenusega soodustatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja MKM osutamine tagamaks tööhõives osalemise võimaluste tööhõives osalemist, sealhulgas noorte töötuse vähendamiseks ja nende paremaid võimalusi hõives suurendamine tööalase teadlikkuse suurendamiseks, mitte-eesti naiste tööturule sisenemise osalemiseks toetamiseks ning tööturul haavatavamas positsioonis olevatele inimestele või majanduse struktuurimuutusi toetavate oskuste suurendamiseks. Teenust pakub Eesti Töötukassa välisvahendite toel: noortele suunatud teenuseid RRF ja oskuste arendamise tegevusi ESF+ vahenditest. 1.3. NEET noorte ja Poliitika kujundamine parandamaks NEET- NEET-olukorras olevatele noortele mõeldud poliitikakujundamise tegevused, MKM tervisest tulenevate olukorras olevate noorte ning tervisest mis on seotud SKA ja KOVide tegevustega. Samuti hõlmab teenus tervisest takistustega inimeste tulenevate takistuste tõttu haavatavamas tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine olukorras olevate inimeste võimalusi tööturul toetamist. Selleks arendatakse töövõime toetuse süsteemi kaudu, tööturul analüüsides nende inimeste probleeme. Tegevused on seotud Eesti Töötukassa vähenenud töövõimega inimestele pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja hüvitistega.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 1.4. Erinevate Soodustada toetuste kaudu väiksema Toetatakse tööturumeetmeid pakkuvaid projekte väiksema konkurentsivõime MKM tööturumeetmete konkurentsivõimega sihtrühmade võimalusi sihtrühmadele, sh NEET-olukorras ja -riskis noored, nende lähedased, pakkujate tegevused tööturul osalemiseks lähtuvalt vanemaealised ja kõrgemas keskeas olevad inimesed, individuaalsemat ja spetsiifilisematest tööle asumise takistustest isiklikumat abi vajavad inimesed, mitte-eestlased jm väiksema ja tööturu arengutest konkurentsivõimelise kvalifikatsiooniga inimesed, eelkõige naised. Samuti toetatakse regionaalseid meetmeid ja erinevate sihtrühmade oskuste arendamisega seotud tegevusi. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest. 1.5. Põlevkivi sektori Soodustada kliimamuutustega seotud Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvate või neis töö kaotanud töötajate oskuste MKM töötajate tööalaste üleminekust enim mõjutatud töötajate edukat kaasajastamiseks ja piirkonna muutuvatele tööturuvajadustele vastamiseks üleminekute toetamine liikumist ühelt töökohalt või ühest toetatakse nende ümber- ja täiendõpet nii tasemeõppes osalemiseks kui majandussektorist teise mikrokvalifikatsiooni omandamiseks, samuti toetatakse töötuse lõksu sattumise ja pikaajalise töötuse ennetamiseks tööle asumist uuele kohale, kui seda tehakse lühikese aja jooksul pärast töö kaotamist. Teenust osutab Eesti Töötukassa. 1.6. Mitte-eesti noorte Tutvustada Ida-Virumaa noortele Luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogrammi Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. MKM tööellu sisenemise töömaailma praktiliste töövaatluste kaudu ja 11. klassi ning kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programm võimaldab neil toetamine. Noortele ning toetada vene emakeelega noorte süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta, kuna karjäärivõimalusi ja lõimumist töövaatlusprogrammi kaudu õpilastele pakutakse erinevate tööandjate juures tööeluteemalisi töötubasid ja töömaailma tutvustav töövaatlusi. Programm toetab eesti- ja venekeelsete noorte lõimumist programm ühistegevuste ja kontaktide loomise kaudu. Teenust pakub Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning rahastatakse välisvahenditest (ESF). 1.7. Tööhõive poliitika Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget Teenuse sisuks on tööhõivepoliitika väljatöötamine, et toetada tööealise MKM kujundamine taset, sh läbi rakenduslike küsimuste elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. lahendamise ja vajalike seisukohtade See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende esitamise. rakendamise ettevalmistamist, õigusaktide väljatöötamist ja menetlemist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööhõivepoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 1.8. IKT osutamine Info- ja kommunikatsiooniteenus on Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse pakkumine SoM Astangu KRK-le Haridus- ja Teadusministeeriumi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse saajaks on valitsemisala asutusele Astangu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutus Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusele osutatud. Kutserehabilitatsioonikeskus. Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas 2.1. Nõustamisteenuse Tööturu osapooltele on tagatud töösuhete, Teenust osutab Tööinspektsioon, pakkudes nii töötajatele kui ka tööandjale TI (MKM) osutamine ning töövõimet töötervishoiu ja tööohutuse nõustamine ning töökeskkonna ja -suhete parandamiseks ja hoidmiseks ning töövõimekao hoidva ja säästva teabe kättesaadavus ennetamiseks nõustamisteenust ning erinevaid koolitus-, teavitus- ja töökeskkonna arendamine kaasamistegevusi. Teenus hõlmab ka Tööinspektsiooni teenistujate pädevuse suurendamist. Lisaks arendatakse teabe kättesaadavuse ja tööelu järelevalve parandamiseks infotehnoloogilisi lahendusi. Teenust rahastatakse peamiselt ESF vahenditest. 2.2. Tööandjaid ja Töövõime vähenemise ennetamine ohutu Soodustatakse töötingimuste edendamiseks teadmispõhist poliitikakujundamist MKM töötajaid toetavad töökeskkonna kaudu ja töötingimuste ja rakendamist ning viiakse ellu tegevusi tööandjate ja töötajate teadliku tegevused töötingimuste edendamine käitumise kujundamiseks. Teenust rahastatakse ühtekuuluvusfondist. edendamiseks 2.3. Riikliku järelevalve Töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete Tööinspektsioon teostab töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate TI (MKM) tegemine järelevalve läbiviimine õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalvet (nt järelevalve töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse alusel, sh järelevalve rakendusaktidest tulenevate nõuete üle). SKA 2.4. Kahjuhüvitis Õigustatud isikutele on välja makstud Kahjuhüvitist makstakse töötervishoiu ja tööohutuse alusel, mille järgi läheb (SoM) kutsehaiguse ja tööõnnetustega seotud tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitised ja seeläbi panustatud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise inimeste majandusliku toimetuleku nõue üle Sotsiaalkindlustusametile, kui on tuvastatud tööandja kohustus kahju paranemisse hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab tööandja asemel hüvitist.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 TI (MKM) 2.5. Töövaidluste Tööandja ja töötaja vaheliste töövaidluste Tööinspektsiooni juures asuvad kohtuvälised ja sõltumatud lahendamine lahendamine töövaidluskomisjonid lahendavad tööandja ja töötaja töösuhetes tekkinud töövaidlusi. RLK 2.6. Töötüli lepituse Kollektiivsete töötülide lahendamine Riikliku lepitaja kantselei korraldab menetlusse võetud kollektiivsete töötülide (MKM) läbiviimine ja lahendamisega seotud lepitustoiminguid. kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine SoM 2.7. IKT osutamine MKMi Info- ja kommunikatsiooniteenus on MKMi Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse pakkumine valitsemisala asutustele valitsemisala asutustele osutatud. sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse saajateks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutused Tööinspektsioon, Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. MKM 2.8. Kutsehaiguste Kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste Kutsehaiguste ekspertiisi läbiviimiseks on sõlmitud SA Põhja-Eesti ekspertiisi rahastamine ekspertiisid on läbi viidud Regionaalhaiglaga leping aastateks 2022-2024. Viiakse läbi umbes 200 kutsehaigestumise ekspertiisi aastas. SKA 2.9. Lisapuhkuse Tööandjale on hüvitatud lisapuhkuste tasu Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega ja alaealise (SoM) hüvitamine riigieelarvest vastavalt õigustatusele SKA-le esitatud töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Riigi poolt hüvitatakse tööandjale taotluse alusel. Selle kaudu toetatakse põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest inimese pikaajalist tööelus osalemist ning makstav puhkusetasu. Sügava puudega lähedastel on võimalik kasutada suurendatakse elukvaliteeti ühildades sellega lisapuhkust kuni 5 tööpäeva aastas. töö ja pereelu. 2.10. Töösuhete ja Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab Töösuhete ja töökeskkonna poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et MKM töökeskkonna poliitika kvaliteetses tööelus osalemist, sh läbi aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna kujundamine rakenduslike küsimuste lahendamise ja tööga hõivatust. Valmistatakse ette ministeeriumi ja valitsuse vajalike seisukohtade esitamise. valdkonnapoliitilisi otsuseid ja nende rakendamist, osaletakse Euroopa Liidu otsustusprotsessis, töötatakse välja töösuhete ja töökeskkonna poliitikaid  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 puudutavaid strateegiadokumente ja hinnatakse nende elluviimist, samuti kaasatakse valdkonna algatustesse ja otsustesse huvigruppe. Kasutatud lühendid: MKM – majandus- ja kommunikatsiooniministeerium SoM – sotsiaalministeerium TI – tööinspektsioon RLK – riikliku lepitaja kantselei SKA - sotsiaalkindlustusamet  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. MKM-i valitsemisala teenused Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng Eesti Töötukassale aktiivsete ja -962 264 085 -961 649 482 -995 252 852 -1 041 677 960 passiivsete tööturumeetmete osutamiseks vahendite andmine Tööturuteenuste osutamine tagamaks -3 128 824 -168 802 -154 174 -153 687 paremaid võimalusi hõives osalemiseks NEET noorte ja tervisest tulenevate -860 257 -743 527 -594 109 -505 216 takistustega inimeste tööturul toetamine Erinevate tööturumeetmete pakkujate -4 678 436 -4 106 983 -2 621 554 -1 972 217 tegevused Põlevkivi sektori töötajate tööalaste -1 439 443 -1 625 122 -1 732 627 -1 428 248 üleminekute toetamine Mitte-eesti noorte tööellu sisenemise -296 335 -287 862 -281 496 -131 216 toetamine. Noortele karjäärivõimalusi ja töömaailma tutvustav programm Tööhõive poliitika kujundamine -339 610 -318 072 -300 201 -299 804 Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Nõustamisteenuse osutamine ning -1 530 187 -1 621 097 -1 728 803 -217 767 töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine Tööandjaid ja töötajaid toetavad -664 014 -747 056 -748 418 -773 270 tegevused töötingimuste edendamiseks Riikliku järelevalve tegemine -5 153 749 -4 919 440 -4 840 922 -1 964 451 Töövaidluste lahendamine -1 138 363 -1 146 247 -1 160 020 -1 238 864 Töötüli lepituse läbiviimine ja -143 998 -141 280 -140 095 -152 131 kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine -203 932 -192 352 -177 210 -176 702 Töösuhete ja töökeskkonna poliitika -614 532 -587 020 -566 891 -566 592 kujundamine  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 1 SoM-i valitsemisala teenused Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng IKT osutamine Astangu KRK-le -351 521 -319 827 -319 523 -318 915 Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Kahjuhüvitis -7 458 387 -7 433 222 -7 430 739 -7 391 564 Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest -5 334 950 -5 588 741 -5 849 109 -6 113 261 IKT osutamine MKMi valitsemisala -1 961 036 -1 882 277 -1 879 530 -1 878 804 asutustele  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 2025–2028 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Heaolu Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 Programmi nimi Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK) valitsemisala asutused)  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 Sisukord 1. Programmi üldinfo (esileht) ............................................................................................................ 1 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 4 4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 5 5. Olulisemad tegevused/sekkumised................................................................................................. 6 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused................................................................................ 7 6.1. Meede: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine ................................ 7 6.1.1. Programmi tegevus 1. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine .. 7 6.1.2 Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ...................... 8 6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud ........................................................................ 8 7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 10 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 11 LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 13  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 2. Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on koostatud Heaolu arengukava 2023–20301 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, vähendades ühiskonnas ebavõrdsust ning toetades tööelu. Programm aitab saavutada arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 5 keskendudes võrdse kohtlemise tagamisele ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamisele. Sooline võrdsus näitab riigi majandusliku ja sotsiaalse heaolu taset. Soolisel ebavõrdsusel on negatiivne mõju nii inimese põhiõiguste realiseerimisele ja elukvaliteedile kui ka majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Käesoleva programmi keskmes on soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse suurendamine, sh soolise palgalõhe vähendamine, soolise tasakaalu saavutamise toetamine juhtimisel ja otsustamises, õiguste kaitse tõhustamine ning soolise võrdsuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamine. Vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamisel lähtutakse eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Eestimaalaste arvates on kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse ja puude tõttu. Vähemusrühmade tunnetus selle kohta, kas nad on osa ühiskonnast, selle tunnustatud ja ühtekuuluv osa või mitte, mõjutab nendesse kuuluvate inimeste solidaarsust ülejäänud ühiskonnaga, panustamist tööturul, huvikaitses või vabatahtlikus töös ning turvatunnet. Ka ligipääsetavus või selle puudumine peegeldab ühiskonna võimet näha ja väärtustada kõiki ühiskonnaliikmeid koos nende eripäradega. Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks ning võrdse kohtlemise tagamiseks kasutatakse kahte teineteist täiendavat strateegilist lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele ning võrdsete võimaluste tagamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning teiselt poolt võrdsuslõime, s.t. soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste kui põhimõtte lõimimine kõigisse poliitikavaldkondadesse. Tulemusvaldkond ja programm on otseselt seotud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetega, sh peab kõigil olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Programm panustab „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja tulemusvaldkonna mõõdiku „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ sihttaseme saavutamisse, muutusesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ja tegevuskava mõõdiku „sooline palgalõhe“ sihttaseme saavutamisse. Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2 saavutamisse, eriti eesmärkidesse saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja 1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 tütarlapsi ning vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel. Valdkond on läbivalt lõimitud ka mitme teise säästva arengu eesmärgi saavutamisega. Programmi elluviimiseks kasutatakse välisvahendite meedet nr 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“. Meetme raames viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada sooliste stereotüüpide mõju haridus- ja ametivalikutele, vähendada soolist segregatsiooni ning parandada soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises. Programm on alates 2025. aastast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi programm. Võrreldes eelmise perioodi programmiga on programmi ülesehituses tehtud muudatusi. Programmi tegevused „Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine“ ja „Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine“ on liidetud üheks uueks tegevuseks „Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine“. Seda toetab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuur, kus mõlemat teemat juhitakse ühes osakonnas ja need omavad ühisosa, mistõttu ei ole alati võimalik tegevusi lahutada. Lisaks on ka eelarveliselt ja teenuste arvult tegemist väikesemahuliste programmi tegevustega. Eraldi programmi tegevus hõlmab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarvet, mis on liikunud sotsiaalministeeriumi valitsemisalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, Programmi eesmärk: kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks 2023* 2025 2026 2027 2030** Programmi mõõdikud 2028 (sihtase) (sihttase) (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Nende inimeste osakaal, kes enda 7,3% arvates kuuluvad mõnda gruppi, (2020/ <7,3% <7,3% <7,3% <7,3% <7,3% mida Eestis diskrimineeritakse Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2021) Sooline palgalõhe*** 13,1% 12,1% 11,4% 10,7% 10% 8,5% Allikas: Statistikaamet *Esitatakse 2023. aasta tegelik mõõdiku väärtus või viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga **Programmi mõõdikutel on arengukavas seatud ka sihttasemed aastaks 2030. ***Soolise palgalõhe 2035. aasta sihttase on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas määratud 5%. Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 2024* 2025 2026 2027 2028 Programmi ja meetme kulud -2,517 -2 983 -2 836 -2 535 -2 632 programmi tegevus 1 – soolise võrdsuse ja -2,517** -2 431 -2 326 -2 034 -2 120 vähemuste võrdsete võimaluste edendamine programmi tegevus 2 – soolise võrdõiguslikkuse 0 -553 -510 -501 -513 ja võrdse kohtlemise volinik * 2024. aastal oli programmi tegevus „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei“ eelarve SOMi valitsemisalas ning MKM-i eelarve oli 0. Programmis näidatakse vaid MKM-i valitsemisala eelarvet, st, et ka programmi kogukulud olid eelmisel aastal tegelikult suuremad.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 ** MKM valitsemisala eelarve jagunes 2024. aastal kahe programmi tegevuse vahel, millest 2025. aastal moodustati kokku programmi tegevus 1, mistõttu siin näidatakse kahe varasema tegevuse kogu eelarvet. 4. Hetkeolukorra analüüs Programmiga seotud strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute sihttasemete saavutamisest ollakse veel kaugel. Strateegias on soolise võrdsuse indeksi 2035. a sihttasemeks seatud 70,7 punkti ning soolise palgalõhe sihttasemeks 5 protsenti. Eriti suur väljakutse on seoses palgalõhe vähendamisega, mille väärtus peaks võrreldes viimase teadaoleva väärtusega enam kui kaks korda vähenema juba 2030. aastaks. Heaolu tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamist mõõdetakse muuhulgas soolise võrdsuse indeksiga. Eesti indeksi tulemus on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel 2023. aastal 60,2 punkti 100-st ning Eesti laskus Euroopa Liidu riikide võrdluses 22. kohale (EL keskmine on 70,2 punkti). Peamine põhjus indeksi langemises paikneb ajakasutuse valdkonnas, samuti on naistel meestega võrreldes suurem hoolduskoormus. Jätkuvalt on murekohaks suur sooline palgalõhe. Kuigi see on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt vähenenud, tõusis naiste ja meeste palgaerinevus 2022. aastal 17,7 protsendini. 2023. aastal langes sooline palgalõhe 13,1%-ni, kuid on jätkuvalt liiga kõrge. Enamik Eesti inimestest (83 protsenti) on palgalõhest teadlikud, kuid vähenenud on nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks, sh sagedamini on need naised. Monitooring toob muuhulgas muret tekitava trendina välja selle, et kui noorte naiste hoiakud on muutunud aja jooksul oluliselt võrdõiguslikumaks, siis noorte meeste hoiakud on mitmetes küsimustes patriarhaalsemad või vägivalda normaliseerivamad kui kogu elanikkonnal või meestel keskmiselt. Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. 2021/2022 õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses meeste osakaal väiksem hariduse, tervise, heaolu ning humanitaaria ja kunsti erialadel (11–32 protsenti). Samal ajal on kiireima kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70 protsendi. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust, sh kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele kaasa palkade läbipaistvuse suurendamine ning palga määramise ühtsete aluste loomine organisatsioonides. Kuigi Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, jääb Eesti võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks. Üks teravamaid probleeme on õiguskaitse puudulikkus. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis - näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sh kaupade ja teenuste  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 kättesaadavuse osas tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka seaduste täitmise jälgimine ning tasuta esmane õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline voliniku institutsiooni tugevdada ning tagada tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid. Eesti tööandjate seas jääb vajaka teadlikkusest organisatsioonis töötajaskonna soolise, vanuselise ja muudel tunnustel põhineva mitmekesisusega kaasnevast kasust, selle edendamise ja väärtustamise vajadusest ning võimalustest. Inimesed veedavad tööl suure osa oma ajast ning on oluline, et tööandja kujundatud töökeskkond arvestab töötajate erinevusi, on turvaline, toetav ja kaasav ning loodud on tingimused kõigi töötajate panuse tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks. Uuringud viitavad, et mitmekesised ehk erineva tausta ja tunnustega inimestest koosnevad töökollektiivid on tulemuslikumad ja efektiivsemad, kuna koondavad laiema paleti talente. Poliitikakujundajate teadmised soolisest ja vähemusrühmade ebavõrdsusest, nende põhjustest ja tagajärgedest ning oskused soo ja erinevate vähemusrühmade perspektiive oma töövaldkonnas arvesse võtta, vajavad täiendamist. Võrdsuslõime toetamiseks on tarvis jätkusuutlikku ja mõjusat võrdsuslõime rakendamise ning selle teadmiste ja oskuste parandamise kaudu toetamise süsteemi. Poliitikakujundamiseks ja mõjude hindamise aluseks on usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed ning analüüsid. Vähemusi puudutavad andmed, mis peaksid olema aluseks sihtrühmade olukorda ja vajadusi arvestavale poliitikakujundamisele ning selle mõjude hindamisele, on praegu ebaühtlaselt kogutud ning info hulk varieerub nii vähemusrühmade kui valdkondade vaates. Endiselt ei ole kogu füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused kõigile ühiskonnaliikmetele võrdselt ligipääsetavad. Samuti ei peeta avaliku ruumi ja teenuste disainimisel alati läbivalt silmas erinevate sihtrühmade vajadusi. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised Järgneva nelja aasta jooksul:  kaasajastatakse ja rakendatakse tõhusamalt võrdse kohtlemise tagamise ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamise õigusraamistikku, sh võetakse üle võrdsusasutusi reguleerivad direktiivid;  teavitatakse tööandjaid soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisest saadavast kasust ning toetatakse edendamist teadmiste ja oskuste parandamise abil, sh jätkatakse mitmekesise tööandja märgise ja toetavate tegevustega;  võetakse üle palkade läbipaistvuse direktiiv, toetatakse tööandjaid uute nõuete rakendamisel ja tehakse vajalikud digiarendused aruandluseks ja järelevalveks, et tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ning palkade läbipaistvust;  vajadusest vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, sh eriti valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem, ning nii soolise segregatsiooni kui ka ebavõrdsuse vähendamiseks parandatakse haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskuseid ja koostööd;  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2  soodustatakse tõhusamat kesksete võrdsuslõime põhimõtete ning praktikate kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu;  võimestatakse professionaalse valdkondliku huvikaitse arengut, toetades soolist võrdsust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi edendavaid ning võrdse kohtlemise tagamist toetavaid huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meetme ja programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud tabelis 3. Teenuste lühikirjeldused on esitatud lisas 1. 6.1. Meede: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Meetme eesmärk on: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Programmi kaks tegevust on koondatud ühe meetme alla, mistõttu meede kordab programmi eesmärki ja mõõdikuid. 6.1.1. Programmi tegevus 1. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevus koosneb neljast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teenusest, mis hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamist ja rakendamist, sh õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse suurendamist ning andmete kättesaadavuse parandamist, poliitikakujundamisel ja -rakendamisel, sh struktuurivahendite kasutamisel võrdsuslõime alast nõustamist ja toetamist. Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada soolisi stereotüüpe ning toetada ühiskonnas soolist võrdsust väärtustavaid hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu palgalõhe vähendamisele ning võetakse üle EL palkade läbipaistvuse direktiiv, millega tõhustatakse võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist. Direktiivi nõuete täitmisel toetatakse tööandjaid vastavate juhendite, metoodikate ja tööriistadega. Soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul suurendatakse nii laiema avalikkuse kui ka võtmesihtrühmade (haridustöötajad, karjäärinõustajad, tööandjad, personalispetsialistid jt) teadlikkust soolistest stereotüüpidest. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondadele, kus segregatsioon on suurim, sh loodus- ja täppisteaduste (LTT) ja hariduse, tervishoiu ja heaolu (nn EHW) valdkondadele ning otsustamis- ja juhtimistasandil soolise tasakaalu saavutamisele. Selleks teostatakse vajalikke analüüse, viiakse ellu Töötukassa karjäärispetsialistidele koolitusi stereotüübivaba nõustamise toetamiseks ning tehakse teavitustegevusi.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 Võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamiseks korrastatakse ja kaasajastatakse valdkondlik õigusraamistik, muutes selle ühiskonna vajadustele paremini vastavaks. Laiendatakse, ühtlustatakse ja tõhustatakse õiguskaitset ning olulisemate sidusrühmade (sh poliitikakujundajad, tööandjad ja haridusasutused) edendamiskohustust. Tugevdatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku võimekust pakkuda inimestele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kahtluse korral tõhusat eksperttuge ning sidusrühmadele nõu ja abi edendamiskohustuse täitmisel. Osaletakse ka Euroopa Liidu tasandil horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi läbirääkimistel. Eraldi pööratakse tähelepanu valdkondliku õigusraamistiku paremale rakendumisele, sh toetatakse tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate teadlikkust, oskusi ja valmisolekut soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi edendada. Teadmiste, oskuste ja nõu andmise ning tööriistade kättesaadavaks tegemise abil soodustatakse tõhusamat võrdsuslõime põhimõtete ning praktikate kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas välisvahendite kasutamisel, Jätkatakse tööandjate toetamist mitmekesisuse väärtustamisel era ja avaliku sektori ning kodanikuühiskonna organisatsioonides, muu hulgas mitmekesise tööandja märgise väljaandmise ja võrgustikutegevuste toetamise kaudu. Vähemusgruppide olukorra kaardistamiseks ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on oluline regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Seetõttu panustatakse valdkondlikesse andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, et tagada regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu ning nende kasutamine ka teiste valdkondade poliitikakujunduses. Huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ja tõhusaks toimimiseks toetatakse strateegilise partnerluse kaudu nende organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja arengut, mis aitavad ellu viia valdkondlikku poliitikat. Samuti jätkatakse tihedat koostööd kodanikuühendustega, kaasates neid valdkondliku poliitika kujundamisse. Oluline on toetada ka huvikaitseorganisatsioonide võimekust vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha. 6.1.2 Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse alla kuulub üks teenus, mida pakub võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Volinik nõustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õigusraamistikust tulenevate õiguste kaitse alal, avaldab arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju, edendab soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist ning ennetab diskrimineerimist. Lisaks tegeleb temaatiliste õigusteatmike väljaandmisega, teenuste digimisega ning tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisega. 6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud Tabel 3. Planeerimistasandite mõõdikud. Programmi ja meetme eesmärk ja mõõdikud kattuvad.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 Algtase Sihttase Planeerimistasandid ja nende mõõdikud 2023* 2025 2026 2027 2028 Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed Meede õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis 7,3% <7,3% <7,3% <7,3% <7,3% diskrimineeritakse (2020/2021) Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring Sooline palgalõhe 13,1% 12,1% 11,4% 10,7% 10% Allikas: Statistikaamet Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Programmi tegevus 1 Eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "raha" 73,3 75,2 75,7 76,1 76,6 Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "töö" 77,5 73,4 73,6 73,8 74,0 Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "võim" 33,0 44,7 46,7 48,8 50,8 Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Indeks (EIGE) Mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonide arv 247 278 293 308 323 Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium „Austame erinevusi“ märgise saanud organisatsioonide arv 49 60 65 65 70 Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on 56% gei, lesbi, biseksuaalne või transsooline >56% >56% >56% >56% inimene (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring** Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde 17% <17% <17% <17% <17% eest vastutaja,% (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring** Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad 77% hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi >77% >77% >77% >77% hakkama kui naised, % (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring**  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 Võrdsete võimaluste poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest Programmi tegevus 2 tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral 32% >32% >32% >32% >32% võrdõigusvoliniku poole, % (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring** * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2023) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei viida läbi iga aasta (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021) 7. Programmi juhtimiskorraldus Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on alates 2025. aastast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala programm, olles varasemalt olnud sotsiaalministeeriumi programm ning peale 2023. aasta valitsemisalade ümberkorraldusi ka kahe ministeeriumi ühisprogramm. Programmi kinnitab majandus- ja tööstusminister ning see avalikustatakse MKMi kodulehel3. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada „Heaolu“ tulemusvaldkonna teised programmid (laste ja perede programm, tööturuprogramm). Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist. Programmi eesmärkide saavutamisest ja rakendamisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ning tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel4. Tulemusaruanded on avalikustatud MKM-i ja SOMi kodulehtedel5. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKM-i tööplaani, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 4 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja-tooplaanid  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tuuakse välja teenused, nende eesmärgid ja lühikirjeldus. Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks 1.1. Soolise võrdsuse Soolise võrdsuse poliitika toetab meeste ja Kujundatakse soolise võrdsuse alast poliitikat ja arendatakse selle MKM valdkonna poliitika naiste võrdsete õiguste, kohustuste, elluviimiseks vajalikke rakendusi, viiakse välisvahendite toel ellu hariduses kujundamine, võimaluste ja vastutuse, mõju ja võimu ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamiseks vajalikke tegevusi. Samuti koordineerimine ja saavutamist kõigis ühiskonnaelu valdkondades toetatakse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tööd ja soolise võrdõiguslikkuse rakendamine edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust strateegilise partnerluse kaudu. 1.2. Soolise võrdsuse ja Välisvahendite kasutamisel soolise võrdsuse Nõustatakse ja koolitatakse ühtekuuluvusfondist rahastatavate tegevustega MKM võrdsete võimaluste ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse seotud rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse taotlejaid ja saajaid soolise toetamine ÜKP fondide põhimõtetega arvestamise tagamine võrdsuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse aspektides, kooskõlastatakse meetmetes meetmepõhiseid õigusakte ning töötatakse välja digitööriist kõnealuste horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks projektidele. Täiendavalt koordineeritakse võrdsete võimaluste võrgustiku tööd. 1.3. Soolise segregatsiooni Avatud taotlusvoorud toetavad soolise Välisvahenditest toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu soolise MKM vähendamine hariduses ja segregatsiooni vähenemist haridusvalikutes ja segregatsiooni vähendamist haridusvalikutes ja tööturul. Enim keskendutakse tööturul tööturul loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning hariduse, tervishoiu ja heaolu (EHW) valdkondades soolise segregatsiooni ennetamisele ja vähendamisele ja soolise tasakaalu parandamisele otsustamises ja juhtimises, toetades haridustöötajate, karjäärinõustajate, tööandjate jt hariduse ja tööturu võtmesihtrümade võimekuse suurendamist. 1.4. Võrdsete võimaluste Võrdsete võimaluste valdkonna poliitika Kujundatakse, koordineeritakse ja rakendatakse võrdsete võimaluste MKM valdkonna poliitika toetab vähemusrühmadele ja neisse edendamise poliitikat, sh arendatakse valdkondlikku õigusraamistikku, kujundamine, kuuluvatele inimestele võrdsete võimaluste toetatakse mitmekesisuse edendamist ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja loomist oma õiguste teostamiseks, võrdsete võimaluste eesmärgi lõimimist kõigi valdkondade poliitikatesse.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 koordineerimine ja eneseteostuseks ja osalemiseks kõigis Suurendatakse võtmepositsioonil siht- ja sidusrühmade teadlikkust, rakendamine ühiskonnaelu valdkondades parandatakse sihtrühmade olukorra ja poliitikate mõju hindamiseks vajaliku teabe kättesaadavust ning toetatakse huvikaitseorganisatsioone. Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine 2.1. Soolise Tagatud on soolise võrdõiguslikkuse seaduse Volinik nõustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise MKM võrdõiguslikkuse ja võrdse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmine õigusraamistikust tulenevate õiguste kaitse alal, avaldab arvamust kohtlemise õiguste alane ning järelevalve soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju, edendab soolist kaitse ja edendamine võrdse kohtlemise õigusraamistikku võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist ning ennetab diskrimineerimist. Lisaks puudutavates küsimustes nii avalikus kui ka tegeleb temaatiliste õigusteatmike väljaandmisega, teenuste digiteerimisega, erasektoris. tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisega.  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12 Lisa 2 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul -740 032 -677 100 -552 448 -498 048 Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste toetamine ÜKP -363 418 -348 050 -332 410 -334 363 fondide meetmetes Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamine, -800 969 -789 347 -653 609 -789 547 koordineerimine ja rakendamine Võrdsete võimaluste kohtlemise valdkonna poliitika -526 374 -511 508 -495 968 -497 784 kujundamine, koordineerimine ja rakendamine Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste -552 514 -509 854 -500 706 -512 742 alane kaitse ja edendamine