Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse ...

Riigikantselei Meie 20.05.2024 nr 1.1-10.1/2343-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Austatud härra Peterkop Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. 2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri. 3. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu lisa 1. 4. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu lisa 2. 5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu lisa 3. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Kliimaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Justiitsministeerium Välisministeerium Anu Kikas 5885 1320 [email protected] 2  Vabariigi Valitsuse määrus „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ Lisa 1 TÖÖAJATABELI VORM Tööajatabel ................................................ (kuu ja aasta) Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi Projekti nimi Projekti kood Projektiga seonduv töö Muu töö Kuupäev Töö kirjeldus (tundi) (tundi) KOKKU Töötunnid kokku Projektis osaleja Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi: Projekti rakendamise eest vastutav isik Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:  Vabariigi Valitsuse määrus „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise andmekoosseis Andmekoosseisus esitatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise kontrollküsimused, mille tulemusena saab järeldada, kas projekt on kooskõlas nimetatud põhimõttega. Toetuse saamiseks peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Seega peavad vastused esitatud küsimustele olema „ei“, mis näitab, et keskkonnaeesmärke ei kahjustata oluliselt. Projekti nimi Projekti lühikirjeldus Hindamise ulatuse lühikirjeldus  Küsimus1 Ei Jah Võimalikult konkreetne ja faktipõhine sisuline põhjendus 1. Kliimamuutuste leevendamine Kas projekt toob eeldatavalt kaasa olulise kasvuhoonegaaside heite? 2. Kliimamuutustega kohanemine Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale, inimestele, loodusele või varadele? 3. Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b) mereala head keskkonnaseisundit? 4. Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? 5. Saastuse vältimine ja tõrje Kas projekt eeldatavalt suurendab oluliselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? 6. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas Euroopa liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindaja nimi: Kuupäev: Allkiri: 1 Kasutatud mõisteid on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, artiklis 2. Näiteks on selgitatud, mis on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, kasvuhoonegaas, ringmajandus, saaste ja saastus, hea seisund jms.  Vabariigi Valitsuse määrus „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ Lisa 3 Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis Kliimakindluse tagamise hindamine kehtib toetatavale taristule, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid. Lähtuvalt toetuse andmise tingimustest kohaldatakse A- või B-osa. A-osa 1. Kliimakindluse tagamise protsess 1.1. Projekti nimi, kirjeldus ja finantsteave (näiteks projekti kogumaksumus ja toetuse summa). 1.2. Kliimakindluse tagamise protsessi kirjeldus alates toetatava taristu (edaspidi projekt) kavandamisest kuni lõpuleviimiseni, sealhulgas teave, kuidas kliimakindluse tagamisega on arvestatud projekti arendusetapis ja keskkonnaalase hindamise protsessis (näiteks kui keskkonnamõju hindamine, edaspidi KMH, on viidud läbi koos kliimakindluse tagamisega). 1.3. Andmed toetuse saaja ja hindaja kohta. 2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus) 2.1. Kirjeldada projekti kasvuhoonegaaside1 (edaspidi KHG) heidet, kui eeldatavalt jääb KHG heide alla 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas. 2.2. Kui eeldatavalt on projekti KHG absoluutne või suhteline heide üle 20 000 CO2- ekvivalenttonni aastas, siis täiendavalt: 2.2.1. hinnata kasvuhoonegaaside heidet tonnides taandatuna CO2-ekvivalendile (CO2- jalajälje hindamine); 2.2.2. kirjeldada majanduslikku analüüsi, CO2-heite varikulu kasutamist, valikute analüüsi ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvesse võtmist; 2.2.3. kirjeldada projekti kooskõla asjakohaste Euroopa Liidu ja riikliku energia- ja kliimakavaga ning Euroopa Liidus 2030. aastaks seatud heite vähendamise eesmärgiga ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kirjeldada, kuidas aitab projekt kaasa nende kavade ja eesmärkide saavutamisele; 2.2.4. projekti korral, mille kavandatud kestvus ületab 2050. aastat, kirjeldada käitamise, hoolduse ja käitusest kõrvaldamise kooskõla kliimaneutraalsuse tingimustega; 2.2.5. muu asjakohane teave (näiteks CO2-jalajälje hindamise metoodika kirjeldus, CO2- jalajälje määramise lähtestsenaarium ja viited allikatele). 1 Kasvuhoonegaasid on lähtuvalt Kyoto protokollist süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). KHG heite kvantifitseerimisel teisendatakse kõik heitkogused süsinikdioksiidi tonnideks ehk CO2-ekvivalendiks, lähtudes globaalse soojendamise potentsiaalist.  2.3. Järeldus projekti kliimakindluse tagamise kohta kliimaneutraalsuse seisukohast. 3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele) 3.1. Kirjeldada projekti kliimatundlikkust ja projekti ohule avatust praeguse ja tulevase kliima suhtes ning leida nende alusel projekti haavatavus kliima suhtes. Projekti kliimatundlikkust, ohule avatust ja haavatavust kliima suhtes hinnatakse skaalal „väike“, „keskmine“ või „suur“2. 3.2. Projekti keskmise ja suure haavatavuse korral kirjeldada lisaks: 3.2.1. kliimariskide hindamist, mis sisaldab kliimaohtude3 tõenäosuse ja mõju hindamist; 3.2.2. kindlakstehtud kliimariskide leevendamist kohanemismeetmetega, sealhulgas nende meetmete kindlaksmääramist, hindamist, kavandamist, rakendamist ja jääkriski; 3.2.3. regulaarse seire ja järelkontrolli vajaduse hindamist, näiteks tulevaste kliimamuutustega seotud kriitilise tähtsusega eelduste osas, ja selle hindamise tulemust; 3.2.4. projekti kooskõla kliimamuutustega kohanemist käsitlevate Euroopa Liidu ning riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiate ja kavadega ning riiklike või piirkondlike katastroofiohu juhtimise kavadega nende olemasolul. 3.3. Muu asjakohane teave (näiteks kasutatud kliimaprojektsioonid, metoodika ja viited allikatele). 3.4. Kokkuvõte kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisest, milles tehakse järeldus kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohast ning esitatakse teave oluliste kliimariskide ja kohanemismeetmete kohta. 4. Muu teave 4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja kohanemismeetmed. 4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks. 4.3. Muu asjakohane teave. 2 Kliimakindluse tehnilistes suunistes on kirjeldatud kliimaohtude mõju kategooriaid järgmiselt: „suur“- kliimaoht võib oluliselt mõjutada varasid ja protsesse, sisendeid, väljundeid ja transpordiühendusi; „keskmine“- kliimaohul võib olla mõningane mõju varadele ja protsessidele, sisenditele, väljunditele ja transpordiühendustele; „väike“- kliimaohul puudub (või on ebaoluline) mõju. 3 Kliimaoht on loodusliku või inimtegevusest tingitud füüsilise sündmuse või suundumuse võimalik esinemine, mis võib põhjustada inimohvreid, vigastusi või muid tervisemõjusid, samuti vara, taristu, elatusvahendite, teenuste, ökosüsteemide ja keskkonnaressursside hävimist ja kahjustumist. B-osa 1. Projekti kirjeldus, andmed toetuse saaja ja hindaja kohta. 2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus), mille puhul lähtuda A-osa punktist 2. 3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele) 3.1. Kirjeldada ja hinnata, kuidas mõjutavad projekti erinevad kliimaohud ja -riskid. Projekti kliimariske hinnata skaalal „väike“, „keskmine“ ja „suur“. 3.2. Kui kliimariski hinnang on „keskmine“ või „suur“, kirjeldada milliseid kohanemismeetmeid on kavandatud ja kavandatakse rakendada kindlakstehtud kliimariskide leevendamiseks. 4. Muu teave 4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja kohanemismeetmed. 4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks. 4.3. Muu asjakohane teave.  08.05.24 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu täpsustab struktuuritoetuse andmisel praktikas üleskerkinud küsimusi. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse juristid Anu Jaanson (e-post: [email protected], tel 663 2031), Kathy Tätte ([email protected], tel 663 2029) Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Anu Kikas (e-post: [email protected], tel 5885 1320) ja Merlin Sepp (e-post: [email protected], tel 5854 4274); keskkonnateemalised muudatused valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskuse keskkonnaekspert Kristel Lopsik, Kliimaministeeriumi peaspetsialistid Triin Karin ([email protected], tel 605 3667) ja Marite Kungla ([email protected], tel 605 2407). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on lahendada praktikas väljatulnud kitsaskohad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) rakendamisel. Muudatused puudutavad eelkõige taotluste menetlemise peatükki. 2021-2027 struktuurifondide rakendamisperioodil on fookuses keskkonnaga seotud teemad ning uudsena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavus ja taristuinvesteeringute kliimakindluse tagamine. Nende rakendamise hõlbustamiseks on ühendmäärust täiendatud. Teise suurema muudatusteploki hõlmavad endas ostumenetluse täiendused. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ täiendatakse õigusselguse tagamise eesmärgil. Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti menetlemisega. Eelnõu jõustub üldises korras. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Punktiga 1 täpsustatakse seda ajahetke, millal kontrollitakse taotleja ja partneri nõuetele vastavust. Selleks on taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimise aeg. Punktiga 2 viiakse ühendmääruse nõue kooskõlla samasisulise maksukorralduse seaduse nõudega. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Reaalselt ei ole toetuse andjal teada maksuvõla intressid taotleja ja taotluse vastavuskontrolli tegemise hetkel, need selguvad siis, kui võlglane soovib maksuvõla tasuda ja siis on tal võimalik sama päeva seisuga arvutada intresside summa Maksu- ja Tolliameti veebilehel. Seega juhul, kui struktuuritoetuse infosüsteem teeb taotleja nõuetele vastavuse kontrollis päringu Maksu- ja Tolliametile ja taotlejal või partneril on maksuvõlg, siis see kuvatakse ilma intressita (nn avalikus vaates). Intressi arvutamise ja tasumise kohustus on maksuvõlglasel endal ja intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. (MKS § 115 lõige 1). Erandina kui maksuhaldur on maksuvõla ja intressi kindlaks määranud haldusaktiga, siis see intress on avalikus vaates sisse arvestatud. Punktiga 3 selguse huvides täpsustatakse töövõtja ja alltöövõtja andmete esitamist, kui riigihanke menetlus on toetuse taotlemisel juba alanud. Nimelt kohaldub ühendmääruse § 11 lõikes 2 toodud nõue esitada viidatud sättes nimetatud andmed, kui alltöövõtulepingu maksumus ületab 50 000 eurot, üksnes rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korral. Kõik maksumused on ilma käibemaksuta. Punktiga 4 täiendatakse infosüsteemi tehnilise vea tõttu esitamata jäänud taotluste esitamise tähtaega. Kehtivas ühendmääruses on ette nähtud, et sel juhul loetakse taotluse esitamise päevaks tehnilise vea likvideerimisest järgmine tööpäev. Kuna praktikas on esinenud juhtum, mil taotlusi esitati väga palju ja infosüsteem ei pidanud koormusele vastu, siis edaspidiseks on võimalus jäetud ka TAT-is näha ette teistsugune kord taotluste vastuvõtmiseks. See saab olla erandlikel juhtudel, kui on ette teada, et toetuse vastu on suur huvi. Selliste juhtumite vältimiseks on infosüsteemi uuendatud ja piiratud ühel ja samal ajal infosüsteemi kasutajate arvu. Punktidega 5 ja 6 esmalt ühtlustatakse eelnõus väljendi kasutust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus või ÜSM). Kuna ühissätete määrus näeb ette seirekomisjoni poolt valikukriteeriumide ja -metoodika heakskiitmise, tuleks kasutada määruses sama sõnastust. 2 Seirekomisjon on heaks kiitnud projektide üldised valikukriteeriumid ja -metoodika, millest tuleb igal juhul lähtuda toetuse andmise tingimuste (edaspidi ka TAT) koostamisel. Kui meetme spetsiifikast tulenevalt soovitakse üldisi valikukriteeriume ja -metoodikat täiendada, näiteks lisatakse olemasolevatele veel üks kriteerium, siis sel juhul peab täienduse esitama seirekomisjonile heakskiitmiseks. Nn. erimenetlus tuleb seega algatada juhul, kui toetuse andmise tingimustes kaldutakse läbivatest valikukriteeriumidest kõrvale. ÜSM artikkel 40 lõike 2 punkti a kohaselt on seirekomisjoni ülesanne kiita heaks tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused. Läbivad valikukriteeriumid on kehtestatud ja kui neist on soov kalduda kõrvale, näiteks lisades mõne täiendava kriteeriumi, siis tuleb sellele saada seirekomisjoni heakskiit. Kitsendada läbivaid kriteeriume ei ole võimalik, sest Eestis on kehtestatud minimaalne võimalik, kui neid ei täideta, siis tekib juba vastuolu ÜSM nõuetega. Seirekomisjon kiidab täienduse heaks või jätab selle heaks kiitmata enda töökorra kohaselt. Kuna ühendmäärus kohaldub erisustega ka siseturvalisuspoliitika fondidele, on vajalik selle muudatuse kontekstis eristada ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjoni siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjonist, kuna üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika täiendused on vajalik esitada heakskiitmiseks üksnes ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjonile. Seirekomisjonide eristamiseks on viidatud nendele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) sätetele, milles on üks ja teine seirekomisjon nimetatud - ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjon on nimetatud ÜSS2021_2027 §-s 16, siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjon §-s 53. Punktides 7 ja 34 võetakse praktikas juurdunud mõiste „hindamismetoodika“ eelnõus kasutusele senise „täpsustava valikumetoodika“ asemele. Sisus § 7 lõike 2 regulatsioon ei muutu. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika peavad olema kooskõlas seirekomisjonis heakskiidetud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga. Projektide valikukriteeriumid ja - metoodika võivad olla mõlemad toetuse andmise tingimustes, kuid hindamismetoodika võib kehtestada ka eraldiseisvana. Kui hindamismetoodika koostatakse eraldi, siis peab see järgima TAT-is toodud valikukriteeriume. Hindamismetoodikaga ei saa kehtestada uusi kriteeriume, sellega saab üksnes TAT-is toodud valikukriteeriume täpsustada. Näiteks võib TAT-is toodud kriteeriumi jagada alamkriteeriumideks. Punktiga 8 täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses seatavaid kõrvaltingimusi. Perioodil 2021-2027 on uudse tingimusena kohustuslik taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, tagada kliimakindlus. Uudsena tuleb ka tagada toetatavate tegevuste ja projektide kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega (edaspidi ka DNSH, inglise keeles do no significant harm), mis tähendab, et tegevused ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kui nende põhimõtetega arvestamine on projektis asjakohane, siis on vajalik ka tagada, et projekti elluviimisel järgitakse kliimakindluse hindamise käigus välja töötatud kohanemislahendusi ja muid leevendusmeetmeid. Samuti võib olla vajalik seada kõrvaltingimused „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse kindlustamiseks ka projekti ellu viies. Punktiga 9 lisatakse toetuse saaja kohustus järgida projekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagama taristu, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, kliimakindlus. DNSH on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9. 3 Taristu kliimakindluse tagamise nõue kehtib nendele taristutele, mille eeldatav eluiga on 5 aastat ja kauem. Nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j. Kliimakindluse tagamine viitab meetmetele, mille eesmärk on vähendada ühiskonna, majanduse ja ökosüsteemide haavatavust kliimamuutuste suhtes ning suurendada nende võimet kliimamuutusega kohaneda. Kliimamuutus on näiteks temperatuuri tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine. Kliimakindlus hõlmab nii ennetavaid meetmeid, mis on suunatud kliimamuutuste mõju vähendamisele, kui ka kohanemismeetmeid, mis aitavad ühiskonnal ja ökosüsteemidel paremini kohaneda juba toimuvate muutustega. Kui toetuse taotlemisel on läbi viidud kliimakindluse hindamine ja esitatud ülevaade rakendatavatest lahendustest kliimamõju vähendamiseks, siis on vajalik, et neid lahendusi järgitakse ja viiakse projektides ellu. Vaid siis on tagatud tegelik taristu kliimakindlus. Punktid 10 ja 27. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (edaspidi PIK) arvestamise nõuded tulenevad ühissätete määruse artiklitest 7 ja 9. Oluline on rõhutada, et see on toetuste andmisel horisontaalne eeltingimus, mis tähendab, et enne meetmete rakendamist ja toetuse andmist tuleb veenduda, et toetatavate tegevuste elluviimisel ei teki ohtu riivata põhiõiguste hartast ja PIK-ist tulenevaid õigusi ja vabadusi. Kui liikmesriik on eeltingimised täitnud, alles siis on võimalik makseasutusel esitada kulusid sertifitseerimiseks Euroopa Komisjonile. Toetatavate tegevuste kooskõla peab olema tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja PIK-iga kogu toetuse eluea vältel. TAT kehtestamisel tuleb seega hinnata tegevuste kooskõla asjakohaste õiguste ja vabadustega ning hinnata, kas tegevused on kooskõlas. Analüüsi hõlbustamiseks täidetakse TAT seletuskirja lisana kontroll- leht. Kui TAT kehtestamisel tuvastatakse riive või riive oht, siis kirjeldatakse TAT seletuskirjas asjakohased tegevused riive vähendamiseks. Tagamaks Euroopa Komisjoni nõuete, sh eeltingimuste, täitmine, on vajalik kohustus sätestada ka toetuse saajale. Toetuse saaja kinnitab, et ta järgib projekti elluviimisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja PIK-i. Kinnituse andmisel saab taotleja koheselt tutvuda asjakohase teabega. Punktiga 11 muudetakse ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 15 ja tuuakse selgesõnaliselt välja, et nõue esitada andmed riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, kohta kehtib lisaks lihtsustatud kuludele ka kuludega sidumata rahastamise korral1. Samuti lisatakse täpsustus, et andmed tuleb esitada üksnes otseste kulude kohta, kuna kaudsete kulude üle ei pea toetuse saaja arvestust pidama. Punktiga 12 korrastatakse viide, kuna eelnõuga täiendatakse loetelu toetuse saaja kohustustest, mis kohalduvad ka partnerile, nende seas kohustused tagada taristuinvesteeringu kliimakindlus, järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagada projekti tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artikkel 95 sätestab kuludega sidumata rahastamise põhimõtted. Tegemist on tulemuspõhise rahastamisega. Euroopa Komisjon ja liikmesriik (Eesti) lepivad kokku tulemuste saavutamises ja/või tingimuste täitmises, tegevuse maksumuses ja väljamaksete tähtaegades. Väljamakseid tehakse vastavalt kokkulepitule. Euroopa Komisjon ärgitab liikmesriike neid kasutama, seni ei ole Eestis kuludest sõltumatut rahastamist veel rakendatud, küll aga on tehtud selle rakendamiseks ettevalmistusi. 4 Punktiga 13 viiakse paragrahvi 11 lõike 4 punktis 4 ettenähtud huvide konflikti vältimise põhimõte paragrahvi 11 lõikesse 7, mis reguleerib nõudeid ostumenetlustele, mida ei viida läbi riigihangete registris. Riigihangete registris läbiviidavas ostumenetluses osalemine on kõigile isikutele võrdselt avatud ning koostoimes paragrahvis 11 lõikes 4 toodud põhimõtetega on huvide konflikti tekkimine toetuse saaja ja pakkuja vahel välistatud. Seetõttu puudub praktiline vajadus kehtestada toetuse saajatele huvide konflikti vältimise nõuet riigihangete registris läbiviidavatele ostumenetlustele. Punktiga 14 tõstetakse riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on 100 000 eurot või sellest suurem. Tuuakse sisse erand juhuks, kui rakendusasutus peab vajalikuks toetuse andmise tingimustes kehtestada võimaluse ostumenetluse läbiviimiseks riigihangete registri väliselt teistel tingimustel. Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 11 lõike 7 punktis 3 toodud hinnapäringu esitamise nõudele kohustus vältida huvide konflikti. Tulenevalt ostumenetluste kontrollides ja auditites tuvastatud huvide konflikti juhtumitest, täpsustatakse ostumenetluse poolte seotuse aluseid, mida peab toetuse saaja hinnapäringu esitamisel vältima ning mille esinemisel huvide konflikti eeldatakse. Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Eelnõu kohaselt lisatakse ka olukorrad, mille kohaselt ei tohi ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige või pakkumuse tegemisega seotud töötaja ja toetuse saaja või tema nimel tegutseva isiku töötaja, kes ostumenetlust läbi viib, juhtimis- või kontrollorgani liige olla sama isik, abikaasad, elukaaslased, otse- või külgjoones sugulased, tööalases või muus sõltuvuses. Näiteks ei ole huvide konflikti välditud olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige sõlmib ostumenetluse tulemusel lepingu talle kuuluva äriühinguga või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu ja sõlmib lepingu oma abikaasale kuuluva ettevõttega. Niisamuti ei ole huvide konflikti välditud olukorras, kus lepingu sõlmib küll toetuse saaja juhatuse liige, kuid ostumenetluse on läbi viinud (s.t esitanud hinnapäringud, hinnanud esitatud pakkumusi ja valinud välja eduka pakkumuse jms) toetuse saaja töötaja, kes on ühtlasi eduka pakkumuse teinud ettevõtte juhatuse liikme abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitleda ka olukordi, kus ostumenetlust läbi viiv isik on mõjutatud tööalasest või muust sõltuvusest ostumenetluses osaleva ettevõtjaga (näiteks võlgnevus selle ettevõtte ees või soov ettevõttelt vastusooritust saada). Eelnõu koostajad leiavad, et 2014-2020 perioodi õigusaktides ei ole mittehankijate huvide konflikti olukordi otstarbekas tagasiulatuvalt reguleerida, kuna rakenduskava periood lõppes 31.12.2023. Punktidega 16 ja 17 luuakse õigusselguse huvides üks säte lõikes 3 toodud ostumenetluse tulemusena sõlmitava lepingu vastavuse kohta selle alusdokumentide ja väljavalitud pakkumusega. Kehtivas regulatsioonis nähti ette eelkirjeldatud nõue ostumenetlustele, mida ei viida läbi riigihangete registris, eelnõuga laiendatakse nõuet ka riigihangete registris läbiviidavatele ostumenetlustele. Muudatuse juures selgitame, et ostumenetluse tulemusel sõlmitavate lepingute all on mõeldud ka riigihangete seaduse § 4 punktis 15 kirjeldatud raamlepingu tunnustele vastavaid lepinguid, mille alusel tehtavaid oste (tellimusi) ei käsitleta eraldi ostudena, millele kohalduksid ostumenetluse reeglid. Lisaks luuakse paragrahvi 11 lõikega 8 võimalused ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingute muutmiseks. Kuigi üldjuhul on lepingu muutmine vastuolus ostumenetluse läbipaistvuse ja 5 isikute võrdse ja ühetaolise kohtlemise põhimõtetega, võib see teatud juhtudel olla põhjendatud. Eelkõige võib lepingu muutmist pidada põhjendatuks siis, kui muudatuse ulatus ei ole suur. Nii nähakse eelnõuga ette lepingu muutmine olukorras, kus ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti. Lubatud on lepingu muutmine ka olukorras, kus toetuse saaja on eelnevalt ostumenetluse alusdokumentides lepingu muutmise võimaluse ette näinud, sealjuures peavad ostumenetluse alusdokumendid sisaldama üksikasjalikke reegleid lepingu muutmiseks, mis annab kõikidele pakkujatele võrdse ja kindla raamistiku, millega nad saavad ning peavad arvestama oma pakkumuste esitamisel. Hankelepingu muutmine on põhjendatud ka siis, kui toetuse saaja on sattunud olukorda, kus on vaja osta täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mida ostumenetluse alusdokumendid ette ei näinud, kuid ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning see ei oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik. Lepingu täitmist võivad mõjutada ka sellised välised asjaolud, mida toetuse saaja ei saanud mõistlikult ostumenetluse läbiviimise või lepingu sõlmimise ajal ette näha. Seetõttu on ka toetuse saajale ettenägematutest ja vääramatust jõust tingitud asjaoludest tulenevalt lepingu muutmine lubatud. Muuhulgas saab põhjendatuks pidada lepingu muutmist ka olukorras, kus muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud (näiteks toetuse saajal puudub vaba pind tellitud kauba vastuvõtmiseks, ehitustöid pole võimalik teostada ruumide hõivatuse tõttu jms), eeldusel, et ettevõtja ei saa muudatusest mingit eelist (näiteks tarnida kaupa või teostada ehitustöid ettenähtust pikema aja jooksul jms). Võrreldes kehtiva regulatsiooniga luuakse paragrahvi 11 lõikes 10 ostumenetluse läbiviimise kohustuse kõrvale nn otseostu alused ehk võimalused, mil ei ole vaja ostumenetluse reegleid järgida. Eesmärk on ühtlustada ostumenetluse nõudeid riigihankekohuslasele kohalduvate RHS-i kohaldumist välistavate eranditega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alustega, sest ka mittehankijatel võib tekkida vajadus sooritada oste, mille osas konkurents puudub või on konkurentsiolukorrast lähtumine ebamõistlik. Muudatuse vajadus on ilmnenud praktikas. Kehtiv ühendmääruse regulatsioon on karmim, välistades igasugused erandid ostumenetluse reeglite järgimisel. Punktiga 18 parandatakse viiteviga sama määruse § 34 lõike 1 punktile 4. Punktiga 19 muudetakse kulu abikõlblikuks lugemise sättes kulu tekkimise ja maksmise sätteid. Kahetsusväärselt on määruse algne mõte läinud algse määruse toimetamisel kaduma. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab omakorda olema rakenduskava abikõlblikkuse perioodi sees. Kulu võib olla makstud ka pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, aga mitte pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (31.12.2029). Seega kehtib jätkuvalt põhimõte, et toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib sätestada projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates hilisema aja, mil kulu peab olema tasutud. Punkti 20 muudatus on tehniline. Kuna määrusele lisatakse veel kaks lisa, on vajalik need kõik nummerdada. Punktiga 21 ühtlustatakse ettemakse võimaldamisel selle kasutamisaja kehtestamist üksnes toetuse andmise tingimuste õigusaktis. Kui õigusaktis on seatud ühtne aeg kõikidele projektidele, ei ole enam vajadust seda kehtestada projekti kaupa taotluse rahuldamise otsuses. Viimane ei saaks ka olla erinev õigusaktis sätestatud ettemakse kasutamisajast tulenevalt toetuse saajate võrdse kohtlemise põhimõttest. 6 Punktiga 22 täpsustatakse ühendmääruse § 36 sisu ja pealkirja. Nimelt ei ole täpne ja korrektne viidatud sätete kontekstis nimetada rikkumisi hankemenetluse rikkumisteks, kuna need puudutavad ka muid riigihangete rikkumisi. Seetõttu on asendatud senine sõnastus riigihankega seotud rikkumisega, mis on üldisem mõiste varasemast sõnastusest. Sisus viidatakse ka uuele sättele perioodi 2014-2020 ühendmääruses, nimelt §-le 229. Punktiga 23 täpsustatakse õigusselguse huvides toetuse tagasinõudmise regulatsiooni. Finantskorrektsiooni otsusega toimub nii projekti eelarve vähendamine kui ka toetuse tagasinõudmine või tasaarveldamine. Esimeses lauses on toodud üldreegel, mille kohaselt vähendatakse projekti eelarvet toetuse rahuldamise otsuses ettenähtud toetuse ja omafinantseeringu määra alusel. Kui toetuse ja omafinantseeringu määr on projekti kestel muutunud, näiteks on seda taotluse rahuldamise otsusega muudetud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Muudel juhtudel lähtutakse toetuse vähendamisel üldreeglist ehk taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrast. Lõikest jäetakse välja viimane lause, mille kohaselt kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. Antud põhimõte on juba määruses sätestatud ja seetõttu on tegemist kordusega. Finantskorrektsiooni otsuse elemendid on sätestatud määruse § 37 lõikes 1 (p-de 5 ja 6 kohaselt tuleb otsuses märkida vähendatud toetuse ja omafinantseeringu summad ning maksmisele mittekuuluv summa, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa). Toetuse tasaarveldamine on sätestatud määruse § 33 lõike 1 punktis 6 makse peatamise aluste juures ja § 30 lõikes 5 ettemaksete juures. Punktiga 24 korrastatakse viiteviga meetmete nimekirja kohustuslikele elementidele. Eelnõu viiakse kooskõlla kujunenud praktikaga. Punktiga 25 jäetakse välja TAT määruse nõue selgitada näitajate mõõtühikuid ja näitajate sihttaseme saavutamise tõendamise asjaolusid. Need asjaolud saab selgitada TAT seletuskirjas. Taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses näitab taotleja jätkuvalt projektiga seonduvad näitajad ja nende sihttasemed. Projekti aruannetes esitab toetuse saaja teabe näitajate saavutamise kohta. Meetmete nimekirjas on nimetatud meetme väljund- ja tulemusnäitajad koos mõõtühikute, alg- ja sihttasemetega. Rahandusministeeriumi koostatud näitajate metoodikas on selgitused näitajate ja nende kogumise metoodika kohta. Punktiga 26 lisatakse TAT kohustuslike elementide hulka kliimakindluse tagamise nõue, mis kehtib taristuinvesteeringutele, mille eeldatav kestvus on 5 aastat ja kauem. See nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j. Punktis 28 täpsustatakse ühendmääruse alusel koostatavate toetuse andmise tingimuste ja hiljem ka toetatavate tegevuste ja projektide puhul järgitavad keskkonnaalased põhimõtted. Kuna perioodil 2021-2027 on need uudsed, on oluline õigusakti tasandil määratleda nõuded TAT-is, nõuded taotlusele ning taotleja ja toetuse saaja kohustused. Andmete esitamise kohustus kehtib kas taotlejale või toetuse saajale või mõlemale Taotlejal ei ole vaja "ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavust hinnata ühendmääruse lisa 2 alusel järgmistel juhtudel: 7 1. kui TATi seletuskirjas on TAT tegevused hinnatud kooskõlas olevaks "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega või 2. kui TAT-is on „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimine lahendatud vastavuskriteeriumite täitmisega. Kui kliimakindluse tagamise nõue on TAT-is lahendatud vastavuskriteeriumite täitmisega, siis lisa 3 alusel ei pea taotleja kliimakindluse tagamise nõudele vastavust hindama. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9. Eelnõus tuuakse eraldi välja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte definitsioon, kuna seda ei ole teistes õigusaktides samamoodi määratletud. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte vastavuse hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 2 kohaselt. Kliimakindluse tagamise mõiste tuleneb ühissätete määruse artikli 2 punktist 42 ning tähendab protsessi, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Projektide valikul tuleb tagada, et toetust saav projekt on kooskõlas kliimaeesmärkidega ning on arvestatud kliimamuutuste mõjuga. Sellisel juhul peab toetuse andmise tingimustes olema määratud toetuse saajale kohustus viia läbi kliimakindluse tagamise hindamine, mis tähendab projekti arendusel kliimakindlusega arvestamist ning vastava hindamise läbi viimist ja dokumenteerimist. Hindamisel tuleb analüüsida projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kooskõla 2030. ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga. Lisaks tuleb analüüsida projekti vastupidavust kliimamuutustele ning leida tuvastatud kliimariskidele lahendused ehk leevendusmeetmed kliimamõjude ennetamiseks või vähendamiseks. Hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 3 kohaselt ning toetuse rahuldamise otsuse tegemisel võetakse arvesse hindamises toodud järeldusi. Punkti 29 muudatus on seotud ühendmääruse § 11 täiendamisega. Kuna ostumenetluse nõudeid täpsustati, tuleb ka § 41 lõike 1 punkti 21 viide §-le 11 korrastada. TAT-i kehtestamisel tuleb arvestada § 11 asjakohaste ostumenetluse nõuetega. Punkti 30 muudatuse juures selgitame, et mitmed liikmesriigid on Euroopa Komisjoni poole pöördunud küsimusega, et kas ja millistel tingimustel on toetuse saajal võimalik projekte valida ja seeläbi lõppsaajatele toetust edasi anda. Euroopa Komisjon on RegioWiki platvormil selgitanud vastuses (näiteks QA00132), et lubatud ei ole olukorrad, kus toetuse saajatele delegeeritakse ühissätete määruses korraldusasutustele määratud ülesandeid. Eestis on korraldusasutuse ülesanded omakorda seaduse alusel antud rakendusasutusele ja rakendusüksusele. Toetuse saaja võib toetust edasi anda Interregi programmi väikeprojektide fondi rakendamisel või vähese tähtsusega abi andmisel (ühissätete määruse artikli 2 punkti 9 alapunkti d kohaselt võib toetuse saajaks olla ka abi andev asutus). Selliste projektide puhul võib korraldusasutuse asemel määrata toetuse saaja kindlaks isikud, kes saavad toetust. Sealjuures on oluline, et selline projektide valik ei ole absoluutne toetuse saaja õigus ja vabadus, vaid korraldusasutus peab olema vähese tähtsusega abi saavate ettevõtjate tuvastamisega seotud tingimused eelnevalt selgelt määratlenud, et mitte hiilida kõrvale korraldusasutuse vastutusest projektide valiku eest. Täiendavalt võib toetuse saaja toetust edasi anda üksnes juhtudel, kus lõppsaajate ring on eelnevalt korraldusasutuse või vahendusasutuse poolt selgelt määratletud ning toetuse saajal puudub lõppsaajate valikul igasugune kaalutlusõigus. 8 Lõppsaajale toetuse edasiandmisel tuleb eeltoodud selgitustest lähtuda. Komisjoni selgituste kontekstis tuleb silmas pidada, et käskkiri ise on ÜSM tähenduses projekt (operation). Lõppsaaja tasandil seega ÜSM tähenduses projekti ei teki. Lihtsustuste kasutamine on kohustuslik ÜSM tähenduses projekti (operation) tasandil. Seega viide lihtsustuste kohaldamisele lõppsaaja tasandil ei ole asjakohane, kuid vabatahtlikult saab lihtsustusi ikka kasutada. Punkti 31 muudatus on seotud punkti 27 muudatusega. Kui TAT määruses jäetakse välja nõue selgitada näitajate mõõtühikuid ja näitajate sihttaseme saavutamise tõendamise asjaolusid (saab selgitada TAT määruse seletuskirjas), siis TAT käskkirja puhul jääb see nõue kehtima. Kuna varasemalt oli TAT käskkirja sättes viidatud § 41 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõudele, siis nüüd sätestatakse see nõue §-s 43 uuesti. TAT käskkirjas sätestatakse meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja, projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja alg- ja sihttasemetega. Punktiga 32 täpsustatakse, kellega on vaja kooskõlastada TAT ja kellega hindamismetoodika, kuna praktikas on ilmnenud selle sätte ebaselgus. Hindamismetoodikad kooskõlastavad korraldusasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus), Kliimaministeerium (keskkond, kliima) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (regionaalareng). Rahandusministeeriumiga hindamismetoodikat ei kooskõlastata. Punktiga 33 lisatakse nõue kirjeldada TAT käskkirja seletuskirjas, mille kohaselt peab seletuskirjas kirjeldama TAT panust rakenduskava eesmärkide täitmisesse. See tähendab, et tuleb luua seos toetatavate tegevuste ja rakenduskava eesmärgi vahel ja seda ammendavalt kirjeldada. Samuti tuleb kirjeldada TAT eelarve kujunemist minimaalselt tegevuste lõikes. Ühtse määra kasutamisel tuleb näidata otsesed ja kaudsed kulud, sest enne TAT käskkirja rakendamist tuleb need infosüsteemi kanda. Samuti on oluline seletuskirjas näidata meetme ja sekkumise kogusumma ja omakorda selle sees eristada fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu, ja omafinantseeringu summad ja nende osakaalud. Kuna ühes meetmes võib olla mitu sekkumist ja ühe sekkumise all mitu meedet, on oluline summade eristamine, et oleks võimalik jälgida kooskõla meetmete nimekirjaga. Käskkirja enda eelarve on näidatud käskkirjas või selle lisas, viimane on käskkirja osa. Seni kehtinud nõude, mille kohaselt tuleb selgitada seletuskirjas tegevuste vastavust seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga, juures rõhutame, et see nõue kehtib toetuse andmise tingimustele sõltumata selle vormist – nii TAT määrusele, TAT käskkirjale, TAT halduslepingule. Kui TAT käskkirjas nähakse ette, et tegevused täpsustuvad näiteks iga-aastase tegevuskava alusel, siis tuleb ka sel juhul rakendusasutusel tagada, et tegevused on vastavuses seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga. Rõhutame, et TAT seletuskirjas tuleb põhjendada elluviija valikut. Eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel tuleb TAT käskkirja seletuskirjas põhjendada, miks ja millisel õiguslikul alusel saab elluviijale määratud tegevusi lugeda avaliku halduse ülesanneteks, mitte majandustegevuse raames osutatavateks tegevusteks või teenusteks. Punktiga 35 lisatakse nõue esitada investeeringute kava ja selle muudatused Rahandusministeeriumile ja korraldusasutusele, et jälgida võimalikke muudatusi eelarves ja seirenäitajates. 9 Punktiga 36 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika fondidele ette nähtud erandit. Ühendmääruse § 48 lõike 1 esimese lause kohaselt kooskõlastab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja -metoodika korraldusasutuse ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Sama paragrahvi lõike 6 kehtiva sõnastuse kohaselt on siseturvalisuspoliitika fondidele ette nähtud erand, mille kohaselt ei tule nende fondide projektide valikukriteeriume ja -metoodikat Rahandusministeeriumiga kooskõlastada. Arvestades, et ÜSS2021_2027 §-ide 46-48 kohaselt täidab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika fondide puhul nii liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse ülesandeid ning vastutab rakenduskavade ja rahastamiskava koostamise eest, ei ole vajalik siseturvalisuspoliitika fondide toetuse andmise tingimuste eelnõude kooskõlastamine Rahandusministeeriumiga. Punktiga 37 täiendatakse eelnõu rakendussättega, mis on vajalik ühendmääruse § 11 alusel korraldatavate ostumenetluste sujuvaks üleminekuks. Kehtestatakse põhimõte, et enne eelnõu jõustumist varasema ühendmääruse redaktsiooni kehtivuse ajal algatatud ostumenetlused viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Ostumenetlus on algatatud, kui hinnapakkumiste võtmisel on hinnapäring välja saadetud või riigihangete registris läbiviidavate ostumenetluste korral on riigihangete registris avaldatud teade. Rakendussäte aitab vältida segadust ja erinevaid tõlgendusi pooleliolevate ostumenetluste korraldamisel. Punktiga 38 lisatakse ühendmäärusele tööajatabeli näidis, mis on ette nähtud ühendmääruse § 16 lõikes 2. Eelnõu väljatöötaja süül on see jäänud ühendmääruse vastuvõtmisel lisamata. Toetuse andjatele ja toetuse saajatele on tabel tehtud kättesaadavaks korraldusasutuse personalikulude arvestamise juhendis. Samuti lisatakse ühendmäärusele „“Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise andmekoosseis“ ja “Kliimakindluse tagamise hindamise aruande andmekoosseis“. Paragrahviga 2 täiendatakse perioodi 2014-2020 ühendmäärust, lisades sellele uue paragrahvi raamlepingute kohta. Eesmärk on selgelt välja tuua, et raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid. Oluline on rõhutada, et see põhimõte on praktikas kehtinud ka varasemalt ja kehtib ka praegu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid, neid kasutatakse ühissätete määruse ja ÜSS2021_2027 tähenduses. 5. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu muudab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud ÜSS2021_2027 rakendamiseks ja täiendab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse alusel. Seadused on kooskõlas vastava perioodi EL määrustega ja viimased on viidatud seaduste eelnõu peatükis „Eelnõu vastavus EL õigusele“. 6. Määruse mõjud Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ja sotsiaalsele olukorrale. 10 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määrus on töövahend toetuse andmiseks, sh taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 8. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid. 11  EELNÕU 08.05.24 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1 alusel ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: "(2) Taotleja ja partner peavad nõuetele vastavuse kontrollimisel vastama järgmistele nõuetele:“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) nende maksu- või maksevõlg riigile, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud;“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) taotluses on ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke korral nimetatud töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2 nimetatud andmed, kui need on taotluse esitamisel teada;“; 4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „likvideerimist“ tekstiosaga „, kui toetuse andmise tingimused ei sätesta teisiti“; 5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „kinnitatud“ sõnaga „heaks kiidetud“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast võib kõrvale kalduda ÜSS2021_2027 §-s 16 nimetatud seirekomisjoni heakskiitmisel.“; 1 7) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusüksus avalikustab projektide valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustava hindamismetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses.“; 8) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) asjakohasel juhul tingimused ja kohanemismeetmed, mille puhul toetatav tegevus ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte) ning tagab taristu kliimakindluse;“; 9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke kohanemismeetmeid, kui projektile selline kohustus kohaldub;“; 10) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) tagama tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;“; 11) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 rakendamise korral hankelepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, välja arvatud kaudsete kulude korral;“; 12) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „8–11“ tekstiosaga „8–111“; 13) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3 nimetatud maksumusest, või on toetuse andmise tingimustes lubatud sellist ostumenetlust korraldada riigihangete registri väliselt.“; 15) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, sealjuures ei tohi ettevõtjad ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku, samuti ei tohi ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige või pakkumuse tegemisega seotud töötaja ja toetuse saaja või tema nimel tegutseva isiku töötaja, kes ostumenetlust läbi viib, või juhtimis- või kontrollorgani liige olla sama isik, abikaasad, elukaaslased, otse- või külgjoones sugulased või tööalases või muus sõltuvuses;“; 16) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 2 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Lõikes 3 nimetatud ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. (9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat lepingut võib muuta, kui: 1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti; 2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid ostumenetluse alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud; 3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on toetuse saajal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik; 4) muudatuse põhjustavad toetuse saajale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud asjaolud; 5) muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja kasuks. (10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui: 1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel; 2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist; 3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks; 4) sõlmitakse tööleping; 5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos; 6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil; 7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja; 8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse tingimusi oluliselt ei muudeta; 9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; 10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava ostumenetluse korda järgida; 11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse või teenuseid osutatakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks; 12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, 3 mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme; 13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks; 14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 16) lepingu ese on õhutransporditeenused; 17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses; 19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning toetuse saajaks on etendusasutus.“; 18) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „3“ arvuga „4“; 19) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini; 3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil;“; 20) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lisa“ arvuga „1“; 21) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või taotluse rahuldamise otsuses“; 22) paragrahv 36 sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad riigihankega seotud rikkumise korral Riigihankega seotud rikkumise korral kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22– 229.“; 23) paragrahvi 37 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.“; 24) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1–6“ tekstiosaga „1–7“; 25) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, nende mõõtühikud ning näitaja sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord“; 4 26) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) toetatava taristu, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise nõue;“; 27) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) toetatavate tegevuste kooskõla tagamise nõue Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;“; 28) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui toetuse andmise tingimustes nähakse ette nõue esitada andmed toetatava tegevuse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse tagamise kohta, esitab taotleja või toetuse saaja hindamise tulemused vastavalt määruse lisale 2 või 3.“; 29) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 21 asendatakse tekstiosa „4–6“ tekstiosaga „4–10“; 30) paragrahvi 43 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid“; 31) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja ja projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ning alg- ja sihttasemetega.“; 32) paragrahvi 48 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide hindamismetoodika kooskõlastatakse korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist.“; 33) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: „Toetuse andmise tingimuste käskkirja seletuskirjas selgitatakse panust rakenduskava eesmärgi täitmisse, tuuakse välja eelarve kujunemise alused toetatavate tegevuste lõikes, sealhulgas otsesed ja kaudsed kulud, ning meetme ja sekkumise kogusumma, mille raames eristatakse fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud.“; 34) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse sõna „valikumetoodika“ sõnaga „hindamismetoodika“; 35) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Investeeringute kava kinnitamisest või muutmisest teavitatakse Rahandusministeeriumi ja korraldusasutust.“; 36) paragrahv 48 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Siseturvalisuspoliitika fondide projektide valikukriteeriume ja -metoodikat ning toetuse andmise tingimuste eelnõu Rahandusministeeriumiga ei kooskõlastata.“; 37) määrust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses: „§ 52. Paragrahvi 11 rakendamine Enne 2024. aasta … algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.“; 5 38) määrust täiendatakse lisadega 1–3 (lisatud). § 2. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ täiendatakse §-ga 229 järgmises sõnastuses: „§ 229. Raamlepingud Määruses hankelepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka raamlepingule.“. Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Tööajatabeli näidis Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise aruande andmekoosseis Lisa 3 Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis 6 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse ... Kuupäev: 2024-05-20 08:30 Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Registreerimise kuupäev: 20.05.2024 Registreerimise number: 1.1-10.1/2343-1. <http://www2.rik.ee/delta/RMIN_logo.png> Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] <http://www.rahandusministeerium.ee> www.rahandusministeerium.ee P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.