Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks

Vastavalt jaotuskavale 24.01.2025 nr 21-1/25/238-3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks Austatud koostööpartner Kliimaministeerium esitab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 42 lõikele 2 kooskõlastamiseks Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. ENMAK 2035 eelnõu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 15.11-9.12.2024 ning avalik arutelu 17.12.2024. KSH aruannet on täiendatud avalikustamisel saabunud ettepanekute alusel ning aruandele on lisatud ettepanekute ja nendega arvestamise ülevaade (aruande lisa 6). ENMAK 2035 KSH aruanne on kirjale lisatud. KSH aruande ja selle lisad leiab veebilehel https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. ENMAK 2035 eelnõu dokumendid on leitavad veebilehel https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava. Palume vastavalt KeHJS § 42 lõikele 3 KSH aruanne kooskõlastada 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates aadressil [email protected]. Pärast kooskõlastuste saamist kontrollib Kliimaministeerium KSH aruande nõuetele vastavust KeHJS § 42 lõike 5 kohaselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga energeetika ja maavarade asekantsler Lisa: ENMAK 2035 KSH aruanne Ülle Luiks, 623 1220 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jaanuar 2025 Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Töö number: 23001 Tellija: Kliimaministeerium KSH juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Kaile Eschbaum – Natura 2000 Antti Roose – kliima Kadri Normak – veemajanduse ekspert Karl Kupits – ülejäänud KSH osad Kontrollija Tuuli Vreimann, Ally- Triin Pello Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu SISUKORD 1 LÜHENDID JA MÕISTED ............................................................................................................. 4 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 5 3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 7 4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST TEHNOLOOGIATEST KOOSNEVAD STSENAARIUMID. MÕJU HINDAMISE ULATUS ............................................... 13 5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................... 14 6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .............................................................................................. 18 7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............. 22 7.1 EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ................................................................................................ 23 7.2 EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ........................................................ 25 7.3 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 28 7.4 STRATEEGIA „EESTI 2035“ .......................................................................................................... 29 7.5 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU (SEISUGA 19.01.2023) .......................... 30 7.6 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 EELNÕU (SEISUGA 04.08.2023) ................... 31 7.6.1 Elurikkus ja maastikud ............................................................................................... 32 7.6.2 Kliimamuutused ........................................................................................................... 33 7.6.3 Ringmajandus ............................................................................................................... 35 7.7 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 37 7.8 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 ..................... 38 7.9 ENMAK 2035 EESMÄRKIDE JA LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATE STRATEEGIATE EESMÄRKIDE OMAVAHELINE VÕRDLUS .................................................................................................. 40 8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 50 8.1 STSENAARIUMIDE SEOS TÕETAMME MÕÕDIKUTEGA ................................................................. 50 8.1.1 Elektristsenaariumid ................................................................................................... 51 8.1.2 Soojuse ja jahutuse stsenaariumid ........................................................................ 53 8.1.3 Gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumid ................................................. 54 8.2 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 55 8.3 KAUDNE, KUMULATIIVNE, SÜNERGILINE, LÜHI- JA PIKAAJALINE MÕJU ..................................... 57 8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju ......................................................... 57 8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju............................................................................... 58 8.4 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 58 8.4.1 Tuulikutest põhjustatud mõju.................................................................................. 58 8.4.2 Muud mõjud .................................................................................................................. 60 8.5 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ........................................................................................................ 62 22. jaanuar 2025 2 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8.6 JÄÄTMETEKE ................................................................................................................................. 63 8.7 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS .............................................................................. 64 8.8 EI KAHJUSTA OLULISELT PÕHIMÕTETE ARVESTAMINE ................................................................. 64 8.9 KLIIMAKINDLUSE HINDAMISE VAJALIKKUS.................................................................................. 65 8.9.1 Kliimamuutuste leevendamine ............................................................................... 65 8.9.2 Kliimamuutustega kohanemine ............................................................................. 67 8.10 TEHNOLOOGIATE JA KESKKONNALE AVALDUVA MÕJU VÕRDLUS .............................................. 67 9 SEIRE ................................................................................................................................................ 85 10 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 86 11 LEEVENDAVAD MEETMED ....................................................................................................... 88 12 KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................ 91 13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 96 14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 98 15 AVALIKUSTAMINE ....................................................................................................................... 98 LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 2 Natura hindamine LISA 3 Tehnoloogiate mõju tõetammele LISA 4 Tehnoloogiate hindamiseks kasutatud andmeallikad LISA 5 Asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused LISA 6 Avalikustamisel laekunud kirjalikud seisukohad ja vastused LISA 7 Avaliku arutelu protokoll 22. jaanuar 2025 3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 1 LÜHENDID JA MÕISTED BAU business as usual ehk jätkamine endisel viisil GWP Globaalse soojendamise potentsiaal (globaal warming potential) on kasvuhoonegaaside soojendamise võime mõõtmine atmosfääris võrreldes süsinikdioksiidiga (CO2) EL Euroopa Liit ENMAK 2035 energiamajanduse arengukava aastani 2035 JuM Justiitsministeerium KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KEVAD keskkonnavaldkonna arengukava KHG kasvuhoonegaasid KliM Kliimaministeerium KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele REKK Riiklik energia- ja kliimakava VV Vabariigi Valitsus 22. jaanuar 2025 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 2 SISSEJUHATUS Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele (edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku heaks kiita. Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist: Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 heaks kiitmisega. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja - tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest: Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 1. juulist 2023. aastast Kliimaministeerium (KliM)) ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Kliimaministeeriumi 20.11.2023 kirjaga nr 21-1/23/3803-10. See on leitav lisast 1. KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS): arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. 22. jaanuar 2025 5 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu. Teistele valdkondadele ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule3. Nende valdkondade mõjude hindamine toimub paralleelselt käesoleva KSH aruande ja ENMAK 2035 koostamisega. 1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021. 2 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 3 Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. Mõjude hindamise metoodika. 22. jaanuar 2025 6 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli nr 74 otsusega nr 21. KSH aruande koostamise aluseks on 21.03.2024 ekspertrühmale edastatud ENMAK 2035 eelnõu. KSH aruanne on ENMAK 2035 osa ning ei ole käsitletav eraldiseisvana. Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ja kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukava on sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030. Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad), ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos. Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise, turustamise või müügiga või soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse . Arengukava hõlmab kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seotud primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud eesmärke, mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite arengudokumentide raames. Need sektorid hõlmavad ettevõtlust, tööstust, hoonefondi, transporti, majapidamisi, äri- ja avalikke teenuseid, põllumajandust ja kalandust, digimajandust ning veemajandust jne. Samuti on oluline arvestada seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentidega. Arengukava ei 22. jaanuar 2025 7 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kavanda tegevusi seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise ja/või kasutusega. Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis kaetakse transpordi arengukavaga. ENMAK 2035 üldeesmärk: Eestis on toimepidev ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus. Elutähtsate teenuste toimepidevus on Eestis reguleeritud hädaolukorra seaduse4 alusel. Energiamajanduse elutähtsad teenused on elektri-, maagaasi-, vedelkütuste- ja kaugküttega varustamine. ENMAK 2035 käsitleb kavandatud tegevusi kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks toimepidevuse tagamisel elektri-, maagaasi-, vedelkütuste- ja kaugküttega varustuses. Üldmõõdikuteks on: energiasektori kasvuhoonegaaside heide vastavalt kliimaseadusele ja Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeks5, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja taskukohasust ning energeetika keskkonnamõju. Eesti jagab 2022. aasta seisuga paremuselt üheksandat positsiooni Sloveeniaga (väärtus 78,7)6. Esimesel kohal on Rootsi (väärtus 84,3). Euroopa Liidu riikidest on viimasel kohal Bulgaaria (positsioon 28, väärtus 69,7). Hinnatud on kokku 91 riiki. Sihttaset ENMAK 2035 ei sea. Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki: • energiajulgeoleku tagamine; • energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; • energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Alameesmärkide saavutamiseks on loetletud mõõdikud ja püstitatud sihttasemed (Tabel 1). Mõõdikud järgivad paljustki energia jätkusuutlikkuse indeksi mõõdikuid. 4 Riigikogu. 08.02.2017. Hädaolukorra seadus. 5 World Energy Council. World energy trilemma framework. 6 World Energy Council. Energy Trilemma Index. Maailmariikide edetabel. 22. jaanuar 2025 8 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tabel 1. Alameesmärkide saavutamise mõõdikud alg- ja sihttasemed. Mõõdik Algtase Sihttase Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine Energiasõltuvusmäär7 2021=1,4%8 2035=0% Juhitav võimsus 2035 => 2022 = 1337 MW elektrisüsteemis9 1000 MW10* Varustuskindluse norm11 pidevalt täidetud pidevalt täidetud Elektrisüsteemi black-start12 võimekuse olemasolu pidevalt täidetud pidevalt täidetud riigisiseselt Elektrienergia netoimport13 2022=12,9% 2035=0% 7 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 8 Statistikaamet. Energia efektiivsuse suhtarvud. 9 Elering AS. 2022. Eesti elektri- varustuskindluse aruanne. 10 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes 11 Sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas (Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas muutuda. 12 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust. 13 Konkurentsiamet. 2023. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022 22. jaanuar 2025 9 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõõdik Algtase Sihttase Eesti gaasitaristu tehniline 2023=114,9%16 2035=>100% piisavus N-114;15 Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus minutites 2022=41917 2035=<9018 tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa 2023 täidetud täidetud Liidu keskmise19 Energia kättesaadavus ja 2022=94/100 >95 taskukohasus20 14 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator, ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi. 15 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. 16 Elering. Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 17 Konkurentsimet. 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad. 18 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 19 Eurostat. Electricity price statistics. Statistics Explained. 20 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), 22. jaanuar 2025 10 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõõdik Algtase Sihttase Kõige kallima kaugkütte hinna 2024=148% 2035=120% suhe keskmise võrgu hinda21** Võimetus hoida kodu piisavalt 2023=4,1% 2030=2% soojana Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=32,6 2030=29,4 Primaarenergia tarbimine 2022= 54,7 2030=36,5 TWh/a Energiamahukus, Kg 2022=128,64 (EL keskmine 2035=<EL keskmise Õliekvivalent KGOE/EUR1000SKP 87,76) Taastuvenergia osakaal energia 2022=38% 2035=82% lõpptarbimisest Taastuvelektri osakaal elektri 2022=29% 2035=100% tarbimises Taastuvenergia osakaal soojuse 2022=65,4% 2035=78% lõpptarbimises Taastuvgaasi osakaal 2035=33% 2022=4% (0,17 TWh16) gaasitarbimises (1 TWh22) * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes ** Mõõdiku aluseks on kaugkütte võrkudes soojuse keskmine piirhind (konkurentsiamet.ee) Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid. Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org) 21 Konkurentsiamet. 2024. Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad. 22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 22. jaanuar 2025 11 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesmärgi ellu viimiseks on koostatud erinevatest tehnoloogiate kombinatsioonidest koosnevad stsenaariumid. Mõju hindamisel on lähtutud järgmistest ENMAK 2035 stsenaariumitest: • Elekter o Taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium (avamere tuuleenergia); o tuumastsenaarium; o süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU); o taastuvgaasi stsenaarium; o kõik tehnoloogiad; o netoimpordita stsenaarium; o 1000 MW juhitav võimsus. • Soojus ja jahutus o Elektristsenaarium; o kaugkütt stsenaarium; o lokaalkütte stsenaarium; o tehnoloogia-neutraalne stsenaarium. • Gaasivõrgu dekarboniseerimine o Biometaani stsenaarium; o vesiniku stsenaarium; o vähima kulu stsenaarium. 22. jaanuar 2025 12 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST TEHNOLOOGIATEST KOOSNEVAD STSENAARIUMID. MÕJU HINDAMISE ULATUS Planeerimisdokumendi rakendamisega kaasneva mõju ulatus antud juhul on kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal ning mõjutatavate keskkonnakomponentide lõikes. Geograafiline ulatus ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on mõjude hindamine riigiülene ning ei ole asukohaspetsiifiline. Ajaline ulatus ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050. Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele). Mõjutatavad keskkonnakomponendid ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada. 22. jaanuar 2025 13 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035 eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta või taotleda võrreldud dokumendi muutmist). Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa: • ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne. Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“). • ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju Tõetamme23 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035 tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035 eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid mõjusid. Mõju hindamine toob välja erinevate tehnoloogiate positiivsed ja negatiivsed mõjud (vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“), kuid stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035 töörühmale arvestades ka muid, looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid. 23 Statistikaamet. Tõetamm. Riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu. 22. jaanuar 2025 14 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele2. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“ ja „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“). Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi) valimine vaid ENMAK 2035 raames arvestatud tehnoloogiate ning poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Olulisemad ettepanekud on toodud peatükis „11 Leevendavad meetmed“. Ei ole põhjust eeldada, et riik võtab ühe nn alternatiivi (nt elektri tootmine tuulikutega) ja hakkab seda ellu viima. Turumajanduslikus keskkonnas saab lahenduseks olema erinevate tootmisviiside segu ja mõju hindamine kirjeldab nende tootmisviiside võimalikke riske ning leevendusmeetmeid (vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“). KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku investeeringu (do no significant harm)24 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide25 mõjude hindamise komponente (vt pt „8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine“ ja „8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus“). Juhis on loodud tehniliste projektide hindamiseks. ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja seetõttu oluliselt üldisem. Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid põhimõtteid (vt peatükid „8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine“, „8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus“) ja ei hinnata üks-üheselt vastavalt juhisele. Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest. Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks 24 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL) 2019/2088, taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060 Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka 2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu) 25 Euroopa Komisjon. Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects. 22. jaanuar 2025 15 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ja võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks ning riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks (vt pt „11 Leevendavad meetmed“). KSH aruandes etapis viidi läbi Natura hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamine on esitatud KSH lisas 2 ning kokkuvõte hindamisest on esitatud KSH peatükis 67. Natura hindamisel tugineti Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“26 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"27. Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura hindamise läbiviimisel lähtuti viidatud juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele hinnati strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ) eesmärkidega. Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 1. 26 Euroopa Komisjon. 28.09.2021. Managing and protecting Natura 2000 sites. 27 Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Keskkonnaamet. 22. jaanuar 2025 16 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Joonis 1 KSH koostamise protsessi skeem 22. jaanuar 2025 17 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki, kelle kaitseks Natura 2000 alade võrgustik on loodud. 2023. aasta seisuga kuulub Eesti Natura 2000 võrgustikku 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kaitset korraldatakse niisiis läbi ruumiliselt piiritletud Natura 2000 võrgustiku alade ja nendel aladel seatud konkreetsete kaitse- eesmärkide. Üldise taseme strateegiliste dokumentide (sh ENMAK 2035) sisu ja rakendamine ei ole reeglina üheselt seostatav Natura 2000 alade ja nende kaitse- eesmärkidega. ENMAK 2035 on nimelt kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma ruumilist väljundit, vaid dokument, mis suunab energiamajanduse arenguvisioone, eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. ENMAK 2035 sisu on välja töötatud lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh aitavad kavandatavad tegevused kaasa energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG heite vähendamisele jne ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK 2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi eesmärkidega ning Natura 2000 võrgustiku kaitse seisukohalt ei ole põhjust teha arengukava enda sisu osas muudatusettepanekuid. Küll aga tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide puhul arvestada ka nende poolt suunatavate alamtegevustega ja kindlaks teha potentsiaalsed mõjud, et võimalusel minimeerida riske edaspidi kavandatavate üksikprojektide tasemel. Seda tehakse läbi Natura hindamise protseduuri, mis ENMAK 2035-le on läbi viidud ja leitav lisast 2. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade Natura hindamise tulemustest. ENMAK 2035 kõigis käsitletud valdkondades (elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine) kavandatavad tegevused oma sisult enamasti regulatiivsed või korralduslikud ning ei kavanda ega suuna alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või nende mõjualas. 16-st arengukavas kavandatud tegevusest on sellised 7. Nendeks on nt tururaamistiku loomised, tariifisüsteemide arendamised, toetusmeetmete rakendamised, teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused jms. Nende tegevuste osas piirdus Natura hindamine eelhindamise etapiga. 22. jaanuar 2025 18 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK-is kirjeldatud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille väljundiks on järgmistes etappides (planeeringud/projektid) muuhulgas konkreetsed energiataristu projektid: • Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ), akupargid, mahtsoojussalvestid jm); • elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine (nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm); • ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine; kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt elektri merekaablid, maismaa õhuliinid jm); • kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt tuulepargid, päikseelektrijaamad jm); • gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu, torustikud jm); • taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine, vesinikujaamad jm); • kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine); • katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm); • kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm). Nende tegevuste osas on Natura hindamises (Lisa 2) läbi viidud asjakohane hindamine ja välja toodud võimalikud peamised riskid ja konfliktid, mis võivad elupaikade ja liikide soodsat seisundit mõjutada. Need hõlmavad näiteks elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamist, elupaikade killustamist, häirimist, veerežiimi ja kvaliteedi muutusi ning heitmeid. Seda juhul, kui planeeritavate taristuobjektide mõjualasse jääb Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura võrgustikule avalduva mõju vältimiseks või minimeerimiseks anti soovitused, mida järgmistes arendustegevuste etappides arvesse võtta. Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise tulemusel võib aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade mõju vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on 22. jaanuar 2025 19 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vajalik arvestada ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja projektide läbiviimisel): • ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada,, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. • Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu hõlmab elektritootmise ja salvestamise objekte nagu tuulepargid, PHEJ-d ja akupargid, elektri transpordi taristut nagu ülekandeliinid ja -kaablid ning kaugkütte- ja jahutusseadmeid. Energiataristu objektid tuleb kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude nagu elupaikade kadu ja kahjustamine kui ka muude mõjude minimeerimiseks nagu häirimine, elupaikade killustamine ja heitmed. • Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi meetmeid. Näiteks võib ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele. Samuti võib eelistada tehnoloogia valikul konkreetse asukoha jaoks sobivaid lahendusi, näiteks eelistada Natura linnualadel elektri maakaablit õhuliinile. Vt ka lisa 2. • Energiataristu objektide planeerimisel, projekteerimisel ning järgmistes etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega2728,29,30, jne. 28 Euroopa Komisjon. 2018. Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. 29 Euroopa Komisjon. 2020. Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. 30 Euroopa Komisjon. 28.10.2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. 22. jaanuar 2025 20 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Välja toodud meetmete rakendamine järgmistes etappides planeeringute ja projektide elluviimisel tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele. Eelnev Natura hindamise järeldus koos meetmetega integreeriti käesolevasse ENMAK 2035 dokumenti tagamaks nendega arvestamine edasistes etappides. 22. jaanuar 2025 21 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Käesoleva peatüki eesmärk on tuvastada ENMAK 2035 seosed erinevate teiste kehtestatud strateegiatega ja läbi selle hinnata planeeritava dokumendiga seatud eesmärkidega kaasnevat võimalik mõju looduskeskkonnale. Käesolevas aruandes käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale ja selle kaudu ka tervisele avalduvale mõjule. Need strateegilised planeerimisdokumendid käsitletavad oma valdkonnas olevat keskkonnaseisundit ning kirjeldavad seal esinevaid väljakutseid. ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised planeerimisdokumendid on: • Euroopa roheline kokkulepe31; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203032; • Kliimapoliitika põhialused aastani 205033; • Strateegia "Eesti 2035"34; • Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu35; • Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu36; • Eesti merestrateegia37; 31 Euroopa Komisjon. Euroopa roheline kokkulepe. 32 Euroopa Komisjon. 20.05.2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. 33 Kliimaministeerium. 2023. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega. 34 Vabariigi Valitsus. Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega. 35 Kliimaministeerium. 19.01.2023 seisuga. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Arengukava on vastu võtmata. 36 Kliimaministeerium. 10.02.2023 seisuga. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Arengukava on vastu võtmata. 37 Keskkonnaministeerium. 2023. Eesti merestrateegia meetmekava. Kinnitatud keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5. 22. jaanuar 2025 22 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203038. Energiamajanduse kavandamisega haakuvad veel ka Mereala planeering39 ja veemajanduskavad (VMK). Mereala planeeringus on toodud meretuuleparkide potentsiaal ja asukohad. VMK eesmärkide (tulenevad veepoliitika raamdirektiivist) saavutamist ei tohi ENMAK takistada. Eraldi peatükke neile mõju hindamises ei pühendata, sest need ei ole sama taseme dokumendid (erinevalt ENMAKist on need asukohapõhised). Alljärgnevalt on kirjeldatud eelloetletud strateegiaid, nende eesmärke ja seoseid ENMAK 2035 eesmärkidega. Viimases peatükis (ptk 7.9) on kokkuvõttev maatrikstabel, mis võrdleb ENMAK 2035 eesmärke teiste strateegiate eesmärkidega. 7.1 Euroopa roheline kokkulepe Roheleppe poliitikaalgatuste pakett toetab ELi üleminekut rohelisele majandusele, eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seejuures peavad ümberkujundused ja muutused lähtuma õiglase ja jõuka ühiskonna ning nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise majanduse põhimõtetest. ENMAK 2035 suhtes annab rohelepe ette tervikliku ja sektoriülese lähenemisviisi, mille puhul kõik asjaomased poliitikavaldkonnad aitavad saavutada kliimaga seotud lõppeesmärki. Olulisena hõlmab poliitikapakett algatusi kliimas, keskkonnas, energias ja transpordis, mis leiab käsitlust ENMAK 2035-s. Eesmärk 55 pakett ja Euroopa kliimamäärus on seadnud kaks juriidilist kohustust: • Aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrra võrreldes aastaga 199040; • aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli. Need eesmärgid on õiguslikult siduvad ja põhinevad Euroopa Komisjoni mõjuhinnangul. Samuti täidetakse seeläbi Pariisi kliimalepet, mille kohaselt võtavad riigid kasvuhoonegaaside vähendamiskohustusi (NDC, Nationally Determined Contribution), raporteerivad nende täitmist ning ühtlasi uuendavad kohustusi. ENMAK 38 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. 39 Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko. 2021. Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146. 40 Euroopa Ülemnõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Pakett „Eesmärk 55“. 22. jaanuar 2025 23 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu panustab Eesti Pariisi leppe kohustuste täitmisesse energeetikasektori osas Eesmärk 55 paketi ja Euroopa kliimamääruse raames ja kohaselt. ENMAK 2035 alameesmärk „energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine“ pühendub otseselt roheleppe eesmärkide saavutamisele ning kavandab meetmeid KHG heitkoguste vähendamiseks nii konkreetsemalt 2035 sihtides kui ka kaardistab energiamajanduse arenguid süsinikuheite neutraliseerimiseni aastani 2050. ENMAK 2035 püüdleb selliste energiamajanduse, energiaturu, energiatootmise ja - tarbimise reguleerimisele, korraldamisele, juhtimisele ja mõjutamisele mitmete süsteemsete riiklike energiapoliitiliste, administratiivsete ja majanduslike lahendustega, mis teenivad nimetatud eesmärgi saavutamist kliimamõjude leevendamise ja kohanemise telgedel kulutõhusalt ja sotsiaalselt õiglaselt. Seejuures rakendatakse arengukava kohaselt nii poliitilist, tehnoloogilist kui sotsiaalset innovatsiooni, sidusalt ühiskonna Eesti 2035 strateegiliste eesmärkide, aktuaalsete vajaduste ning majanduse valdkondlike suundumustega. Euroopa Komisjon märgib oma 18.12.2023 riiklikele energia- ja kliimakavadele (REKK) antud soovitustes41 Eesti kohta tunnustavalt taastuvenergia suundumusi, muuhulgas 100% taastuvelektrit aastaks 2035 (2021 = 29%), konkurentsi- ja innovatsioonimeetmeid, veenvat energiavarustuse kindluse suurendamist, sh 2025. aastal sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kinnitust 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ning süsinikdioksiidi talletamispotentsiaal uuringu ettevalmistamisele. Nendes roheleppe, ühtlasi riikliku kliima-energiakava osades on ENMAK 2035 mõju positiivne. Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas seitsme põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit Õlitööstus, VKG Oil Petroter-3000 tehas, OÜ VKG Energia Põhja SEJ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv42 (64,5% energeetika koguheitest). Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad täpsemat, selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena. Euroopa Komisjon näeb oma 2023. aasta soovitustes41 probleeme energia siseturukorralduses nõudluse poole juhtimises ja elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamises, sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudumist õiglases üleminekus 41 Euroopa Komisjon. Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia. 42 European Environment Agency. EU Emissions Trading System (ETS) data viewer. 22. jaanuar 2025 24 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ja ka samu küsimusi väljaspool põlevkivipiirkonda üle Eesti, kliimamuutuste ja kliimariskide mittearvestamist ja kohanemistegevuste nõrka lahtikirjutamist ning kohanemiste mitteseostamist leevendamiseesmärkidega, meetmete ja rahastuse mittevastavust renoveerimisstrateegia eesmärkidega. Üldistavalt, Euroopa Komisjoni 2023. aasta eduaruande kohaselt, on Eesti edenemine liikumisel ELi kliimaneutraalsuseesmärgi poole ebapiisav 43. 2022 on Eesti SKP KHG heitemahukuselt Bulgaaria ja Poola järel 3. kohal ning KHG heitelt elaniku kohta Iirimaa järel 2. kohal (halvemuselt). Eesti heidet 2030. aastaks elaniku kohta hindab Euroopa Komisjon oluliselt suuremaks 5 CO2ekv tonnist, mida peetakse ELi 55% eesmärgiga üldjoontes kooskõlas olevaks ELi keskmiseks kasvuhoonegaaside heiteks elaniku kohta. EL heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoris, kuhu kuulub suurenergeetika ning mida suures osas käsitleb ENMAK, kehtib Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030 heitkoguste vähendamise sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Teiseks on seatud eesmärk KHG heite vähendamiseks jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorites aastaks 2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Nimetatud eesmärgi täitmisesse saab ENMAK panustada heite vähendamisega väikesemahulises energeetikas sh hoonete kohtküttes. Ühtlasi ja olulisel määral sõltub aga JJM eesmärgi täitmine teistest hõlmatavatest sektoritest, transpordist, põllumajandusest ja jäätmetest. Lisaks on võimalik määruse täitmiseks kasutada osaliselt LULUCF määruse maakasutuslikku paindlikkusvaru, kuid see määrus ja maakasutuse-metsanduse temaatika ei ole ENMAKi sisuks. Energiatõhususe osas suudetakse prognoositult energia lõpptarbimist hoida tänasel 35 TWh tasemel 2030 nagu näevad ette vastavad EL direktiivid. Energiatõhususes avaldab ENMAK 2035 positiivselt mõju. 7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega (COM(2020) 380) algatati uus Euroopa Liidu (EL) elurikkuse strateegia aastani 203032, mille peaeesmärk on peatada elurikkuse kadu ning tuua loodus Euroopas inimeste ellu tagasi. 43 Euroopa Komisjon. 24.10.2023. 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta. 22. jaanuar 2025 25 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest ning see on jätk eelmisele elurikkuse strateegiale „EL elurikkuse strateegia aastani 2020“. EL elurikkuse strateegiaga seatud eesmärgid aastaks 2030 on: • Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid; • kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi; • hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt; • esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad; tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt 30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust; • pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine; • vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja kasutamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50%; • tagada, et vähemalt 10% põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga mitmekesiste maastikuelementidega; • tagada, et vähemalt 25% põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu; • istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid; • teha märkimisväärseid edusamme saastunud mullaga maade tervendamisel; • taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses; • vähendada 50% nende punasesse raamatusse kantud liikide arvu, mida ohustavad invasiivsed võõrliigid; • vähendada väetistest saadavate toitainete kadu 50% ja seega väetiste kasutamist vähemalt 20%; • tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise kava; • lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine tundlikel aladel, nagu ELi linnade rohealad; • vähendada hea keskkonnaseisundi saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas merepõhjale; 22. jaanuar 2025 26 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja kaitse. Elurikkuse strateegia eesmärkide jaotus, näiteks mitu puud peab Eesti istutama ja mitu kilomeetrit jõgesid peab Eesti tõketest vabastama, ei ole veel riikide vahel kokku lepitud. Riigid esitavad ettepanekud oma panuste osas käesoleva aasta lõpuks, mis tähendab, et kokkulepe ilmselt saavutatakse aasta või rohkema pärast. Antud seisus on võimalik hinnata, kas ja millisel määral ENMAK 2035 on eesmärkide saavutamisega seotud. Ülal toodud loetelust on asjakohased need eesmärgid, mis on seotud maavõtuga ja läbi selle mõju elupaikadele või liikidele. Muude eesmärkide seas ei ole asjakohane ka jõgede vaba läbivoolu tagamine, kuna ENMAK 2035 hüdroelektrijaamadele ei panusta. ENMAK panustab keskkonnakaitsesse läbi kliimaneutraalsuse poole liikumise. Kliimaneutraalsuse poole liikumine on oluline pidurdamaks kliimamuutusi ja selle läbi aeglustamaks bioloogilise mitmekesisuse kadu. See on globaalne ja väga aeglane protsess, mille tulemusi võib näha aastakümnete pärast. Kuigi Eesti osakaal globaalses CO2 emissioonis on 0,04% (EL liikmesriikide seas 0,5%)44, peavad kliimasoojenemise pidurdamisse panustama kõik solidaarselt. Eesti panustamise tähtsust tõstab asjaolu, et arvestades CO2 emissiooni elaniku kohta, oleme 210 arvestuspiirkonna seas tagant 26. kohal.44 Lühidalt on Eesti kliimaneutraalsuse panus kliimamuutuste pidurdamisse ja seeläbi bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdamisse ühest küljest väga väike, aga teisest küljest oluline. ENMAK 2035 mõlemad eesmärgid põhjustavad maavõttu. Mõjude hindamistes on näiteks kirjeldatud tuulikute mõju mere elustikule39 ja maismaaelustikule45;46 aga ka muu taristu mõju47. Peamiste mõjutatavate keskkonnaelementidena tuuakse välja linnustik, merepõhja elupaigad ja mereimetajad. Samas on ka jõutud järeldusele, et hästi paigaldatud taristu või tootmisüksus võib olulise mõju keskkonnale ära hoida48. 44 Euroopa Komisjon. EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research. 45 Link, L. 2023. Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool. 46 Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L. 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing. 47 Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu 48 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 22. jaanuar 2025 27 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu See tähendab, et energiataristu rajamisel ja uute energiatootmisvõimsuste püstitamisel on võimalik negatiivne mõju, kuid seda saab üldjuhul ohjata asukohavalikuga ja asukohaspetsiifiliste leevendusmeetmetega. Mõjude ilmnemine võib kliimaneutraalsuse poole liikumisel kohati olla paratamatu, kuid põhjendatud juhul on võimalik rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellise põhimõttelise järelduseni on jõutud ka seadusandja tasandil49. Võimalikuks vastuolusid ja eesmärkide vahelisi pingeid leevendavaks meetmeks on potentsiaalselt olulise mõjuga energiataristute ruumilise planeeringu koostamine (näiteks tuulikud), kus lepitakse kokku piirkonnad, mis sobivad arendamiseks kõige paremini. Sarnase tegevuse näitena saab tuua hetkel käimas olevad maavarade teemaplaneeringud50;51. Niisuguse planeeringu koostamise üheks soodustavaks eeltingimuseks on looduskaitse ambitsioonide välja kujundamine (EL tasandil kokku leppimine, mis saab olema Eesti osa elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidest). 7.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Uuendatud kliimapoliitikat reguleeritakse õiguslikult kliimaseadusega, milles lepitakse kokku Eesti pikaajalised KHG heite vähendamise eesmärgid, jaotus majandussektorite vahel, rahalised vahendid ja meetmete põhimõtted ning muud kliimapoliitika alused. Kliimaseadus joondub roheleppe ja konkreetselt Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega, et viia kasvuhoonegaaside netoheide nulli aastaks 2050, tõsta energiatõhusust, tõsta kliimakindlust ja mitmeid teisi valdkonnaüleseid, aga ka konkreetseid poliitikaid KHG heite vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitikat ellu viiakse. Kõik energiajulgeoleku ja varustuskindluse teemad, elektrivarustus, soojus- ja jahutusvarustus, kütusevarustus, salvestid, kriisidele reageerimisvõimekus ning energiatõhusus seonduvad ühelt poolt KHG heite vähendamisega ja teiselt poolt kliimamuutustega kohanemisega. 49 Riigikogu. 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga 26.02.2024) 50 Riigi Planeeringud. Harju maakonna maavarade teemaplaneering. 51 Riigi Planeeringud. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering. 22. jaanuar 2025 28 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 7.4 Strateegia „Eesti 2035“ „Eesti 2035“ paneb paika riigi strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes valdkondlikes arengukavades on kasutatud „Eesti 2035“ eesmärke ja mõõdikuid. Looduskaitset puudutavate pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta keskkonnatrendide indeksis23 ja säästva arengu ülemaailmses indeksis52 ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud eesmärk on tõsta ringleva materjali määra. Kõikide „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm23. Selles on näidatud eesmärk ja hetkeseis. Tõetamme järgi on riik „Eesti 2035“ eesmärkidest ettenähtud tempoga edasi liikunud säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2023. aasta positsioon 10). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide, keskkonnatrendide indeks, transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub paigal seismine või halvenemine. ENMAK 2035 käsitletud stsenaariumeid on võrreldud Tõetamme indikaatoritega (lisa 3) Ülemaailmne säästva arengu indeks moodustub 17 mõõdikust, millest suur osa jääb ENMAK 2035 võimalikust mõjust ja looduskeskkonna käsitlusest kaugele (hariduse kvaliteet, sooline võrdõiguslikkus, rahu, õiglus jne). Samas on mõõdikuid, mis seostuvad ENMAK 2035 tegevusega otseselt: • Jõukohane puhas energia; • vastutustundlik tarbimine ja tootmine; • kliimategevused. Näiteks kliimategevusi mõõdetakse CO2 emissiooni kaudu ühe elaniku kohta. Eesti positsioon maailmas on selle näitaja poolest väga halb (tagant 26. kohal)44. Ühes fossiilkütuste baasil elektri tootmise lõpetamise ja energia tarbimise vähendamisega panustab ENMAK 2035 oluliselt nende näitajate paranemisse. Ilmselt sedavõrd, et Eestil on võimalus tõusta vähemalt koha võrra üles poole.53 Lisaks on kaudsemaid kokkupuuteid. Need on seotud elurikkusega, sealhulgas maismaa ja vee-elustik. Elurikkusele avalduvaid riske ja nende mõju on kirjeldatud 52 SDG Transformation Center. Sustainable Development Report 2024. Overall Rankings. 53 Eeldusel, et teised riigid ei tee olulisi arenguhüppeid ja Eesti riik ei tee teistes osades järeleandmisi. 22. jaanuar 2025 29 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu peatükis „7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“. Need riskid on ohjatavad. 7.5 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu (seisuga 19.01.2023) Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme alameesmärgi kaudu: • majandusliku konkurentsivõime tagamine; • elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine; • sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega arvestamine. Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele. Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile lisandväärtuse andmisele. See tähendab, et püütakse vähendada eksporditava ümarpalgi kogust ja toota metsamaterjalist rohkem kõrgehinnalisi kaupu. Samuti keskendutakse kaitstavate alade seisundi parandamisele, mitte rangelt kaitstud metsade alade laiendamisele, vaid olemasolevate alade seisundi parandamisele. Oluline on looduskeskkonna kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid majandatavates metsades tehakse seda keskendudes metsa majandamisele. Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks erametsaomanike harimist loodussõbralikuma metsa majandamise osas. ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul suurenemine). Kliimaneutraalsele tootmisele üleminekul on ENMAK 2035 ühe valikukohana näinud põlevkivielektrijaamades põlevkivi asendamist biomassiga. Põlevkivijaamas on biomassiks puit. Eestis kasutatakse 2021. aasta andmetel energeetikas 10,5 mln m3 puitu, millest suurema osa moodustab puiduhake (3,8 mln m3) ja puidugraanulid (3,6 mln m3). Energeetikas kasutatavate puiduliikide (küttepuit, laastud, 3 54 lehtpuulaasitud, puitgraanulid, puitbrikett, saepuru) eksport on 5,1 mln m . Eesti Energia (Auvere, Balti, Eesti elektrijaamad) praegune biomassi osakaal on vähem kui 30%. Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK 54 Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur. 22. jaanuar 2025 30 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu peatükk 3)55, on seda teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid ka juba praegu täheldatakse biomassi defitsiiti56. Mingil määral põhjustab metsadele kui elupaigale mõju trassikoridoride hooldus (põhivõrk, jaotusvõrk). Seni on hooldust teostatud raie teel ning põhjalikum hooldus toimub põhivõrgu koridorides. Eestis on katsetatud jaotusvõrgu koridoride hooldamist kopteril oleva saega57;58. Loomadele ei avalda see ilmselt olulisemat mõju kui puude raie. Puud muutuvad ilmselt vigastamise tõttu haigustele vastuvõtlikumaks, kuid seda pole seni selle maailmas kasutatava praktika juures olulist mõju põhjustavaks peetud. Metsamaa võtu võimalikku suurust ENMAK 2035 strateegilise astme juures ei ole võimalik hinnata. Seda tuleb käsitleda ENMAK 2035 täpsemates ellu viimise etappides. 7.6 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu (seisuga 04.08.2023) Arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit ja eesmärke. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) struktuuris on kolm valdkonnaülest eesmärki: • elurikkus ja maastikud; • kliimapoliitika; • ringmajandus. ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna eesmärgid on toodud järgmistes 59 sisuvaldkondades: looduskaitse, veekeskkond , merekeskkond, maavarad, välisõhk, jäätmekäitlus. Arengukava on kinnitamata. Selle saatus on hetkel lahtine, kuid ilmselt koonduvad mitmed strateegilised dokumendid suuremateks valdkondlikeks strateegiateks (näiteks 55 Põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi biomassiga 56 Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022) 57 Meriküll, V. 2023. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund maksab 1300 eurot. Maaleht (Delfi.ee). 58 ERR. 2023. Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil. 59 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole strateegilised planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning tegevused. ENMAK 2035 käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide saavutamisele. 22. jaanuar 2025 31 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kliima, energeetika, elurikkus). Hoolimata sellest, on põhjendatud käesolevas aruandes käsitleda KEVAD elurikkuse, kliimapoliitik ja vähemal määral ringmajanduse eesmärke. KEVAD-e eesmärgid järgivad paljuski kõrgema taseme strateegiate või kokkulepete eesmärke (nt EL elurikkuse strateegia aastani 2030, vt peatükk „7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“). Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab sealjuures probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maavõttu (nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused (energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. 7.6.1 Elurikkus ja maastikud Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“ Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse looduse poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et see looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud kaks mõõdikut: • heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei vähene või suureneb; • heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb. ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole oluliseks mõjuks elurikkusele. KEVAD-es on heas seisundis maismaa pindala algtasemeks toodud 43%. Ökosüsteemide seisundit muutvaks võib pidada sellist ENMAK 2035 põhjustatud uut maavõttu, mis toimub juba heas või keskmises seisundis aladel. Riski põhjustavateks 22. jaanuar 2025 32 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tegevusteks pole üldiselt põhjust lugeda neid, mille mõju on pigem ajutine (nt maa- aluste trasside rajamine) või, mis leiavad aset juba olulise inimkasutusega aladel (asulad, hoonete soojustamine). Mõjutavateks tegevusteks ei ole põhjust pidada ka juba täna toimuvate tegevuste jätkamist (nt kaitsevööndite hooldamine). Mõju võib põhjustada kas heas seisundis aladele uute ehitiste püstitamine (nt elektrijaamad) kui seda tehakse põhjalikumalt kaalutlemata. Eesti maismaa pindala on 4,5 mln hektarit60. Kui sellest heas või keskmises seisundis on 43%, siis järelikult ülejäänud 57% ehk 2,6 mln hektarit on ENMAK 2035 eesmärkideks sobivam. ENMAK 2035 ülesanne ei ole ette näha täpset maavõttu ühes asukohtadega ja tehniliste lahendustega. Seda tehakse ruumilise planeerimise61, koos millega kaasneb mõjude hindamine (ja asjakohasel juhul leevendusmeetmed). Võib hinnata, et ENMAK-iga plaanitud maavõtt on siiski teostatav nii, et ei seata ohtu KEVAD eesmärkide saavutamist. Merealadele on kehtestatud planeering39, mille eesmärk on suunata merealade jätkusuutlikku kasutust. Järgides planeeringus toodud soovitusi (tuuleparkide asukohad, leevendus- ja kontrollimeetmed), võib väita, et ENMAK 2035 potentsiaalsed mõjud (linnustik, merepõhja elupaigad, mereimetajad) on piisavalt ohjatud. 7.6.2 Kliimamuutused KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Eesmärgi saavutamist on keskkonnapoliitika elluviimisel plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside heite näitajatega ning inimeste teadlikkusega kliimariskide ja mõjude osas. Mõneti puudulikud on seni keskkonna ametkondade poolt pakutavad kliimateenused kui ka kohanemismõõdikud ning see seab piiranguid kliima, ilmastikuressursside ja - tingimustega arvestamisega. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase62 ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja 60 Statistikaamet. Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses. Aasta ning Maakasutus. 2021 aasta andmed. 61 Eesti planeerimissüsteem. Ruumiline planeerimine. 62 Finnish Meteorologial Institute. Finnish Wind Atlas. 22. jaanuar 2025 33 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult. Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega. Enamus kliimariske Eesti territooriumil ja akvatooriumil suurenevad kesk-pikas vaates (pärast 2040) ka mõõduka RCP4.5 stsenaariumi korral63. Erakorraliste ilmaolude sagenemise üheks kinnituseks on ilmateenistuse hoiatuste arvu suurenemine64 ning päästekomandodes ohu 65 likvideerimise väljakutsete arv . Sarnases täpsuses (kohaliku omavalitsuse ja ajaliselt igakuises) vajab avalikkus elektrienergia varustuse kui elutähtsa teenuse katkestuste statistikat. ENMAK 2035 keskendub kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekule, mis toob endaga kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral. Riikliku riskina on andnud riigikantselei elektrikatkestusele järgmise ohuhinnangu: Ulatuslik elektrikatkestus Eestis on väga tõenäoline. Seda võivad põhjustada järgmised ilmastikunähtused: tormid, jäävihmad, üleujutused, äärmuslikult külm või kuum ilm. Lisaks on riskina nimetatud metsa- ja maastikutulekahjusid, mis samuti võib ohustada energiasüsteeme ja energiavarustust. Riskid võivad suureneda statistiliselt uute rajatiste, võrkude, alajaamade lisandumisel. Näidete ja tõestusena viimastest aastatest, üleujutusted on kahjustanud päikeseparke lammialadel (Mustjõe lammil Hürova külas), tormituul murdnud tuuliku (Salme külas). Sarnaselt Euroopa Komisjoni 2023 hinnangule Eesti REKK 2030le antud soovitustes 41, milles osundati kliimakohanemise käsitluse pinnapealsusele, vajab ka ENMAK 2035 tugevamat kliimamuutustega arvestamist, nendega kohanemist, kliimariskide maandamist, uue suunana kliimakerksust energiasüsteemide vastupanuvõimes. Kohanemisteema piirneb arengukavas kitsalt elektrienergia varustuskindluse tõstmisega võrgurikete puhul. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI66 indikaatori eesmärkides, mis linnades, eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud, peab pöörama tähelepanu piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse toimepidevusele kõrgema tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning enamasti õhuliiniühendustega maapiirkondades. Varustuskindluse piirkondlik ja 63 Kliimaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 64 Keskkonnaagentuur. 2023. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. 65 Päästeamet. Päästevõrgustiku statistika. 66 SAIDI (System Average Interruption Duration Index) - ühe kliendi keskmine katkestuste kogukestus vaadeldavas toitepiirkonnas aasta jooksul. 22. jaanuar 2025 34 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu linna-maa lõhe on kasvanud. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, tuleb vähendada katkestuste sagedust SAIFI67 indikaatori alusel ning lisada SAIFI arengukava indikaatoritesse. Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes. Eleringi varustuskindluse aruanne käsitleb Monte Carlo meetodil tuvastatud avariiprofiile, kuid ei hõlma laiemalt reservi kontseptsiooni lähtetingimustes ja bilansituru reeglistiku täiendamisel suurenevat tuule- ja päikeseenergia rolli. Vajalikud on täiendavad uuringud, kuidas muutlikud taastuvenergia ressursid Eesti tingimustes üksteist täiendavad aastaaegade, kuude, päevade ja tundide rütmis ning mil määral võib see suurendada kasvavates tootmismahtudes Eesti elektrituru volatiilsust. Kliima ja ilmatingimustega mittearvestamisel, seda nii nüüdiskliimas kui keskpikas vaates ja tulevikukliimas võivad avalduda energiamajanduses negatiivsed mõjud ning langeda nii poliitikainstrumentide kasu ja tõhusus kui ka investeeringute kuluefektiivsus. 7.6.3 Ringmajandus KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine. Kliimaneutraalne energiamajandus on üldiselt ringmajanduse üks osa, kuna selle rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt tuumajaamas). Tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute, kõrgtehnoloogiliste seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne. Nende tootmine eeldab maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall, haruldased metallid ja mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide kaevandamise maht võib olla suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks vajaminev kogus. Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal kui haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt.68 67 SAIFI (System Average Interruption Frequency Index) - näitab vaadeldava toitepiirkonna keskmist katkestuste arvu ühe kliendi kohta aastas. 68 International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, World Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022. 22. jaanuar 2025 35 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Siinkohal tuleks märkida, et Eestis ei toodeta neid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja seega ei teki meie riigile otseseid tootmisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Samuti jääb mujale ka vajalike materjalide kaevandamise keskkonnamõju. Sellised piiriülesed protsessid vajavad globaalset koostööd, et tagada jätkusuutlikud tootmis- ja tarneahelad, vähendamaks keskkonnamõjusid ka väljaspool Eestit. Võib olla, et ringmajandust hakkab tagant tõukama mineraalide nõudluse kasvust põhjustatud hinnakasv. Hinnatud on, et ringlussevõtt, eriti päikeseenergia tehnoloogiast akud ja tuulegeneraatorid, võiks vähendada teatud mineraalide esmast vajadust ligikaudu 10% võrra aastaks 2040.68 See tähendab, et ringmajandusel saab olema oluline roll kliimaneutraalse energia kasutusele võtul. Ringmajanduse osas ei saa kõrvale jätta ka seda, et mingil hetkel muutuvad nii tuulikud kui päikesepargid, aga ka akud jäätmeteks. See omakorda esitab väljakutseid jäätmekäitlusele - nt kas ja kuidas on võimalik tagada tuulikulabade ringlussevõtt.69;70 Sellele tuleb mõelda ka juba enne seadmete püstitamist ja samuti arvestades nende aspektidega nende valikul. Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe kliimaneutraalse energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui fossiilse energia sama ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on kõrgtehnoloogilised ning koosnevad haruldasematest materjalidest, mis ei ole maapõues sama rohkesti leiduvadkui näiteks betooni koostisosad. Nende haruldaste materjalide hankimine võib endaga kaasa tuua oluliselt suurema keskkonnakulu. Parema mõõdiku puudumisel kasutatakse ökoloogilise jalajälje kirjeldamiseks tihti CO2 heidet71. Võttes arvesse kogu elutsüklit on jõutud järeldusele, et siiski on kliimaneutraalsetel tootmisviisidel kümnetes kordades madalam CO2 heide, kui fossiilsetel allikatel72. Kusjuures neljast Eestis peamiselt kaalutud energiaallikast madalaim CO2 jalajälg on tuumaenergial ja tuuleenergial (9–11 g/kWh), millele järgneb päikeseenergia ja maasoojus (27– 69 Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to be built using a circular economy approach 70 Ellen Macarthur Foundation. Part 2: Using a circular economy approach to redesign renewable energy infrastructure 71 Samas on selge, et CO2 heide üksi ei määratle kogu mõju olemust (nt elupaikade kadu kaevandamisega, ehitamisega) 72 Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The Carbon Cost Of Renewables. Forbes. 22. jaanuar 2025 36 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 44 g/kWh).72;73 Tuleb tähele panna, et eeltoodud väärtused põhinevad rahvusvahelistel andmetel. Kuna tegelik jalajälg sõltub väga palju tehnoloogiaspetsiifikast ja asukohariigist, nagu tuuline või päikesepaisteline piirkond, ei tasu eeltoodud järjestusest teha liiga detailseid järeldusi, näiteks tuumaenergia on hea ja päikeseenergia halb. Tuleb siiski arvestada, et kõik need energialiigid on fossiilenergiast kümneid, kohati isegi sada korda säästvamad. Sarnasele järeldusele (fossiilkütus vs elekter) on jõutud ka autode osas. Elektrisõidukite elutsükli CO2 heide on fossiilkütustega sõidukitest kordades väiksem.74 Kokkuvõtvalt on ENMAK 2035 üldplaanis kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega. 7.7 Merestrateegia Merestrateegia kattub osaliselt vesikondade veemajanduskavadega75. Vormiliseks erinevuseks on asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes meetmekavaga ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena käsitleb veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kuid merestrateegia kogu Eesti mereala. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea seisund nii vee-elustiku kui keemiliste näitajate osas. Merestrateegias on 11 tunnuse näol hinnatavaid aspekte rohkem kui veemajanduskavades. Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Merekeskkonna olulisemaks probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud koormus) ja ohtlike ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku seisundit. ENMAK-il puudub oluline mõju merekeskkonna eutrofeerumisele. Merestrateegias on välja toodud tuulikute rajamisega kaasnev võimalik merealune müra. Strateegia KSH aruandes76 on toodud järgmist: 73 Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power 74 Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars. Renewable and Sustainable Energy Reviews 75 Kliimaministeerium 2022. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 76 Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ. 22. jaanuar 2025 37 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole. ENMAK näeb ette ka täiendavate ühenduskaablite rajamise. Ühenduste rajamisega kaasneva mõju vähendamise meetmeks on keskkonnamõju hindamiste läbi viimine. Seni rajatud kommunikatsioonide keskkonnamõju hindamiste ja seire (nt 77 Balticconnector ) põhjal võib järeldada, et põhjaliku plaanimise tulemusena on võimalik ühendusi rajada olulist keskkonnamõju põhjustamata. ENMAK 2035 näeb võimaliku lahendusena kasutada mere ja siseveekogude vett jahutussüsteemi osana78. Kui kvalitatiivselt hinnates võib mõju mereveele olla tänu suurele vee massile pigem ebaoluline, siis Eesti siseveekogude osas ei ole võimalik kvalitatiivset hinnangut anda. Võimalikud mõjud (sh merele) tuleb hinnata konkreetse tegevuse kavandamisel. Veekeskkonnale avalduva mõju ohjamise meetmeks on teatud künnistest alates veeloa taotlemise nõue79. 7.8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks peamiseks seoseks looduskeskkonna kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse mõju liigilisele mitmekesisusele. Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa 77 Riigihangete register. Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke viitenumber 210066. 78 ENMAK peatükk 5.6 „Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil.“, peatükk 6.2 „geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate (mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud“. 79 Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus 22. jaanuar 2025 38 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama), aga samas toob see endaga kaasa paneelide aluse pinna varjutamise. Vastavat mõju ja leevendusmeetmeid on uuritud48. Jõutud on järeldusele: Hästi teostatud asukohavaliku ning hoolikalt valitud töömeetoditega on võimalik hoiduda suurematest negatiivsetest keskkonnamõjudest päikeseenergiajaamade (PEJ) rajamisel ja hooldamisel. Oluline on seejuures järgida PEJ-de rajamise head tava, vältida jaamade rajamist heas seisus või kaitstavatesse elupaikadesse ja väärtuslikesse maastikesse, rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ning hooldada jaamasid neid elurikkust silmas pidades. Päikeseenergiajaamu on eelkõige soovitatav rajada kohtadesse, kus selleks ei kulu eraldi maad või kus kooslused on juba varasemalt degradeerunud. Sellistes kooslustes on ökoloogilise taastamise põhimõtteid kasutades võimalik koosluste seisundit parandada ning luua elupaiku erinevatele liikidele. Mitmete lihtsate ja kulutõhusate võtetega on võimalik leevendada PEJ keskkonnamõjusid. Näiteks väiksem maapinna häiring rajamise või PEJ lammutamise ajal tagab elustiku kiirema taastumise tööde lõppemise järel. Suuremad vahed paneeliridade vahel aga annavad rohkem ruumi elustikule ning tagavad rohkema päikesevalguse jõudmise maapinnani, mis on vajalik nii taimede, putukate kui ka teiste organismide liigirikkuse suurendamiseks. Elustikusõbralikud aiad võimaldavad loomade liikumist ning puud ja põõsad pakuvad neile elupaika. Üks paremaid võtteid elurikkuse seisukohast on ka PEJ aluse maapinna taastamine ja hooldamine liigiliselt mitmekesise niidukooslusena, mille majandamisel lähtutakse erinevate organismide vajadustest. Samuti on kasulik PEJ aladele luua liikidele lisaks elu- ja varjepaiku, näiteks väikeveekogusid, pesakaste ja talvitumispaiku. Integreerides PEJ-d põllumajandustootmisega, saab suurendada maakasutuse efektiivsust, parandada põldude tolmeldamisteenust ning tuua stabiilset lisatulu põllumajandustootjatele. Näiteks võimaldavad jaamad lisaks elektritootmisele toota paneelide vahel loomasööta või karjatada seal loomi (eelkõige lambaid, aga ka teisi liike). Päikeseenergiajaamade aluse niidu majandamine putukasõbralikult võimaldab põllumajandusmaastikes suurendada tolmeldajate arvukust ja liigirikkust ning suurendada põllukahjurite looduslike vaenlaste hulka. Paneelide integreerimine kasvuhoonetesse või põldude kohale on ka hea võimalus suurendada maakasutuse efektiivsust, kuid selle tegevuse sobivust Eesti oludesse ning siin kasvatatavate kultuuridega on veel vaja hinnata. Eelneva põhjal võib järeldada, et päikeseelektrijaamade rajamine on võimalik olulise negatiivse mõjuta juhul, kui arvestatakse leevendusmeetmetega. 22. jaanuar 2025 39 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 7.9 ENMAK 2035 eesmärkide ja looduskeskkonda puudutavate strateegiate eesmärkide omavaheline võrdlus Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine Euroopa roheline kokkulepe 1 Kasvuhoonegaaside netoheide oleks aastaks otsene seos puudub otsene seos puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos. 2050 viidud nulli. Mõõdikute kogumisse kuulub kliimaneutraalse energia osakaalu oluline tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja sellest lähtuvalt on seatud 2035 vaheeesmärgid. Energiasüsteemide kliimariske maandatakse. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 2 Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi otsene seos puudub Kuigivõrd võib energiajulgeoleku tagamine Uute võimsuste püstitamine (peamiselt maismaast ja 30% ELi merealadest ning tähendada tänasest põhjalikumat tuulikud, aga ka päikesepaneelid) toob lõimida tõelisse üleeuroopalisse puhastamist puudest aga kohati ka õhuliinide endaga kaasa maavõttu, mis omakorda võib loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid. viimist maa alla. Eestis on praegugi kaitstavaid aga ei pruugi vähendada potentsiaalseid alasid, millest elektriliinitrassid läbi kulgevad. kaitseväärtuslikke elupaiku ja liike (peamiselt Kas trassikoridoride hoolsam puhastamine linnustik). ENMAK strateegilisel tasandil ei ole võib endaga kaasa tuua survet kaitstavate selge, kuhu konkreetselt rajatised (tuulikud, alade kaitse-eesmärkidele on strateegiliselt päikesepaneelid, elektriliinid jm) tasandil keeruline hinnata. Võimalikku mõju paigaldatakse. Keskkonnale on säästlikum, kui vältivaks lahenduseks on kohustus esmalt kasutatakse juba rikutud maastikke kaitstavatel aladel läbi viidavate tegevused (karjäärid, jäätmehoidlad jm), mille 80 kooskõlastada kaitseala valitsejaga . Sama looduskaitseline väärtus on madalam. Lisaks tähtis on täiendavate kaitstavate alade otsesele mõjule võib kaasneda ka kaudne planeerimisel see läbi arutada alale jäävate mõju nt tuulikute hukutav mõju lindude kommunikatsioonide valdajatega. rändeteedel. Selle mõju leevendamiseks on Oluline mõju pigem puudub. mõistlik vähemalt tuulikute osas läbi viia 80 Riigikogu. 21.04.2004. Looduskaitseseadus. 22. jaanuar 2025 40 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine riiklik ruumiline planeering, kus määratletakse tuulikute sobivaimad arendusalad lähtuvalt looduskaitse eesmärkidest ja sotsiaalsetest piirangutest. Käimasolevad kohalike omavalitsuste ja maakondade sarnased planeeringud võivad jätta killustunud pildi. Pikas perspektiivis võib ENMAK eesmärgil olla positiivne elurikkuse eesmärgile läbi kliimamuutuste aeglustumise, kuid selle eelduseks on kliimakriisiga tegelemine rahvusvahelisel tasandil. 3 Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi. 4 Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub määrata selleks kindlaks selged kaitse- eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt. 5 Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad; tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt 30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust. 6 Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõningal määral võib mõju avaldada vähenemine. päikesepaneelide mastaapne paigaldamine peamiselt looduslikele rohumaadele ja niitudele. Päikesepaneelid kuigivõrd varjutavad taimi ja seetõttu liigiline mitmekesisus vaesustub. ENMAK tasandil ei 22. jaanuar 2025 41 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine ole selge, kui suur maht ja millistele looduslikele või poollooduslikele kooslustele päikesepaneele rajatakse. Potentsiaalse mõju vähendamiseks tuleb paneelide rajamiseks eelistada inimtegevuse poolt rikutud alasid (tootmisalad, karjäärid, jäätmehoidlad, hoonete katused, monokultuuri alad). Vastavaid mõjusid on kirjeldatud ja leevendusmeetmeid välja 48 pakutud teemakohases uuringus . 7 Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub kasutamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50%. 8 Tagada, et vähemalt 10% otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga mitmekesiste maastikuelementidega. 9 Tagada, et vähemalt 25% otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu. 10 Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid. 11 Teha märkimisväärseid edusamme saastunud otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub mullaga maade tervendamisel. 12 Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana km ulatuses. hüdroelektrijaamasid (paisud tõkestavad jõgesid). See on ka õige, sest Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on madal81. 81 Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool. 22. jaanuar 2025 42 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine 13 Vähendada 50% nende punasesse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub mõju sarnaneb esimeses punktis kirjeldatuga raamatusse kantud liikide arvu, mida ohustavad invasiivsed võõrliigid. 14 Vähendada väetistest saadavate toitainete otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub kadu 50% ja seega väetiste kasutamist vähemalt 20%. 15 Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise kava. 16 Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub tundlikel aladel, nagu ELi linnade rohealad. 17 Vähendada hea keskkonnaseisundi otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas merepõhjale. 18 Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja kaitse. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 19 Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos. teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega Mõõdikute kogumisse kuulub kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne kliimaneutraalse energia osakaalu oluline ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud võime kliimamuutustega kohaneda, et aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe- parimal viisil ära kasutada. eesmärgid. Energiasüsteemide kliimariske maandatakse. 22. jaanuar 2025 43 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine Strateegia "Eesti 2035" 20 Võtame kasutusele ringmajanduse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga põhimõtted. kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete amortiseerumisel tuleb need välja vahetada ning tekib varasemast suuremas koguses spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute võimsustega kaasnevate jäätmevoogudega tuleb arvestada juba varakult. Pidada arvestust tuulikutega, päikeseparkidega ja akuparkidega kaasnevate materjalide koguste nende eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas nende käitlemiseks on võimekus olemas. 21 Lähme üle kliimaneutraalsele eesmärgid on energiajugleoleku tagamise otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos. energiatootmisele, osas kattuvad Mõõdikute kogumisse kuulub tagades energiajulgeoleku. kliimaneutraalse energia osakaalu oluline tõstmine aastaks 2035. ENMAK eesmärgid aastani 2050 ei ulatu. 22 Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK toob endaga kaasa ruumi muutvaid kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, tegevusi, milleks on peamiselt tuulikud ja rahvastiku- muutuste, tervise ja päikesepargid. Teiste võimalike tegevuste keskkonnahoiuga arvestavalt. mõju ruumile ei ole väga suur. ENMAK kui strateegia ülesanne ei ole tegeleda ruumilise planeerimisega küll aga on selle tagajärjel tekkivate ruumi mõjutavate peamiselt tuulikute ruumiline planeerimine mõistlik. Hetkel toimub tuulikute asukohavalikute protsess läbi maakonna ja kohaliku omavalitsuste 22. jaanuar 2025 44 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine planeeringute kuid see ei pruugi olla terviklik (ei pruugi võimaldada näha terviklikku mõju). 23 Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, otsene kokkupuude puudub ENMAK näeb ette energiataristut, mille ENMAK mõõdikutest ei ole küll otse välja konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning lõpptarbija hind jääb alla Euroopa Liidu loetav, kuid taastuvenergia osakaalu tõstmise jätkusuutliku keskmise. Seetõttu on need eesmärgid oma ühe osana nähakse taastuvenergia kasutuses transpordi- ja energiataristu. vahel positiivses seosese. suurenemist transpordis. Seega on eesmärgid omavahel positiivses seoses. Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu 24 Eesti metsandus on kestlik. otsene kokkupuude puudub Mõnevõrra võib ENMAK eesmärgiga kaasnev ENMAK ühe võimaliku lahenduse kohaselt trassikoridoride puhastamine puudest asendatakse põlevkivielektrijaamades kütus vähendada metsamaa pindala, kuid biomassiga, mis ilmselt on puit. Pole selgem eelduslikult ei ole metsamaa kadu sedavõrd mis puiduga asendamist plaanitakse kuid suur, et mõjutakse metsanduse kestlikkust. ilmselt on tegemist pigem tootmisjääkidega (oksad, puidupuru jms). Sellest sõltumata on Eesti praegune puidubilanss välja kujunenud ning sellesse suuremamahulise nõudluse sisestamine võib tasakaalu mõjutada. Puidu kasutamine põlevkivi asemel ei ole iseenesest halb kuid tuleb jälgida, et see ei tooks endaga kaasa survet metsa raie suurenemisele. 25 Metsandus aitab tagada otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Kliimamuutuste leevendamine on mõlemal metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse strateegial sama eesmärk. püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga. Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu 26 Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõlemad strateegiad seavad eesmärgiks puhta keskkonna (ENMAK kontekstis väljendatud keskkonnasäästlikkusena). Selles osas mõlemad strateegiad üksteist toetavad. 22. jaanuar 2025 45 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2 ja 6). Planeerimisega on need ohud välditavad. 27 Elurikkus ja maastikud. Eesti loodus on hoitud otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2 ja elurikas. Majandus ja maakasutus on ja 6). Planeerimisega on need ohud kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega. välditavad. 28 Kliimapoliitika. Panustame kliimamuutuste otsene kokkupuude puudub ENMAK-is on kliimakindlusele pühendatud Mõlemad arengukavad on kliimaneutraalsust pidurdamisse vajalikul määral, et püsida peatükk 6.7. Selles on lühidalt kirjeldatud ja kliimariskide maandamise puudutavates kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kaasnevaid kliimamuutusi kuid ei ole aru eesmärkide osas üksteist toetavad. kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja saada, kas ja mis meetmetega on võimelised tõhusalt kohanema, tagades kliimakindluse saavutamisega arvestatud. inimelude kaitse ja ühiskonna toimimise Soovitav on ENMAK-is välja tuua, milliste äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutustest kliimamuutustega ja kuidas arvestatakse. tingitud globaalsete häiringute korral. 29 Ringmajandus. Eestis on toimiv ringse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga tootmise ja tarbimise süsteem. kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete amortiseerumisel tuleb need välja vahetada ning tekib varasemast suuremas koguses spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute võimsustega kaasnevate jäätmevoogudega tuleb arvestada juba varakult. Pidada arvestust tuulikutega, päikeseparkidega ja akuparkidega kaasnevate materjalide koguste nende eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas nende käitlemiseks on võimekus olemas. 30 Looduskaitse. Omamaiste liikide, otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Võib eeldada, et ENMAK meetme raames uusi ökosüsteemide ja maastike seisund on võimsusi Natura aladele ei püstitata. paranenud – Eesti on Väljaspool Natura alasid püstitatud võimsuste looduspositiivne. mõju Natura aladele ja haudelinnuliikidele 22. jaanuar 2025 46 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine sõltub palju konkreetsest asukohast ja püstitatud võimsuse tehnilistest näitajatest. Peamiselt tuulikute koosmõjust aru saamiseks ja mõjude vähendamiseks on soovitatav koostada üle-eestiline vastav planeering (vt ka rida 2). 31 Veekeskkond. Eesti põhja- ja pinnavee otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK meetme jõustamisel on võimalik, et seisund on hea, inimestele on tagatud puhas viiakse ellu ka tegevusi, mis võivad kuigivõrd joogivesi ning mõjutada veekeskkonda (pump-hüdrojaam, üleujutusriskid on maandatud. biometaani tootmise jääkide kasutamine põllumaal). Pigem on need projektid piirkondliku ulatusega ja olulised mõjud välditavad projektide mõjude hindamisega (pump-hüdrojaam) või olemasolevate veekaitsepiirangutega (biometaani tootmise jääkide kasutamine põllumaal). 32 Merekeskkond. Eesti mereala on heas otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga39 on ette nähtud keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal tuuleenergia alad ning planeeringule on kasutada mereökosüsteemi teenuseid. mõjude hindamine. Mõjude hindamine jõudis järeldusele, et mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist. Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi projekti keskkonnamõju hindamised ja sellega seoses keskkonnauuringud (meretaimestik, kalastik, imetajad jm). Projektide üks tingimusi on mitte takistada mereala hea seisundi saavutamist. 33 Välisõhk. Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK eesmärgiga kaasnev tervena elatud aastate kasvule. kliimaneutraalsete energiaallikate osakaalu 22. jaanuar 2025 47 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine suurenemine aitab kaasa KEVAD konkreetsele eesmärgile. Eesti merestrateegia 34 Kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga39 on ette nähtud selle seisundi halvenemine või taastada tuuleenergia alad ning planeeringule on võimaluse korral mereökosüsteemid mõjude hindamine. Mõjude hindamine jõudis piirkondades, kus need on kahjustatud. järeldusele, et mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist. Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi projekti keskkonnamõju hindamised ja sellega seoses keskkonnauuringud (meretaimestik, kalastik, imetajad jm). Projektide üks tingimusi on mitte takistada mereala hea seisundi saavutamist. 35 Hoida ära ja vähendada heiteid otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 36 Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted peamiseks seoseks looduskeskkonna on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse elujõulised. mõju liigilisele mitmekesisusele. Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama), 22. jaanuar 2025 48 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Jrk Energia kättesaadavuse ja taskukohase Energeetika keskkonnasäästlikkuse Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine nr hinna tagamine tagamine aga samas toob see endaga kaasa paneelide aluse pinna varjutamise. Potentsiaalse mõju vähendamiseks tuleb paneelide rajamiseks eelistada inimtegevuse poolt rikutud alasid (tootmisalad, karjäärid, jäätmehoidlad, hoonete katused, monokultuuri alad). Vastavaid mõjusid on kirjeldatud ja leevendusmeetmeid välja pakutud 82 teemakohases uuringus. 82 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 22. jaanuar 2025 49 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU 8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega Lisaks eesmärkidele on ENMAK välja pakkunud elektrivarustuse tagamise, gaasivarustuse tagamise ning kütte ja jahutuse stsenaariumid (vt pt „3 ENMAK 2035 lühikirjeldus“). Stsenaariumid sisaldavad erinevate tehnoloogiate kombinatsioone, näiteks ühes elektrivarustuse stsenaariumis on maismaatuulikute võimsuseid rohkem ja teises vähem. Stsenaariumite valikut looduskeskkonnale avalduvast mõjust lähtuvalt ENMAK 2035 strateegiliselt tasandil teha ei ole põhjust. Stsenaariumite mõju on selleks liiga tugevalt seotud võimaliku asukohaga. Näiteks mõju erineb oluliselt sõltuvalt, kas päikesepaneelid paigaldatakse inimtegevuse poolt juba rikutud maastikule või (pool)looduslikule maastikule. ENMAK 2035 tehnoloogiate asukohtasid ei plaani. Erinevate stsenaariumite omavahelise mõju seosest mingigi ülevaate saamiseks kasutati tõetamme23 mõõdikuid. Maksimaalses võimalikus mahus võrreldi stsenaariumeid tõetamme mõõdikutega. Suurema osa tõetamme mõõdikute võrdlus on pigem kunstlik kuid annab mingigi ettekujutuse. Nt tõetamme mõõdikut „soodsas seisundis elupaigatüübid“ on võrreldud stsenaariumite arvutusliku maavõtuga. Ilmselgelt ei ole õige maavõttu võrdsustada soodsas seisundis elupaigatüüpide kaoga (mida suurem maavõtt, seda suurem soodsas seisundis elupaigatüüpide kadu). Võrdlus näitab võimalikku ohu suurust aga mitte mõju kindlat ilmnemist. Tõetammes toodud stsenaariumite võrdlus aitab neid küll üksteisega kõrvutada kuid selles toodud arvväärtusi kasutada sobivaima stsenaariumi väljavalimiseks oleks spekulatiivne. Stsenaariumite valik pigem peaks sõltuma majanduslikest aspektidest arvestades käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises välja pakutud keskkonnariskide maandamise meetodeid. Alljärgnevalt on toodud stsenaariumite omavaheline tõetamme põhine visuaalne võrdlus. Võrdluses on toodud stsenaariumite üksteisevahelised mõjud suhtväärtustena värviskaalal. Skaala on järgmine: 22. jaanuar 2025 50 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu negatiivseim mõju vähim negatiivne mõju Suhtväärtused iseloomustavad mõju suhet stsenaariumite vahel. See tähendab, et tabel näiteks iseloomustab erinevate stsenaariumite mõju CO2-ekv heitele (konkreetsel juhul stsenaarium „BAU“ avaldab suurimat negatiivset mõju ja stsenaarium „CCU“ väikseimat negatiivset mõju CO2 heitele). Tabelis ei ole mõõdikute (nt CO2 heide, maavõtt jne) omavaheline mõju võrreldav ja summeeritav (nt mida heledam veerg, seda soodsam lahendus), sest mõõdikute mõju ei ole üksteise suhtes normaliseeritud. Erinevatel ridadel väljendatud mõjusid ei saa veergude kaupa keskmistada ja väita, et kõige rohkem rohelist sisaldav veerg on kõige ebasoodsam. Erinevate mõõdikute omavahelised seosed on keerulisemad ja nende niisugune võrdsustamine viiks järelduste tegemisel eksiteele. Pigem tuleb võtta teadmine, et mida rohelisem on veerg, seda rohkem tuleb pöörata tähelepanu võimalike riskide leevendamisele (vt peatükk „11 Leevendavad meetmed“). Värvide taustal olevad arvväärtused on toodud tõetammes (Lisa 3). 8.1.1 Elektristsenaariumid ENMAK raames on välja töötatud seitse elektristsenaariumit, millele lisandub jätkamine endisel viisil. ENMAK koostamise raames stsenaariumite mudeldamisel ja analüüsimisel selgus, et osa neist ei taga eesmärgi saavutamist – sajaprotsendilist kliimaneutraalse elektri osakaalu aastaks 2035.See tähendab, et mõju hindamise kontekstis on tegemist teostamatute stsenaariumitega. Teostamatute stsenaariumite päised on allolevas tabelis värvitud halliks. Tabelist neid ei ole välja jäetud, et pakkuda laiemat pilti elektrimajanduse võimalustest ja mõjudest. Stsenaariumid on järgmised: 1. Olemasolev – BAU; 2. taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) – taastuv; 3. tuumaenergia – tuuma; 4. süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU) – CCU; 5. taastuvgaas – gaas; 6. kõik tehnoloogiad – kombi; 7. netoimpordita stsenaarium – impordita; 8. 1000 MW juhitav võimsus - juhitav. 22. jaanuar 2025 51 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tabel 2 Elektristsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule Tõetamme mõõdik BAU Taastuv Tuuma CCU Gaas Kombi Impordita Juhitav CO2 ekv heide tuhat tonni (kasvuhoonegaasid) SO2 heide tuhat tonni (happevihmad) NOx heide tuhat tonni (happevihmad) Peenosakeste heide tonni aastas (PM10) Peenosakeste heide tonni aastas (PM2,5) Maavõtt merel ja maismaal (kaitstavad alad) Maavõtt maismaal (kaitstavad maismaa alad) Maavõtt merel (kaitstavad merealad) Ohtlikud jäätmed tonni (ohtlike jäätmete teke) Põlevkivi kaevandamine tonni 22. jaanuar 2025 52 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tabelis (Tabel 2) toodud SO2, NOx ja peenosakeste mõõdikud kirjeldavad koondavalt mõju välisõhu seisundile. Nende osas paistab välja taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) stsenaarium (lühendina „taastuv“). Teiste stsenaariumitega suuremat arvutuslikku õhuheidet põhjustab juhitava võimsusena plaanitud biomassi põletamine. Teistes stsenaariumites nii suures koguses põletamist prognoositud ei ole. Kui taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis juhitav võimsus asendada mõne heitgaasivaba lahendusega, väheneb mõju õhusaastele. CO2 ekv heitekogus on kõikidel stsenaariumitel (välja arvatud BAU) väike. Kaasa arvatud taastuvenergia ja salvestus stsenaariumi korral. Kuigi põletamisel eraldub sarnaselt teistele välisõhu saasteainetele ka CO2 ekv, siis tänu biomassi kasutamisele on selle summaarne heide nulli lähedane. Õhku paisatud CO2 ekv kogus seotakse uue kasvava biomassi poolt (tekib CO2 ekv ring). ENMAK eeltööde põhjal jääb CO2 ekv heide vahemikku -0,15 – 0,32 mln t aastas. Maavõtud on tuletatud olemasolevate sarnaste lahenduste (tuulikud, päikesepargid) maavõttude põhjal (lisa 4). Kaardilt on mõõdetud olemasolevate tuule- ja päikeseparkide maavõtt ning jagatud nende parkide võimsustega. Tulemuseks on keskmine maavõtt hektarites ühe megavati kohta. Selle ühiku põhjal on välja arvutatud tulevikus plaanitud võimsuste maavõttu. Selle juures tuleb arvestada, et tegelikkuses sõltub maavõtt olulisel määral püstitatud võimsuse tehnoloogilisest lahendusest (nt mida suurem tuulik, seda väiksem maavõtt MW kohta). Võib eeldada, et prognoositud maavõtt on tegelikkusest pigem suurem. Sõltuvalt stsenaariumist on ümardatult täiendav maavõtt: • maismaal 1 700 – 5 000 ha; • meres 0 – 28 000 ha; • summaarselt 5 000 – 30 000 ha. Võrdluseks 30 000 ha on 0,7% Eesti maismaa pindalast. 8.1.2 Soojuse ja jahutuse stsenaariumid Stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU): 1. BAU; 2. elekter; 3. kaugküte; 4. lokaalküte; 5. tehnoloogianeutraalne ehk kombi. Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda kasvuhoonegaaside heitkoguse (F-gaaside kasutust põhjustavad võimsused), 22. jaanuar 2025 53 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu happevihmade (põletamise teel (heitgaasid) saadav energiahulk) ja põlevkivi kaevandamise (soojuseks vajamineva põlevkivi kogus) vastu. Tabel 3 Soojuse ja jahutuse stsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule Tõetamme mõõdik BAU Elekter Kaugküte Lokaalküte Kombi Kasvuhoonegaasid Happevihmad Põlevkivi kaevandamine 8.1.3 Gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumid Stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU): 1. BAU; 2. biometaani stsenaarium; 3. vesiniku stsenaarium; 4. vähima kulu stsenaarium. Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda ringleva materjali määra ning olmejäätmete ringlussevõtu vastu. Mõlema mõõdiku hindamise aluseks on biojäätmete kääritamisest tekkiv mass – mida rohkem kääritatakse, seda suurem on ringlussevõtt. Tabel 4 Gaasistsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule Tõetamme mõõdik BAU Biometaan Vesinik Vähim kulu Ringleva materjali määra olmejäätmete ringlussevõtu 22. jaanuar 2025 54 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8.2 Mõju looduskeskkonnale Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, nagu ilmastik või mõju liikidele. Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates (kuni 2035) avalduvad mõjud ning nende tuvastamisel hinnata leevendamise võimalusi. Võimalikke mõjusid Eesti strateegiliste keskkonnaeesmärkide vastu on hinnatud Tõetamme kontekstis (lisas 3 „Tõetamm ja hindamise meetodid“). Lisas 3 toodud tabelis on hinnatud, kas ja milliste mõõdikute indikaatorite väärtusi võib ENMAK 2035 rakendamine muuta. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 väärtust ei mõjuta värvitud halliks. Ülejäänud mõõdikuid sisustati kas otseselt vastava väärtusega või mõju kaudselt mõju kirjeldatavate väärtustega. Hindamise objektis olid välja töötatud stsenaariumid (erinevate tehnoloogiate kogumid). Tõetammes toodud väärtusi tuleb vaadelda suhtarvudena, mitte absoluutväärtustena kuna kõiki mõõdikuid kirjeldav info ei ole otseselt tuletatav. Sellel puudub ka mõju hindamise seisukohast oluline vajadus. Eesmärk on selgitada kas ja mis stsenaariumid võivad mõjutada mõõdikuid halvemuse suunas ja kuidas stsenaariumid erinevad üksteisest (sh olemasolevast olukorrast). Hindamise käigus tehti võrreldes KSH programmiga välja pakutule tabelis kaks korrektuuri lähtuvalt sellest, milline on tegelik andmete kättesaadavus. Keskkonnatrendide indeks (rida 4) sisaldab selles tabelis erinevatel ridadel loetletud näitajaid (kokku 36 näitajat). Seega indeksit mõjutavad tehnoloogiad selle võrra kui palju mõjutavad siin tabelis toodud teisi näitajaid. Eraldiseisvalt ei ole põhjust selle näitajaga võrrelda. Tehnoloogiate mõju rohealadele linnades (rida nr 39) ei ole võimalik hinnata kuna pole selge, millises mahus tehnoloogiaid linnade rohealadele planeeritakse. Erinevate tehnoloogiate peamisteks mõjutajateks on maavõtt, jäätmeteke ja saasteainete heide õhku. ENMAK 2035 stsenaariumite rakendamiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga kaasa maavõtu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua olulist mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda maismaa liikidele ja elupaikadele, mereliikidele ja elupaikadele, lindude rändele, vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule toimimisele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustega (nt kõrgus, asetus), mida ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb 22. jaanuar 2025 55 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu arvestada, et mõju hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest (vt lisa 4) ja toob välja asjaolud, millele täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata. Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)83;84. Seda küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste asukohtasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).85 Lisaks on riigi tellimusel järjest koostamisel maakondade maavarade kaevandamise teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumiküsimusi lahendatakse86. ENMAK 2035 jõustamine võib endaga kaasa tuua energeetiliste maavarade, põlevkivi ja turba, kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu seda teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud). ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu näiteks peenosakeste) heite vähendamist, mis parendab Eesti suhteliselt head õhukvaliteeti veelgi. 83 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T., 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651. 84 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T. 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk- Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549. 85 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud ning see piiras oluliselt võimalusi taastuvenergia alade valikul. Maapõueseaduse (Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21) muudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmist maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta. 86 Töös on Harju ning Pärnu ja Rapla maakondade teemaplaneeringud. 22. jaanuar 2025 56 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8.3 Kaudne, kumulatiivne, sünergiline, lühi- ja pikaajaline mõju 8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju ENMAK 2035 eesmärkidega kaasnevaid kirjeldatud mõjusid võib pidada kaudseks, kuna nende ilmnemine praeguse etapis, arvestades planeeringu strateegilist iseloomu, on pigem teoreetiline. Hinnatud mõjud võivad realiseeruda alles järgmistes etappides (konkreetsemate projektide käigus) valede otsuste tagajärjel (jäetakse mingid keskkonnaelemendid arvestamata). ENMAK 2035 eesmärkide jõustamine toimub ilmselt suures osas üksikprojektide kaudu. Selle heaks näiteks on tuuleparkide rajamine. Kui merekeskkonnale avalduvat kumulatiivset mõju on mereala planeeringus39 arvestatud, siis maismaal sellist ühtset üleeestilist planeeringut koostatud ei ole. Koostatakse küll piirkondlikke 87 planeeringuid , kuid on oht, et üksikute planeeringutega kaasneva mõju pilt ei ole täielik. Sellest tuleneb teatav mõjude tükeldamise oht (salami-slicing), kus iga arendust üksikuna vaadates on lisanduv mõju väheoluline, aga summaarselt põhjustavad olulise mõju. Selle tõttu on kumulatiivse mõju vähendamiseks mõistlik kaaluda tuuleenergeetika üleriigilise asukohavaliku läbi viimist. Sünergiline mõju võib tekkida, kui ENMAK 2035 rakendamisel erinevate tegevuste, nagu veevõtt pumphüdroelektrijaama jaoks koos veekogu kasutamisega kaugjahutuse tarbeks, tulemusel tekib täiendav mõju, milleks võib olla vee vähenemine ja soojenemine. Sama mõju võib esineda ka siis, kui ENMAK 2035 planeeritud tegevused kattuvad juba olemasoleva keskkonnamõjuga, nagu olemasolev taristu või keskkonnakasutus. ENMAK 2035 ei näe ette lahendusi, mis tooksid endaga kaasa sellist mastaapset keskkonnakasutust, mille mõju oleks kontseptuaalsel tasandil (konkreetset kohapealset situatsiooni arvestamata) sünergiline ja oluline. Võimalikud projektipõhised sünergilised mõjud tuleb hinnata konkreetse projekti elluviimisel. Eraldi mõju liigina on käsitletav ristmõju (cross-media effect), kus vähendades mõju ühele keskkonnakomponendile (nt välisõhk) avaldub mõju teisele keskkonnakomponendile (nt elusloodus). Probleemiks on olukord, kus positiivse mõju saavutamine ühes valdkonnas toob kaasa negatiivse mõju teises valdkonnas. ENMAK 2035 osas on ohukohaks süsinikuheite vähendamise nimel põlevkivijaama(de)s fossiilkütuste asendamine biomassiga. Fossiilkütuste asendamine toob kaasa positiivse mõju välisõhule, kuid ka biomassi põletades tekib saasteaineid õhku, mistõttu lokaalselt ei pruugi mõju võrreldes fossiilkütustega väga palju erineda. 87 Keskkonnaagentuur. Tuuleparkide monitooring. Envir. 22. jaanuar 2025 57 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Küll aga tekib biomassi kasutamisel CO2 suletud ring, kus raiutud ja energiaks põletatud metsa asemele kasvab uus, mis jälle seob CO2. Samas fossiilkütuse kasutamisel CO2 ring suletud pole, sest miljonite aastate eest maapõue settinud süsiniku enam sinna tagasi ei seota. Lisaks eelduslikult väheneb põlevkivi kaevandamise vajadus ja sellega ka koormus keskkonnale. Küll aga tuleb täita LULUCF määruse netosidumise nõuet, mis ripub olulisel määral ka metsavarust ja sinna seotud süsinikust. Teisest küljest on metsal lisaks CO2 ringluse sulgemisele ka ökoloogilist väärtust andev otstarve. Mida suurem on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu biomassi ei jätku), seda suurem on surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku lepitud raiemahtudest ning veenduda, et fossiilkütuste asendamiseks soovitud mahus biomass on saadaval toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti põhjustamata. 8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju ENMAK 2035 plaanib tegevusi lähiaastakümnetesse, kuid sellega taotletav positiivne mõju, nagu kliimamuutuste pidurdumine, bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdumine, avaldub olulisemalt pikemas ajahorisondis. Lisaks tuleb arvestada, et soovitud positiivne mõju saab võimalikuks üksnes juhul, kui sellesse panustavad kõik saastavad riigid. Globaalne kliimaneutraalsus on paratamatult vajalik suund. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on osaliselt vaja olemasolevate ehitiste asendamine uutega ja teise kohta (peamiselt elektritootmisüksused). Iga ehitamine toob endaga kaasa mõju looduskeskkonnale. Seetõttu summaarselt võib ENMAK 2035 põhjustada lähiajal mõningat negatiivset mõju, et pikas perspektiivis vähendada olulist negatiivset mõju. 8.4 Mõju inimese tervisele 8.4.1 Tuulikutest põhjustatud mõju KSH aruande avalikul arutelul tõstatati küsimus tuulikute põhjustatud infrahelist ja selle mõjust inimese tervisele. Tuulegeneraatorite poolt tekitatud infraheli omadused Infraheli on helisagedus, mis jääb alla 20 Hz. Sellel on järgmised unikaalsed omadused: • Infraheli levib pikkade vahemaade taha, kaotades vähe energiat, erinevalt kuuldavast helist. Näiteks 1 Hz heli (inimkõrvale tajumatu) sumbub kilomeetri kohta 10 000 korda halvemini kui 100 Hz heli (inimkõrvale tajutav). 22. jaanuar 2025 58 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • Suured lainepikkused võimaldavad infrahelil läbida takistusi ja põhjustades võimalikke resonantse. • Tuulegeneraatorite infraheli võib püsida pikema aja jooksul ja varieeruda episoodiliselt labade pöörlemise ja tuuleolude tõttu.88 Kaebused ja tõenduspõhine mõju inimese tervisele • Tuulegeneraatorite läheduses elavad inimesed teatavad sümptomitest, nagu peavalud, peapööritus, iiveldus ja unehäired, mis nad seostavad infraheliga .89;90;91 • Epidemioloogilised ja provokatsioonikatsed on üldiselt leidnud, et infraheli tavapäraste kokkupuute tasemete juures ei ole otseseid füsioloogilisi tervisemõjusid. Sümptomid on tihti seotud häirimise või negatiivsete ootustega, mitte otsese infraheli mõjuga.88;90 • Negatiivsed ootused ja riskitajud mõjutavad kaebusi oluliselt. Uuringud näitavad, et inimesed, keda on teavitatud võimalikest tervisemõjudest, teatavad suurema tõenäosusega sümptomitest isegi siis, kui infraheli ei ole tuvastatav 88;89;90 Avalikustamisel toetus huvitatud isik infraheli mõju tõendamisel konkreetsele uuringule92, mis tõendas tuulikute läheduses (20 m) viibimise mõju inimese pulsisagedusele. See uuring aga ei ole infraheli seisukohast asjakohane kuna uuris madalsagedusliku müra (20–200 Hz) mõju, mitte infraheli (<20 Hz) mõju. Madalsagesudlik müra on jääb inimese kuulmislävesse ja nii lähedal tuulikule (20 m) on tõenäoliselt kuulda ka tuuliku poolt põhjustatud kõrgemat (>200 Hz) ning inimkõrvale paremini kuuldavat spektrit. 88 Flemmer, C., Flemmer R. 2023. Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect on people. Sustainable Cities and Society 89 (2023) 104308. 89 Turunen, A. W., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T. 2021. Symptoms intuitively associated with wind turbine infrasound. Environmental Research. Volume 192, January 2021, 110360 90 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli- Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Prime Minister’s Office, Helsinki 91 KSH aruande avalikul arutelul osalejate poolt esitatud seisukohad. 92 Chiu, CH., Lung, SC.C., Chen, N. et al. 2021. Effects of low-frequency noise from wind turbines on heart rate variability in healthy individuals. Sci Rep 11, 17817 (2021) 22. jaanuar 2025 59 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Eelneva põhjal võib väita, et uuringud ei ole leidnud teaduspõhist seost infraheli mõjust inimese tervisele. See ei tähenda, et tuulikutel üldse puudub mõju. Muu hulgas võivad tervisemõjud olla põhjustatud hoiakust tuulikute suhtes. Lisaks on tõstatatud küsimus seoses tuulikute põhjustatud elektromagnetväljadega. Sellest põhjustatud mõju vältimiseks on kehtestatud norm93. Nii nagu teiste püstitavate võimsutega, hinnatakse ka tuulikute objektipõhist mõju (sh norme mitteületav lubatav kaugus) konkreetse projekti lõikes. 8.4.2 Muud mõjud Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi looduskeskkonnale avaldunud mõju2. ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju. Keskkonnaministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud kõiki valdkondi hõlmavas välisõhu kvaliteedi mõju uuringus94 leiti, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel 8%. Energeetikast põhjustatud õhusaaste tervisemõju on hinnatud ülipeente osakeste alusel (PM2.5) ENMAK 2030 koostamisel95. Uuringus leiti, et valdkondadest on üle- eestiliselt suurima ülipeente osakeste sisaldusega kohtküte, millele järgneb transport. Olulise osa annab lisaks muu lokaalküte ning kaugküttega koos moodustab soojamajandus 62 % koguekspositsioonist. Elektritootmise ekspositsioon ja põlevkiviõli tootmise PM2.5 ekspositsioon on üle-eestiliselt nendega võrreldes üsna madal, kuid kontsentreerub saaste peamiselt Ida-Virumaale. 93 Sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. 94 Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T., Lainjärv, H. M., Kriit, H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 95 Orru, H. 2014. Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames. 22. jaanuar 2025 60 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Energeetikaga seonduvalt põhjustavad inimese tervisele peamiselt mõju keskkonda (vesi, õhk) juhitud saasteained. Tööstuse mõju tervisele tõendab Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna elanike kehvem tervise seisund.96;97 Kliimaneutraalne energia vähendab heiteid, aga ka kaevandamistegevust. Mõningane negatiivne mõju jääb püsima biomassi ja gaasi põletamise tagajärjel lokaalse heite tõttu ja piirkonna jääkreostuse tõttu, kuid kliimaneutraalsuse summaarne mõju on inimese tervisele hea. ENMAK 2035-ga kaasnevatest võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal. Tervisekahjustuste vältimiseks on kehtestatud normid98;99. Normidest väljaspoole jääv häiring üldiselt kompenseeritakse arendaja ja kohalike vahelise läbirääkimise tulemusena. Eesti on võtnud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga100 endale kohustuse vähendada õhusaasteainete NOx, LOÜ, SO2 NH3 ja PM2,5 heitkoguseid välisõhus. ENMAK erinevad stsenaariumid kütteks kasutatavatest põletusseadmetest saadava energia koguse olulist langust ette ei näe. Loetletud õhusaasteainete vähendamiseks koostatud kava101 näeb peamiste vähendamise meetmetena ette põletusseadmete rekonstrueerimist, mitte niivõrd vähendamist ja hoonete soojustamist. Selle tõttu vastuolu ENMAK ja õhusaasteinete koguse vähendamise vahel ei ole. 96 Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool. Terviseamet. 97 Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori Tervisemõjude Uuring : Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu Ülikool. Terviseamet. 98 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. 99 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. 100 Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 14.12.2016. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284. 101 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 ajakohastamine. Kinnitatud Keskkonnaministri 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/144. 22. jaanuar 2025 61 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8.5 Mõju kultuuripärandile Kultuuripärand on jaotatav aineliseks ja vaimseks. Olulisemad ainelised kultuuripärandiobjektid on võetud kultuurimälestisena kaitse alla. ENMAK 2035 võimalik mõju on ohjatud kultuuripärandite kaardistamisega, kaitse alla võtmisega ja kaitseks piirangute kehtestamisega. Palju kultuuripärandiobjekte on veel uurimata ja tähtsuse seisukohast kvalifitseerimata. ENMAK-i tulemusel ehitiste püstitamisega kaasnev võimalik mõju kultuuripärandile hinnatakse konkreetsete projektide käigus. Kultuuripärandi säilimine projektipõhiste tegevuste elluviimisel on tagatud muinsuskaitseseadusega102. Energia kokkuhoiuga kaasnev hoonete soojustamine puudutab ka kultuurimälestisena kaitse alla võetud ehitisi. Üldiselt on nende välisilme muutmisele (mida soojustamine mõjutab enim) esitatud piirangud ja seetõttu ei ole nende hoonete omanikel alati võimalik rakendada piiranguteta hoonetega võrreldes samu energiasäästu meetmeid. Hetkel kehtivas toetuste jagamise korras103 on selliste hoonete eriseisundiga kuigivõrd arvestatud, kuid võib tekkida ka olukord, kus toetustingimuste täitmiseks nõutud tööde maht ja samas muinsuskaitse piiravad tingimused, muudavad koostoimes maja renoveerimise toetuse toel mõttetuks104. Need võimalikud juhtumid on kogu soojustamist vajava elamupargi juures marginaalne osa, kuid tulevikus tasub vaadata üle võimalus suhtuda muinsuskaitse piirangutega ja välisilme muutmise piiranguga hoonete toetamisse rohkem juhtumi ja eesmärgipõhisemalt. Lisaks jagab riik toetust ka kultuuriväärtusega avaliku sektori hoonete muutmiseks energiatõhusaks.105 Avaliku sektori hoonete renoveerimiseks antava toetuse tingimused on oluliselt leebemad. Eelneva põhjal võib asuda seisukohale, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile. Vaimse kultuuripärandi hulka kuuluvad keel, elulaad, müüt, uskumus, rituaal, väärtused, teadmine, arusaam, tava, oskus. Lihtsustatult võib seda osa koondada kultuuri viljelemise mõiste alla. ENMAK 2035-l puudub mõju kultuuri viljelemise võimalustele. Kuigivõrd võib ENMAK 2035 kaasa tuua sissetulekute ümberjaotust, mis võib mõjutada 102 Riigikogu 20.02.2019 Muinsuskaitseseadus. 103 Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused 104 Nt toetuse saamiseks tuleb teha töid, mis energia kokkuhoidu ei too (nt ventilatsioon) aga kokkuhoidu toovaid töid (nt soojustamine) võib teha nii väikeses mahus (nt liiga õhuke soojustuskiht), mis ei tasu ära. 105 Rahandusministri 20.12.2023 määrus nr 47. Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord 22. jaanuar 2025 62 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kultuuri viljelemist, kuid nende vaheline seos on liialt kaudne, et esitada seoselisi hinnanguid mõju osas. 8.6 Jäätmeteke ENMAK 2035 toob endaga kaasa vahetu ja kaudse jäätmetekke. Kliimaneutraalse elektri kasutuselevõtu suurenemine toob endaga kaasa elektroonikaseadmete kasutuse kasvu. Nende koguseid ei ole võimalik hinnata, kuid tuleb olla valmis, et ka elektritootmisseadmed kunagi vananevad ja tekib jäätmekäitlusvajadus. Olulisim jäätmeteke ilmselt kaasneb akude kasutuselevõtuga, kuna nende mass on suur ja jäätmekäitlus keeruline. ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub akude võimsus 299-2226 MW vahel. Akude põhilist iseloomustavat suurust – mahtu kirjeldatud ei ole. Kui võtta aluseks Harjumaale rajatava liitiumioon akupargi näide106, siis võimsusest 200 MW saadakse maht 400 MW/h. Sama projekti näitel kaalub 1 MW/h jagu akusid u 10 tonni107. Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. See tähendab, et pisut rohkem kui kümneaastases perspektiivis võib prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud akude teket. 2022. aastal tekkis jäätmena 3050 t liitiumioonakut108. Taaskasutamist ei toimunud. ENMAK 2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb aastate peale, kuid on näha, et tekkiv kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne. Eesti on tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkuse uuringus109 käsitlenud ka radioaktiivsete jäätmete teemat. Jõutud on järeldusele, et tuumajaama rajamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid koos rajamise planeerimisega tuleb pöörata tähelepanu jäätmete lõppladustamisele. Tuumajaama uuringus on jäätmeid puudutavas osas järeldatud: tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega 106 Reintam, S. 2023. Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark. (aripaev.ee) 107 Samas suurusjärgus on ka jaekaubanduses müüdavate liitiumioonakude mahutavuse ja kaalu suhe. 108 Avalikud päringud. 2020-2022. Envir. 109 Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis. 22. jaanuar 2025 63 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Võimalike jäätmeprobleemide (jäätmete kuhjumine) ennetamiseks on soovitatav tekitada kliimaneutraalse elektri objektidest andmebaas ning selle koosseisus prognoosida muutusi jäätmevoogudes. Reageerida ennetavalt, et jäätmete tekkimisel oleks olemas jäätmete kogumise ja käitlemise lahendused. 8.7 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene. KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada mõju olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus. ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda oluliselt ei mõjuta. 110 Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) tuleb hinnata konkreetsete projektide käigus. 8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip (ing.k. do no significant harm, DNSH) on uueks läbivaks põhimõtteks nii struktuurivahendite, kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel ning kohaldub kõikidele tegevusvaldkondadele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.111 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest tuleneva põhimõttega. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet rakendatakse lähtuvalt 110 Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruandes (Mereala planeering | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)) jõutakse järeldusele, et otsene piiriülene mõju (planeeringul) puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga projekti tasandi keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (lk 234). Samas Taastuval mere-energeetikal on laiem positiivne ja pikaajaline mõju (lk 161). 111 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend 22. jaanuar 2025 64 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu taksonoomia määrusest112, mille artiklis 9 on nimetatud saavutatavad keskkonnaeesmärgid: • kliimamuutuste leevendamine; • kliimamuutustega kohanemine; • vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; • üleminek ringmajandusele; • saastuse vältimine ja tõrje; • elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Juhend on koostatud projektide mõjude hindamiseks ja rahastusotsuste tegemiseks. Ülal loetletud keskkonnaeesmärgid on osa käesoleva keskkonnamõju strateegilisest hindamisest (vt peatükk „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“). See tähendab, et ENMAK 2035 mõjusid on vastavalt hinnatud. Oluline on tähele panna, et kuigi käesolev KSH ei leia ENMAK 2035-l lahendamatuid vastuolusid käesolevas peatükis loetletud eesmärkidega, ei ole ENMAK 2035 eesmärkide saavutamiseks elluviidavad projektid vabastatud DNS hindamisest. ENMAK 2035 on siiski strateegiline dokument, mille mõjud on pigem kontseptuaalsed, aga projektid on konkreetsete mõjudega konkreetsetes kohtades. 8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus 8.9.1 Kliimamuutuste leevendamine Kliimakindluse hindamine puudutab Euroopa Liidu kaasrahastatud projekte113. Eesmärgiks on vältida selliste infrastruktuuriarenduste elluviimist, mis põhjendamatult tõstavad kasvuhoonegaaside heidet Energiataristus, konkreetsetelt elektriülekandeliinid, taastuvad energiaallikad, kütuse tootmine, töötlemine, ladustamine ja transport, soojus- ja elektrijaamad, kaugküttevõrgud, maagaasi veeldamis- ja taasgaasistamisrajatised, gaasi ülekande taristu puhul on Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste ptk 3.2.1 kohaselt CO2 -jalajälje hindamine üldjuhul nõutav. Lisaks peetakse oluliseks selliste projektide mõju, mille summaarne heide ületab 20 000 t CO2 ekv, mille rajamisele peab eelnema CO2 -jalajälje 112 Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 18.06.2020. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852. 113 Euroopa Komisjon. 16.09.2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021– 2027. 22. jaanuar 2025 65 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu hindamine. Nende suuniste kohaselt tuleb kliimakindlust hinnata nendel ENMAK 2035 meetmetes kavandatavates taristuprojektides, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu fondidest. Ka krediidiasutused ja rahvusvahelised suurettevõtted on sisse seadnud arendus- ja investeeringuprojektidele sisse kliimakindluse hindamise, et vähendada negatiivset kliimamõju ja maandada võimalikke kliimariske. ENMAK 2035 eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine. Selle raames elluviidavad projektid eraldiseisvana võivad põhjustada kasvuhoonegaaside heidet, kuid lõpptulemuseks siiski on heite vähendamine. Selleks pakub eelnimetud suunis suhtelise heite arvestust projektiga ja ilma võrdluses. Eelnevast lähtuvalt puudub vajadus ENMAK 2035 täiendavaks kliimakindluse hindamiseks Euroopa Liidu juhise kontekstis. Väljaspool EL juhist saab tuua järgmised järeldused: Kuivõrd KHG heite vähendamine on arengukava aluspõhimõtteks, siis eeldatakse poliitikainstrumentidelt alustingimusena positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele. Regulatiivsete, normatiivsete, turukorralduse ja halduslike poliitikainstrumentide mõju on valdavalt positiivne, kuid see avaldub mõjutegurite paljususes ja seostes kaudselt. Instrumentidega luuakse tingimused taastuvelektri tootmiseks ja turuletulekuks ning nõndaviisi põlevkivielektri asendamiseks. Kaudsed positiivsed mõjud elektrivarustuse tagamise instrumentides on hinnanguliselt suured ja keskmised. Eeldatavalt on taastuvelektri tootmismahtude suurenemisel positiivsed mõjud ajas kasvavad. Gaasivarustuse tagamise osas võib osutuda kahesuunaliseks – nii positiivseks kui negatiivseks kliimamuutuste leevendamisele. Positiivsed mõjud kaasnevad taastuvgaaside kasutuselevõtu laiendamisel, kuid lähiaastatel ei ole oodata maagaasi märkimisväärset taastuvgaasidega asendamist. Kaugkütte ja kaugjahutuse tagamise osas on keskmise positiivse mõjuga tänu tingimuste loomisele fossiilkütuste asendamisel taastuvatega ning tõhusama tootmise ja varustuse arvelt. Negatiivsed mõjud kaasnevad kaugjahutusest oluliselt laialdasema kohtjahutusega (konditsioneerimisega), millele osundab ENMAK Lisa 1 lk 25. Maandamislahendusteks on hoonete passiivsed jahutuslahendused arhitektuursete ja ehituslike võtetega ning ehitusstandardid kuumenemise vältimiseks sagenevate suviste kuumalainete puhuks. Otsustavalt sõltub kliimamõju kliimaseaduses määratletavast valdkondlikust vähendamise jaotusest ja vähendamise tempost ning ripub suuresti põlevkivienergeetikast väljumisest. Massiivsete investeeringutega taastuvenergia ja energiasüsteemi rajatistesse tuleb KHG heite arvestuses rakendada tervikliku olelusringi arvestus sh maavõtt, metsa raadamine, pinnases salvestatud süsiniku vabastamine ja muud mõjud. 22. jaanuar 2025 66 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK CO2ekv heite vähenemise eesmärgid, sihtarvud ja trajektoor peab viima vastavusse kliimakindla majanduse seaduses (eelnõu) sätestatuga. Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme tegevussuuna (elektrimajandus, gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses. 8.9.2 Kliimamuutustega kohanemine Valdavalt on mõju kliimamuutustega kohanemisele kaudselt vähesel määral positiivne. Juhitavate võimsuste ja taristuarenduste puhul on positiivne mõju varustuskindlusele otsene. Negatiivne mõju võib avalduda kütuste ja tehnoloogiate impordil, kui tarnekohtades ja -ahelates esineb kliima- ja ilmahäiringuid. Taristu investeeringutes ja ehitusprotsessis võivad kliimariskid võimenduda (pinnasetööd, ajutised konstruktsioonid jne). Laiemalt, ENMAK käsitlus kliimamuutustega kohanemisel on liiga kitsas, ilmastikuline, mitte kliimamuutuslik. Riskikäsitluses piirdutakse vaid kitsalt füüsiliste akuutsete ilmariskidega, näiteks võrgurikete osa, kuid terviklikult ja süsteemselt ning pikas kliimamuutuste perspektiivis on energiasektori ja -süsteemi tootmis-, tehnoloogilised, juhtimis- ja maineriskid käsitlemata. Kliimamuutus ja ilmarežiimi muutus, selle juhuslikkus määratleb tuule-ja päikeseenergia tootmist ning johtuvalt mõjutab olulisel määral varustuskindlust ning energiasüsteemi ja -turu korraldust. Energiasektori kliimakerksus (climate resilience) vajab süsteemset programmilist lähenemist tulevikukliima riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ning valdkondlikku kohanemisuuringut senise lähivaate ja erakorralistele ilmaoludele reageerimise asemel nüüdiskliima tingimustes. ENMAK lisas 1 (KSH aruande avalikustamisel väljas olnud versioon) peatükis 1.2.8 toodud lause osast „ kuid energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta“ tasub loobuda. See on soovitatav asendada lausega „Kliimamuutused võivad mõjutada ka tootmist ennast (nt tuulikute vastupidavus tormidele, päikeseelektrijaamade vastupidavus üleujutustele jne)“. 8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus Alljärgnevalt on toodud maatrikstabelina kokkuvõte ENMAK-is kirjeldatud tehnoloogiate võimalikust mõjust erinevatele keskkonnavaldkondadele. 22. jaanuar 2025 67 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tabel 5 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Maismaa tuul Olulisim potentsiaalne mõju linnustikule Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste Tehnoloogial on võimalik mõju Tuulikute peamised koostematerjalid on kokkupõrke ohu tõttu. Mõju on mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon, ainelisele kultuuripärandile juhul, kui betoon (vundament), metall (mast ning leevendatav tuulikute plaanimisega saaste) inimese tervisele olulist mõju ei see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti mehhaanika), klaaskiu ja epoksiidvaigu linnustikule vähem olulisematesse avalda. See tähendab, et ei ületa seatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised segu (labad) ja väärismetallid kohtadesse. Kumulatiivse mõju normpiire. kaitstavad kultuurimälestised on (elektroonika). vähendamiseks on soovitatav koostada kantud registrisse ning nende kaitseks Tuulikutel võib olla häiriv mõju läbi Loetletud jäätmetest on metallid hästi üleriigiline ruumiline planeering, millega muutunud vaate, põhjustatud varjutuste on kehtestatud reeglid102. Reeglitest ümber töödeldavad ja ringlusse võetavad. antakse tuulikutele sobivaimad ja normikohase kuid pideva müra. Neid kinnipidamist aitavad jälgida erinevad Betoon on inertne jääde, mille arenduspiirkonnad. Üksikute võimalikke mõjusid lahendatakse menetlusnormid (planeerimismenetlus, taaskasutusvõimalused on ahtamad kui arendusaladena planeerimisel ei pruugi projektipõhiste planeeringute mõjude keskkonnamõju hindamise menetlus, metallil. Seda ei saa ümber töödelda kumulatiivne mõju selguda. loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust hindamistega. toormaterjaliks, kuid samas kuigivõrd eeldada olulist mõju. kasutatav ehitustes täitematerjalina. Tuulikulabade ringlussevõtt on probleem. Nende vastupidavuse tõttu on ümbertöötlemine keerukas. Hetkel käib ümbertöötlusele lahenduse otsimine114, kuid riigil on mõistlik pidada arvet kõigi taastuvenergiarajatistega (mitte ainult tuulikute) kaasnevate jäätmevoogude115 (materjalid ja eeldatav eluiga) üle ning suunata omanikke kõiki osi ringlusse võtma. 114 Windrow, M. 2024. When wind turbine blades get old what's next? BBC 115 Riigi jäätmekava 2023–2028. Kliimaministeerium. 22. jaanuar 2025 68 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Avamere tuul Mõju linnustikule sarnaneb Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste Tehnoloogial on võimalik mõju Avamere tuulepargi mõju jäätmetekkele maismaatuulikute mõjuga. mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon, ainelisele kultuuripärandile juhul, kui on sarnane maismaatuuleparkide mõjuga. Merestrateegias on toodud saaste) inimese tervisele olulist mõju ei see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti välja tuulikute rajamisega kaasnev võimalik avalda. See tähendab, et ei ületa seatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised KSH normpiire. kaitstavad kultuurimälestised on merealune müra. Strateegia kantud registrisse ning nende kaitseks aruandes76 on toodud järgmist: on kehtestatud reeglid102Tõrge! J Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et ärjehoidjat pole määratletud.. tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult Reeglitest kinnipidamist aitavad jälgida tuulikute vahetus läheduses ning erinevad menetlusnormid mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid (planeerimismenetlus, keskkonnamõju sellel ei ole. hindamise menetlus, loamenetlus). 39 Eesti mereala planeeringuga on ette Seetõttu ei ole põhjust eeldada olulist nähtud tuuleenergia alad ning mõju. planeeringule on mõjude hindamine. Mereala planeeringu mõjude hindamine jõudis järeldusele, et mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist. 22. jaanuar 2025 69 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Päike Aastal 2023 koostatud uuringu48 kohaselt Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste Tehnoloogial on võimalik mõju Sarnaselt tuuleparkidega tekib peamised mõjud elupaikadele ja mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon, ainelisele kultuuripärandile juhul, kui päikeseparkidest materjali, mille ökosüsteemidele (elupaikade kadu ja saaste) inimese tervisele olulist mõju ei see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti ringlussevõtt on tänapäevase tehnoloogia killustumine, mikrokliima ja pinnase avalda. See tähendab, et ei ületa seatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised juures probleemne. Päikesepaneelid on muutus, vee ja toitainebilanssi muutus) normpiire. kaitstavad kultuurimälestised on suhteliselt lihtkomponentideks lahti 116 sõltuvad ruumilise planeerimise kantud registrisse ning nende kaitseks võetavad , mistõttu probleemsete 102 otsustest, ehitus- ja hooldustavadest on kehtestatud reeglid . Reeglitest jäätmete maht on väiksem. ning ökosüsteemi tüübist ja seisundist. kinnipidamist aitavad jälgida erinevad Päikesepaneelide jäätmevoo115 Kõige negatiivsemad mõjud avalduvad menetlusnormid (planeerimismenetlus, vähendamise üks võimalus on paneelide väärtuslikel ja bioloogiliselt mitmekesistel keskkonnamõju hindamise menetlus, uuendamine. elupaikadel ja ökosüsteemidel, loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust Riigil on mõistlik pidada arvet kõigi kaitsealadel ja kultuuriliselt olulistel eeldada olulist mõju. taastuvenergiarajatistega kaasnevate maastikel. Mõjusid saab minimeerida või jäätmevoogude (materjalid ja eeldatav vältida leevendusmeetmete eluiga) üle ning suunata omanikke kõiki rakendamisel, sobivate asukohtade ja osi ringlusse võtma. tehniliste lahenduste valikuga ning degradeerunud ökosüsteemide taastamisega. 116 United States Environmental Protection Agency. Solar Panel Recycling. 22. jaanuar 2025 70 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Akud Akude kasutuselevõtuga kaasneb Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste Tehnoloogial on võimalik mõju ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub mõningane maavõtt aga seda ei ole mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon, ainelisele kultuuripärandile juhul, kui akude võimsus 299-2226 MW vahel. põhjust pidada oluliseks. saaste) inimese tervisele olulist mõju ei see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti Akude põhilist iseloomustavat suurust – avalda. See tähendab, et ei ületa seatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised mahtu kirjeldatud ei ole. Kui võtta aluseks normpiire. kaitstavad kultuurimälestised on Harjumaale rajatava liitiumioon akupargi kantud registrisse ning nende kaitseks näide106, siis võimsusest 200 MW saadakse on kehtestatud reeglid102. Reeglitest maht 400 MW/h. Sama projekti näitel kinnipidamist aitavad jälgida erinevad kaalub 1 MW/h jagu akusid u 10 tonni117. menetlusnormid (planeerimismenetlus, Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. keskkonnamõju hindamise menetlus, See tähendab, et pisut rohkem kui loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust kümneaastases perspektiivis võib eeldada olulist mõju. prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud akude teket. 2022. aastal tekkis jäätmena 3050 t liitiumioonakut108. Taaskasutamist ei toimunud. ENMAK 2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb aastate peale, kuid on näha, et tekkiv kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne. 117 Samas suurusjärgus on ka jaekaubanduses müüdavate liitiumioonakude mahutavuse ja kaalu suhe. 22. jaanuar 2025 71 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Biomass Biomassi peamiseks komponendiks on Biomassi põletamine põhjustab välisõhu Tehnoloogial on võimalik mõju Biomassi põletamise jäätmeks on tuhk puitmaterjal. saastainete kontsentratsiooni tõusu ainelisele kultuuripärandile juhul, kui (lendtuhk ja koldetuhk). Neid peetakse jäätmeks118. Fossiilkütuste asendamine toob kaasa põletusseadme läheduses. see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti mitteohtlikuks Tuhka ka Õhusaaste olulisus ja ulatus on ohjatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised kasutatakse nt põllumajanduse positiivse mõju välisõhule, kuid on väetisena119. loamenetlusega kaitstavad kultuurimälestised biomassi põletades tekib saasteaineid normidega ja õhku, mistõttu lokaalselt ei pruugi mõju konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei kantud registrisse ning nende kaitseks Kui tekkivat tuhka ei ladestata prügilasse 102 võrreldes fossiilkütustega väga palju ole biomassi on kehtestatud reeglid . Reeglitest ja kasutatakse kasulikul eesmärgil puudub põhjust eeldada erineda. Küll aga tekib biomassi põletamisel olulist negatiivset mõju kinnipidamist aitavad jälgida erinevad biomassi põletamisel oluline mõju menetlusnormid (planeerimismenetlus, jäätmetekkele. kasutamisel CO2 suletud ring, kus raiutud inimtervisele. keskkonnamõju hindamise menetlus, ja energiaks põletatud metsa asemele loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust kasvab uus, mis jälle seob CO2. Samas eeldada olulist mõju. fossiilkütuse kasutamisel CO2 ring suletud pole, sest miljonite aastate eest maapõue settinud süsiniku enam sinna tagasi ei seota. Lisaks eelduslikult väheneb põlevkivi kaevandamise vajadus ja sellega ka koormus keskkonnale. Teisest küljest on metsal lisaks CO2 ringluse sulgemisele ka ökoloogilist väärtust andev otstarve. Mida suurem on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu biomassi ei jätku), seda suurem on surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku lepitud raiemahtudest ning veenduda, et fossiilkütuste asendamiseks soovitud mahus biomass on saadaval toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti põhjustamata. 118 Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70. Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu 119 Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnakaitseluba nr KKL-506902. 22. jaanuar 2025 72 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Fossiilne gaas ENMAK on fossiilse gaasina kaalunud Fossiilse gaasi põletamine põhjustab Tehnoloogial on võimalik mõju Fossiilse gaasi põletamisel olulises põlevkiviõli tootmise jäägina tekkiva välisõhu saastainete kontsentratsiooni ainelisele kultuuripärandile juhul, kui koguses jäätmeid ei teki. uttegaasi (poolkoksi gaas) kasutamist. tõusu põletusseadme läheduses. see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti Kuna tegemist tootmisjäägiga, Õhusaaste olulisus ja ulatus on ohjatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised on loamenetlusega kaitstavad kultuurimälestised on tootmisprotsessi enda mõju arvestada ei normidega ja ole õige. Kui tootmine lõppeb, lõppeb ka konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei kantud registrisse ning nende kaitseks 102 fossiilse gaasi kasutamine. ole põhjust eeldada fossiilse gaasi on kehtestatud reeglid . Reeglitest kinnipidamist aitavad jälgida erinevad Mõju avaldub põletamise tagajärjel õhku põletamisel olulist negatiivset mõju menetlusnormid (planeerimismenetlus, inimtervisele. paistavate saasteinete tõttu. keskkonnamõju hindamise menetlus, Uttegaas koosneb erinevates põlevatest loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust komponentidest. Valdava osa (65%) eeldada olulist mõju. moodustavad H2, CH4, C2H4, C2H6, C3H6, C3H8, C4H6.120 Uttegaasi üks põletusjääkidest on kasvuhoonegaas CO2. Uttegaasi komponentidest enamusel121 on kliimamõju oluliselt tugevam kui CO2-l. Uttegaasi põletamine CO2-ks põhjustab kliimale üle viie korra vähem negatiivset mõju kui uttegaas põletamata kujul atmosfääri juhtida. Samas on ka välja toodud120, et uttegaasi komponendid eraldiseisvana omaksid suuremat rahalist väärtust, kui uttegaasi põletamisel saadud energia hind. Teisisõnu, mõistlik on kaaluda uttegaasi põletamise asemel selle fraktsioneerimist komponentideks. See on teostatav juhul, kui fraktsioneerimise kulu on väiksem üksikkomponentidest saadavast tulust. 120 Ivanov, A., Niidu, A. (juhendaja), 2022 Poolkoksigaasi komponentideks eraldamise protsessi simulatsioon Aspen Hysys. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool. 121 Erandlikult C3H8, GWP on kordades madalam kui CO2-l. 22. jaanuar 2025 73 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Hüdroelektrijaamad Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste Tehnoloogial on võimalik mõju Hüdroelektrijaamade käitamisel olulises 122 madal. Suure languga jõgesid on vähe. mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon, ainelisele kultuuripärandile juhul, kui koguses jäätmeid ei teki. Hüdroenergeetiliselt suurema saaste) inimese tervisele olulist mõju ei see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti potentsiaaliga vooluveekogud on ühtlasi avalda. See tähendab, et ei ületa seatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised ka rannikujõed, kus hüdroenergia normpiire. kaitstavad kultuurimälestised on kasutamise potentsiaal konkureerib kantud registrisse ning nende kaitseks siirdekalade (lõhe, forell jm) on kehtestatud reeglid102. Reeglitest elupaikadega. Kuna hüdroenergiast ei ole kinnipidamist aitavad jälgida erinevad Eestis võimalik märkimisväärset kogust menetlusnormid (planeerimismenetlus, elektrit toota (püstitatud võimsused alla keskkonnamõju hindamise menetlus, 10MW), puudub valdaval osal loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust hüdroelektrijaamadest kalade eeldada olulist mõju. taastootmispotentsiaali üles kaaluv Võib juhtuda, kus hüdroelektrijaama väärtus. Teisisõnu, jõgede looduslik kasutamine on kultuuripärandile väärtus on olulisem kui neist saadav soodne. Näiteks Linnamäe123, Keila- elektrienergia hulk. Mõne rajatud Joa124 ja Tudulinna125 hüdroelektrijaama (nt Linnamäe, hüdroelektrijaamad on muu hulgas Tudulinna) osas ei ole see järeldus nii kultuurimälestised läbi selle. Kuna need selgepiiriline kuna lisaks elektrienergia on töötavad hüdroelektrijaamad, siis tootmisele kaitstakse nende välimust jooksvalt hooldatakse. hüdroelektrijaamade näol ka Pahatihti on hüdroenergia tootmisega kultuuriväärtust. seotud kultuuriväärtuste kaitse- ENMAK ei ole ette näinud jõgedest eesmärgid vastuolus looduskaiste hüdroenergia kasutamise tõstmist, eesmärkidega. Kuna ENMAK oma seetõttu looduskeskkonnale täiendavat eesmärkide saavutamisel mõju ei põhjustata. hüdroenergiale oluliselt panustanud ei ole, pole põhjust seda vastuolu käesoleva mõju hindamise kontekstis põhjalikumalt käsitleda. 122 Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool. 123 Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30418 Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 124 Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 9475 Keila-Joa mõisa vesiveski. 125 Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30376 Tudulinna hüdroelektrijaam. 22. jaanuar 2025 74 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Jäätmed Jäätmed olemuselt ei ole taastuv Jäätmete põletamine põhjustab Jäätmete põletamisel puudub mõju 2023. aastal põletati Eestis energia energiaallikas. Kuigi jäätmeid luuakse välisõhu saastainete kontsentratsiooni kultuuripärandile. tootmiseks 313 tuhat tonni jäätmeid.128 juurde, on see inimtekkeline ja tõusu põletusseadme läheduses. Eestis on kaheksa koospõletustehast põhimõtteliselt vale nimetada taastuvaks. Õhusaaste olulisus ja ulatus on ohjatud energia tootmiseks ja kaks jäätmepõletustehast.129 Oluline on rakendada jäätmehierarhiat126, normidega ja loamenetlusega kus ülim eesmärk on jäätmetekke konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei Iru elektrijaama näitel tekib põletamisel vältimine ning sellest järgmine ole põhjust eeldada jäätmete tuhka 24–28% jäätmemassist.130;131;132 korduskasutuseks ettevalmistamine ja põletamisel olulist negatiivset mõju Selle põhjal tekkis 2023. aastal Eestis tuhka materjali ringlusse võtt127. Need tagavad inimtervisele. u 82 tuhat tonni. materjali ringluse viisil, mis vähendab Tekkinud tuhk jaguneb kaheks: lendtuhk ja võik katkestab sootuks uute materjalide koldetuhk. tootmis vajaduse. Põletamine (ja ka Lendtuhk liigitatakse ohtlikuks prügilasse ladustamine) on lineaarse 118 jäätmeteks. Seetõttu Eestis majanduse osa, kus endiselt tuleb asjade kõrvaldatakse lendtuhk ohtlike jäätmete tootmiseks kasutada esmast prügilasse. Lendtuha osakaal tekkinud toormaterjali. tuhast on Iru elektrijaama näitel 5–6%. Jäätmete põletamine elektri tootmiseks Lendtuhka kasutatakse maailmas ka põhjustab kliimagaaside ja muude betooni tootmises, teedeehituses ja välisõhu saasteainete (tahked osakesed põllumajanduses.133 jm) teket. Muud leevendusmeedet peale Vanandatud134 koldetuhka kasutatakse kliimagaaside ja muude saasteainete 135 põllumajanduses ja toormena ehituses. kinni püüdmise ei ole. 126 Kliimaministeerium. 2024. Jäätmed. 127 Envir. Ringmajandus. Jäätmed ressursiks. 128 Statistikaamet. Jäätmed ja ringmajandus. 129 Kliimaministeerium. Riigi jäätmekava 2023-2028 130 Enefit Green AS Iru elektrijaama keskkonnaaruanne. 2017. aasta. 131 Keskkonnaaruanne 2022. Enefit Green AS Iru elektrijaam. 132 Keskkonnaaruanne 2023. Enefit Green AS Iru elektrijaam. 133 Corrosionpedia. 2024. Fly ash. 134 Vanandamine on protsess, mille käigus alandatakse tõhusalt tuha keemilist aktiivsust ja pH langeb 7-9 vahemikku. 135 Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnaloa taotlus T-KL/1005172-2. 22. jaanuar 2025 75 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Iru elektrijaamas on viimastel aastatel taaskasutatud 92–93% kogu tekkinud tuhast.132;136 Kui elektri ja soojuse tootmiseks üldiselt jäätmete põletamise kasvu ette ei nähta, siis erandiks on soojuse tootmise juures kaugkütte stsenaarium, kus jäätmetest plaanitakse edaspidi saada 50% rohkem energiat kui täna soojuse tootmiseks põletatakse (ehk põletatakse rohkem jäätmeid). Pole põhjust eeldada et selline põletamise mahu kasv põhjustab olulist mõju jäätmetekkele. Tarbimise juhtimine Tarbimise juhtimisel on Tarbimise juhtimisel on eeldatav kerge Tarbimise juhtimisel on eeldatav kerge Tarbimise juhtimine on jäätmeteket looduskeskkonnale positiivne mõju juhul, positiivne kuni neutraalne mõju inimese positiivne kuni neutraalne mõju vähendav tehnoloogia kuna aitab kui see toob endaga kaasa vajaduse tervisele läbi selle, et võimalikke kultuuripärandile läbi selle, et vähendada püstitavaid võimsusi, mis rajada vähem võimsusi. häirivaid inimtekkelisi rajatisi võimalikke häirivaid inimtekkelisi omakorda kasutusea lõpus muutuksid Eelduslikult toob tarbimise juhtimine püstitatakse vähem. rajatisi püstitatakse vähem. jäätmeteks. tipukoormusi alla, tänu millele ei ole vaja püstitada ka nii palju võimsusi. Üldistatult, mida vähem on püstitatud võimsusi, seda väiksem on inimmõju looduskeskkonnale. 136 Keskkonnaaruanne 2023. Eesti Energia AS. 22. jaanuar 2025 76 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke Tuuma Kliimaministeeriumi juhtimisel läbi viidud Tuumaenergia peamine võimalik Tehnoloogial on võimalik mõju Eesti on tuumaenergia kasutuselevõtu 109 eeluuring jõudis järeldusele, et tervisemõju on läbi ioniseeriva kiirguse ainelisele kultuuripärandile juhul, kui võimalikkuse uuringus109 käsitlenud ka tuumaenergia kasutuselevõtu peamine ohu. Inimesele avalduva ioniseeriva see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti radioaktiivsete jäätmete teemat. Jõutud probleemkoht on radioaktiivsete kiirguse mõju risk137 on sarnane alale, kohale, kõrvale jne. Olulised on järeldusele, et tuumajaama rajamine on jäätmete käitlus ja lõppladustamine. looduskeskkonnale avalduva mõju kaitstavad kultuurimälestised on põhimõtteliselt võimalik, kuid koos Kokkuvõtvalt jõudis töögrupp riskiga. kantud registrisse ning nende kaitseks rajamise planeerimisega tuleb pöörata järeldusele, et tuumaelektrijaama on kehtestatud reeglid102. Reeglitest tähelepanu jäätmete lõppladustamisele. rajamist selgelt takistavaid asjaolusid kinnipidamist aitavad jälgida erinevad Tuumajaama uuringus on jäätmeid (lahendamata mõjusid) ilmselt ei ole ja menetlusnormid (planeerimismenetlus, puudutavas osas järeldatud: tuumaenergia planeerimisega ning mõjude keskkonnamõju hindamise menetlus, tootmisega kaasnevad radioaktiivsed hindamisega võib edasi liikuda. loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut eeldada olulist mõju. ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete Tuumaenergia kasutuselevõtust hulk on väike, peaks Eesti välja töötama põhjustatud riski137 peamine komponent radioaktiivsete jäätmete käitlemise on mõju avaldumise tõenäosus. strateegia ja arvestama kasutatud Teisisõnu, millise tõenäosusega mõju tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega. võib avalduda. Teaduspõhiselt on võimalik tuumaenergia kasutuselevõtu erinevaid mõjusid kirjeldada ja leevendusmeetmeid välja pakkuda ning risk viia võimaliku minimaalse tasemeni. Tuumaenergia kasutuselevõtu üle otsustamisel peaks vähemalt üheks kaalukeeleks olema ühiskondlik riskitunnetus. See tähendab, kas Eesti ühiskonna enamus tunneb ennast piisavalt turvaliselt arvestades saadavat energeetilist kasu (loodustingimustest sõltumatu elektritoodang) ja sellega kaasnevat riski (võimalikud kaasnevad mõjud ja avaldumise tõenäosus). Seda küsimust tuleks ühiskonnas arutada 137 Vikipeedia. Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks. 22. jaanuar 2025 77 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke jagades emotsioonitut ja teaduspõhist informatsiooni. Pumphüdro Pumphürdrojaama võimalikud mõjud Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste Tehnoloogial on võimalik mõju Pumphüdrojaamad olulises mahus sõltuvad jaama asukohast (kas kogu mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon, ainelisele kultuuripärandile juhul, kui jäätmeid ei tekita. rajatis asub maa peal või reservuaar asub saaste) inimese tervisele olulist mõju ei see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti Selle tehnoloogia rajamine on tavalislet maa all). Teadaolevalt Eestisse plaanitud avalda. See tähendab, et ei ületa seatud alale, kohale, kõrvale jne. Olulised ressursimahukas (augu kaevamine mõlemad jaamad hakkaksid kasutama normpiire. kaitstavad kultuurimälestised on maapõue) kuid Paldiskisse plaanitava maa alla rajatavat reservuaari. Ühel juhul kantud registrisse ning nende kaitseks jaama näitel on väljatav kaevis (graniit) kasutatakse merevett, teisel juhul pole on kehtestatud reeglid102. Reeglitest kasutatav ehituses. vee allikas päris teada (vähemalt osalt kinnipidamist aitavad jälgida erinevad rajatakse teine reservuaar maa peale ja menetlusnormid (planeerimismenetlus, käib sama vee edasi-tagasi pumpamine). keskkonnamõju hindamise menetlus, Maa alla reservuaari rajamisel on oluline loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust üksteisest isoleerida põhjaveekihid, et ei eeldada olulist mõju. toimuks segunemist ja võimalikku saastumist. Merest vee võtmisel on vaja tagada, et süsteemi ei satuks vee-elustik (selgroogsed). Arvestades, et pumphüdrojaamasid ei tule palju (mõned), on nende võimalik mõju piirkondlik ja leevendatav projektipõhiste hindamistega. Soojuspumbad õhk-õhk Soojuspump vajab tööks elektrit. Kui selle Inimene veedab 80–90% oma ajast Välisosa mõjutab hoone fassaadi ilmet. Kasutuselt kõrvaldatud seadmete 139 toiteallikaks on taastuvatest allikatest siseruumides. Seetõttu on väga Muinsuskaitseamet on välja töötanud olulisemaks jäätmeprobleemiks on 140 toodetud „roheline” või oluline siseõhu kvaliteet. Õhk-õhk soovitused välisosa paigaldamiseks. külmaaine. Selle eemaldamine peab päikesepaneelidest sõltumatult toodetud soojuspumbad on üldiselt tervisele Kaitstavate ehitiste välisilme olema kontrollitud nii, et ei toimuks olulist elektrienergia, on see soojuspump CO2- ohutud ja võivad isegi parandada muutmisele annab tingimused leket väliskeskkonda. neutraalne. siseõhu kvaliteeti. Peamised kaalutlused Muinsuskaitseamet juhtumipõhiselt. Soojuspumpade probleemkohaks on on seotud võimaliku müra, õhuniiskuse selleks kasutatav külmakandja, mis tasakaalu ja külma õhu liikumisega. Nende mõjude minimeerimiseks tuleb 139 Terviseamet. Siseõhk ja selle tähtsus. 140 Muinsuskaitseamet. Soovitused soojuspumba paigaldamiseks 22. jaanuar 2025 78 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke üldiselt ühtlasi on ka kliimagaas138. paigaldada seadmed õigesti ja Üle Eesti võetakse tasuta vastu Külmakandjate CO2 ekvivalent võib hooldada neid regulaarselt. kompleksseid suuri kodumasinaid, sh ulatuda mitmete tuhandete tonnideni kliimaseadmed.141 kilogrammi kohta. See tähendab, et nende kliimamõju võrreldes CO2-ga on väga palju suurem. Aastast 2025 hakkab kehtima nõue, mis ei luba kasutada külmakandjaid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on üle 750. Populaarsust on kogumas külmaaine R32, mis vastab nõudele, kuid on varasematega võrreldes tuleohtlikum (siiski mitte kergelt süttiv). Soojuspumpades kasutatava külmaaine mõju aitab ohjata teatud kasutuskogusest lekkekontrolli nõue ja registreerimisnõue138 Maaküte Maaküte ammutab maapinda Maasoojuspumba süsteemis põlemist ei Olulist mõju kultuuripärandile ette Kasutuselt kõrvaldatud seadmete salvestunud päikeseenergiat. toimu, süsteem ei eralda keskkonda näha ei ole. olulisemaks jäätmeprobleemiks on Maasoojuspump kasutab soojusallikana CO2, SO2 ega NOx, see parandab külmaaine. Selle eemaldamine peab maapinda, pinnase ülemisi kihte, kaljut siseõhu kvaliteeti ja vähendab olema kontrollitud nii, et ei toimuks olulist 142 või lähedal asuvat veekogu. Sarnaselt hingamisteede haiguste riske. Võrreldes leket väliskeskkonda. õhk-õhk seadmetega on maaküttel õhksoojuspumpadega on Üle Eesti võetakse tasuta vastu kliimaneutraalne energiapotentsiaal, kui maasoojuspump vaiksem ja müratase kompleksseid suuri kodumasinaid, sh kasutatakse kliimaneutraalset elektrit. on madal. kliimaseadmed.141 Külmaainega seotud mõjud ja ohjamismeetmed on samad õhk-õhk seadmetega. Maasoojuspuuraukudel võib olla risk joogiveeks kasutatavatele 138 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Külmutus- ja kliimaseadmete, jahutite ning soojuspumpade käitlejale. 141 Eesti Elektroonikaromu. Vana elektroonika, elektroonikaromude, kasutatud akude ja kasutatud patareide kogumine Eestis. 142 Kliimaseade OÜ. Maasoojuspump ehk maaküte. 22. jaanuar 2025 79 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke põhjaveekihtidele (veekihtide ühendamine143). Riski ohjamiseks on nt Tartu linn koostanud reeglistiku maasoojuspuuraukude rajamiseks144. Mõjud õiguslikul tasandil on ohjatud puurakude rajamise nõuetega. Kitsaskohaks on nõrk järelevalve, mis on kaasa toonud olukorra, kus konkurentsitingimustes otsitakse võimalusi pakkuda puuraukude rajamist odavamalt hoides kokku keskkonnakaitsenõuete täitmise arvelt145 Biogaasi katlad Biogaasi toodetakse orgaaniliste Biogaasijaamad inimese tervisele olulisi Kultuuripärandile biogaasikatlad mõju Biogaasi katelde mõju jäätmetekkele jäätmete aeroobsel ja anaeroobsel probleeme ei põhjusta. ei avalda. avaldub läbi praaga tekkimise. Praagaga kääritamisel. Nendeks jäätmeteks võivad Põletusseadmetest väljuvate kaasnevaid mõjusid on käsitletud olla sõnnik, reoveemuda, toidujäätmed, heitgaaside mõju ohjamiseks on loodud looduskeskkonna veerus. kompost jm.146 normid ja loamenetlussüsteem. Biogaasi tootmisjääk ehk kääritusjääk on toitainete sisalduse seisukohast kasutatav põllumajanduses samaväärselt sõnnikuga147. Seetõttu pole põhjust seda pidada probleemseks jäätmeks. Kui jäätmetest toodetud kääritusjäägile suudetakse luua jäätme lakkamise lahendus, on kääritusjäägi realiseerimine 143 Jõeleht, A., Gaškov, M. Soojuspuuraukude mõju keskkonnale – praktiline ja teaduslik lähenemine. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. 144 Kuptis, K., Metsur, M., Grigorjeva, I. 2020. Maaküte Tartus. Maves OÜ 145 Eesti Ekspress. 2024. Sogane lugu puurkaevudega. Eestis on tuhanded uued kaevud reostusohus. 146 Kask, Ü. Biomass, biogaas, bioenergia. Stockholm Environment Institute. 147 Värnik, R., Kriipsalu, M., Kaasik, A., Orupõld, K., Raave, H., Aro, K. 2023. Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. Uuringu lõpparuanne. Eesti Maaülikool. Tartu. 22. jaanuar 2025 80 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke sihtotstarbeliselt teostatav suuremate probleemideta. Puiduhakke katlad Hakkepuidu kasutamisega seotud Hakkepuidu kasutamisega seotud Hakkepuidu kasutamisega seotud Hakkepuidu kasutamisega seotud võimalikud keskkonnaprobleemid ja võimalikud mõjud inimese tervisele ja võimalikud mõjud kultuuripärandile ja võimalikud mõjud jäätmetekkele ja lahendused on kirjeldatud lahendused on kirjeldatud lahendused on kirjeldatud lahendused on kirjeldatud elektritootmise elektritootmise stsenaariumite osas elektritootmise stsenaariumite osas elektritootmise stsenaariumite osas stsenaariumite osas biomassi tehnoloogia biomassi tehnoloogia all. biomassi tehnoloogia all. biomassi tehnoloogia all. all. Elektriküte Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse kliimaneutraalset elektrit, puudub kliimaneutraalset elektrit, puudub kliimaneutraalset elektrit, puudub kliimaneutraalset elektrit, puudub tehnoloogial täiendav mõju võrreldes tehnoloogial täiendav mõju võrreldes tehnoloogial täiendav mõju võrreldes tehnoloogial täiendav mõju võrreldes tuulikute, päikeseelektriparkide ja muude tuulikute, päikeseelektriparkide ja tuulikute, päikeseelektriparkide ja tuulikute, päikeseelektriparkide ja muude kliimaneutraalsete elektritootmise muude kliimaneutraalsete muude kliimaneutraalsete kliimaneutraalsete elektritootmise tehnoloogiatega. Nende mõjud on elektritootmise tehnoloogiatega. Nende elektritootmise tehnoloogiatega. tehnoloogiatega. Nende mõjud on kirjeldatud elektri stsenaariumite osas. mõjud on kirjeldatud elektri Nende mõjud on kirjeldatud elektri kirjeldatud elektri stsenaariumite osas. stsenaariumite osas. stsenaariumite osas. Vesinikküte Rohevesinik toodetakse veest Vesiniku tootmisel ja kasutamisel Vesiniku tootmisel ja kasutamisel Vesiniku tootmisel ja kasutamisel puudub elektrolüüsi teel, kasutades päikese või puudub mõju inimese tervisele. puudub mõju kultuuripärandile. mõju jäätmetekkele. tuuleenergiat ja on seetõttu valdavalt Vesinik on plahvatusohtlik ja selle kliimaneutraalne.148 hoiustamine seotud riskiga kuid ka Lisaks rohevesinikul toodetakse fossiilsete kütuste hoiustamine on hallvesinikku. Toormaterjaliks on seotud sama riskiga. Seega riski tase maagaas, veeldatud naftagaas või oluliselt (kuivõrd vesinikku hoiustatakse tööstusbensiin. Sinivesiniku tootmisel rõhu all ja võib kergemini lekkida) ei 149 kogutakse ja säilitatakse CO2. tõuse. ENMAK näeb ette rohevesiniku tootmist, mille protsess on kliimaneutraalne. Peamiseks probleemiks on vesiniku tootmise suur energiakulu. Vesiniku tootmise tõhusus koos tarneahelaga on 148 Euroopa Parlament. Vesinikuenergeetika: mis on selle kasud ELile? 149 Linde Gas. Vesinik. 22. jaanuar 2025 81 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke 45–60%.150 See tähendab, et tootmiseks kasutatud energiast on kütusena kasutatav 40–55%. Kui tootmiseks kasutatakse kliimaneutraalseid energiaallikaid, on vesiniku tootmine endiselt valdavalt kliimaneutraalne kuid siiski madala tõhususega. Kindlatel juhtudel on vesiniku tootmine siiski mõistlikum kui mittetootmine. Nt kui elektritarve on madal aga tootmispotentsiaal (päike, tuul) kõrge või suuremate seadmete käitamiseks, mida pole võimalik püsivalt ühendada elektrivõrku (laevad). Vesinikkütuse põletamisjääk on vesi, mis on keskkonnale ohutu. Põlevkiviõli küte Põlevkiviõli kui kütte mõju Põletamisprotsessidest põhjustatud Mõju kultuuripärandile puudub. Põlevkiviõli tootmisest tekib mitmeid looduskeskkonnale tuleb vaadelda heitgaaside mõju on üldiselt sarnane. ohtlike jäätmeid: fenoolvesi, tuharikas toormaterjali hankimisest Ühe põletusseadme mõju jääb piiratud raskõli, põlevkivifenoolid, bituumenid, (kaevandamine) läbi tootmise alasse ning on ohjatud heitenormidega õlikoks/õlipigi, uttegaas.152 (rikastamisjäägid) kuni põletatud kütuse ja loa menetluse protsessiga. Nagu kõigi jääkideni (heitgaasid). teiste põletusprotsessidega, võib mõju Põlevkivi kaevandamine, töötlemine ja avalduda paljude seadmete koosmõjus, kasutamine toob kaasa mõju kui need on kontsentreerunud ühte Kaevandamise piirkonda (nagu põlevkivitööstus looduskeskkonnale. peamised mõjud avalduvad põhjaveele ja praegu Ida-Virumaal). Põlevkiviõli kütte kasutust ENMAK sellises mahus ette ei põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele. näe. Keskkonnale on ohtlik ka põlevkiviõli destilleerimine, kus vesi eraldatakse põlevkiviõlist – see protsess kaasab ammooniumkarbonaati, naatriumi, 150 Umbach, F. 2023. The future of global hydrogen. 152 Energiatalgud. Põlevkiviõli. 22. jaanuar 2025 82 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke sulfaate, tiotsüanaate, kloriide ja lahustunud orgaanilisi ühendeid. Jahutusvee ja vee ärajuhtimine küttesüsteemidest sisaldab aga lahustunud anorgaanilisi aineid ning korrodeerivad ühendid.151 Põlevkiviõli tootmisel tekivad heitgaasid nagu ka kõikidel teistel põletamisprotsessidel (biogaas, biomass jm). Heitgaaside mõju ohjatakse keskkonnalubade menetlusega ja piirnormidega. Vahe võrreldes taastuvgaasidega seisneb selles, et õhku paisatakse fossiilne CO2, mis ei osale CO2 suletud ringis (õhku paiskamine -> kasvava biomassi poolt sidumine -> põletamine -> õhku paiskamine). Päikeseküte Päikesekütteparkide mõju sarnaneb Mõju inimese tervisele puudub. Mõju kultuuripärandile puudub. Päikesekütteparkide mõju sarnaneb päikeseelektriparkide mõjudega. Vt sama päikeseelektriparkide mõjudega. Vt sama teema elektristsenaariumite osas. teema elektristsenaariumite osas. Veeldatud maagaasi LNG põletamine tekitab vähem Põletamisprotsessidest põhjustatud Mõju kultuuripärandile puudub. Mõju jäätmetekkele puudub. terminal õhusaastet, sealhulgas CO2, NOx, SO2 ja heitgaaside mõju on üldiselt sarnane. tahkeid osakesi, võrreldes kivisöe ja nafta Ühe põletusseadme mõju jääb piiratud põletamisega. Samas on siiski tegemist alasse ning on ohjatud heitenormidega fossiilkütusega. ja loa menetluse protsessiga. Nagu kõigi Heitgaaside mõju ohjatakse teiste põletusprotsessidega, võib mõju keskkonnalubade menetlusega ja avalduda paljude seadmete koosmõjus, piirnormidega. Vahe võrreldes kui need on kontsentreerunud ühte taastuvgaasidega seisneb selles, et õhku piirkonda (nagu põlevkivitööstus paisatakse fossiilne CO2, mis ei osale CO2 praegu Ida-Virumaal). Veeldatud 151 Kutnik, E-E. 2022. Põlevkivi kasutamise võimalustest laevanduses alternatiivse kütuseallikana. Lõputöö. Tallinna Tehnikaülikool. 22. jaanuar 2025 83 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke suletud ringis (õhku paiskamine -> maagaasi kasutust ENMAK sellises kasvava biomassi poolt sidumine -> mahus ette ei näe. põletamine -> õhku paiskamine). Põllumajandusjäätmete Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ Mõju on kirjeldatud real „biogaasi Mõju on kirjeldatud real „biogaasi Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ kääritamine katlad“ katlad“ Biojäätmete Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ Mõju on kirjeldatud real „biogaasi Mõju on kirjeldatud real „biogaasi Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ kääritamine katlad“ katlad“ Reovee kääritamine Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ Mõju on kirjeldatud real „biogaasi Mõju on kirjeldatud real „biogaasi Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ katlad“ katlad“ 22. jaanuar 2025 84 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 9 SEIRE Leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset mõju. Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks. ENMAK 2035 rakendamise keskkonnamõju seireks sobivad Tõetammes toodud mõõdikud. Peamisteks mõõdetavateks komponentideks on: • Kasvuhoonegaaside heite vähenemine; • happevihmasid põhjustavate heitmete vähenemine; • jäätmeteke; • maavõtust põhjustatud kaitstavate elupaikade kadu; • biomassi kasutuse suurenemisest põhjustatud surve metsade raiele. Oluline on vältida Säästva arengu riikliku strateegia ja Eesti 2035 püstitatud eesmärkide saavutamise takistamist. Kuna ENMAK 2035 on koostatud lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, saab seire alusena kasutada ka ENMAK 2035 enda püstitatud mõõdikud. Nendest keskkonna seisukohast asjakohasemad on (vt ka peatükk „3 ENMAK 2035 lühikirjeldus“: • Energia lõpptarbimine; • primaarenergia tarbimine; • taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest; • taastuvelektri osakaal elektri tarbimises; • taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises; • taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises. 22. jaanuar 2025 85 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 10 KOKKUVÕTE Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud energiamajanduse arengukavale aastani 2035. ENMAK 2035 üldeesmärgiks on: Eestis on kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus. Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki: • energiajulgeoleku tagamine; • energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; • energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Lisaks eesmärkidele töötati ENMAK 2035 raames välja võimalikud arengustsenaariumid elektrivarustuse tagamise, gaasi tagamise ning kütte ja jahutuse tagamise valdkondades. KSH käigus võrreldi ENMAK 2035 eesmärke Eestis kohalduvate peamiste looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega. Võrdluse ülesanne oli tuvastada, kas ENMAK 2035 mõni eesmärk võib olla vastuolus või võib esineda vastuolu risk nimetatud looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega. Hinnatud strateegilised dokumendid on: • Euroopa roheline kokkulepe; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Strateegia "Eesti 2035"; • Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu; • Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu; • Eesti merestrateegia; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Otsesid vastuolusid ei tuvastatud kuid ilmnes kokkupuutepunkte, kus vale tegutsemise korral võib esineda eesmärkides konflikte. Need kohad toodi välja ning on kokkuvõtvalt esitatud peatükis „11 Leevendavad meetmed“. Stsenaariumi elluviimise mõju looduskeskkonnale sõltub sellest, mil määral leevendusmeetmetega arvestatakse. KSH koosseisus läbi viidud Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035-l rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Küll aga koorusid välja ettepanekud võimaliku negatiivse mõju vältimiseks 22. jaanuar 2025 86 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK 2035 suunatavate tegevuste jaoks järgmistes etappides (energiataristu planeeringud ja projektid). Ettepanekud on kokkuvõtvalt toodud käesoleva peatüki lõpus. ENMAK 2035 raames välja töötatud stsenaariumeid võrreldi strateegiate Eesti 2035 ja Säästva arengu riiklik strateegia tarbeks välja töötatud tõetamme mõõdikutega. Tõetamm on mõõdikute kogum, mis aitab hinnata Eesti riigi liikumist eelnimetatud kahe strateegiaga ette nähtud sihtide suunas. Tõetamme mõõdikut puudutavad kogu Eesti ühiskonna näitajaid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tarbeks toodi välja looduskeskkonda puudutavad mõõdikut. Võimalikus maksimaalses mahus omistati stsenaariumitele numbrilised väärtused (nt maavõtt, CO2 heide). Võrdlused on kohati omavahel väga kaudse seosega (nt heas seisundis elupaigatüüpide mõõdikut võrreldi stsenaariumite põhjustatud maavõtuga), mistõttu võrdluse põhjal kaugeleulatuvate järelduste tegemine oleks spekulatiivne. Võrdluse eesmärk oli anda mingigi numbriline ülevaade stsenaariumite omavahelistest seostest. Lisaks hinnati stsenaariumites kasutatud erinevate tehnoloogiate võimalikku kaasnevat mõju erinevatele keskkonnakomponentidele – looduskeskkond, inimese tervis, kultuuripärand, jäätmeteke. "Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt on oluline vältida tegevusi, mis toovad endaga kaasa põhjendamatult suure CO2ekv heite. ENMAK üldine eesmärk on CO2ekv heidet vähendada, elektri tootmise osas viia lausa nulli. Seega suures pildis on ENMAK 2035 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid järgiv. 22. jaanuar 2025 87 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 11 LEEVENDAVAD MEETMED Kliimakindluse hindamise tulemusel koostati ENMAK 2035-le parendusettepanek. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud ettepanekud on järgmised: 1. Teada on tuulikute potentsiaalne mõju linnustikule. ENMAK strateegilisel tasemel määratletakse tuulikute summeeritud võimsuse suurusjärk. Tuulikute võimaliku mõju vähendamiseks tuleb nende asukohad ette näha sobivatesse kohtadesse üle Eesti. Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute asukohavalikuid koos mõjude hindamisega, on tervikliku mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja töötamiseks mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest. Alternatiivina võib kasutada ka koostatavat üleriigilist planeeringut Eesti 2050, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et tuulikute asukohavaliku täpsus sarnaneks kohaliku omavalitsuse planeeringu täpsusega. 2. Päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud maastikke ning leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest uuringust.48 3. Tuulikuparkide, päikesepaneelide parkide ja akuparkide rajamisega kaasneb nende eluea lõpus (10-20 aastat) uut tüüpi ja/või uues mahus jäätmevoog (klaaskiust ja polümeervaigust tuulikulabad, polümeerist päikesepaneelid, Li-ion akud). Soovitatav on uute püstitatavate (ja juba püstitatud) võimsuste üle arvet pidada viisil, et oleks selge millal, mis tüüpi ja mis koguses jäätmeid on tekkimas. Seda infot tuleb võrrelda riikliku jäätmekäitlusvõimekuse vastu kaasates ka püstitatud võimsuste omanikud, et selgitada kuidas lahendatakse jäätmekäitlus arvestades ringmajanduse põhimõtteid. 4. ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et ajutiselt tagada kliimaneutraalne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte. Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust. 5. Pole selgelt aru saada, kas ENMAK plaanib põlevkivielektri tootmist viia nulli või plaanib Eestis põlevkivielektri kasutust viia nulli. Viimasel juhul jääb võimalus, et põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja müüvad sobival juhul elektrit välisriikidesse. Soovitatav on see ENMAK dokumendis selgelt lahti kirjutada. 6. Eesmärk 55% raamistikus on seatud EL heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoris, kuhu kuulub suurenergeetika ning mida suures osas käsitleb ENMAK, kehtib Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030 heitkoguste vähendamise üle- euroopaline sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Sellesse eesmärki panustamine 22. jaanuar 2025 88 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu sõltub väga suurel määral põlevkivienergeetikast ja selle vähendamistrajektoorist. Samuti puudutab ENMAKi jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorites heite vähendamise riiklik kohustus aastaks 2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Nimetatud eesmärgi täitmisesse tuleb ENMAK-il panustada heite vähendamisega väikesemahulises energeetikas sh hoonete kohtküttes. Kuid olulisel määral sõltub JJM eesmärgi täitmine teistest sektoritest, transpordist, põllumajandusest ja jäätmetest. Seega tuleb ENMAK dokumendis käsitleda kohustuste jagamise tingimusi. 7. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). ENMAK lisas 1 peatükis 1.2.8 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole aru saada, kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse ennetavalt ja pika- ajalises plaanis. 8. Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme tegevussuuna (elektrimajandus, gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses. 9. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI indikaatori eesmärkides, mis linnades, eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud, peab pöörama tähelepanu piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse toimepidevusele kõrgema tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning enamasti õhuliiniühendustega maapiirkondades. Varustuskindluse piirkondlik ja linna-maa lõhe on kasvanud. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on soovitatav t vähendada/parandada katkestuste sagedust SAIFI indikaatori alusel ning lisada SAIFI arengukava indikaatoritesse. 10. Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes. 11. Energiasektori kliimakerksus (climate resilience) vajab süsteemset programmilist lähenemist tulevikukliima riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ning valdkondlikku kohanemisuuringut senise lähivaate ja erakorralistele ilmaoludele reageerimise asemel nüüdiskliima tingimustes. 12. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. See aitab kaasa, et taastuvenergia võimsusi planeeritakse ühtsetel alustel. 13. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK järgmistes etappides: a. ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi 22. jaanuar 2025 89 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. b. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid tuleb kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude (häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm) leevendamiseks. c. Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2. d. Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega. 22. jaanuar 2025 90 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend 2. Avalikud päringud. 2020-2022. Envir. 3. Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars. Renewable and Sustainable Energy Reviews 4. Corrosionpedia. 2024. Fly ash. 5. Eesti Ekspress. 2024. Sogane lugu puurkaevudega. Eestis on tuhanded uued kaevud reostusohus. 6. Eesti Elektroonikaromu. Vana elektroonika, elektroonikaromude, kasutatud akude ja kasutatud patareide kogumine Eestis. 7. Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022) 8. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2023. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 ajakohastamine. Kinnitatud Keskkonnaministri 30.03.2023 käskkirjaga nr 1- 2/23/144. 9. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Külmutus- ja kliimaseadmete, jahutite ning soojuspumpade käitlejale. 10. Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu 11. Eesti planeerimissüsteem. Ruumiline planeerimine. 12. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund maksab 1300 eurot - Maaleht (delfi.ee) 13. Elering AS. 2022. Eesti elektri- varustuskindluse aruanne. 14. Elering. Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032. 15. Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to be built using a circular economy approach 16. Ellen Macarthur Foundation. Part 2: Using a circular economy approach to redesign renewable energy infrastructure 17. Energiatalgud. Põlevkiviõli. 18. Envir. Ringmajandus. Jäätmed ressursiks. 19. ERR. 2023. Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil. 20. Euroopa Komisjon. 16.09.2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027. 21. Euroopa Komisjon. 20.05.2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. 22. Euroopa Komisjon. 20.05.2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. 23. Euroopa Komisjon. 2018. Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. 24. Euroopa Komisjon. 2020. Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. 22. jaanuar 2025 91 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 25. Euroopa Komisjon. 24.10.2023. 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta. 26. Euroopa Komisjon. 28.09.2021. Managing and protecting Natura 2000 sites. 27. Euroopa Komisjon. 28.10.2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. 28. Euroopa Komisjon. Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects. 29. Euroopa Komisjon. Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia. 30. Euroopa Komisjon. EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research. 31. Euroopa Komisjon. Euroopa roheline kokkulepe. 32. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 14.12.2016. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284. 33. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 18.06.2020. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852. 34. Euroopa Parlament. Vesinikuenergeetika: mis on selle kasud ELile? 35. Euroopa Ülemnõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Pakett „Eesmärk 55“. 36. European Environment Agency. EU Emissions Trading System (ETS) data viewer. 37. Eurostat. Electricity price statistics. Statistics Explained. 38. Finnish Meteorologial Institute. Finnish Wind Atlas. 39. Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The Carbon Cost Of Renewables. Forbes. 40. Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori Tervisemõjude Uuring : Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu Ülikool. Terviseamet. 41. International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, World Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022. 42. Ivanov, A., Niidu, A. (juhendaja), 2022 Poolkoksigaasi komponentideks eraldamise protsessi simulatsioon Aspen Hysys. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool. 43. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. Mõjude hindamise metoodika. 44. Jõeleht, A., Gaškov, M. Soojuspuuraukude mõju keskkonnale – praktiline ja teaduslik lähenemine. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. 45. Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool. 46. Kask, Ü. Biomass, biogaas, bioenergia. Stockholm Environment Institute. 47. Keskkonnaagentuur. 2023. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. 48. Keskkonnaagentuur. Tuuleparkide monitooring. Envir. 49. Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnakaitseluba nr KKL-506902. 50. Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnaloa taotlus T-KL/1005172-2. 22. jaanuar 2025 92 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 51. Keskkonnaministeerium. 2023. Eesti merestrateegia meetmekava. Kinnitatud keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5. 52. Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70. Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu 53. Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power 54. Kliimaministeerium 2022. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 55. Kliimaministeerium. 10.02.2023 seisuga. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Arengukava on vastu võtmata. 56. Kliimaministeerium. 19.01.2023 seisuga. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Arengukava on vastu võtmata. 57. Kliimaministeerium. 2023. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega. 58. Kliimaministeerium. 2024. Jäätmed. 59. Kliimaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 60. Kliimaministeerium. Riigi jäätmekava 2023-2028 61. Kliimaseade OÜ. Maasoojuspump ehk maaküte. 62. Konkurentsiamet. 2023. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022. 63. Konkurentsiamet. 2024. Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad. 64. Konkurentsimet. 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad. 65. Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30376 Tudulinna hüdroelektrijaam. 66. Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30418 Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 67. Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 9475 Keila-Joa mõisa vesiveski. 68. Kuptis, K., Metsur, M., Grigorjeva, I. 2020. Maaküte Tartus. Maves OÜ 69. Kutnik, E-E. 2022. Põlevkivi kasutamise võimalustest laevanduses alternatiivse kütuseallikana. Lõputöö. Tallinna Tehnikaülikool. 70. Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Keskkonnaamet. 71. Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L. 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing. 72. Linde Gas. Vesinik. 73. Link, L. 2023. Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool. 74. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused 75. Meriküll, V. 2023. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund maksab 1300 eurot. Maaleht (Delfi.ee). 76. Muinsuskaitseamet. Soovitused soojuspumba paigaldamiseks 22. jaanuar 2025 93 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 77. Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ. 78. Orru, H. 2014. Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames. 79. Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool. Terviseamet. 80. Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T., Lainjärv, H. M., Kriit, H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 81. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 82. Päästeamet. Päästevõrgustiku statistika. 83. Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko. 2021. Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146. 84. Rahandusministri 20.12.2023 määrus nr 47. Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord 85. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. 86. Reintam, S. 2023. Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark. (aripaev.ee) 87. Riigi Planeeringud. Harju maakonna maavarade teemaplaneering. 88. Riigi Planeeringud. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering. 89. Riigihangete register. Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke viitenumber 210066. 90. Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus 91. Riigikogu. 08.02.2017. Hädaolukorra seadus. 92. Riigikogu. 20.02.2019. Muinsuskaitseseadus. 93. Riigikogu. 21.04.2004. Looduskaitseseadus. 94. Riigikogu. 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga 26.02.2024) 95. SDG Transformation Center. Sustainable Development Report 2024. Overall Rankings. 22. jaanuar 2025 94 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 96. Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur. 97. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. 98. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. 99. Statistikaamet. Energia efektiivsuse suhtarvud. 100. Statistikaamet. Jäätmed ja ringmajandus. 101. Statistikaamet. Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses. Aasta ning Maakasutus. 2021 aasta andmed. 102. Statistikaamet. Tõetamm. Riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu. 103. Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 104. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T., 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651. 105. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T. 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549. 106. Terviseamet. Siseõhk ja selle tähtsus. 107. Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis. 108. Umbach, F. 2023. The future of global hydrogen. 109. United States Environmental Protection Agency. Solar Panel Recycling. 110. Vaarik, M., Teder, J. 2012. Eesti Energia AS Iru Elektrijaamas jäätmete põletamisel tekkivate tuhkade käitiseväline käitlemine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Entec Eesti. 111. Vabariigi Valitsus. Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega. 112. Vikipeedia. Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks. 113. Värnik, R., Kriipsalu, M., Kaasik, A., Orupõld, K., Raave, H., Aro, K. 2023. Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. Uuringu lõpparuanne. Eesti Maaülikool. Tartu. 114. Windrow, M. 2024. When wind turbine blades get old what's next? BBC 115. World Energy Council. Energy Trilemma Index. Maailmariikide edetabel. 116. World Energy Council. World energy trilemma framework. 22. jaanuar 2025 95 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav arengukava. Isegi, kui KSH on looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas oodata kõikidelt ministeeriumitelt. Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035 mõjude hindamise kohta väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja katusorganisatsioonidele: Asjaomased asutused:153 • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium • Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium)154 • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium154 • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Maaeluministeerium)155 • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium • Riigikantselei 153 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja korrigeeritakse. 154 Alates 1. juulist 2023. aastal moodustati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Keskkonnaministeeriumist Kliimaministeerium, kuid asutuste seisukohtade küsimise ajal olid need veel eraldi ministeeriumid. 155 Alates 1. juulist 2023. aastal nimetati Maaeluministeerium ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. 22. jaanuar 2025 96 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Teadus- ja haridusasutused: • Eesti Maaülikool; • Tartu Ülikool; • Tallinna Tehnikaülikool; • Tallinna Ülikool; • Eesti Teaduste Akadeemia; • Eesti Kunstiakadeemia. Organisatsioonid: • Eesti Keskkonnaühenduste Koda; • Eesti Linnade ja Valdade Liit; • Eesti Taastuvenergia Koda; • Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda; • Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda; • Tööandjate Keskliit; • Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; • Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing; • Eestimaa Looduse Fond; • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; • Eesti Elektritööstuse Liit; • Eesti Soojuspumba Liit; • Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon; • Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon; • Eesti Biokütuste Ühing; • Eesti Biogaasi Assotsiatsioon; • Eesti Vesinikuühing; • Eesti Transpordikütuste Ühing; • Eesti Gaasiliit. 22. jaanuar 2025 97 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused on toodud lisas 5. Mitmed asjaomased asutused esitasid seisukohad nii arengukavale endale kui ka keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Lisast 5 on leitavad vastused üksnes KSH- le tehtud ettepanekud ja vastused. ENMAK-ile tehtud ettepanekute vastused on leitavad ENMAK lisast 6.2. 22. jaanuar 2025 98 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 15 AVALIKUSTAMINE KSH programmi avalik väljapanek toimus 23.08.–13.09.2023 Kliimaministeeriumi veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 21.08.2023 ning ajalehes Postimees 22.08.2023. KSH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 13.09.2023 (k.a). KSH programmi avalik arutelu toimus 21.09.2023 kell 14–17 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams. KSH aruande avalik väljapanek toimus Kliimaministeeriumi veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 14.11.2024 ning Õhtulehes 14.11.2024. KSH aruande eelnõu avalik arutelu toimus 17.12.2024 veeebikeskkonnas. Avaliku väljapaneku ajal laekunud seisukohad KSH aruanne puudutavad seisukohad ning vastused on toodud lisas 6 Avaliku arutelu protokoll on toodud lisas 7. 22. jaanuar 2025 99