Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus e (erihoolekandeteenused) eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta erihoolekandeteenuste taotlemise, hindamise ja suunamise protsessi lihtsamaks ning vähendada halduskoormust. Eelnõu loob eeldused erihoolekande menetlusprotsessi viimiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste infosüsteemi STAR . Eelnõuga luuakse võimalus, et kohaliku omavalitsuse üksus ja Sotsiaalkindlustusamet saavad kasutada üksteise kogutud hindamisandme i d, mis vähendab isiku ja tema lähedaste halduskoormust ning võimaldab ametiasutustel teha kiirema i d ja sisulisemaid otsuseid . Isik esitab e rihoolekandeteenuse taotlus e edaspidi üks kord ning see kehtib kogu isiku teenusevajaduse perioodi vältel. Ühtlustatakse teenus t saama suunamise ning teenuse alustamise ja lõpetamise tähta egu, mis praegu o n erinevate erihoolekandeteenuste puhul erinevad. Lisaks kehtestatakse võimalus arvestada teenus t saama suunamisel abivajaduse kiireloomulisust, et piiratud teenus e koh ti saaksid esmalt kasutama hakata kõige suurema ja kiireloomulisema toetus vajadusega inimes ed. Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamisel võetakse edaspidi arvesse üksnes pensioni ja töövõimetoetust, jättes välja muud tululiigid . Muudatus lihtsustab omaosaluse arvestust ja sellega välditakse keeruka , erineva id tulu sid arvesta va administratiivse süsteemi ülesehitust. Kohalik u omavalitsuse üksustele luuakse stiimul erihoolekandeteenuse osutamise kohtade loomiseks, võimaldades neil pakkuda enda loodud teenus e koh ti valdavas osas oma piirkonna inimestele . Muudatus loob inimesel e võimaluse kasutada teenuseid kodu lähedal ning laiendab teenuste valikut ja kättesaadavust. Eelnõu ei too kaasa üldist halduskoormuse kasvu , kuid teatud ulatuses võivad teenuseosutajatele kaasneda uued kohustused, eelkõige seoses teavitamise g a . Nimetatud muudatused ei suurenda siiski halduskoormust tervikuna, kuna need on tasakaalustatud menetluse lihtsustamisega: andmeid kogutakse ja esitatakse edaspidi ühekordselt, väheneb vajadus korduvateks päringuteks ning teenuseosutajad saavad kasutada juba olemasolevaid hindamisandmeid. I nimene ei pea erinevate hindamiste korral oma andmeid uuesti esitama . Samuti ei pea ta enam uu esti esitama erihoolekandeteenuse taotlust, kui tema toetusvajadust hinnatakse korduvalt . Eelnõuga koondatakse andmete kogumine ja inimese abivajaduse hindamine ühtsesse menetlusse, milleks kasutatakse olemasoleva t infosüsteem i (STAR) . Andmed esitatakse edaspidi üks kord ja puudub vajadus korduvateks taotlusteks või paralleelseteks hindamisteks, mis vähendab nii teenusesaajate halduskoormust kui ka S otsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste töökoormust andmete esitamisel, kogumisel ja kontrollimisel. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Maarika Tarum (
[email protected] ), hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull (
[email protected] ) ja analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti S otsiaalkindlustusameti sotsiaal- ja erihoolekande osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg iga ( lagle .kalberg @sotsiaalkindlustusamet.ee ) ning sama talituse teenuseomaniku Cärolyn-Angelika Liblik uga (
[email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu (
[email protected] ) . Eelnõu ja seletus kirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS): RT I, 30. 06 .202 6 , 65 ; 2) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS): RT I, 30.12.2025, 36. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu pool thäälteenamus . Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.4. Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.5. Seaduse eesmärk Eelnõu kohase seaduse eesmärk on muuta erihoolekandeteenuste korraldus selgemaks, inimkesksemaks ja paremini vastavaks tegelikule praktikale . Selleks korrastatakse erihoolekandeteenuse taotlemise, õigustatuse hindamise, teenus ele suunamise ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamise alus eid ning vähendatakse isiku ja ametiasutuste halduskoormust, lõpeta des samade andmete korduva küsimi s e ja esitamise . Eelnõu koostamise vajadus tuleneb peamiselt erihoolekande taotlemise, hindamise ja suunamise protsessi keerukusest ning olukorrast, kus järjekorra pidamise põhimõtted ei toeta inimeste liikumist teenustele abivajaduse kiiruse alusel. Kehtiva õiguse kohaselt hindab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA ) erihoolekandeteenuse vajadust kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV ) tehtud hindamisest lahus, mistõttu peab isik samu andmeid esitama nii KOV-ile kui SKA-le ja läbima paralleelseid hindamisi . Erihoolekandeteenusel olles peab inimene iga kord uue taotluse esita m a, kui senise teenuse osutamise otsuse tähtaeg lõpeb, sõltumata sellest, kas abivajadus on tegelikult muutunud. Kehtiv õigus ei võimalda teenusele suunamisel arvestada abivajaduse kiireloomulisust, mistõttu ootavad ajakriitilise ja vähem kiireloomulise vajadusega isikud teenusekohta samadel aluste l . Samuti on teenusekohale asumise tähtajad praegu teenuseti erinevad (3, 7 või 10 päeva) , erinevatel teenustel erineva te reegli te kohaldamine muudab rakendamise koormavaks nii inimesele kui teenuseosutajale. Omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel arvestatakse isiku tuluna praegu nii riiklikku pensioni, kogumispensioni, töövõimetoetust kui ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, ehkki arvestatava lisatuluga isikuid on teenusesaajate seas väga vähe. Töise tulu ja selle muutuste igakui s e jälgimi se süsteemi loomine ja IT lahenduse väljaarendamine oleks keerukas ning kallis võrreldes saadava kasuga . Lisaks ei erista kehtiv õigus teenusekohtade jaotamisel teenuseosutaja omandivormi, mistõttu KOV-idel puudub kindlus, et nende endi loodud kohad teenindaksid eeskätt oma piirkonna elanikke, mis omakorda pärsib KOV-ide huvi uusi teenusekohti luua (vaid 6% k ogu ööpäevaringsete teenuste mahust on pakutud KOV omandivormiga asutuste poolt) . Täna paiknevad ööpäevaringsed teenuskohad ebaühtlaselt . Riigikontrolli 2025 aasta aruande järgi pea b 57% ööpäevaringse hoolduse teenusesaajatest teenuse saamiseks minema teise maakonda. Selline olukord ei toeta sotsiaalhoolekande seaduse põhimõtte rakendamist, kus abimeetmed peaksid isikule olema tagatud võimalikult kättesaadaval moel (sh asukoha mõttes). Samuti on kohalikul omavalitsuse l keerukas täita eestkostja rolli või pakkuda kohalik u omavalitsuse vastutusalas olevaid sotsiaalteenuseid kui isik viib ib väljaspool omavalitsuse piire. Eelnõuga eristatakse selgemalt erihoolekandeteenuse õigustatuse hindami st ja teenusele suunamis t, täpsustatakse erihoolekandeteenuse alustamise ja lõpetamise aluseid ning luuakse selgemad reeglid teenus e kohtade tõhusaks kasutamiseks. Samuti lihtsustatakse riigieelarvest omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestami st , tagades isikule minimaalse rahalise toimetuleku. Lisaks luuakse e elnõuga võimal used KOV -ide ja SKA vaheliseks andmete korduskasutuseks ning KOV-idele võimalus osutada riikliku erihoolekandeteenus t eelkõig e oma elanikele , m is võimaldab ühtlustada teenusevõrku, luua inimestele rohkem kodulähedasi valikuid ning parandab lisaks erihoolekandele ka KOV -i teenuste kasutamise võimalusi erihoolekande teenuse saajatel . Eelnõu kohaselt paranda t a kse teenuste kättesaadavust, suurenda t a kse õigusselgust ning taga t a kse avalike vahendite sihipärane ja läbipaistev kasutamine ilma täiendavat haldus- või rahalist koormust riigieelarvele tekitamata. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) , sest s eaduseelnõuga kavandatud muudatustega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 lg 2 p 5) . VTK asemel kaasati sihtrühmi eelnõu koostamise käigus, sh SKA, KOV-id ja teenuseosutajad, teenusesaajate esindusorganisatsioonid . Eelnõuga kavandatakse lihtsustada erihoo lekandeteenuse osutamise protsessi. Erihoolekandeteenuste menet l usprotsess on täna kehtivas õigusruumi s reguleeritud seaduse tasandi l üsna suure detailsuse astmega, mistõttu ei ole võimalik protsessi lihtsustada seaduse väliselt nt läbi S KA protseduurijuhiste või muul moel. Protsessi lihtsustamiseks tuleb muu ta SHS-i . Erihoolekandeteenuse menetlusprotsess viiakse üle sotsiaalteenuste ja -toetuste infosüsteem i (edaspidi STAR ) , asjakohas te arenduste tegemine toimub perioodil august 2026 kuni juuli 2027 (I etapp). Osaliselt toimub erihoolekandeteenuste menetlus praegu sotsiaalkaitse infosüsteemis ( edaspidi SKAIS ) , kus ei ole võimalik menetlust jä t kata alates 2027. aastalõpust . S KAIS i alamsüsteem SKAIS_AE, milles menetletakse erihoolekandeteenuse id o n väga aegunud . Seetõttu on otsustatud enne käesoleva eelnõu väljatöötamist SKAIS_AE lõplikult sulgeda ning seetõttu s üsteemi enam ei arendata. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist . Esimese paragrahviga muudetakse SHS-i, teise paragrahviga muudetakse SÜS-i ning kolmas paragrahv sätestab seaduse jõust u mise. Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse 1. oktoobril 2026. a jõustuva SHS § 13 2 lõi ge 4 kehtetuks. Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ega SHS-i viidav § 13 2 lõige 4 sätestab, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad SHS § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani. SHS § 71 lõigete 6 ja 7 on reguleeritud tähta jad, mille jooksul isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole teenusele asumiseks. Eelnõuga muudetakse § 71 lõiget 6 ja lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Sellest tulenevalt ei ole enam 1. oktoobril 2026. a jõustuv § 13 2 lõige 4 asjakohane – eelnõu kohaselt on edaspidi isikul aega teenu sele jõudmiseks 30 päeva alates talle teenuskoha pakkumisest. Kui ilmnevad mõjuvad põhjused, miks isik ei saa pöörduda teenuseosutaja poole kokkulepitud ajal, siis lepitakse kokku uus tähtpäev (SHS § 71 lg 8) , eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenevad asjaolud liigituvad mõjuvate põhjuste alla. Eelnõu § 1 punkti de ga 2 , 8 , 14 , 16 ja 35 muudetakse SHS § 13 2 lõi get 5 (1. oktoobril 2026. a jõustuv redaktsioon) , § 70 lõi keid 1 1 , 4, 6, 8 ja 9 , § 76 lõiget 1 ning § -i 82 . Muudatuste tulemusel hakatakse SHS- i s otsuse seni s e nimetuse „erihoolekande teenuse osutamise otsus“ asemel kasutama nimetust „er ihoolekandeteenuse õigustatuse otsus“ ja se llest tulenevalt ka „erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsuse“ asemel „erihoolekandeteenuse õigustatuse lõpetamise otsus“ . Muudatus on vaja teha nii sätetes, mis käsitlevad otsuse tegemist ( SHS § 70 , § 76 lg 1 ) , kui ka sätetes, mis käsitlevad sama otsuse l õpetamist ( SHS § 82). SHS § 13 2 lõikes 5 asendatakse viide erihoolekandeteenuse osutamise suunamise otsusele viitega erihoolekandeteenuse õigustatuse otsusele , sest erihoolekandeteenuse saamise eelduseks on teenuse osutamise (eelnõu kohaselt õigustatuse) otsus ja minister võib teha ettepaneku pikendada erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse tähtaega, mitte ainult suunamisotsuse tähtaega. Suunamisotsus on seotud õigustatuse otsusega. Eelnõus toodud viisil ko haldub muudetav säte ka järjekorras olevatele isikutele (ka nende õigustatuse otsuseid pikendatakse). Nii on see reguleeritud ka kuni 30. septembrini 2026. a kehtivas SHS § 13 1 lõikes 5. Erihoolekandeteenuse osutamise otsus e näol on tegemist S K A haldusotsus ega , millega tehakse kindlaks, kas isik ul on õigus saada erihoolekandeteenus t . Seni kasutatud „ erihoolekandeteenuse osutamise otsus “ on olnud eksitav, kuna see võib jätta mulje, et haldusotsus puudutab juba teenuse saamist, kuigi tegelikkuses tehakse esmalt otsus teenuse õigustatu se kohta ning alles seejärel, sõltuvalt sobiva vaba teenus e koha ja rahaliste vahendite olemasolust otsustatakse teenuse osutamine ( SHS § -s 71 sätestatud suunamisotsus) . Muudatus ei muuda erihoolekandeteenust taotleva inimese õigusi ega teenuse sisu, vaid täpsustab sõnastust ja suurendab õigusselgust. Erihoolekandeteenuse menetlus koosneb kolmest omavahel seotud etapist: 1) erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse tegemine, 2) isiku lisamine teenuse järjestusse (järjekord), 3) isiku suunamine teenust saama (suunamisotsus). Õigustatuse otsus kinnitab isiku õiguse erihoolekandeteenusele, kuid ei tähenda automaatselt teenuse kohest osutamist. Teenuse osutamine algab suunamisotsuse alusel, arvestades riigieelarvelisi vahendeid, vaba teenusekoha olemasolu , isiku toetus vajadust ja selle kiireloomulisust . Eelnõu § 1 punktidega 3 , 4 ja 1 3 täiendatakse SHS § 15 lõikega 2 1 , § 62 lõikega 1 1 ja § 70 l õikega 2 1 , millega luuakse võimalus KOV-il kasutada isiku abivajaduse hindamisel SKA tehtud hindamiste andmeid ja ka vastupidi – SKA saab kasutada KOV-i tehtud hindamise andmeid . Muudatused puudutavad KOV-i tehtavat isiku abivajaduse hindami st ning SKA tehtavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamist. Kasutatavad andmed hõlmavad eelkõige isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusi, sealhulgas hinnanguid isiku toimetulekule, funktsioneerimisvõimele, sotsiaalsele olukorrale, riskidele ning teenusevajadusele, samuti hindamise käigus kogutud kirjeldavat teavet ja tehtud järeldusi. KOV -i poolt läbiviidav esmane abivajaduse hindamine ja SKA poolt tehtav erihoolekandeteenuse teenusevajaduse hindamine toimub STAR -i s, kasutades sisulises ja tehnilises mõttes täpselt sama hindamisinstrumenti (TAH). Seega on vastastikku nähtavate andmete ulatus täpselt sama. Ainuke erinevus andmete osas on diagnoosi info ja majandusliku t oimetuleku andmed . KOV kasutaja jaoks on diagnoosi infole ligipääs süsteemis tehniliselt välistatud ja majandusliku toimetuleku info SKA-le . Muudatuse tulemusena ei pea isik korduvalt oma abivajadust detail selt ei KOV-ile ega SKA -le selgitama. Praegu peab inimene oma abivajaduse kohta infot ja andmeid esitama eraldi nii SKA-le, juhul kui ta vajab SKA korraldatavaid teenuseid, kui ka KOV- i le. Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamiseks on STAR -i loodud universaalne, struktureeritud ülesehitusega täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument , mi da saavad sotsiaalvaldkonna spetsialistid ühtsetel alustel kasuta da nii KOV- i kui ka riiklike (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja erihoolekandeteenus ) teenuste vajaduse hindamiseks. Andmete täpsem koosseis tuleneb sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri andmekoosseisust ning abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodikast, mis määravad, milliseid andmeid kogutakse ja töödeldakse. Täisealise abi- ja toetusvajaduse hindamis e vahendiga hinnatakse inimest terviklikult seitsmes eluvaldkonnas suhtlemine (sotsiaal sed suhted), vaimne tervis (kognitiivne võimekus, psüühiline seisund, riskivaldkonnad), füüsiline tervis (tervise eest hoolitsemine, liikumine), elukeskkond (sobiva eluaseme saamine/säilimine, eluase ja elamistingimused), hõivatus (rakenduse leidmine ja säilitamine, seotus hõivega, sissetuleku säilitamine), vaba aeg ja huvitegevus ning igapäevael u toimingud (rahaga toimetulek, toidu valmistamine, söömine ja joomine, majapidamine, enese eest hoolitsemine ) . STAR- i loodud hindamisvahend on andmevahetuse ja andmete analüüsitavuse parandamise eesmärgil seostatud r ahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooniga (RFK), mis tähendab, et hindamisvahendi alamküsimused on automaatselt seostatud klassifikaatori kindla koodiga ning abivajaja probleemi või piirangu ulatus määratakse RFK määrajate skaala alusel. Korduvhindamisel on võimalik analüüsida ja võrrelda eelmise hindamise andmeid ning seda , kas inimesele osutatavad teenused ja/või makstavad toetused on olnud tulemuslikud. Edaspidi saavad KOV -i sotsiaaltöötajad ja SKA spetsialistid isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise l kasutada var em tehtud hind amise andmeid ning täpsustada isiku toimetulekus toimunud muutusi, ilma et oleks vaja uuesti korraldada täis mahus struktureeritud hindamis vestlust . Korduvhindamisel on võimalik analüüsida ja võrrelda eelmise hindamise andmeid ning seda , kas inimesele osutatavad teenused ja/või makstavad toetused on inimese toimetuleku vaates olnud tulemuslikud. Muudatus kiirendab abi- ja toetusvajaduse hindam i se protsessi, kuna kõiki andmeid ei pea inimeselt enam üle küsima. SHS § 15 täiendamisel lõikega 2 1 luuakse õiguslik alus KOV -ile kasutada isiku abivajaduse hindamisel juba olemasolevaid andmeid, mi da SKA on kogu n ud erihoolekandeteenuse või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamise käigus. Lisatava sätte kohaselt on KOV- il õigus näha STAR -is SKA tehtud täisealise isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusi sh funktsioneerimise hinnanguid , riskikokkuvõtteid, välja arvatud isiku psüühikahäire diagnoosi a ndmed . Andmete ulatus ja ligipääsu piirid realiseeritakse infosüsteemis rollipõhiste õigustega, välistades tehniliselt juurdepääsu mittevajalikele andmetele. Muudatuse eesmärk on tagada, et KOV- il oleks teenus t e korraldamiseks terviklik ja õigeaegne teave. Praegu peab inimene sageli sama infot ise mitmele asutusele edastama või toimub andmevahetus krüpteeritult SKA ja KOV- i vahel, mis põhjustab viivitusi ja topelt tegevusi. Muudatus muudab abivajaduse tuvastamise kiiremaks ja ühtsemaks ning vähendab inimese halduskoormust. Samal ajal on seaduses sätestatud selge piirang, et KOV- ile ei edastata psüühikahäire diagnoosi andmeid, tagades tundlike terviseandmete kaitse. Inimese vaates tähendab see sujuvamat menetlust ja vähem korduvat selgitamist, säilitades samas tema privaatsuse. See vähendab olukordi, kus inimene peab läbima mitu korduvat hindamist erinevates asutustes. Andmevahetus SKA ja KOV-ide vahel toimub digitaalselt üle X-tee/STAR keskkonnas ning lähtub andmete ühekordse esitamise põhimõttest. Eesmärk on vältida andmete korduvat sisestamist ning tagada turvaline ja masinloetav andmevahetus. Andmevahetuse tehnilised lahendused arendatakse välja STARi keskkonnas ning vajaduse korral liidestatakse teiste infosüsteemidega. Andmete edastamisel tagatakse andmete päritolu, muutmise ja kasutamise jälgitavus. Varasemalt võis andmevahetus toim u da käsitsi meili teel, mis ei ole turvaline andmeedastuskanal . E daspidi võimaldab andmete vahet amine ühes infosüsteemis taga da turvalise andmevahetuse. Infosüsteemi kaudu andmete vahetamine on kiirem ja vähendab vajadust ka SKA/KOV üksuse ametnikel samade andmete korduvat sisestamist süsteemi käsitsi. Omavalitsus üksuse le on kättesaadav ainult minimaalne vajalik teave: isiku nimi, isikukood, abi - ja toetus vajaduse kirjeldus, soovitatud teenus ja põhjendused. Andmeid kasutatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik isiku abi- ja toetusvajaduse hindamiseks või teenuse osutamise ettevalmistamiseks, ning lähtutakse andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest. K OV kasuta b SKA kogutud erihoolekande ja rehabilitatsiooni vajaduse hindamise andmeid eelkõige isiku abivajadusele vastavate sotsiaalteenuste planeerimiseks ja korraldamiseks. KOV ei pea alustama uut täismahus hindamist, vaid saab tugineda olemasolevatele andmetele, täpsustades üksnes toimunud muutusi. See võimaldab kiiremini määrata sobivaid toetavaid teenuseid, korraldada vajaduse korra l täiendavat abi (nt koduteenused, tugiisik, eluasemega seotud lahendused) ning teha otsuseid tervikliku ja ajakohase info alusel. Praktikas vähendab see sama info korduvat kogumist, lühendab menetlusaega ja parandab teenuste koordineeritust . SHS § 62 täiendatakse lõikega 1 1 ja § 70 lõikega 2 1 , mille eesmärk on võimaldada SKA-l sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel tugineda KOV -i tehtud isiku abivajaduse hindamise andmetele. Kehtiva SHS -i kohaselt hindab SKA rehabilitatsiooniteenuse ja erihoolekandeteenuse vajadust eraldi menetluses, kogudes selleks isikult ja teistelt asutustelt vajalikke andmeid. Praktikas on see kaasa toonud olukorra, kus isik peab esitama samu või sisuliselt samatähenduslikke andmeid nii KOV- ile kui ka SKA-le ning läbima paralleelseid hindamisi, kuigi vajalik teave on avalikus sektoris juba olemas . Muudatusega luuakse õiguslik alus andme rist kasutuseks, võimaldades SKA-l arvestada rehabilitatsiooniteenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel KOV- i kogutud abivajaduse hindamise andmeid. See aitab vältida andmete korduvat kogumist, kiirendades teenusevajaduse selgitamist ja otsustusprotsessi. SKA ei või kasutada KOV- i kogutud isiku majandusliku olukorra andmeid. Isiku m ajandusliku olukorra andmed ei ole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ega erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise seisukohast vajalikud ning nende kasutamine ei oleks kooskõlas andmete minimaals e kasutamise põhimõttega. Sellise piirangu kehtestamine tagab, et andmete kasutamine on sihipärane ja proportsionaalne ning välditakse liigset isikuandmete töötlemist, eriti tundlike andmete puhul. Inimese seisukohast tähendab muudatus menetluse olulist lihtsustumist, kuna ta ei pea samu andmeid eri asutustele korduvalt esitama . Menetlus muutub sujuvamaks ja vähem koormavaks, mis on eriti oluline suure abivajadusega või pikaajalise teenus e vajadusega i nimest e puhul. Muudatuse tulemusel inimese halduskoormus väheneb. Muudatus ed toeta vad SHS-i üldist eesmärki korraldada teenuseid inimkeskselt, tõhusalt ja koostööpõhiselt, ühtlustades hindamispraktikat ning parandades avalike teenuste kättesaadavust. Koordineeritud andmekasutus KOV- i ja SKA vahel aitab tagada, et inimene hakkab vajalik k u teenus t saama kiiremini ja ilma tarbetu korduva asjaajamiseta, säilitades samal ajal isikuandmete kaitse ja menetluste õiguspärasuse. Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse SHS § 63 lõike 2 punktist 1 ja § 70 lõikest 8 välja viide Eesti Töötukassa osutatavale tööharjutuse teenusele. Eesti Töötukassa ei osuta Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „ Tööhõiveprogramm 2024–2029 “ kohaselt enam alates 1. jaanuarist 2026. a tööharjutuse teenust. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 18 asendatakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ 1. aprillil 2027. a jõustuvate muudatuste kohaselt tugiisikuga töötamise teenus ja töötamiseks vajaliku abivahendi teenus tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise teenusega. Sellest tulenevalt tuleb ka SHS-s asend a tavate teenuste nimetus i täpsustada . Muudatused jõustuvad 1. aprillil 2027. a. Tegemist on tehniliste muudatustega. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse SHS § 70 lõiget 1 ja sätestatakse, et isikul ei ole vaja esitada taotlu st erihoolekandeteenuse saamiseks siis , kui tema eelmise erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus e tähtaeg hakkab saabuma ja ta soovib erihoolekandeteenust edasi kasutada . Kehtiva seaduse kohaselt peab isik igal juhul esitama uue erihoolekandeteenuse taotluse, kui eelmise erihoolekandeteenuse osutamise otsuse kehtivus hakkab lõppema. Muudatuse kohaselt hindab SKA isiku teenus e vajadust uuesti siis , kui tal on kehtiv erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus . Kui tuvastatakse erihoolekandeteenuse vajadus ning isik suunatakse teenus t saama / lisatakse järjekorda, tehakse kolm kuud enne teenuse õigustatuse otsuse kehtivuse lõppu uus abi- ja toetusvajaduse hindamine, et veenduda teenuse jätkuvas vajaduses – isik ei pea selleks esitama uut erihoolekandeteenuse taotlust. Kolm kuud enne teenuse õigustatuse otsuse kehtivuse lõppu saadetakse isikule teatis, et tema teenuse õigustatuse otsus e ja suunamisotsus e või järjekorra teate kehtivus hakka vad lõppe m a . Teatises on kirjas, et SKA kutsub i siku uuele abi- ja toetusvajaduse hindamisele. Kui teatis on isikule edastatud, võtab SKA spetsialist i siku või tema seadusliku esindajaga ühendust ning lepib kokku uue hindamise. K ui i sik teatab, et ta ei soovi erihoolekandeteenust edasi kasutada või ei soovi enam järjekorras olla ja et ta ei tule hindamisele, ei saa ta teenuse õigustatuse otsuse kehtivuse tähtaja saabumise jär el erihoolekande teenust edasi kasutada või järjekorras olla (st SKA eemaldab isiku järjekorrast). Kui teenuse õigustatuse otsuse kehtivus e tähtaeg on möödas ning ühtegi uut otsust ei ole koostatud, kuid isik soovib siiski erihoolekande teenust saada , peab ta esitama SKA-le uue taotluse . Praktikas võib selline olukord tekkida näiteks siis, kui inimene ei soovi hindamisele tulla, tühistab korduvalt kokkulepitud hindamise aja mõjuva põhjuseta ja kehtiva teenuse õigustatuse otsuse tähtaeg jõuab kätte , kuid uut otsust ei ole saadud väljastada. Kehtiv a kor ra kohaselt peab isik iga kord uue taotluse esitama, kui teenuse osutamise otsuse ja suunamisotsuse tähtaeg hakkab lõppema. Taotluse esitamise jär el algab tavapärane menetlus uuesti , s eal h ulgas tehakse uus abi- ja toetusvajaduse hindamine . See toob kaasa põhjendamatu halduskoormuse ning võib pikendada teenuse jätkumise või teisele teenusele liikumise protsessi . Praktikas on kehtiva regulatsiooni kohaldamisel esinenud juhtumeid, kus erihoolekandeteenuse kasutamine katkeb, kuna teenuse õigustatuse otsuse kehtivuse lõppemisel tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal esitada õigeaegselt uus erihoolekandeteenuse taotlus. Muudatuse eesmärk on teha menetlus inimese jaoks sujuvamaks ning vältida põhjendamatuid viivitusi. Isikul ei ole vaja esitada uut erihoolekandeteenuse taotlust samade andmete ga , kuid teenusevajadus t hin n atakse igal juhul . Hindamine toimub teenuse õigustatuse otsuse kehtivuse pikendamisel ja juhul, kui hinnatakse vajadust teenus t muut a või suunata inime ne saama teis t erihoolekandeteenus t . Muudatus ei piira SKA õigust ega kohustust hinnata isiku abivajadust ning koguda täiendavat teavet, kui see on vajalik teenuse jätkamiseks, muutmiseks või ümberhindamiseks. Seeläbi on tagatud nii teenuse asjakohasus kui ka järjepidevus, vähendades samal ajal isiku halduskoormust ja SKA töökoormust . Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse SHS § 70 lõikega 1 2 , milles sätestatakse erihoolekandeteenuse taotlusel esitatavate andmete üldine koosseis – erihoolekandeteenust taotlev isik esitab taotlusel enda ja olemasolul seadusliku esindaja üldandmed, milleks on juba kehtiva SHS § 70 lõike 7 alusel kehtestatud määruse kohaselt nimi, isikukood, kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress) , samuti muud vajalikud andmed (viidatud määruse kohaselt nt märge, millisel viisil soovita kse saada SKA -st dokumente ja teateid) . Muudatus on tehtud tulenevalt vajadusest sätestada seaduse tasemel töödeldavate isikuandmete kategooriad . Lisatav lõige on seotud SHS § 70 lõikes 7 toodud ministri määruse volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab minister määrusega taotluses esitatavate andmete koosseisu . Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse SHS § 70 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa sõnadega „ja selle kiireloomulisus“. Muudatuse eesmärk on võimaldada erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel hinnata lisaks isiku abi- ja toetusvajaduse ulatusele ka teenusevajaduse kiireloomulisust . Praktikas võib esineda olukordi, kus mitme inimese toetusvajadus on sarnane, kuid teenuse osutamise edasilükkamisega kaasnevad riskid on erinevad. Kiireloomulisuse hindamine võimaldab välja selgitada , kas teenuse viibimine võib kaasa tuua inimese toimetuleku olulise halvenemise, suurendada riske tema tervisele või turvalisusele või põhjustada senise toetava elukorralduse katkemise . Kiireloomulisuse hindamine on osa inimese terviklikust abi- ja toetusvajaduse hindamisest ning selle tulemust kasutatakse muu hulgas erihoolekandeteenuse järjekorra pidamisel. Muudatus on seotud eelnõ uga tehtavate muudatustega SHS §-s 76, mille kohaselt võeta kse järjekorras teenuskohtade pakkumisel arvesse ka isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust. Muudatus ei muuda erihoolekandeteenuse saamise õiguse aluseid ega loo uut teenuse saamise õiguse tekkimise alust, vaid loob aluse hinnata ja arvestada erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust järjekorra määramisel. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täiendatakse SHS § 70 lõike 2 punkti 7, võimaldades erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel kasutada lisaks töövõime hindamise otsusele ja selles sisalduvatele andmetele ka puude raskusastme tuvastamise käigus koostatud arvamust ja puude raskusastme tuvastamise otsust. Muudatuse eesmärk on kasutada juba olemasolevaid abi- ja toetusvajadust kirjeldavaid andmeid ning vähendada inimese vajadust samu asjaolusid uuesti tõendada või selgitada. Puude raskusastme tuvastamise menetluses kogutakse teavet inimese funktsioneerimise, kõrvalabi vajaduse ja igapäevase toimetuleku kohta, mis võib olla oluline ka erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel. Puude raskusastme tuvastamise käigus kogutud andmeid kasutatakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel olemasolu korral taustainfona, et kujundada terviklik ülevaade inimese olukorrast ja toetuse vajadusest. Need andmed ei ole hindamisotsuse ainus alus ega asenda erihoolekandeteenuse vajaduse hindamist. K ui isikul ei ole töövõimet hinnatud, näiteks vanaduspensioniea tõttu, on puude raskusastme tuvastamise käigus kogutud andmed eriti olulised, sest need annavad ajakohase ülevaate inimese funktsioneerimisest, igapäevasest toimetulekust ja kõrvalabi vajadusest. S ellisel juhul kasutatakse neid koos muude asjakohaste andmete ja hindamistulemustega. Muudatus ei tähenda, et erihoolekandeteenuse saamise õigus määrataks puude raskusastme alusel. Nimetatud andmeid kasutatakse ühe sisendina inimese terviklikul hindamisel koos teiste asjaolude ja hindamistulemustega. Eelnõu § 1 punkti dega 1 2 ja 1 3 täie ndatakse SHS § 70 lõiget 2 punktiga 8 ja sama paragrahvi lõikega 2 2 . Täienduse kohaselt lähtub SKA erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel ka hariduse ja õppimise andmetest . Hariduse ja õppimise andmetena käsitatakse Eesti h ariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS ) saadavaid üldandmeid (õppimine, katkestamine, õppeasutus, haridus tase, õppekava , õppevorm , kõrgeim omandatud haridustase ). STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 4 kohaselt kantakse lähtuvalt osutatava abi eesmärgist registrisse muu hulgas haridustaseme ja hariduse omandamise andmed, mis saadakse X-tee kaudu EHIS-est vastavalt sama määruse § 13 punktile 7 , veel täpsem andmekoosseis on toodud viidatud põhimääruse lisas . Muudatuse eesmärk on viia seaduse sõnastus kooskõlla kehtiva hindamispraktikaga ning anda SKA‑le õiguslik alus kasutada erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel hariduse ja õppimisega seotud andmeid . Erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel hinn a takse isiku abi- ja toetusvajadust tervikuna , sealhulgas ka õppi mist . Haridusliku toe korraldamisega seotud andmed, sealhulgas tugimeetmete rakendamine, nõustamismeeskonna soovitused ning nende tulemuslikkus, ei kuulu EHIS - est automaatselt kasutatavate andmete hulka. Haridusalane teave on erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel oluline taustainfo, kuna see võimaldab hinnata , kas isik õpib või on õpingud katkestanud, milline on olnud tema õppimisvõime ja toimetulek õpikeskkonnas ning vajadus toe järele. Eelkõi ge noorte täiskasvanute puhul aitab haridus- ja õpiteed puudutav teave hinnata isiku iseseisvust, igapäevast toimimist ning teenus e vajaduse ulatust ja sobivust. Tegemist ei ole teenus e vajaduse määrava alusega, vaid ühe hindamist toetava teguriga tervikhindamisel. Muudatuse eesmärk on tuua selgelt välja, et hariduse andmeid kasutatakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel. Hariduse ja õppimise andmeid kasutatakse üksnes täiendava taustainfona isiku abi- ja toetusvajaduse tervikhindamisel. Nende andmete olemasolu, sh õppimine õpilaskoduga koolis või hariduslik tugi, ei asenda erihoolekandeteenuse vajaduse hindamist ega välista erihoolekandeteenuse saamise õigust. SHS §-i 70 lisatava l õike 2 2 kohaselt täiendatakse seadust võimalusega kasutada erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel õppeasutuse õpilase individuaalse arengu jälgimise andmeid. Muudatus on eriti oluline 16 - a astaste ja vanemate teenusetaotlejate jaoks , kelle igapäevane toimetulek, käitumine ja toetuse vajadus avalduvad sageli just kooli keskkonnas üldharidust omandades . Isiku le ja perekonna le tähendab see, et teenusevajaduse hindamisel saab arvesse võtta juba olemasolevat ja ajakohast infot tugiteenuste, õppimise korraldamise ja noore toimimise kohta, ilma et perelt nõutaks lisa tõendite esitamist või uute hinnangute tellimist. Olulise teabe saamiseks õpilase arengu, õppimise ja toimetuleku kohta kasutatakse andmeid õpilase huvide, vaba aja tegevuste ja huviringides osalemise, suhtlemise ja käitumise kohta eakaaslaste ning täiskasvanutega, tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemise iseärasuste, õpihuvi ja motivatsiooni, töövõime ning ülesannete täitmise kohta. Samuti võetakse arvesse õpilase suhtumist õppetöös ilmnevatesse raskustesse ja tugispetsialistide soovitusi, et kujundada terviklik ülevaade õpilase toimetulekust ja toetuse vajadusest. M uudatus loob parema koostöö haridus- ja sotsiaalvaldkonna vahel ning vähendab korduvate päringute ja haridusasutusepoolse hinnangu /iseloomustuse tegemise vajadust. SKA saab tugineda kooli kogutud andmetele, mis para ndab hindamise kvaliteeti ja kiirendab otsustusprotsessi. Muudatus ei loo õppeasutustele uusi andmete kogumise kohustusi, vaid võimaldab kasutada juba kogutavaid andmeid . Õpilase individuaalse arengu jälgimise andmeid ei kasutata tervikuna, vaid üksnes põhjendatud juhul ja ulatuses, mis on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks. SKA küsib õppeasutuselt üksnes konkreetse hindamise seisukohalt asjakohaseid andmeid, vältides liigset ja ajaliselt ebavajalikku teavet. Õpilase individuaalse arengu jälgimise andmeid küsib SKA teenus e vajaduse hindamise peaspetsialist erihoolekandeteenust saama õigustatud isiku haridusasutuselt e-kirja teel ning andmed saadetakse krüpteeritud kujul või turvalise andmevahetuse kaudu (DHX). Praktikas tähendab see seda , et kooli koormus piirdub üksikute le päringute le vastamise ga juhtudel, kus EHIS - e s olev info ei ole piisav. Süsteem ei nõua koolidelt uusi andmete kogumise protsesse ega regulaarset aruandlust, vaid võimaldab kasutada juba kogutud ja olemasolevat infot. Andmete küsimine toimub üksikpäringute alusel ega too kaasa õppeasutustele regulaarset kohustust. Muudatus ei loo õppeasutustele uusi andmete kogumise kohustusi, vaid võimaldab kasutada juba olemasolevaid andmeid minimaalses vajalikus mahus. Õppeasutuselt andmete küsimine ja nende töötlemine toimub avaliku ülesande täitmiseks (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt e) ning sotsiaalhoolekande teenuse vajaduse hindamiseks (IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h). Kui õppeasutuselt andmeid küsitakse, toimub andmete edastamine seadusest tuleneva ülesande täitmise raames ulatuses, mis on vajalik erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ehk õppeasutuse õigus/kohustus andmeid edastada tuleneb vastavast SKA õigusest andmeid küsida. Inimese vaates aitab muudatus kaasa sujuvamale ja terviklikumale hindamisele, vähendab lisa selgituste ja - tõendite esitamise vajadust ning toetab teenus e vajaduse paremat mõistmist isiku tegelikust elukorraldusest lähtudes. Samal ajal on tagatud, et andmete kasutamine on piiratud ja eesmärgipärane ning kooskõlas SHS-i ja andmekaitsenõuetega. Eelnõu § 1 punktidega 1 5 ja 1 7 täiendatakse SHS § 70 lõikega 4 1 ja sama paragrahvi lõikes 7 olevat ministri määruse volitusnormi . Muudatuse kohaselt esitab isik SK A - l e pärast erihoolekandeteenus e vajaduse tuvastamist andmed teenuse saamise koha ja aja kohta. Nende andmete alusel tehakse isikule suunamisotsus või väljastatakse järjekorrateade . Muudatuse eesmärk on selgemalt eristada erihoolekandeteenuse hindamise etapp i ja teenus t saama suunamise protsessi . Kehtivas regulatsioonis ei ole need etapid piisavalt selgelt eristatud, mistõttu võib isikul tekkida kohustus esitada teenus t saama suunamiseks vajalikke andmeid juba enne, kui on teada, kas tal on õigus erihoolekandeteenus t saada , ning missugune erihoolekandeteenus katab tema abi- ja toetusvajadus e . Erihoolekandeteenuse taotluse esitamisega ei taotle isik konkreetset teenust, vaid teenus e vajadus koos sobiva teenusega tuvastatakse hindamise käigus. See tähendab, et taotluse esitamise hetkel ei ole teada, missugust erihoolekandeteenust võiks isik hakata kasuta ma , ning seega ei oska ta ka avaldada konkreetse teenuseosutaja juures teenust kasutada . Pärast erihoolekandelise ab i - ja toetusvajaduse hindamist , kui on selgeks saanud, missuguse erihoolekandeteenusega saab isikut toetada, võtab SKA spetsialist isiku või tema seadusliku esindajaga ühendust ning täpsusta b tema eelistusi soovitud piirkonna , teenuseosutaja ja kuupäeva suhtes , millal ta soovib teenuse kasutamisega alustada. Seega ei lisandu inimesele muudatusega h alduskoormust – menetlus muutub selgemaks ja inimese jaoks koormust vähendavaks. Nende isikute halduskoormus, kellel SKA tuvastab õigus e saada erihoolekandeteenus t , väheneb selles osas, et muudatuse kohaselt esitab isik nimetatud andmed teenuse saamise koha ja aja kohta ühel korral pärast seda, kui on selgunud, millisele erihoolekandeteenusele tal on õigus . Samas ei pea viidatud andmeid erihoolekandeteenuse taotlemisel enam esitama need isikud, kellel SKA hindamisel teenusevajadust ei tuvasta. See tähendab, et andmete kogumine seotakse sisulise hindamisotsusega ning välditakse olukorda, kus isik peab andmeid esitama mitu korda enne, kui on teada, kas ja kui, siis millist erihoolekandeteenust tal üldse vaja on , ning vajaduse korra l pärast uuesti, kui on selgunud mis liiki teenust ta l on võimalik kasutada. Andme d saa dakse SKA korraldatud hindamisprotsessi käigus, kasutades olemasolevaid infosüsteeme ja inimese juba esitatud teavet, ilma et isikult nõutaks täiendavaid või korduvaid toiminguid. Isiku jaoks muutub menetlus arusaadavamaks ja loogilisemaks. Inime s e l tuvastatakse kõigepealt teenusevajadus, seejärel tehakse talle teatavaks, missugune erihoolekandeteenus katab tema abi- ja toetusvajadust ning seejärel täpsustab inimene oma eelistusi. Sellise protsessiga saab inimene esmalt selge ja üheselt mõistetava otsuse selle kohta, kas tal on õigus saada erihoolekandeteenus t , enne kui temalt oodatakse lisa andmete esitamist või suunamisega seotud toimingute tegemist. Samuti võimaldab seesugune protsess inimesel sobivate teenuseosutajatega tutvuda ning teha kaalutletud otsus teenuse kasutamise eelistuse kohta , et vältida hiljem pettumust ja li igset ajakulu teenuseosutaja vahetamise sooviga. SKA jaoks tähendab muudatus seda , et andmeid teenus e saam ise asu koha ja aja kohta kogutakse üksnes nende isikute puhul, kelle l on tuvastatud õigus erihoolekandeteenus t saada . See vähendab põhjendamatut andmete kogumist, töötlemist ja haldamist ning võimaldab ametil keskenduda teenuse korraldamisele nende isikute jaoks, kellel on tegelik ult õigus teenus t saada . SHS § 70 lõike 7 alusel antud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 73 „ Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine “ § 2 punkti de 5 ja 5 1 kohaselt peab erihoolekandeteenust taotlev isik juba esialgses taotluses esitama andmed selle kohta, millise teenuseosutaja juures või millises maakonnas ta soovib teenust saama hakata , samuti selle kohta , mis kuupäevast ta soovib hakata teenust kasutama. See aga ei sobitu kokku sellega, et SKA hakkab alles peale taotluse esitamist hindama, mi llist teenust isik üldse vajab. Praktikast tähendas see seda, et isik pidi pärast teenusevajaduse hindamist täpsustama oma eelistuse teenuseosutaja, teenuse saamise piirkonna ja teenuse kasutamise alustamise aja kohta. Muudatuse kohaselt peab isik ühe korra esitama andmed soovitu d teenuseosutaja kohta ja seda tehakse siis, kui on selgunud, millis t teenus t tal on õigus saada . Hindamise jär el tutvustatakse inimesele teenuseosutajaid, et tal oleks võimalik kaalutletult ja rahulikult valida oma vajadustele kõige sobivam teenuseosutaja. Eelnõuga muudetakse SHS § 70 lõikes 7 sätestatud volitusnor m ja määruses tuuakse edaspidi välja ka andmed, mida isik esitab hiljem teenus t saama suunamiseks ( vt rakendusakti kavand seletuskirja lisas) . Eelnõu § 1 punktiga 1 9 täiendatakse SHS § 71 lõigetega 1 1 ja 1 2 , millega luuakse erisus erihoolekandeteenusele suunamisel kohaliku omavalitsuse osutatava teenus e puhul ning e elnõu § 1 punktiga 5 7 täiendatakse SHS § 160 lõikega 50, mille kohaselt kohald atakse loodav at erisus t üksnes tegevus kohtadele , mille tegevusluba on väljastatud alates 2027. aasta 1. jaanuari st . K ui SKA on volitanud erihoolekandeteenuse osutamise lepingu täitmise KOV- ile , ei väljasta SKA eelnõu kohaselt suunamisotsust isikule, kes ei ole selle KOV-i rahvastikuregistrijärgne elanik . KOV , kellele SKA on erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks volitanud ja millele erisus kehtib, võib erihoolekandeteenust osutada KOV -i ameti asutuse või KOV -i ametiasutuse hallatava asutuse kaudu. Erihoolekanne on riiklik hoolekandeteenus. Riigi ülesanne on tagada ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste kättesaadavuse , mida riik täna teeb peamiselt riikliku äriühingu AS Hoolekandeteenused kaudu . Lisaks sellele, teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks , ostab riik teenus e kohti ka teistelt pakkujatelt, s eal h ulgas ärisektori, mittetulundusliku sektori ja KOV- i omandivormiga pakkujatel t. S KA- l on 31.03.2026 seisuga kokku 156 lepingupartnerit, neist 38 äriühingud (OÜ, AS) , s eal h ulgas AS Hoolekandeteenused, üks riigi asutus , 34 KOV -i asutust, 67 MTÜ-d ja 16 SA-d. K OV- i asutused osutavad peamiselt toetavaid teenuseid, vastavalt 31 KOV -i asutus t ( teenus e kohti kokku 1805 ), mis moodustab 23% kõikidest toetavate teenuste osutamise kohtadest. Ööpäevaringseid ja kogukonnas elamise teenuseid osutavad KOV -i asutuse d oluliselt väiksemal määral – kümme KOV -i asutust ( teenus e kohti kokku 210 ) , mis moodustab 6% kõikidest ööpäevaringsete teenuste osutamise kohtadest . Kavandatava regulatsiooni eesmärk on suurendada KOV-ide osalusel erihoolekandeteenuse osutamise kohtade loomise motivatsiooni ning parandada seeläbi teenuse tegelikku kättesaadavust , muu hulgas suurendada ka ööpäevaringsete teenuste pakkumist KOV-ide poolt , milles praegu on KOV- ide osakaal suhteliselt väike (ca 6% teenuskohtade mahust) . Riigikontroll on oma 2025. aasta erihoolekande teenuste kättesaadavuse ülevaates analüüsinud, kas teenuskohad asuvad inimeste elukoha lähedal või mitte ja leidnud, et k õikide erihoolekandeteenuste peale kokku saab inimene teenust oma kodumaakonnas 73% juhtudest. Samas tõsine probleem on ö öpäevaringsete teenuste puhul , kus 57% teenuse saajatest peab minema teise maakonda . Kohaliku omavalitsuse poolt loodavad teenus e kohad võimaldavad parandada teenuste kodulähedast kättesaadavust just ööpäevaringsete teenus e kohtade puhul. Samas tuleb r õhutada, et m uudatus ei kohusta kohalikke omavalitsusi erihoolekande teenus e kohti looma ja pakkuma. Teenus e kohtade pakkumine on kohalikele omavalitsustele vabatahtlik ega vähenda riigi vastutust erihoolekandeteenuste korraldamise, rahastamise ja tagamise eest. Inimeste jaoks tähendab muudatus võimalust jääda ööpäevaringseid eri hooldusteenuseid kasutama oma tavapärasesse kogukonda. Sama l ajal säilib võimalus valida teenus e kohta endiselt üle Eesti. Säilib i nimeste võimalus valida ja otsustada, millise teenus e osutaja vaba teenusekohta kasutada. Ööpäevaringsele teenusekohale asub inimene elama pikaks ajaks, mistõttu on valik kaalukam kui lühiajalise teenuse kasutamisel. Suurem osa inimesi eelistab jääda elama oma kodupiirkonda. Samas on ka inimesi, kes võivad eelistada oma vajadustele vastavaid teenuseosutajaid väljaspool oma koduvalda või -linna, näiteks võivad teenuse osutajad pakkuda erinevaid lisatingimusi, inimene eelistab muud asukohta või inimese vajadustele võib olla sobivam mõni muu vaba teenusekoht. K OV- idele loob muudatus paremad tingimused oma ülesannete täitmiseks nende inimeste ees, kes kasutavad lisaks erihoolekandele ka KOV -i teenuseid (nt eestkoste, KOV -i tugiteenused). Inimesed saavad soovi korral nii toetavate kui ka ööpäevaringsete teenuste saamiseks jääda elama KOV -i territooriumile ja nii on KOV - i l lihtsam neile ka oma vastutusala teenuseid vajaduse korra l pakkuda. Lõike 1 1 eesmärk on tagada teenuseosutajate tegevuse kooskõla KOV- i vastutuse ja kogukonnapõhise teenusekorralduse põhimõttega. Kui erihoolekandeteenust osutav teenuse osutaja on volituse saanud KOV -i kaudu, on põhjendatud, et valdaval määral kasutatakse selle teenuseosutaja teenus e kohti sama KOV- i elanike jaoks , k una KOV -i ressursside ga loodud teenus e koha eesmärk on eelkõige toetada kohaliku kogukonna liikmeid ning tagada KOV- i vahendite sihipärane, planeeritud ja jätkusuutlik kasutamine. Kui SKA on volitanud erihoolekandeteenuse osutamise lepingu täitmise KOV- le , ei väljasta SK A suunamisotsust isikule, kes ei ole selle KOV rahvastikuregistrijärgne elanik. Muudatuse eesmärk on tagada, et KOV loodud erihoolekandeteenuse kohad oleksid eelkõige kasutatavad selle kohaliku omavalitsuse elanikele. Kohalike omavalitsuste teenuste pakkumise erisus ei loo erisusi järjekorra pidamise põhimõtetes . Inimesed liiguvad teenustele tavapärases korras lähtuvalt järjekorra pidamise põhimõtetest . J ärjekorra eesotsas asuvad ja ka teenuskoha pakkumisi saavad inimesed, kelle teenusvajadus on kõige kiireloomulisem . Isik ei saa õigust liikuda järjekorras kiiremini ainuüksi see t õttu, et tema kohalik omavalitsus pakub erihoolekande teenust. Juhul, kui on ainult üks vaba teenus e koht üle Eesti ja see on KOV omandivormiga asutuse teenuskoht, mille elanik inimene ei ole ja KOV ei ole valmis kohta pakkuma muu omavalitsuse elanikule, siis on inimese valik piiratud . Samas sellise olukorra tõenäosus võiks edaspidi olla väike, kuna kohaliku omavalitsuse lisanduvad kohad suurendavad laiemalt teenuskohtade valikut, mis omakorda parandab võimalusi parim võimalik teenuskoht leida kõigile inimestele . Kohaliku omavalitsuse elanikud valivad tõenäoliselt sagedamini oma elukoha KOV-i teenus e kohti ning taotlevad seeläbi vähem muude teenuseosutajate kohti, mis omakorda jätab rohkem võimalusi kõigile inimeste le. Samuti säilib riigi kohustus läbi riigile kuuluva AS Hoolekandeteenuste tagada kõigile teenust vajavatele inimestele teenus e kohad üle Eesti ja vastavalt vajadusele luua teenus e kohti juurde . Kuigi muudatuse mõjul tekib inimestel rohkem võimalusi jääda elama oma tavapärasesse elukeskkonda, ei saa eeldada, et kõik KOV- id hakkavad majutusega teenuseid pakkuma ja kõigi KOV -ide elanikel need võimalused tekivad. Muudatus soodustab ka KOV -ide vahelist koostööd teenuste pakkumisel, kus eelkõige väiksema nõudlusega keerukamaid teenuseid on mõistlik osutada üle mitme KOV -i . Lõige 1 2 sätestab erandid, mille korral lõiget 1 1 ei kohaldata . Teenuseosutaja nõusolekul võib SKA suunata teenus ele ka isik u , kes ei ole selle KOV- i rahvastikuregistrijärgne elanik . Teise erandina sätestatakse, et SHS § 70 lõikes 1 1 sätestatu ei kehti suunamisotsuse väljastamisele, kui isik on ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud kohtumääruse alusel . Seletuskirja kirjutamise ajal ei ole KOV -e , kes osutaksid ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel teenus t saama suunatud inimestele, kuid täpsustus on vajalik juhuks, kui selliseid teenus eosutajaid tulevikus tekib – k ohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud inimesele väljastab SKA suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist ja teenuseosutaja ei saa eelnõu kohaselt teenuse osutamisest keelduda. Teenuseosutaja nõusolek kehtib kuni isiku erihoolekandeteenuse vajaduse lõppemiseni. Sellega tagatakse teenuse järjepidevus ja õiguskindl us ning välditakse olukorda, kus isik peaks teenuse kasutamise ajal üksnes elukohast tuleneval põhjusel teenusekohalt lahkuma. See tähendab, et KOV-i antud n õusolek kehtib edasi nt ka juhul, kui isiku erihoolekandeteenuse osutamise otsus saab vahepeal läbi ja SKA väljastab talle uue erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse ja suunamisotsuse sama teenuseosutaja juurde, kus ta juba varem oli . Teenusekoha täitmisel teise KOV-i elaniku poolt ei ole tegemist ajutise paigutusega. Kui isik on erihoolekandeteenust saama suunatud ja ta on asunud teenusekohale, ei ole teenuseosutaja st KOV-il alust ega ka õiguslikku võimalust lõpetada isikule teenuse osutamine üksnes põhjusel, et samal ajal tekib teenusevajadus KOV-i enda elanikul. Isik jääb teenusekohale seni, kuni teenuse osutamise lõpetamise alus tekib seaduses sätestatud tingimustel (nt abivajaduse muutumine, teenuse kasutamata jätmine või muud seaduses sätestatud alused). Teenusekoha kasutamine ei ole seega seotud isiku elukohajärgse KOV-i hilisema vajadusega ning teenusesaajat ei suunata teenusekohalt ära selleks, et vabastada koht KOV-i enda elanikule. Selline kord tagab teenuse järjepidevuse, kaitseb teenust saava isiku stabiilsust ja välistab olukorra, kus teenusekohale asumine oleks ebakindel või ajutise iseloomuga. SHS § 160 lõikesse 50 lisatava rakendussätte kohaselt kohaldatakse uut suunamisotsu st e väljastamise piirangut nende tegevus kohtade le , mille tegevusluba on väljastatud alates 1. jaanuarist 2027. a. Kuna regulatsiooni eesmärk on stimuleerida uute kohtade loomis t , ei ole põhjendatud kohaldada sama regulatsiooni juba olemasolevatele kohtadele . Muudatus hõlmab üksnes teenusekohti, mis on loodud peale 1. jaanuari 2027 – see tähendab, et säte laieneb ka olemasolevatele tegevuslubadele ja tegevuskohtadele, kui teenuseosutaja suurendab teenuskohtade arvu, muudab tegevusluba või laiendab olemasolevat tegevuskohta , kuid seda üksnes juurde loodud teenusekohtade mahus. Põhiseaduspärasuse analüüs Kavandatava muudatusega täiendatakse SHS § 71 lõigetega 1 1 ja 1 2 ning sätestatakse, et juhul kui SKA on volitanud erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks, ei väljasta SKA suunamisotsust selle teenuseosutaja juurde isikule, kes ei ole selle KOV- i rahvastikuregistrijärgne elanik. Lõikes 1 2 nähakse ette erand teenuseosutaja nõusoleku korral ning olukorras, kus isik suunatakse ööpäevaringse t erihooldusteenus t saama kohtumääruse alusel. Muudatust kohaldatakse üksnes uutele tegevus kohtadele , mis on loodud alates 1. jaanuarist 2027. Muudatus riivab põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust, kuna erihoolekandeteenust vajavaid isikuid koheldakse suunamisotsuse andmisel erinevalt nende rahvastikuregistri järgse elukoha alusel. Võrdsuspõhiõigus hõlmab kõiki eluvaldkondi ning seadusandja on seotud ka õigusloome võrdsuse nõudega, mille kohaselt peavad seadused sisuliselt kohtlema sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui erinevaks kohtlemiseks esineb põhiseadusega kooskõlas olev põhjus. Võrdsuspõhiõigust on rikutud, kui sarnases olukorras olevaid isikuid koheldakse põhjendamatult erinevalt. See tähendab, et tuleb kontrollida, kas võrdsuspõhiõiguse piiramisel on legitiimset eesmärki. Kui legitiimset eesmärki ei ole, siis on võrdsuspõhiõiguse piirang lubamatu. Lisaks peab põhjus, miks isikuid erinevalt koheldakse, olema ka mõistlik ja asjakohane . Riigikohtu praktika kohaselt tuleb erineva kohtlemise õigustatuse kontrollil hinnata, kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide kaalukusega. Kavandatava regulatsiooni eesmärk on suurendada KOV-ide osalusel erihoolekandeteenuse osutamise kohtade loomise motivatsiooni ning parandada seeläbi teenuse tegelikku kättesaadavust. Riigikohus tõi otsuses nr 3 24 713 välja, et kui inimese abivajadus on tuvastatud, peab riik erihoolekandeteenuse tagama ning isikut ei või jätta määramata ajaks ootejärjekorda viitega rahapuudusele või kohtade nappusele. See tähendab, e t riik peab tagama, et oleks erihoolekandeteenuse osutamise kohti, kuhu teenusevajajaid suunata. Eesmärk suurendada teenus e kohtade arvu ja parandada teenuse kättesaadavust on seega otseselt seotud riigi põhiseadusliku kohustusega tagada abi tegelik olemasolu. Üheks kohtade loomise vahendiks on stimuleerida kohtade loomist KOV- ide poolt . Seega võib asuda seisukohale, et eelnõu kohasel seaduses tehtaval muudatusel on olemas legitiimne eesmärk . Kui KOV- il on võimalik olla kindel, et tema loodud või peetavas tegevuskohas on teenus e kohad valdavalt kättesaadavad tema enda elanikele, suurenda b see valmisolekut teenus e kohti luua. Muudatus toetab lisaks teenus e kohtade loomise eesmärgile ka elukohalähedase ja kogukonnapõhise abi eelistamist. Riigikontroll on oma 2025 . aasta ülevaates viidanud tõsisele probleemile, kus 57% teenuse saajatest peab minema teenust saama teise maakonda. Elukohalähedane teenus toetab isiku sidemeid kogukonna ja lähedastega, võimaldab tõhusamat koostööd KOV- i ja teenuseosutaja vahel ning lihtsustab teiste kohalike teenuste osutamist, samuti kergendab KOV- i ülesannete täitmist , kui ta on teenust saava isiku eestkostja. Lisaks vähendab see vajadust ümberasumiseks ja sellega teenusesaajale kaasnevat kohanemiskoormust. Teenuse saamise asukoht on eriti oluline nende isikute puhul, kellel on ulatuslik hooldus ja järelevalvevajadus ning kes vajavad stabiilset ja tuttavat elukeskkonda. Toetavate erihoolekandeteenuste puhul on elukohapõhisus keskse tähtsusega, kuna teenuse eesmärk on toetada isiku iseseisvat toimetulekut tavakeskkonnas ja kohalike võrgustike toel. Ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhul on teenus e kohtade loomine seotud suuremate investeeringute ja vastutusega, mistõttu on KOV- i motivatsioon teenus e kohti luua seotud kindlusega, et loodud kohad on eeskätt kättesaadavad kohalikele elanikele. Tegemist on eesmärgi saavutamiseks (kohtade loomine) sobiva abinõuga . Abinõu vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, et erihoolekandeteenuse kättesaadavuse parandamiseks on võimalik kaaluda ka muid meetmeid, näiteks riigi enda investeeringuid, mida ka tehakse, kuid selleks, et tagada piisava arvu erihoolekande teenuse osutamise kohtade olemasolu, tuleb rakendada erinevaid meet meid . Lisaks teenuste pakkumise läbi riigile kuuluva aktsiaseltsi on riik pea 25 aastat, alates erihoolekande korralduse muudatustest 2000ndate algusest, ostnud teenust ka erasekrotilt, kuid selle 25 aasta jooksul ei ole ka erasektor suutnud arenda da teenuste võrku nii, et inime sed saaksid ka ööpäevaringseid teenuseid kasutada oma kodumaakonna piires. Tõenäoliselt on lähtunud ka erasektor o ma investeerimise võimalustest ja ärihuvidest kohtade arendamisel, mis seni ei ole toetanud teenuskohtade ühtlasemat jaotust üle Eesti. Omavalitsuste kaasamine võimaldab luua suuremaid valikuid kõigile, nii konkreetse KOV -i elanikele kui mitte-elanikele, kuna suureneb kohtade hulk koguvalimis. Samuti võimaldab see muudatus inimestel paremini kasutada kohalike omavalistsute teenuseid, kuna erihoolekandeteenused ei kata tihti kõiki inimesi vajadusi. Kavandatav lahendus lähtub eeldusest, et KOV- i motivatsioon teenus e kohti luua on suurem juhul, kui loodud kohtade kasutamine ei sõltu täielikult üldisest riiklikust suunamispraktikast, vaid KOV- i elanike ligipääs loodud kohtadele on tagatud. Selline lahendus on läbi räägitud ja kooskõ l astatud kohalike omavalitsusega . L ähenemi ne suurendab KOV - ide motivatsiooni eelkõige suure investeerimismahuga ehk suuremat KOV eelarvepanust eeldatavate ööpäevaringsete teenuste puhul , seda olukorras, kus tegemist on riiklike teenustega ehk omavalitsustel ei ole kohustust erihoolekandeteenuseid osuta d a, tegemist on omavalitsuste vaba tahtega. Seetõttu saab abinõu pidada vajalikuks erihoolekandeteenuse kättesaadavuse parandamise eesmärgi saavutamiseks. Abinõu mõõdukuse kasuks räägib esiteks see, et regulatsioon ei välista isikut erihoolekandeteenuse saamise lt tervikuna, vaid piirab üksnes suunamist konkreetsest KOV- ist teenuseosutaja juurde. Erihoolekandeteenuse taotlejad, kelle rahvastikuregistrijärgne KOV ei ole loonud erihoolekandeteenuse osutamise kohti, saavad valida teenuseosut a ja erasektori või riigi (AS Hoolekandeteenused) loodud kohtade hulgast. Teiseks on ette nähtud erandid teenuseosutaja nõusoleku korral ja kohtumääruse alusel ööpäevaringse t teenus t saama suunamisel. Kolmandaks kohaldatakse muudatust üksnes uutele teenus e kohtadele ( vt eelnõukohane SHS § 160 lg 50) . Eelnõukohase regulatsiooni jõustumisel tuleb arvestada, et see võib praktikas anda ühe KOV- i elanikele eelise teiste isikute ees ning mõjutada teiste isikute teenuse saamise algus aega (võrdsuspõhiõiguse riive). Muudatusega taotletav eesmärk – parandada erihoolekandeteenuse üldist kättesaadavust olukorras, kus teenus e kohtadest on tõsine puudus – kaalub selle riive üles. K OV-ide rolli tugevdamine teenus e kohtade loomisel enda elanikele (kuid nõusolekul ka teiste KOV- ide elanikele) ja elukohalähedase abi soodustamine on kooskõlas nii SHS-i üldpõhimõtetega kui ka riigi põhiseadusliku kohustusega tagada abi tegelik kättesaadavus. Eeltoodut arvesse võttes on kavandatav muudatus kooskõlas põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega ja põhiseaduse § 28 lõikest 2 tuleneva õigusega riigi abile. Muudatusel on legitiimne eesmärk, selle saavutamiseks on valitud sobiv, vajalik ja mõõdukas vahend. Neile erihoolekandeteenuse vajajatele, kelle rahvastikuregistrijärgne KOV ei loo teenuseosutajana erihoolekandeteenuse osutamise kohti, on tagatud teenus e kohad nagu senigi teiste teenuseosutajate poolt . S amuti on jätkuvalt peamine vastutus teenus e kohtade loomisel riigil ja riigile kuuluval äriühingul AS Hoolekandeteenustel . Siinjuures on oluline rõhutada, et uus regulatsioon kohaldub üksnes nende le teenus e kohtade le , millele väljastatakse tegevusluba alates 1. jaanuarist 2027. a. See tähendab seda , et kui eelnõukohane meede stimuleerib kohtade loomist KOV- i de poolt , parandab see ühtlasi ka nende teenusevajajate olukorda, kelle elukohajärgne KOV kohti ei loo, sest nende jaoks vabanevad teised, juba olemasolevad kohad – igal juhul ei ole nende olukord võrreldes varasemaga üldiselt kehvem. Seega saab asuda seisukohale, et eelnõuga soovitavad eesmärgid (et juurde tekiks rohkem teenus e kohti) kaaluvad üles üksiku teenusevajaja võrdsuspõhiõiguse võimaliku riive ja tegemist on põhiseaduspäras e muudatusega. Eelnõu § 1 punkti de ga 20 , 4 8 , 4 9 ja 50 tunnistatakse kehtetuks SHS § 71 lõike 2 punkt 7 , § 90 lõige 2, § 93 lõige 2, § 96 lõige 2, § 99 lõige 2 ja § 99 3 lõige 3 ning § 90 lõike st 3 ja § 93 lõike st 6 jäetakse välja tekstiosad, mis seovad teenuse osutamise suunamisotsuses märgitud soovitusliku mahuga. Muudatuste eesmärk on korrastada erihoolekandeteenuse regulatsiooni ja viia see kooskõlla tegeliku teenusekorralduse praktikaga . Kehtiv seadus lähtu b eeldusest, et suunamisotsuses määratakse või kirjeldatakse teenuse mahtu ning teenust osutatakse selle soovitusliku mahu alusel. Praktikas ei ole selline lähenemine end õigustanud , sest e rihoolekandeteenuse tegelik maht, sisu ja intensiivsus selgub teenuse osutamise käigus ning see lepitakse teenusesaaja ja teenuseosutaja vahel kokku isikule koostatavas tegevusplaanis. Samuti võib teenuse osutamise maht ajas muutuda, kui isiku toimetulek paraneb või halveneb terviseseisundi tõttu. Teenuse osutamise käigus selgub, millist tuge isik igapäevaselt vajab, milline on sobiv teenuse osutamise sagedus ning kui suures mahus on tegelikult vaja teenust osutada . Lisaks on erihoolekandeteenuse vajadus ajas muutuv. Teenuse maht ja intensiivsus võivad suureneda või väheneda sõltuvalt isiku terviseseisundi muutumisest, toimetuleku paranemisest või halvenemisest ning muudest elukorralduslikest asjaoludest. Seetõttu ei ole suunamisotsuses määratud teenuse mahu käsitlemine siduva või püsivana praktikas realistlik ega teenuse eesmärgiga kooskõlas. Muudatusega ei loobuta teenuse mahu reguleerimisest seaduse tasandil. Teenuse mahud ja piirangud säilivad sätetes, kus see on teenuse olemusest ja rahastamisloogikast tulenevalt vajalik (nt SHS § 90 lg 3 ja § 93 lg 6). Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse SHS § 71 lõikega 5 1 . Seaduse täiendamine on vajalik, et luua selge õiguslik alus erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmete edastamiseks teenuseosutajale teenus e koha ettevalmistamise eesmärgil. Kehtivas õiguses ei ole see etapp piisavalt selgelt reguleeritud, kuigi praktikas on teenuseosutajale varajane info edastamine vältimatu, et tagada teenuse sobivus ja valmisolek isiku vastuvõtmiseks. Muudatuses t tulenevalt edastab SKA teenuseosutajale isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed ulatuses, mis on vajalik teenus e koha ettevalmistamiseks. Eelnõuga piiratakse edastatavate andmete ulatus selgelt vajaliku teabega – selleks on isiku enda ja tema eestkostja üldandmed ning SHS § 70 lg 2 punktides 2 – 5 nimetatud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed. Andmeid kasutatakse üksnes isikule sobiva teenusekoha ettevalmistamiseks ja teenuse osutamise alustamise korraldamiseks. Teenuseosutajale ei edastata kogu hindamise käigus kogutud teavet, vaid ainult teenuse ettevalmistamiseks vajalikud andmed, läht u des andmete minimaalsuse põhimõttest. Isiku vaatest parandab muudatus teenuse kvaliteeti ja sujuvamat kohanemist teenusega . Kui teenuseosutajal on juba enne teenuse osutamise algust piisav ülevaade isiku vajadustest, on võimalik ette valmistada teenus e koht, mis vastab paremini isiku toimetulekuvõimele, toetusvajadusele ja võimalikele riskidele. See vähendab olukordi, kus isik suunatakse teenus e kohale, mis ei vasta tema vajadustele , ning aitab vältida hilisemaid ümberpaigutamisi või teenuse katkestamist. Inimesele ja tema lähedastele tähendab see sujuvamat teenuse koha le asumist ja kiiremat kohanemis t teenusega . Halduskoormuse mõttes toetab lisatav lõige menetluse tõhusust ja vähendab dubleerimist. Teenuseosutajal ei ole vaja uuesti koguda algandmeid ega alustada teenuse ettevalmistamist ebapiisava info põhjal. Inimene ei pea teenuseosutajale uuesti kirjeldama oma võimekuste ja vajaduste andmeid, mille ta on juba SKA - le esitanud teenus e vajaduse hindamise käigus. Samuti väheneb SKA ja teenuseosutaja vaheline täiendav selgitus- ja päringukoormus, kuna andmete edastamine on seaduses selgelt sätestatud. Muudatus aitab kaasa isikukesksema teenusekorralduse kujunemisele. S KA-le tähendab see väiksemat töökoormust ja teenuseosutajale vähem halduskoormust, kuna väheneb risk, et inimene liigub teenuseosutaja juurde, kellel tegelikult ei ole sobivaid võimalusi konkreetse inimese vajadustest lähtuvalt. Andmete edastamine planeeritakse tulevikus STAR - i kaudu turvalise andmevahetuse teel. Kui infosüsteemne edastus ei ole veel võimalik, edastatakse andmed krüpteeritult (nt DHX või turvaline e kiri). Eelnõu § 1 punkti de ga 2 2 ja 2 3 muudetakse SHS § 71 lõike 6 esimes t laus e t ja tunnistatakse kehtetuks SHS § 71 lõige 7 . M uu datus t e eesmärk on täpsustada erihoolekandeteenus t saama suunatud isiku kohustusi seoses teenuse saamise algusajaga . Kehtiv as regulatsioon is on teenu seosutaja juurde pöördumiseks kolm erinevat tähtaega – kolm e , seits me või kümme päeva jooksul suunamisotsuses kokkulepitud tähtpäevast arvates . M uudatustega ühtlustatakse lähenemine kõikide teenuste üleselt ühetaoliseks, mis lihtsustab nii teenuse koha le liikumise teekonda kui ka vähendab SKA administratiivset koormust. Sarnane protsess kõikide tee n uste puhul vähendab vajadust infosüsteemis erinevaid protsesse välja arenda ja vähendab seega IT-arenduste kulusid. Samuti on teenuseosutajatel, eelkõige neil, kes osutavad mitut erinevat teenust, töökorraldus t lihtsam hallata, kui kõikide teenuste puhul kehtib ühtne tähtaegade loogika. Muudetud sõnastus e kohaselt peavad kõik isik ud pöörduma teenuseosutaja poole suunamisotsuses märgitud, teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid 30 kalendri päeva jooksul isikule teenus e koha pakkumise st arvates . Selle eesmärk on selgelt siduda isiku tegevus teenus e koha pakkumisega, mitte üksnes suunamisotsuse tegemise ajaga , ning vältida olukordi, kus teenus e koht jääb pikemaks ajaks ootele ilma selguse või kindla ajakavata. Sundravilt, tahtevastaselt ravilt või kohtumäärusega teenus t saamast vabanevale isikule kohaldub edaspidi sama ajaraamistik nagu teistele erihoolekandeteenus t saama suunatud isikutele. Näiteks SKA te eb isikule 1. märtsil teenus e koha pakkumise . Inimesel on aega mõelda, kas ta võtab koha vastu või mitte 10 tööpäeva jooksul. Kui inimene soovib teenus e koh a vastu võtt a , lepitakse koos i nimese ja teenuseosutajaga kokku teenuse osutamise kuupäev . Oletame, et teenuse osutamine algab 15. märtsil. Sellisel juhul märgitakse ka suunamisotsuses teenuse osutamise algusajaks 15. märts ning isik peab pöörduma teenuseosutaja poole alates selle st kuupäeva st, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul teenusekoha pakkumisest arvates . Kui teenusekoha pakkumine tehti 1. märtsil, ei saa teenuse alustamise kokkulepitud kuupäev olla hilisem kui 31. märts ning ka inimene ei saa teenusele jõuda hiljem kui 31. märts il. Inimesele ja tema lähedastele on üheselt arusaadav, millise aja jooksul tuleb teenuseosutajaga kontakti võtta ja teenuse saamise al gusaeg kokku leppida. Samal ajal arvestab 30-päevane tähtaeg isiku tegeliku elusituatsiooniga, sealhulgas vajadusega teenuse saamise ks valmistuda, korraldada elukoha vahetust või lahendada muid praktilisi küsimusi. M uudatus to e tab teenus e kohtade tõhusamat kasutamist . Joonis 1. Teenus e koha pakkumise protsess i kirjeldus Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Kui isik ei pöördu mõjuva põhjuseta teenuseosutaja poole 30 päeva jooksul teenus e koha pakkumisest arvates , ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada (SHS § 71 lg 6 teine lause jääb kehtima). Isiku jaoks tähendab see seda , et kui ta ei pöördu teenuseosutaja poole nimetatud tähtaja (30 päeva) jooksul, loetakse suunamisotsus ammendunuks ning talle ei hoita enam teenus e kohta . Sellisel juhul isiku õigus erihoolekandeteenus t saada ei lõpe , vaid isik suunatakse järjekorda järgmist kohapakkumist ootama. See tähendab, et isiku õigus saada erihoolekandeteenus t kui sellis t ei lõpe, sest tema erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus on endiselt kehtiv , kuid konkreetne pakutud teenus e koht vabastatakse ja antakse järgmisele ootel olevale isikule, tagades seeläbi teenus e kohtade tõhusama kasutamise. Mõjuva põhjuse olemasolul võib SKA isiku taotlusel ja kokkuleppel teenuseosutajaga määrata SHS § 71 lõike 8 alusel uue teenuse alustamise tähtpäeva. Oluline on rõhutada, et muudatus ei karmista põhjendamatult isiku kohustusi ega sea ebarealistlikke tähtaegu. Tegemist on tasakaalustatud lahendusega, mis arvestab nii isiku vajadust paindlikkuse järele kui ka avaliku ressursi tõhusa kasutamise vajadust. Muudatus ei mõjuta isiku õigust saada erihoolekandeteenus t , vaid täpsustab teenuse saamise alustamise praktilist korraldust. SKA on kaardistanud inimeste teenuse koha le asumise aega kohapakkumise tegemise hetkest alates. Perioodil november 2025 kuni aprill 2026 on tehtud erihoolekandeteenuse osutamise koha pakkumisi ( kõikide teenuste puhul , v.a kohtumäärusega ööpäevaringne teenus) kokku 1522 korda. Neist 406 korral oli kohapakkumisele vastus „ jah “ , st inimene võttis koha vastu ja lepiti kokku teenuse saamise alguskuupäev. Kõikide teenuste arvestuses hakkas inimene teenus t saama keskmiselt 12 päeva pärast seda , kui SKA talle kohta pak kus ( ööpäevaringsete teenuste puhul kiiremini – keskmiselt üheksa päeva pä rast vt t abel 1 ) . See kinnitab, et 30-päevane tähtaeg alates kohapakkumise tegemisest on inimese vaatest mõistlik ja piisavalt paindlik, võimaldades samal ajal ette valmistada teenuse koha le asumist ja lahendada praktilisi küsimusi. Tabel 1. Koha pakkumisest teenuse saamise alguskuupäevani kulunud päevade arv pakkumistel, mille vastus oli „Jah“ ning osakaal kõigist pakkumistest teenuse liigiti, november 2025 - aprill 2026 Teenus Päevade arv, mis kulus koha pakkumisest teenuse saamise alguskuupäevani Keskmine päevade arv 0 päeva 1–7 päeva 8–14 päeva 15–30 päeva üle 30 päeva Kokku pakkumisi, mille vastus oli "Jah" Toetavad ja kogukonnateenused 48 126 73 39 54 340 9 ööpäevaringsed teenused 1 11 27 19 8 66 16 Kokku pakkumisi, mille vastus oli "Jah" 49 137 100 58 62 406 12 Toetavad ja kogukonnateenused 14% 37% 21% 11% 16% ööpäevaringsed teenused 2% 17% 41% 29% 12% Kokku pakkumisi, mille vastus oli "Jah" 12% 34% 25% 14% 15% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 1 punktiga 2 4 jäetakse SHS § 72 lõike 2 punktist 1, § 88 punktist 1, § 92 punktist 1, § 95 punktist 1, § 98 punktist 1, § 99 2 punktist 1, § 101 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2 1 , § 102 lõike 1 punktist 3 ja lõikest 8, § 104 lõikest 2 ning § 154 punktist 2 välja viide raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirele ning seadusesse jääb viide üksnes psüühikahäirele. Muudatuse eesmärk on viia teenus eid saama suunamise ja õiguste määramise alus kooskõlla kehtiva hindamispraktika ja SHS -i üldise loogikaga, mille kohaselt lähtutakse teenusevajaduse hindamisel isiku tegelikust toimetulekust ja abivajadusest, mitte diagnoosi raskusastmest. Kehtivas seaduses kasutatav viide raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirele on praktikas osutunud eksitavaks ja ebaühtlaselt tõlgendatavaks, kuna teenusevajadust ei hinnata tegelikkuses üksnes diagnoosi nimetuse või se da kirjeldava raskusastme alusel. Teenus t saama suunamise ja teenuse saamise õiguse määramise aluseks on individuaalne hindamine, mille käigus hinnatakse isiku igapäevast toimetulekut, funktsioneerimist ja toetusvajaduse ulatust ning abi puudumise korra l tekkivaid riske. Seaduses kasutatud sõnaline raskusaste ei kirjelda piisavalt ega täpselt isiku tegelikku abivajadust ning võib viia põhjendamatult piiravate tõlgendusteni. Sõnastus on praktikas tekitanud olukordi, kus isik võib jääda vajalikust teenusest ilma üksnes seetõttu, et tema seisundi kirjeldus ei vasta täpselt seaduses nimetatud raskusastmele, kuigi sisuline abivajadus on olemas ja teenus on objektiivselt vajalik. Selline lähenemine ei ole kooskõlas SHS -i eesmärgiga tagada abi vastavalt inimese tegelikele vajadustele ning võib tuua kaasa ebavõrdse kohtlemise. Muudatus on kooskõlas kehtiva hindamismetoodika ja ‑praktikaga, kus teenusevajadus selgitatakse välja individuaalse ja tervikliku hindamise tulemusena. Muudatus ei laienda ega kitsenda teenuse saamise õigusi sisuliselt, vaid kõrvaldab seadusest sisuliselt mittevajaliku, mis ei ole olnud otsuste tegemisel määrav. Teenusesaaja vaates muudab muudatus süsteemi arusaadavamaks ja õiglasemaks, kuna otsused põhinevad tema reaalsel olukorral, mitte diagnoosi raskusastm el . Samuti väheneb vajadus täiendavate selgituste andmiseks või vaidluste tekkimiseks olukordades, kus isiku abivajadus on ilmne, kuid ei mahu varasemasse terminoloogilisse raamistikku. Halduskoormus inimesele ei suurene. Muudatus soodustab SHS -i inimkeskset ja vajaduspõhist rakendamist ning suurendab õigusselgust nii isikute kui ka teenuseosutajate jaoks. Eelnõu § 1 punktidega 2 5 – 3 4 muudetakse teenus t saava isiku omaosaluse puudujääva osa riigieelarvest hüvitamise regulatsiooni. Need muudatused puudutavad kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikuid , sest ne nde teenuste puhu l on isikul toitlustamise ja majutamise eest omaosaluse tasumise kohustus (SHS § 73 lg 1) . Eelnõu § 1 punktiga 2 5 muudetakse SHS § 73 lõiget 2 . O maos aluse puudujääva osa hüvi tamise regulatsiooni muudetakse nii, et isiku tuludena võetakse edaspidi arvesse üksnes riiklik pension (s.o kõik riigieelarvest makstavad pensionid) ja töövõimetoetus. Nendest hüvitistest peab edaspidi isikule peale tulumaksu tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15% . Kui jääb vähem, on isikul õigus omaosaluse puudujäävaosa hüvitamiseks riigieelarvest . Juhul kui isikul neid tulusid ei ole, hüvitatakse teenuseosutajale isiku eest kogu omaosalus e puudujääv osa tulenevalt SHS § 74 lõikest 1 . Päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse saamise eelduseks on see , et isik o n puuduva töövõimega (kuni pensionieani) (SHS § 99 2 p 2 ja § 101 lg 1 p 3), seega saavad nei d teenus eid saavad isikud töövõimetoetuse seaduse kohaselt töövõimetoetust ja pensionieas vähemalt rahvapensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel (RPKS § 11 lg 6) . Seega ne id teenus eid saavate isikute jaoks eelnõukohased muudatused (et arvesse võetakse üksnes pension ja töövõimetoetus) sisulist muudatust kaasa ei too. Kogukonnas elamise teenuse saaja ei pea olema osalise või puuduva töövõimega (SHS § 98) , k uid üldjuhul on kogukonnas elamise teenuse kasutajatel puuduv töövõime, vähematel juhtudel osaline töövõime ning nad saavad vastavat toetust. Selliseid i sikuid, kel le töövõime ei ole hinnatud ja kes ei saa ka pensioni, ei ole kogukonnas elamise teenuse praktikas olnud . Kehtiva seaduse kohaselt loetakse isiku tuludeks riiklik pension, kogumispension, töövõimetoetus ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu üle maksuvaba tulu määra , millest peab isikule selleks, et saada omaosaluse puudujääva osa hüvitis t, p ärast omaosaluse , tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist , kätte jääma vähem kui 15% . Kogumispensioni ja sotsiaalmaksuga maksustatava tulu arvestamata jätmine omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel on põhjendatud eesmärgiga muuta arvestus lihtsamaks ja selgemaks. Kogumispensioni saajaid on erihoolekandeteenuse saajate hulgas väga vähe . Sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on praktikas sageli ebaregulaarne ja muutliku suurusega. Sellised olukorrad, kus isikul on arvestatav lisa tulu (nt töötasu) või kogumispension , esinevad pigem üksikjuhtumitel ega ole erihoolekandeteenuse sihtrühmale tüüpilised . Nende üksikute juhtumite arvesse võtmine muudab aga kogu süsteemi IT-lahenduse keerulisemaks ja k uluka maks , suurendab SKA töö koormust ja võib tekitada vajaduse andme id sagedamini ajakohasta da . Eelnõu kohaselt piirdutakse riikliku pensioni ja töövõimetoetusega, mis on stabiilsed ja prognoositavad sissetulekud. See võimaldab kujundada ühtse ja läbipaistva lahenduse ning tagab, et isikule jääb kindel minimaalne rahasumma tema isiklikuks kasutamiseks. Seega lihtsustab muudatus menetlust ja vähendab halduskoormust, mõjutades samas piiratud hulka juhtumeid, kus isikul esineb täiendavaid ja muutlikke sissetulekuid. Allj ärgnevalt on esitatud ülevaade sellest, kui suurel osal omaosaluse tasumise kohustusega erihoolekandeteenuse saajatest on aasta s tulu, mis ületab 5001 eurot . Tabel 2. Omaosalust tasunud erihoolekandeteenuse saaja d , sh arv ja osakaal aastase tulu järgi , 2023-2025 2023 2024 2025 Kõik teenusesaajad (KE, ÖE, ÖR, ÖT, ÖK, PNH ) kokku (unikaalsed inimesed) 3125 3125 3301 ...neist sai 5001 eurot või rohkem (unikaalsete inimeste arv) 34 88 113 ...neist sai 5001 eurot või rohkem (%) 1,10% 2,80% 3,40% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet O maosaluse puudujäävat osa hüvita s SKA teenuseosutajale 2023. aastal ainult ühe inimese puhul ning 2024. a astal ja 2025. a astal kahe inimese puhul, kelle sissetulek oli aastas suurem kui 5001 eurot (keskmise lt 416 eurot kuus) (vt tabel 3) . Tabel 3. Erihoolekandeteenuse saajate arv ja osakaal , kelle omaosalus (OS) hüvitati SKA poolt, sh sissetuleku järgi, 2023-2025 2023 2024 2025 Kokku 3125 3125 3301 ... hüvitati OS (inimeste arv) 96 93 92 ...ei hüvitatud (inimeste arv) 3029 3032 3209 ... hüvitati OS, % 3,10% 3,00% 2,80% Sai sissetulekut 5001 eurot või rohkem 34 88 113 ... hüvitati OS (inimeste arv) 1 2 2 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 1 punktiga 2 6 täiendatakse SHS § 73 lõikega 2 2 , mille s sätestatakse töövõimetoetuse suuruse arvestamise põhimõte erihoolekandeteenuse omaosaluse määramisel. Uue sätte kohaselt loetakse töövõimetoetuse suuruseks puuduva töövõime korral Eesti Töötukassa veebi lehel avaldatud kehtiva töövõi metoetuse päevamäära ja arvu 30 korrutis ning osalise töövõime korral 57% nimetatud korrutisest. Teoreetilise suuruse kasutamine on otstarbekas , et tagada omaosaluse arvestuses ühtne ja stabiilne alus. Kehtiva korra kohaselt sõltub arvesse võetava töövõimetoetuse suurus kalendripäevade arvust kuus ning võib seega kuude lõikes varieeruda. 30-päevase kuu arvesse võtmine on põhjendatud, sest kõigis kuudes , v.a ühes kuus , on vähemalt 30 päeva. See tähendab seda, et 31-päevase kuu eest saadud töövõimetoetuse korral jääb inimesele kätte rohkem kui nõutav 15% (vt näide t all pool ) . Teoreetilise suuruse kasutamine välistab kuude lõikes tekkivad kõikumised , loob prognoositava arvestusbaasi ega nõua SKA - lt kuluka ja keeruka igakuise toetuse suuruse ümberarvutamise mehhanismi ülesehitamist . Näide 1 30-päevane arvesse võetav puuduva töövõimega isiku töövõimetoetus Tulu: 686,7 eurot Omaosalus: 525 eurot Isikule jääb peale omaosaluse tasumist 161,7 eurot . Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise kontroll: 15% 686,7 euro st on 103,01 eurot . Tulemus: isikule omaosaluse puudujäävat osa ei hüvitata, sest talle jääb peale omaosaluse tasumist kätte rohkem kui 15% tulust . 28-päevane reaalne saadav puuduva töövõimega isiku töövõimetoetus Tulu: 640,92 eurot Omaosalus: 525 eurot Isikule jääb peale omaosaluse tasumist 115,92 eurot . Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise kontroll: 15% 640,92 euro st on 96,14 eurot . Tulemus: kui omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel lähtutaks isikule reaalselt makstavast töövõimetoetusest, siis isikule omaosaluse puudujäävat osa ei hüvitata ks , sest talle jää ks peale omaosaluse tasumist kätte rohkem kui 15% tulust ehk tulemus on sama, mis eelnõukohase regulatsiooni puhul ( omaosalus e puudujäävat osa ei hüvitata) . Näitest 1 tulenevalt ei ole teoreetilise 30-päevase puuduva töövõimega isikule makstava töövõimetoetuse arvesse võtmine isikutele ebasoodsam . Ka 28-päevase kuu (veebruar) puhul ei jää näites esitatud juhul isikule kätte vähem raha , kui teoreetilise suuruse arvesse võtmisel ette nähakse (103,01 eurot ) . 31-päevaste kuude eest saadud töövõimetoetusest jääb isikule kätte näites esitatust suurem summa. Näide 2 30-päevane arvesse võetav osalise töövõimega isiku töövõimetoetus Tulu: 391,42 eurot Omaosalus: 446 eurot Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise kontroll: 15% 391,42 euro st on 58,71 eurot . Tulemus: teenuseosutajale hüvitatakse isiku eest omaosaluse puudujääv osa 113,29 eurot (446 - (391,42 - 58,71) = 113,29) 28-päevane reaalne saadav osalise töövõimega isiku töövõimetoetus Tulu: 365,32 eurot Omaosalus: 446 eurot Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise kontroll: 15% 365,32 euro st on 54,8 eurot . Tulemus: kui omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel lähtutaks 28-päevase kuu puhul isikule reaalselt makstavast töövõimetoetusest, siis hüvitataks teenuseosutajale isiku eest omaosaluse puudujääv osa 135,48 eurot (446 - (365,32 - 54,8) = 135,48). Kuna eelnõu kohaselt ei lähtuta 28-päevasest töövõimehüvitisest, on need isikud ebasoodsas olukorras üks kord aastas, kui välja makstakse töövõimehüvitis veebruarikuu eest – sellel kuul hüvitatakse eelnõu kohaselt isikule nagu alati 113,29 eurot , seega peab isik teenuseosutajale maksma 332,71 eurot (446 - 113,29 = 332,71). Kui ta selle ära maksab, jääb talle kätte 32,61 eurot (365,32 - 332,71 = 32,61), mis on 22,19 eurot vähem kui 15% töövõimetoetusest. 31-päevane reaalne saadav osalise töövõimega isiku töövõimetoetus Tulu: 404,47 eurot Omaosalus: 446 eurot Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise kontroll: 15% 404,47 euro st on 60,67 eurot . Tulemus: kui omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel lähtutaks isikule reaalselt makstavast töövõimetoetusest, hüvitataks teenuseosutajale isiku eest omaosaluse puudujääv osa 102,20 eurot (446 - (404,47 - 60,67) = 102,20) nendel kuudel, kus on 31 kalendripäeva. Kuna eelnõu kohaselt ei lähtuta 31-päevasest töövõimehüvitisest, tähendab see seda, et inimesele jääb aastas kokku seitsmel kuul kätte rohkem kui 15% tema töövõimetoetusest – neil kuudel hüvitatakse eelnõu kohaselt isikule nagu alati 113, 29 eurot , seega peab isik teenuseosutajale maksma 332,71 eurot ( 446 - 113,29 = 33 2,71 ) ja ku i ta selle ära maksab, jääb talle kätte 71,76 eurot ( 404,47 - 332,71 = 71,76 ) , mis on 11,09 eurot rohkem, kui talle jääks kätte 15% töövõimetoetusest. See tasandab aasta arvestuses ära veebruarikuu väiksema summa ( 77,63 eurot (7 * 11, 09 = 77,63 ) vs . 22,19 eurot ) , mis inimesele kätte jääb. Eespoolt toodust tulenevalt võib k uude lõikes erineva kalendripäevade arvu tõttu üksikjuhtudel (nt veebruaris) tekkida olukord, kus isikule reaalselt väljamakstav tulu on väiksem kui teoreetili se arvestus e kohaselt . Aastases vaates tasanduvad need erinevused pikemate kuude (31 päeva) arvelt ning isik ei jää tervikuna ebasoodsamasse olukorda. Valitud arvestusmetoodika tagab süsteemi lihtsuse, prognoositavuse ja halduskoormuse vähendamise, säilitades samal ajal isikule minimaalse rahalise kaitse. Eelnõu § 1 punktiga 2 7 tunnistatakse kehtetuks SHS § 73 lõige 4, mille kohaselt ei arvestat a isiku tulude hulka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu selles ulatuses, mis vasta b tulumaksuseaduse § 23 kohasele maksuvabale tulule ehk sisuliselt ei arvestata kehtiva seaduse kohaselt isiku tulude hulka seda osa s otsiaalmaksuga maksustata vast tulu st , mis jää b alla tulumaksuvaba miinimumi määra . Muudatus on seotud SHS § 73 lõikes 2 tehtud muudatusega, mille kohaselt ei arvestata omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel enam üldse isiku sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid. Eelnõu § 1 punkti ga 2 8 muudetakse SHS § 74 lõi kes 1 olevat viidet SHS § 73 lõigetele 2 ja 4 ning jäetakse välja viide lõikele 4, sest see lõige tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Lõikesse lisatakse põhimõte, et kui isikul pole üldse SHS § 73 lõikes 2 nimetatud tulusid ( riiklikku pensioni või töövõimetoetust) , hüvitatakse talle kogu omaosaluse maksimaalne maksumus . Eelnõu § 1 punktiga 2 9 tunnistatakse kehtetuks SHS § 74 lõige 2 . Kehtiva seaduse kohaselt peab isik omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest esita ma SKA-le taotlus e koos erihoolekandeteenuse taotlusega. Edaspidi kontrollib SKA isikule kogukonnas elamise teenus t , päeva- ja nädalahoiuteenus t ning ööpäevaringse t eri hooldusteenus t saama suunamis e otsust väljastades automaatselt omaosaluse puudujääva osa hüvitamise vajadust , mis tähendab, et isik ei pea enam SKA-le esitama eraldi taotlust . A rvesse võetakse SKAIS -is olev pensioni su mma ja teoreetiline 30-päevase kuu töövõimetoetuse summa. Eelnõu § 1 punktiga 30 m uud etakse SHS § 74 lõi get 3 . Sätestatakse, et S K A lähtub teenust saama õigustatud isiku riikliku pensioni suurusest ja SHS § 73 lõikes 2 2 sätesta tud töövõimetoetuse suurusest suunamisotsuse tegemisele eelneval kalendrikuul ning arvestab nendest summadest maha tulumaksu (pension on tulumaksuga maksustatav, töövõimetoetus mitte) . Kehtiva seaduse kohaselt võtab SKA puudujääva omaosaluse osa hüvitamisel aluseks isiku tulud, mis on loetletud SHS § 73 lõikes 2 (sotsiaalmaksuga maksustav tulu, riiklik pension, kogumispension ja toovõimetoetus) . Eelnõu kohaste muudatuste kohaselt võtab SKA edaspidi arvesse üksnes riikliku pensioni ja töövõimetoetuse , k usjuures töövõimetoetus võetakse arvesse teoreetilises suuruses vastavalt eelnõukohasele SHS § 73 lõikele 2 2 (vt selgitust SHS § 73 lg 2 2 juurest). Nii nagu kehtiva seaduse puhul, jääb ka eelnõu kohaselt kehtima reegel, et isiku omaosaluse puudujääv osa võib olla kuni kaks eurot (tuleneb SHS § 73 lõikest 3) – sellisel juhul SKA puudujäävat osa ei hüvita – see tuleneb SHS § 73 lõikest 3 ja § 74 lõikest 1. Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse SHS § 74 lõi get 5 . Uus sõnastus tuleneb eelnõuga SHS § 73 lõikes 2 tehtud muudatustest, mille kohaselt ei arvestata enam edaspidi sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu isiku tulude hulka, kui kõne all on oma o saluse puudujääva osa hüvitamine. Sellest tulenevalt muudetakse lõike 5 sõnastust nii, et välja jäävad viited töötuskindlustusmaksele ja kogumispensionide maksele, sest riiklikult pensionilt ega töövõimetoetuselt neid ei maksta . Eelnõu § 1 punktiga 3 2 muudetakse SHS § 74 lõike 6 teis t lause t. Sama lõike esimese lause kohaselt teeb SKA puudujääva osa hüvitamise otsuse suunamisotsuse väljastamise ajaks. K ui isiku tulu suurus muutub pärast suunamisotsuse tegemist , hindab SKA isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise uuesti pärast tulu suuruse muutumist. Kehtivast regulatsioonist jäetakse välja viide puudujääva osa hüvitamise taotlusele, sest seda enam esitama ei pea. SKA kontrollib isikule kogukonnas elamise teenus t , päeva- ja nädalahoiuteenus t ning ööpäevaringse t erihooldusteenus t saama suunamis e otsust väljastades automaatselt omaosaluse puudujääva osa hüvitamise vajadust. Edaspidi peab isik SKA-d teavitama , kui tema tulude suurus muutub (v.a töövõimetoetuse suurus e muutumine sõltuvalt kalendripäevade arvust, sest see võetakse arvesse eelnõukohase SHS § 73 lg 2 2 kohaselt teoreetilises suuruses ) , n äi t eks kui isikule on määratud puuduv töövõime ja mingil põhjusel hinnatakse see ennetähtaegsel t ümber (või vastupidi, isikule on määratud osaline töövõime ja hinnatakse enne tähtaega puuduvaks) , muutub ka isikule makstav a töövõimetoetuse suurus. See mõjutab isiku sissetulekut ja ka omaosaluse puudujääva osa hüvitamis t . Vastav kohu s tus tuleneb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21 l õike 1 punktist 2 , mille kohaselt on isik kohustatud hüvitise taotlemisel ja saamisel teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest. Isiku t teavitatakse tema teavit amis kohustus est omaosaluse puudujääva osa hüvitamise otsuses. Isikul on kasulik teavitada SKA-d näiteks ka juhul, kui t ema töövõimetoetuse maksmine on peatatud või lõpetatakse. K ui töövõime staatuse muutusest ei teavitata viivitamata ning selle tulemusel määratakse omaosaluse puudujä ä va osa hüvitis ajutiselt ebaõige arvestusaluse alusel, lähtutakse enammakstud omaosaluse puudujääva osa hüvitise summa ümberarvestamisel või tagasinõudmisel kehtivast üldisest regulatsioonist. Vastav õiguslik alus tuleneb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-st 31. Kui isik saab pensioniealiseks ning hakkab töövõimetoetuse asemel saama pensioni (nt rahvapensioni), kontrollib SKA automaatselt isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise vajadust , isik ei pea ise SKA-d teavitama. Sellisel juhul arvestab SKA edaspidi pensioni suurust omaosaluse määramisel ning vajaduse korra l hinnatakse puudujääva osa hüvitami st uuesti. Kui kuu tulu suurus muutub, siis arvestatakse puudujääva omaosaluse hüvitis ümber tulu suuruse muutumise päevast alates. Praktikas tähendab see, et näiteks kui inimene sai esimesed kakskümmend päeva kuust töövõime toetust ning ülejäänud kümme päeva pensioni, võetakse omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel arvesse töövõime toetuse (puuduva töövõime korral Eesti Töötukassa veebilehel avaldatud kehtiva töövõimetoetuse päevamäära ja arvu 20 korrutis ning osalise töövõime korral 57% nimetatud korrutisest) ning saadud pensioni summa kokku. Eelnõu § 1 punktiga 3 3 muudetakse SHS § 74 lõike 9 esimes t lause t. M uudatuse kohaselt ei kontrolli SKA enam igal kalendrikuul isiku tulusid, vaid teeb seda üks kor d aastas 1. aprillil . Siis indekseeri takse pensionid (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lg 1) ja arvutatakse ümber töövõimetoetuse teoreetiline suurus , sest ka Eesti Töötukassa indekseerib 1. aprillil töövõimetoetuse päevamäära pensioniindeksiga ( töövõimetoetuse seaduse § 14 lg 2) . SKA kontrollib isiku tulusid ka siis, kui isik saab pensioniealiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 4 tunnistatakse kehtetuks SHS § 74 lõi g e 10 , sest edaspidi ei esita isik enam omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks taotlust. Seega ei ole vaja sätestada ka taotluses esitatavat andmekoosseisu ega dokumentide loetelu. SHS § 74 lõike 10 alusel kehtestatud sotsiaalkaitse ministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 73 „ Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine “ tehakse asjakohased muudatused (vt kavand seletuskirja lisas). Eelnõu § 1 punkti de ga 3 6 ja 3 7 täiendatakse SHS § 76 lõi get 1 ja § 76 lõikes 2 olevat volitusnormi . Muudatus on vajalik, kuna kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt eristada isikuid nende tegeliku olukorra ajakriitilisuse alusel ning praktikas on see viinud olukordadeni, kus suure ja kiireloomulise abivajadusega isikud ootavad teenuse koha le pääsu samadel alustel nende isikutega, kelle teenusevajadus ei ole ajakriitiline. Muudatuse sisuline eesmärk on tagada, et piiratud teenus e kohtade olemasolu korra l oleks võimalik eelistada neid isikuid, kelle puhul teenuse edasilükkamine suurendab märkimisväärselt riske tervisele, turvalisusele või toimetulekule. Tegemist ei ole uue teenus t saama suunamise aluse loomisega ega erihoolekandeteenuse õigustatuse tingimuste muutmisega, vaid järjekorra sees toimuva järjestamise täpsustamisega. Muudatus on tingitud vajaduse st rakendada vajaduspõhist ja inimkeskset lähenemist. SHS § 76 lõi ke 1 kohaselt võetakse edaspidi inimene järjekorda alates õigustatuse otsuse (kuni 1.08.202 7 nimetata kse seda osutamise otsuse ks ) tegemisest, arvestades erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust. SHS § 76 lõike s 2 sätestatud ministri määruse volitusnormi täienda takse ja ministrile antakse volitus kehtestada määrusega erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise nõuded ning isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisuse arvestamise tingimused järjekorra pidamisel . Muudatuse eesmärk on tagada, et erihoolekandeteenuse järjekorras olevatele isikutele teenus e kohtade pakkumisel arvestatakse lisaks järjekorda võtmise ajale ka isiku teenusevajaduse kiireloomulisust. See võimaldab suunata teenus t saama esmalt need isikud, kelle olukord ei võimalda teenuse saamist edasi lükata. Kiireloomulisuse lisamine järjekorra moodustamise kriteeriumina on vajalik, sest praktikas esineb olukordi, kus inimese olukord halveneb või riskid suurenevad sellisel määral, et kiireloomulisuse arvestamine võimaldab suunata piiratud teenusekohti eeskätt juhtumitele, kus viivitus suurendab ohtu inimese toimetulekule, tervisele või turvalisusele. Selline lähenemine võimaldab teha põhjendatud ja õiglasemaid otsuseid teenus t saama suunamisel. Muudatus toetab erihoolekandeteenuse kättesaadavuse parandamist, vähendab põhjendamatuid ooteaegu ajakriitilise abivajadusega isikute puhul ning aitab kaasa teenus e kohtade tõhusamale kasutamisele. Kiireloomulisuse arvestami st rakendatakse selgete kriteeriumide alusel ja kooskõlas järjekorra pidamise üldpõhimõtetega. Teenusekoha pakkumisel võetakse arvesse ka isiku valmisolekut teenust kasutada ja teenusekohale asuda. Muudatustega ei kaasne olulist lisa töö koormust SKA-le , kuna isiku abivajaduse hindamine ja teenus t saama suunamise otsustamine on juba kehtiva õiguse kohaselt S KA ülesanne. K iireloomulise teenus e vajaduse hindamise süsteemi kehtestamine parandab erihoolekandeteenuste kättesaadavust ning muudab teenus t saama suunamise õiglasemaks. Teenuse saamine hakkab sõltuma selgetest ja ühtsetest kriteeriumidest, mis arvestavad nii isiku valmisolekut teenus t k asu ta da kui ka tema objektiivset ja ajakriitilist abi ja toetusvajadust. Kiireloomulisusepõhine lähenemine võimaldab teenus e kohti kasutada sihipärasemalt ning vähendab riski, et suure abivajadusega isikud jäävad pikaks ajaks ootama üksnes formaalse järjekorra tõttu. Muudatus ei suurenda isiku halduskoormust ega too kaasa uusi taotlusi või täiendavaid andmete esitamise kohustusi. Isiku abivajaduse kiireloomulisuse hindamine toimub olemasoleva abi ja toetusvajaduse hindamise raames. Muudatuse jõustumisel hinnatakse juba järjekorras oleva te isiku te teenusevajaduse kiireloomulisust SHS § 160 lõikega 51 lisatava üleminekusätte kohaselt . Ka Riigikohus viitas otsuse nr 3-24-713 punktis 42, et „ööpäevaringsele erihooldusteenusele saamise kiirus peab sõltuma inimese abivajaduse kriitilisusest.“ S ama põhimõt et saab laiendada kõigile erihoolekandeteenustele. SHS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on sotsiaalhoolekandelise abi andmise üheks põhimõtteks esmajärjekorra s isiku vajadustest lähtumine – järjekorra regulatsiooni muuda tuste kohaselt hakkab ki SKA isikutele koha pakkumisel arvestama inimese vajadust saada erihoolekandeteenust . Eelnõu § 1 punktiga 3 8 tunnistatakse SHS § 76 lõike 5 esime ne esime ne lause kehtetuks , sest s elles sisalduv regulatsioon ei ole üheselt selge . J ärjekordade tingimustes ei ole eluliselt alati võimalik, et isik hakkab teenus t kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse (eelnõu kohaselt teenuse õigustatuse otsuse) tegemisest arvates , samuti on SHS § 71 lõikes 6 sätesta tud see, kui kiiresti peab isik pöörduma teenuseosutaja poole , kui ta on suunatud erihoolekandeteenus t saama (eelnõu kohaselt 30 päeva jooksul teenus e koha pakkumisest arvates) . Muudatus parandab regulatsiooni selgust, ilma et see tooks kaasa sisulisi muudatusi teenuse saamise tingimustes, teenuse kättesaadavuses või isiku halduskoormuses. Eelnõu § 1 punktiga 3 9 muudetakse SHS § 77 lõiget 6. Muudatuse kohaselt võib SKA keelduda erihoolekandeteenuse osutajaga lepingu sõlmimisest juhul, kui SKA on viimase kolme aasta jooksul teenuseosutaja sõlmitud lepingu ühepoolselt üles öelnud kohustuste rikkumise tõttu või kui teenuseosutajale on tehtud ettekirjutus seaduses või se aduse alusel kehtestatud nõuete rikkumise tõttu. Muudatuse eesmärk on tagada, et riigi rahastatavaid erihoolekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad vastavad teenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele ning tagava d teenuse kvaliteedi ja teenusesaajate õiguste kaitse. Ettekirjutuse arvestamine võimaldab võtta lepingu sõlmimisel arvesse ka selliseid rikkumisi, mis ei ole küll kaasa toonud lepingu ülesütlemist, kuid viitavad puu dustele teenuseosutaja tegevuses või nõuete täitmises. Seni ne sõnastus on muudetud üldisemaks ja SKA võib edaspidi arvesse võtta ka ettekirjutisi, mis on teen useosutajale tehtud mõne teise ametiasutuse poolt . Lepingu sõlmimisest keeldumise üle otsustamisel hindab SKA igal üksikjuhul rikkumise või ettekirjutuse sisu, raskust, ulatust, ajalisust ning selle mõju teenuse kvaliteedile ja teenuse saajate õiguste kaitsele. Seega ei too iga ettekirjutus või varasem rikkumine automaatselt kaasa lepingu sõlmimisest keeldumist, vaid lõppotsus tehakse kaalutlus otsuse alusel, arvestades kõiki asjakohaseid asjaolusid. Praktikas on ilmnenud, et kehtiv regulatsioon on liialt kitsas ega võimalda SKA-l piisavalt arvestada teenuseosutaja varasemat probleemset käitumist, sealhulgas olukordi, kus SKA on pidanud teenuseosutajaga sõlmitud lepingu ühepoolselt üles ütlema oluliste lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu või rikkumised on olnud sellised, mis on ohustanud teenuse kvaliteeti või teenuse saajate heaolu. Selline olukord võib viia selleni, et teenuseosutaja, kelle tegevus on hiljuti osutunud probleemseks, saab uuesti riigi rahastatava erihoolekandeteenuse osutajaks, mis ei ole kooskõlas teenuse saajat ele kvaliteetse teenuseosutamisega. Muudatusega täiendatakse SHS § 77 lõiget 6 selliselt, et SKA-l on õigus keelduda erihoolekandeteenuse osutamiseks lepingu sõlmimisest ka juhul, kui SKA on viimase kolme aasta jooksul teenuseosutajaga sõlmitud lepingu ühepoolselt üles öelnud kohustuste rikkumise tõttu. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muu hulgas seda , kui teenuseosutaja osutatav teenus ei vasta sätestatud nõuetele, s eal h ulgas kvaliteedijuhisele; teenuseosutaja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid teenuse osutamise kohta ; teenuse osutaja on õigusaktides nimetatud põhjuseta korduvalt keeldunud teenust saama õigustatud isikule teenuse osutamisest; teenuseosutaj a on esitanud arve isiku eest, kes pole tegelikult tema juures teenust kasutanud ; teenuseosutaja on pärast SKA - poolset tähelepanu juhtimist või nõustamist korduvalt esitanud SKA-le aruandeid hilinemisega ja/või ebakorrektselt; teenuseosutaja on kasutanud teenusesaaja suhtes vägivalda ; SKA poolt teenuseosutaja juurde suunatud teenusesaajate toimetulek, heaolu või turvalisus on halvenenud teenuseosutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Muudatuse eesmärk on siduda lepingu sõlmimise võimalus senisest selgemalt teenuseosutaja tegeliku varasema käitumisega riigi partnerina, mitte piirduda üksnes tegevusloa formaalse kehtivuse kontrollimisega. See annab S KA-le põhjendatud aluse vältida olukordi, kus riigi rahastatavat erihoolekandeteenust asub osutama teenuseosutaja, kelle puhul on hiljutises minevikus tuvastatud olulisi või korduvaid rikkumisi, mis on viinud lepingulise suhte lõpetamiseni või järelevalvemeetmete rakendamiseni. Muudatus tugevdab teenusesaaja õiguste kaitset ja suurendab usaldust erihoolekandeteenuste süsteemi vastu, kuna see vähendab riski, et inimene suunatakse saama teenus t , mille kvaliteet, turvalisus või nõuetele vastavus ei ole piisavalt tagatud. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus teenuseosutajaga on tulnud leping ühepoolselt üles öelda oluliste lepingurikkumiste tõttu, kuid kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole see olnud iseseisvaks aluseks uue lepingu sõlmimisest keeldumisel. See on loonud olukordi, kus teenuse kvaliteedi või nõuetele vastavusega seotud probleemid korduvad. Muudatusega antakse SKA‑le selge ja piiratud kaalutlusõigus arvestada teenuseosutaja varasemat lepingulist käitumist kuni kolme aasta ulatuses. Tegemist ei ole automaatse keeluga, vaid võimalusega hinnata teenuseosutaja sobivust riigi partnerina eesmärgiga kaitsta teenuse saajaid ja avalikke ressursse. Samuti toetab muudatus eesmärki, et erihoolekandeteenust osutavad üksnes need teenuseosutajad, kes on näidanud stabiilset, vastutustundlikku ja seaduse nõuetega kooskõlas olevat tegevust. Samal ajal aitab muudatus ennetada hilisemat töökoormust , mis tekib probleemsete teenuseosutajatega seotud järelevalve, vaidluste ja lepingute ennetähtaegse lõpetamise kaudu, ning suurendab õigusselgust, kuna seaduses on selgelt määratletud , et SKA l on lepingupartneri sobivuse hindamisel õigus arvestada ka enda varasemat lepingulist kogemust sama teenuseosutajaga. Kolmeaastase ajavahemiku sätestamine tagab piirangu proportsionaalsuse ja ajaliselt mõistliku iseloomu, võimaldades teenuseosutajal puudused kõrvaldada, taastada usaldusväärsus ning pärast mõistlikku perioodi taas kandideerida erihoolekandeteenuse osutajaks . Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse SHS § 79 lõi get 2 . M uudatusega täpsustatakse erihoolekandeteenuse osutamise eest riigieelarvest tasu maksmise korda olukorras, kus erihoolekandeteenust saama suunatud isik ei pöördu teenuseosutaja poole teenuse osutamise alustamiseks SHS § 71 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul ehk suunamisotsuses teenuse osutamiseks kokkulepitud tähtpäeval, kuid 30 päeva jooksul talle teenus e koha pakkumisest arvates . Muudatusega sätestatakse ühtne ja selge tähtaeg , mille kohaselt tasub SKA teenuseosutajale riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel kuni 30 päeva ulatuses. S äte reguleerib olukorda, kus teenuseosutaja on suunamisotsuse alusel valmis teenust osutama, hoiab isikule teenusekohta ega saa seda samal ajal pakkuda teisele teenust vajavale inimesele. Muudatus tasakaalustab teenuseosutaja ja riigi vastutuse ning aitab vältida teenuseosutajate ebaproportsionaalset rahalist koormust olukorras, kus teenus e koha mittetäitumine ei ole põhjustatud teenuseosutaja tegevusest. T eenus e koha rahastamise arvestus algab suunamisotsusel märgitud kokkulepitud teenuse osutamise alguskuu päevast . K ui kokkulepitud teenuse saamise algus kuupäev on varasem kui tähtaeg, mille jooksul inimene peab hakkama teenus t saama (st 30 päeva jook s ul teenuse koha pakkumisest arvates ) , on teenuseosutajal õigus saada teenus e koha eest tasu 95% maksimaalsest maksumusest . Regulatsiooni eesmärk on hüvitada teenuseosutajale konkreetne ja ajaliselt piiritletud risk teenusekoha kasutamata jäämisest, mitte laiendada tasustamist teenuse osutamisele eelnevatele tegevustele. Kuigi SHS § 71 täiendamine lõikega 5¹ võimaldab SKA - l edastada teenuseosutajale hindamisandmeid teenusekoha ettevalmistamiseks, ei käsitata seaduse mõttes ettevalmistavaid tegevusi eraldiseisva tasustatava teenusena. Teenuse osutamine algab isiku teenusele asumisest ning sellega seotud ettevalmistused kuuluvad teenuseosutaja tavapärase korraldus kohustuste hulka. Näide : I nimene saab kohapakkumise 15.05.2026, tal on aega kohapakkumisele vastamiseks ma ksimaalselt kümme tööpäeva, s.o 28.05.2026 peab isik andma vastuse, kas ta võtab koha vastu või mitte. Kui isik võtab koha vastu, peab ta hakkama teenust saama hiljemalt 14.06.2026. K ui suunamisotsuse l märgitud kokkulepitud alguskuupäev on näiteks 30.05.2026, aga isik jõuab teenuse koha le hoopis 06.06.2026, on teenuseosutajal õigus saada perioodi 30.05.2026 – 05.06.2026 päevade eest tasu 95% teenus e koha maksumusest. Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse SHS § 79 lõike 3 punkti 1 ja sätestatakse, et SKA jätkab teenuseosutajale teenuse eest maksmist, kui teenusel olev isik ei kasuta toetavaid teenuseid ning päeva- ja nädalahoiuteenust minimaalses mahus kuni kaks kuud järjest või neljal kuul ühe aasta jooksul. Lisatav täiendav piirang teenuse eest tasumisele „ kuni neljal kuul ühe aasta jooksul“ tähendab seda, et kui isik ei kasuta nimetatud teenuseid vähemalt minimaalses mahus rohkem kui neljal kuul ühes aastas, siis SKA teenuseosutajale enam puudutu d aja eest tasu ei maksa. Muudatus on seotud eelnõuga SHS § 80 l õike 1 punktis 1, l õike 7 punktis 2 ja § 82 lõikes 2 tehtavate muudatustega. Praktikas tähendab see, et riik maksab erihoolekandeteenuse eest tasu , kuni on täidetud teenuse kasutamise minimaalsed nõuded. Kui inimene puudub teenuselt , see tähendab, et ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või neljal kuul ühe aasta jooksul või rohkem kui nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest või rohkem kui nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral, ei hüvita SKA erihoolekandeteenuse osutajale kulusid, mis tekkisid inimese teenuselt puudutud aja jooksul. Seni kuni puudumise maht ei ole täis, hüvitab SKA teenuseosutajale 95 protsenti teenuse maksimaalsest maksumusest, mida isikule osutati . Eelnõuga kehtestatakse erihoolekandeteenuse osutajale ka kohustus SKA-d teavitada, kui isiku puudumised on lubatud mahus täis saanud ning antakse SKA-le õigus isiku erihoolekandeteenuse õigustatuse o tsus ja suunamisotsus kehtetuks tunnistada . Muudatuse eesmärk on tagada erihoolekandeteenuste eesmärgipärane kasutamine ning teenusekohtade tagamine inimestele, kes tegelikkuses on valmis ka teenust vastu võtma, seda kasutama. Kui inimene on erihoolekandeteenuse le suunatud, kuid ta on otsustanud kahel kuul järjest või neljal kuul aastas v ähem kui nõutud minimaalses mahus teenust kasutada või kahel järjestikusel kuul või neli kuud aastas teenuselt kokku puududa, viitab see inimese iseseisvale toimetulekule ja erihoolekandelise toetusvajaduse puudumisele ni ng seetõttu ei ole mõistlik hoida teenusekohta inimesele, kes seda eesmärgipäraselt ei kasuta, kui järjekorras on inimesi, kellel on kiireloomuline erihoolekandeteenuse vajadus . Eelnõu § 1 punktiga 4 2 muudetakse SHS § 80 lõike 1 punkti 1 ja täpsustatakse erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise aluseid olukorras, kus teenust saama suunatud isik ei kasuta teenust suunamisotsusega ettenähtud ajal . Kehtiva regulatsiooni kohaselt on teenuseosutajal kohustus lõpetada erihoolekandeteenuse osutamine juhul, kui isik ei kasuta teenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest. Eelnõuga täiendatakse regulatsiooni tingimus t ega , kus isik ei kasuta teenust vähemalt minimaalses mahus vähemalt neljal kuul ühe aasta jooksul (st , et neljal kuul on teenuse kasutus alla miinimum mahu kasvõi üks tund või üks päev) või ei kasuta teenust rohkem kui nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul ( st , et puudutud aeg liidetakse kokku) . Seega tekib teenuse osutamise lõpetamise alus nii juhul , kui isik ei kasuta teenust kauem kui kaks kuud järjest või vähemalt miinimummahus neljal kuul aastas kui ka juhul, kui teenuse mi t tekasutamise aeg ületab kokku neli kuud ühe aasta jooksul . SHS § 80 l õike 1 p unkti 1 regulatsioon on seotud SHS § 79 lõike 3 punktiga 1 – selle kohaselt maksab SKA teenuseosutajale tasu , kui isik teenust ei kasuta, kuid mitte kauem kui kahe kuu eest järjest või kuni nelja kuu eest aastas alla miinimummahu kasutatud teenuse eest ja kokku mitte kauem kui nelja kuu eest ühe aasta jooksul. Kuna SHS § 79 l õike 3 p unkt 1 ja § 80 l õike 1 p unkt 1 on omavahel seotud, peab tingimus, mille kohaselt teenuseosutamine lõpetatakse, kui isik ei kasuta teenust , sisalduma ka teenuse osutamise lõpetamise alustes . Praktikas on ilmnenud juhtumeid, kus teenuse kasutamine ei ole küll katkenud järjestikuse ajavahemikuna, kuid teenus t kasutatakse ebaregulaarselt või on teenus pikema perioodi jooksul olnud sisuliselt kasutamata, mistõttu ei täi da see ettenähtud teenuse eesmärk i . Muudatusega luuakse selge raamistik teenuse tegeliku kasutamise hindamiseks ning välditakse olukordi, kus teenuseosutaja peab pik ka aega hoidma teenus e kohta isikule, kes teenust reaalselt ei kasuta. Muudatus toetab teenus e kohtade sihipärast ja tõhusat kasutamist ning parandab erihoolekandeteenuse kättesaadavust teistele abivajajatele, kes ootavad teenuse koha le pääsemist. Muudatus on proportsionaalne, kuna nelja kuu piirmäär ühe aasta jooksul võimaldab arvestada ajutiste katkestuste, s eal h ulgas terviseseisundist või muudest mõjuvatest põhjustest tingitud pausidega, kuid välistab teenus e koha põhjendamatu pikaajalise hõivamise ilma teenuse sisulise kasutamiseta. Muudatus on vajalik näiteks olukor ras , kus teenusesaaja eest on teenus e koha vastu võtnud eestkostja ning teenusesaaja ise ei soovi erihoolekandeteenust kasutada, st lahkub teenuse koha lt ega soovi naasta , samuti olukor ras , kus erihoolekandeteenust ei kasutata eesmärgipäraselt, näiteks aeg-ajalt sotsiaaleluruumina, kuid suurema osa ajast viibitakse mujal , ning tegevusjuhendaja toetust nähakse iseseisvust takistava tegurina. Sellistel puhkudel on oluline, et teenuseosutaja saaks teenuse osutamise lõpetada ning teenus e kohta saaks pakkuda inime s ele, kes päriselt soovib ja on valmis teenust eesm ärgipäraselt kasutama. Eelnõu § 1 punktiga 4 3 täiendatakse SHS § 80 lõike 7 punktis 2 sätestatud teenuseosutaja teavitamiskohustust – teenuseosutaja teavitab edaspidi SKA-d ka olukordadest, kus toetavaid teenuseid ning päeva- ja nädalahoiuteenust ei kasutata vähemalt miinimummahus kauem kui neljal kuul ühe aasta jooksul. Tegemist ei ole olulise halduskoormuse suurenemisega, sest teenuseosutaja peab juba kehtiva õiguse alusel SKA-d teavitama asjaoludest, mis mõjutavad seda, kuidas SKA teenuse eest maksab või kas teenuseosutamine lõpetatakse (SHS § 7 9 lg 3 ja § 80 lg 1 ). Eelnõu § 1 punktiga 4 4 täpsustatakse SHS § 80 lõike 7 punkti 3 tulenevalt eelnõuga SHS § 71 lõikes 6 tehtud muudatus est ja lõike 7 kehtetuks tunnistamise st . Teenuseosutaja peab SKA-d teavitama kolme tööpäeva jooksul isikust, kes ei ole teenuseosutaja juurde pöördunud SHS § 71 lõike 6 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul , s.o eelnõu kohaselt 30 päeva jooksul talle teenus e koha pakkumise st arvates . SHS § 71 lõike 6 teise lause kohaselt ei ole isikul peale selle tähtaja möödumist enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada (nii kehtiva regulatsiooni kui ka eelnõu kohaselt). Isiku jaoks tähendab see seda , et kui ta ei pöördu teenuseosutaja poole nimetatud tähtaja jooksul, loetakse suunamisotsus ammendunuks ning talle ei hoita enam teenus e kohta . Sellisel juhul isiku õigus saada erihoolekandeteenus t ei lõpe , vaid ta suunatakse teenuse järjekorda järgmist teenuse koha pakkumist ootama . Eelnõu § 1 punktiga 4 5 muudetakse SHS § 82 lõike id 1 ja 2 . Muudatusega täpsustatakse SKA kohustust kontrollida nii i siku jätkuvat vastavust erihoolekandeteenuse saamise tingimustele kui ka seda, kas teenus, mida isikule osutatakse või mille järjekorras ta on, vastab tema vajadustele. Muudatuse eesmärk on tagada, et isikule osutatav teenus oleks kooskõlas tema tegeliku abi- ja toetusvajadusega ka siis, kui tema olukord on pärast õigustatuse otsuse tegemist muutunud. Kui SK A - le saab teatavaks asjaolu, mis viitab sel lele, et isiku vajadused on muutunud või kasutatav teenus ei ole enam sobiv, tuleb hinnata nii isiku õigust erih oolekandeteenusele kui ka teenuse vastavust tema vajadustele. Lõiget 1 täiendatakse nii, et selline ko hustus on edaspidi ka isikute suhtes, kes on erihoolekandeteenuse järjekorras. Seni oli see kohustus isikute osas, kellele juba osutatakse teenust. Muudatus on vajalik , et vältida olukordi, kus inimene ootab erihoolekandeteenuse järjekorras kohta teenusele, mis tema abi- ja toetusvajadust ei kata. Samuti on riigieelarveliste võimaluste piiratuse ja teenusekohtade nappuse tõttu inimesi lisatud kompenseerivate teenuse järjekorda loo tuses, et mitme teenuse järjekorras olles pääseb inimene kiiremini teenusele ja tema abi- ja toetusvajadust saab kasvõi osaliselt katta . Selline praktika on aga tinginud olukorra, kus ka sobivaimale teenusele suunamisel on jäänud kehtima teiste erihoolekandeteenuste õigustatuse otsused ja järjekorrateated , mis oleks tulnud inimese tema abi- ja toetusvajadusele vastava teenusele suunates kehtetuks tunnistada. Samuti toetab muudatus eesmärki korrastada järjekorda, kui inimesele pakutakse teenusekohta, kuid vestluses selgub, et tema abi- ja toetusvajadus on järjekorras viibimise ajal muutunud ning ta vajaks teist teenust kui seda, mille järjekorras ta hetkel on. L õike 2 muudatusega täpsustatakse erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Lisaks senisele võimalusele tunnistada otsus kehtet u ks juhul, kui isik ei vasta enam erihoolekandeteenuse saamise tingimustele või isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele (eelnõukohane lõike 2 punkt 1) , nähakse ette võimalus tunnistada otsus kehtetuks ka siis, kui järjekorras olev isik ei vasta enam teenusele õigustatud isiku nõuetele või teenus mille j ärjekorras isik on, ei vasta enam tema vajadustele (eelnõukohane lõike 2 punkt 2) , sellisel juhul hinnatakse isiku vajadusi uuesti ning otsustatakse te ma vajadustele vastava teenuse korraldamine. Kolmandaks on võimalik edaspidi erihoolekandeteenuse osutamise otsus kehtetuks tunnistada, kui isik teenust ei kasuta (eelnõukohane lõike 2 punkt 3) , teenuse mittekasutamise kriteeriumid on samad, mis SHS § 79 lg 3 punktis 1 ja § 80 l g 1 punktis 1) . Muudatuse eesmärk on tagada teenuskohtade sihipärane kasutamine ning vältida olukorda, kus teenusekoht on pikema aja jooksul hõivatud inimese poolt, kes teenust tegelikult ei kasuta. Näiteks inimene on suunatud igapäevaelu toetamise teenusele, kus teenuse minimaalne maht on neli tundi kuus. Teenusele suunamise otsus hakkas kehtima jaanuaris. Inimene kasutas teenust vähemalt minimaalses mahus jaanuaris, veebruaris, aprillis, juu n is, kuid jättis minimaalses mahus kasutamata märtsis, mais juunis, augustis , siis on inimesel teenuselt lubatud puudumiste maht täis . Teenuseosutaja on kohustatud inimest ja SKA-d teavitama, et inimene on lubatud mahu täis puudunud ning ülejäänud aasta joo ksul inimene rohkem teenuselt puududa ei või või kui ta siiski otsustab puududa , lõpetab teenuseosutaja isikule teenuse osutamise ning SKA lõpetab teenuse õigustatud otsuse ja teenusele suunamise otsuse. Eelnõuga jäetakse SHS § 82 lõikest 2 välja ka tekstiosa „välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul“. Muudatuse tulemusena kohaldatakse teenuse mittekasutamisega seotud lõpetamise aluseid ühtsetel alustel kõigi erihoolekandeteenuse saajate suhtes. Muudatuse kohaselt saab edaspidi ka kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse tunnistada kehtetuks . Kehtiva seaduse kohaselt tuleb erihoolekandeteenus t saanud ja seejärel kohtumäärusega hoolekande asutusse paigutatud isiku erihoolekandeteenuse osutamise otsus jätta kehtima ka siis, kui isik paigutatakse hoolekandeasutusse kohtumäärusega . Eelnõu mõttes tähendab kohtumääruse tegemine isiku suhtes seda, et talle varem määratud erihoolekandeteenus ei vasta enam tema vajadustele ning seetõttu tunnistatakse kehtetuks ka erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus. Muudatuse tegemise jär el hindab SKA kolm kuud enne kohtumääruse ja teenus t saama suunamise otsuse tähtaja lõppu inime se abi- ja toetusvajadust ning kui tal ei ole enam ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadust kohtumääruse alusel, vaid mõne muu teenuse vajadus ning tal on õigus erihoolekandeteenust riigieelarvelistest vahenditest kasuta da , tuleb tal SKA-le esitada uus erihoolekandeteenuse taotlus, et SKA saaks talle väljastada teenuse õigustatuse otsuse. Kui isik või tema seaduslik esindaja uut taotlust ei esita, lõppeb isikule erihoolekandeteenuse osutamine kohtumääruse lõppemisega ning tema abi- ja toetusvajadus tuleb katta meetmetega, mida isik või tema seaduslik esindaja sobivaks peab. Erihoolekandeteenus, välja arvat ud ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel, on vabatahtlik teenus, mille kasutamiseks peab olema inimese või tema seadusliku esindaja soov ja vaba tahe. Eelnõu § 1 punktiga 4 6 täiendatakse SHS § 82 lõikega 2 1 , mille kohaselt jõustub erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul (kui kehtetuks tunnistatakse järjekorras oleva isik erihoolekande osutamise otsus) selle isikule teatavaks tegemisest. Muutus puudutab olukordi, kus isik viibib erihoolekandeteenuse järjekorras ning selgu b , et ta ei vasta enam erihoolekandeteenuse saamise tingimustele või teenus, mille järjekorras isik on, ei vasta tema vajadustele . Kuna isik ei kasuta sellisel juh u l veel erihoolekandeteenust, ei ole vajalik kohaldada täiendavat etteteatamisaega. Muudatus võimaldab hoida erihoolekandeteenuse järjekorrad ajakohased ning tagada teenusekohtade planeerimine vastavalt inimese tegelikule vajadusele. Eelnõu § 1 punktiga 4 7 muudetakse SHS § 82 lõi get 3 ja lõike 4 punkti 2 . M uudatusega lühendatakse erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsuse jõustumisega seotud ajavahemikku, asendades senise kuuekuulise tähtaja neljakuulise tähtajaga. Kehtiv kuuekuuline tähtaeg erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsuse jõustumisel on praktikas osutunud liiga pikaks, hoides teenusekohti pikaajaliselt hõivatuna olukordades, kus on juba selge, et osutatav teenus ei vasta enam isiku vajadustele või isik ei vasta teenuse saamise eeldustele. Selline regulatsioon piirab teenus e kohtade kättesaadavust teistele abivajajatele. Muudatuse eesmärk on kiirendada teenuste ümberkorraldamist olukordades, kus teenuse jätkamine ei ole enam põhjendatud, säilitades samal ajal isiku jaoks mõistliku aja teenusekorralduse muutustega kohanemiseks ning uue teenuse või muu sobiva lahenduse leidmiseks. Neljakuuline tähtaeg võimaldab parandad a erihoolekandeteenuse kättesaadavust järjekorras olevatele isikutele ja vähenda b olukordi, kus teenusekoht püsib põhjendamatult hõivatuna isiku poolt, kellel erihoolekandeteenuse vajadus on ära langenud . Muudatus ei vähenda isiku õigusi ega jäta isikut abita, kuna teenuse koha lt lahkumine eeldab, et isikule on tagatud vastav tugi muul viisil (nt üldhooldusteenus) või muud sobivad lahe n dused. Muudatus loob erihoolekandes parema tasakaalu inimese huvide kaitse ja teenusesüsteemi tõhusa toimimise vahel ning toetab paindlikumat ja vajaduspõhisemat erihoolekandeteenuse korraldamist. Aastatel 2023 – 2026 on erihoolekandeteenus e saajate seas tuvastatud 1 69 juhul , et erihoolekandeteenus ei ole sobivaim meede isiku abi- ja toetusvajaduse katmiseks. 72 korral ehk 43% -l juhtudest on teenuse osutamine lõpetatud nelja kuu jooksul (vt tabel 4) . Tabel 4 . Erihoolekandeteenuse osutamise l õpetam i se ks kulunud päevade arv , 2023-2026 Teenus 0–30 päeva 31–60 päeva 61–90 päeva 91–120 päeva 121–150 päeva 151–184 päeva Toetatud elamise teenus 1 0 0 0 0 0 Kogukonnas elamise teenus 4 0 0 0 2 1 Ööpäevaringne erihooldusteenus 14 11 9 16 15 63 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule 3 1 1 2 2 6 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule 0 6 2 2 2 6 Kokku 22 18 12 20 21 76 Osakaal, % 13 10,7 7,1 11,8 12,4 45 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tänases praktikas esineb kuue kuu lise tähtaja kasutamise vajadus enim juhtudel, kui isikul on hindamise käigus tuvastatud erihoolekandeteenuse asemel näiteks üldhooldusteenuse vajadus. Sellistel juhtudel vormistatakse peale hindamist erihoolekande teenuse õigustatuse otsuse lõpetamise otsus kuue kuu klausliga. Näiteks: kui lõpetamise otsus väljastatakse 03.04.2026 kuupäevaga, on inimesel õigus erihoolekande teenust kasutada veel kuni kuus kuud ehk kuni 03.10.2026. Kui inimene leiab vajaliku ja talle sobiva üldhooldusteenuse koha varem kui 01.10.2026, on tal võimalus ja õigus varem erihoolekandeteenuse osutamise koha lt lahkuda, erihoolekandeteenuse osutaja teatab lahkumise kuupäevast ja kajastab seda ka igakuises SKA-le esitatavas aruandes. SKA tasub teenuse eest seni, kuni kuus kuud täitub või kuni inimene lahkub teenuse kohalt enne kuue kuu kätte jõudmist. On olukordi, kus teenusesaaja läheda ne või seaduslik esindaja ütle b , et kasuta takse ära ma ksimaalsed kuus kuud veel erihoolekandeteenust ja siis liigub inimene edasi üldhooldusteenu s t saama . Sageli on põhjenduseks see , et üldhooldusteenuse eest peab inimene või tema eestkostja maksma rohkem kui seni erihoolekande teenuse eest. Riigi vaatest ei ole see mõistlik erihoolekandeteenuste eelarve kasutus, kui isik saab vale t teenus t teadlikult ning samal ajal on puudus erihoolekandeteenuse kohtadest ja inimesed ootavad teenuse järjekorras ning nende toetusvajadus võib hoopis kasvada, sest nad ei saa õigel ajal õiget teenus t . Eelnõu § 1 punkti dega 51 – 5 6 muudetakse SHS- i s STAR - i reguleerivaid sätteid. SKA hakkab alates 2027. aasta 1. augustist kõiki erihoolekandeteenuste andme id töötle ma SKAIS-i asemel STAR - i s. Praegu töödeldakse STAR - i s juba erihoolekande teenuse vajaduse hindamise andmeid . Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse SHS § 142 1 lõiget 1 punktidega 10 ja 11, mille kohaselt töödeldakse STAR - i s erihoolekandeteenuse osutamise ja korraldamisega seotud andme i d ning sotsiaalteenuse osutaja andme i d. Sotsiaalteenuse osutaja andmeid töödeldakse STAR- i s juba praegu ( STAR-i põhimäärus § 8 lg 7 ) , säte lisatakse seadusesse selguse huvides. Samuti töödeldakse STAR- i s edaspidi erihoolekandeteenuse osutaja andmeid , mida seni tehti SKAIS- i s. Eelnõu § 1 punkti dega 5 2 ja 5 3 korrastatakse STAR-i regulatsiooni, muudatused ei ole eelnõu muudatustega otseselt seotud. SHS § 144 l õikes 3 reguleeritu viiakse selguse huvides sama paragrahvi lõikesse 1, sest lõikes 3 on silmas peetud olukorda , kui sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekandeteenuste ja abivahendite eest tasub KOV oma eelarvest – sellisel juhul kan nab ka need andmed STAR-i KOV . Kehtiva lõike 3 sõnastusest ei ole aru saada, kes need andmed STAR-i kannab. Eelnõu § 1 punktiga 5 4 muudetakse SHS § 144 l õike 6 punkti 7 . Muudatuse kohaselt töödeldakse edaspidi STAR-is kõiki erihoolekandeteenuse andmeid . Seni töödeldi muudetava sätte kohaselt STAR-is erihoolekandeteenuse andmetest ainult vajaduse hindamise andmeid . S otsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmete töötlemise osas käesoleva eelnõu ga muudatusi ei tehta . Eelnõu § 1 punkti de ga 5 5 ja 5 6 täiendatakse SHS § 145 1 lõikega 4 3 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. S ätestataks e erihoolekandeteenuste andmete säilitamine kümme aastat pärast vastava teenuse saamise õiguse lõpp e mist . Sama regulatsioon kehtib praegu nendele andmetele ka SKAIS - i s – SÜS § 39 l õike 2 punkti 2 kohaselt säilitatakse erihoolekandeteenuste andmeid kümme aastat pärast vastava õiguse lõppemist. Erihoolekandeteenuse andmeid säilitatakse isikustatult kümme aastat pärast teenusele õiguse lõppemist, kuna erihoolekandeteenuseid kasutatakse sageli pika aja jooksul ning inimesed võivad liikuda erinevate teenuste vahel või taotleda teenuseid uuesti. Säilitustähtaeg võimaldab tagada varasemate hindamiste, otsuste ja teenuse kasutamise andmete kättesaadavuse korduvmenetlustes. Tähtaja möödumisel andmed anonüümitakse . SHS § 145 1 l õikes 5 esitatud viitesse hõlmatakse ka lisatav lõige 4 3 , sest anonüümimise regulatsioon kohaldub ka erihoolekandeteenuste andmetele (anonüümimise osas on sama regulatsioon ka seni SKAIS-s töödeldavate andmete osas (SÜS § 39 lg 3) ) . Eelnõu § 1 punktiga 5 7 täiendatakse § 160 järjekorra regulatsiooni üleminekusätetega ( § 160 lg 50 sel gitust vt SHS § 7 1 täiendamise juures t lõigetega 1 1 ja 1 2 ). Lõike 51 kohaselt h indab SKA hiljemalt 1. septemb ril 2027 . a nende isikute erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust, kellele on enne 1. jaanuari 2027. väljastatud erihoolekandeteenuse osutamise otsus ning kes on võetud erihoolekandeteenuse järjekorda. Muudatuse eesmärk on tagada sujuv üleminek seniselt järjekorra pidamise korralduselt süsteemile, kus teenusekoha pakkumisel arvestatakse lisaks ka isiku teenusevajaduse kiireloomu l isust. Kuna enne 1. jaanuari 2027 . a järjekorda võetud isikute kiireloomulisust ei ole varasemas menetluses hinnatud, tuleb see üleminekuperioodil täiendavalt kindlaks teha. Hindamise tulemusel on võimalik võrreldavatel alustel prioritiseerida nii enne kui ka pärast 1. jaanuari 2027 . a järjekorda võetud isiku te teenusevajadust ning tagada, et piiratud teenuskohad jõuavad esmajärjekorras nende inimesteni, kelle toetusvajadus on kõige ajakriitilisem. Muudatus ei mõjuta isiku õigust saada erihoolekandeteenust ega nõua uue taotluse esitamist, vaid võimaldab rakendada uut järjekorra ko rraldust kõigile järjekorras olevatele isikutele võrdsetel alustel. Üleminekuperioodil peetakse järjekorda kombineeritult ( enne muudatuste jõustumist kujunenud järjekord ning kiireloomulisuse alusel hinnatud isikute järjekord ) . V aba teenusekoha olemasolul pakutakse seda isikule, kelle teenusevajadus on SKA spetsialisti hinnangu kiireloomulisem. Enne muudatuste jõustumist eelisjärjekorda kantud isikute eelisvõimalus erihoolekandeteenust saada jääb kehtima kuni 2027 . aasta 1. septembrini nende isikute suhtes, kelle teenusevajaduse kiireloomulisust ei ole veel hinnatud (vt järjekorra määruse kavand seletuskirja lisas 1) . Üleminekuperioodil hinnatakse esmalt eelisjärjekorras aktiivselt teenusekohta ootavate isikute teenusevajaduse kiireloomulisust ning seejärel tavajärjekorras aktiivselt teenusekohta ootavate isikute teenusevajaduse kiireloomulisust. Tabelis 5 on välja toodud teenusekohtade arv, mille järjekorras inimesed on ja see näitab SKA töökoormust üleminekuperioodil erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisuse hindamisel. Kui aktiivselt teenusekohta ootavate isikute teenusevajaduse kiireloomulisus on hinnatud, alustatakse mitteaktiivselt teenusekohta ootavate isikute teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamisega. Mitteaktiivselt teenus e kohta ootav inimene on isik, kelle l on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus, kuid kes veel ei ole valmis teenus e kasutam ist alustama (nt saab veel kodus lähedaste toel hakkama). Ka nende hulga s t a lustatakse eelisjärjekorrast ja liigutakse tavajärjekorda. Kuna ööpäevaringsete erihooldusteenuste teenusekohad on piiratumad kui toetavate teenuste teenusekohad, võ tab SKA nende teenuste järjekorras olevate isikute teenusevajaduse kiireloomulisuse hindami s e prioriteediks. SKA teavitab muudatuse jõustumisel järjekorras olevaid isikuid võimalusest anda teada, kui nende teenusevajadus on muutunud kiireloomuliseks. Sellisel juhul hinnatakse isiku teenusevajaduse kiireloomulisust esimesel võimalusel ning pärast hindamist arvestatakse teenuse k oha pakkumisel kiireloomulisuse hinnangut koos uue järjekorra süsteemiga. Selline üleminekukorraldus tagab, et enne muudatuse jõustumist kujunenud eelisjärjekorras olevate isikute õiguspärane ootus on kaitstud, võimaldades samal ajal pakkuda teenusekohti eelkõige neile, kelle teenusevajadus on kõige kiireloomulisem. Teenusekoha pakkumisel arvestatakse lisaks teenusevajaduse kiireloomulisusele ka isiku valmisolekut teenusekoht vastu võtta. Tabel 5 . Järjekorras teenusekohtade arv teenus t e järgi 01.07.2026 seisuga Aktiivsed teenus e kohad ⃰ Mitteaktiivsed teenus e kohad ⃰ Teenuse lühend Teenuskohad kokku eelisjärjekord tavajärjekord aktiivsed kokku aktiivsed, % eelisjärjekord tavajärjekord mitteaktiivsed kokku mitteaktiivsed, % IET 447 44 169 213 48% 161 73 234 52% IETAUT 7 0 7 7 100% 0 0 0 0% PNH 88 12 41 53 60% 5 30 35 40% TT 113 19 48 67 59% 23 23 46 41% TE 300 45 153 198 66% 65 37 102 34% KE 358 43 133 176 49% 66 116 182 51% ÖE 747 78 411 489 65% 129 129 258 35% ÖEAUT 38 19 8 27 71% 10 1 11 29% ÖR 28 8 2 10 36% 14 4 18 64% ÖT 188 26 89 115 61% 30 43 73 39% KOKKU 2314 294 1061 1355 59% 503 456 959 41% ⃰ Tabelis on kuvatud teenusekohtade arv mitte unikaalsed isikud, kuna isik võib olla mitme teenuse järjekorras. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Lõike 52 kohaselt kohaldatakse erihoolekandeteenuse osutamise otsusele käesoleva seaduse §-i 70 redaktsiooni, mis jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril , kui isik on esitanud erihoolekandeteenuse saamise taotluse enne 2027. aasta 1. jaanuari ja S KA ei ole enne nimetatud tähtaega erihoolekandeteenuse osutamise otsust teinud . Kui isiku taotlus ei ole veel lõpuni menetletud, siis on otstarbekas, et SKA hindab ära ka erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisuse, sest SHS § 160 lõikes 51 toodud üleminekusätte kohaselt tuleb seda hiljemalt 1. septembriks 2027. a nagunii teha. Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse SÜS-is SKAIS-i reguleerivaid sätteid nii, et välja jäetakse viited erihoolekandeteenuse le SHS § 38 lõike 1 punktis 2 ja § 39 lõike 2 punktis 2 , sest edaspidi ei töödelda erihoolekandeteenuse andmeid enam SKAIS-is, vaid STAR-is . Eelnõu § 2 punktiga 3 sätestatakse üleminekusättena kuni 2027. aasta 31. juulini SKAIS-i kogutavate erihoolekandeteenuse andmete arhiveerimine ja hilisem anonüümimine. Seni SKAIS-is töödeldud erihoolekandeteenuse andmed arhiveeritakse ja säilitatakse isikustatult vastavalt SÜS § 39 lõikes 2 punktis 2 sätestatule (10 aastat). Seejärel andmed anonüümitakse, mis lähtub seni kehtivast regulatsioonist (vt SÜS § 39 lg 3). Üleminekusäte on vajalik, sest uusi erihoolekandeteenuse andmeid enam SKAIS-s ei töödelda (sarnane üleminekusäte tehti ka ohv riabile suunamise andmete säilitamise osas, kui viidatud andmeid hakati SKAIS-i asemel töötlema STAR -is (vt SÜS § 39 2 ). Eelnõu §-s 3 on sätestatudseaduse jõustumine. Seadus jõustub neljas osas – üldises korras, 1. jaanuaril 2027. a , 1. aprillil 2027. a ja 1. augustil 2027. a. Selgitus ed jõustumise kohta on esitatud seletuskirja 9. punktis . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud. Seaduse mõjud Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalsete, majanduslike ja riigivalitsemisega seotud mõjude avaldumist. Samuti kaasnevad m uudatus t ega mõjud infotehnoloogilistele arendustele ja regionaal arengule . Mõjud e olulisuse hindamisel lähtutakse mõjutatud sihtrühma suurusest ja võimalik e st ebasoovitavatest mõjudest . Mõjuanalüüs käsitleb järgmisi seletuskirjas välja toodud teemavaldkondi : E rihoolekandeteenuste taotlemise, hindamise ja suunamise protsessi lihtsustamine ning järjekordade pidamise põhimõtete täiendamine . K OV- ide võimestamine erihoolekandeteenuse osutamise kohtade loomiseks. Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamise põhimõtete muutmine . Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt S KA andmeid . 6.1 . Erihoolekande teenuste taotlemise , hindamise ja suunamise protsessi lihtsustamine Probleemi lühikirjeldus Kehtiva SHS -i kohaselt hindab SKA rehabilitatsiooniteenuse ja erihoolekandeteenuse vajadust eraldi menetlusena, kogudes selleks isikult ja teistelt asutustelt vajalikke andmeid. See toob kaasa olukorra, kus isik peab esitama samu või sisuliselt samatähenduslikke andmeid nii KOV i le kui ka SKA-le ning läbima paralleelseid hindamisi, kuigi vajalik teave on eelnevalt juba kogutud. Samuti sätestab kehtiv regulatsioon vajaduse isikul esitada uus taotlus ja SKA-l alustada uut taotluse menetlust olukorras, kus teenust saava või järjekorras oleva inimese otsuse tähtaeg hakkab lõppema. Eraldi lahendamist vaja vad olukorrad , kus kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt eristada isikuid nende tegeliku olukorra ajakriitilisuse alusel ning praktikas on see viinud selleni, kus suure ja kiireloomulise abivajadusega isikud ootavad teenuse koha le pääsu samadel alustel isikutega, kelle teenusevajadus ei ole ajakriitiline . Kehtiv regulatsioon nägi teenuse koha le asumiseks ette kolm erinevat tähtaega (3, 7 või 10 päeva sõltuvalt teenuse liigist) ning oli ebaselg e , kui kaua ja mis tingimustel SKA tasub teenus e koha hoidmise eest, kui inimene pole teenus t kasuta ma asunud. Tegevusloa taotlemisel ei pidanud teenuseosutaja avaldama, kui palju riiklikult rahastatavaid teenus e kohti ta kavatseb luua, mis muutis riiklike teenus e kohtade planeerimise s egasemaks. Muudatuste eesmärgid: Muuta erihool ekande protsessi korraldus lihtsamaks, s eal h ulgas vähendad a isiku koormust esitada dubleerivalt andmeid või korduvalt taotlusi. . Luua võimalus toetus- ja abivajaduse hindamise l ristkasutada nii KOV -i kui SKA tehtud hindamise andmeid, kasutades selleks STAR - i loodud hindamisvahendit. Tagada võimalus, et korduvhindamisel oleks nii KOV -i kui ka SKA spetsialistidel võimalik kasutada var em tehtud hindamise andmeid ning täpsustada isiku toimetulekus toimunud muutusi. Vähendada taotluste korduvesitamise vajadust. Teenus e vajaduse jätkumise välja selgitamiseks kehtiva teenuse õigustatuse otsuse perioodi ajal ei pea inimene esitama uut taotlust, vaid SKA võtab kolm kuud enne teenuse õigustatuse otsuse kehtivuse lõppemist ise inimesega ühendust või inimene või teenuseosutaja annab ise märku abivajaduse muutumisest, ning SKA teeb uue toetusvajaduse hindamise ilma taotlust küsimata. Anda SKA-le võimalus arvestada teenus t saama suunamisel isiku erihoolekande teenuse vajaduse kiireloomulist. Vähendada teenusekohtade hoidmise ja rahastamise g a seonduvat ebaselgust ühtsemate tähtaegade ja arvestuspõhimõtete kehtestamise näol . Tegevusloa taotlemisel nõutav teave riiklikult rahastatava teenuse kavandatava mahu kohta aitab teenuseosutajatel realistlikumalt planeerida oma tegevust ning loob parema seose tegeliku teenus e vajaduse ja rahastamisvõimaluste vahel. Mõjude koondhinnang Mõju inimesele: erihoolekandeteenust vajava või juba saava inimese teenuse saamise või selle jätkumise teekond muutub arusaadavamaks ja lihtsamaks. 2026. aastal mõjutaks muudatus ligi 2240 inimest, kelle teenuse õigustatuse (st järjekorda arvamise) või teenus t saama suunamise tähtaeg on 2026. Positiivne mõju. Mõju teenuseosutajale: e elduslikult väheneb nende teenusesaajate osakaal, kes katkestavad teenuse saamise suunamisotsuse aegumise tõttu, kuna otsuse tähtaja pikendamine algab teenuse koha l olles. Keskmiselt positiivne mõju. Mõju riigivalitsemisele: t öökoormuse vähenemine; mitmekordse andmekorje lõpetamine. Positiivne mõju. Sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse taotlejad ja saajad 2025. aastal hinnati erihoolekandeteenus t v ajavak s 558 uut inimest , ke llest teenus t saama suunati 2025. aasta jooksul 1 44 ja järjekorda lisandus 4 14 uu t inimest ( sh ca 75 % toetatavatele , 25 % ööpäevaringsetele teenustele ) . 2025. aasta lõpu seisuga oli j ärjekorras kokku 2 185 inimest , kellest 1351 ei saanud ühtegi erihoolekandeteenust ja 834 inimest oli järjekorras, kuid samal ajal sai ka erihoolekande teenust ehk v ajasid kas teist erihoolekande teenus t ja/või erihoolekande teenuse osutajat . Aasta jooksul sai erihoolekandeteenust 6641 inimest . Seega on erihoolekandeteenuse saajaid ja järjekorras olijaid kokku ca 8000 inimest. Võrreldes kõigi sotsiaalteenuse kasutajatega ( 2025. aastal kuni 38 000) on sihtrühma suurus keskmine. Muudatuste mõju teenusesaajale on positiivne. E elnõu korrastab taotlemise ja hindamise süsteemi ning loob aluse, et KOV ja SKA saavad kasutada üksteise tehtud hindamis e andmeid ning inimene ei pea sama teavet mitmele asutusele korduvalt esitama. Samuti hakatakse edaspidi hindamis e aluseks olevaid hariduse andmeid saama EHIS - e st ja vajaduse korra l osasid a ndmeid koolide kaudu , mis vähendab teenuse taotlejate halduskoormust samade andmete esitamisel. Teine oluline muutus teenusekasutaja jaoks on see, et teenuse jätkamisel ei ole enam vaja uut taotlust üksnes seetõttu, et eelmine teenuse õigustatuse otsus e kehtivus hakkab lõppema – teenusevajaduse hindamine toimub igal juhul, kuid menetlus kujundatakse inimese jaoks sujuvamaks (sh uue hindamise käivitamine enne kehtivuse lõppu). See vähendab katkestuste riski ja olukordi, kus teenuse jätkumine sõltub üksnes sellest, kas inimene jõuab õigel ajal uuesti taotluse esitada. Kolmandaks lihtsustub teenusekasutaja jaoks menetlus protsess , sest teenus t saama suunamiseks vajalikud detailid esitatakse alles pärast teenuse õigustatuse otsus e tegemis t. Nii välditakse olukordi, kus inimene peab kohe alguses esitama teavet (nt eelistused teenuseosutaja/asutuse kohta) enne, kui on selge, kas ja millisele teenusele tal üldse õigus tekib. See vähendab taotlejate halduskoormust , eelkõige nende taotlejate jaoks, kellel teenus e vajadust ei tuvastata . Neljandaks kehtestatakse võimalus arvestada teenus t saama suunamisel abivajaduse kiireloomulisust, mis mõjutab eelkõige nende teenusevajajate igapäevast toimetulekut, ke lle toetusvajadu s on kõige suurem ja kiireloomulisem . Viiendaks ühtlustatakse teenusekohale asumise tähtajad ning kehtestatakse kõikidele erihoolekandeteenustele 30-kalendripäevane tähtaeg teenusekoha pakkumisest arvates. Muudatus muudab teenuse saamise tingimused inimese jaoks selgemaks ja paindlikumaks ning toetab teenusekohtade tõhusamat kasutamist. Samas võib muudatus üksikjuhtudel avaldada ebasoovitavat mõju inimestele, kes ei jõua mõjuvatel põhjustel 30 päeva jooksul teenusele asuda. SKA andmete kohaselt alustas vaadeldud perioodil ligikaudu 15% teenusekoha vastu võtnud inimestest teenus e kasutamist enam kui 30 päeva pärast kohapakkumise tegemist ( t abel 1) . Sellisel juhul ei lõpe inimese õigus erihoolekandeteenusele, kuid ta jääb ootama järgmist teenusekoha pakkumist, mis võib abi saamist edasi lükata. Samas tuleb arvestada sellega, et var asem a süsteem i kohaselt puudusid piirangud teenu se saamise algus a ja kokkuleppimiseks , kuid uue süsteemi kohaselt peavad kõik isikud pöörduma teenuseosutaja poole suunamisotsuses märgitud, teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul isikule teenusekoha pakkumisest arvates. Mis tähendab, et isikuid, k es ei alusta teenuse kasutamist 30 päeva jooksul kohapakkumise st , on tõenäoliselt vähem kui 15%, sest varem neil puudus vajadus 30 päeva jooksul teenusele asuda. Risk puudutab eelkõige neid inimesi, kellel on teenusele asumiseks vaja teha ulatuslikumaid ettevalmistusi või kelle elukorraldusest tulenevad täiendavad takistused. Kui esinevad mõjuvad põhjused , siis saab SKA kaalutlusotsusega anda isikule pikema tähtaja . U mbes 85% teenusesaajate puhul alustatakse teenust oluliselt kiiremini kui 30 päeva jooksul ja ka 15% teenusesaajate seas võib olla inimesi, kellele sobib asuda teenusele 30 päeva jooksul , võib hinnata mõju ulatust keskmiseks . Kokkuvõttes on mõju teenusesaajatele oluline , sest muudatused puudutavad teenuse saamise protsessi (andmete esitamine, hindamine, suunamine, teenuse jätkumine) ning avalduvad teenusekasutaja igapäevases kokkupuutes süsteemiga. Mõju sihtrühm 2 – teenusesaajate lähedased ja võrgustik Lähedastele avaldub mõju eelkõige kaudselt . K ui inimene ei pea korduvalt sama infot esitama ning menetlus on ühtsem, väheneb ka lähedaste roll asjaajamis e l. Samuti väheneb lähedaste hoolduskoormus seoses sellega, et suurema toetus vajadusega inimesed hakka vad edaspidi kiiremini teenust saama . Kokkuvõttes on mõju lähedastele oluline , sest avaldub iga teenuse taotlemise, ümberhindamise ja teenuse jätkumise etapis. Mõjud riigivalitsemisele Mõju sihtrühm 1 – KOV-id Muudatus mõjutab kõiki 78 KOV -i ja hinnanguliselt üle 300 sotsiaalvaldkonna spetsialisti . KOV -ide jaoks on muudatuste peamine mõju selles, et teenuste planeerimisel ja korraldamisel saab tugineda SKA rehabilitatsiooni/ erihool ekande hindamis e andmetele ning KOV ei pea hindamist alati alustama nullist. Eesmärk on vähendada dubleerimist ja lühendada menetlusaega, parandades otsuste kvaliteeti (rohkem ajakohast infot, vähem käsitsi edastamist). See peaks praktikas vähendama ka olukordi, kus info liigub aeglaselt või ebaühtlaselt (nt seni krüpteeritud kirjavahetuse või käsitööprotsesside tõttu). Samas jääb KOV - idele valikuvabadus selles osas, kas nad kasutavad abi- ja toetusvajaduse läbiviimiseks STAR-i keskkonnas olevat TAH - i või kannavad muul viisil kogutud hindamise andmed STAR - i . Kokkuvõttes on mõju KOV -idele oluline, sest see võib muuta igapäevas t teenusekorralduse tööprotsessi ning mõjuta da menetluse tempot ja tööjaotust. Mõju sihtrühm 2 – SKA Muudatusest on mõjutatud 33 SKA ametnikku 110-st (30%) , kes viivad vahetult läbi abi- ja toetusvajaduse hindamisi. Vastavaid ametnikke mõjutavad muudatused seeläbi, et väheneb dubleeriv töö (korduvalt samade andmete küsimine ja sisestamine), sest SKA saab kasutada KOV -ide kogutud hindamisinfot ning korduvhindamised saavad olla sihitumad . Teiseks täpsustub teenus t saama suunamise protsess . A ndmete kogumine suunamiseks toimub teenuse õigustatuse otsuse tegemise järel, mis aitab SKA-l suunata ressurssi nendele juhtudele, kus teenusevajadus on tuvastatud. Kuna teenuseprotsess muutub lihtsamaks ja SKA saab viia protsessi infosüsteemi põhiseks, väheneb menetluskoormus. Kokkuvõttes on mõju SKA-le oluline eelkõige tööprotsesside mõttes (menetlus protsess , ajastus, andmete kasutamine) . Majanduslik mõju Mõju sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse osutajad 30.04.2026 seisuga oli Eestis 159 erihoolekandeteenust osutavat SKA lepingupartnerit . Teenuseosutajate vaates muutub oluliseks see, et teenuse ettevalmistamiseks saab teenuseosutaja SKA-lt var em parema ülevaate inimese abi- ja toetusvajadusest (nt hindamise kokkuvõte). See vähendab vajadust küsida teenuse alustamisel inimese käest sama infot uuesti ning aitab teenus e kohta sisuliselt ette valmistada. Mõju avaldub eelkõige teenuse alustamise ja kohanemise faasis, kuid võib lõpuks vähendada ka näiteks teenuste katkestamisi ja ümberhindamisi, kui algne teenuse sobivus on paremini hinnatud. Tegevusloa taotlemisel nõutav teave riiklikult rahastatava teenuse kavandatava mahu kohta aitab teenuseosutajatel realistlikumalt planeerida oma tegevust ning loob parema seose tegeliku teenus e vajaduse ja rahastamisvõimaluste vahel. Teenuseosutajatele loob eelnõu selgemad ja prognoositavamad reeglid nii teenuse alustamise, kasutamata teenus e kohtade käsitlemise kui ka lepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta . Ühtsemad tähtajad ja arvestuspõhimõtted vähendavad ebaselgust ning vaidlusi teenusekohtade hoidmise ja rahastamise üle. Teenuseosutajatele ei kehtestata uusi sisulisi kohustusi, kuid suureneb õigusselgus ning väheneb ebamäärasus, mis on seni raskendanud teenuste planeerimist. Teatud määral võib ebasoovitava mõjuna teenuseosutajatele kaasneda muudatuste algusfaasis kohanemisraskusi, kuid teenuseosutajate halduskoormus sellest ei suurene. SKA nõustab ja toetab teenuseosutajaid muudatustega kohanemisel. Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele oluline, sõltudes sellest, kui palju konkreetne teenuseosutaja seni pidi paralleelselt andmeid koguma . Mõjud infotehnoloogilistele arendustele Mõju sihtrühm 1 – SKA ja KOV -id Eelnõuga liigub erihoolekande teenuste menetlus STAR -i keskkonda , mille tulemusel muutub andmete kasutus ja liikumine süsteemsemaks. See toob kaasa arendus- ja töökorraldusliku mõju: kasutajarollid, ligipääsud, andmevahetus, töövood ja turvameetmed peavad toetama nii kiirust kui ka minimaalsust. Kui süsteemsed lahendused ei ole ühtlaselt kasutatavad või jäävad osaliselt käsitööks, tekib risk, et eelnõu eesmärgid (halduskoormuse vähenemine) ei realiseeru täies mahus. Lisaks võib tekkida risk, et ühtne hindamisvahend ei rakendu ühtlaselt ja hindaja subjektiivsus hakkab tulemusi mõjutama. Riski maandamiseks kaasab SKA testimisse võimalikult suure hulga spetsialiste , kes on seotud erihoolekande menetlusprotsessiga, et kontrollida i nfosüsteemi toimimist erinevate menetlusjuhtumite ja kasutusstsenaariumide korral. Laiapõhjaline testimine võimaldab varakult tuvastada nii tehnilisi kui ka sisulisi kitsaskohti ning teha vajalikud parandused enne süsteemi kasutuselevõttu. Samuti aitab testimises osalemine suurendada spetsialistide valmisolekut ja kindlustunnet uue infosüsteemi kasutamisel, kuna neil on enne süsteemi kasutuselevõttu süsteemi kasutamise praktiline kogemus. Lisaks koostab SKA spetsialistidele põhjalikud tööjuhendid ning viib läbi praktilisi koolitus i , mille käigus tehakse testkeskkonnas iseseisvalt läbi peamised menetlustoimingud . See võimaldab spetsi alistidel omandada uue infosüsteemi kasutamise kogemuse enne selle kasutuselevõttu ning alustada tööd igapäevatöökeskkonnas suurema kindlustundega. Seeläbi toetatakse sujuvat üleminekut uuele infosüsteemile ning vähendatakse kasutusvigade tekkimise riski. Samuti tuleb SKA poolt tõhustada kvaliteedikontrolli ja tagada ühtlane praktika kõikide spetsialistide hulgas. SKA vastutab teenuse õigustatuse hindamise, suunamisotsuste, menetluse juhtimise ja kvaliteedikontrolli eest. KOV kasutab STAR-i oma ülesannete piires inimese abivajaduse ja kohalike teenustega seotud andmete sisestamiseks ja kasutamiseks. Infosüsteemi arendus tööd tehakse perioodil august 2026 . a – detsember 2027. a. Eelnõuga planeeritud protsessimuudatused viiakse ellu arenduse esimeses etapis , s.o august 2026 . a – juuli 2027 . a . Kokkuvõttes on mõju oluline ja üks keskseid rakendamise eeldusi . I lma toimiva protsessita infosüsteemis ei teki kavandatud tõhususe kasvu . 6.2 . K OV- ide võimestamine erihoolekandeteenuse osutamise kohtade loomiseks Probleemi lühi kirjeldus Kehtiv regulatsioon ei toe ta KOV- e uute teenus e kohtade loomisel, sest teenuse saamise järjekord ja teenus t saama suunamine ei näe ette erisusi teenuseosutaja omandivormiga arvestamisel. K OV on aga motiveeritud investeerima ja teenus e kohti looma eeskätt oma elanike vajadusi silmas pidades , kuna KOV- i põhiülesanne on seotud oma elanike le abi pakkumisega. Erihoolekandeteenuse osutamist rahastab riik ühtse hinnakirja alusel , kui teenus e kohtade loomisel peab KOV tegema eelnevalt investeeringuid teenus e kohtade pakkumiseks. Teenus t saama suunamise praktika sellega ei arvesta. Kehtivas praktikas saab isik valida vabade teenus e kohtade vahel või soovida oodata konkreetse asutuse teenus e koha vabanemist. Teenuseosutaja peab olema valmis vastu võtma vastava teenusevajadusega kliendi sõltumata isiku elukohast. See tähendab, et SKA võib suunata ka KOV -i asutuses vabanevale kohale esimese sobiva isiku , arvestamata tema rahvastikuregistrijärgset elukohta. Ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste kättesaadavus e tagab eelkõige riigi le kuuluv äriühing AS Hoolekandeteenused ning riik ostab teenus e kohti lisaks nii era asutustelt kui ka KOV- i asutustelt. Olemasolev teenustevõrk on välja kujunenud ebaühtlaselt, on piirkondi, kus ööpäevaringseid teenus e kohti ei ole nõudlusele vastavas mahus (nt Harjumaa) ning paljud kliendid peavad liikuma teenust kasutama kaugemale oma elukoha KOV- ist ja ka maakon nast. Joonis 2. Ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste liikumine maakondade vahel 30.11. 2024 seisuga Lisatud kaardi andmetest nähtub, et ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid kasutavad inimesed ei saa üldjuhul teenust oma elukohajärgse KOV- i piirkonnas, vaid on sunnitud kasutama teenust väljaspool kodupiirkonda. Iga kaheksas teenusesaaja kasutab teenust oma elukoha s , iga neljas kodumaakonnas ehk 57 % teenusesaajate le osutatakse teenust väljaspool kodumaakonda. Toetavate teenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) pakkumisel on rände osatähtsus väiksem: toetavate teenuste KOV -i pakutavate teenus e kohtade teenusesaajatest 9 1 % elab teenus e koha asukoha järgses KOV -is , samas kui teiste teenusepakkujate (AS, OÜ, MTÜ, SA ja lisaks neile Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus riigiasutusena) juures saab elukohajärgses KOV -is teenust 58 %. Tabel 6 . T o etavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus elukoha ja teenuseosutaja omandivormi järgi 31.12.2025 Ränne KOV -i tasandil Teenus e koha loomine KOV -i asutuse poolt , % Teised teenusepakkujad , % Kokku , % ei rända * 91 58 67 rändab 9 42 33 * Kui toetava teenuse saaja elukoh a andmed puuduvad , on teenusesaaja loetud „ei rända“. Kui toetava teenuse saaja teenus e kohad asuvad erinevates KOV-ides, on ta „ei rända“ tunnusega juhul, kui vähemalt ühte toetavat teenust saadakse koduomavalitsuses. Allikas: Sotsiaalkindlustusa met, Sotsiaalministeeriumi arvutused Muudatuste eesmärgid: Toetada inimeste võimalust kasutada nii toetavaid teenuseid kui ka ööpäevaringseid teenuseid oma tavapärases elukeskkonnas . Suurene b teenus e kohtade valik , sest KOV-id on valmis rohkem teenus e kohti looma ja arendama, kui neil on suurem võimalus kasutada neid oma elanike vajaduste katmiseks. Nii kasvab teenusekohtade koguarv ning inimestel on rohkem valikuvõimalusi teenuse saamiseks. Suurendada KOV- ide motivatsiooni erihoolekandeteenuse osutamise kohtade loomise ks ja arendamiseks ning parandada seeläbi teenuse tegelikku kättesaadavust, s eal h ulgas ka ööpäevaringsete teenuste pakkumist, kus KOV- ide osakaal on praegu väike. Soodustada teenuste arendamist kogukonnapõhiselt ning toetada inimese sidemete säilimist lähedaste, tugivõrgustiku ja kohaliku kogukonnaga. Paraneb inimeste võimalus saada lisaks erihoolekandeteenustele ka KOV-i vastutusalas olevaid sotsiaalteenuseid sh paranevad võimalused eestkoste korraldamiseks, kui inimene jääb teenust kasutama oma elukohajärgsesse KOV-i . Oodatav tulemus Alates 01.01.2027 kehtib järgmine kord: KOV-i asutuse või hallatava asutuse loodud teenusekohtadesse ei suunata teiste KOV-ide elanikke. Muu elukohaga inimesi võib teenus t saama suunata vaid siis, kui KOV -i teenuseosutaja on sellega nõus. Tabel 7 . Erihoolekandeteenuse osutaja te arv omandivormi lõikes 31.03.2026 Teenuseosutajad KOV* Äriühing MTÜ SA Kokku Toetavad teenused 32 31 66 11 140 Ööpäevaringsed teenused 10 13 19 12 54 Kokku unikaalsed teenuseosutajad 35 38 67 16 156 * KOV -i asutuste hulka on arvatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kus pakutakse toetatud töötamise teenust. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tabel 8 . Erihoolekande teenuse kohtade arv teenuseosutaja arv omandivormi lõikes 31.03.2026 Teenusekohad KOV* Äriühing MTÜ SA Kokku Toetavad teenused 1 805 1 397 3 796 700 7 698 Ööpäevaringne erihoolekanne 210 2 241 494 423 3 368 Kokku teenuse kohad ** 2 015 3 638 4 290 1 123 11066 * KOV-i asutuste hulka on arvatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kus pakutakse toetatud töötamise teenust. ** Majandustegevuse Registri s tegevusloale kant u d teenusekohtade arv . Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused KOV -ide võimalus osutada oma asutuste kaudu erihooldusteenust rahvastikuregistrijärgsetele elanikele loob paremad tingimused KOV -i ülesannete täitmiseks inimestele, kes kasutavad lisaks erihoolekandele ka KOV -i teenuseid (nt eestkoste, sotsiaaltransport, tugiisik). Muudatuste tulemusena võib eeldada teenuse vajajate paiknemisstruktuuri paremini arvestava teenus e kohtade arvu kasvu. Kui KOV loob täiendavaid teenus e kohti , saab enam teenusevajajaid teenust elukohas ega pea teenuse saamiseks liikuma teise KOV- i või maakonda , samuti on vajaduse korra l kättesaadavamad KOV- i sotsiaalteenused . Mõjude koondhinnang Mõju inimesele: laienevad t eenus e kohtade valiku võimalused ja inime ne saab rohkem kasutada teenuseid tavapärases elu keskkonnas, paraneb teenuste kättesaadavus asukoha mõttes. Positiivne mõju . Mõju inimesele on tervikuna positiivne, sest suureneb võimalus saada teenust oma tavapärase elukeskkonna või tugivõrgustiku lähedal ning laienevad teenusekoha valikuvõimalused. Muudatus ei too kaasa teenusel olevate inimeste kohustuslikku ümberpaigutamist ega teenuseosutaja vahetamist. Mõju teenuseosutajale: SKA lepinguga kaetud teenus e kohad loovad kindluse kohtade loomiseks ja KOV -i elanikele vajalike teenuste osutamiseks. Positiivne mõju. 6.2.1. Mõju regionaalarengule Mõju sihtrühm 1 – teenusevajajad Eelkõige mõjutab muudatus teenuse järjekorras olijaid (2025. a lõpus kokku 2185 inimest) ja uusi teenuse vajajaid (2025. aastal lisandus järjekorda nt 414 inimest) . Inimeste jaoks avaldub regionaalne mõju eelkõige selles, et teenus e koht i võib tekkida nende elukohale lähemale , mis tähendab suuremat võimalust hoida sidet lähedaste ja kohalike võrgustikuga. Samas tuleb arvestada, et kõik KOV -id ei pruugi teenus e kohti luua või inimene soovib ise kasutada teenust mõne s muu s asukoha s , mistõttu hakkavad inimes ed liikum a teenust kasutama teise KOV -i /maakonda ka edaspidi. Kokkuvõttes on mõju teenusevajajatele oluline ja sõltub konkreetsest KOV -ist , kus inimene elab ja kus teenust soovitakse saada. Mõju sihtrühm 2 – KOV -i d Muudatus mõjutab kõiki 78 KOV -i , kellele luuakse muudatusega motivatsioon panustada teenus e kohtade loomisesse, kui neil on kindlus, et loodud kohad teenindavad valdavalt kohalikke elanikke. T eenus e kohtade pakkumine võib seeläbi muutuda piirkondlikult mitmekesisemaks ja kodulähedasemaks, kuid areng sõltub KOV -i võimekusest ja valmidusest investeerida. Kuigi muudatus suurendab KOV- ide motivatsiooni luua erihoolekandeteenuse osutamise kohti oma elanikele, ei taga see, et kõik teenused oleksid igas KOV- is kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamise eest vastutab riik ja tagab teenuste kättesaadavuse läbi riigile kuuluva äriühingu AS Hoolekandeteenused. Kuigi r iik ostab teenuskohti juurde nii era ettevõtjatel kui ka KOV-delt , jääb põhivastuta ja ks ikkagi riik. Seega kui omavalitsus ei paku teenuskohti, ei jää selle omavalitsused inimesed abita, teenuskohad korraldatakse läbi AS Hoolekandeteenuste või on võimalik osta teenust eraõiguslikelt teenuseosutajatelt. Kokkuvõttes on mõju oluline , sest see võib suunata teenus e kohtade jaotust ja parandada kodulähedust. Mõju sihtrühm 3 – erihoolekandeteenuse osutajad Muudatus mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse osutajaid. Täpne sihtrühma suurus on kirjeldatud peatükis 6.1.3. SKA lepinguga kaetud teenus e kohad loovad teenuseosutajatele kindluse kohtade loomiseks ja KOV -i elanikele vajalike teenuste osutamiseks. Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele oluline ja positiivne ning aitab kaas a teenus e kohtade tõhusamale p akkumisele. 6.3 . Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamise põhimõtete muutmine Probleemi lühi kirjeldus Kehtiva seaduse kohaselt loetakse isiku tuludeks riiklik pension, kogumispension, töövõimetoetus ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu üle maksuvaba tulu määra, millest peab isikule pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist kätte jääma vähem alt 15 % isiklikuks tarbeks. Kui isiku tulud on väiksemad, hüvitab riik omaosaluse puudujääva osa . Arvestatava t ö i se tulu s aajate arv on väike ( keskmiselt teenis perioodil 2023 – 2025 üle 1000 euro aastas 180 inimest (5,6% sihtrühmast) . Samuti on s otsiaalmaksuga maksustatav tulu praktikas sageli ebaregulaarne . Olukorrad , kus isikul on arvestatav täiendav tulu (nt töötasu) või kogumispension , on pigem üksikjuhtumid . Omaosaluse hüvitamine viiakse infosüsteemi põhiseks. Nende üksikute töötasu saamise juhtumite igakuine kontrollimine ja arvesse võtmine muuda ks kogu infosüsteemi ar enduse ebaproportsionaalselt keerulise ks ja kalli ks , suurenda ks SKA töökoormust ning võib tekitada vajaduse sagedaseks andmete ajakohastamiseks. SKA andmetel on omaosaluse puudujääv at osa perioodil 2020–2025 hüvitatud 100 – 120 inimesele ( ja see arv väheneb) ja hüvitatava d summa d on mõnest eurost mõnesaja euroni kuus . Kokku on SKA 2026. aastaks planeerinud omaosalusest puudujääva osa hüvitamiseks 71 282 eurot ja perioodil 2027–2030 igal aastal 93 142 eurot. Võttes arvesse päevamäära indekseerimist ja miinimumpalga kasvu , võib oletada, et maksustatava tulu igakuise omaosaluse hulka arvestamise tehtavad arendus - ja hoolduskulud ületavad saavutatava kokkuhoiu. Muudatuse eesmärgid : Võtta edaspidi omaosaluse puudujääva osa arvestamisel arvesse üksnes riiklik pension ja töövõimetoetus (tulud). Loobuda töise tulu arvesse võtmisest, kuna enamasti on ööpäevaringset teenust saavatel , üldjuhul puuduva töövõimega inimestel väga väike ja ebaregulaarne sissetulek, mille arvestamise arenduskulud ja korralduse üleval hoidmine on kulukam kui saadav kasu. Kehtesta tava korra kohaselt loetakse töövõimetoetuse suuruseks puuduva töövõime korral Eesti Töötukassa kodulehel avaldatud päevamäära ja arvu 30 korrutis; osalise töövõime korral 57% samast korrutisest. Loobuda igakuisest tulude kontrollimisest ja teha seda 1. aprillil, mil toimub töövõimetoetuse päevamäära ja pensionide indekseerimine. Oodatav tulemus Omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamise lihtsustamine ja minimaalse alles jääva sissetuleku selge sätestamine parandavad isiku toimetulekut ning vähendavad vaidlusi ja arusaamatusi. Eriti oluliseks muutub osalise töövõimega erihoolekandeteenuse saajatele selles kontekstis aga võimalus liigset kaasnevat bürokraatiat kartmata ka lühiajali selt töötada (nn tööampsud ) . 6.3.1. Majanduslik mõju Mõju sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse saajad Muudatustest on mõjutatud kõik aasta jooksul erihoolekandeteenust saanud inimesed (2025. aasta jooksul 6641 inimest ). Teenusesaaja jaoks tähendab omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamise põhimõtete muutmine arusaadavamat ja stabiilsemat arvestust ning väiksemat vajadust täiendavate selgituste/tõendite esitamiseks, kui sissetulekud on muutlikud või ebaregulaarsed. Kokkuvõttes on mõju teenusesaajale oluline . 6.3.2. Mõju riigivalitsemisele Arvestuse lihtsustumine vähendab ka SKA töökoormust , kuna väheneb erandjuhtumite menetlemise vajadus ning muutuvate andmet e pidev ajakohastamine. Samuti muutub IT-lahendus lihtsamaks ja vähem ressursimahukamaks. Mõju avaldub pidevalt, sest omaosaluse ja rahastuse arvestus on teenuse toimimise jaoks oluline osa. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda uuele IT-lahendusele üleminekul kohanemisraskus ed, mis võivad rakendamise algusperioodil suurendada kasutajate ajakulu ning vajadust täiendava toe ja juhendamise järele. Täiendav tugi tagat a kse SKA töötajatele läbi olemasoleva kasutajatoe. Kokkuvõttes on mõju SKA jaoks oluline eelkõige haldus- ja süsteemse lihtsustamise vaates. 6.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang Erihoolekande menetlusprotsessi jaoks võetakse edaspidi kasutusele andmekogu STAR ja edaspidi töödeldakse erihoolekandeteenuste osutamisega seotud andmeid STAR- i s . See tähendab ka, et a ktiivsed menetlused tuleb üle tuua praegu kasutuse l olevast infosüsteemist SKAIS ning lõpetatud menetlused arhiveeritakse. Andmete migratsiooni puhul lähtutakse andmete minimaalsuse printsiibist. Eelnõuga luuakse olukord, kus KOV ja SKA saavad isiku abivajaduse hindamisel kasutada üksteise juba tehtud abivajaduse hindamise andmeid. T ehtavate m uudatus t e eesmärk on vähendada abivajaduse väljaselgitamisel korduvaid samaliigilis i hindamis i ning tagada inimesele võimalikult terviklik ja operatiivne abi. Selleks luuakse õiguslik alus ja tehniline lahendus, et S KA ja KOV- i vahel toimuks hindamisandmete vahetus STAR -i keskkonnas, kus mõlemad osapooled kasutavad ühtset hindamisvahendit. Andmete jagamine vähendab oluliselt nii inimese kui ka ametnike koormust, kuna välistab vajaduse küsida korduvalt samu andmeid ja võimaldab teha otsuseid ühtsetel alustel. Isikuandmete töötlemine tugineb avaliku ülesande täitmisele (IKÜM art 6 lg 1 p e) ja sotsiaalhoolekande teenuste haldamisele (IKÜM art 9 lg 2 p h). Andmete töötlemisel rakendatakse rangeid piiranguid: Minimaalsus ja proportsionaalsus: KOV-ile tehakse kättesaadavaks vaid eluvaldkondade küsimustiku vastused ja hinnang abivajadusele; KOV-ile ei kuvata isiku psüühikahäire diagnoosi (F-diagnoos). Vastupidine piirang: SKA-le kättesaadavaks tehtavatest KOV-i hindamisandmetest välistatakse isiku majandusliku olukorra andmed. Andmevahetus toimub turvatud ja logitud STAR -i keskkonnas, kus on kasutusel rollipõhine juurdepääs, autentimine ja auditimehhanismid. SKA ja KOV tegutsevad andmevahetuses iseseisvate vastutavate töötlejatena, kusjuures kumbki osapool vastutab enda kogutud andmete õigsuse ja seadusliku kasutamise eest. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on muudatuse järelejäänud riskitase keskmine, kuna diagnoosiandmeid ei jagata, juurdepääs on piiratud konkreetsete tööülesannetega ning süsteemis säilib täielik jälitatavus (logid). Kokkuvõttes parandab muudatus teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, ohustamata seejuures ebaproportsionaalselt andmesubjektide privaatsust. Eelnõuga kavandatav muudatus, millega täiendatakse SHS § 71 lõikega 5 1 , loob selge õigusliku aluse isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise andmete edastamiseks SKA -lt erihoolekandeteenuse osutajale. Andmete töötlemise otsene eesmärk on teenus e koha ettevalmistamine ja teenuse sobivuse tagamine enne isiku tegelikku teenuse koha le asumist. See võimaldab vältida olukordi, kus isik suunatakse talle ebasobivale teenus e kohale , ja vähendab vajadust hilisemateks ümberpaigutamisteks või teenuse katkestamiseks. Teenuseosutajale edastatakse isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise kokkuvõte, mis kirjeldab inimese funktsioneerimisvõimet ja abivajadust seitsmes eluvaldkonnas (nt vaimne tervis, suhtlemine, igapäevaelu toimingud). Isikuandmete töötlemisel lähtutakse rangelt eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest. Andmete töötlemine on kooskõlas IKÜM -ga ( art 9 lõike 2 punkt h lubab erilii ki isikuandmete töötlemist juhul, kui see on vajalik sotsiaalhoolekandeteenuste osutamiseks ja haldamiseks ) . Kavandatava andmetöötluse riskitaset hinnatakse väheseks kuni mõõdukaks, kuna töödeldavate andmete koosseis ei laiene, vaid täpsustub nende edastamise aeg ja eesmärk. Peamiste riskidena on tuvastatud volitamata juurdepääs või andmete eesmärgiväline kasutus, mille maandamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid: Turvaline andmevahetus: a ndmete edastamine toim ub krüpteeritud viisil (nt DHX või krüpteeritud e-kiri). Juurdepääsupiirangud: k asutatakse rollipõhist juurdepääsu, mis tähendab, et andmeid näevad üksnes need teenuseosutaja töötajad, kellele see on vajalik tööülesannete t äitmise eesmärgil. Muudatus on inimese le positiivse mõjuga, tagades inimkesksema abi ja sujuvama teenuse koha le asumise. Oluliselt väheneb isiku ja tema lähedaste koormus, kuna nad ei pea samu andmeid (võimekused, riskid, vajadused) korduvalt eri osapooltele esitama. Isikul säilivad kõik IKÜM-ist tulenevad õigused, sealhulgas õigus saada teavet oma andmete töötlemise kohta ja tutvuda tema kohta edastatud hindamisandmetega. 6.5. Mõju halduskoormusele Eelnõu vähendab halduskoormus t . Muudatuste eesmärk on kõrvaldada dubleerivad toimingud, vähendada korduvat andmete esitamist ning muuta erihoolekandeteenuse menetlus selgemaks nii isiku kui ka teenuseosutaja vaates. Isiku vaates väheneb halduskoormus eelkõige seetõttu, et andmete kogumine ja hindamine koondatakse ühtsesse menetlusse ning sama teavet ei küsita korduvalt. Isiku abi ja toetusvajaduse hindamisel kasutatakse olemasolevaid andmeid ning korduvhindamisel täpsustatakse üksnes muutus i . Seetõttu ei pea isik esitama erihoolekandeteenuse taotlust ega samu andmeid sisaldavaid dokumente korduvalt , kuna need on riigi infosüsteemides olemas. Samuti tuvastatakse omaosaluse puudujääva osa hüvitamise vajadus menetluse käigus, mistõttu ei ole vajalik eraldi taotluse esitamine. Muudatused vähendavad isiku jaoks asjaajamist ja vajadust osaleda mitmes paralleelses menetluses. Menetluse etapid on selgemalt eristatud ja loogiliselt järjestatud, mis muudab isiku jaoks arusaadavaks, millal hinnatakse tema abivajadust, millal tehakse otsus teenuse õigus tatus e kohta ja millal esitatakse teenus t saama suunamiseks vajalik lisa info. Kuigi eelnõuga täpsustatakse ka teatud kohustusi (nt teenuse koha le asumise tähtajad ja teavitamine olulistest muutustest), ei suurenda need halduskoormust, vaid vähendavad menetluse ebaselgust ja korduva asjaajamise vajadust. Teenuseosutaja vaates väheneb halduskoormus, kuna teenuseosutajale edastatakse enne teenuse alustamist teave isiku abi ja toetusvajaduse kohta. See välistab sama teabe korduva kogumise ning vähendab täiendavate päringute ja selgituste vajadust. Teenuseosutaja jaoks korrastatakse olemasolevate andmete kasutamine ja liikumine. Halduskoormuse vähenemist toetab ka infosüsteemide ühtne kasutamine. Erihoolekandeteenuse menetlus viiakse STAR -i keskkonda , kus toimub abivajaduse hindamine ja andmete töötlemine . Vajalikud andmed saadakse teistest riiklikest andmekogudest automaatse andmevahetuse kaudu. See välistab inimeste poolt andmete korduva esitamise. Eelnõu kohased muudatused vähenda vad halduskoormust, kuna väheneb korduv andmete esitamine, samuti vähenevad dubleerivad menetlused ja vajadus teha lisa päringu id . Menetlus muutub isiku jaoks selgemaks ja etteaimatavamaks ning teenuseosutaja jaoks lihtsamini korraldatavaks. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Erihoolekandeteenuse menetlus ja sellega seotud andmete töötlemine viiakse tervikuna STAR -i keskkonda ning menetlusega seotud tööprotsessid kohandatakse vastavalt eelnõuga tehtud muudatustele . Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koostöös SKA - ga tegeleb STAR -i arendamisega. A rendused on planeeritud Euroopa Regionaalarengu F ondi 2021–2027 vahenditest ja viiakse ellu etappide kaupa. S eaduse rakendamisega kaasneb infosüsteemide arendamisega seotud ühekordne kulu ja edaspidi iga-aastane püsikulu . STAR - i arend ustööd tehakse perioodil 2026 . a juuli kuni 2027. a d etsember. Arendused viiakse ellu kahes etapi s , millest e simese etapi ( 2026 . a juuli kuni 2027 . a august) arendusmaht on 7 9 7 500 eurot ning II etapi maksumus 400 000 eurot , kokku 1 1 9 7 500 eurot , millele lisandub käibemaks . Vastavad vahendi d on kavandatud toetuse andmise tingimustes „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ . Arendus tööde tegemisega kaasnevad infosüsteemi püsikulud (hooldus-, haldus-, majutus- ja litsentsikulud ) TEHIK - u le ligikaudu 180 000 eurot aastas, mille katmine ei ole praegu TEHIK u eelarves tagatud . Kulude katmist kavandatakse taotleda riigieelarve strateegia 202 7 – 203 0 koostam i se protsessis . Kui täiendavat rahastust ei eraldata, kaetakse kulud olemasolevate eelarvevahendite piires koostöös S KA ja TEHI K - u ga . S KA on omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks planeerinud perioodil 2027–2030 igal aastal 93 142 eurot (2026 . aastal oli summa 71 282 eurot). Vahendid on planeeritud erihoolekande teenuse eelarves se . K OV- idele seaduse rakendamine lisa k ohustusi kaasa ei too. Muudatused ei muuda KOV- i kohustuste mahtu ega sisu, vaid võimaldavad kasutada olemasolevaid andmeid ja vähendavad dubleerivaid toiminguid. K OV erihoolekandeteenuse osutajana eeldab KOV-i poolseid investeeringuid, kuid seadus ei kohusta KOV- e teenuseid osutama hakata. KOV-e võib motiveerida erihoolekandeteenuseid pakkuma hakata võimalus KOV- i enda ülesandeid klientide ees efektiivsemalt täita, kui inimesed jäävad elam a KOV- i territooriumile. Kokkuvõtvalt ei avaldu otsest mõju KOV- ide eelarvetele , seda juhul, kui KOV otsustab teenuseid mitte osutada . Kui KOV otsustab erihoolekande te enuseid osutama hakata, siis on see KOV - i enda kaalutlus õigus. Teenuseosutajatele ei kaasne seaduse rakendamisega lisa kulusid. Andmete kättesaadavus paraneb ning lisa info kogumise ja vahetamise vajadus väheneb . Muudatused puudutavad eelkõige menetluse selgust ja lihtsust, mitte kulude kasvu. Seaduse rakendamisega otseseid tulusid ei kaasne ning tulusid ei prognoosita. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmis i määrus i : 1) s otsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine“ ( Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine – Riigi Teataja ) (tulenevalt eelnõuga SHS §-s 70 ja 74 tehtavatest muudatustest) ; 2) s otsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ ( Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded – Riigi Teataja ) (tulenevalt eelnõuga SHS §-s 76 tehtavatest muudatustest) ; 3) sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „ Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus “ ( Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus – Riigi Teataja ) (tulenevalt eelnõuga SHS §-s 142 1 – 145 1 tehtavatest muudatustest) ; 4) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „ Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus “ ( Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus – Riigi Teataja ) (tulenevalt eelnõuga SÜS §-des 38– 39 3 tehtavatest muudatustest) ; 5) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ ( Töötukassa andmekogu põhimäärus-Riigi Teataja ) (tulenevalt eelnõuga SHS §-s 142 1 ja SÜS §-des 38–39 ) tehtavatest muudatustest . Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1 , v. a punktides 3 ja 4 nimetatud määruste puhul , mi s töötatakse välja määruste muutmise käigus . Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punktid 10, 19, 36, 37 ja 5 7 on planeeritud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, sest muudatuste ( KOV- i loodavad erihoolekandeteenuse osutamise kohad ja järjekorra regulatsiooni muudatused) olemusest tuleneb, et jõustumiseks on vajalik ettenähtav konkreetne aeg . Järjekorra regulatsiooni muudatused tingivad ka määruse koostamis e – selle koostamiseks ja kooskõlastamiseks on vajalik jätta piisav ajavaru. Eelnõu § 1 punktid 6 ja 18 on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2027. aastal , sest need muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „ Tööhõiveprogramm 2024–2029 “ tehtavate muudatuste jõustumisega. Eelnõu sätted (§ 1 punktid 2, 7, 8, 14, 16, 20, 35, 47–5 6 ning § 2) , mis on otseselt seotud erihoolekandeteenuste andmete töötlemise lõpetamisega SKAIS- i s ja töötlemise alustami s ega STAR- i s ning tehtavate arendustega , on planeeritud jõustuma 2027. aasta 1. augustil, sest selleks ajaks on kavandatud arenduste valmimine. Ülejäänud eelnõu punktid jõustuvad üldises korras , sest nende rakendamine ei vaja enne jõustumist aeganõudvate ettevalmistuste tegemist . E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS -i toimik nr 26-0653 ) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Töötukassale, õ iguskantslerile , MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale , Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning Sotsiaalkindlustusametile . Eelnõu kohta esitasid märkusi Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Töötukassa, Andmekaitse Inspektsioon, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Linnakantselei. Rahandusministeeriu m kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kooskõlastustabel on seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „………… ………“ 20 2 6 . a.
EELNÕU 09.07.2026 Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (erihoolekandeteenused) § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: p aragrahvi 13 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 13 2 lõikes 5 asendatakse sõnad „ osutamise suunamisotsuse “ sõnadega „ õigustatuse otsuse“ ; paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kohaliku omavalitsuse üksus võib isiku abivajaduse väljaselgitamisel kasutada Sotsiaalkindlustusameti tehtud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmeid, välja arvatud isiku psüühikahäire diagnoosi andme i d.“; paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Sotsiaalkindlustusamet võib isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamisel kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud abivajaduse hindamise andmeid, välja arvatud isiku majandusliku olukorra andmeid.“; paragrahvi 63 lõike 2 punktist 1 ja § 70 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „tööharjutuse,“; paragrahvi 63 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa "tugiisikuga töötamise, töötamiseks vajaliku abivahendi ja" tekstiosaga "tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames pakutava tugiisikuga töötamise ja tööalase abivahendi ning"; paragrahvi 70 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „saamiseks“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet hindab isiku erihoolekandeteenuse vajadust erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse kehtivuse ajal“; paragrahvi 70 lõi getes 1 1 , 8 ja 9 asendatakse sõna „osutamise otsustamisel “ sõnadega „õigustatuse üle otsustamisel “; paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „ (1 2 ) Erihoolekandeteenuse saamise taotlusel esitatakse taotleja ja tema seadusliku esindaja üldandmed ning muud erihoolekandeteenuse saamiseks vajalikud andmed. “; paragrahvi 70 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „vajadus t “ sõnadega „ja selle kiireloomulisus t “; paragrahvi 70 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „ otsuses“ sõnadega „ või puude raskusastme tuvastamise käigus koostatud arvamuses ja puude raskusastme tuvastamise otsuses “ ; paragrahvi 70 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) hariduse ja õppimise andmed.“; paragrahvi 70 täiendatakse lõi getega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Sotsiaalkindlustusamet võib isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud abivajaduse hindamise andmeid, välja arvatud isiku majandusliku olukorra andmeid. (2 2 ) Sotsiaalkindlustusamet võib isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel kasutada õppeasutuse õpilase individuaalse arengu jälgimise andmeid , mis hõlmavad tema huvisid, sotsiaalseid oskusi, tunnetusprotsesside iseärasusi, õpimotivatsiooni, tööharjumusi, toimetulekut õppetöös ja tugispetsialistide soovitusi . “; paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse sõnad „erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise“ tekstiosaga „, kas isikul on õigus saada erihoolekandeteenus t “; paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile pärast erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamist andmed teenuse saamise koha ja aja kohta .“; p aragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõna „osutamise“ sõnadega „õigustatuse otsu se “; paragrahvi 70 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „esitatavate“ sõnadega „ja teenus t saama suunamiseks vajalike“; paragrahvi 70 lõikes 8 asendtakse tekstiosa "tugiisikuga töötamise" tekstiosaga "tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames pakutava tugiisikuga töötamise"; paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui Sotsiaalkindlustusamet on volitanud erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksusele, ei väljasta Sotsiaalkindlustusamet taotlejale suunamisotsust selle erihoolekandeteenuse osutaja juures teenuse saamiseks, kui taotleja ei ole selle kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikuregistrijärgne elanik . (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 1 ei kohaldata erihoolekandeteenuse osutaja nõusolekul või kui Sotsiaalkindlustusamet suunab isiku ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel. E rihoolekandeteenuse osutaja nõusolek kehtib kuni isiku eri hoolekandeteenuse vajaduse lõppemiseni . “; paragrahvi 71 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Sotsiaalkindlustusamet edastab erihoolekandeteenuse osutajale isiku ja tema eestkostja üldandmed ning käesoleva sead use § 70 lõike 2 punktides 1– 5 säte statud isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed talle teenus e koha ettevalmistamiseks.“; paragrahvi 71 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erihoolekandeteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud , teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid 30 päeva jooksul isikule teenus e koha pakkumisest arvates.“; paragrahvi 71 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 72 lõike 2 punktist 1, § 88 punktist 1, § 92 punktist 1, § 95 punktist 1, § 98 punktist 1, § 99 2 punktist 1, § 101 lõike 1 punktist 1 ja lõikest 2 1 , § 102 lõike 1 punktist 3 ja lõikest 8, § 104 lõikest 2 ning § 154 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „raske, sügava või püsiva kuluga“; paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui isik saab riiklikku pensioni või töövõimetoetust töövõimetoetuse seaduse tähenduses (edaspidi tulud ), peab talle pärast omaosaluse ja tulumaksu tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti nimetatud tuludest.“; paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töövõimetoetuse suuruseks loetakse puuduva töövõime korra l Eesti Töötukassa veebi lehel avaldatud kehtiva töövõimetoetuse päevamäära ja arvu 30 korrutis ümardatuna sendi täpsusega ning osalise töövõime korra l 57% nimetatud korrutisest ümardatuna sendi täpsusega.“; paragrahvi 73 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 74 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui teenust saama õigustatud isikul ei ole käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 sätestatut arvestades piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks või tal viidatu d lõikes nimetatud tulud puuduvad , hüvitatakse tema eest riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa või tulude puudumise korra l kogu omaosaluse maksimaalne maksumus (edaspidi puudujääv osa ) riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, välja arvatud juhul, kui puudujääv osa on väiksem kui 2 eurot kalendrikuus.“; paragrahvi 74 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 74 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Puudujääva osa hüvitamisel riigieelarvest võtab Sotsiaalkindlustusamet aluseks teenust saama õigustatud isiku rii kliku pensioni suuruse ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 2 sätestatud töövõimetoetuse suuruse suunamisotsuse tegemisele eelneval kalendrikuul ning arvestab nend est maha tulumaksu.“; paragrahvi 74 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Puudujääv osa on vahe riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalse maksumuse ja isiku selliste tulude vahel, millest on maha arvatud tulumaks tulumaksuseaduse kohaselt ja 15 protsenti pärast tulumaksu mahaarvamist isikule kasutada jäävatest tuludest.“; paragrahvi 74 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui isiku tulu suurus muutub peale suunamisotsuse väljastamist, otsustab Sotsiaalkindlustusamet isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise ümber pärast tulu suuruse muutumist.“; paragrahvi 74 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet kontrollib igal aastal 1. aprill il isiku riikliku pensioni suurust ja arvutab ümber käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 2 sätestatud töövõimetoetuse suuruse.“; paragrahvi 74 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 76 lõikes 1 ja §-s 82 asendatakse läbivalt sõna „osutamise“ sõnaga „õigustatuse“; paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ kuupäevast “ tekstiosaga „ , võttes arvesse isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust “; paragrahvi 76 lõige t 2 täiendatakse pärast sõna „ nõuded“ tekstiosaga „ ning isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisuse arvestamise tingimused “; paragrahvi 76 lõike 5 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 77 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sotsiaalkindlustusamet võib keelduda teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest, kui Sotsiaalkindlustusamet on viimase kolme aasta jooksul teenuseosutajaga sõlmitud lepingu ühepoolselt üles öelnud kohustuste rikkumise tõttu või teenuseosutajale on tehtud ettekirjutus seaduses või seaduse alusel kehtestatud nõuetele mittevastavuse tõttu.“; paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui erihoolekandeteenust saama suunatud isik ei pöördu teenuseosutaja poole teenuse osutamise alustamiseks käesoleva seaduse § 71 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul , tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale selle erihoolekandeteenuse osutamise eest, mida saama isik on suunatud, riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel, kuid kõige rohkem 30 päeva ulatuses.“; paragrahvi 79 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõn u „ mahus kuni kaks kuud järjest “ sõnadega „või nelja l kuul ühe aasta jooksul“; paragrahvi 80 lõike 1 punk t 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või neljal kuul ühe aasta jooksul või rohkem kui nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest või rohkem kui nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul , välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral; “; paragrahvi 80 lõike 7 pun kti 2 täiendatakse pärast sõn u „ mahus kauem kui kaks kuud järjest “ sõnadega „või neljal kuul ühe aasta jooksul“; paragrahvi 80 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ei ole teenuseosutaja juurde pöördunud erihoolekandeteenuse kasutamiseks käesoleva seaduse § 71 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul või“; paragrahvi 82 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et erihoolekandeteenus , mille järjekorras isik on või mida talle osutatakse, ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas nimetatud teenus vastab isiku vajadustele (2) Sotsiaalkindlustusamet tunnistab käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks (edaspidi erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus ), kui 1) erihoolekandeteenuse saaja, ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele või 2) erihoolekandeteenuse järjekorras olija ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või erihoolekandeteenus, mille järjekorras isik on, ei vasta tema vajadustele või 3) kui isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või neljal kuul ühe aasta jooksul või rohkem kui nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest või rohkem kui nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul. “; paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul jõustub erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus isikule teatavaks tegemisest. “; paragrahvi 82 lõikes 3 ja lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „kuus“ sõnaga „ neli “; paragrahvi 90 lõige 2, § 93 lõige 2, § 96 lõige 2, § 99 lõige 2 ja § 99 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 90 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „suunamisotsuses nimetatud soovituslikus mahus, kuid“; paragrahvi 93 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „suunamisotsuses märgitud soovituslikus mahus, kuid“; paragrahvi 142 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „10) erihoolekandeteenuse osutamise ja korraldamisega seotud andmed – erihoolekandeteenuse määramise ja maksmise andmed ning erihoolekandeteenuse järjekorra andmed; 11) sotsiaalteenuse osutaja andmed.“; paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) sotsiaalse rehabilitatsiooni , erihool ekande teenuste ja abivahendite andmed juhul, kui neid rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.“; paragrahvi 144 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 144 lõike 6 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamise andmed ja erihoolekandeteenuse andmed.“; paragrahvi 145 1 täiendatakse lõikega 4 3 järgmises sõnastuses: „(4 3 ) Erihoolekandeteenuse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast teenuse saamise õiguse lõppemist.“; paragrahvi 145 1 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „2–4 2 “ tekstiosaga „2–4 3 “ ; paragrahvi 160 täiendatakse lõi getega 50 –52 järgmises sõnastuses: „(50) Käesoleva seaduse § 71 lõiget 1 1 kohaldatakse tegevuskohtade le , mille tegevusluba on väljastatud alates 202 7 . aasta 1. jaanuarist. (5 1 ) Sotsiaalkindlustusamet hindab hiljemalt 2027. aasta 1. septembril selle isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne 2027. aasta 1. jaanuari erihoolekandeteenuse osutamise otsuse ja kes on võetud erihoolekandeteenuse järjekorda. (52) Kui isik on esitanud erihoolekandeteenuse saamise taotluse enne 2027. aasta 1. jaanuari ja Sotsiaalkindlustusamet ei ole enne nimetatud tähtaega erihoolekandeteenuse osutamise otsust teinud, kohaldatakse erihoolekandeteenuse osutamise otsusele käesoleva seaduse §-i 70 redaktsiooni, mis jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. “. § 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse“ tekstiosaga „ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse“; 2) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „, sotsiaalse rehabilitatsiooni ning erihoolekandeteenuse“ tekstiosaga „ ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse“; 3) seadus e 5. peatükki täiendatakse §-ga 39 3 järgmises sõnastuses: „ § 39 3 . Infosüsteemi kantud erihoolekandeteenuse andmete säilitamine Kuni 2027. aasta 31. juulini infosüsteemi kogutud erihoolekandeteenuse andmed arhiveeritakse hiljemalt 2033. aasta 31. juulil ja neid säilitatakse isikustatult kümme aastat pärast teenuse saamise õiguse lõppemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed anonüümitakse.“. § 3 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub üldises korras. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 19 , 36 , 3 7 ja 5 7 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 18 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 , 7, 8, 14, 16, 20, 35 , 47–5 6 ja § 2 jõustuvad 202 7. aasta 1. augustil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „ .…” …………….. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (erihoolekandeteenused) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Eesti Puuetega Inimeste Koda EPIKoda toetab muudatusettepanekut, mille kohaselt saab KOV luua kohad oma piirkonna inimestele ning järjekorrast saab teenusele suunata just nende piirkonna inimesi. Samas leiab EPIKoda , et 30 % nõue ei ole motiveeriv, et võtta ette oma 2 piirkonna elanikele teenuskohtade loomine, teadmises, et kolmandik loodud kohtadest täidetakse teiste piirkondade inimestega. Tuleb meeles pidada, mis on baasprobl eem , mida lahendame ehk teenuskohad peavad asuma seal, kus teenust vajavad inimesed, nende lähedased, nende kogukonnad, nende võrgustikud ning riik peab olema siinkohal KOV-de suhtes maksimaalselt toetav. Samuti peab riik tagama, et vähemalt nö esmasel teenuskohtade valmimisel suunatakse sinna esmajärjekorras järjekorra alusel selle piirkonna inimesed, ja seda kohtade valmimisel, mitte siis kui järjekord nendeni jõuab. Ettepanek: Loobuda KOV-de loodud teenuskohtade puhul kohustuslikust määrast, mille ulatuses tuleb teenuskohti võimaldada teiste kohalike omavalitsuste elanikele. KOVde loodud teenuskohad peaksid olema esmajärjekorras nende KOVde elanikele, sest muudatuse eesmärk on motiveerida omavalitsusi looma kodulähedasi teenuskohti oma piirkonna inimeste katmata abivajaduse lahendamiseks. Teiste KOVde elanike suunamine võib jääda võimalikuks KOVi või teenuseosutaja nõusolekul, kuid mitte seadusega ette kirjutatud kohustusena. EPIKoda toetab põhimõtet, et teenuseosutajale hüvitatakse teenuskoha hoidmine olukorras, kus inimene ei pöördu tähtaja jooksul teenuseosutaja poole. Samas ei tohi regulatsioon piirduda üksnes olukorraga, kus inimene tähtaja jooksul teenuseosutaja poole ei pöördu, vaid arvestaks ka teenusele asumise tegelikku ettevalmistust teenuseosutaja poolt. Ettepanek: Täiendada eelnõu § 1 punktiga 33 kavandatavat SHS § 79 lõike 2 muudatust nii, et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse, kasvõi osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks tasustatult. Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse SHS § 82 lõiget 3 ja lõike 4 punkti 2 selliselt, et erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsuse jõustumisega seotud tähtaega lühendatakse seniselt kuuelt kuult neljale kuule. EPIKoda ei toeta muudatusettepanekut, kuna näeme, et muudatus võib teenusesaajale mõjuda negatiivselt, sh ei pruugi olla 3 kuuga võimalik nt üldhooldusteenusel kohta leida, sest teenuskohtade puudus on käesolevalt arvestatav, sh eelistatakse üldhooldusteenusel teenusesaajaid, kellel ei ole psüühikahäiret. EPIKoja kompromissettepanek: Tähtaja lühendamist mitte kolmele, vaid viiele kuule. Selline lahendus võimaldaks arvestada vajadusega protsessi mõistlikult kiirendada, kuid vähendaks samal ajal riski, et inimene peab teenuselt lahkuma enne sobiva alternatiivse toevõimaluse leidmist Eelnõu § 1 punktidega 29 ja 30 täiendatakse SHS § 76 lõiget 1 ja § 76 lõikes 2 olevat volitusnormi. SHS § 76 lõike 1 kohaselt võetakse edaspidi isiku järjekorda panekul arvesse ka isiku abivajaduse kiireloomulisust. SHS § 76 lõikes 2 sätestatud ministri määruse volitusnormi täiendatakse ja ministrile antakse volitus kehtestada määrusega erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded, abivajaduse kiireloomulisuse hindamise alused ning isiku abivajaduse kiireloomulisuse arvestamise tingimused. EPIKoda toetab põhimõtet, et erihoolekandeteenuse järjekorras arvestatakse edaspidi inimese abivajaduse kiireloomulisust. Vajaduspõhine järjekord on õiglasem kui üksnes ajaline järjekord ning võib aidata kiiremini teenusele inimesi, kelle tervis, turvalisus või toimetulek on teenuse puudumisel ohus. EPIKoda peab oluliseks täpsustada, et abivajaduse kiireloomulisuse arvestamine mõjutab teenusele suunamise prioriteetsust, kuid ei tohi olla aluseks inimese järjekorrast väljaarvamiseks või aluseks teda mitte järjekorda võtta ega tema teenusele pääsemise määramata ajaks edasi lükkamiseks. Inimene, kelle vajadus ei ole küll SKA poolt hinnatud ajakriitiliseks (nt on konkreetsel ajahetkel hooldus tagatud pereliikmete poolt või kelle pereliikmetel on küll äärmiselt suur hoolduskoormus, kuid lähedast ei soovita suunata teenusele kodukohast kaugele), vajab siiski erihoolekandeteenust, mistõttu peab talle säilima õigus järjekorda saamiseks ja ning säilitada oma koht järjekorras. Samuti peab olema tagatud kiireloomulisuse regulaarne ümberhindamine, sest inimese olukord võib ooteajal halveneda. Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse SHS § 77 lõiget 6. Muudatusega täiendatakse SHS § 77 lõiget 6 selliselt, et SKA-l on õigus keelduda erihoolekandeteenuse osutamiseks lepingu sõlmimisest ka juhul, kui SKA on viimase kolme aasta jooksul teenuseosutajaga sõlmitud lepingu ühepoolselt üles öelnud kohustuste rikkumise tõttu. Tegemist on teenusesaajate õiguste kaitse seisukohalt olulise positiivse muudatusega, mistõttu EPIKoda toetab muudatusettepanekut . Erihoolekandeteenust kasutavad inimesed on sageli suure abivajadusega ning sõltuvad teenuseosutaja töö kvaliteedist, turvalisusest ja järjepidevusest. Teenuseosutajate varasema rikkumise arvestamine peab lähtuma eelkõige teenusesaajate heaolu, turvalisuse ja õiguste kaitse eesmärgist 1. A rvestatud. Eelnõu st jäetakse välja senine SHS § 71 lõi k e 1 1 punkt 2 . Kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul rakendatakse sama põhimõte t , mis ülejäänud teenus te puhul (välja arvatud kohtumääruse lausel erihoolekande teenus) – Sotsiaalkindlustusamet ei suuna taotlejat kohaliku omavalitsuse üksuse teenuseosutaja juurde kui taotleja ei ole selle kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikuregistrijärgne elanik . Teenuseosutaja nõusolekul võib suunata ka muu omavalitsuse elanikke teenusele. 2. Mitte arvestatud. Selgitame, et r egulatsiooni eesmärk on hüvitada teenuseosutajale konkreetne ja ajaliselt piiritletud risk teenusekoha kasutamata jäämisest, mitte laiendada tasustamist teenuse osutamisele eelnevatele tegevustele. Kuigi SHS § 71 täiendamine lõikega 5¹ võimaldab SKA - l edastada teenuseosutajale hindamisandmeid teenusekoha ettevalmistamiseks, ei käsitata seaduse mõttes ettevalmistavaid tegevusi eraldiseisva tasustatava teenusena. Teenuse osutamine algab isiku teenusele asumisest ning sellega seotud ettevalmistused kuuluvad teenuseosutaja tavapärase korraldusvastutuse hulka. 3. Mittearvestatud . Isiku õigustatus teenusele lõppeb, kuna inimesel puudub vajadus erihoolekandeteenusele ja seejärel on inimesele antud üleminekuaeg, et liikuda erihoolekandeteenuselt välja. Üleminekuaeg liikumiseks teenuselt välja on 4 kuud. Kui isikul ei ole võimalik leida 4 kuu jooksul sobivat eluaset või võimalik liikuda üldhooldus teenus e le , siis on isikul võimalus jääda erihoolekandeteenusele, aga tasuda selle eest ise või tasub KOV isiku eest, nt juhul kui KOV - il ei ole võimalik 4 kuuga leida inimesele kohta üldhooldekodus . 4. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Muudatus ei mõjuta isiku õigust erihoolekandeteenusele ega ole aluseks isiku järjekorrast väljaarvamiseks või järjekorda võtmata jätmiseks . Kõik isikud, kelle on õigus erihoolekandeteenust saada, võetakse jätkuvalt järjekorda. Kiireloomulisuse hindamist kasutatakse järjekorras olevatele isikutele teenusekoh tade pakkumise prioriteetsuse määramisel. Samuti on eelnõu täiendatud üleminekusä t tega, mille kohaselt hinnatakse enne 1. jaanuari 2027 . a järjekorda võetud isikute teenusevajaduse kiireloomulisust, et tagada kõigi järjekorras olevate isikute võrdne kohtlemine uue süsteemi rakendamisel. Isiku olukorra muutumisel on võimalik teenusevajadust ja selle kiireloomulisust uuesti hinnata. 5. Täname positiivse tagasiside eest. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu § 1 punktid 2 ja 7. KOVi ja Sotsiaalkindlustusameti hindamisandmete vastastikune kasutamine on põhjendatud, kuid seaduses ja seletuskirjas tuleb üheselt määrata KOVile nähtavate andmete ulatus. Andmekoosseis peab võimaldama kasutada kõigi hindamisel käsitletud valdkondade asjakohaseid tulemusi, vältides samal ajal psüühikahäire diagnoosi ja majandusliku olukorra andmete põhjendamatut avaldamist. Andmete välistamine peab olema tehniliselt tagatud, mitte sõltuma üksnes kasutaja tähelepanelikkusest. Eestkostemenetluses vajalike terviseandmete kasutamiseks tuleb vajaduse korral sätestada eraldi õiguslik alus, eesmärk ja minimaalne andmekoosseis. Õppeasutuse individuaalse arengu jälgimise andmete küsimine ei tohi kujuneda munitsipaalkoolide tugispetsialistide uueks käsitsi täidetavaks kohustuseks. Teeme ettepaneku, et keskvalitsus loob turvalise, standardse ja võimaluse korral automatiseeritud andmevahetuse ning hindab seletuskirjas selle rakendamise tegelikku töökoormust. Õigustatuse otsus ja menetlustähtajad. Eelnõus kasutatav mõiste „erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus“ vajab selgemat määratlemist. Samuti tuleb arusaadavalt kirjeldada õigustatuse otsuse, suunamisotsuse ja järjekorrateate omavahelist seost, kehtivusaegu ning teenuse jätkamise menetlust. Regulatsioon peab välistama olukorra, kus ühe otsuse lõppemine katkestab teenuse või tekitab KOVile vältimatu ajutise abistamiskohustuse. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja praktilised näited menetlusest. Eelnõu § 1 punkt 12. Selgusetuks jääb, miks on otsustatud sätestada 70/30 jaotus ning millisele analüüsile tugineb selline otsus. 70/30 jaotus ei pruugi olla piisavalt motiveeriv uute teenuskohtade loomiseks. Suure toetusvajadusega inimeste erihoolekandeteenuste (päeva- ja nädalahoiuteenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus) rajamine eeldab KOVilt märkimisväärseid investeeringuid. Kui kuni 30% loodud kohtadest kasutavad inimesed, kes ei ole vastava omavalitsuse elanikud, ei pruugi see toetada muudatuse eesmärki. Teeme ettepaneku täiendada mõjuanalüüsi ning uute teenuskohtade loomisel kaotada protsent. Erihoolekandeteenuse kättesaadavuse tagamine jääb riigi ülesandeks ning regulatsioon ei tohi vähendada riigi vastutust. Samal ajal tuleb leida lahendus juhtudeks, kus teenuskoha loonud KOVi elanikul tekib kiireloomuline abivajadus. Lahendus ei tohiks seisneda juba teenusel oleva inimese sunnitud ümberpaigutamises, vaid näiteks kohaliku eelisjärjekorra rakendamises vabanevale kohale, reservvõimekuses või KOVide kokkuleppelises lahenduses. E elnõu § 1 punkt 37. Erihoolekandeteenuse lõpetamise tähtaja lühendamine kuuelt kuult neljale võib tuua üldhooldusteenuse rahastamise kohustuse KOVile kuni kaks kuud varem. Seetõttu tuleb säilitada vähemalt kuuekuuline üleminekuperiood ja näha ette riigipoolne hüvitis KOVile varem tekkiva tõendatud kulu katmiseks. Teeme ettepaneku täiendada mõjuanalüüsi, et selgelt oleks näha muudatuse prognoositav KOVide kogukulu. Omaosaluse arvestus. Omaosaluse puudujääva osa lihtsustatud arvestust põhimõtteliselt toetame, kuid arvutusreegel peab tagama, et inimesele jääb igas kalendrikuus tegelikult vähemalt seaduses ette nähtud osa pensionist ja töövõimetoetusest. Eelkõige tuleb parandada 30-päevasel arvestusel tekkiv võimalik veebruarikuu ebakõla ning lisada seletuskirja kontrollarvutused eri kuude ja sissetulekuliikide kohta. STARi kasutamine ja rakendamine. Seaduses tuleb sõnaselgelt sätestada KOVi õigus kasutada oma menetlussüsteemi tingimusel, et vajalik andmevahetus STARiga toimub masinloetavalt ja turvalise liidestuse kaudu. Riik peab tagama STARiga tasuta kahepoolse masinliidestuse , andmete ühekordse sisestamise põhimõtte, turvalise andmevahetuse ning andmete päritolu ja muudatuste jälgitavuse. STAR ei tohi muuta oma infosüsteemi kasutavat KOVi sõltuvaks käsitsi topeltsisestusest . Enne jõustumist tuleb KOVidele anda tehniline dokumentatsioon, testimisvõimalus, juhendmaterjalid ja piisav üleminekuaeg 1. Arvestatud sisuliselt , seletu s ki r j a on täiendatud. KOV -i pooltläbiviidav esmane abivajaduse hindamine ja SKA poolt tehtav erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine toimub STAR -is , sama täisealise inimese abi-ja toetsuvajaduse hindamise instrumendi (TAH) alusel. V astastikku kasutatavate andmete ulatus on sama ning hõlmab hindamise käigus kogutud abi- ja toetusvajadust kirjeldavaid andmeid. Püühikahäire diagnoosi andmeid ei ole KOV-ile nähtavad. Juurdepääs diagn o osiandmetele on tehniliselt piiratud kasutajarollide ja õigustega ning KOV kasutaja jaoks on nende andmete vaatamine süsteemis välistatud. Hariduse ja õppimise andmed saadakse üldjuhul EHIS-est automaatse andmevahetuse kaudu ning õppeasutuselt küsitakse täiendavaid andmeid vaid põhjendatud üksikjuhtudel. Andmevahetus toimub turvaliselt STAR-i kaudu ning seletuskirja on täiendatud vastavate selgitustega. 2. Arvestatud ja seletuskirja s on täiendatud erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse, järjekorrateate ja suunamisotsuse omavahelist seost, kehtivusaegu ning teenuse jätkamise menetlust puudutavas osas . Seletuskirja on lisatud menetluse kirjeldus . Õigustatuse otsuse lõppemine ei too automaatselt kaasa teenuse katkemist, kuna teen u sevajaduse korduv hindamine algatatakse enne otsuse kehtivuse lõppemist ning isiku teenuse jätkuv vajadus hinnata kse uuesti. 3. Arvestatud . Eelnõu kohaselt ei väljasta Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksuse teenuseosutaja juurde suunamisotsust isikule, kes ei ole selle kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikuregistrijärgne elanik, välja arvatud teenuseosutaja nõus o lekul. Seletuskirja on täiendatud selgitustega, et muudatuse eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni erihoolekandeteenuse kohtade loomiseks ning parandada teenuste kodulähedast kättesaadavust. Muudatus ei vähenda riigi vastutust erihoolekandeteenuste korraldamise, rahastamise ega kättesaadavuse tagamise eest. Eelnõu st jäetakse välja senine SHS 71 lõike 1 1 punkt i 2 muudatusest välja. Kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul rakendatakse sama põhimõtet, mis ülejäänud teenus te puhul (välja arvatud kohtumääruse lausel erihoolekande teenus) – Sotsiaalkindlustusamet ei suuna taotlejat kohaliku omavalitsuse üksuse teenuseosutaja juurde kui taotleja ei ole selle kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikuregistrijärgne elanik. Teenuseosutaja nõusolekul võib suunata teenusele ka muu omavalitsuse elanikke. Seletuskirja on täiendatud, et teenuskohtade pakkumine on kohalikele omavalitsustele vabatahtlik ega vähenda riigi vastutust erihoolekandeteenuste korraldamise, rahastamise ja tagamise eest. Sotsiaalkindlustusametil ja kohalikul omavalitsusel on alati võimalik teha koostööd ja leida abivajadusega inimesele parim võimalik lahendus. 4.Mittearvestatud. Isiku õigustatus teenusele lõppeb, kuna inimesel puudub vajadus erihoolekande teenusele ja seejärel on inimesele antud üleminekuaeg, et liikuda erihoolekandeteenuselt välja. Üleminekuaeg liikumiseks teenuselt välja on 4 kuud. Kui isikul ei ole võimalik leida 4 kuu jooksul sobivat eluaset või võimalik liikuda KOV teenustele, siis on isikul võimalus jääda erihoolekande teenusele, aga tasuda selle eest ise. Riigipoolseks hüvitiseks alust ei ole – tegemist on inimestega, kelle puhul on tuvastatud, et nad ei vasta erihoolekandeteenuse õigustatuse nõuetele või teenus ei vasta enam nende vajadusele. 5. Mittearvestatud, s eletuskirja täiendatud ja selgitatud , et veebruarikuu ebakõla on kaetav teiste kuude arvelt, kus on 31 päeva. Kontrollarvutused olid seletuskirjas juba olemas . Eri sissetulekuliikide kohta ei ole kontrollarvutusi vaja teha, sest küsimus on ainult töövõimetoetuses, mis võetakse arvesse teoreetilises suuruses. Isiku pension ei sõltu päevade arvust kuus. 6. Mittearvestatud. Eelnõu ei reguleeri kohalike omavalitsuste sisemisi menetlusprotsesse ega kasutatavaid infosüsteeme. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus erihoolekandeteenuse andmete kandmiseks STAR-i ja andmete kasutamiseks eri asutuste vahel. Seadusest ei tulene kohustust kasutada STAR-i kohaliku omavalitsuse sisemise menetlussüsteemina ega keeldu kasutada kohaliku omavalitsuse enda infosüsteeme. H aridus-ja T eadusministeerium Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 täiendatakse SHS § 70 lõiget 2 punktiga 8 ja sama paragrahvi lõikega 2 2 . Muudatusega antakse Sotsiaalkindlustusametile (SKA) õiguslik alus kasutada erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel hariduse ja õppimise andmeid ning õpilase individuaalse arengu jälgimise andmeid. Seletuskirja kohaselt on isiku abi- ja toetusvajaduse tervikuna hindamisel ka haridusalane teave oluline taustainfo. Toetame põhimõtet, et SKA-l oleks erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel võimalik lähtuda ka hariduse ja õppimise andmetest. 1) Samas tuleb eelnõus ja seletuskirjas selgelt välistada tõlgendus, et hariduse ja õppimise andmeid võib kasutada erihoolekandeteenuse vajaduse hindamata jätmiseks või erihoolekandeteenusele õigustatuse välistamiseks üksnes põhjusel, et isik õpib õpilaskoduga koolis või saab haridusvaldkonna kaudu tuge. Hariduse ja õppimise andmed võivad olla hindamisel abistav teave, kuid üksnes nende põhjal ei saa jätta erihoolekandeteenuse vajadust hindamata ega välistada isiku õigust erihoolekandeteenusele. 2) Seletuskirjas on märgitud, et hariduse ja õppimise andmed on olemas Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Samuti on seletuskirjas selgitatud, et kui EHISes olev info ei ole piisav, küsib SKA andmeid õppeasutuselt ning kooli koormus piirdub üksikute päringute täitmisega . Leiame, et SHS § 70 lõike 2 punktis 8 kasutatud mõiste „hariduse ja õppimise andmed“ on isikuandmete töötlemise ulatuse seisukohast liiga üldine. Seletuskirjas on selgitatud, et haridusalane teave võib aidata hinnata muu hulgas seda, kas isik õpib või on õpingud katkestanud, milline on olnud tema õppimisvõime, toimetulek õpikeskkonnas ning vajadus toe järele. Sellest ei nähtu siiski üheselt, milliseid konkreetseid andmeid saadakse EHISest ja milliste asjaolude kohta küsitakse vajaduse korral täiendavat teavet õppeasutuselt. 3 ) Palume seletuskirjas selgelt märkida, et SHS § 70 lõike 2 punktis 8 nimetatud hariduse ja õppimise andmetena käsitatakse EHISest saadavaid üldisi haridustee andmeid. Kehtivas andmevahetuse praktikas on infosüsteemile STAR avatud EHISe X-tee teenuste puhul andmevahetuse ulatus piiritletud üld -, kutse- ja kõrghariduses õppimise, õpingute katkestamise ja lõpetamise andmetega, sealhulgas õppeasutuse, õppe taseme, õppevormi ja õppekava andmetega. SHS § 70 lõike 2 punktis 8 nimetatud hariduse ja õppimise andmed ei peaks hõlmama haridusliku toe korraldamisega seotud andmeid, sealhulgas koolivälise nõustamismeeskonna soovituse, õpilase toe vajaduse, õpilasele rakendatud toe, tugiteenuste ega nende tulemuslikkuse kohta käivaid andmeid. Kui SKA vajab erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel täiendavat teavet õpilase toimetuleku või toe vajaduse kohta, tuleb seda käsitada eraldi õppeasutuselt küsitava teabena kavandatud SHS § 70 lõike 2 2 tähenduses, mitte EHISest saadavate hariduse ja õppimise andmetena. Selline täpsustus toetaks andmete eesmärgipärast ja minimaalsuse põhimõttele vastavat kasutamist. 4) Leiame, et kavandatud SHS § 70 lõike 2 2 sõnastus on samuti liiga lai ega taga piisavalt, et andmeid kasutatakse üksnes vajalikus mahus ja ulatuses. Õpilase individuaalse arengu jälgimise andmed kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Tegemist on kooli töövahendiga, kuhu koondatakse õpilase toe vajaduse väljaselgitamiseks, toe korraldamiseks ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud andmed. Kaardile võivad olla kantud näiteks hindamiste ja uuringute tulemused, õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide soovitused, rakendatud tugimeetmed ning hinnang nende tulemuslikkusele. Enamikku õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud andmetest ei kanta EHISesse . Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud andmeid võib olla kogutud pika aja jooksul, sealhulgas alates põhikooli algusest. Seletuskirja kohaselt on muudatus eriti oluline 16-aastaste ja vanemate teenuse taotlejate puhul, kelle igapäevane toimetulek, käitumine ja toetuse vajadus võivad avalduda koolikeskkonnas. Leiame seetõttu, et kogu individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud andmestik ei ole erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel vajalik ega asjakohane. 5) Lisaks tuleb seletuskirjas analüüsida õppeasutuse andmete väljastamise õiguslikku alust IKÜMi tähenduses . Kavandatud SHS § 70 lõige 2 2 annab SKA- le õiguse andmeid kasutada, kuid sellest ei nähtu üheselt, kas ja millisel alusel on õppeasutusel õigus või kohustus õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud andmeid SKA- le väljastada. Kui õppeasutuselt eeldatakse andmete edastamist SKA päringu alusel, peab normist või seletuskirjast nähtuma, kas andmete väljastamine toimub õppeasutuse juriidilise kohustuse täitmiseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või muul õiguslikul alusel. Kui sätte eesmärk on panna õppeasutusele kohustus andmed SKA- le esitada, tuleb seda normis selgelt väljendada. Kui eesmärk on anda õppeasutusele üksnes õigus andmeid väljastada, tuleb samuti selgitada, millisel õiguslikul alusel ja millises ulatuses võib õppeasutus seda teha. Isikuandmete töötlemiseks peab olema IKÜM artikli 6 kohane õiguslik alus ning eriliiki isikuandmete puhul lisaks IKÜM artikli 9 lõikes 2 sätestatud alus. Eriti oluline on see põhjusel, et õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud andmed võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid ning muid õpilase eraelu puutumatust oluliselt riivavaid andmeid . 6) Lõpetuseks soovime märkida, et kuna aktid, mida soovite muuta, puudutavad väga paljusid, sh neid, kelle õigusalased teadmised pole tipptasemel, peavad need olema mõistagi juriidiliselt täpsed, aga ka keeleliselt inimestele arusaadavad. Seejuures arvestama maksimaalselt sellega, et inimene mõistaks, kui talle tekivad õigusaktist õigused või kohustused. Palume kaaluda võrdlemisi umbmäärase mõiste „isik“ asendamist oluliselt selgema sõnaga „inimene“ neis sätetes, kus ei reguleerita juriidiliste isikute õigusseisundit. See muudab õigusnormid inimeste jaoks oluliselt arusaadavamaks ja lähedasemaks, vähendab kantseliiti ja lõppeks mõjutab ka inimeste suhtumist nii seadusandjasse kui riiki tervikuna. 1. Arvestatud osaliselt ja seletuskirja on muudatuste juures täiendatud . Täpsustatud on, et hariduse ja õppimise andmeid kasutatakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel üksnes täiendava taustainfona inimese abi- ja toetusvajaduse tervikhindamisel. Nende andmete olemasolu, sealhulgas õp p imine õpilaskoduga koolis või haridusliku toe saamine, ei asenda erihoolekandeteenuse vajaduse hindamist ega välista isik u õigust erihoolekandeteenusele. Otsus tehakse kõigi hindamisel kogutud andmete ja asjaolude koosmõjus. 2. Mittearvestatud. Seletuskirjas on täpsusta tud EHIS -e st saadavate andmete koosseis u STAR -i s , mida täna x-tee kaudu on võimalik pärida erihoolduseteenuse vajaduse hindamiseks . Eelnõust tuleneva lt nimetatud andmete hulga suurendamist ei planeerita. Hariduse ja õppimise andmetena käsitatakse EHIS-est saadavaid üldandmeid (õppimine, katkestamine, õppeasutus, tase, õppekava). STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 4 kohaselt kantakse lähtuvalt osutatava abi eesmärgist registrisse muu hulgas haridustaseme ja hariduse omandamise andmed . Eeltoodust tulenevalt leiame, et SHS § 70 lg 2 p 8 sõnastus ei ole liiga üldine. 3. Arvestatud ja s eletuskirja täiendatud. Täpsustatud on, et SHS § 70 lõike 2 punktis 8 nimetatud hariduse ja õppimise andmetena käsitatakse EHIS-est saadavaid üldandmeid, sealhulgas õppimise, õpingute katkestamise ja lõpetamise, õppeasutuse, haridustaseme, õppevormi ja õppekava andmeid. Haridusliku toe korraldamisega seotud andmed, sealhulgas koolivälise nõustamismeeskonna soovitused, õpilase toe vajadus, rakendatud tugimeetmed ja nende tulemuslikkus, ei kuulu EHIS-est saadavate andmete hulka. Kui erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks on vaja täiendavat teavet õpilase toimetuleku või toetuse vajaduse kohta, küsib SKA seda eraldi õppeasutuselt SHS § 70 lõike 2² alusel. Seletuskirjas on vastavalt täpsustatud EHIS-est saadavate andmete ja õppeasutuselt küsitavate andmete eristus. 4. Arvestatud . Eelnõu ja s eletuskirja on täiendatud . Täpsustatud on, et SHS § 70 lõike 2² alusel ei küsita ega kasutata õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud andmeid tervikuna. SKA küsib õppeasutuselt üksnes neid andmeid, mis on konkreetsel juhul vältimatult vajalikud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks. Seletuskirjas on täpsustatud, et andmete küsimine piirdub teabega, mis kirjeldab õpilase toimetulekut, suhtlemist, õppimisvõimet, käitumist ja toetuse vajadust õpikeskkonnas. Andmete kasutamisel lähtutakse minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest. 5. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud . Eelnõuga sätestatakse SKA õigus andmeid koolidelt küsida ja andmeid töödelda. Sellele vastab koolide kohustus neid andmeid anda. Ei ole tavaks sätestada topelt ühe õigus andmeid saada ja teise õigus andmeid anda . Õppeasutuselt andmete küsimine ja nende töötlemine toimub avaliku ülesande täitmiseks (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt e) ning sotsiaalhoolekande teenuse vajaduse hindamiseks (IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h). Kui õppeasutuselt andmeid küsitakse, toimub andmete edastamine seadusest tuleneva ülesande täitmise raames ulatuses, mis on vajalik erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ehk õppeasutuse õigus/kohustus andmeid edastada tuleneb vastavast SKA õigusest andmeid küsida. 6. Võtame teadmiseks . Eelnõu ga ei ole plaanis süsteemselt kogu SHS-i muutmine. SHS-i osade sätete märkuses toodud viisil muutmine ei ole võimalik seetõttu, et ühe seaduse raames peaks kasutama samu mõisteid . Samuti kasutatakse mõistet „isik“ sotsiaalseadustiku üldosa seaduses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Töövõimetoetuse arvestamine omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel . Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetava sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 74 lõike 6 teine lause sätestab, et kui isiku tulu suurus muutub peale suunamisotsuse väljastamist, siis Sotsiaalkindlustusamet otsustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise ümber pärast tulu suuruse muutumist - see puudutab muu hulgas olukorda, kus muutub töövõime staatus ja sellest tulenevalt töövõimetoetuse suurus. Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada töövõimetoetuse arvestamise põhimõtteid omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel, sellega seotud õiguslikke tagajärgi ning isiku teavitamisega seonduvat, samuti võimalikku andmevahetust Eesti Töötukassaga. 1.1 Töövõime staatuse muutuse arvestamine kalendrikuu jooksul . Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu üheselt, kuidas arvestatakse töövõimetoetuse teoreetilist suurust juhul, kui isiku töövõime staatus muutub kalendrikuu jooksul (nt osalisest puuduvaks või vastupidi). Palume täpsustada, kas sellisel juhul lähtutakse ühest staatusest kogu arvestuskuu lõikes või nähakse ette erireegel staatuse muutumise kuu kohta. 1.2 Töövõime staatuse muutusest teavitamata jätmise õiguslikud tagajärjed . Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole ka üheselt arusaadav, milline on õiguslik tagajärg juhul, kui isik ei teavita töövõime staatuse muutusest viivitamata. Seletuskirjast nähtub, et sellisel juhul võib omaosaluse puudujääva osa hüvitamine jääda ajutiselt vale arvestusaluse põhjal määratuks, kuid eelnõu ja seletuskiri ei täpsusta, kas ja kuidas toimub võimaliku enamhüvitise ümberarvestus või tagasinõue. Palume seda eelnõus või seletuskirjas täpsustada. 1.3. Isiku teavitamine teavitamiskohustusest Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas teavitatakse isikut kohustusest anda Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teada töövõime staatuse muutusest või muudest omaosaluse puudujääva osa hüvitamist mõjutavatest asjaoludest. Palume täpsustada, kas vastav teave antakse isikule näiteks suunamisotsuses, eraldi teatises või muul menetluse käigus arusaadaval viisil. 1.4. Andmevahetus Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti vahel Palume hinnata automaatse andmevahetuse võimalikkust Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti vahel töövõimetoetuse saamise, selle lõpetamise ning töövõime staatuse muutuse andmete osas. Tegemist on riiklikes registrites olemas olevate andmetega ning automaatne infovahetus aitaks vähendada isiku teavitamiskoormust ja toetaks halduskoormuse vähendamist. Viidete korrastamine tööharjutuse teenuse osas Eelnõu § 1 punktiga 11 jäetakse SHS § 70 lõikest 8 välja viide Eesti Töötukassa tööharjutuse teenusele, kuna Eesti Töötukassa ei osuta enam alates 1. jaanuarist 2026. a tööharjutuse teenust. Juhime tähelepanu, et ka SHS § 63 lõige 2 punkt 1 sisaldab viidet tööharjutuse teenusele. Palume viited tööharjutuse teenusele seaduses läbivalt korrastada. 3. Teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest keeldumise alused Palume kaaluda sätte täiendamist selliselt, et Sotsiaalkindlustusametil oleks õigus keelduda teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest ka juhul, kui teenuseosutaja ametile teadaolevalt ei täida õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis on seotud erihoolekandeteenuse osutamise tingimuste, ohutuse ja kvaliteedi tagamisega. Näiteks võiks keeldumise aluseks olla olukord, kus teenuseosutajal on lahendamata ettekirjutused seoses ehitise ligipääsetavusnõuete, tuleohutusnõuete või tervisekaitsenõuete rikkumisega. Selliste asjaolude selgitamiseks võiks Sotsiaalkindlustusametil olla võimalus taotluse menetlemise käigus teha päringuid asjakohastesse järelevalveasutustesse. 1 . 1. S eletuskir j a on täiendatud. S elgitame , et k ui kuu tulu suurus muutub , siis arvestatakse puudujääva omaosaluse hüvitis ümber tulu suuruse muutumise päevast alates . Kui isiku töövõime staatus või sellest tulenev töövõimetoetuse suurus muutub kalendrikuu jooksul, arvestatakse omaosaluse puudujääva osa hüvitis ümber muudatuse jõustumise päevast alates. Seega ei lähtuta kogu kuu ulatuses ühest töövõime staatusest, vaid muutunud staatusest alates selle jõustumise kuupäevast . 1.2 . Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et k ui isik ei teavita SK A- d töövõime staatuse muutusest või muust omaosaluse puudujääva osa hüvitamist mõjutavast asjaolust ning selle tulemusena määratakse hüvitis valel alusel, vaadatakse hüvitamise otsus muutunud asjaolude ilmnemisel üle. Enam makstud hüvitise tagasinõudmisel lähtutakse SÜS -s sätestatud alusetult makstud hüvitise tagasinõudmise regulatsioonist (§ 31 jj) . 1.3 . S eletuskirja on täiendatud . Isiku teavituskohustus sissetuleku muutusest on omaosaluse puudujääva osa hüvitamise otsuses. 1.4. Selgitame. Praegu käib andmevahetus päringu põhiselt. Päring käivitub automaatselt, kui STAR -s alustatakse isiku abi- ja toetusvajaduse hindamist, andmed töövõimetoetuse maksmise ja hinnatud töövõime kohta edastatakse x-tee päringuga hindamise hetke seisuga. Tulevikus võib kasutada töövõime hindamise info automaatset edastamist, kuid lähiaastatel STAR arenguplaanis seda arendust planeeritud ei ole . 2. Arves tatud . Eelnõu on täiendatud. 3. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. SKA-l on õigus keelduda erihoolekandeteenuse osutajaga lepingu sõlmimisest muu hulgas juhul, kui teenuseosutajale on tehtud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise tõttu ettekirjut u s. Muu datus võimaldab arvestada teenuseosutaja nõuetele vastavust ning teenuste ohutust ja kvaliteeti enne lepingu sõlmimist. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõus läbivalt kasutatud väljend „hindamise andmed“ on väga lai ega võimalda üheselt aru saada, milliseid andmeid SKA ja KOV vastastikku kasutada võivad. Seletuskirjas on küll märgitud, et KOV-ile tehakse kättesaadavaks üksnes minimaalne vajalik teave, kuid vastav andmekoosseis ja ligipääsu piirid ei nähtu eelnõu tekstist. Arvestades, et täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse (TAH) hindamine hõlmab muu hulgas vaimse ja füüsilise tervise, igapäevaelu toimingute, sotsiaalsete suhete, elukeskkonna ja riskivaldkondadega seotud teavet, võib andmete ristkasutus puudutada ka väga tundlikke, sh eriliigilisteks kvalifitseeruvaid andmeid. Psüühikahäire diagnoosi andmete KOV-i puhul ning majandusliku olukorra andmete SKA puhul välistamine on vajalikud piirangud, kuid need ei pruugi olla piisavad, et tagada andmete minimaalsust. Eelnõu § 1 punkt 7 näeb ette SHS § 70 täiendamist lõikega 2², millega antakse Sotsiaalkindlustusametile võimalus isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel kasutada õppeasutuse õpilase individuaalse arengu jälgimise andmeid. Märgime, et kavandatud sõnastus „õppeasutuse õpilase individuaalse arengu jälgimise andmed“ võimaldab väga laia tõlgendust. Sellised andmed praktikas võivad lisaks õppetöö, õppekorralduse ja tugimeetmete infole sisaldada ka andmeid isiku tervise, puude, psüühilise seisundi, käitumise, perekondliku olukorra või muude tundlike asjaolude kohta. Seletuskirjas on küll märgitud, et andmete kasutamisel lähtutakse minimaalsuse põhimõttest ning SKA pärib üksnes neid haridusalaseid andmeid, mis on erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks vältimatult vajalikud, kuid eelnõu tekstist selline piirang piisava selgusega ei nähtu. Palume andmekoosseisu selgemalt piiritleda ning välistada selliste andmete küsimine ja edastamine, mis ei ole konkreetse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks vältimatult vajalikud. Eelkõige palume kaaluda § 70 lõike 2² täiendamist selliselt, et õppeasutuselt ei küsita ega edastata individuaalse arengu jälgimise dokumente tervikuna, vaid üksnes teenusvajaduse hindamiseks vajalik väljavõte või kokkuvõte Eelnõu § 1 punktiga 14 kavandatud SHS § 71 lõige 5¹ loob aluse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmete edastamiseks teenuseosutajale teenuskoha ettevalmistamise eesmärgil. Mõistame sellise andmeedastuse vajadust, kuid juhime tähelepanu, et sätte sõnastus on väga lai ega piira piisavalt teenuseosutajale edastatavate andmete ulatust. Seletuskirja kohaselt edastatakse teenuseosutajale TAH-i kokkuvõte seitsmes eluvaldkonnas, mis aga võib sisaldada ka tervise, psüühilise seisundi, riskikäitumise, igapäevase toimetuleku, sotsiaalsete suhete ja elukeskkonnaga seotud tundlikku teavet. Palume kaaluda sätte täpsustamist selliselt, et teenuseosutajale edastatakse üksnes konkreetse teenuse osutamise alustamiseks ja teenuskoha ettevalmistamiseks vältimatult vajalik väljavõte või kokkuvõte hindamisandmetest, mitte hindamisandmed tervikuna. Eelnõu § 1 punktiga 45 sätestatakse erihoolekandeteenuste andmete säilitamine STAR-is kümme aastat pärast õiguse lõppemist. Seletuskirja kohaselt vastab see senisele SKAIS- is kehtivale säilitustähtajale. AKI-l ei ole põhimõttelist vastuväidet senise tähtaja tehnilisele üleviimisele STAR-i , kuid arvestades erihoolekandeteenuste andmete tundlikku laadi, palume seletuskirjas lühidalt põhjendada 10-aastase säilitustähtaja vajalikkust ja proportsionaalsust. Samuti tuleks selgelt eristada, millal andmed arhiveeritakse, anonüümitakse või kustutatakse 1 . Mittearvestatud , kuid s eletuskirja on täiendatud. KOV poolt läbiviidav esmane abivajaduse hindamine ning SK A poolt tehtav erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine toimub STAR-is sama täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi (TAH) alusel. Vastastikku kasutatav ad andmed hõlmavad hindamise käigus kogutud abi- ja toetusvajadust kirjeldavaid andmeid, sealhulgas eluvaldkondade küsimustiku vastuseid, hinnanguid funktsioneerimisele, riskikokkuvõteid ning teenusevajaduse kirjeldusi. KOV-le ei kuvata isiku psüühikahäire diagnoosi andmeid. Juurdepääs diagnoosiandmete on tehniliselt piirat ud ning vastav õigus on üksnes erihoolekandeteenuse menetlejatel. 2. Arvestatud. Eelnõu ja s eletuskirja on täiendatud. Eelnõus on täiendatud SHS § 70 lõike 2² alusel küsitavate andmete koosseisu. SKA ei küsi ega kasutata õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantud andmeid tervikuna. SKA küsib õppeasutuselt üksnes neid andmeid, mis on konkreetsel juhul vältimatult vajalikud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks. 3. Arvestatud . Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud ja sätet täpsustatud. L isatud viide SHS § 70 lg 2 p -dele 1–5 ning isiku ja tema eestkostja üldandme tele . 4. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Erihoolekandeteenuse andmeid säilitatakse isikustatult kümme aastat pärast teenusele õiguse lõp p emist, kuna erihoolekandeteenuseid kasutatakse sageli pika aja jooksul ning inimesed võivad liikuda erinevate teenuste vahel või taotleda teenuseid uuesti. Säilitustähtaeg võimaldab tagada varasemate hindamiste, otsuste ja teenuse kasutamise a ndmete kättesaadavuse korduv menetlustes. Tähtaja möödumisel andmed anonüümitakse ning neid kasutatakse üksnes statistilistel ja analüütilistel eesmärkidel. Töötukassa 1) Eelnõu § 1 punktiga 11 jäetakse SHS § 70 lõikest 8 välja viide Eesti Töötukassa poolt osutatavale tööharjutuse teenusele. Eesti Töötukassa ei osuta kehtiva Vabariigi Valitsuse 29.09.2023. aasta määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (THP) kohaselt enam alates 1. jaanuarist 2026. a tööharjutuse teenust. SHS § 70 lõikes 8 viidatakse ka tugiisikuga töötamise teenuse andmetele. Juhime tähelepanu, et kooskõlastamisel oleva THP muutmise eelnõuga ei osutata alates 01.04.2027 enam tugiisikuga töötamise teenust. Uue teenuse nimi THP §-s 40 1 on tervisepiiranguga inimese töötamise toetamine ning selle raames makstakse muuhulgas tugiisikuga töötamise tasu tööandjale. Seega oleks kohane tekstiosa „tugiisikuga töötamise“ asendada tekstiosaga „tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames pakutava tugiisikuga töötamise“; 2) Täiendada eelnõu SHS § 63 lõike 2 punkti 1 muudatusega, millega jätta nimetatud sättest välja tekstiosa „tööharjutuse,“ ning sarnaselt eelmise punktiga asendada tekstiosa „tugiisikuga töötamine“ tekstiosaga „tervisepiiranguga inimese töötamise toetamise raames pakutava tugiisikuga töötamise“; 3) Eelnõuga kavandatakse erihoolekande teenuse osutamisega seotud andmeid edaspidi töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Eelnõu seletuskirjale ei ole lisatud sellega seotud andmekogude põhimääruste muutmise eelnõusid. Töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 1 p 12 kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta on paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. Käesoleval ajal saab töötukassa vastavad andmed sotsiaalkaitse infosüsteemist (SKAIS). Samuti saab töötukassa SKAISist andmeid erihoolekande teenuse saamise kohta, mis on vajalikud tööturuteenuste osutamiseks. Seega on vajalik vastavalt muuta töötukassa andmekogu põhimääruse § 40 lõiget 6 ning punkt 7 kehtetuks tunnistada ja punktist 10 välja jätta erihoolekandeteenuse saamise andmed. Töötukassa andmekogu põhimääruse § 40 lõiget 8 tuleks täiendada ja lisada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist saadavate andmete loetellu andmed isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise kohta ning andmed erihoolekandeteenuse saamise kohta. Vastavalt tuleks muuta ka STARi ja SKAISi põhimääruseid, kui erihoolekande teenuste osutamiseks on edaspidi vajalik töötukassa andmekogust andmed edastada STARi . Lisaks palun eelnõu jõustamisel arvestada, et andmete STARist saamiseks ja sinna edastamiseks on vajalikud nii töötukassa andmekogu kui STARi jaoks uute x-tee teenuste arendamine ja avamine. 1. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. 2. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud . 3. Arvestatud ja teadmiseks võetud . Töötukassa andmekogu põhimääruse kavand on eelnõu st tulenevate rakendusaktide loetellu lisatud ja samuti on eelnõu seletuskirjale lisatud määruse kavand. Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 1 punkt 12 (SHS § 71). Teeme ettepaneku kaaluda paragrahvi täiendamist lõikega: „erihoolekandeteenusele suunatud isiku suunamisotsust, kes ei ole rahvastikuregistri järgi selle kohaliku omavalitsuse elanik, ei või lõpetada ja suunamisperioodi lõppedes uut mitte väljastada üksnes põhjusel, et teenuskohta soovib kasutada sama kohaliku omavalitsuse kohalik elanik“. Täienduse mõte seisneb selles, et isiku teenusvajaduse äralangemiseni ei või kohaliku omavalitsuse asutus keelduda isikule erihoolekandeteenuse osutamisest, kui suunamisotsuse väljastamise ajal teenuseosutaja nõustus isikule teenuse osutamisega ning 30/70 suhtarv on muutunud KOV-i elanike kahjuks. Lisaks vajaks lõike 1 1 juures täpsustamist, mida mõeldakse kohaliku omavalitsuse üksuse all. Kas selle alla kuuluvad ainult valla või linna ametiasutused või ka ametiasutuste hallatavad asutused, sihtasutused, kohaliku omavalitsuse äriühingud või ka kohaliku omavalitsuse osalusega sihtasutused, mittetulundusühingud, äriühingud või samuti kohalike omavalitsuste ühisasutused ? Eelnõu § 1 punkt 32 (SHS § 77 lõige 6). Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust selliselt, et teenuseosutajaga saaks lepingu sõlmimisest keelduda kui teenuseosutajale on tehtud ettekirjutus ja see on jäetud täitmata. Samas ei saa välistada, et ka sellistes situatsioonides võib tekkida vajadus teatud kaalutusruumi järele – eriti kui inimesed on teenusel ja neile ei ole asenduskohti pakkuda. Eelnõu § 1 punkt 34 (SHS § 80 lõige 1 punkt 1). Teeme ettepaneku kaaluda sõnastust: „isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või neljal kuul aastas, kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral;“. Eelnõu § 1 punkt 47 (SHS § 152 lõige 3 punkt 1 1 ). Teeme ettepaneku jätta nimetatud punkt hetkel eelnõust välja, kuna tegevusloa nõudeid on plaanis täpsemalt käsitleda erihoolekande reformi käigus. Lisaks eeldab muudatuse rakendamine MTR-i arendust, mida ei tehta, kuna paralleelselt on toimumas SHS-i tegevuslubade MTRist üle viimine TARVIKusse . TARVIKu arenduseks erihoolekande tegevuslubade ja nende menetlemise sisendi andmine on hetkel planeeritud 2027. aastasse. Selle protsessi käigus saaks hinnata, kas nimetatud andmete puhul on tegemist taotluse andmetega, mis on vajalikud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise kontrollimiseks. Eelnõu § 1 punkt 48 (SHS § 160 lõige 50). Eelnõu kohaselt hakkab uus kord kehtima nendele tegevuskohtadele, mille tegevusluba on antud alates 1. jaanuarist 2027. Sellega seoses vajaks täpsustamist, kas see hõlmab ka olukordi, kus tegemist ei ole päris uue tegevuskohaga. Näiteks kui olemasolev teenuseosutaja suurendab teenuskohtade arvu, muudab tegevusluba või laiendab olemasolevat tegevuskohta. Lisaks eeltoodule teeme ettepanku kaaluda SHS- is täiendavalt järgmiste muudatuste tegemist: SHS § 70 lõige 2. Teeme ettepanku täiendada lõike loetelu punktiga (nt 12 ) „isiku toetusvajaduse ajakriitilisus, et ennetada tervisekahju“ ja punktiga (nt 13 ) „isiku valmisolek erihoolekandeteenust kasutada“. SHS § 80 lõige 7 punkt 2. Teeme ettepaneku kaaluda selle asemel sõnastust: „ei ole kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või neljal kuul aastas, kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest;“. SHS § 82. Teeme ettepanku täiendada regulatsiooni SKA õigusega tunnistada teenuse suunamisotsus ja õigustatuse otsus kehtetuks, kui isik ei ole kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul. Teeme ettepanku täiendada SHS §-i 160 täiendava lõikega: „Sotsiaalkindlustusamet hindab selle isiku erihoolekandeteenuse vajadust, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne 2027. aasta 1. jaanuari õigustatuse otsuse erihoolekandeteenusele ja kes on võetud erihoolekandeteenuse järjekorda. Kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud erihoolekandeteenuse saamise tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet teenuse osutamise vastavalt samas paragrahvis sätestatule ning teavitab isikut tema võtmisest erihoolekandeteenuse järjekorda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Isikul, kellel ei tuvastata erihoolekandeteenuse vajadust, tunnistatakse kehtiv erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus ja järjekorrateade kehtetuks.“. Siinkohal vajaks täiendavalt läbi mõtlemist, mida tehakse pooleliolevate menetlustega, kui halduspraktika ja teenusvajaduse hindamise alused muutuvad (uus järjekorra pidamise kord alates 01.01.2027) 1. Arves tatud sisuliselt ja selgita tud . E elnõu § 71 lõiget 1 2 on täiendatud järgmise lausega: e rihoolekandeteenuse osutaja nõusolek kehtib kuni isiku erihoolekandeteenuse vajaduse lõppemiseni . Selgitame , et eelnõukohases SHS § 71 on kohaliku omavalituse üksuse all peetud silmas seda, kui SKA on erihoolekandeteenuse osutamiseks SHS § 77 lõike 1 kohaselt sõlminud lepingu kohaliku omavalitsuse üksusega, see tähendab, et selle alla kuuluvad valla või linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused ning ka kohalike omavalitsuste ühisasutused . 2 . Mittearvestatud. SHS § 77 lõike 6 kohaselt võib SKA lepingu sõlmimisest keelduda, kui teenuseosutajale on tehtud ettekirjutus, aga ei pea seda tegema. Ehk ka praegu võib SKA lähtuda põhimõttest, et juhul, kui ettekirjutus on täidetud , siis leping siiski sõlmitakse. Märkuse esitaja on nentinud, et kaalutlusruum on siiski vajalik ka juhul, kui ettekirjutus on täitmata , seega ei ole ka seetõttu märkuse arvestamine põhjendatud. 3. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. 4. A rvestatud. Eelnõu on muudetud. 5. Seletuskirja on täpsustatud . Muudatus hõlmab üksnes teenusekohti, mis on loodud peale 1. jaanuarit 2027 – see tähendab, et säte laieneb ka olemasolevatele tegevuslubadele ja tegevuskohtadele, kui teenuseosutaja suurendab teenuskohtade arvu, muudab tegevusluba või laiendab olemasolevat tegevuskohta, kuid seda üksnes juurde loodud teenusekohtade mahus. 6. Arvestatud sisuliselt. Eelnõuga lisatakse SHS § 70 l õikesse 2 viide erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisusele ehk SKA hindab edaspidi ka isiku teenusvajaduse kiireloomulisust. 7. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. 8. A rvestatud sisuliselt (eelnõuga on SHS §-i 82 tehtud muudatused koostöös SKA- ga ). 9. Arvestatud sisuliselt . Eelnõud on täiendatud üleminekusättega SHS § 160 lõikes 5 1 . Selle kohaselt hindab SKA hiljemalt 1. septembriks 2027 . a nende isikute erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust, kellele on enne 1. jaanuari 2027 . a väljastatud erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus ning kes on võetud erihoolekandeteenuse järjekorda. Muudatuse eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele järjekorra pidamise korrale ja võrreldavad alused kõigi järjekorras olevate isikute jaoks. Samuti täiendatakse eelnõuga SHS § 160 lõikega 52, mille kohaselt kohaldatakse erihoolekandeteenuse osutamise otsusele käesoleva seaduse §-i 70 redaktsiooni, mis jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, kui isik on esitanud erihoolekandeteenuse saamise taotluse enne 2027. aasta 1. jaanuari ja Sotsiaalkindlustusamet ei ole enne nimetatud tähtaega erihoolekandeteenuse osutamise otsust teinud. Justiits-ja Digiministeerium Eelnõu § 1 punktidega 2, 3 ja 7 (kavandatavad SHS § 15 lõige 2¹, § 62 lõige 1 1 ja § 70 lõige 2 1 ) luuakse võimalus kasutada isiku abivajaduse hindamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ja SKA läbiviidud hindamiste andmeid vastastikku. Eelnõu praegusest sõnastusest ei selgu, milliseid andmeid on asutustel lubatud töödelda. Palume eelnõu täiendada ja täpsustada, millised andmed kuuluvad Sotsiaalkindlustusameti (SKA) läbiviidud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmete ning kohaliku omavalitsuse üksuse läbiviidud abivajaduse hindamise andmete hulka. Täiendada võib ka viitega sättele, milles vastavad andmekoosseisud on sätestatud. Sarnane märkus kehtib ka eelnõu punkti 14 kohta, millest samuti ei selgu, milliseid andmeid teenuse osutajale edastatakse. Eelnõu § 1 punktide 9 ja 10 (kavandatav SHS § 70 lõige 4 1 ja muudetav SHS § 70 lõige 7) kohaselt esitab isik pärast erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse tegemist SKA- le erihoolekandeteenusele suunamiseks vajalikud andmed. Palume eelnõus täpsustada, millised andmed peab isik esitama. Lisaks märgime seoses kehtiva SHS §-ga 70 järgmist. SHS § 70 lõike 7 kohaselt kehtestatakse taotluses esitatavate andmete loetelu määrusega. Selgitame, et isikuandmete kategooriad peavad olema sätestatud seaduses ja määrusega võib isikuandmete koosseisu üksnes täpsustada. Eeltoodust tulenevalt palume paragrahvi täiendada nii, et seadusest nähtuks, millised andmed peab isik taotluses esitama. Kehtiv SHS § 70 lõige 1 1 sätestab, et erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel võib isik anda nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel. Palume selgitada, mis järgneb juhul, kui isik nõusolekut ei anna. Kas sellisel juhul neid andmeid ei saada või peab isik esitama vastavad andmed ise koos taotlusega? Palume seletuskirja selles osas täiendada. Kehtiva SHS § 70 lõikes 2 on esitatud kriteeriumid, millest SKA lähtub isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel. Palume selgitada, kust pärinevad vajaduse hindamiseks vajalikud andmed. Kas tegemist on andmetega, mille isik ise esitab taotlusega, või kogutakse andmeid ka mujalt? Kui andmeid kogutakse ka mujalt, siis palume selgitada, millisel õiguslikul alusel seda tehakse. Eelnõu § 2 p 3 (kavandatav SÜS § 39 3 ) kohaselt säilitatakse andmeid 10 aastat pärast teenusele õiguse lõppemist. Sellest sõnastusest nähtub, et pärast nimetatud tähtaja möödumist tuleb andmed kustutada ning neid ei ole võimalik enam anonüümida. Kui eesmärk on andmeid säilitada pärast nimetatud tähtaja möödumist anonüümsel kujul, tuleb sättes täpsustada, et andmeid säilitatakse isikustatud kujul kümme aastat pärast teenusele õiguse lõppemist. Keeletoimetamine – seletuskirjas on märgitud, et eelnõu ja seletuskirja keeletoimetus tehakse pärast kooskõlastamise esimest ringi. Juhime tähelepanu, et eelnõu ja seletuskiri tuleb toimetada enne eelnõu esmakordset kooskõlastamisele saatmist. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta . Seletuskirja märkus : Mis sätete alusel isik suunatakse teenuse järjekorda järgmist kohapakkumist ootama? Palume selgitada, kuidas sellega suhestub SHS § 71 lg 8, mille kohaselt võib SKA isiku taotlusel ja kokkuleppel erihoolekandeteenuse osutajaga leppida kokku uue tähtpäeva, millest algab erihoolekandeteenuse osutamine, kui suunamisotsuses kokku lepitud tähtpäev on mööda lastud mõjuval põhjusel. Lisaks SHS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja. 1. A rvestatud osaliselt . Seletu s kirja on täiendatud . Hindamisandmete all mõistetakse isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmeid, sealhulgas hinnanguid isiku toimetulekule, funktsio n eerimisvõimele, sotsiaalsele olukorrale, riskidele ja teenusevajadusele ning hindamise käigus tehtud järeldusi. KOV-i ja SK A hindamised viiakse läbi STAR-is sama täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instr umendi alusel. Andmete täpsem koosseis tuleneb sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri andmekoosseisust ning abi- ja toet u svajaduse hindamise metoodikast. SHS § 71 lõike 5 1 sõnastust on eelnõus täiendatud . 2. Arvestatud. SHS § 70 lõiget 4 1 on täiendatud. Erihoolekandeteenuse taotlemisel esitab isik enda ja olemasolul oma seadusliku esindaja üldandmed. Hiljem esitab isik teenusele suunamiseks vajalikud andmed, sealhulgas eelist used teenuse saamise piirkonna, teenuseosutaja ning teenuse kasutamise alustamise aja kohta. Seletuskirjas on täpsustatud, et nimetatud andmeid kogutakse pärast teenusevajaduse hindamist, k ui on selgunud, millisele erihoolekandeteenusele on isikul õigus. 3. Arvestatud . Eelnõu on täiendatud SHS § 70 lõikega 1 2 , milles sätestatakse erihoolekandeteenuse taotlemisel esitatavate andmete põhikategooriad. Isik esitab enda ja olemasolul seadusliku esindaja üldandmed ja muud vajalikud andmed . 4. Selgitame, et kui isik nõusolekut ei anna, esitab isik andmed is e, sest i lma psüühikahäire diagnoosita isikul ei ole õigust erihoolekandeteenusele (SHS § 87 p 1, § 92 p 1, § 95 p 1, § 99 2 p 1, § 101 lg 1 p 1). 5. Selgitame. Hindamiseks vajaliku andmed pärinevad nii isikult või tema seaduslikult esindajalt kui ka seaduses sätestat u d juhtudel teistest andmekogudest ja asutustelt. Andmete kogumise õiguslikuks aluseks on SHS § 70 ( lõikes 2 on loetletud, millest sh millistest andmetest SKA erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel lähtub (vt nt viited töötukassa andmetele , töövõime tuvastamise andmetele või eelnõuga lisatavad hariduse ja puude raskusastme tuvastamise andmed , samuti isiku nõusolekul saadud andmed isiku psüühikahäire diagnoosi kohta). 6. Arvestatud. Eelnõu § 2 punkti 3 on täiendatud ja on lisatud, et andmeid säilitatakse kümme aastat isikustatult. 7. Teadmiseks võetud. Arvestatud ( vt all märkus, mis vajas selgitamist) . Selgitame, et SHS § 71 lg 6 teise lause kohaselt ei ole isikul õigust saada sama suunamisotsuse alusel teenust, kui ta ei pöördu mõjuva põhjuseta nõutud ajal teenuseosutaja juurde. See tähendab, et isikule tuleb väljastada uus suunamisotsus. Kui isik esimese teenuseosutaja juurde ei lähe ( eelduslikult ei soovi minna ) , siis pakutakse talle teist kohta, kuid kui parajast ei ole sobivad kohta, siis peab ta järjekorras edasi ootama. Kui isikul on mõjuv põhjus mitteilmumiseks, siis on võimalik SHS § 71 lõike 8 kohaselt leppida kokku uus tähtpäev teenusele minemiseks. SHS § 76 lg 5 ei reguleeri olukorda, kus isikule on juba suunamisotsus väljastatud, vaid olukorda, kus isik on olnud järjekorras ja ta ei võta talle tehtavaid kohapakkumisi vastu (talle ei saa suunamisotsust teha) ehk keeldub minemast teenusele. Säte asub järjekorra regulatsiooni juures. Tallinna Linnakantselei Seaduse eelnõu § 1 punkt 2 SHS §-i 15 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kohaliku omavalitsuse üksus võib isiku abivajaduse väljaselgitamisel kasutada Sotsiaalkindlustusameti läbi viidud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmeid, välja arvatud isiku psüühikahäire diagnoosi andmeid.“ Eelnõu seletuskirjas (lk 3, teine lõik) on märgitud, et täiendustega luuakse võimalus kasutada isiku abivajaduse hindamisel kohaliku omavalitsuse üksuse poolt SKA läbi viidud hindamiste andmeid ja ka vastupidi. Seletuskirjas selgitatakse, et hindamiseks on sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) loodud universaalne, struktureeritud ülesehitusega täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument, millega hinnatakse inimest terviklikult seitsmes eluvaldkonnas: suhtlemine, vaimne tervis, füüsiline tervis, elukeskkond, hõivatus, vaba aeg ja huvitegevus ning igapäevaelu toimingud. Lisatava sätte kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel (edaspidi KOV) õigus näha STARis SKA poolt läbi viidud täisealise isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusi, välja arvatud isiku psüühikahäire diagnoosi andmed. Seletuskirja leheküljel 37 on andmekaitsealase mõjuhinnangu raames öeldud: „Andmete töötlemisel rakendatakse rangeid piiranguid: • Minimaalsus ja proportsionaalsus: KOV-ile tehakse kättesaadavaks vaid igapäevaeluga toimetuleku kirjeldus ja hinnang abi vajadusele; KOV-ile ei kuvata isiku psüühikahäire diagnoosi (F-diagnoos). • Vastupidine piirang: SKA- le kättesaadavaks tehtavatest KOV-i hindamisandmetest välistatakse isiku majandusliku olukorra andmed.“ Palun eelnõu koostajal selgitada: Kas KOV saab õiguse kasutada kõikides seitsmes eluvaldkonnas kirjeldatud hindamise tulemusi? Kui jah, siis tuleb seletuskirjas andmekaitsealase mõjuhinnangus kasutatud väljend „igapäevaeluga toimetulek“ üle vaadata ja muuta. KOVil on ootus kasutada kõikides eluvaldkondades kirjeldatud andmeid, sest need on samad andmed, mida KOV oma hindamisel täidab – vastasel juhul jääb endiselt eksisteerima dubleerimise ja inimeselt korduvalt küsimise tegevus. Kuidas tagatakse, et hindamisvahendite kasutamisel ei kuvata KOVile psüühikahäire andmeid? Kuidas välistatakse KOVi hindamisandmetest isiku majandusliku olukorra andmed? Seaduse eelnõu § 1 punkt 4 Seaduse eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse SHS §-i 70 lõiget 1 tekstiosaga „välja arvatud juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet hindab isiku erihoolekandeteenuse vajadust erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse kehtivuse ajal“. Seletuskirjas (lk 5) on kirjeldatud muudatust, millega sätestatakse, et isikul ei ole taotlust erihoolekandeteenuse saamiseks vaja esitada siis, kui tema eelmise erihoolekandeteenuse õigustatuse otsuse tähtaeg hakkab saabuma ja isik soovib erihoolekandeteenust edasi kasutada. Kolm kuud enne õigustatuse otsuse kehtivuse lõppu saadetakse isikule teatis, et tema õigustatuse otsus ja suunamisotsus või järjekorra teate kehtivus hakkavad lõppema. Edaspidi tuuakse selgitustes välja, et hindamine toimub, kas õigustatuse otsuse kehtivuse pikendamisel või juhul, kui hinnatakse vajadust teenuse muutmiseks või inimese teisele erihoolekandeteenusele suunamiseks. Sotsiaalsete mõjude kirjelduses (seletuskiri lk 30) on öeldud: „Teine oluline muutus teenusekasutaja jaoks on see, et teenuse jätkamisel ei ole enam vaja uut taotlust üksnes seetõttu, et eelmine õigustatuse otsus hakkab lõppema – teenusevajaduse hindamine toimub igal juhul, kuid menetlus kujundatakse inimese jaoks sujuvamaks (sh uue hindamise käivitamine enne kehtivuse lõppu).“ Tervitatav on eelnõu koostaja soov leida lahendus, et inimesel ja tema lähedastel oleks vähem asjaajamist seoses teenuse taotlemisega. Palun eelnõu koostajal selgitada: Millised on õigustatuse otsuse ja teenusele suunamise otsuse plaanitavad kehtivusajad? Kas otsused on paralleelse kehtivusega? Kas juhul, kui kolm kuud enne õigustatuse otsuse lõppemist hinnatakse teenuse jätkuvat vajadust (suunamisotsus) läbi uue abi- ja toetusvajaduse hindamise, siis pikendatakse üksnes õigustatuse otsust? Kas võib juhtuda, et õigustatuse otsus lõppeb suunamisotsuse kehtivuse ajal? Seaduse eelnõu § 1 punkt 12 SHS §-i 71 täiendatakse lõigetega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui Sotsiaalkindlustusamet on volitanud erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksusele, siis ei väljasta Sotsiaalkindlustusamet taotlejale suunamisotsust selle erihoolekandeteenuse osutaja juures teenuse saamiseks, kui 1) taotleja ei ole selle kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikuregistri järgne elanik ja 2) kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul osutab erihoolekandeteenuse osutaja vähemalt 30 protsendil teenuskohtadel selles tegevuskohas teenust isikutele, kes ei ole rahvastikuregistri kohaselt selle kohaliku omavalitsuse üksuse elanikud. Teenuskohtade arvu leidmiseks ümardatakse see täisarvuks.“ Seletuskirjas (lk 8–12 ja 32-35) on välja toodud järgmine: „Erihoolekanne on riiklik hoolekandeteenus. /../ Kui erihoolekandeteenust osutav teenuseosutaja on volituse saanud KOV üksuse kaudu, on põhjendatud, et valdaval määral kasutatakse selle teenuseosutaja teenuskohti sama kohaliku omavalitsuse üksuse elanike jaoks, kuna KOV üksuse ressurssidel loodud teenuskoha eesmärk on eelkõige toetada kohaliku kogukonna liikmeid /../ Kavandatava regulatsiooni eesmärk on suurendada erihoolekandeteenuse kohtade loomise motivatsiooni kohalike omavalitsuste üksuste osalusel ning parandada seeläbi teenuse tegelikku kättesaadavust. /../ eesmärk – parandada erihoolekandeteenuse üldist kättesaadavust olukorras, kus teenuskohtadest on tõsine puudus.“ Seejuures ei ole seletuskirjas selgitatud, kuidas on SHS § 71 lõike 11 sõnastuses jõutud 70/30 jaotuseni. Puudub põhjendus, miks on valitud just selline proportsioon ning miks ei ole kaalutud teistsuguseid lahendusi, näiteks 20/80, 10/90 või olukorda, kus 100% kohtadest oleksid kasutatavad vastava omavalitsuse elanike poolt. Palun selgitada: Miks on otsustatud sätestada 70/30 jaotus ? Millele selline otsus tugineb? Kas arvestatud on statistilisi andmeid, näiteks erihoolekandeteenuse järjekorra andmeid, piirkondlikku rahvastiku jaotust ning erihoolekandeteenuste piirkondliku kättesaadavust? 70/30 jaotus ei pruugi olla piisavalt motiveeriv uute teenuskohtade loomiseks. Suure toetusvajadusega inimeste erihoolekandeteenuste (päeva- ja nädalahoiuteenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus) rajamine eeldab KOVilt märkimisväärseid investeeringuid. Kui kuni 30% loodud kohtadest kasutavad inimesed, kes ei ole vastava omavalitsuse elanikud, ei pruugi see toetada muudatuse eesmärki. Rõhutan, et erihoolekande korraldamine on jätkuvalt riigi ülesanne. Vastutus teenuskohtade kättesaadavuse eest lasub riigil, kelle ülesanne on tagada vajalikud teenused kõigile järjekorras olevatele inimestele, kes teenust soovivad. Seetõttu ei ole põhjendatud seletuskirjas (lk 12) märgitu: „Erihoolekandeteenuse taotlejad, kelle rahvastikuregistrijärgne kohaliku omavalituse üksus ei ole loonud erihoolekandeteenuse kohti, saavad valida teenuseosutja erasektori või riigi (AS Hoolekandeteenused) poolt loodud kohtade hulgast.“ Selline lähenemine ei arvesta riigi vastutust teenuse kättesaadavuse tagamisel. Infosüsteemi puudutavad muudatused Seaduse eelnõu kohaselt viiakse erihoolekandeteenuse menetlusprotsess üle infosüsteemi STAR. Tallinna linn ei nõustu kohustusega kasutada oma protsessi haldamiseks infosüsteemi STAR. Praktikast on teada, et STAR ei kata Tallinna linna kõiki vajadusi ega sea eesmärgiks seda teha. Tallinna linn toetab andmete ühtset vahetamist ja STARi kui keskset registrit, kuid seadus ei tohi kohustada KOVe kasutama STARi menetlussüsteemina. Seega ei tohi tekkida olukorda, kus KOV peab kasutama STARi kasutajaliidest, kuigi KOVil on loodud oma menetlussüsteem. KOVil peab olema õigus ning võimalus kasutada oma menetlussüsteemi, samuti peab KOVile jääma õigus ja võimalus anda ning saada andmeid STARiga automaatse liidestuse kaudu. Kokkuvõtvalt peab olema tagatud: KOVi õigus kasutada oma infosüsteemi; API kohustus; kahepoolne liidestus ; „ käsitsi sisestuse “ välistus; X-tee standard. Seaduses tuleb selgesõnaliselt sätestada, et KOVidel on õigus kasutada oma infosüsteeme ning tagada andmevahetus STARiga liidestuste kaudu. Tallinna linna hinnangul peab STAR täitma eeskätt keskse andmevahetuse ja koondandmete rolli, mitte asendama KOVide menetlussüsteeme. Käsitsi STARi kasutamine suurendab KOVi töökoormust ja suurendab vigade tekkimise tõenäosust. Liidestuse olemasolu, aga vähendab kulusid ja kiirendab teenuseid. Rõhutan, et riigil tuleb tagada, et Tallinna linnal (ja teistel KOVidel ) oleks võimalus edastada masin-masin liidese abil STARi kogu nõutud info , kuid tallinlased ei ole kohustatud seda kasutama avalduste esitamise keskkonnana. Juhul, kui riik seda siiski ei taga, on Tallinna linn sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, arvestades, et sellega kaasneks KOVi enesekorraldusõiguse riive (PS § 154). Tallinna linn teeb ettepaneku ministeeriumiga kohtumiseks, et arutada läbi ja leida lahendus STARi kasutamiseks nii, et Tallinna linn saaks kasutada oma infosüsteeme, teha oma tööd sujuvalt ja efektiivselt ning riik saaks oma vajalikud andmed. Täpsemad ettepanekud seoses STARiga on järgmised. Eelnõu nõuab STARi kasutamist Ettepanek on tagada, et KOVid saaksid korraldada SHSis sätestatud menetlusi oma infosüsteemides tingimusel, et on tagatud andmete edastamine ja vastuvõtmine STARiga masinloetaval kujul. STAR on üks ja ainus keskus, KOV ei saa nõuda integratsiooni Ettepanek: riik tagab KOVide infosüsteemidele kahepoolsed liidestused STARiga , mis võimaldavad: andmete edastamist STARi , andmete vastuvõtmist STARist ja andmete ajakohastamist. KOVidel peab olema õigus kasutada nimetatud liidestusi oma infosüsteemide kaudu. API ja masinliidestus Eelnõu jätab KOVile kohustuse, kus liidestuse puudumisel sunnitakse KOVi kasutama STARi käsitsi. Ettepanek: STAR pakub dokumenteeritud ja standardiseeritud rakendusliideseid (API), mis võimaldavad: andmete edastamist, pärimist ja muutmist. API kasutamine peab olema tasuta ja tehniliselt kättesaadav kõigile KOVidele . X-tee ja standardite kohustus Ettepanek : andmevahetus KOVi infosüsteemi ja STARi vahel toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu , kasutades ühtseid andmestandardeid. STAR kui peamine andmekoht Juhul, kui KOVi infosüsteemis on andmed juba olemas, ei tohi nõuda samade andmete sisestamist STARi käsitsi, vaid riik peab tagama andmevahetus üle turvalise x-tee liidestuse . KOVi infosüsteemis talletatud andmed loetakse ametlikeks allikandmeteks nende esitaja vastutusalas, mis tähendab, et KOV jääb oma andmete omanikuks ja välditakse dubleerimist. Sünkroniseerimise ja ajakohasus Ettepanek: andmete vahetamine KOVi infosüsteemi ja STARi vahel peab toimuma reaalajas või lähireaalajas , tagades andmete ajakohasuse mõlemas süsteemis. Sündmuspõhine integratsioon ( enterprise tasemel) Ettepanek: STAR peab võimaldama sündmuspõhiseid teavitusi ( event notification ), sealhulgas: hindamise muutus, õigustatuse otsus, järjekorra staatus. KOV peab saama need sündmused oma infosüsteemi. Teenustase ( SLA ) Ettepanek: STAR liidestusteenuste kättesaadavus peab olema vähemalt 99,5% ning planeeritud katkestustest tuleb teavitada kõiki liidestunud osapooli. Eeltoodust tulenevalt on ettepanek teha SHSis järgmised muudatused : täiendada SHS §-i 15 lõikega 2² järgmises sõnastuses: „ (2²) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus korraldada käesolevas seaduses sätestatud abivajaduse hindamise ja teenuste menetlemine oma infosüsteemis, tingimusel et andmete edastamine ja vastuvõtmine sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistriga toimub masinloetaval kujul kehtestatud liidestuste kaudu .“ muuta eelnõus pakutud SHS § 62 lõike 1¹ sõnastust ja lisada liidestuse komponent: „ (1 1 ) Sotsiaalkindlustusamet võib isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamisel kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse infosüsteemis talletatud ja STARi liidestuse kaudu edastatud kohaliku omavalitsuse üksuse läbi viidud abivajaduse hindamise andmeid, välja arvatud isiku majandusliku olukorra andmeid. “ 3. täiendada SHS §-i 70 lõikega 2 3 : „ (2 3 ) Isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise ja sellega seotud andmete esitamine võib toimuda kohaliku omavalitsuse üksuse infosüsteemi kaudu, kui on tagatud automaatne andmete edastamine üle x-tee liidestuse sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistrisse .“ 4. täiendada SHS § 142¹ lõiget 1 punktiga 12: „ (12) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistriga liidestuse kaudu edastatud kohaliku omavalitsuse üksuse infosüsteemide andmed.“ 5. täiendada SHS §-i 144 lõigetega 4 1 -4 5 : „ (4¹) Riik tagab kohaliku omavalitsuse üksustele tehnilised liidestused sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistriga, mis võimaldavad andmete automaatset edastamist ja vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse infosüsteemide ja registri vahel . (4²) Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister peab võimaldama andmete esitamiseks ja kasutamiseks standardiseeritud rakendusliideseid (API), mis on dokumenteeritud ja kõigile kohalikele omavalitsustele kättesaadavad. (4³) Kui kohaliku omavalitsuse infosüsteemist on andmed registrile edastatud liidestuse kaudu, ei nõuta samade andmete uuesti käsitsi registrisse sisestamist. (4⁴) Andmete vahetamine kohaliku omavalitsuse infosüsteemi ja registri vahel toimub reaalajas või lähireaalajas , tagades andmete ajakohasuse. (4⁵) Register peab võimaldama sündmuspõhiseid teavitusi andmete muutuste kohta, sealhulgas isiku abivajaduse hindamise, suunamisotsuste ja järjekorra staatuse osas .“ 6. täiendada SHS § 145¹ lõikega 4⁴: „ (4⁴) Registris säilitatavate andmete puhul tagatakse andmete päritolu ja muutmise jälgitavus, sealhulgas info selle kohta, kas andmed pärinevad kohaliku omavalitsuse infosüsteemist või registrist endast.“ 7. täiendada SHSi §-iga 144 1 : „§ 144¹. Infosüsteemide koosvõime (1) Kohaliku omavalitsuse infosüsteemid ja sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister peavad olema koosvõimelised. (2) Andmevahetus toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu. (3) Riik tagab: 1) tehnilised liidestused , 2) dokumentatsiooni, 3) testkeskkonna liidestuste arendamiseks. (4) Liidestuste kasutamine on kohalikele omavalitsustele tasuta .“ 1. Selgitame. 1) KOV saab kasutada kõigis seitsmes eluvaldkonnas kogutud abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid, kuna KOV-i ja SKA hindamised viiakse läbi sama täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi alusel. A ndmekaitsealase mõjuanalüüsi sõnastust täpsustatud. 2) Psüühikahäire diagnoosi andmed ei ole KOV-ile nähtavad ning juurdepääs neile on tehniliselt piiratud kasutajarolli õigustega. 3) Isiku majandusliku olukorra andmete kasutamine erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel ei ole vajalik ning SKA ei kasuta KOV-i kogutud majandusliku olukorra andmeid. Andmete ligipääsu piirangud on tagatud infosüsteemis tehniliste õiguste ja rollipõhise juurdepääsukorraldusega . 2. Selgitame. Erihoolekandeteenuse õigustatuse otsus kehtib SHS § 70 lõike 6 kohaselt kuni viis või kümme aastat. Suunamisotsus kehtib sama kaua kui õigustatuse otsu s ega saa kehtida sellest kauem. Õigustatuse otsus ja suunamisotsus on omavahel seo tud ning ei saa tekkida olukorda, kus õigustatuse otsus on lõppenud, kuid suunamisotsus kehtib edasi. Õigustatuse otsuse kehtivuse lõppemisel hinnatakse isiku teenusevajadus uuesti nin g vajaduse jätkumis e l tehakse uus õigustatuse otsus ja uus suunamisotsus või väljastatakse uus järjekorrateade. Teenusevajaduse korduv hindamine enne õigustatuse otsuse kehtivuse lõppemist ei tähenda olemasoleva otsuse pikendamist. Kui hindamise tulemusel tuvastatakse jätkuv erihoolekandeteenuse vajadu s, teeb SKA uue õigustatuse otsuse ning sellele vastava uue suunamisotsuse või väljastab uue järjekorrateate. Seega ei pikendata senist õ igustatuse otsust vaid tehakse uus otsus uue hindamise tulemusel. Sellist olukorda ei saa tekkida. Suunamisotsus on seotud erihoolekandeteenuse õigustatuse otsusega ning ei saa kehtida sellest kauem. Kui õigustatuse otsuse kehtivus hakkab lõppema, hinnatakse inimese teenusevajadust uuesti ning jätkuva vajaduse korral tehakse uus õigustatuse otsus ja uus suunamisotsus või väljastatakse uus järjekorrateade. 3. Säte on eelnõust välja jäetud. Mittearvestatud . Eelnõu ei reguleeri kohalike omavalitsuste sisemisi menetlusprotsesse ega kasutatav a id infosüsteeme. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus erihoolekande teenuse andmete kandmiseks STAR- i ning andmete kasutamiseks eri asutuste vahel. Seadusest ei tulene kohustust kasutada STAR-i kohaliku omavalitsuse sisemise menetlussüsteemina e ga keeldu kasutada kohaliku omavalitsuse enda infosüsteeme.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 7 ja § 76 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 73 „Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 73 „Erihoolekandeteenuse taotluse ja omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluse esitamine“ tehakse järgmised muudatused: määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Erihoolekandeteenuse taotluse ja teenus t saama suunamiseks vajalike andmete esitamine“ ; määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „ ja § 74 lõike 10 “; paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ Määrusega kehtestatakse erihoolekandeteenuste taotluses ja enne erihoolekandeteenus t saama suunam ist esitatavate andmete koosseis.“; paragrahvi 2 punktid 5 , 5 1 ja 7 1 tunnistatakse kehtetuks; määrust täiendatakse §-ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . Eri hoolekandeteenus t saama suunamiseks esitatavad andmed Isik esitab enne erihoolekandeteenus t saama suunami st järgmised andmed: 1 ) erihoolekandeteenuse osutaja, kelle juures isik sooviks teenust saada, märge asutuse nime ja asukoha aadressiga või eelistatud maakond teenuse saamiseks; 2 ) kuupäev, millal soovitakse hakata erihoolekandeteenust kasutama .“; paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse s nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ tehakse järgmised muudatused: määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Erihoolekandeteenuse järjekord “ ; paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast ja lõikest 2 jäetaks välja sõna „taotletud“; paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 1 1 asendatakse sõna „osutamise“ sõnaga „õigustatuse“; paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõna s tuses: „5) hinnang isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisuse kohta.“; paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 1 1 –1 3 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Sotsiaalkindlustusamet arvestab isiku erihoolekandeteenuse järjekorda kandmisel ja järjekorra pidamisel lisaks isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisusele ka erihoolekandeteenuse osutamise otsuse tegemise aega. (1 2 ) Sotsiaalkindlustusamet teavitab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikut järjekorda võtmisest ja abivajaduse kiireloomulisuse hinnangust. (1 3 ) Kui isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisuse hindamise l o n tuvas tatud , et erihoolekandeteenuse viivitamatu osutamine on vajalik isiku tervise, turvalisuse või toimetuleku tagamiseks, võib Sotsiaalkindlustusamet väljastada suunamisotsuse järjekorrast sõltumata.“; määrust täiendatakse § ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . Isiku erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisuse arvesse võtmine (1) Isikud on erihoolekandeteenuse järjekorras vastavalt erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisusele, arvestades, et eespool on isikud, kelle teenuse osutamise edasilükkamine võib põhjustada inimese enda või teiste isikute tervise, turvalisuse või toimetuleku olulise halvenemise. (2) Isiku erihoolekandeteenuse järjekorda lisamisel arvestatakse samuti isiku valmisolekut asuda erihoolekandeteenusele. (3) Kui muutub isiku valmisolek asuda erihoolekandeteenusele või Sotsiaalkindlustusamet hindab isiku teenusevajaduse kiireloomulisuse ümber, võib muutuda isiku koht järjekorras.“; paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks ; määrust täiendatakse §-ga 3 2 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Rakendussäte Käesoleva määruse §-i 3 kohaldatakse isikutele, kelle erihoolekandeteenuse vajaduse kiireloomulisust ei ole sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 2 1. jaanuaril 2027. a jõustunud redaktsiooni kohaselt hinnatud. § 3 . Määruse jõustumine (1) Määrus e § 2 punktid 1 , 2 , 4–7 ja 9 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a. (2) Määruse § 2 punkt 3 jõustub 1. augustil 2027. a. (3) Määruse § 2 punkt 8 jõustub 1. septembril 2027. a. Karmen Joller Sotsiaalminister Maarjo Mändmaa Kantsler KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Majandus- ja infotehnoloogiaminist ri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 40 lõike 6 punktist 10 jäetakse välja sõnad „ja erihoolekandeteenuse“; 3) paragrahvi 40 lõiget 8 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise kohta; 5) erihoolekandeteenuse saamise kohta.“. § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2027. a. Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas Kantsler
Justiits- ja Digiministeerium
Meie 13.07.2026 nr 1.2-2/50-6
Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse
eelnõu (erihoolekandeteenused)
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja
sotsiaalseadustiku (erihoolekandeteenused) eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisa: 1. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosaseaduse muutmise seaduse
eelnõu (erihoolekandeteenused)
2. Seaduse eelnõu seletuskiri
3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavand)
4. Kooskõlastustabel
Sirlis Sõmer-Kull
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee
Registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/26-0653 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (erihoolekandeteenused)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.07.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e78f9977-6fbf-4320-9d77-a5b7d8f268f3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e78f9977-6fbf-4320-9d77-a5b7d8f268f3?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main