OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 06.05.2024 nr 11.2-4/24/436 J. Sütiste tee 19 Tallinn 13419, Harju maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse “Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ raames otsuse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja) projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ (projekti nr 2014- 2020.2.04.17-0072; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 205288 „Elektritööd“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 491 055,25 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48 lg 1, § 49, Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 223 lg 1 p-d 4 ja 5 ja lg 2 p 1 ning kuni 20.09.2018 kehtinud ühendmääruse (edaspidi ühendmäärus v.r) § 22 lg 11 p 8 ja lg 12 ning tervise ja tööministri 27. märtsi 2015.a määruse nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) 27, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud otsuse punktis 2. Tulenevalt meetme määruse § 24 lõikest 1 kohaldub toetuse saajale STS § 26, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses ja oli kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 1. Tuvastatud rikkumised Toetuse saaja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla viis avatud hankemenetlusena läbi kaheosalise riigihanke nr 205288 „Elektritööd“ (hanketeade avaldati 08.07.2019; edaspidi hange nr 205288) madal- ja keskpinge elektritööde teostamiseks. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti raamlepingud hanke osas 1 „Madalpinge“ kolme edukaks tunnistatud pakkujaga ja hanke osas 2 „Keskpinge“ ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Toetuse saaja on projektis kajastanud hanke osas 1 edukaks tunnistatud pakkujaga Aktsiaseltsiga Elektritsentrum sõlmitud raamlepingu nr 1.2-7/914-1 alusel 21.11.2019 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 1-2.7/1088-11 kulusid. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 205288 õiguspärase läbiviimise kontrollimisel järgmised puudused:  hankija on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1;  hankija on kehtestanud piiravad kvalifitseerimistingimused;  hanke alusdokumentides on loetletud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“;  hankija on kvalifitseerinud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele mittevastava pakkuja. Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1–1.4. 1.1 Hankija on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1 1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hankija on kehtestanud hankes nr 205288 osas 1 ja osas 2 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt peab pakkuja olema 36 kuu jooksul pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt olema sõlmitud lepingu alusel täitnud nõuetekohaselt vähemalt ühe töö, mis vastab hankija poolt välja toodud kõikidele tingimustele. Rakendusüksuse hinnangul ei ole kvalifitseerimise tingimuses seatud referentsperioodi nõue kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1. Toetuse saaja on RHS § 101 lg 1 punktis 1 sätestatud 60 kuulist referentsperioodi lubamatult vähendanud 36 kuule. Toetuse saaja on 21.09.2021 saadedud kirjas selgitanud, et hankija on ekslikult lühendanud tähtaega 36 kuu peale. 1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 101 lg 1 punkt 1 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutseala pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendeid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. RHS § 101 lõige 2 lubab hankijal piisava konkurentsi tagamiseks referentsperioodi pikendada. Käesoleval juhul on hankija lühendanud nõutud referentsperioodi ja piiritlenud selle 36 kuuga, mistõttu ei vasta hankija poolt sätestatud referentsperiood riigihangete seadusele. RHS § 101 lg 1 punktist 1 lähtuvalt ei saa hankija lühendada nõutud referentsperioodi, vaid võib nõuda lepinguid, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja kvalifitseerimise tingimuse seadmisel eksinud perioodi osas, mille jooksul täidetud ehitustööde lepingute nimekirja nõuda võib. Rahandusministeeriumi riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis vastatakse küsimusele, kas RHS § 101 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel võib hankija kvalifitseerimistingimustes kehtestada lühema referentsperioodi, järgmiselt: „Vastus küsimusele on eitav. Oma nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud tingimuse puhul on lepingud täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul ja RHS § 101 lg 1 p 2 puhul 36 kuu jooksul, siis lühemate perioodide kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p-d 19 ja 24). Samuti on Euroopa Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks lühendada.“ Lubatust lühema referentsperioodi kehtestamisega on hankija ühtlasi rikkunud RHS § 3 punktides 2 ja 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid. Antud juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankija oleks kehtestanud 60 kuulise referentsperioodi, kuna hankes ei saanud osaleda need potentsiaalsed pakkujad, kellel oli 60 kuu jooksul täidetud hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavad ehitustööde lepingud Seega on hankija piiranud potentsiaalsete pakkujate arvu, kuna referentsperioodi lühendamine vähendab eelduslikult konkurentsi. Lähtudes eeltoodust ühes seadusandja tõlgendusega on rakendusüksus seisukohal, et hankes kehtestatud 36 kuuline referentsperiood ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1 ega RHS § 3 punktides 2 ja 3 põhimõtetega. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 3 lg 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille puhul kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 täpsustab, et kui mitu ettevõtet vastasid, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse lg 1 p-s 4 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Arvestades, et käesolevas projektis on kajastatud hanke nr 205288 osa 1 kulusid ning hanke osas 1 esitati 3 pakkumust, millest kõik tunnistati vastavaks, siis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Antud juhul pole võimalik välistada, et kui toetuse saaja oleks kehtestanud kvalifitseerimistingimuse kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1 oleks hankes osalenud rohkem pakkujaid ning hanke tulemus oleks olnud teistsugune, mistõttu esineb rikkumisel finantsmõju. 1.2 Toetuse saaja on riigihankes nr 205288 kehtestanud piiravad kvalifitseerimise tingimused 1.2.1. Rikkumise asjaolud Hankes nr 205288 osas 1 ja 2 seatud kvalifitseerimise tingimuse „Ehitustööde hankelepingute puhul: töid teostavad tehnilised töötajad või tehnilised üksused“ kohaselt peab pakkuja kaasama käesoleva riigihanke täitmiseks ehitustööde teostamise eest vastutava isikuna vähemalt ühe ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kes omab MTR registreeringus märget pakkuja vastutavaks isikuks olemise kohta“. Rakendusüksuse hinnangul on eelviidatud kvalifitseerimise tingimused, mis nõuavad ehitusettevõtja vastutavalt spetsialistilt Majandustegevuse Registris (edaspidi MTR) registreeringu olemasolu põhjendamatult konkurentsi piiravad ja ning tekitavad ebavõrdset kohtlemist. 1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab hankija tagama riigihanke proportsionaalsuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik. Kui toetuse saaja seab riigihankes tingimuse, mis on põhjendamatult piirav, ei tegutse toetuse saaja proportsionaalsuse põhimõtet järgides. RHS § 3 punktis 2 kirjeldatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Samuti peab toetuse saaja RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet järgides looma võimaluse, et võimalikult palju sobivaid pakkujaid konkureeriksid hankija soovitud hankeobjekti osas. RHS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuse vastavuse kontrollimiseks pakkuja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta andmeid, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. MTR registreeringu nõudmine spetsialisti kohta, et ta oleks märgitud pakkuja vastutavaks isikuks, ei näita selle spetsialisti haridust ega kutsekvalifikatsiooni, mistõttu on see vastuolus RHS § 101 lg 1 p-ga 6. Kuivõrd spetsialist saab olla pakkuja vastutavaks isikuks ilma vastava märketa MTRis (näiteks kokkuleppel spetsialistiga), siis ei saa seda nõuet lugeda põhjendatuks ka RHS § 101 lg 1 punkti 3 ega mõne teise punkti alusel. Rakendusüksus selgitab, et MTR ei ole ei äri- ega ka kutsealaregister. MTRis tehtud kanded on informatiivsed, millele ei ole võimalik õiguskindlalt tugineda (vastupidiselt näiteks kinnistusraamatule või äriregistrile, mille kannetel on õigusjõud). Hankijal ei ole õigust hankemenetluses osalemise eeldusena nõuda pakkujatelt avalik-õiguslike toimingute tegemist, mis ei ole õigusaktidest tulenevalt hankelepingu alusel teostatavate tegevuste jaoks nõutavad ega muul põhjusel vältimatult hankelepingu täitmiseks vajalikud. Rakendusüksuse hinnangul ei saa vastutavaks isikuks olemise märget MTR-is lugeda hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikuks, sest spetsialisti võib määrata vastutavaks isikuks ka pelgalt selle spetsialisti ja pakkuja vahelise kokkuleppe tulemusel ilma, et sellele järgneks vastav kanne MTR-i. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et hankes nr 205288 osas 1 ja 2 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks seatud nõue – pakkuja poolt vähemalt üks kaasatud vastutav spetsialist peab omama registreeringut Majandustegevuse Registris - on põhjendamatult piirav ning see ei ole proportsionaalne ega asjakohane. Tagatud ei ole ka konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel, sest välistatud on Eesti registrites MTR registreeringuga vastavaid spetsialiste ja võtmeisikuid mitteomavate ettevõtete kasutamine. Seega on toetuse saaja rikkunud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning hanke läbiviimisel on rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Otsuse punktis 1.2 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 3 lg 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille puhul kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 täpsustab, et kui mitu ettevõtet vastasid, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse lg 1 p-s 4 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Arvestades, et käesolevas projektis on kajastatud hanke nr 205288 osa 1 kulusid ning hanke osas 1 esitati 3 pakkumust, millest kõik tunnistati vastavaks, siis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. 1.3 Hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardeid, kuid lisatud ei ole märget „või sellega samaväärne“ 1.3.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hankija on hanke nr 205288 tehnilises kirjelduses välja toonud erinevad standardid jm normdokumendid ( nt EVS, RYL, MaaRYL, InfraRYL, juhendkaardid RT-LVI, Ratu-, ST jm), millele pakkumus peab vastama. Samas puudub nimetatud dokumentides märge samaväärsete standardite aktsepteerimise kohta. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija, nimetades hanke tehnilises kirjelduses standardeid, seejuures lisamata märke „või sellega samaväärne“, järginud RHS § 88 lõikest 3 tulenevat nõuet lisada konkreetsete standardite nimetamisel märge „või sellega samaväärne“. Toetuse saaja on 21.09.2021 saadedud kirjas selgitanud järgmist: „Hankija ei ole ekslikult lisanud viidet vastavalt RHS §-le 88. Tehnilises kirjelduse punktis on hankija siiski viidanud standarditele üldiselt. Kvaliteedinõuete, standardite, normide ja juhiste vastuolulisuse korral lähtutakse kvaliteedinõude, standardi, normi ja juhise rangeimast hilisemast püstitatud nõudest, mis näitab, et hankija ei ole tehnilises kirjelduses silmas pidanud vaid konkreetseid standardeid.“. 1.3.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Vastavalt RHS § 88 lõikele 1 peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub, võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale. Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88 lg-st 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS § 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui standardi järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna ette nähtud mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis. Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites. Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktis b on sätestatud: „Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne”.“ Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid selgitatud Euroopa Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“1 Tutvudes juhendi lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et standardi järgmise nõue ilma märketa „või samaväärne“ ei ole aktsepteeritav. Rakendusüksuse hinnangul on hankija hankes nr 205288 jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse, mille kohaselt oleks hankija pidanud täiendama hankedokumentatsioonis loetletud standardeid ja juhiseid märkega „või sellega samaväärne“, mistõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja loobuda hankemenetluses osalemisest standardite ja juhiste tõttu. Olukorras, kus hankija ei suuda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada, võib hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 nimetada ka konkreetseid standardeid, kuid sel juhul oleks tulnud kindlasti lisada standardile märge “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga kõigi soovituslike standardite sätestamisel antud sättest lähtunud. Kuivõrd hankija on hanke tehnilise kirjelduse punktis 1.3. „Üldtingimused“ välja toonud ilma märketa „või sellega samaväärne“ konkreetsed kvaliteedi üldnõuded (RYL) ja standardid (nt EVS 885:2005, EVS 614:2008 jt), millest lepingu täitmisel tuleb juhinduda, on rakendusüksuse 11 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-valdkon hinnangul hankija tehnilises kirjelduses silmas pidanud konkreetseid standardeid. RHS § 88 lg 3 kohaselt peab lisama märke „või sellega samaväärne“ ka hanke alusdokumentides väljatoodud standardite kohta, et pakkujatele oleks üheselt selge, et kõigi viidatud standardite puhul on samaväärsus lubatud. RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti konkreetsete standardite järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed. Euroopa Liidu direktiivi 2014/24/EL punktist 74 tulenevalt peavad avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Riigihankes peab olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleb tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kui viidatakse mingile kindlale standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile. Viidates konkreetsetele standarditele jm normdokumentidele, peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib piirata hankes osalevate pakkujate ringi. Hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Seega ei ole välistatud, et antud hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud tehnilises kirjelduses nimetatud standardite ja juhiste osas pakkuda samaväärseid lahendusi. Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab ta kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks eriregulatsioonile ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Tuginedes RHS § 3 punktidele 1 ja 2 tuleb hankijal ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste sõnastamisega seotud diskrimineerimise ohtu. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades hanke tehnilises kirjelduses kindlaid standardeid ja juhiseid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja eiranud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi ning § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.3.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 p-s 5 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra (välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne), kui tehnilises kirjelduses seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus RHS § 88 lõikega 3 või 6-ga. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lg 1 p-s 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd käesolevas projektis on kajastatud hanke nr 205288 osa 1 kulusid, mille osas esitati 3 pakkumust, millest kõik tunnistati vastavaks, siis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. Kuna antud juhul võis konkreetsetele standarditele ja juhistele viitamine, ilma samaväärse lubamiseta, mõjutada hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ringi, pakkumuste sisu ja maksumust ning eduka pakkuja valikut, siis tuleb teha finantskorrektsioon kogu hankelepingu osas. 1.4 Hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele 1.4.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hankes nr 205288 seatud kvalifitseerimise tingimuse „Ehitustööde hankelepingute puhul: töid teostavad tehnilised töötajad või tehnilised üksused“ kohaselt peab pakkuja kaasama käesoleva riigihanke täitmiseks ehitustööde teostamise eest vastutavate isikutena vähemalt ühe ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kelle pädevus ja kvalifikatsioon ning muud esitatavad tingimused on muuhulgas järgmine: „omab minimaalselt B-pädevust või võrdsustatud kvalifikatsiooni“. Hankija tunnistas hanke nr 205288 osas 1 edukaks Aktsiaseltsi Elektritsentrum pakkumuse, kus oli ehitustööde teostamise eest vastutavaks isikuks esitatud isik V.V, kelle kvalifikatsioon ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Isik V.V omas pakkumuse esitamise ajal kutsetunnistuse nr 126326 alusel jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutset. B-klassi pädevustunnistus2 annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha auditit madalapingelises elektripaigaldises, kuid jaotusvõrgu elektrik tase 4 kutsestandardit3 omaval elektrikul vastav õigus puudub. 4. taseme jaotusvõrgu elektrik töötab iseseisvalt või töörühma liikmena töö juhtija alluvuses. Toetuse saaja on 08.12.2023 saadedud kirjas selgitanud, et kahjuks on nad siin eksinud ja et neil ei ole tõendeid, mis näitaksid, et isikul V.V oleks olnud vähemalt B-pädevusklassiga kvalifikatsioon. Rakendusüksus leiab, et kvalifitseerides pakkuja Aktsiaseltsi Elektritsentrum, kelle koosseisus hankelepingu täitmiseks esitatud spetsialist ei vastanud hankija poolt kehtestatud nõuetele, on hankija kohaldanud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust ning ühtlasi rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.4.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Kvalifitseerides riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastava pakkuja, ei ole toetuse saaja hanke nr 205288 läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse kohustusega välditakse hankijapoolset soosimist ja meelevalda ning tagatakse erapooletus. Riigihankes osalevad ettevõtjad peavad olema kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta. Isikute võrdse kohtlemise 2 Majandus- ja taristuministri 09.07.2015 määrus nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ § 8 lg 3. 3 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10722148 põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid, lubades hankelepingu sõlmides ehitustööde eest vastutavaks spetsialistiks isiku, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist, niisamuti kvalifitseerimise tingimustele mittevastava pakkujaga hankelepingu sõlmimise fakti. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et ehitustööde teostamise eest vastutavate isikuna saab kaasata spetsialisti, kellel puudub kvalifitseerimise tingimustes nõutud pädevus. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Lähtudes eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et kvalifitseerides pakkuja, kes ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, ei ole toetuse saaja järginud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Järelikult on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu ulatusel. Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74 selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et kuivõrd SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsus nr 9.2-4.3/14-20/11/433 on tehtud 18.09.2017, siis kohaldab rakendusüksus hanke nr 205288 punktis 1.4 toodud rikkumise osas tehtavale finantskorrektsioonile kuni 20.09.2018 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni. Eelkirjeldatud ühendmääruse redaktsioonis on otsuse punktis 1.4 kirjeldatud rikkumisele ettenähtud suurem kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega on hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale soodsam. Ühendmääruse (v.r) § 22 lg 11 punkti 8 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti juhul, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud seatud kvalifitseerimise tingimusi ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Käesoleval juhul ei ole hankija lähtunud hanketeates enda seatud kvalifitseerimise tingimusest ja ei ole taganud ettevõtjatele võrdseid võimalusi hankes osaleda. Riigihankes osalejatel peab olema kindlus, et kõigile pakkujatele kehtivad samasugused nõuded. Hoolimata asjaolust, kas hankija kvalifitseeris Aktsiaseltsi Elektritsentrum tahtlikult või hooletusest, sai Aktsiaselts Elektritsentrum eelise, sest ta kvalifitseeriti ja temaga sõlmiti hankeleping. Kuivõrd hankija on kohaldanud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust, siis polnud lubatav selle pakkujaga hankelepingu sõlmimine ja riigihanke nr 205288 osa 1 tulemus oleks olnud teistsugune. Samuti oleks pakkujate ring võinud olla laiem, kui toetuse saaja ei oleks nõudnud ehitustööde teostamise eest vastutavat spetsialisti, kes peab vastama kvalifitseerimise tingimustes nõutud pädevusele. Rakendusüksus peab oluliseks selgitada, et ühendmääruse (v.r) § 22 lg 11 punkti 8 ning lõike 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25%-line finantskorrektsioon, millest väiksema finantskorrektsiooni rakendamine on võimalik vaid juhul, kui esinevad sellised kaalukad asjaolud, mis vähendavad rikkumise olemust ja raskust. Antud seisukohta toetab ka Tallinna Halduskohtu 23.07.2019 otsus nr 3-19-754, milles kohus leidis, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. Antud juhul ei esine rakendusüksuse hinnangul selliseid kaalukaid asjaolusid, millest võiks järeldada, et tegemist on vähese raskusega rikkumisega, seetõttu peab rakendusüksus käesoleva otsuse punktis 1.4 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalseks rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 205288 osa 1 Aktsiaseltsiga Elektritsentrum sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 1-2.7/1088-11 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et korrektse RHS järgimise tulemusena oleks hankeleping Aktsiaseltsiga Elektritsentrum jäänud sõlmimata ja hanke tulemused oleksid tõestatult teistsugused. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et punktis 1.4 kirjeldatud rikkumise raskust ja ulatust arvestades on proportsionaalne kohaldada hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus rõhutab, et ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 14, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või valesti kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi, tuleb kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks. Samuti ei näe 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette hetkel kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5. 2. Hanke nr 205288 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 205288 osa 1 Aktsiaseltsiga Elektritsentrum ehituse töövõtulepingu nr 1-2.7/1088-11 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse 6 „Ehitustööd“ raames KD- des nr 98 -105 kokku abikõlblikus summas 1 964 220,97 eurot. Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna p-des 1.1-1.3 käsitletud hanke nr 205288 rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist ja p-s 1.4 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse hanke nr 205288 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses. Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1 - 1.4 loeb rakendusüksus hanke nr 205288 osa 1 Aktsiaseltsiga Elektritsentrum ehituse töövõtulepingu nr 1-2.7/1088-11 alusel tekkinud kuludest mitteabikõlblikuks 491 055,25 eurot (1 964 220,97 * 25 %), millest toetus moodustab 377 916,13 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finants- korrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 18.09.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse 9.2-4.3/14- 20/11/433 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusaktiandmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 12.04.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 26.04.2024. Toetuse saaja andis 22.04.2024 teada, et tal vastuväited puuduvad. 4. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 491 055,25 eurot, millest toetus moodustab 377 916,13 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 98-105 alusel väljamakstud toetus summas 377 916,13 eurot; 3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast tagasinõutav toetus summas 377 916,13 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole: SEB Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082912 ning makse selgituseks märkida projekti number; 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. muuta projekti nr 2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ 18.09.2017. a taotluse rahuldamise otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11 /433 punkte 2-4 järgmiselt: 5.1 “2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 42 525 386,83 (nelikümmend kaks miljonit viissada kakskümmend viis tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja kaheksakümmend kolm senti) eurot.“;  5.2 “3. Toetuse määr on 76,96 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 32 727 537,69 (kolmkümmend kaks miljonit seitsesada kakskümmend seitse tuhat viissada kolmkümmend seitse eurot ja kuuskümmend üheksa senti) eurot.“; 5.3 “4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 23,04 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 9 797 849,14 (üheksa miljonit seitsesada üheksakümmend seitse tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa eurot ja neliteist senti) eurot.“. Otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Liivika Põder 663 2025 [email protected]