Saatja: "RTK Toetused" <
[email protected]>
Saaja: "RTK Info" <
[email protected]>
Teema: FW: Hea uudis, inv.kavad allkirjastatud: Tartu ja Pärnu saavad pea 26 miljonit eurot jalgrattateede ehitamiseks
Kuupäev: 2024-05-13 12:13
From: Ursula Sarnet <
[email protected]>
Sent: Monday, May 13, 2024 10:54 AM
To:
[email protected]; RTK Toetused <
[email protected]>
Cc: Marika Post <
[email protected]>
Subject: FW: Hea uudis, inv.kavad allkirjastatud: Tartu ja Pärnu saavad pea
26 miljonit eurot jalgrattateede ehitamiseks
Tähelepanu!
Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile
mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt!
Tere!
Edastan Tartu ja Pärnu kinnitatud investeeringute kavad teadmiseks.
Palun RTK-l investeeringute kavad ka asjakohastele kodulehekülgedele
salvestada.
Aitäh 😊
Tervitades!
Ursula
-------------------------------
Ursula Sarnet
ekspert | liikuvuse arengu ja investeeringute osakond
RAKENDUSASUTUS (TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROJEKTID)
715 3404
Mobiil 5885 1238
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.kliimaministeerium.ee
<http://www.kliimaministeerium.ee/>
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
From: Ursula Sarnet
Sent: Monday, May 13, 2024 10:47 AM
To: 'Kersti Palmiste' <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; 'Jaagup Ainsalu'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; 'Mihkel Vijar'
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Marika Post <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Kertu
Sepp <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Eva Killar
<
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; Triinu Tirmaste <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Peep Bušin
<
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; Martin-Erich Torjus <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Hea uudis, inv.kavad allkirjastatud: Tartu ja Pärnu saavad pea 26
miljonit eurot jalgrattateede ehitamiseks
Tere, head kolleegid Pärnu ja Tartu linnast!
Annan teada, et minister allkirjastas täna Tartu ja Pärnu linna säästva
liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kavad! 😊
(allkirjastatud kavad manuses)
Palju õnne ja edukat rakendamist! 😊
Rakenduslikke küsimusi aitab teil edaspidi lahendada RTK/ rakendusüksusest
Marika Post 😊
Tervitades!
Ursula
-------------------------------
Ursula Sarnet
ekspert | liikuvuse arengu ja investeeringute osakond
RAKENDUSASUTUS (TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROJEKTID)
715 3404
Mobiil 5885 1238
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.kliimaministeerium.ee
<http://www.kliimaministeerium.ee/>
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
From: Martin-Erich Torjus <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Monday, May 13, 2024 10:39 AM
To: KeM Press <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Tartu ja Pärnu saavad pea 26 miljonit eurot jalgrattateede
ehitamiseks
Kliimaministeerium
Pressiteade
13.05.2024
Tartu ja Pärnu saavad pea 26 miljonit eurot jalgrattateede ehitamiseks
Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas käskkirjad, millega eraldatakse
Euroopa Liidu toel Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14
miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks. Koos linnade omafinantseeringuga
investeeritakse liikuvuse säästvamaks muutmiseks ligikaudu 37 miljonit
eurot.
„Toetuse eesmärk on edendada säästlikumaid liikumisviise, mil on mõju nii
keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Hea meel, et linnad on seda võimalust
kasutanud ja pakuvad jalgrattateede ehitamise näol alternatiive autode
kasutamisele. Toetust eraldatakse sel korral just suurematele linnadele, kus
on rohkem ummikuid, suurem transpordikoormus ning seetõttu ka enam
õhusaastet,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal.
Pärnu linnas rajatakse toetuse abil jalgrattateed praegu ehitatavale
Raba-Laia tänava sillale ning Raba, Pargi, Aia, Esplanaadi ja Supeluse
tänavale.
Pärnu abilinnapea Irina Talviste sõnul suunatakse vahendid kvaliteetsema ja
kaasaegsema elukeskkonna ning linnaruumi loomiseks. „Tänu saadud vahenditele
loome tervikliku jalgratta- ja jalakäijate teekonna, mis parandab liikumise
mugavust ja ohutust kogu keskuslinnas. Lisaks saame vähendada linnas
autostumist ja toetada kliimaeesmärke,“ rääkis Talviste.
Tartu linn kasutab toetust rattateede ehitamiseks Tähe, Tähtvere, Tuglase,
Õnne, Kastani, Laia, Jakobi, Riia ja Turu tänavatele ning Vabaduse
puiesteele. Samuti rajatakse jalgrattatee Sõpruse sillale.
Rekonstrueeritakse ka kaks ristmikku ning ehitatakse valmis Võru tänava
pargi ja reisi parkla ning Lõunakeskuse liikuvuskeskus.
„Tartu linn arendab edasi rattateede põhivõrgustikku ning on võtnud
eesmärgiks tihedama liiklusega tänavatel jalakäijate ja jalgratturite
eraldamise eri liikluskoridoridesse,“ märkis Tartu linnapea Urmas Klaas.
„Liikluses on kõige olulisem kõigi liiklejate turvalisus. Selle eesmärgi
saavutamisele aitab jalgrattateede rajamise toetus oluliselt kaasa.
Muuhulgas kasutame seda rekonstrueerimisele minevale Sõpruse sillale
rattateede rajamiseks, et tartlastele oluline liikluskoridor saaks
kaasajastatud ja turvaline.”
Samast meetmest eraldatakse toetust ka Tallinna linnale jalgrattateede
võrgustiku väljaarendamiseks. Otsus Tallinna rahastatavate projektide osas
peaks saabuma hiljemalt tänavu suvel.
Euroopa Liidu kaasrahastatavast meetmest toetatakse lahendusi, millega
arendatakse välja terviklikud ja ohutud jalgrattateede võrgustikud. Lisaks
jalgrattateedele rahastatakse ka taristuga seotud ehitiste, nagu näiteks
jalgrattaparklate, jalgrattarehvide pumpamise ja paranduspunktide, aga ka
ratturitele puhkamiseks mõeldud istekohtade jm rajamist.
Projektid viiakse ellu aastatel 2024-2029.
Lugupidamisega
Martin-Erich Torjus
kommunikatsiooninõunik
Kliimaministeerium
56 459 258
KÄSKKIRI
13.05.2024 nr 1-2/24/211
Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse
infrastruktuuri arendamise investeeringute kava
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse
andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna
edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et
15. jaanuaril 2024. a esitas Pärnu linn kirjadega nr 10.5/461 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a
kirjaga nr 10.5/461-1), 10.5/462 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/462-1), 10.5/463
(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/463-1), 10.5/466 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a
kirjaga nr 10.5/466-1), 10.5/468 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 0.5/468-1), 10.5/465
(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/465-1) jalgrattateede ehitamise investeeringute
kirjeldused investeeringute kava koostamiseks,
kinnitan perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise
investeeringute kava (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: Pärnu Linnavalitsus
KINNITATUD
13.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/211
Lisa
Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava
Investeeringuobjekti
edasise kasutuse
ERF toetuse Toetuse saaja
Projektile täiendavate
Projekti suurim oma-
Projekti eraldatav Toetuse saaja püsikulude suurus ja
eeldatav osakaal finantseeringu
rakendamise maksimaalne oma- Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas nende katmise
Nr Projekti nimetus abikõlblik abikõlblike osakaal
eeldatav ERF toetuse finantseering panus Eesti 2035 sihtidesse) allikad aastate kaupa
kogusumma* kulude abikõlblike
tähtaeg summa (eurodes) projekti
(eurodes) eelarvest kulude
(eurodes) abikõlblikkuse
(%) eelarvest (%)
perioodil ja kestuse
nõude täitmise ajal
Jalgrattaliikluse
prioriteet
1. Aia ja II pa 2026– 552 472,00 386 730,40 70% 165 741,60 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik Edaspidised iga-
Esplanaadi II pa 2027 säästvaid liikumisviise arvestav, mugav aastased
tänavate ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu ülalpidamiskulud
ümberehitus Aia ja Esplanaadi tänaval, millega summas ca 5500
vähendatakse CO2 heitmeid ning eurot kaetakse
maksimaalselt parandada ühendusi Pärnu linna
kesklinna ja teiste linnaosade vahel. eelarvest.
Projekti väljundnäitajad:
0,88 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (8,8% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
2. Supeluse tänava II pa 2024– 1 265 625,00 885 937,50 70% 379 687,50 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik Edaspidised iga-
ümberehitus II pa 2025 säästvaid liikumisviise arvestav, mugav aastased
ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu ülalpidamiskulud
Supeluse tänaval, millega vähendatakse summas ca 5500
CO2 heitmeid ning parandada eurot kaetakse
rannapiirkonnale juurdepääsu, Pärnu linna
ühendades kesklinn jõe äärega ning eelarvest.
tõstes avaliku ruumi kvaliteeti,
jalakäija- ning jalgrattasõbralikkust.
Projekti väljundnäitajad:
0,88 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (8,8% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
3. Raba tänava I pa 2024– 2 236 802,00 1 565 761,40 70% 671 040,60 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik Edaspidised iga-
jalg- ja I pa 2025 säästvaid liikumisviise arvestav, mugav aastased
jalgrattatee ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu ülalpidamiskulud
ehitus Raba tänaval, millega vähendatakse summas ca 11 000
CO2 heitmeid ning maksimaalselt eurot kaetakse
parandada ühendusi kesklinna ja teiste Pärnu linna
linnaosade vahel. eelarvest.
Projekti väljundnäitajad:
1,7 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (17% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
4. Pargi tänava II pa 2023– 1 056 947,00 739 862,90 70% 317 084,10 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik Edaspidised iga-
jalg- ja I pa 2026 säästvaid liikumisviise arvestav, mugav aastased
jalgrattatee ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu ülalpidamiskulud
ehituse I ja II Pargi tänaval, millega vähendatakse summas ca 6300
etapp CO2 heitmeid ning maksimaalselt eurot kaetakse
parandada ühendusi kesklinna ja teiste Pärnu linna
linnaosade vahel. eelarvest.
Projekti väljundnäitajad:
1,96 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (19,6% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
5. Pargi tänava II pa 2026– 876 221,00 613 354,70 70% 262 866,30 30% Projekti eesmärk: Luua terviklik Edaspidised iga-
jalg- ja II pa 2027 säästvaid liikumisviise arvestav, mugav aastased
jalgrattatee ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu ülalpidamiskulud
ehitus, III etapp Pargi tänaval ja sealt läbimurre, mis on summas ca 9500
jalgratta tervikteekonna ja põhivõrgu eurot kaetakse
oluline ühenduslüli, millega Pärnu linna
vähendatakse CO2 heitmeid ning eelarvest.
maksimaalselt parandada ühendusi
kesklinna ja teiste linnaosade vahel.
Projekti väljundnäitajad:
1,56 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (15,6% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
6. Raba–Laia I pa 2023– 11 228 919,00 7 860 243,30 70,00% 3 368 675,70 30,00% Projekti eesmärk: Luua terviklik Edaspidised iga-
tänava silla I pa 2025 säästvaid liikumisviise arvestav, mugav aastased
ehitus ja turvaline jalakäijate ja jalgrattataristu ülalpidamiskulud
uuel Raba–Laia tänava sillal, mis on summas ca 15 400
jalgratta tervikteekonna ja põhivõrgu eurot kaetakse
kõige olulisem ühenduslüli ning Pärnu linna
maksimaalselt parandada ühendusi eelarvest.
kesklinna ja teiste linnaosade vahel.
Projekti väljundnäitajad:
2,45 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (24,5% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
17 216 986,00 12 051 890,20 70,00% 5 165 095,80 30,00% kokku 9,43 km rattateid (94,3%
rakenduskava eesmärgist) ja
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)
** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust
*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana
26.04.2024
Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse
infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ja
kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused
Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“
(edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.
Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Pärnu linna kirjadega nr 10.5/461
(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/461-1), 10.5/462 (täiendatud
29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/462-1), 10.5/463 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga
nr 10.5/463-1), 10.5/466 (täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/466-1), 10.5/468
(täiendatud 29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 0.5/468-1), 10.5/465 (täiendatud
29. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 10.5/465-1) esitatud projektide investeeringute kirjeldusi.
Projektide valikul lähtutakse kliimaministri 14. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/513
„Perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu
arendamise projektide valikukomisjoni moodustamine“ lisas 1 kinnitatud projektide hindamise
metoodikast.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja
investeeringute osakonna eksperdid Ursula Sarnet (e-post:
[email protected], telefon: 715 3404) ja Triinu Tirmaste (e-post:
[email protected], telefon: 621 8050) ning õigusekspertiisi tegi
Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (tel: 6258998, e-post:
[email protected]).
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri
arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava)
Euroopa Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) toetuse mahus 12 051 890,20 eurot (max ERF
toetusega 70%), millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt summas
5 165 095,80 eurot (lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud ning projektide
võimalikud kallinemised). Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4
nimetatud andmed.
Investeeringute kava koostamiseks toimus 23.02.2024 projektide hindamise koosolek, kus
projektidele anti valikukomisjoni poolt konsensuslikud hinded vastavalt projektide hindamise
metoodikale. Kõik projektid, mis hindamisele esitati, olid kooskõlas TAT määruse § 12 kohaste
projekti kvalifitseerimistingimustega (iga projekti kohta koostati kvalifitseerimise kontroll-
leht). Oma erapooletuse kinnitamiseks allkirjastasid Kliimaministeeriumivälised
valikukomisjoni liikmed sõltumatuse deklaratsiooni, millega nad kinnitasid, et nende teadmise
ja parima arusaamise järgi ei ole neil varasemaid, praegusi ega lähitulevikus esile kerkida
võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid nende sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla
seada.
Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat kuute jalgrattaliikluse prioriteedi projekti:
Projekti Projekti eeldatav Projektile eraldatav
Toetuse saaja
rakendamise abikõlblik maksimaalne ERF
Nr Projekti nimetus omafinantseering Punktiskoor
eeldatav kogusumma toetuse summa
(eurodes)
tähtaeg (eurodes) (eurodes)
1. Aia ja II pa 2026– 552 472,00 386 730,40 165 741,60 4,75
Esplanaadi II pa 2027
tänavate
ümberehitus
2. Supeluse tänava II pa 2024– 1 265 625,00 885 937,50 379 687,50 4,65
ümberehitus II pa 2025
3. Raba tänava I pa 2024– 2 236 802,00 1 565 761,40 671 040,60 4,40
jalg- ja I pa 2025
jalgrattatee
ehitus
4. Pargi tänava II pa 2023– 1 056 947,00 739 862,90 317 084,10 3,85
jalg- ja I pa 2026
jalgrattatee
ehituse I ja II
etapp
5. Pargi tänava II pa 2026– 876 221,00 613 354,70 262 866,30 2,85
jalg- ja II pa 2027
jalgrattatee
ehitus, III etapp
6. Raba–Laia I pa 2023– 11 228 919,00 7 860 243,30 3 368 675,70 2,75
tänava silla I pa 2025
ehitus
17 216 986,00 12 051 890,20 5 165 095,80
Hindamise detailsemad tulemused:
1. Aia ja Esplanaadi tänavate ümberehitus (4,75 punkti)
Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles
hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on
0,88 km ehk 8,8% eesmärgist).
2. Supeluse tänava ümberehitus (4,65 punkti)
Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles
hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on
0,88 km ehk 8,8% eesmärgist). Projekt ei saanud maksimumpunkte alakriteeriumis 2.3, milles
hinnati tegevuste ajakava realistlikkust – investeeringukirjelduses olid esitatud erinevad
ajavahemikud (2024–2025 ja 2026–2027).
3. Raba tänava jalg- ja jalgrattatee ehitus (4,4 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunte alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse
sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,7 km ehk 17%
eesmärgist), alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust
(puudused kauniduse aspektis, kuna Tööstuse tee poole polnud haljastust planeeritud) ning
alakriteeriumis 3.1, milles hinnati ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsust (tunnel teeb
projekti kallimaks ja ei ole kuluefektiivne viis tulemuste saavutamiseks).
4. Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse I ja II etapp (3,85 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,96 km ehk 19,6% eesmärgist).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –
0 punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik). Ei ole
arvestatud, et tegemist on miljööväärtusliku asukohaga.
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust. Konsultant
tagasisidestas, et „Sellise ruumilise kvaliteediga park Pärnu kesklinnas
miljööväärtuslikul alal on kõrge kohaväärtusega ja vajab esmase ruumilise
kontseptsiooni koostamiseks kindlasti arhitekti/maastikuarhitekti tööd, peale mida saab
hakata tegelema liikluslahendustega. Lisaks on kogu lahenduse kontseptsioonis jäetud
kaalumata, kas autoliiklus peab üldse uuelt sillalt otse ranna suunas liikuma. On
põhjust kaaluda, kas otseühendus võiks olla ainult rattaga ja jalgsi ning autoliiklus
kasutaks vähem otsesemaid teekondi, kuna tänavate tihedus on autoliikluse vajadusteks
selleks piirkonnas täiesti olemas.“. Antud juhul ei ole Pärnu linn investeeringu
kirjelduses täpsemalt liikluskorraldust lahti selgitanud, ka konsultandi ettepanekuga
nõustuti üldiselt vaid tehnilistes osades.
• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja osas, kus ülekäigurajad olid liiga pikad
ja eskiisi kohaselt ka reguleerimata. Niisamuti pole ristmikud kompaktsed, mis
suurendab märkimisväärselt eriti erivajadusega ja eristuva vajadusega inimese
ohuolukorda. Teemad olid ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas
projekteerimise käigus asja parandada.
5. Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse III etapp (2,85 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja
panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt
maakasutuse ja transpordi paremasse integreerimisse (läbimurre sõiduautodele, aga
võiks olla ainult jalgsi- ja jalgrattaga liikujatele).
• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,56 km ehk 15,60% eesmärgist).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –
0 punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik). Ei ole
arvestatud, et tegemist on miljööväärtusliku asukohaga. Ringristmik pikendab
jalakäijate ja jalgratturite tervikteekonda.
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – läbimurre
ei ole hästi põhjendatud. Pärnu linn esitas 04.03.24 e-mailiga Pargi läbimurde
selgitused.
• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust –
läbimurre ei ole põhjendatud ja selle vajalikkus ei ole arusaadav. Pärnu linn esitas
04.03.24 e-mailiga Pargi läbimurde selgitused.
Alakriteeriumi ümber ei hinnatud kuna projekt ületas lävendi ning jäi eelarve piiresse.
• Alakriteeriumis 3.2, milles hinnati planeeritud eelarve on realistlikkust ja mõistlikkust
– Pargi läbimurde puhul tekkis küsimusi, kas planeeritud kulud on ikka vajalikud ja
mõistlikud.
• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja osas, kus ülekäigurajad olid liiga pikad
ja eskiisi kohaselt ka reguleerimata. Niisamuti pole ristmikud kompaktsed, mis
suurendab märkimisväärselt eriti erivajadusega ja eristuva vajadusega inimese
ohuolukorda. Teemad olid ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas
projekteerimise käigus asja parandada.
6. Raba-Laia tänava silla ehitus (2,75 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja
panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – puudlik sünergia
maakasutuse ja transpordi paremas integreerimises (või olemasoleva tänavaruumi
ümberjagamine säästva liikuvuse kasuks).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust –
puudusi on kõigis kolmes parameetris (pole puhkekohti, materjalikasutus).
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – silla otstes
olevate ringristmike juures võiksid ülekäigurajad olla lähemal ristmikule, pole tagatud
jalakäijate ja jalgratturite mugavust.
• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust.
Siinkohal tekkis küsimusi projekti mõjususes võrreldes teiste linna esitatud
projektidega.
• Alakriteeriumis 3.1, milles hinnati, kas ettenähtud tegevused/lahendused on
kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks. Antud juhul on silla
ehitus väga kallis ja säästva liikuvuse osa proportsioon kogumaksumusest on küsitav
ning võrreldes teiste linna esitatud projektidega saanuks palju rohkem häid säästva
liikuvuse projekte linnas ellu kutsuda.
• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega – esineb küsitavusi ligipääsetavuse osas. Puudused olid ligipääsetavuse näitaja
osas, kus ülekäigurajad on ristmikust liiga kaugel, teekonnad pikenevad ja lähenemised
ülekäiguradadele on ohtlikult paigutatud. Erivajadusega ja eristuvate vajadustega
liiklejate puhul tuleks arvestada võimalikult ohutu liikumisteekonnaga. Teemad olid
ülevad eelnõustamise käigus ning Pärnu linn lubas projekteerimise käigus asja
parandada.
Pärnu linna jalgrattaliikluse prioriteedi eelarve oli kliimaministri 09.06.2023 kirja
nr 25-8/3145-1, millega kutsuti linnu eelkonsultatsioonile säästva liikuvuse toetamise
projektide ettevalmistamisel, kohaselt 12 000 000 eurot. Kuna mitmeliigiliste ühenduste
prioriteedi eelarves jäi esialgu raha üle, siis otsustas minister osa ülejäägist suunata Pärnu
viimase punktiskooriga projektile, et rahastusel säiliks 70/30 proportsioon.
Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1
punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“
(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva
mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele
majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna
edendamine”.
Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20351
sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle
tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja
mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning
nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021,
lk 159–706), artiklis 9 nimetatudhorisontaalseid põhimõtteid.
Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi
tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55
kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate jalgrattateede projektide
rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on linnapiirkondades säästva
liikuvuse soodustamine kasutajasõbralike, funktsionaalsete ja ohutute rattateevõrgustike välja
arendamisel linnapiirkondades.
Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega.
Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks tuleb projektide rakendamise tulemusel
2029. aastaks ehitada 9,43 km jalgrattataristut (moodustades 94,3% rakenduskava
väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest).
2. Käskkirja sisu
Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, mille lisas on esitatud ühendmääruse
§ 42 lõikes 4 nimetatud andmed.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele
Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas
vastavate ELi õigusaktidega.
Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT
määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,
1 www.eesti2035.ee
2
Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik
arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes
sätestatust.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede
prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti
keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi
julgeolekut ega välissuhtlemist.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute
kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi eelarve on 36 miljonit eurot (sh
Pärnu linnale 12 miljonit eurot) ning millest käesoleva käskkirjaga Pärnu linna jalg- ja
jalgrattateede ehitamiseks eraldatakse ERFi 12 051 890,20 eurot. Jalgrattateede prioriteedi
eelarve suurendamist on plaanis taotleda mitmeliigiliste prioriteedi vahendite arvelt. Vastavad
muudatused kinnitatakse meetmete nimekirja muudatusega Vabariigi Valitsuse poolt KliMi
ettepanekul.
Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Pärnu linnal endal katta.
5. Kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel
Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). Tagasiside
eelnõule esitati mõlema asutuse poolt 23.04.24 elektronposti teel ning tagasisidega arvestamise
tabel on vormistatud käesoleva seletuskirja lisas.
Lisa. Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel
Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027
Pärnu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri
arendamise investeeringute kava kinnitamine“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel
Nr Tähelepaneku tegija Tähelepaneku sisu Rakendusasutuse/ taotleja
kommentaar
1. RaM, Merlin Sepp Palume investeeringute kava Projekti hindamisel valikukomisjoni
23.04.24 e-kirjaga projektide toetamisel (eelkõige poolt välja toodud tähelepanekud on
projekt nr 6. „Raba–Laia tänava silla sellised, millega on projekti
ehitus”) tagada projektide kriteeriumitele hinde andmisel
toetatavate tegevuste ja kulude arvestatud. Projekt on ületanud
kooskõla rakenduskavas kirjeldatu ja vajaliku lävendi (2,7), et pääseda
abikõlblike kulude käsitlusega. investeeringute kavasse.
Samas loodame, et hindamisel Jalakäijate ja jalgratturite osa
väljatoodud puudustega tegeletakse moodustab Raba–Laia tänava silla
ning projekti ning tulemuste kogumaksumusest 39,1% (toetuse
kvaliteeti on võimalik elluviimisel saaja ehitusinseneri poolt kinnitatud),
parandada. mis on taotlejal olnud ka aluseks
käesoleva ERF toetusprojekti
abikõlbliku maksumuse arvutamisel.
2. -„- Eelnõu kava tabeli viienda tulba Parandatud.
päises on kasutatud lühendit ÜF, mis
tavaliselt tähistab
Ühtekuuluvusfondi. See meede on
aga rahastatud Euroopa
Regionaalarengu Fondist (ERF),
mille lühendit on kasutatud ka sama
tabeli kuuenda tulba päises. Palume
korrigeerida.
3. -„- Palume aga üle kinnitada, et kõigi Mõningatel juhtudel võis eelnevalt
rajatavate teelõikude puhul on olemas olla jalgtee, mis on teatavasti
tegemist uute jalgrattateedega nagu mitmeotstarbeliselt kasutatav
eeldati näitaja passis. Juhul, kui liiklusseaduse mõistes. Liiklusseaduse
jalgrattatee on juba projekti eelselt mõistes, jah – kõigi projektide puhul
olemas, siis vastavalt EK ühise saab mh olema tegemist uute
näitaja RCR64 „Sihtotstarbelise jalgrattateede rajamisega (jalakäijad
jalgrattataristu kasutajate arv aastas“ ja jalgratturid eraldatud).
tuleb esitada ka näitaja algtase ehk
projekti eelselt rattatee kasutajate
arv aastas.
4. RTK, Kaisa Alto ja RTK’l tähelepanekud, märkused Arvesse võetud.
Kaidi Kenkmann puuduvad.
23.04.24 e-kirjaga
KÄSKKIRI
13.05.2024 nr 1-2/24/212
Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse
infrastruktuuri arendamise investeeringute kava
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse
andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna
edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et
11. jaanuaril 2024. a esitas Tartu linn kirjaga nr 8-13.2/13051 jalgrattateede ehitamise
investeeringute kirjeldused ja 16. jaanuaril 2024. a kirjaga nr 9-3.2/19292 mitmeliigiliste
ühistranspordisõlmede arendamise investeeringute kirjeldused investeeringute kava koostamiseks,
kinnitan perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise
investeeringute kava (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: Tartu Linnavalitsus
KINNITATUD
13.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/212
Lisa
Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava
Investeeringuobjekti
edasise kasutuse
ERF toetuse Toetuse saaja
Projektile täiendavate
Projekti suurim oma-
Projekti eraldatav püsikulude suurus ja
eeldatav osakaal Toetuse saaja finantseeringu
rakendamise maksimaalne Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas nende katmise
Nr Projekti nimetus abikõlblik abikõlblike omafinantseering osakaal
eeldatav ERF toetuse panus Eesti 2035 sihtidesse) allikad aastate kaupa
kogusumma* kulude (eurodes) abikõlblike
tähtaeg summa projekti
(eurodes) eelarvest kulude
(eurodes) abikõlblikkuse
(%) eelarvest (%)
perioodil ja kestuse
nõude täitmise ajal
Jalgrattaliikluse
prioriteet
1. Tähe tänava I pa 2026– 2 318 000,00 1 622 600,00 70% 695 400,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
jalgrattateede I pa 2028 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
põhivõrgu ehitus kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 334 000
ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitajad: linna eelarvest.
3,7 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (37% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
2. Tähtvere ja I pa 2024– 2 147 200,00 1 503 040,00 70% 644 160,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
Tuglase tn I pa 2025 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
rattateede kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
põhivõrgu põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 135 000
rajamine ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitajad:1,75 km linna eelarvest.
toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut
(17,5% eesmärgist);1 toetatav
integreeritud territoriaalse arengu
strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:720 000
sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat
aastas***
3. Õnne tänava I pa 2025– 732 000,00 512 400,00 70% 219 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
jalgrattateede I pa 2026 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
põhivõrgu ehitus kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 14 000
ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitajad: linna eelarvest.
0,75 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (7,5% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
4. Kastani tänava I pa 2025– 854 000,00 597 800,00 70% 256 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
jalgrattateede I pa 2026 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
põhivõrgu ehitus kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 102 000
ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitajad:1,1 km linna eelarvest.
toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut
(11% eesmärgist);1 toetatav
integreeritud territoriaalse arengu
strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:720 000
sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat
aastas***
5. Lai tn ja Jakobi tn I pa 2025– 854 000,00 597 800,00 70% 256 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
jalgrattateede I pa 2026 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
põhivõrgu kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
rajamine ning põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 133 000
Jakobi- K. E. von ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Baeri- Tähtvere- Projekti väljundnäitajad: linna eelarvest.
Kroonuaia tänava 1,2 km toetatavat sihtotstarbelist
ristmiku jalgrattataristut (12% eesmärgist);
rekonstrueerimine 1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
6. Riia tänava ning I pa 2026– 4 392 000,00 3 074 400,00 70% 1 317 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
Riia – Turu I pa 2028 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
ristmiku lähiala kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
jalgrattateede põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 1 040
põhivõrgu ehitus ehitamisega. 000 eurot kaetakse
Projekti väljundnäitajad:6,7 km Tartu linna eelarvest.
toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut
(67% eesmärgist);1 toetatav
integreeritud territoriaalse arengu
strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:720 000
sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat
aastas***
7. Turu tänava I pa 2025– 2 684 000,00 1 878 800,00 70% 805 200,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
jalgrattateede I pa 2028 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
põhivõrgu ehitus kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 335 000
ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitajad: linna eelarvest.
3,7 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (37% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
8. Jalgrattateede I pa 2024– 4 026 000,00 2 818 200,00 70% 1 207 800,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
põhivõrgu I pa 2026 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
rajamine Sõpruse kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
sillal ja lähialal põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 354 000
Karlovas ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitajad:2,6 km linna eelarvest.
toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut
(26% eesmärgist);1 toetatav
integreeritud territoriaalse arengu
strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:720 000
sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat
aastas***
9. Vabaduse pst I pa 2025– 732 000,00 512 400,00 70% 219 600,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
(lõigus Emajõe tn I pa 2026 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
– Kaarsild) kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
jalgrattateede põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 128 000
põhivõrgu ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
rajamine**** Projekti väljundnäitajad: linna eelarvest.
1,1 km toetatavat sihtotstarbelist
jalgrattataristut (11% eesmärgist);
1 toetatav integreeritud territoriaalse
arengu strateegia**
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu
kasutajat aastas***
KOKKU 18 739 200,00 13 117 440,00 70,00% 5 621 760,00 30,00%
Mitmeliigilise
taristu prioriteet
1. Võru tänava pargi II pa 2026– 460 000,00 322 000,00 70% 138 000,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
ja reisi parkla II pa 2029 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
ehitus kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 9000
ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitaja:1 linna eelarvest.
mitmeliigiline ühendus (100%
eesmärgist);
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:540 000 uut või
ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste
kasutajat aastas***
2. Lõunakeskuse I pa 2024– 420 000,00 294 000,00 70% 126 000,00 30% Projekti eesmärk: Edendada säästva Edaspidised iga-
liikuvuskeskuse I pa 2027 liikumisviisi mugavat ja turvalist aastased
ehitus kasutamist tervikliku jalgrattateede ülalpidamiskulud
põhivõrgu olulise puuduoleva lüli summas ca 9000
ehitamisega. eurot kaetakse Tartu
Projekti väljundnäitaja: linna eelarvest.
1 mitmeliigiline ühendus (100%
eesmärgist);
Panus rakenduskava
tulemusnäitajasse:
540 000 uut või ajakohastatud
mitmeliigiliste ühenduste kasutajat
aastas***
KOKKU 880 000,00 616 000,00 70,00% 264 000,00 30,00%
* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)
** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust
*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana
**** rahastatakse järgmistel tingimustel:
a) viia eskiislahendus kooskõlla selle asukoha miljööväärtusega;
b) lisada rattaparkimiskohti;
c) lisada ruumikujunduselemente, haljastust, puid ja põõsaid;
d) suurendada ohutussaart Laia tn ristmikul;
e) projekteerida ristmikud jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugavamaks.
26.04.2024
Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse
infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1
kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused
Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“
(edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.
Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Tartu linna kirjadega nr 8-13.2/13051 ja 9-
3.2/19292 esitatud projektide investeeringute kirjeldusi. Ning projektide valikul lähtutakse
kliimaministri 14. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-2/23/513 „Perioodi 2021–2027 Tallinna,
Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise projektide valikukomisjoni
moodustamine“ lisas 1 kinnitatud projektide hindamise metoodikast.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja
investeeringute osakonna eksperdid Ursula Sarnet (e-post:
[email protected], telefon: 715 3404) ja Triinu Tirmaste (e-post:
[email protected], telefon: 621 8050) ning õigusekspertiisi tegi
Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (tel: 6258998, e-post: anna-
[email protected]).
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri
arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Euroopa
Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) toetuse mahus 13 733 440 eurot (max ERF toetusega
70%), millele lisandub toetuse saaja omafinantseering vähemalt summas 5 885 760 eurot
(lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud ning projektide võimalikud
kallinemised). Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4 nimetatud andmed.
Investeeringute kava koostamiseks toimusid 08.02.2024 ja 13.02.2024 projektide hindamise
koosolekud, kus projektidele anti valikukomisjoni poolt konsensuslikud hinded vastavalt
projektide hindamise metoodikale. Kõik projektid, mis hindamisele esitati, olid kooskõlas TAT
määruse § 12 kohaste projekti kvalifitseerimistingimustega (iga projekti kohta koostati
kvalifitseerimise kontroll-leht). Oma erapooletuse kinnitamiseks allkirjastasid
Kliimaministeeriumi välised valikukomisjoni liikmed sõltumatuse deklaratsiooni, millega nad
kinnitasid, et nende teadmise ja parima arusaamise järgi ei ole neil varasemaid, praegusi ega
lähitulevikus esile kerkida võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid nende sõltumatuse
osapoolte silmis kahtluse alla seada.
Mõningatel juhtudel võis projekti asukohas eelnevalt olemas olla jalgtee, mis on liiklusseaduse
mõistes mitmeotstarbeliselt kasutatav. Liiklusseaduse mõistes on Tartu kõigi projektide puhul
muuhulgas tegemist uute jalgrattateede rajamisega (tunnuskood RCO58).
Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat üheksat jalgrattaliikluse prioriteedi ja kahte
mitmeliigilise taristu prioriteedi projekti:
Projektile
Projekti
Projekti eraldatav
eeldatav Toetuse saaja
rakendamise maksimaalne
Nr Projekti nimetus abikõlblik omafinantseering Punktiskoor
eeldatav ERF toetuse
kogusumma* (eurodes)
tähtaeg summa
(eurodes)
(eurodes)
Jalgrattaliikluse
prioriteet
1. Tähe tänava I pa 2026– 2 318 000,00 1 622 600,00 695 400,00 4,90
jalgrattateede I pa 2028
põhivõrgu ehitus
2. Tähtvere ja I pa 2024– 2 147 200,00 1 503 040,00 644 160,00 4,90
Tuglase tn I pa 2025
rattateede
põhivõrgu
rajamine
3. Õnne tänava I pa 2025– 732 000,00 512 400,00 219 600,00 4,75
jalgrattateede I pa 2026
põhivõrgu ehitus
4. Kastani tänava I pa 2025– 854 000,00 597 800,00 256 200,00 4,60
jalgrattateede I pa 2026
põhivõrgu ehitus
5. Lai tn ja Jakobi tn I pa 2025– 854 000,00 597 800,00 256 200,00 4,20
jalgrattateede I pa 2026
põhivõrgu
rajamine ning
Jakobi- K. E. von
Baeri- Tähtvere-
Kroonuaia tänava
ristmiku
rekonstrueerimine
6. Riia tänava ning I pa 2026– 4 392 000,00 3 074 400,00 1 317 600,00 3,60
Riia – Turu I pa 2028
ristmiku lähiala
jalgrattateede
põhivõrgu ehitus
7. Turu tänava I pa 2025– 2 684 000,00 1 878 800,00 805 200,00 3,15
jalgrattateede I pa 2028
põhivõrgu ehitus
8. Jalgrattateede I pa 2024– 4 026 000,00 2 818 200,00 1 207 800,00 2,95
põhivõrgu I pa 2026
rajamine Sõpruse
sillal ja lähialal
Karlovas
9. Vabaduse pst I pa 2025– 732 000,00 512 400,00 219 600,00 2,75
(lõigus Emajõe tn I pa 2026
– Kaarsild)
jalgrattateede
põhivõrgu
rajamine
KOKKU 18 739 200,00 13 117 440,00 5 621 760,00
Mitmeliigilise
taristu prioriteet
1. Võru tänava pargi II pa 2026– 460 000,00 322 000,00 138 000,00 4,70
ja reisi parkla II pa 2029
ehitus
2. Lõunakeskuse I pa 2024– 420 000,00 294 000,00 126 000,00 4,50
liikuvuskeskuse I pa 2027
ehitus
KOKKU 880 000,00 616 000,00 264 000,00
Hindamise detailsemad tulemused:
Jalgrattaliikluse prioriteet
1. Tähe tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,9 punkti)
Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt ei saanud maksimumpunte ainult
alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 3,7 km ehk 37% eesmärgist).
2. Tähtvere ja Tuglase tn jalgrattateede põhivõrgu rajamine (4,9 punkti)
Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt ei saanud maksimumpunte ainult
alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,75 km ehk 17,5% eesmärgist).
3. Õnne tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,75 punkti)
Tegemist on ühe parema projektiga meetmes. Projekt sai 0 punkti alakriteeriumis 1.2, milles
hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on
0,75 km ehk 7,5% eesmärgist).
4. Kastani tänava jalgrattateede põhivõrgu ehitus (4,6 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunte alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse
sekkumise väljund- (km) ja tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,1 km ehk 11%
eesmärgist) ning alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele
vastavust. Viimase osas kaotas projekt punkte, kuna ristlõikes on parkimiskohad jalgteede peal
ehk jalakäijatele ruumi andmise asemel on eelistatud parkivaid autosid.
5. Lai tn ja Jakobi tn jalgrattateede põhivõrgu rajamine ning Jakobi – K. E. von
Baeri – Tähtvere – Kroonuaia tänava ristmiku rekonstrueerimine (4,2 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,2 km ehk 12% eesmärgist).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust -
haljastust on vähe ning kuna tegemist on vanalinna piirkonna miljööväärtusliku alaga,
siis võiks olla pandud rohkem rõhku kauniduse aspektile. Samuti võiks sõidutee olla
kitsam (4,5 m asemel 3,5 m).
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna ei ole
arvestatud konsultandi ettepanekutega tänava laiuse osas.
• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust.
Leiti, et projektil puudub vajalik mõjusus – sõidutee võiks olla kitsam või kasutada
speed cushion tüüpi künniseid.
6. Riia tänava ning Riia – Turu ristmiku lähiala jalgrattateede põhivõrgu ehitus (3,6
punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja
panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – puudlik sünergia
maakasutuse ja transpordi paremas integreerimises (või olemasoleva tänavaruumi
ümberjagamine säästva liikuvuse kasuks).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust, kuna
esineb puudusi ühes parameetris (kestlikkus) – siinkohal esitles Tartu linn linnaelanikele
ning esitas ka eelnõustamisele väga hea esialgse projekti eskiisi, milles olid planeeritud
Riia tänavale ka ühissõidukirajad, kuid muutis seda hiljem, esitades taotluses ilma
ühissõidukiradadeta lahenduse. Valikukomisjoni hinnangul tuleks Tartu linnal
põhjalikult kaaluda Riia tänavale ühissõidukiradade loomist peale Tartu
Lõunakeskuse liikuvuskeskuse projekti valmimist, kuna mõlemad projektid on
omavahelises seoses. Ühissõidukirajad annaksid Tartu kõige tihedama liinide
koormatusega tänaval ühistranspordiga reisijale parema kiiruse ja täpsema
sõidugraafikust kinnipidamise ka tipptunnil. Ühtlasi oleksid ühissõidukirajad Riia
tänaval kooskõlas Tartu poolt esitatava investeeringutaotlusega multimodaalse
sõlmpunkti rajamiseks Lõunakeskuse juurde, mis võimaldab jätta auto sinna ja liikuda
ühistranspordiga kiirelt, mugavalt ja säästlikult kogu Tartu ulatuses. See vastaks võrdse
kohtlemise ja ka kaasava linnaruumi põhimõtetele, kuna autoliikluse vähenemine
parandaks müra ja heitmete olukorda. Lisaks võimaldaksid bussirajad igal ajal väheste
takistustega liikuda ka operatiivsõidukitel. Autoliikluse läbilaskvuse vähenemine koos
bussiliikluse kiiruse ja kindluse paranemise, rattateede hea taseme ja parema jalgsi
liikumise ja bussi ootamise ruumiga annaks autokasutajatele täiendava motivatsiooni
liikumisviisi vahetuseks säästvate liikumisviiside vastu.
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole
arvestatud konsultandi ettepanekutega bussitaskute osas.
• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust
– projekti eesmärgid oleksid saavutatud parimal moel, kui Riia tänavale oleksid
planeeritud ka bussirajad. Kuna esitatud lahenduses need puuduvad, siis ei saanud anda
ka maksimumpunkte.
7. Turu tänava Jalgrattateede põhivõrgu ehitus (3,15 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja
panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt
transpordi ja maakasutuse paremasse integreerimisse (sh olemasoleva tänavaruumi
ümberjagamisse säästva liikuvuse kasuks).
• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 3,7 km ehk 37% eesmärgist).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0
punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna tekkis
küsimusi sõiduradade arvu säilitamise vajalikkuse osas.
• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega – probleeme ligipääsetavusega (reguleerimata ristmik).
8. Jalgrattateede põhivõrgu rajamine Sõpruse sillal ja lähialal Karlovas (2,95
punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja
panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – projekt ei panusta
oluliselt CO2 vähenemisesse (või teeb seda väga minimaalselt) ega maakasutuse ja
transpordi paremasse integreerimisse (ei kasutata võimalust anda rohkem tänavaruumi
aktiivsetele liikumisviisidele).
• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 2,6 km ehk 26% eesmärgist).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0
punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, kuna
ristmiku ja ülekäiguradade osas arvestati konsultandi arvamusega vaid osaliselt.
• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust,
kuna eskiislahendusega tagatakse endiselt suur läbilaskvus autoliiklusele, selle asemel,
et anda rohkem ruumi jalgratturitele ja jalakäijatele.
• Kriteeriumis 4, milles hinnati projekti kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega – probleeme ligipääsetavusega (nt sillale ja sillalt maha liikumise võimalused).
9. Vabaduse pst (lõigus Emajõe tn – Kaarsild) ja jalgrattateede põhivõrgu rajamine
(2,75 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.1, milles hinnati projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja
panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse – ei panusta oluliselt
maakasutuse ja transpordi paremasse integreerimisse (ei kasutata võimalust anda
rohkem tänavaruumi aktiivsetele liikumisviisidele ning säilitatakse parkimiskohad).
• Alakriteeriumis 1.2, milles hinnati panust konkreetse sekkumise väljund- (km) ja
tulemusnäitajasse (väljundindikaator on 1,1 km ehk 11% eesmärgist).
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust – 0
punkti, kuna puudusi on kõigis kolmes parameetris (kaunis, kaasav, kestlik).
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole
arvestatud konsultandi ettepanekutega Laia tn ristmiku osas.
• Alakriteeriumis 2.2, milles hinnati projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust
– 0 punkti, kuna ristmiku lahendus on puudulik, säilitatakse parkimiskohad. Asukohast
tulenevalt vajab paremat lahendust.
Projekti rahastatakse järgmistel tingimustel:
a) viia eskiislahendus kooskõlla selle asukoha miljööväärtusega;
b) lisada rattaparkimiskohti;
c) lisada ruumikujunduselemente, haljastust, puid ja põõsaid;
d) suurendada ohutussaart Laia tn ristmikul;
e) projekteerida ristmikud jalgsi ja jalgrattaga liikujatele mugavamaks.
Mitmeliigilise taristu prioriteet
1. Võru tänava liikuvuskeskuse ehitus (4,7 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi
väärtustele vastavust, kuna tekkis küsitavus kaasamise parameetri osas.
2. Lõunakeskuse liikuvuskeskuse ehitus (4,5 punkti)
Projekt ei saanud maksimumpunkte:
• Alakriteeriumis 1.3, milles hinnati Uue Euroopa Bauhausi väärtustele vastavust, kuna
tekkis küsitavus kaasamise parameetri osas.
• Alakriteeriumis 2.1, milles hinnati projekti eesmärgipüstituse põhjendatust – ei ole
lahendatud ühendust Riia tänavaga (rattaga tuleb sõita läbi Lõunakeskuse parkla).
Projektil on otsene puutumus ja võimalik sünergia Riia tn rattatee projektiga ning seos
potentsiaalsete ühissõidukiradadega Riia tänaval. Et Lõunakeskuse liikuvuskeskus oma
eesmärki parimal võimalikul moel täidaks, tuleks muuta Riia tänavat rohkem säästvamaid
liikumisviise arvestavaks, s.o linnaruum tuleks ümber jagada hiljemalt Lõunakeskuse
liikuvuskeskuse valmimise ajaks.
Valikukomisjoni ettepanek: projektiga tuleks lahendada Lõunakeskuse liikuvuskeskuse ja Riia
tänava vaheline rattatee ühendus.
Kliimaministri 09.06.2023 kirja nr 25-8/3145-1 kohaselt, millega kutsuti linnu
eelkonsultatsioonile säästva liikuvuse toetamise projektide ettevalmistamisel, oli Tartu linna
jalgrattaliikluse prioriteedi eelarve 12 000 000 eurot ja mitmeliigilise taristu prioriteedi eelarve
6 000 000 eurot. Kuna mitmeliigiliste ühenduste prioriteedi eelarves jäi esialgu raha üle, siis
otsustas minister osa ülejäägist suunata Tartu kahe viimase punktiskooriga jalgrattatee
projektile, et rahastusel säiliks 70/30 proportsioon.
Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1
punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“
(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva
mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele
majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna
edendamine”.
Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20351
sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle
tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja
mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi
ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-
1 www.eesti2035.ee
ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid.
Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi
tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55
kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate jalgrattateede ja mitmeliigilise
taristu projektide rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on
linnapiirkondades säästva liikuvuse soodustamine kasutajasõbralike, funktsionaalsete ja
ohutute rattateevõrgustike välja arendamisel linnapiirkondades.
Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega.
Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks ehitatakse projektide rakendamise
tulemusel 2029. aastaks 22,6 km jalgrattataristut (moodustades 226% rakenduskava
väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest) ning rajatakse vähemalt
2 tk uut või ajakohastatud mitmeliigilist ühendust (moodustades 200% rakenduskava
väljundnäitajast „uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused”).
2. Käskkirja sisu
Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud ühendmääruse § 42
lõikes 4 nimetatud andmed.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele
Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda
on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.
Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT
määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,
arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes
sätestatust.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede ja
mitmeliigilise taristu prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa
eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri
ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute
kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi eelarve on 36 miljonit eurot (sh
Tartu linnale 12 miljonit eurot) ning millest käesoleva käskkirjaga Tartu linna jalg- ja
2
Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik
jalgrattateede ehitamiseks eraldatakse ERFi 13 117 440 eurot. Mitmeliigilise taristu prioriteedi
eelarve on 16 miljonit eurot (sh Tartu linnale 6 miljonit eurot), millest käesoleva käskkirjaga
Tartu linna mitmeliigilise taristu projektide jaoks eraldatakse ERFi 616 000 eurot.
Jalgrattateede prioriteedi eelarve suurendamist on plaanis taotleda mitmeliigiliste prioriteedi
vahendite arvelt. Vastavad muudatused kinnitatakse meetmete nimekirja muudatusega
Vabariigi Valitsuse poolt KliMi ettepanekul.
Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Tartu linnal endal katta.
5. Kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel
Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). Tagasiside
eelnõule esitati elektronposti teel Rahandusministeeriumi poolt 18.04.2024 ja 19.04.2024, RTK
poolt 23.04.2024 ning tagasisidega arvestamise tabel on vormistatud käesoleva seletuskirja
lisas.
Lisa. Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel
Kliimaministri käskkirja „Perioodi 2021–2027
Tartu linna säästva liikuvuse infrastruktuuri
arendamise investeeringute kava kinnitamine“
eelnõu seletuskiri
Lisa
Ametkondliku kooskõlastamise tagasisidega arvestamise tabel
Nr Tähelepaneku tegija Tähelepaneku sisu Rakendusasutuse/ taotleja
kommentaar
1. RaM, Merlin Sepp Eelnõu kava tabeli viienda tulba päises on Parandatud.
18.04.24 e-kirjaga kasutatud lühendit ÜF, mis tavaliselt tähistab
Ühtekuuluvusfondi. See meede on aga
rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist
(ERF), mille lühendit on kasutatud ka sama
tabeli kuuenda tulba päises. Palume
korrigeerida.
2. -„- Rakenduskavas prognoosis KLIM PO2 SO2 Linnad on esitanud
väljundnäitaja „Toetatav sihtotstarbeline maksumuse prognoosi oma
jalgrattataristu“ 2029. a sihttasemeks Tallinna, parimal teadmisel, võttes
Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas kokku 10 km aluseks eelnevaid projekte
uusi rattateid ning väljundnäitaja „Uued või jne. Reaalsed maksumused
ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“ selguvad peale
sihttasemeks 1. Ainuüksi Tartu linna hanketulemusi – kuivõrd
investeeringute kava alusel saab rajatud kokku projektid kallinevad, saavad
22,6 km rattateid ning 2 mitmeliigilist linnad realiseerida selle võrra
ühendust. Lisanduvad veel Tallinna ja Pärnu vähem projekte.
projektid. Rakenduskava näitaja sihttasemed
saavad sellisel juhul märkimisväärselt
ületatud, mis tähendab, et rakenduskava
koostamisel näitajate passides kirjeldatud
eeldused ja maksumused erinevad oluliselt
esitatud ettepanekutest. Mäletatavasti
pidasime korduvalt EKga kirjavahetust
näitajate passis kirjeldatud eeldatava km hinna
üle, mis oli keskmiselt 4 mln eur/km. Sellest
tulenevalt tekib küsimus, kas investeeringute
kavas esitatud projektide eeldatavad
maksumused on piisavalt realistlikud, et kõik
kavandatud projektid on võimalik ellu viia ja
sihttasemed nii suures mahus saavutada. Kui
näitajate passis esitatud eeldused ei olnud
piisavalt realistlikud, siis edaspidi võib olla
vajalik vaadata üle ka kirjeldatud eeldused ja
korrigeerida rakenduskava sihttaset.
3. -„- Investeeringute kavas ei ole võimalik Kõikide projektide puhul
tuvastada, kui suures mahus iga projekt ületas potentsiaalne
panustab rakenduskava tulemusnäitaja kasutajate arv määruses
„Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv sätestatud suuruse 1000
aastas“ sihttasemesse ehk puudub iga üksiku kasutajat ööpäevas. Kuna
projekti sihttaseme prognoos. Juhin potentsiaalsete kasutajate
tähelepanu, et kõigi rahastatud projektide arvu määramiseks puudus
sihttaseme prognoosi andmed peame esitama ühtne metoodika, siis ei ole
ka EK-le rakenduskava seires ja tavapärane mõistlik neid numbreid ka
praktika sarnastel projektidel on, et iga üksiku investeeringute kavas
projekti sihttase sisestatakse SFOS näitajate sätestada. Toetuse saajal on
lehele. Investeeringute kava vormilt võis kohustus peale projekti
järeldada, et vastav prognoos iga üksiku valmimist kasutajaid mõõta,
projekti lõikes esitatakse investeeringu mille tulemusel selgub ka
ettepanekus. Kas ma saan õigesti aru, et projekti panus rakenduskava
tegelikkuses neid andmeid ei esitatud? Kui nii, tulemusnäitajasse.
siis hetkeseisuga investeeringute kavas
esitatud andmed tulemusnäitaja kohta ei anna
piisavalt infot, kui suurt kasutatavust
rajatavatel teedel prognoositakse. Palun
võimalusel analüüsida ja prognoosida
tulemusnäitajate sihttasemed ka projektide
lõikes. Need andmed peaks minema SFOSi
iga projekti infosse ning nendele andmetele
tuginedes saame esitada ka EKle rahastatud
projektide prognoosi, mida meilt ka
seireandmetes nõutakse.
4. -„- Palun üle kinnitada, et kõigi rajatavate Mõningatel juhtudel võis
teelõikude puhul on tegemist uute rattateedega eelnevalt olemas olla jalgtee,
nagu eeldati näitaja passis. Juhul, kui rattatee mis on teatavasti
on juba projekti eelselt olemas, siis vastavalt mitmeotstarbeliselt kasutatav
EK ühise näitaja RCR64 „Sihtotstarbelise liiklusseaduse mõistes.
jalgrattataristu kasutajate arv aastas“ tuleb Liiklusseaduse mõistes, jah –
esitada ka näitaja algtase ehk projekti eelselt kõigi projektide puhul saab
rattatee kasutajate arv aastas. mh olema tegemist uute
jalgrattateede rajamisega
(jalakäijad ja jalgratturid
eraldatud).
5. -„- Sarnaselt jalgrattateedele ei ole ka Seiresse võiks saada andmed
mitmeliigilise taristu prioriteedi projektides kõige varem 1 aasta pärast
prognoositud tulemusnäitaja „Uute või projekti lõppu, kui toetuse
ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste saaja on loendanud taristu
kasutajate arv aastas“ sihttaset projektide kasutajaid.
lõikes. Ehk siin tekib sama mure andmetega,
mis on kirjeldatud punktis 3. Seires oleks vaja
ka tulemusnäitaja prognoosi projektide lõikes.
6. -„- Lisaks tekib küsimus, et kui panus meetme Hinnati ligikaudset
väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse üks kasutajate arvu (projektide
projekti hindamiskriteeriumidest (p 1.2), siis kvalifitseerimistingimuseks
kuidas panust tulemusnäitajasse hinnati, kui oli 1000 potentsiaalset
neid andmeid investeeringu kirjelduses ei kasutajat ööpäevas). Lisaks
esitatud? hinnati projektide
kulutõhusust (tulevaste
taristu kasutajate arv 1000
euro taotletava toetuse
summa kohta).
7. RTK, Kaidi RTK’l tähelepanekud ja kommentaarid Arvesse võetud.
Kenkmann 23.04.24 e- puuduvad.
kirjaga