Vaie otsuse taotluse mitterahuldamise osas

Puuduste kõrvaldamine Vaie esitatud 09.05.2024, otsuse taotluse mitterahuldamise osas 30.04.2024 nr 11.4-30/24/325 määrus nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ taotlusvoor. Vaide esitaja: Targa Töö Ühing MTÜ, 80251762, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 46/2-10, 10611 Saaja: Riigi Tugiteenuste Keskus 1) Käesolevaga toome välja järgmised selgitused vaide esitaja õiguste rikkumise osas: Targa Töö Ühing MTÜ leiab, et tema õigusi on rikutud kuna komisjon on hindamisel võtnud aluseks asjaolud, mida ei olnud nõutud hanketingimustes. Vastavalt haldusmenetluse seadusele (HMS § 6) on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kinnitame, et taotluse sisu hindamisel käigus (ekspertkomisjoni poolt) meie käest ühtegi täpsustust ei küsitud. Küll aga toodi välja, et info puudumine (mida ei olnud nõutud määruses või mille sisestamiseks puudus võimalus taotlusvormil) oli piisavalt kaalukas asjaolu, et vähendada punkte ja sellest tulenevalt pakkumus mitte vastavaks kuulutada. Leiame, et kui taolise info puudumine oli määrava tähtsusega hindamisel, oleks haldusorgani esindajad (st hindamiskomisjon) olnud kohustatud küsima Pakkujalt täpsustusi. Seega on haldusorgan rikkunud ka HMS §-s 6 toodud kohustust. Järgnev (Tabel 1) võtab kokku, mis oli nõutud alusdokumentides, ja mida me esitasime, ning ühtlasi ka asjaolud, mida polnud nõutud, aga mida toodi välja puudustena. Palume info läbi lugeda, kuna sealt joonistub selgelt välja, et Taotleja esitas info, mida oli nõutud. Seevastu, puudusteks toodi asjaolusid, mida polnud nõutud ja isegi soovi korral ei oleks neid olnud võimalik sisestada arvestades taotlusvormi küsimusi ja limiteeritud info edastamise võimalusi. Tabel 1 KONKREETSELT PROJEKTI KOHTA KÄIVAD KÜSIMUSED Küsimused, mida Taotleja poolt esitatud info esitati taotlusvormil Olemasolev olukord ja Eesti on kahjuks Euroopa esirinnas nii soolise palgalõhe kui ka ülevaade projekti vertikaalse segeratsiooni poolest. See tähendab, et madalapalgalistes vajalikkusest: (3000 valdkondades (kaubandus, toitlustus ja majutus, sotsiaalhoolekanne, tähemärki) haridus) töötavad suures osas naised (vahemikus 70-83%, 1), seevastu kõrgepalgalises sektorites, nagu näiteks IKT, on naiste esindatus meestest oluliselt madalam - Eestis ligikaudu 22% (Sotsiaalministeerium, 2021, 2). Suurem hoolduskoormus naiste seas (Võrduskeskus, 3), kui ka majanduslikud barjäärid raskendavad uute (karjääripöördeks või karjääri edendamiseks) vajalike oskuste omandamist. Enamik IKT kursusi on kontaktõppe baasil. Paindlikumad kursused on aga tihti tasulised. Ja oleme oma senistes programmides täheldanud, et isegi virtuaalsest kontaktõppest (mis ei eelda kohale sõitmist) peavad naised tihtpeale töögraafikute ja hoolduskohustuste tõttu loobuma. Ka Sotsiaalministeeriumi poolt 2020 a. läbi viidud uuring “Klaaslagi ja Klaasseinad” tõi välja, et just paindlikud õppimisvõimalused on need, mis aitavad rohkem naisi IKT-sse tuua (Sotsiaalministeerium, 4), ning seeläbi parandada naiste karäärivõimalusi kui ka elukvaliteeti. Samuti on uuringutes täheldatud (1), et naiste ja tüdrukute tehnoloogiavaldkonda toomiseks on olulised positiivsed eeskujud ja stereotüüpide kummutamine. Lisaks oleme oma seniste programmide jooksul täheldanud, et naiste teadlikus IKT-ga seotud ametite osas on väga madal. Tihtipeale seostatakse IKT-d vaid programmeerimisega. Meie programm adresseerib antud murekohti pakkudes paindlikku, tasuta (e-õppe baasil), toetavat ja insipireerivat programmi 375-le naisele, kes saavad: • Omandada IKT sektorisse sisenemiseks vajalikud baasoskused. Meie programmis läbivad kõik osalejad e- kursuse Courseras pealkirjaga “IT Tugispetsialist,” mis annab IKT valdkonnast laiema pildi ja IT Tugispetsialisti tööks vajalikud oskused. Seejärel saavad nad valida, kas asuvad kohe praktikale/tööle, või spetsialiseeruvad - valides samuti Coursera kursuse kas andmeanalüüsi, UX disaini, Pythoni, küberturbe või projektijuhtimise teemal. Kõik kursused on mahukad, (vahemikus 160-240 tundi);  • Omandada vajalikud teaddised ja oskused, et end tööturul paremini positsioneerida. Viime läbi koolitusi karjääriplaneerimise, CV koostamise, Linkedin keskkonna kasutamise, tutvustame 20+ erinvat IKT-ga seotud ametit, ning pakume kõigile osalejatele 2-3 personaalset karjäärinõustamise sessiooni. • Kuuluda võrgustikku nii sarnase huvide ja motivatsiooniga naiste, kui ka naiste seas, kes on juba karjääripöörde läbi teinud. 1. https://www.vordsedvoimalused2020.ee/segregatsioon/ 2. https://www.sm.ee/uudised/uuring-naisi-ja-tudrukuid-aitavad-ikt- valdkonda-tuua-naiste-inspireerivad-lood-ja 3. https://vordsuskeskus.ee/et/koik-teemad/sooline- vordsus/sissejuhatus/olukord-eestis 4. https://www.mkm.ee/en/media/9144/download Projekti eesmärk ja Eesmärk: Naiste osakaalu tõus Eesti IKT sektoris ning IKT-ga seotud tulemused: (3000 ametitel (praegustel andmetel ligikaudu 22% (Sotsiaalministeerium, tähemärki) 2021, 1) Tulemus: vähemalt 40% programmi osalejatest (st. 375-st osalejast 150) leiab endale programmi ajal või hiljemalt 6 kuu jooksul peale programmi läbimist, kas: • IKT-ga seotud töö- või praktikakoha; • võimaluse teenida lisaraha IKT oskuste baasilt (ettevõtlus, vabakutseline töö); • IKT-ga seotud tööülesande/rolli olemasoleval tööl • Võimaluse liikuda karjääriredelil ülespoole tänu uutele IKT oskustele; või • Võimaluse säilitada olemasolev töö tänu uutele IKT oskustele kuna tööiseloom on muutumises. Lisaks innustame naisi end edasi täiendama IKT-ga seotud teemadel läbi formaalhariduse või e-koolituste, et karjäärialane areng jätkuks ka edaspidi. 1. https://www.sm.ee/uudised/uuring-naisi-ja-tudrukuid-aitavad-ikt- valdkonda-tuua-naiste-inspireerivad-lood-ja Projekti lühikokkuvõte “Women in Tech” võimaldab 375-l naisel teha karkääripööre IKT sektorisse avalikkusele: (500 või teha karjääris järgmine samm tänu uutele IKT-ga seotud oksustele. tähemärki) Programmi ajal saavad osalejad ligipääsu tasuta IKT kursusele Courseras (vahemikus 160-240 tundi); karjäärinõustamist, tuge töö-ja praktika otsigutel, ning võimaluse luua endale professionaalne võrgustik sarnase motivatsiooniga naiste seas. Osaleja jaoks kestab programm 12 kuud, ja kogu projekt viiakse ellu vahemikul 01.10.2024-31.09.2027. Projekti tulemuste Otsime aktiivselt võimalusi, et saaksime sarnaseid programme pakkuda ka jätkusuutlikkus: (3000 edaspidi. Senine kogemus näitab, et naiste huvi on hväga suur ja ka tähemärki) tulemused on head ning ettevõtted uute töötajatega rahul. Üks võimalus, mis on ilmselt kõige tõenäolisem, on minna edasi kombineeritud variandiga, kus näiteks mõni eraettevõte ja ehk ka ministeerium või kohalik omavalitsus annab programmi järkamiseks toetuse. Ülejäänu (kui toetus kogu programmi läbiviimist ei kata) tasuvad osalejad. Hetkel tuleks kursuse maksumuseks ci 665 Eurot osaleja kohta, mis ei ole keskmist Eesti palka teeniva inimese jaoks ilmselt suur, kuid võib tekitada barjääri nendele naistele, kes juba täna on rahaliselt keerukamas seisus ja kes tegelikult kõige rohkem säärast programmi vajavad. Seega võib kaaluda varianti, kus kombineeritud rahastuse korral teatud osalejad saavad sponsorite ja toetajate abil õppemaksuvabastust kas siis kogu või osa õppemaksu osas, ning need naised, kes seda ei vaja, saavad kursuse eet ise tasuda. Antud programm oleks oluline vaheetapp tasulise (või kombineeritud) programmi poole liikumisel, sest siiani me ei ole Coursera kursusi ise ostnud (saime need Google-org-ilt tasuta). Seega saame antud programmi (kolme aasta jooksul) piisava kogemuse, et liikuda järg-järguliselt toestustest väljumise poole. Siiski on programmil ka teised aspektid, mida jätkusuutlikuse alla lugeda. Nimelt on programmi lõpus Eestis 375 naist, kes on enesekindlamad, mõistavad IKT sektori karjäärivõimalusi (kas siis kui nad ise seal veel ei tööta) ja on suuna-näitajateks oma tutvusringkonnas olevatele naistele ja tüdrukutele. Riskianalüüs: (3000 Osalejate kaasatus: Kõige suurem risk virtuaalsete programmide puhul on tähemärki) (täpsustus, osalejate kaasatus ja motivatsiooni hoidmine. Oleme selleks välja projekti sisemised ja töötanud meetodi, kus jagame osalejad väiksemateks 5-6 liikmelisteks välised riskid – vastavalt õpigruppideks, kes peavad kohtuma iga kahe nädala tagant (virtuaalselt). hindamistabelile) Programmi alguses anname neile grupitöid, et nad jõuaksid üksteist tundma õppida. Programmi edenedes on neil endil juba motivatsioon üksteisega kohtuda ja kogemusi vahetada. Oleme kuulnud osalejatelt väga palju head tagasisidet selle meetodi osas. Siiski, ka gruppide moodustamise puhul leidub osalejaid, kes “kaovad ära”. Eelkõige püüame seda ennetada, pakkudes osalejatele mitmekülgset ja haaravat lisakoolituste programmi. Kui aga mõni osaleja on pikemalt “kadunud”, siis võtab programmijuht nendega 1-1-le kontakti, uurib, mis on juhtunud ja püüab koos osalejaga leida viise, mis võimaldaks osalejal jätkata.  Programmijuhi lahkumine: Kolm aastat on pikk aeg ja selle aja jooksul võib programmijuhi elus juhtuda pöördeid, mistõttu peab ta programmijuhi kohast loobuma. Oleme selle ennetamiseks valinud programmile väga tugeva assistendi, kes on ka ise potensiaalne programmijuht. Samuti on ühingu ülejäänud osalejad alati programmi tegevustega kursis ja osalevad ka ise lisaseminaridel, mis tähendab, et kui on vaja, siis suudame ajutiselt pogrammi juhtida, ning ka viseerida ajal, mil uusi inimene võtab programmi üle. Kui assistent ei peaks soovima programmijuhi kohuseid täita, siis leiame uue ja tugeva programmijuhi oma alumna-de võrgustikust. Muutused MTÜ juhatuses: MTÜ on väike - meil on kokku kaks palgalist töötajat ja programmijuhid ja assistendid, kes töötavad projektipõhiselt. Seega, kui mõni meeskonnaliikmetest peaks lahkuma, oleks see suur risk jätkusuutlikuse osas. Esiteks võin öelda, et mõlemad töötajad on seadnud endale sihiks vähemalt viis järgmist aastat MTÜ-s töötada. Kui aga midagi peaks muutuma, siis oleme üksteise tegevustega kursis ja võimelised neid üle võtma. Samuti on meil tugev järelkasv ümberõppeprogrammidest peale tulemas - kaasame erinevates programmidest mitmeid vilistlasi, et ühel päeval saaksime neid vajadusel rohkem ja püsivamalt kaasata, kui tekib vajadus ja võimalus. Töö- ja praktikakohtade: seoses majandusolukorrast tulenevate muutustega võib olla raskendatud tulemuste saavutamine - ehk osalejatel IKT-ga seotud töö leidmine programmi ajal või vahetult programmi järel. Kindlasti püüame eelkõige antud olukorda ennetada tehes koostööd ettevõtetega ja pakkudes naistele võimalusi kohtuda mitmete valdkonnas töötavate inimestega, karjäärinõustamist, tuge CV koostamisel, jne. Kui siiki peaks majandus veelgi jahenema ja seetõttu naistel keeruline IKT-s tööd leida, siis saame kaaluda praktika-ja töökoha asendamist IKT-ga seotud eriala edasiõppimisega, et siis mõne aja pärast uuesti proovides töö leida. Koolitajate ja mentorite erinev tase. Mitmekesise programmi puhul võib saada probleemiks koolitajate, juhendajate, mentorite jne erinev tase. Ühtlasema taseme tagamiseks kogume järjeõidevat tagasisidet osalistelt. Viime läbi esinejate taustakontrolli, kasutame võimalikult palju neid koolitajaid, kellega meil on varasem positiivne kogemus ning viime iga eksperdi ja koolitajaga läbi eelneva briifingu. Projekti kasusaajad: Naised Projekti kasusaajate Üleriigiline asukoht: (3000 tähemärki) Kasusaajate maakond: Projekti elluviimise maakond on selles taotlusvoorus maakond, kus tegevusi ellu viiakse. Kasusaajate linn/vald: Valige rippmenüüst see konkreetne vald, kus projekti tegevusi tehakse/teenuseid osutatakse. Projekti kasusaajate Kirjeldame kolme peamist tüüpi naisi, keda me programmi ootame, täpsustus: kuid märgime siinjuures, et me ei hoia nendest kriteeriumidest nii rangelt kinni ja ei piira programmis osalemist, kui naisel on mõni muu mõjuv argument porgrammiga liitumiseks. Peamiselt näeme sihtrühma kui naisi, kes on: • Kaotanud töö või mõnel muul põhjusel tööhõivest eemal, ning kellel on raskendatud tööturule naasmine (näiteks vananenud kvalifikatsioon, või kvalifikatsioon, mille järel nõudlus on madal/konkurents töökohtadele kõrge, või olnud pikalt VH-l) • Töötamas madalapalgalistes sektorites (sh teenindus, toitlustus, sotsiaaltöö), või madalapalgalistel ja vähe väärtust loovatel ametitel (andmesisestajad, juhiabid, jms). • Vajavad IKT oskusi, et säilitada olemasolev töö (seoses tööülesannete muutumisega, või vanusega 55+). Peamiseks sihtrühmaks on naised, kel on juba omandatud mingisugune kvalifikatsioon (kutseõpe, tasemeõpe), ning soovivad nüüd oma valitud eriala muuta. Seda seepärast, et neil on raskem osa võtta klassikalisest hairudusest (sh nt ülikooli tagasi minna) nii ajaliste kui rahaliste kaalutlustustel. Seejuures mainin ära, et oleme siiski ka erandkorras mõjuva põhjenduse korral võtnud vastu ka noori, kel ei ole kõrgharidust, ning kellel oleks vastavale haridusele ligipääs raskendatud (nõrk tugivõrgustik, elukoht ebasoodne, jms). Programmi kandideerimiseks, osaleja: a. Täidab ankeedi (inglise keeles), kus ta kirjeldab oma motivatsiooni programmis osaleda, oma praegust situatsioni tööturul, ja teeb väikese ülesande (ei ole raske, vajab lihtsalt lugemist ja aega, et ennast analüüsida) b. Osaleb kahel infoseminaril, kus tal on võimalik saada rohkem teada antud programmist et langetada teadlik valik programmi tulemise/mitte tulemise osas ning ühtlasi näidata meile oma motivatsiooni/haaratust. c. Esitab väikese kodutöö - andmaks talle kandideerijale võimaluse katsetada, kas iseseisev õppimine talle sobib, ning näidata meile, et osaleja on distsiplineeritud. Valiku langetame osaleja motivatsiooni, iglise keele vajaliku taseme ja sihtrühma sobitumise põhjal (kui on rohkem kandidaate kui kohti, siis eelistame tööturul nõrgemal positsioonil olevaid osalejaid). Ülidselt  oleme püüdnud luua võimalikult mitmekesise õppijate grupi, kus ci 40% moodustavad naised, kes hetkel ei tööta, 40% naised, kes töötavad madalama palgaga töökohdadel, ning u 20% naised, kes on täna spetsialistid, kuid vajavad IKT oskusi, et tööd säilitada. Oleme kogenud, et need 20% , kes on täna tööga hõivatud ja pisut parematel positsioonidel aitavad teistel motivatsiooni üleval hoida. Tihti saavad neist väiksemate õpigruppide eestvedajad. Planeeritud algus 01.06.2024 Planeeritud lõpp 31.06.2027 Kogumaksumus 249685 Abikõlbliku kulu summa 249685 (EUR) Taotletav toetuse 249685 summa (EUR): Projekti eelarve Eraldi Exceli tabelina, ei hakka siia välja tooma, kuna selle hindamiseni ei jõutud. HORISONTAALSETE EESMÄRKIDEGA SEOTUD KÜSIMUSED Küsimused, mida Taotleja poolt esitatud info esitati taotlusvormil Milline on projekti Eestis on üsna kõrge tööhõive määr, seega ei ole vaja iga hinna eest panus näitajasse suunata naisi ükskõik millist (kasvõi lihtööd) tegema. Küll aga on „tööjõus osalemise probleemiks Eestis: määr (15–74 aastased)“ (3000 tähemärki): • Vertikaalne segregatsioon • Palgalõhe • Ja see, et ligikaudu 20% lihttööl olevatest naistest on kõrgharidusega (https://www.vordsedvoimalused2020.ee/karjaar/) Lisaks muudab digitaliseerimine paljude madala oskustega töökohtade iseloomu, või muudab need sootuks ebavajalikuks (https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos), mis suurendab struktuurset tööpuudust. Lisaks oleme täheldanud senistes programmides, et naistel on tihtipeale madal enesehinnang ja usk oma võimekusse, ning madalad teadmised IKT sektoris olevatest ametikohtadest (tihti seostatakse seda vaid programmerimisega). Antud projekt panustab ülalpool mainitud probleemide lahendamisse läbi paindliku IKT õppimisvõimaluse pakkumise naistele, kes soovivad vahetada oma senist eriala/ametikohta, või võtta olemasoleval töökohal rohkem vastutust/ uusi ülesandeid. Lisaks kutsume programmi ajal igale lennule (kokku kolm lendu) esinema üle 20 insipiratsiooniesineja, kelleks on naised, kes on juba teinud läbi karjääripöörde kui ka eri IKT valdkondade esindajaid IT ettevõtetest (samuti naised), ning personalijuhte, kes räägivad ümberõppijate väärtusest ja olulisusest organisatsioonides. Meil on aktiivne koostöö järgmiste organisatsioonidega, kes tulevad esinema ja pakuvad ka praktikakohti: Telia, Birkle IT, SMIT, Helmes, Proekspert, CyberCube, Starship technologies, Elering, kui ka mitmete tuntud IKT sektori värbajatega nt. Helen Pärli, Julia Jolkin, Kerly Tosvel, jne. Senised meie poolt Coursera baasil ellu viidud programmid (a 2021- 2023) on olnud üldjoontes edukad, kuid probleemiks on olnud see, et me ei ole saanud pakkuda 1-1-le karjäärituge igale osalejale. Näeme, et läbi tugevama karjääritoe, suureneks osalejate võimalused saada: • veelgi parem tööpositsioon • veelgi paremad palga- ja muud töötingimused (nt töökoha ja aja paindlikkus) Samuti on alati neid osalejaid (ci 25-30%), kes programmi ei lõpeta või programmi ajal ei leia endale õiget suunda. Seega, pakkudes osalejatele suuremat karjäärituge (nagu on plaanis teha käeolevas programmis) on võimalik saavutada veelgi paremaid tulemusi. Lisaks lühiajalistele mõjudele on programmil ka pikemajalised mõjud, sh: • Vabanevad madala sisenemisbarjääriga töökohad, mis annab noortele rohkem võimalusi õpingute ajal end ära elatada, mistõttu võib väheneda ülikooli pooleli jätvate õpilaste arv;  • Naised, kes suunduvad IKT-sse insipireerivad oma sõbrannasid, emasid ja tütreid õppima IKT-d ja suunduma tööle IKT sektorisse (tõestatud tulemus, oleme seda kuulnud mitmetelt osalejatelt, et nende tuttavad või tütred on teinud omal käel läbi karjäärimuutuse või asunud õppima IKT-d, tänu sellele, et meie programmis osaleja insipireeris neid). Milline on projekti Antud projekt on mitmete aspektide poolest ligipääsetav, sealjuures: panus näitajasse „ligipääsetavuse • Osalejad saavad programmiga liituda asukohast sõltumata, sest näitaja“ (3000 kogu programm toimub virtuaalses formaadis; Samuti saavad tähemärki): liituda need naised, kel on näiteks liikumispuue. • Osalejad saavad e-õppe kursust (Courseras) läbida endale sobival ajal ja kohas, mis omakorda vähendab osalemisbarjääri nende naiste seas, kes nt. töötavad graafikuga tööl, või kellel on väikesed lapsed ja seetõttu hoolduskoormus kõrge, lapsed tihti haiged, jne. • Programm (nii Coursera kursus kui lisaseminarid) on inglise keeles, mis võimaldab programmis osaleda ka muukeelsel elanikkonnal, kelle seas on hõivelõhe suurem kui Eesti keelt kõnelevate naiste seas; • Programm ei eelda läbimiseks mingi erilise riistvara või tarkvara soetamist, kõiki kursusi saab läbida ka mobiiltelefonis (hinnaklass 70-150 eurot), mis on enamikel naistel olemas. • Programmis saavad osaleda eri vanuses, eri kultuuritaustaga, jne naised. Kuna programm toimub virtuaalselt, siis teaduslikud uuringud on tõestanud, et see vähendab ka diskrimineerimist nn osalejate endi seas - kõik tunduvad üksteisele neutraalsemad ja seeläbi võrdsemad. Lisaks panustab antud projekt regionaalarengusse, sest osalejad on üle terve Eesti ja meil on juba kogemus, et see annab väga paljudele väiksemates või kaugemates maakondades elavatale naistele võimaluse ka oma elukoha lähedal või siis kaugtöö abil IKT-ga seotud töö leida. Lisaks on virtuaalse kursuse läbiviimine ka väikese ökoloogilise jalajäljega. Lisaks transpordile mõtleme ka digitaalsele jalajäljele. Hoiame oma kodulehe võimalikult lihtsa (ei ole suuri pilte, videosid, jne) ja insipiratsioonikohtumiste ja pehmemate kursuste videosid säilitame maksimaalselt 12 kuud, misjärel kustutame need, et mitte tekitada üleliigset digiprügi. Milline on projekti Toetame programmis nõrgemal positsioonil olevaid osalejaid läbi panus näitajasse erinevate tegevuste, mh: „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ (3000 • Projekti käigus on programmijuht kõigi osaljetagea 1-1-le tähemärki): kontaktis, kirjutab ja uurib, kuidas neil läheb, ja kui näeb, et nad hakkavad kursusel maha jääma, uurib, kas ja kuidas saame aidata. Läbi selliste tegevuste saame teada, kui mõnel osalejal on käsil mõni suurem kriis (lahutus, matused, vaimse tervise probleemid) ja saame neid vastavate instantside juurde suunata, kes saavad pakkuda tuge. Tihtipeale näeme, et polegi rohkem vaja, kui kuulata ja tunda osalejatele kaasa, ja neil juba hakkab kergem; • Jagame osalejad 5-6 liikmelistesse õprigruppidesse, kes saavad üle nädala virtuaalselt kokku. Senine kogemus on näidanud, et selline meede on väga efektiivne, et hoida üleval õpimotivatsiooni, suurendada õlg-õla tunnet ja moraalset tuge osalejate endi poolt. Osalejad raporteerivad peale programme, et just õpigrupi tugi oli üks peamisi aspekte, mis aitas keerulistest hetkedest üle saada; • Sisse rännanud osalejad paneme kokku Eesti naistega, et toetada integratsiooni, siinse (töö-) kultuuri mõistmist. • Jagame infot erinevate koolituste ja tugimeetmete osas, sealjuures: Töötukassa Karjäärikeskuse teenused; Välismaalastele mõeldud tugiteenused, tasuta Eesti keele koolitused, tasuta IKT mentorlusprogrammid, tasuta IKT koolitused, jne. • Võimaldame luua ühises koostöökeskkonnas (Slack) ka osalejatel endil tugigruppe, nt huvi, elukoha ja muude ühiste nimetajate baasil. Varasemalt on meil olnud näiteks venelannadel oma grupid, kes aitavad üksteist Eesti keele küsimustes. • Me ei tea tavalisel, kui mõni meie osaleja kuulub LGB rühma, kuna meie programm on virtuaalne. Senine kogemus näitab, et pigem tunnevad kõik osalejad peale programmi end enesekindlamalt, sest nende enesusk ja ka vajalikud oskused tööturu osalemiseks on tõusnud ja seda sõltumata nende nahavävist, seksuaalsest sättumusest, jne. • Kogu meie programm baseerub võrdse kohtlemise prinstiibil (sealjuures usume, et vahel on vaja mõnd inimest rohkem aidata st. võrdsus ei ole kõigile võrdselt samade võimaluste pakkumine). Seega meie programmi tiim (k.a. koolitajad ja mentorid) on valitud selliselt, et nad jagaksid samu väärtusi ja annaksid neid edasi läbivalt oma kommunikatsioonis ja käitumises. • Lisaks saavad meie osalejatest nn eeskujud ja saadikud, kes insipireerivad, toetavad ja suunavad teisi naisi (ja tüdrukuid) enda ümber julgemaid karjääri- ja erialavalikuid tegema. KÜSIMUSED, MIDA EI KÜSITUD TAOTLUSVORMIL, AGA MILLE KOHASE INFO PUUDUMIST KRITISEERITI JA VÄHENDATI PUNKTE Ei küsitud Hindajate poolne kriitika (tsiteeritud hindamiskomisjoni poolt esitatud taotlusvormil ega dokumenti) alusdokumentides: Projektimeeskonna ja “kuid taotluses puudub info selle kohta, kas taotleja omab võimalike organisatsiooni teenusepakkujatega eelkokkuleppeid ja/või teadlikkust, millises mahus kirjeldus, pädevused, ja milliseid teenuseid on osalejatel võimalik saada väljaspoolt projekti teadlikkus ja suutlikus tegevusi.” Info koolitajate kohta “Puudub ka info koolituse läbiviijate ja metoodika kohta” Kokkulepped või “kuid taotluses puudub info selle kohta, kas taotleja omab võimalike tõendid kokkulepetest teenusepakkujatega eelkokkuleppeid ja/või teadlikkust, millises mahus väliste ja milliseid teenuseid on osalejatel võimalik saada väljaspoolt projekti teenusepakkujatega. tegevusi.” Projekti ajakava Taotluses ei ole välja toodud sihtrühmale kavandatud tegevuste ajakava kogu projektis osalemise perioodil, mistõttu ei ole hindajatel võimalik anda hinnangut, kuivõrd on tegevuste ajaline loogika eesmärke ja sihtgrupi vajadusi silmas pidades mõistlik ja efektiivne.” Projekti põhjalikum Täpsem koolituse sisu pole välja toodud. “Puudub ka info koolituse kirjeldus, sh meetodite läbiviijate ja metoodika kohta” kirjeldamine ja põhjendused ning täpne koolituse sisu. Analüüs või Taotlus ei sisalda analüüsi või põhjendusi, miks on valitud just antud põhjendused, miks koolitus ja kuivõrd antud koolituse läbimine on otstarbekas kogu antud meetodid on sihtgruppi silmas pidades. valitud. Analüüs või Puudub analüüs, kuivõrd on täiendavate koolituste sisu ja põhjendused, kuidas on omandatavad pädevused vastavuses tööturu ootustega. valitud sekkumisloogika põhjendatud tööturu vajadusi silmas pidades. Sihtrühmaga seotud “Taotleja on riskianalüüsis toonud välja erinevad välised ning riskid - olid nõutud sisemised riskid ning kirjeldanud nimetatud riskide projekti välised ja maandamisvõimalusi.” Osalejatel on täiendavaid takistusi sisemised riskid. projektitegevustes osalemisel või tööturule siirdumisel…. Tõendid kokkulepetest Taotleja viitab küll taotluse tekstis erinevatele tööandjatele ja senise koostööpartneritega tegevuse käigus kujunenud koostöövõrgustikule, kuid täpsemaid koostöökokkuleppeid konkreetsete osapooltega projekti tegevuste elluviimiseks taotlus ei kirjelda.” 2) Lisaks kinnitame, et antud vaieldava asja osas osas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust ning jääme kõikide 09.05.24 esitatud vaides toodud argumentide ja põhjenduste juurde. Riigi Tugiteenuste Keskusele VAIE Otsuse taotluse mitterahuldamise osas 30.04.2024 nr 11.4-30/24/325 määrus nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ taotlusvoor. Vaide esitaja: Targa Töö Ühing MTÜ, 80251762, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 46/2-10, 10611 Esitame vaide järgmistele hindamiskomisjoni poolt välja toodud hinnetele ja nende põhjendustele: 2.1. Projekti põhjendatus, Maksimum punktid 6, hindajate hinnangul antud projektile antud hinnang: 3 Selgitus punktile 2.1: Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja mõistlikkus. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“). Hindajad on kriitikana välja toonud järgmised asjaolud: “Hindajate hinnangul on samas taotleja analüüs võimalike takistuste osas, mis sihtgrupi töölerakendumist IKT valdkonnas mõjutavad, kitsas (paindlikud võimalused tegevustes osalemiseks, teadlikkus IT valdkonna võimalustest, motivatsioon ja enesekindlus) ning ei analüüsi täiendavaid võimalikke takistusi projektitegevustes osalemisel, tööturule siirdumisel ja seal püsimisel (näiteks tervislikud, sh vaimse tervisega seonduvad probleemid, erivajadustest tulenevad piirangud, sotsiaalsed probleemid, tööharjumuse puudumine). Taotleja toob küll välja (tegevused, projektijuhtimine), et vajadusel suunatakse osalejad abi juurde, nagu näiteks võlanõustaja, psühholoog ning osalejatele jagatakse infot erinevate koolituste ja tugimeetmete osas, sealjuures: Töötukassa Karjäärikeskuse teenused; välismaalastele mõeldud tugiteenused, tasuta eesti keele koolitused, tasuta IKT mentorlusprogrammid, tasuta IKT koolitused jne (taotlus: näitajad), kuid taotluses puudub info selle kohta, kas taotleja omab võimalike teenusepakkujatega eelkokkuleppeid ja/või teadlikkust, millises mahus ja milliseid teenuseid on osalejatel võimalik saada väljaspool projekti tegevusi.” Meiepoolsed argumendid:  1. Taotluses on välja toodud, et osalejad suunatakse vajadusel vastava abistava teenuse või organi poole, mis tähendab, et me oleme antud riski analüüsinud ja ei ole õige väita, et me ei ole seda teinud. 2. Lisaks toome välja, et Taotleja on antud projektis keskendunud IKT oskuste suurendamisele ning ei oma pädevusi, et aidata osalejad näiteks vaimse tervise, sotsiaalsete või muude sääraste probleemide korral, seepärast suuname nad õigete instantside juurde. 3. Määruses ei ole välja toodud, et peame esitama tõendeid, et meil on projektist väljaspool asuvate toetavate teenuste pakkujatega näiteks terviseasutused, võlanõustajad vm. eelkokkulepped, seega ei ole õigustatud vähendada punkte selliste tõendite puudumise eest. Antud tõendide toomiseks puudus ka etteantud vorm või koht taoltusvormil. 4. Lisaks ei ole ka määruses välja toodud, et peame esitama tõendeid projekti meeskonna pädevuste, teadlikkuse ja suutlikkuse kohta (ei olnud ka säärast kohta, kus seda kirjeldada), mis tähendab, et taaskord on alusetu selle argumendi põhjal punkte vähendada. 5. See, et osalejatel võib esineda probleeme, mistõttu nad programmi edukalt ei läbi, on kooskõlas ka projekti meetme ehk määruse eesmärkidega - nimelt on eesmärk, et 40% projektis osalenute konkurentsivõime tööturul osalemiseks tõuseb. Seega, ei ole võimalik oodata, et me 100% kõigi osalejate erinevaid probleeme suudame ühe projekti raames lahendada. 6. Lisaks toome välja, et meetme eesmärk on osalejate konkurentsivõimet tööturul toetada, mitte tagada, et nad siirduvad ja püsivad tööturul. Seega, kui osaleja läbib programmi ja tema IKT pädevused on suurenenud, kuid ta ei saa mõnel põhjusel tööturule koheselt naasta (nt tervislikud probleemid), või ta lihtsalt ei soovi tööturule naasta, on projekti ja meetme eesmärk ikkagi täidetud, sest osaleja konkurentsivõime on läbi IKT pädevuste omandamise suurenenud. Lisaks on hindajad on kriitikana välja toonud järgmised asjaolud: “Taotlus ei ava, kas ja kuivõrd võtab taotleja osalejate selekteerimisel arvesse erinevaid võimalikke takistusi terviklikult ning analüüsib, kuivõrd on projekti sekkumisloogika piisav ja sobilik konkreetse potentsiaalse osaleja tervikvajadustest lähtuv. Riski, et projekti sekkumisloogika ei käsitle sihtgrupi võimalikke vajadusi terviklikult, suurendab taotleja väljatoodud põhimõte, mille järgi eelistatakse kandidaatide rohkuse korral tööturul nõrgemal positsioonil olevaid osalejaid (taotlus, projekti kasusaajate täpsustus), mis hindajate hinnangul suurendab tõenäosust, et osalejatel on täiendavaid takistusi projektitegevustes osalemisel ning tööturule siirdumisel/konkurentsivõime tõstmisel, mille osas vajavad osalejad tuge ja/või Nõustamist.” Meiepoolsed argumendid: 1. Määruses ei olnud nõuet, ega ka taotlusvormil kohta, kus selgitada pikemalt osalejate valimise kriteeriume ja meetodit, seega on alusetu selle selgituse puudumise tõttu punkte vähendada. 2. Tööturul nõrgemal positsioonil olevate osalejate (st töötud, madalama palgaga tööd tegevad inimesed, ja spetsialistid, kes vajavad IKT oskusi, et säilitada töö) valimine ei  tähenda koheselt, et antud osalejatel on vaimse tervise probleemid, muud tervislikud probleemid, puuduvad tööharjumused, jne. Leiame, et see on alusetu järeldus, ei ole vastavuses palgalõhet puudutavate analüüsidega (mis olid esitatud ka taotluses ja toovad välja, et peamine põhjus, miks naised on tööturul haavatamas positsioonis on naiste ja meeste koondumine erinevatele ametikohtadele: https://www.vordsedvoimalused2020.ee/segregatsioon/; https://vordsuskeskus.ee/et/koik-teemad/sooline-vordsus/sissejuhatus/olukord-eestis; https://www.google.com/url?q=https://www.mkm.ee/en/media/9144/download&sa=D&so urce=docs&ust=1715163258118918&usg=AOvVaw0Gv0F-9eml_3k7e77PYFBA), ja võib tõlgendada isegi sihtrühma diskrimineerimisena. Lisaks on hindajad kriitikana välja toonud järgmised asjaolud: “Taotleja on planeerinud sihtgruppi suunata erialakoolituste läbimiseks Coursera keskkonda, kus koolituste läbimine eeldab inglise keele oskust, kuid taotluses ei ole täpsustatud nõutud keeleoskuse taset ega analüüsitud, kuivõrd suureks takistuseks võib madal keeleoskus saada koolituse edukal läbimisel ning ka tööturule sisenemisel IT sektoris.” Meiepoolsed argumendid: 1. Oleme taotluses selgitanud, et kandideerimisel tuleb osalejatel täita ingliskeelne kandideerimise avaldus (sh esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lahendada inglise keelsed ülesanded, jne), mille abil me hindame osalejate inglise keele taset. Seega, me valime programmi osalejad, kelle inglise keele tase on piisav antud programmi läbimiseks, ning täiendav riskianalüüs või kursused antud teemal osutuvad ebavajalikuks. Seega leiame, et on alusetu antud põhjendusel punkte vähendada. Lisaks on hindajad on kriitikana välja toonud järgmised asjaolud: “Taotluses ei ole välja toodud sihtrühmale kavandatud tegevuste ajakava kogu projektis osalemise perioodil, mistõttu ei ole hindajatel võimalik anda hinnangut, kuivõrd on tegevuste ajaline loogika eesmärke ja sihtgrupi vajadusi silmas pidades mõistlik ja efektiivne.” Meiepoolsed argumendid: 1. Taotlusvormil ei olnud kohta, kus ajakava esitada, oleksime seda muidu meelsasti teinud. 2. Lisaks, ajakava on Taotlejal olemas, ja oleksime ajakava ja vajaliku lisainfo esitanud, kui oleksime saanud vastava päringu, kuid ühtegi päringut projekti sisu osas meile ei laekunud. Lisaks on hindajad kriitikana välja toonud järgmised asjaolud: “Taotleja toob välja, et kõigile projektis osalejatele pakutakse IT tugispetsialisti koolitust ning huvilised võivad läbida veel täiendavalt ühe koolituskursuse lähtuvalt spetsialiseerumise huvidest. See sekkumisloogika tõstatab mitmeid küsimusi, millele taotlus vastust ei anna ning seega ei võimalda hindajatel veenduda, kas antud sekkumisloogika on otstarbekas ja eesmärgipärane: ● Taotleja toob välja, et näeb sihtgrupina erineva tausta ja vajadusega naisi, kuid plaanib  kogu sihtgrupi suunata IT tugispetsialisti koolitusele. Täpsem koolituse sisu pole välja toodud. Taotlus ei sisalda analüüsi või põhjendusi, miks on valitud just antud koolitus ja kuivõrd antud koolituse läbimine on otstarbekas kogu sihtgruppi silmas pidades (55+ naine, kes soovib tõsta digipädevuse taset, et oma olemasolevas rollis konkurentsivõimelisem olla ning IT sektorisse siseneda sooviv ning edasiõppimisest huvitatud noor ei pruugi vajada täpselt sama sissejuhatavat koolitust). Puudub ka info koolituse läbiviijate ja metoodika kohta. Hindajad ei saa seega olemasoleva info baasil kindlustunnet ja selgust, et koolituse valik on põhjendatud ja eesmärgipärane. ● Puudub analüüs, kuivõrd on täiendavate koolituste sisu ja omandatavad pädevused vastavuses tööturu ootustega ning milline mõju on täiendava erialakoolituse läbimisel sihtgrupi konkurentsivõimele lähtudes tööturul nõutavatest pädevustest. ● Jääb ebaselgeks, kas projektis osalejad saavad läbida Courseras ainult maksimaalselt kaks koolitust või annab litsents neile võimaluse läbida kõiki Coursera koolitusi piiramatus mahus (eraisikule on Coursera täislitsentsi tasu võrdlusena 367 eurot/aastas). Nii piiratud (kursustepõhise) litsentsi kui ka täislitsentsi korral ei anna projektitaotlus vastuseid mitmele küsimusele. Piiratud litsentsi puhul ei ole kursuste valik piisavalt põhjendatud ning seotud tööturu vajadustega ning täislitsentsi puhul ei ole selge, kas osaleja võiks soovi korral ka rohkem kursuseid läbida ning miks on projektis sel juhul piiratud kursuste arv kahega osaleja kohta selle asemel, et toetada iga osaleja individuaalse õpingutekava väljatöötamist ja läbimist projektiperioodi jooksul.” Meiepoolsed argumendid: 1. Täpsema koolituse sisu (iga pakutud kursus on mahus 200 tundi), kursuste valikule eelnenud analüüsi tulemuste, jms välja toomiseks puudus võimalus. Toome taaskord välja, et nii projekti põhjendatuse kui ka projekti enda kirjeldamiseks oli 3000 tähemärki ette antud. Seega, leiame, et on alusetu selle põhjal punkte vähendada, et info puudus, kuna info edastamiseks olid väga piiratud võimalused. Lisainformatsiooni (mis ei olnud nõutud) ka ei küsitud Taotlejalt juurde. Ühtegi päringut hindajatelt selles osas ei tulnud. 2. “Puudub ka info koolituse läbiviijate ja metoodika kohta” Projekti taotlusel ega ka määruses ei olnud nõutud projekti meeskonna kirjeldus ja pädevuste tõendamine. Kui see oleks võimalik olnud, oleksime seda meelsasti teinud, kuna Taotleja on varasemalt korraldanud ja korraldab käesoleval hetkel mitmeid suuremahulisi IKT koolistusprogramme tööturul nõrgemas positsioonis olevatele naistele (ka Coursera kursuste baasil), millest johtuvalt on meie meeskonnal piisav pädevus olemas, mis on tõestatav ka tehtud töödega. Kuna projekti meeskonna pädevuse kirjeldamine ega ka varasemate tööde esitamine ei olnud nõutud ja selleks ei olnud ka võimalust, siis leiame et punktide vähendamine ei ole põhjendatud. Lisaks puudus projekti taotluse vormil koht, kus kirjeldada pikemalt programmi metoodikat. Seega ei ole alust vähendada punkte põhjendades, et ei olnud piisavalt infot metoodika osas. Oleksime meelsasti avanud pikemalt nii projekti metoodikat,  varasematest töödest saadud kogemusi kui ka projekti meeskonna pädevusi, kui selleks oleks olnud võimalus. 3. “Puudub analüüs, kuivõrd on täiendavate koolituste sisu ja omandatavad pädevused vastavuses tööturu ootustega ning milline mõju on täiendava erialakoolituse läbimisel sihtgrupi konkurentsivõimele lähtudes tööturul nõutavatest pädevust” - sellist analüüsi ei olnud nõutud, seega ei ole alust selle puudumise tõttu punkte vähendada. Samas on meil vastavad analüüsid tehtud ja taaskord oleksime sedalaadi infot jaganud, kui oleks olnud võimalus - kuid vastavat päringut ei laekunud projekti sisu osas projekti hindamise faasis. 4. Jääb ebaselgeks, kas projektis osalejad saavad läbida Courseras ainult maksimaalselt kaks koolitust või annab litsents neile võimaluse läbida kõiki Coursera koolitusi piiramatus mahus”. Oleme selgitanud, et kõik osalejad läbivad esialgu IT Tugispetsialisti kursuse, mis annab baasteadmised IKT-st. Seejärel saavad nad valida ühe spetsialiseerumise (andmeanalüüsi, UX disaini, Pythoni, küberturbe või projektijuhtimise teemal. Oleme välja toonud, et kõik kursused on mahukad, (vahemikus 160-240 tundi), mis tähendab, et osalejad jõuavad aastas läbida keskeltläbi kaks kursust. Baaskursus+põhjalik spetsialiseerumise kursus on piisavad, et asuda praktikale/tööle. Lähtuvalt meie varasemast kogemusest, oleme tuvastanud, et ei ole mõistlik programmi ühe osaleja jaoks kujundada pikemaks kui 1-1,5 aastat (koos mentori toega), kuna meie eesmärk on võimalikult kiiresti saada osaleja suurema sissetulekuga tööle, misjärel ta saab juba ise edasi õppida omal käel ja omade vahenditega. Samas, kui osaleja jõuab, võib ta valida ka mõne muu spetsialiseerumise lisaks. Sellegipoolest on meie kogemus näidanud, et paljude kursuste tegemise asemel on olulisem võimaldada osalejatel läbida paar põhjalikku kursust ja anda osalejatele juurde vajalik tugi (kontaktvõrgustiku loomine, kohtumised IKT-s töötavate professionaalidega ja värbajatega, karjääri planeerimise oskused, IKT töövõimaluste maastiku tutvustamine, tugeva CV loomine, mentorlus jms), et osaleja astuks peale kursust otsustava sammu praktika, töö või edasiõppimise suunal. Ebaselgust antud küsimuses võib põhjendad asjaoluga, et taotlusvormil ei olnud võimalik esitada projekti ajakava ega ka pikemalt lahti kirjutada programmi metoodikat (seda ei olnud nõutud ka määruses), ning seega, leiame, et on põhjendamatu antud info puudumist ja sellest tekkinud ebaselguse tõttu punkte vähendada. 2.2. Riskianalüüs, maksimumpunktid 2, punkte antud 1. Selgitus hindamiskriteeriumile: (välised ja sisemised riskid) Hindajad on kriitikana välja toonud järgmised asjaolud: “Sihtgrupp ei oma piisavat (erialast või üldist) keeletaset läbimaks koolitusi (sihtgrupi valikuetapis teostatud tegevused ei ole piisavad tuvastamaks vajalikku keelepädevuse taset) (vt täpsemalt ka punktis 2.1. toodud vastavasisulist selgitust).” “Osalejatel on täiendavaid takistusi projektitegevustes osalemisel või tööturule siirdumisel ja seal püsimisel, mida projekti sekkumisloogika ei käsitle (vt täpsemalt ka punktis 2.1. toodud vastavasisulist selgitust).” Meiepoolsed argumendid: 1. Hindamiskriteeriumites ei ole välja toodud, et oleks olnud vajalik esitada sihtrühmaga seotud riskid. On öeldud, et vaja on kirjeldada projekti tegevusega seotud sisemisi ja väliseid riske, mida oleme teinud, ja mida on ka hindajad välja toonud: “Taotleja on riskianalüüsis toonud välja erinevad välised ning sisemised riskid ning kirjeldanud nimetatud riskide maandamisvõimalusi.” Seega leiame, et riskianalüüsi punktide vähendamine oli põhjendamatu. 2. Lisaks võib projekti taotluselt lugeda, et hindamiskomisjoni poolt välja toodud riskidega oleme juba arvestanud. Näiteks on plaanitud, et antud programmis on programmijuht tihedas üks-ühele kontaktis iga osalejaga, et olla teadlik võimalikest probleemidest, mida osaleja kogeb, ning vastavalt võimalusele toetada osalejat programmi siseste resurssidega (nt. mentorlus, vm), või suunata osaleja välise teenusepakkuja juurde (terviseteenuse pakkujad, töötukassa, jne). 3. Inglise keele riskiga seotud maandamistegevus on inglise keelne taoltusvorm, mille esitamine on eelduseks kursusele osalejaks valmises ning mida oleme samuti kirjeldanud taotluses. 2.3. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja Koostööpartnerid, maksimumpunktid 3, punkte antud 0. Pikem selgitus puudub. On vaid välja toodud, kust antud infot taotlusvormil leida: (e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja taotlusvormi lisa 3 „Partneri kinnituskiri“) Hindajad on kriitikana välja toonud järgmised asjaolud: “Projekti tegevuste elluviimiseks ei ole kaasatud partnereid. Taotleja viitab küll taotluse tekstis erinevatele tööandjatele ja senise tegevuse käigus kujunenud koostöövõrgustikule, kuid täpsemaid koostöökokkuleppeid konkreetsete osapooltega projekti tegevusteelluviimiseks taotlus ei kirjelda.” 1. Määruses on nõutud vaid partneri kinnituskiri. Koostööpartnerite osas kinnituskirju või muid koostöökokkulepet tõendavaid materjale ei ole nõutud ning ei olnud ka vastavat vormi, mida oleksime saanud täita. Seega on alusetu antud argumendi alusel punkte vähendada. Heal meelel oleksime antud info esitanud, kui see oleks olnud võimalik. 2. Lisaks leiame, et on ebaselge, mida antud punktis hinnatakse. Puudub selgitus, kas hinnati partnerite ja koostööpartnerite sobivust projekti eesmärkidest lähtuvalt, või nende olemasolu. Igaljuhul on antud taotluses mõlemad punktid täidetud, kuna koostööpartneriteks on IKT sektori tööandjad, mis on otseselt kooskõlas projekti tegevuste ja eesmärkidega. Kokkuvõte: Kuna eksperthinnangus on mitmeid küsitavusi ja ebakõlasid määrusega ning taotlusele esitatud nõuetega, siis soovime, et eksperthinnang ja sellega seotud otsus taotluse rahastamist mitte toetada tühistataks, ning kutsutaks kokku uus ekspertkomisjon taotluse uuesti hindamiseks. Taotleja poolne lisapalve on, et uus komisjon kindlasti tutvuks kõikide antud vooru puudutavate määruste ja infomaterjalidega (sh infopäeva salvestus), et olla samas infoväljas, nagu olime meie projekti taotlust koostades. Allkirjastatud digitaalselt Ave Laas Juhatuse liige, MTÜ Targa Töö Ühing Saatja: Virge Pihel </o=RMV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=bac0b5964d3343879e4cd92945ac9e7e-Virge Pihel> Saaja: '[email protected]', Felika Tuul Teema: Vaie otsusele nr 11.4-30/24/325 Lp vaide esitaja Esitasite 09.05.2024 vaide RTK 30.04.2024 taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 11.4-30/24/325 peale ja täpsustasite vaiet 25.05.2024. Anname teada, et vaide esitajalt lisaselgituste küsimise tõttu ning vaide ja sellega seonduvate asjaolude täiendava uurimise vajaduse tõttu pikendab Riigi Tugiteenuste Keskus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõike 2 ja haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 alusel vaide lahendamise tähtaega kuni 30 päeva. Lugupidamisega Virge Pihel Jurist Toetuste arendamise osakond +372 526 9296 www.rtk.ee <http://www.rtk.ee/> [email protected] <mailto:[email protected]> <https://www.rtk.ee/sites/default/files/RTK-mailijalus-173x71.jpg> Saatja: Virge Pihel </o=RMV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=bac0b5964d3343879e4cd92945ac9e7e-Virge Pihel> Saaja: '[email protected]', Felika Tuul Teema: Puuduste kõrvaldamine Tere. Targa Töö Ühing MTÜ esitas 09.05.2024 vaide Riigi Tugiteenuste Keskuse 30.04.2024 taotluse mitterahuldamise otsusele nr 11.4-30/24/325. Riigi Tugiteenuste Keskus kontrollis vaide vastavust haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 76 sätestatud nõuetele ning tuvastas vaides puudused. HMS § 76 lg 2 punkti 4 kohaselt märgitakse vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Vaides on esitatud selgitused ja põhjendused, miks vaide esitaja leiab, et hindamiskomisjoni antud hinded ei ole kohased; puuduvad aga selgitused, argumendid ja tõendid, milles seisneb vaide esitaja õiguste rikkumine taotluse mitterahuldamise otsuses nr 11.4-30/24/325. Puuduse kõrvaldamiseks palun vaides selgelt välja tuua, miks leiate, et taotluse mitterahuldamise otsusega on Targa Töö Ühing MTÜ õigusi rikutud. HMS § 76 lg 2 punkti 6 kohaselt peab vaie sisaldama vaide esitaja kinnitust selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Hetkel vaie vastavasisulist kinnitust ei sisalda. Puuduse kõrvaldamiseks palun täiendada vaiet HMS § 76 lg 2 punktis 6 nimetatud kinnitusega. HMS § 78 kohaselt, kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega palun ülalnimetatud puudused vaides kõrvaldada hiljemalt 25.05.2024. Kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud, tagastatakse vaie HMS § 79 lg 1 punkti 2 alusel vaide esitajale. Lugupidamisega Virge Pihel Jurist Toetuste arendamise osakond +372 526 9296 www.rtk.ee <http://www.rtk.ee/> [email protected] <mailto:[email protected]> <https://www.rtk.ee/sites/default/files/RTK-mailijalus-173x71.jpg>