dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. detsember 2024
Viit
11-1/3119-1
Registreeritud
6. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine
Sari
11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus
Toimik
11-1/2024
Vastutaja
Johann Vootele Mäevere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. jaanuar 2025

Failid

  • 📎RK_24-01951-2.asice347 KB

Sisu (failidest)

. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 06.12.2024 nr 7-5.6/24-01951-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud ametiühingute liitude ja organisatsioonide ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Justiitsministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Peaminister Kristen Michal Valitsuse liikmed Riigikogu 05.12.2024 Ametiühingute ühispöördumine: menetluses olev töölepingu seaduseelnõu halvendab töötajate olukorda Ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud juhivad peaministri, Valitsuse ja Riigikogu liikmete tähelepanu asjaolule, et menetluses oleva töölepingu seaduse eelnõu arvestab eelkõige tööandjate huvidega. Tasakaalustatud mahus töötajate õiguste kaitse tagamiseks teevad töötajate esindusorganisatsioonid valitsusele ettepaneku peatada töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus ning alustada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromissile jõudmiseks. Ametiühingute arvates on töölepingu seaduse täiendused ja muudatused, millega plaanitakse võtta laialdaselt kasutusele nõndanimetatud muutuvtunnilepingud ja piirata iganädalase puhkeaja kestvust, eelnõus esitatud kujul vastuvõetamatud. Nimelt peavad seadusemuudatused toetama õiglast töökeskkonda, arvestama Eesti tööjõuturu eripäradega ning kindlustama töötaja kui tööturu nõrgema osapoole igakülgse kaitsega. Kõnesoleva töölepingu seaduse eelnõus on aga tegemist töötaja positsiooni olulise nõrgestamisega tööturul. Eelnõus välja toodud paindliku töötamise osa sihtgrupiks on haavatavaim osa töötajatest, seega peab seadusesse kirjutatu olema selge ja arusaadav. Töötaja peab ühemõtteliselt mõistma lisatundidega töötamise vabatahtlikkust ning võimalust keelduda paindlikust tööajast ka juhul kui tööandja survestab teda igapäevaselt sel viisil töötama. Eelnõus kirjeldatud paindliku tööaja kokkulepped ei taga seega töötajatele piisavat kaitset. Näiteks võimalus maksta kuni 7-aastast last kasvatavale töötajale töölepingu alusel töötasu alammäära ka lisatundide tegemisel võib viia väikelapsega vanema ebavõrdse kohtlemiseni ja süvendada seeläbi põhjendamatut palgaerinevust ühes ettevõttes sama tööd tegevate töötajate vahel. Paindliku tööaja käsitlus menetletavas töölepingu seaduse eelnõus ei taga seega töötajate majanduslikku kindlustatust ning töötajate vabatahtlikkus paindliku töökorraldusega nõustumisel on vaid näiline. Osalise tööajaga töötava inimese kokkulepitud töötunnid peavad moodustama tööajast suurema osa kui lisatunnid. Eelnõus olev puhkeaja lühendamine ei arvesta graafikuga töötajate vajadusega välja puhata ning halvendab seeläbi töötajate heaolu, mis võib põhjustada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Lisaks kohtleb selline lähenemine kontoritööd tegevaid ja graafikuga töötajaid ebavõrdselt. Ametiühingute ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes kus erisustest tulenevat kahju on võimalik kompenseerida muude tagatistega. Euroopa Liidu piisava miinimumpalga direktiiviga on Eestile seatud eesmärk tõsta töötajate kollektiivläbirääkimistega hõlmatus 80 protsendini, kuid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu praegune versioon ei motiveeri tööandjaid sõlmima kollektiivlepinguid senisest suuremas mahus. Jääb küsitavaks, kuidas planeeritakse direktiiviga Eestile pandud kohustusi täita. Seetõttu soovitame seadusandjal kaaluda teisi regulatsioone, mis julgustavad tööandjaid otsima tasakaalu enda ja töötajate vajaduste vahel, rääkides erisused eelnevalt omavahel läbi ning kinnitades kokkulepped kollektiivlepingutega. Täna on tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu osas ristuvatel arvamustel, mistõttu teevad ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud ettepaneku seaduse eelnõu menetlemine peatada ning alustada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromisside leidmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask Eesti Ametiühingute Keskliit Neeme Tõnisson Eesti Arstide Liit Reemo Voltri Eesti Haridustöötajate Liit Jüri Lember Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Gert Raudsep Eesti Teatriliit Anneli Kannus Eesti Õdede Liit Riina Viiding Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon From: Inge Mirov <[email protected]> Sent: Thursday, December 5, 2024 4:37 PM To: Riigikantselei <[email protected]>; [email protected] Subject: Ametiühingute ühispöördumine Tere! Edastame ametiühingute ühispöördumise sesoses töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Lugupidamisega Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn +372 6412800; [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel