Majandusaasta aruande esitamine

Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, "Eve Küün" <[email protected]> Teema: Majandusaasta aruande esitamine Kuupäev: 2024-04-04 10:32 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja majandusaasta aruande (lisatud manusena). Lugupidamisega Merike Võsotskaja Jurist Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tel: +372 64 63 773 Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 10142 TALLINN [email protected] [email protected] 4 .04 .20 2 4 nr 3-9.2 / 2 9 Majandusaasta aruande esitamine Lähtudes kehtivast õiguskorrast, sealhulgas rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „ Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend “ § 11 lõikes 7 sätestatust, esitame Riigi Tugiteenuste Keskusele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse eelarve aasta tegevusaruand e ning majandusaasta aruande 20 2 3 , mis kinnitati korralisel ameti- ja kutsekogul 27 . märtsil 202 4 . Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Katrin Vellet Koja esimees Lisa: Kohtutäiturite ja Pankrotih aldurite Koja eestseisuse eelarveaasta tegevusaruanne ning majandusaasta aruanne 20 2 3 Jaan Lõõnik, [email protected] , 6464619 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tartu mnt 16, 101 1 7 Tallinn Avalik-õiguslik juriidiline isik Registrikood 74002523 KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA EESTSEISUSE EELARVEAASTA TEGEVUSARUANNE JA MAJANDUSAASTA ARUANNE 20 2 3 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp 01.01.20 2 3 31.12.20 2 3 Põhitegevusala 06100 – Muud üldised valitsussektori teenused SISUKORD TEGEVUSARUANNE 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2 5 Eestseisuse deklaratsioon 2 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED 2 6 Bilanss 2 6 Tulemiaruanne (skeem 1) 2 8 Rahavoogude aruanne 2 9 Kapitali aruanne 2 9 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvest u smeetodid ja hindamise alused 30 Lisa 2 Raha 3 1 Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks 3 1 Lisa 4 Viitlaekumised liikmetelt 3 1 Lisa 5 Liikmete e ttemaksed 3 1 Lisa 6 Maksukohustused 3 1 Lisa 7 Viitvõlad 3 2 Lisa 8 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud 3 2 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes 3 2 Lisa 10 Tööjõukulud 3 3 Lisa 1 1 Omakapital 3 3 TEGEVUSARUANNE I ÜLDINE ÜLEVAADE KOJA TEGEVUSEST 20 2 3 AASTAL Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud (edaspidi vastavalt pankrotihaldurid ja saneerimisnõustajad ). 31.12.20 2 3 seisuga oli Koja ametikogu liikmeks 3 8 kohtutäiturit ja kutsekogu s oli 6 7 liiget (6 1 pankrotihalduri na tegutsemise õigust omavat isikut, kellest 2 tegevus oli peatatud ja 24 saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavat isikut) . Kehtivast õiguskorrast tulenevalt oli Koja ülesannete realiseerimise aluseks eelkõige kohtutäituri seaduses, pankrotiseaduses, täitemenetluse seadustikus ning ameti- ja kutsekogu otsustes sätestatu ning eelnevast tulenevalt ka Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste otsuste n ing teiste Koja organite otsu ste täitmise korraldamine. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kutsekogu ning eestseisus. Korraline ameti- ja kutsekogu koosolek toimus 3 0 . märtsil 20 2 3 . aastal. Korraline ameti- ja kutsekogu kinnitas eestseisuse 20 2 2 . eelarveaasta tegevusaruande ja 20 2 2 . majandusaasta aruande . Erakorraline ametikogu toimus 4 . augustil 202 3 . aastal. Erakorraline ametikogu valis aukohtu ühe kohtutäiturist liikme . Koja eestseisus kinnitas 1 1 .01.202 3 Koja 20 2 3 . aasta töökava, mis oli üheks aluseks Koja ja tema institutsioonide tegevuste korraldamisel. Aktiivselt tegid tööd Koja kõik organid ja teised Koja institutsioonid – eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus, aukohus, eksamikomisjon, metoodikakomisjon, revisjonikomisjon, arengu - ja õiguskomisjon . Vastavalt pädevusele on Koja kantselei oma ülesanded täitnud Koja tegevuse korraldamisel ja Koja organite teenindamisel. Eestseisus on Koja juhtorgan, kes juhib ja planeerib Koja tegevust ning korraldab Koja raamatupidamist ja muud aruandlust. Koja eestseisus on 7-liikmeline, koosseisus : esimees, aseesimees ja viis liiget. Kehtivast õiguskorrast ja Koja organite otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks käis eestseisus 20 2 3 . aastal koos 1 0 korral (seaduse kohaselt peab eestseisus pidama koosolekuid vähemalt ühe korra kvartalis). Eestseisuse ja teiste organite koosolekute protokollid on kättesaadavad Koja intranetis. Olulisemateks eestseisuse koosolekute päevakordi läbivateks teemadeks olid Koja eelarve ja finantseerimise küsimused , sh Koja vastu esitatud nõuetest tekkinud riskide maandamine, Koja täiendusõppe küsimused, ja teised Koja tegevuse ning arengu jaoks olulised teemad. Koja esimeheks oli Terje Eipre ja aseesimeheks Katrin Vellet. Kutsekogu juhatuse esimees oli Terje Eipre. Ametikogu juhatus valis 28.06.2023 koosolekul juhatuse esimeheks Aive Kolsari Regulaarselt on toimunud ametikogu ja kutsekogu juhatuste koosolekud. Teised Koja organid ning eestseisuse loodud Koja toimkonnad ja töörühmad on toiminud arvestades nende ülesandeid ja pidanud oma koosolekuid v astavalt vajadusele. Koja esime e s an d is välja 1 2 korraldust. Koja organid, Koja kantselei ja muud Koja institutsioonid on oma ülesanneteg a valdavalt hästi toime tulnud . Koja kantslerina töötab Helen Rives. 2013. aasta st haldab Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkon d a www.oksjonikeskus.ee . 20 2 3 . a asta jooksul korraldati elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna vahendusel elektroonilisi enampakkumisi või avaldati muul viisil korraldatava enampakkumise või müügi kuulutusi 8557 korral. 2018. aastal moodustati kohtutäituri seaduses jõustunud muudatuse alusel vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ina Koja vahekohus . Koja vahekoh tu pädevuses on poolte kokkuleppel menetleda rahalisi nõudeid. 20 2 3 . aastal ühtegi vahekohtumenetlust läbi ei viidud. Koja ametikogu jätkas täitemenetluse infotehnoloogilise lahenduse TAPAIS2 arendamist oksjonikeskkonna infosüsteemi TAPAIS juur es . A asta jooksul oli suurimaks tööks arestimismooduli ning toimikute andmete masstöötluse võimekuse arendamine . Mahukas töö tehti ka Koja x-tee vahendusserveri seadistamisel, et tagada ametikogu liikmetele võimalus teha andmepäringuid X-teele otse personaalsest infosüsteemist. T äitemenetluse infosüsteem i s e-Täitur tehti mahukaid arendusi tagamaks infosüsteemi vastavus muutuvate õigusnormidega (elatise sissenõudmise tasude arvestus, masstegevuste sooritamine, käibemaksu määra muudatuste rakendamine , tööprotsesside optimeerimine jms) . Kasutajapöördumisi laekus aasta jooksul infosüsteemide kasutajatoele 2909 , lahendus anti 2962 pöördumisele. Koja meenemündi andis ametikogu juhatus 2023. aastal pikaajalise töö järel kohtutäituri ametist lahkunud Eha Nikkerile ja tegevuse 20. aastapäevapuhul Läti Kohtutäiturite Kojale . Kutsekogu juhatus andis Koja meenemündi pikaaegsele kutsekogu liikmele pankrotihaldur Tiina Mitile seoses Koja kutsekogu liikmeks oleku lõppemisega. Koda on pidanud valdkonna õigusloomes osalemist üheks olulisemaks tegevuseks ning tulenevalt eelnevast on nii Koja eestseisus, ameti- ja kutsekogu juhatus , kantselei kui ka Koja arengu- ja õiguskomisjon p ingu tanud selle nimel väga palju. Valdavateks teemadeks olid ettepanekute tegemine kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmiseks . Koja sisedokumentidest uuendati aasta jooksul eksamireglementi, täitemenetluse infosüsteemi pidamise korda, Koja privaatsuspoliitikat, Koja dokumentide loetelu ja sisekorraeeskirja. Vastavalt kavandatule olid Koja olulisemateks tegevusteks 20 2 3 . aastal: Koja aktiivne osalemine õigusloome valdkonna väljaarendamisel ja õiguse rakendamise praktika analüüsimisel; E-Täituri ja TAPAIS2 infosüsteemi arendamise , ümberkorraldamise ning andmesiirde ga seonduv; Ko htutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilis e enampakkumiste oksjonikeskkonna haldamine ja arendamine; R iigi registritele juurdepääsuvõimaluste laiendamine, infoturbekorralduse rakendamine ja selle seire ; Koja liikmete le täienduskoolituse ja praktikumide korraldamine ; Koja liikmetele pandud täiendusõppekohustuse täitmise hindamise läbiviimine ; Koja eksami te korraldamine ; Järelevalve- ja distsiplinaarmenetluste korraldamine Koja liikmete tegevuse üle. Kojasiseste organisatsiooniliste küsimuste lahendamine ; Usaldusisikuks saada soovijatele esmaste koolituste korraldamine. Koda korraldas 2023. aastal ametist vabastatud kohtutäitur Eha Nikkeri täiteasjade üleandmise kohtutäitur Rocki Albertile Koja kohtuvaidluste ülevaade. Harju Maakohus võttis 14.04.2023 määrusega menetlusse Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Koja ning Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu 137 108,61 euro väljamõistmiseks. Nõue tulenes ametist vabastatud kohtutäitur Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahjust. Menetlus tsiviilasjas 2-22-18087 peatati Justiitsministeeriumi taotlusel, et Vabariigi Valitsus saaks kujundada seisukoha. Justiitsministeerium andis 14.06.2023 teada, et Vabariigi Valitsus ei toeta Justiitsministeeriumi taotlust eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Koja toetamiseks rahalised vahendid, millega kostja I saaks kanda kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lõikest 6 tulenevat vastutust ning hüvitada hagejale kohtutäituri ametikohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Hagi sisulist läbivaatamist kohtus 2023. aastal ei toimunud. Ko d a esitas eestseisuse 31.05.2023 otsuse alusel halduskohtule kaebuse KTS § 9 lg 6 põhiseadusvastasuse ning riigivastutuse tuvastamiseks. Ühtlasi taotles Koda kohtult Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) Koja kasuks välja kahju hüvitis summas 324 654,64 euro väljamõistmist . Tallinna Halduskohus võttis 4.09.2023 määrusega haldusasjas 3-23-1739 menetlusse Koja kaebuse osas, mis puudutab endise kohtutäituri Urmas Tärno tekitatud kahju, ent jättis menetlusse võtmata kaebuse endise kohtutäituri Kersti Vilbo tekitatud kahju osas. Koja määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 10.10.2023 rahuldamata. Koda esitas 25.10.2023 määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus 2023. aastal lahendit ei andnud. Riigikohus jättis 31.01.2023 määrusega menetlusse võtmata Kiur Põllu kassatsioonkaebuse. Sellega jõustus Tallinna Ringkonnakoh t u 30.11.2022 otsus haldusasjas 3-21-918 , millega jäeti Kiur Põllu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsus muutmata. Tallinna Halduskohus ei rahuldanud Kiur Põllu taotlust tühistada Koja kutsekogu 31.02.2021 otsuse nr 6 punkt 1 osas, millega kehtestati isikule, kelle õigus pankrothaldurina on peatatud , liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Koda esitas 05.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kiur Põllult kutsekogu liikmemaksu võla ( 750 .00 euro t) saamiseks . Kiur Põld nõuet ei tunnistanud, mispeale esitas Koda Pärnu maakohtule tsiviilasjas 2-23-148908 hagiavalduse. Tallinna Halduskohu s võttis 19.04.2023 haldusasjas 3-23-706 menetlusse k ohtutäitur Rannar Liitmaa kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu 01.03.2023 otsuse nr 8-8 tühistamiseks . Koda esitas kaebusele vastuse. Kohus lahendit 2023. aasta jooksul ei andnud. Tallinna Halduskohus võttis 21.12.2023 tsiviilasjas 3-23-2745 menetlusse Kristiina Feinmani kaebus e Koja ametikogu juhatuse 01.11.2023 otsuse nr 35 tühistamiseks ja Koja kohustamiseks tagastama kaebajale 4119,02 eurot , millele lisanduvad intressid. Koja eelarve. Koja eelarvet on täidetud vastavalt kehtivale õiguskorrale ja tagatud eelarve distsipliin. Järjepidevalt on jälgitud liikmemaksude laekumisi, vajadusel motiveeritud võlgnikke võlg u tasum a . Liikmemaksu maksmise distsipliin on üldiselt hea. Siiski on üksikute liikmetega olnud probleeme õigeaegse aruannete esitamise ja liikmemaksu tasumisega. Olukorra parandamiseks on saadetud meeldetuletusi ja ühel juhul alustati m aksekäsu kiirmenetlus , mis läks üle hagimenetluseks. Ametikogu üksikosa tuludena kavandati 20 2 3 . aasta eelarves laekumisi liikmemaksust 710 000 eurot, tegelikult esitati liikmemaksu arveid summas 728 791,23 eurot. Kutsekogu üksikosa eelarve tuludena kavandati laekumisi liikmemaksust 126 2 00 . 00 eurot (kassaline täitmine 129 018 . 30 eurot , sh igakuise arvestuse alusel laekus 69 456.80 eurot ning juurdemaksena 20 2 2 . aasta eest 59 561.50 eurot ) . Kokku arvestati 20 2 3 . aasta eest eelarve kutsekogu üksikossa liikmemaksu 12 7 599 . 13 eurot (millest igakuise arvestuse alusel laekus 69 456.80 eurot ning juurdemaksena 20 2 3 . aasta eest 58 142,33 eurot). Koja tegevust korraldati kooskõlas kinnitatud eelarvega. Koja eelarve üksikosade kulud täideti kinnitatud mahu piires, samuti täideti ettenähtud ulatuses Koja eelarve ühisosa. Vastavalt kehtivale õiguskorrale ja Koja eelarvele toimusid kulutused nii Koja ühisosas kui ka ameti- ja kutsekogu üksikosades. 20 2 3 . aastal töötas Kojas töölepingu alusel keskmiselt 6 koosseisulist töötajat, kelle palgafond koos sotsiaa l- ja töötuskindlustusmaksetega oli kokku 306 068,82 eurot. Koja töötajate ametijuhendid on avaldatud Koja veebis. Lisaks tasuti töövõtulepingute alusel koolitustel esinenud lektoritele ja kantselei koosseisuvälisele töötajale . Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 202 3 . aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 37¹ alusel välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu 9 218 ,40 eurot. Riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt maksis Koda 2023. aastal kohtutäituritele kohtutäituri seaduse § 37 2 alusel a laealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstav at t asu 116 199,16 eurot ning sellele lisanduvalt 747,60 eurot tulevaste tasude ettemaksuks . Riigieelarvest eraldati Kojale metoodikakomisjoni tegevuse ja usaldusisikuks saada soovivatele isikutele esmase koolituse korraldamise finantseerimiseks toetust 45 000 eurot. 2023. aastal k as utati toetu s est 20 304.86 eurot. Koja organid ja teised Koja institutsioonid jätkavad oma tegevust Koja ees seisvate ülesannete lahendamiseks ning Koja arendamiseks. II ÜLEVAADE KOJA 20 2 3 . AASTA TEGEVUST ISELOOMUSTATAVATEST OLULISEMATEST VALDKONDADEST Hea ameti- ja kutsetava rakendamine Koja aukohtusse jõudis 20 23 . aastal kokku kuus kaebus t, millest neljal juhul pidas aukohus vajalikuks aukohtumenetluse algatamist, ühel juhul alustati aukohtumenetlus kaebuse esitamisega Justiitsministeeriumi kaudu, kahel juhul aukohtumenetlust ei alustatud ja kahel juhul aukohus 2023. aasta lõpuks otsust ei teinud . Menetluses 20 23 alguses 20 23 algatatud menetlused 20 23 lõpetatud menetlused Menetluses 20 23 lõpus 1 4 3 2 26. oktoobril 2022 edastas Justiitsministeerium Koja aukohtule avaldajate kaebuse aukohtumenetluse läbiviimiseks kohtutäituri ametitegevuse osas. Tuvastamaks, kas kohtutäitur on jätnud täitmata või täitnud mittenõuetekohaselt õigusaktidest ja Koja heast ametitavast sätestatud tulenevaid kohustusi, käsitles Koja aukohus kolme aspekti: a) suhtlus Kaitseliiduga, b) kinnistusraamatusse tehtud andmepäring ning c) avaldaja kaebuse läbivaatamine. Suhtluses Kaitseliiduga möönis a ukohus, et hea ametitava § 24 lg 1 alusel laienevad hea ametitava põhimõtteid ka erinevate organisatsioonidega suhtlusele ning ka Kaitseliidu poole pöördudes tuleb kohtutäituril jälgida kõiki hea ametitava §-s 7 sätestatud põhimõtteid. Aukohtumenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et tegemist ei olnud ekslikult valelt aadressilt saadetud e-kirj a dega, vaid kohtutäitur kasutas tahtlikult ja teadlikult suhtluses Kaitseliiduga enda ametialast e-posti aadressi ning allkirjastas kirju kohtutäiturina. Kuna kohtutäituri tegevus on teadliku tegevuse tulem, siis aukohtu hinnangul ei saa kõneksoleval juhul rääkida hooletusest. Tegemist on tahtlusega. Aukohus oli seisukohal, et kohtutäitur oli pannud toime vääritu teo KTS § 56 p 2 järgi. Kinnisvararegistri päringu osas leidis aukohus, et täitemenetluses andmete saamiseks päringute sooritamisel tuleb tagada üksnes selline minimaalne andmete töötlemine, mis on eesmärgipärane ja ülesande või kohustuse täitmiseks hädavajalik. Andmebaasides päringuid sooritades tuleb kohtutäituril toimetada kõrgendatud hoolsuskohustusega. Aukohus tuvastas, et kinnistusraamatu päringu tegemisel ei jälginud kohtutäitur käibes vajalikku hoolt. Käibes nõutav hool nõuab vastaval majandus- ja kutsealal tegutsemisel kehtivate standardite järgimist. Kohtutäiturilt nõutava hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestas aukohus samuti kohtutäituri kogemust, teadmisi ja oskusi. Aukohus leidis, et kohtutäitur ei ole enda hoolsuskohustust täitnud. Kui päringu ainsaks eesmärgiks oli juriidilise isiku kontaktandmete teada saamine, siis hoolsuskohustuse täitmine antud juhul tähendanuks seda, et kohtutäitur oleks veendunud, et päring sooritatakse ainult äriregistrisse. Kui kohtutäitur, arvestades tema pikka kogemust kohtutäiturina, teadmisi ja oskusi, jätab temalt mõistlikult oodatava hoole järgimata, on tegemist hooletusega. Aukohus oli seisukohal, et KTS § 56 p 2 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüüteoks vääritu tegu, mis mh vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu. Kohtutäituri tegevus tema tegevusele esitatud kaebuse menetlemise osas jõudis aukohus arvamusele, kohtutäitur ei tohiks lasta tekkida olukorral, kus esitatakse puuduste kõrvaldamine ja kaebus pannakse ootele, ehk kaebus jäetakse käiguta. Kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 lg 1 teise lause järgi enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, see tähendab, et kohtutäiturile kaebuse esitamine on kohustuslik kohtueelne menetlus (Riigikohtu 3. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 105-13, p 18; 11. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Kui kohtutäiturile laekub kaebus, peab kaebuse esitajal tekkima arusaam, kas kaebus on läbivaatamisel (registreeritakse kaebuste raamatus ja hakatakse menetlema) või tagasi lükatud (ehk ei ole kaebus). Mõlemad, nii kaebuse läbi vaatamine kui tagasi lükkamine, on kaebaja jaoks olulised ning kaebuse menetlemise edasise kulgemise üle otsustamisega põhjendamatult venitamine ja edasi lükkamine ei ole õigustatud. Aukohus leiab, et kaebuse läbivaatamise protseduur on selget reglementeeritud ning selle rakendamisel tõlgendamise ruumi ei ole. Kohtutäituri tegevusele esitatud kaebused registreeritakse kaebuste ja kahju hüvitamise nõuete raamatus ning lahendatakse vastavalt TMS § 217. Kaebuse läbivaatamiseks on seadusega antud piiratud aeg. TMS § 217 lg 3 sätestab selgelt ajalise perioodi, millise vältel on kohtutäitur kohustatud kaebuse läbi vaatama ning selle kohta otsuse tegema. Aukohus on seisukohal, et mõni kord on põhjendatud nõuda kaebuse puuduste kõrvaldamist. Samas, kui puuduseid tähtajaks ei kõrvaldata, tuleb liikuda kaebuse menetlemisega edasi, vaadata kaebus läbi ning teha selle osas põhjendatud otsus, lähtudes seejuures olemasolevatest andmetest. Seda eriti olukorras, kus kaebaja on kohtutäiturile selgesti väljendanud, et ei soovi viidatud puudusi kõrvaldada ning jääb esitatud seisukohtade juurde. Sellises olukorras oleks kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saanuks menetlusosaline esitada TMS § 218 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul kaebuse maakohtule. Aukohus jõudis järeldusele, et kohtutäitur ei täitnud kohustust vaadata kaebus läbi ja teha otsus TMS § 217 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, pannes toime kohtutäituri poolt oma ametitegevuses seadusest tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise KTS § 56 p 1 tähenduses. Kokkuvõtlikult l ug es aukohus tuvastatuks kohtutäituri poolt oma ametitegevuses TMS § 217 tuleneva kohustuste mittenõuetekohase täitmise, so KTS § 56 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise; hea ametitava § 5 lg 1, § 7 lg 3 ja 4 ning § 11 lg 5 mittenõuetekohase täitmise, so KTS § 56 p 2 kohaselt on kohtutäituri distsiplinaarsüüteoks vääritu tegu, mis muuhulgas vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu. Auk o hus tegi 1. märtsil 2023 otsuse ja määras kohtutäiturile distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest liidetuna distsiplinaarkaristuseks noomituse. 9. märtsil 202 3 esitas Justiitsministeerium Koja aukohtule Maksejõuetuse teenistuse (MJT) juhataja Signe Viimsalu 10.02.2023 pöördumise Justiitsministeeriumi poole seonduvalt pankrotihaldur tegevusega osaühingu pankrotimenetluses. Maakohtu kohtumäärusega pankrotimenetluses vabastati pankrotihaldur PankrS § 68 lg 2 alusel pankrotihalduri kohustustest kohtu algatusel. Kohtu põhjenduste kohaselt olid halduri rikkumised, mis tingisid tema vabastamise, järgmised: 1. haldur andis põhjendamatult omapoolseid hinnanguid võlausaldaja väidetele pankrotivõlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta; 2. haldur esitas kohtule arusaamatult väite, et võlausaldaja seaduslik esindaja ei toetanud kuriteoteate esitamist; 3. võlgniku raamatupidamisdokumentide ülevõtmine kohtu poolt esialgselt määratud pankrotihaldurilt kestis lubamatult pikka aega; 4. haldur teavitas kohut pankrotimenetluse lõpetamise taotluse koostamisest, kuigi halduri valduses ei olnud pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumente ega nendega tutvunud; 5. halduri toimiku põhjal ei ole võimalik tuvastada halduri seisukohti ja järeldusi pankrotivõlgniku kontolt välja võetud raha euro osas. Justiitsministeeriumi poolt aukohtule edastatud avaldaja (MJT) kaebuses heideti täiendavalt ette järgmist: 1) pankrotihaldur andis menetlusest vabastamise järgselt järgmisele pankrotihaldurile menetluse ja halduri toimiku materjalid üle ca 4 kuud hiljem, mistõttu pankrotimenetlus seisis mitu kuud; 2) uuele haldurile üle antud pankrotiasja toimik ei vasta õigusaktides sätestatud toimiku pidamise korrale ja terviklikkuse nõuetele; 3) võlausaldaja väitel on pankrotihaldur müünud maha võlgniku vara, mida ta ise mitte kunagi näinud ei ole, enampakkumise läbiviimine oli puudulik ning pankrotihaldur ei asunud kunagi võlgniku vara tegelikult valitsema. Toimiku vastavuse õigusaktides sätestatud toimiku pidamise korrale ja terviklikkuse nõuete osas tuvastas aukohus rikkumise. Aukohus selgitas, et toimiku pidamise mõte seisneb selles, et menetlus oleks tuvastatav igal ajal. Uuele haldurile edastatakse ownCloud (teisisõnu pilve) platvormi link, mille tulemusena on uuele haldurile kogu toimik üle antud. Informatsiooni kättesaadavus tagab, et menetlus on kiire ja läbipaistev. E-kirjade edastamist uuele haldurile ei saa lugeda toimiku üleandmiseks. Halduri tegevus toimiku üleandmisel ei ol nud kooskõlas seadusega ja sellest tuleneva ministri määrusega. Asjaolu, et toimik ei ol nud uuele haldurile üle antud, o li määruse § 3 kohane toimiku üleandmise korra eiramine . Toimiku materjalide üleandmise osas leidis aukohus, et määruse jõustumise ja uuele haldurile dokumentide edastamise vahe oli 41 päeva, seega ei nõustunud aukohus avaldajaga, et toimiku materjalide üleandmisega viivitati umbes 4 kuud ning menetlus seisis. Aukohus leidis, et üleandmise viivitus (41 päeva) ei olnud antud juhul oluline, kuivõrd kahju sellega seoses ei tekkinud ega toonud kaasa olulisi kulusid. Pankrotihalduri poolt enampakkumisel müüdud vara ja vara valitsemise osas ei tuvastanud aukohus, et haldur oleks müünud maha võlgniku vara, mida ta ise kunagi näinud ei ole ega kunagi valitsema asunud. Halduri poolt aukohtule esitatud tõenditest nähtus, et haldur on vara olukorra ära fikseerinud (vastavad fotod aukohtule esitatud) ja vara enampakkumisel müünud. Aukohus nõustus Pärnu Maakohtu poolt tuvastatuga - haldur ei ole pankrotimenetlust läbi viinud nõuetekohaselt (haldur peab tagama majanduslikult otstarbeka ja kiire menetluse) ja on oma kohustusi rikkunud, aga nimetatud rikkumise eest on kohus konkreetses pankrotimenetluses halduri ametist vabastanud. Kokkuvõtlikult selgitas aukohus aukohtumenetluses välja, et pankrotihaldur ei olnud järginud PankrS § 60 lg 1 tulenevat kohustust ja Justiitsministri 30.12.2009 vastu võetud määrusega nr 48 pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavaid nõudeid. Kehtivate õigusaktide kohaselt peab haldur pidama toimikut, toimik peab olema elektroonilise andmekoguna üleantav. Aukohus märkis, et e-kirjade saatmist ei saa lugeda toimiku üleandmiseks ning jõudis järeldusele, et toimik on uuele haldurile üle andmata, kuid toimiku mittenõuetekohane üleandmine ei ole takistanud kokkuvõttes mingil viisil uuel pankrotihalduril tegutseda. Aukohus oli seisukohal, et kuigi toimiku nõuete täitmise osas tuvastati rikkumine, ei pidanud aukohus vajalikuks haldurit distsiplinaarkorras karistada. Lisaks märkis aukohus, et määruses sätestatud nõuetest teatud osa on hetkel raske täita, halduritel puudub selleks rahaline ressurss. Määrust tuleks kaasajastada, sealhulgas võttes arvesse maksejõuetuse teenistuse soovitusi. Aukohus tegi ettepaneku Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaudu Justiitsministeeriumile määruse nr. 48 30.12.2009 a. täpsustamiseks ja lihtsustamiseks. Koja aukohus tegi 1 4 . juun il 202 3 otsuse lõpetada aukohtumenetlus pankrotihalduri suhtes karistust määraata. 22 . mail 202 3 otsustas Koja aukohus algatada kohtutäituri (kaebaja) 5. mai 2023 esitatud kaebuse alusel aukohtumenetluse kohtutäituri ametitegevuse osas. Kaebuses heidetakse kohtutäiturile ette Koja aukohtu reglemendi § 19 p 10 rikkumist, lubamatute päringute teostamist täiteasjas, ebakohast käitumist ja kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 3 rikkumist. Lubamatute andmepäringute teostamise osas leidis aukohus, et päringu tegemise vajadus ei olnud õiguslikult ega menetluslikult põhjendatud. Kohtutäituri juures oli alustatud täitemenetlus hagi tagamise määruse täitmiseks, mille kostjat on kohustatud toimingu tegemiseks. Sellise lahendi täitmisel on kohtutäituril fikseerija roll, mistõttu ei olnud päringu tegemine eesmärgi täitmiseks vajalik ning seeläbi ei kohaldatud IKÜM artiklis 5 nimetatud põhimõtteid. Selgitustes viidatud asjaolud andsid aukohtule alust järeldada, et kohtutäituri abi oli olnud hooletu päringute tegemisel ning andmete kogumisel. Aukohus leidis, et andmepäringu sooritamine on taunitav, kuid tegemist ei olnud tahtliku süüteoga. Juhtumi asjaolud viitavad, et kohtutäituri sooritatud andmepäring võlgniku kinnisvara osas ei olnud tahtliku tegevuse tulem ning aukohtu hinnangul saab kõneksoleval juhul lugeda süü vormiks hooletuse. Puuduvad tõendavad materjalid, mis viitaks asjaolule, et kohtutäitur tahtlikult või eesmärgipäraselt ei täitnud oma hoolsuskohustust. Samuti leidis aukohus, et märkimist vääris asjaolu, et isik, kelle kohta andmepäring sooritati, ei olnud antud osas kohtutäituri osas kaebust (aukohtule teadaolevalt) esitanud. Kohtutäitur reageeris koheselt ning võttis ka isiklikult võlgnikuga ühendust ja vabandas eksimuse pärast. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 3 rikkumise osas tuvastas aukohus rikkumise. Aukohus asus seisukohale, et jättes samasisulisele e-kirjale vastamata, on kohtutäitur rikkunud kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 3 tulenevat kohustust. Aukohtu hinnangul tulnuks kohtutäituril kaebajale vastata, et kohtutäitur on samasisulisele e-kirjale juba vastuse andnud ning midagi täiendavalt juurde lisada ei ole. Koja aukohus ei leidnud, et Koja aukohtu reglemendi § 19 lg 10 osas oleks olnud rikkumine. Aukohus märkis, et aukohtu reglement ei keela jõustumata otsuse kohta informatsiooni andmist. Väidetava ebakohase käitumise ja täitemenetluse lõpetamise otsuse koostamise osas ei soostu aukohus kaebaja väitega, et kohtutäitur jättis täitmata selgitamise kohustuse. Aukohtule esitatud materjalide põhjal, ei tuvastanud aukohus ebakohast käitumist ja mittevastavust õigusaktidele kohtutäituri koostatud täitemenetluse lõpetamise otsuses. Koja aukohus tegi 23. august 2023 otsuse jätta distsiplinaarkaristus määramata ning teha kohtutäiturile ettekirjutus hoolikamalt kinni pidada kohtutäiturite heast tavast ja hoolsuskohustusest. A ukohtu esimeheks on pankrotihaldur Andrias Palmits ja aseesimeheks kohtutäitur Janek Pool. Koja tegevuse üheks oluliseks osaks on hea ameti- ja kutsetava rakendamine. Hea ameti- ja kutsetava on kehtestanud korraline ameti- ja kutsekogu 4. märtsil 2011. Õiguskorra analüüs ja asjakohaste ettepanekute tegemine Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevuse õigusliku regulatsiooni analüüs ning ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks on olnud Koja üks põhilisi tegevusi, milles saavad kaasa rääkida kõik Koja liikmed ja organid. Intensiivseimad ja enim Koja liikmete kaasamist leidnud arutelud toimusid seonduvalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse rakendamiseks kasutatavate vormide muutmise eelnõude ning EL maksejõuetuse teatud aspektide ühtlustamise direktiivi eelnõu menetlemise , aga samuti krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu menetlemisega seoses . Koda esitas ka omal algatusel Justiitsministeeriumile mitmeid ettepanekuid kehtiva õiguse täpsustamiseks , sh kohtutäit urite tasumäärade kaasajastamiseks ja kohtutäituri dokumentide autoriseerimisel . Suur e töö on õigusloome valdkonnas te in ud Koja eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, arengu- ja õiguskomisjon, Koja kantselei ja mitme d Koja liikme d . Koja arengu- ja õiguskomisjoni esimees o li 202 3 . aastal Andres Hermet ja aseesimees Mati Kadak . Koja eestseisuse, ameti- ja kutsekogu juhatuste ning komisjonide ja töögruppide jaoks olid suuremad tööd, kus on antud arvamusi ja tehtud ettepanekuid, järgmised: Arvamuse avaldamine karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõule (94 SE) Riigikogu õiguskomisjon esitas 2 .0 2 .202 3 Kojale arvamuse avaldamiseks Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu . Koda märkis oma 3.02.2023 vastuses, et k ui rahatrahvi või rahalise karistuse nõude alusel läbiviidava täitemenetluse võlgnikuks olev juriidiline isik lõpeb ning nõue on pööratav tema õigusjärglasele, siis saab kohtutäitur äriregistri kaudu teada õigusjärglase andmed ning pöörata nõude tema vara vastu . Riigikogu võttis seaduse vastus 22.02.2023 ja seadus jõustus 1.11.2023. Arvamuse avaldamine relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule (737 SE) Riigikogu õiguskomisjon esitas 2.01.2023 arvamuse avaldamiseks Kojale Riigikogu menetluses oleva relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (737 SE) . Koda esitas oma 12.01.2023 vastuses ettepaneku täiendada teenistus- ja tsiviilrelvade registris olevatele isikuandmetele juurdepääsu omavate isikute loetelu usaldusisikutega . Koja ettepanekuid tutvustas Riigikogu õiguskomisjonile komisjoni koosolekul 23.01.2023 Koja nõunik Jaan Lõõnik. Riigikogu nõustus ettepanekuga ja seaduse muudatus jõustus 30.03.2023. Arvamuse avaldamine perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõule (17 SE) Sotsiaalministeerium esitas 17.04.2023 Kojale arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Koda märkis oma 24.0 4 .2023 , et eelnõuga kavandatava vanemast lahus elava alaealise elatisabi igakuise summa suurendamise rakendamiseks on vajalik täitemenetluse infosüsteemi ümberseadistamine Koda juhtis ka tähelepanu elatisabi skeemi rakendamisele ja sellega seonduvalt kohtutäiturite suurele töökoormusele . Riigikogu sotsiaalkomisjon esitas Kojale 28.04.2022 eelnõu täiendavate seisukohtade esitamiseks. Koda vastas 2.05.2023. Riigikogu võttis seaduse vastu 14.06.2023 ning seadus jõustus 1.01.2024. Kojale eraldati e-Täituris vajalike arendustööde finantseerimiseks riigieelarvest vastavalt taotlusele 720 eurot. Arvamuse avaldamine perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (207 SE) Justiitsminister esitas 4.05.2023 arvamuse avaldamiseks perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Koda tegi oma 9.05.2023 vastuses ettepaneku loobuda eelnõu ga kavandat ud täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 muutmisest . Koda märkis ka, et eelnõu ettevalmistamine ei ole toimunud kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Riigikogu õiguskomisjon esitas 17.05.2023 eelnõu Kojale arvamuse avaldamiseks. Koda esitas arvamuse 1.06.2023. Riigikogu õiguskomisjonile komisjoni koosolekul 6.06.2023 Koja nõunik Jaan Lõõnik. Riigikogu nõustus Koja ettepanekuga ja jättis täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 muutmata. Seaduse muudatus jõustus 1.01.2024, osaliselt 1.10.2023 ja 1.07.2024. Arvamuse esitamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõule (334 SE) Justiitsminister esitas 2 0 .0 7 .2023 arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu . Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Riigikogu võttis eelnõu menetlusse 24.10.2023. Arvamuse avaldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (340 SE) Kaitseminister esitas 24.05.2023 arvamuse avaldamiseks asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu . Koda märkis 16.06.2023 antud arvamuses eelnõu kohta, et Kaitseressursside Ameti sunniraha ja rahatrahvi haldami s e üle viimisega Maksu- ja Tolliameti pädevusse kaasnev varasemate nõuete andmestiku hõlmamine elektroonilise andmevahetusega on mahukas töö ning taotles selle finantseerimiseks riigieelarvelist toetust. Riigikogu võttis eelnõu menetlusse 7.11.2023. Arvamuse avaldamine tsiviilkriisi seaduse eelnõule Riigisekretär esitas 28.02.2023 arvamuse avaldamiseks tsiviilkriisi seaduse eelnõu. Koda tegi 6.03.2023 ettepaneku teha eelnõusse põhimõtteline muudatus, et Kohtutäitur ei pea selgitama välja põhjuseid, miks võlgnik temale esitatud nõuet ei ole nõutud viisil täitnud , sh kas põhjus võib olla seotud mingi tsiviilkriisi või selle lahendamisega. Koda pidas asjakohasemaks, kui eelnõuga täiendatakse täitemenetluse seadustiku § 46 lg 1 täiendava punktiga, et kohtutäitur peatab täitemenetluse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel pädeva isiku tõendi esitamisel enne vabatahtliku täitmise tähtaega, mille kohaselt on võlgniku kohustuste täitmata jätmise ja tema sissetulekute vähenemise või sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise vahel tuvastatud põhjuslik seos. Samuti on vajalik eelnõus täpsustada , kuidas saab kohtutäitur teada täitemenetluse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2023. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine juristieksami seaduse eelnõule Justiitsminister esitas 21.02.2023 arvamuse avaldamiseks juristieksami seaduse eelnõu . Koda tegi 24.03.2023 ettepaneku täpsustada eelnõu tehnilisi küsimusi. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2023. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõule Rahandusminister esitas 22.06.2023 Kojale arvamuse avaldamiseks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu . Koda tegi 20.07.2023 antud vastuses ettepaneku täiendada eelnõu tegevusloa lõppemise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärgedega, mis reguleerivad sundtäitmisel olevate nõuete täitemenetlusi . Rahandusminister esitas 27.10.2023 Kojale eelnõu uuendatud versiooni, milles oli Koja ettepanekutega arvestatud. Koda vastas 31.10.2023. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2023. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Terviseminister esitas 22.05.2023 arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu . Koda tegi oma 15 .0 6 .2023 vastuses ettepaneku täpsustada, kuidas rakendatakse haigestumise ajal osalise koormusega töötamise lubamist ja hüvitise maksmist kohtutäituritele, kes on samaaegselt kohtutäituri ametitegevuse peatanud, kuid jätkavad büroo pidajana, ja pankrotihalduritele, kel ei ole korrapärast sissetulekut pankrotihalduri tasuna. Samuti tegi Koda ettepaneku, et isikute puhul tuleb eristada töist tegevust, mis on kindlustuskaitse aluseks ja sellist töist tegevust, millest kindlustuskaitset ei teki. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2023. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõule Kliimaminister esitas 31.10.2023 arvamuse avaldamiseks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse 2023. aasta jooksul ei antud. Arvamuse avaldamine justiitsministri määruse „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu. Justiitsminister esitas 6 . 1 0.202 3 arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu . Koda esitas ettepanekud vormide muutmiseks ja täiendamiseks 16.10.2023. Arvamuse avaldamine justiitsministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõule Justiitsministeerium esitas 14.12.2023 arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu . Koda esitas 22.12.2023 vastuse, milles pidas vajalikuks täpsustada eelnõus kasutatavaid mõisteid, andmete loetelusid ning osapooltele pandavaid kohustusi ja vastutuse ulatust. Arvamuse esitamine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõule Justiitsminister esitas 15 .0 9 .2023 arvamuse avaldamiseks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Arvamuse avaldamine tuletis- ja repotehingute parandamise regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse kohta Rahandusminister esitas 11.10.2023 arvamuse avaldamiseks tuletis- ja repotehingute parandamise regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse. Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud . Arvamuse avaldamine kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse le Justiit sminister esitas 15 . 11 .202 3 arvamuse avaldamiseks kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse . Koda esitas seisukoha 4 . 12 .202 3 , milles tegi ettepaneku tagada isikutele võimalus otsida isikukoodi või nime alusel kinnistusraamatu andmeid vähemalt avaliku e-Toimiku kaudu, et oleks näiteks võimalik taotleda kohtult hagi tagamise abinõuna võlgniku kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist . Arvamuse avaldamine EL direktiivi eelnõule maksejõuetuse teatud aspektide ühtlustamiseks Justiitsministe e r iumi asekantsler esitas 22 . 0 1.202 3 arvamuse avaldamiseks EL direktiivi eelnõu maksejõuetuse teatud aspektide ühtlustamiseks . Koda esitas oma arvamuse eelnõu kohta 14.0 2 .202 3 , milles nentis, et osaliselt on direktiivi eelnõus kavandatav juba Eesti õiguskorras rakendatud ning osaliselt Eesti õigusruumis tundmatu . Koda pooldas pankrotihaldurile iseseisva tegutsemisvõimaluse andmist võlgniku vara andmete saamiseks teistest EL liikmesriikidest. Justiitsminister esitas 28.04.2023 kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumi koostatud seisukohad maksejõuetuse direktiivi eelnõu kohta, millega ühtlustatakse maksejõuetusõiguse teatud aspekte. Koda nõustus esitatud seisukohtadega 2.05.2023. Arvamuse avaldamine a ktsionäride hääleõiguse direktiivi eelnõule Justiitsministe e r iumi asekantsler esitas 7 .0 2 .202 3 arvamuse avaldamiseks a ktsionäride hääleõiguse direktiivi eelnõu . Koda eelnõu kohta arvamust ei avaldanud. Ettepanek kohtutäiturimäärustiku muutmiseks Koja ametikogu juhatus tegi 1 5 .0 2 .202 3 justiitsministrile ettepaneku muuta kohtutäiturimäärustikku valdavas osas vajadusest täpsustada kohtutäituri antava elektroonilise kinnituse vormi. Ettepanekud põhinesid tellitud p õhjaliku l kohtutäituri dokumentide autoriseerimise õiguslik ul analüüs il. Justiitsministeeriumist 16.03.2023 antud vastuses lubati arvesta da Koja ettepanekutes kirjeldatud probleemistikuga ning pakutud lahendustega tulevase kohtutäiturimäärustiku muudatusettepanekute paketti kootamisel. Ettepanek pankrotiseaduse § 59 lg 2 p 7 kehtetuks tunnistamiseks Ko j a kutsekogu juhatus tegi 1 8 .0 5 .202 3 justiitsministrile ettepaneku tunnista da kehtetuks pankrotiseaduse § 59 lg 2 p 7 . Ettepanekus märgiti, et igaühel on võimalik läbi „Ametlike Teadaannete“ otsingusüsteemi võimalik kiiresti leida konkreetses pankrotiasjas pankrotihalduriks määratud isiku andmed. Maksejõuetuse teenistuse juhataja soovi täitmiseks hinnata kõnealuste andmete pinnalt iga pankrotihaldurina tegutseva isiku töökoormust , tuleks nimekirja kanda menetluskäiku puudutavad andmed (millises etapis menetlus on, võlausaldajate ja nõuete hulk, kaebuste ja kohtuvaidluste hulk ja menetlemise etapp, pankrotivara olemasolu, hulk ja tagasivõitmise ning realiseerimise andmed jms). Selliste andmete kogumine pankrotihaldurite nimekirjas avaldamiseks teadmata, kas ja millisel eesmärgil keegi neid reaalselt kasutab, on ebaproportsionaalselt mahukas tööülesanne. Justiitsminister märkis oma 21.06.2023 antud vastuses , et Koja peetavas pankrotihaldurite nimekirjas on pankrotimenetluste andmete puhul aktsepteeritav lahendus ka üldine viitamine väljaandele „ Ametlikud Teadaanded “ , kus huvitatud isik saab pankrotimenetluste teadaannetega tutvuda. Ettepanek kohtutäituri tasude aluste ja määrade osaliseks muutmiseks Ko j a ametikogu juhatus esitas 29 . 06 .202 3 justiitsministrile ettepaneku kohtutäituri tasude aluste ja määrade osaliseks muutmiseks . Ettepaneku kohaselt tuleks teatud riiginõuete osas minna ettemaksu regulatsioonilt üle menetluse lõppemise tasu regulatsioonile. Juhatus tegi ettepaneku tõsta kohtutäituri tasumäärasid arvestades vahepealsetel aastatel toimunud üldiste kulude kasvu ja inflatsiooni. Lisaks tehti arvukalt muid kohtutäituri tasu määramise ja sissenõudmise sätete muutmise ja täpsustamise ettepanekuid. Ettepanek elatisvõlgnike sõidukite kohtutäiturile üleandmise regulatsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks Ametikogu juhatus tegi 19 .1 0 .202 3 justiitsministrile ettepaneku elatisvõlgnike sõidukite kohtutäiturile üleandmise regulatsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks . Ettepanekus märgiti, et sõidukite üleandmise meede ei ole kavandatud kujul sisulist tulemust andnud, küll aga on tekitanud täiendavat töökoormust . Justiitsminister vastas 29.11.2023, et Justiitsministeerium ei näe praegu vajadust seadust muuta. Koja arendustegevus, sh r iigisisese koostöövõrgustiku ja välissuhete arendamine Koja esindajad olid kaasatud mitmete õigusvaldkonna küsimuste analüüsiga tegelevatesse töörühmadesse. Koja ameti kogu juhatus kohtus justiitsminister Kalle Laanetiga 23.05.2023 . Arutelu all olid kohtutäituri tasumäärade muutmine, plaanid riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamiseks, Kojalt kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahjude hüvitamise kohustuse äravõtmine ja õigusloome edendamise küsimused. Samadel teemadel toimus ametikogu juhatuse nõupidamised Justiitsministeeriumi kantsleri 25.10.2023 ja 15.11.2023. Koja ametikogu juhatus kohtus rahandusminister Mart Võrklaevaga 4.09.2023 ja Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsiga 18.10.2023 riiginõuete sissenõudmise pädevuse Maksu- ja Tolliametile andmise teemal. Kohtumised toimusid saamaks täpsemat teavet, mida riigi keskasutustes kavandatakse, ning selgitamaks Koja varasemalt väljendatud seisukohti. Aasta viimastel kuudel õnnestus Koja juhtkonna aktiivse töö tulemusel saavutada, et Vabariigi Valitsusele ümberkorralduse algatamiseks esitatud alusdokument muudeti avalikuks. Koja hinnangul on ümberkorraldus kavandatud vaid ametkondlikest huvidest lähtuvalt, mis ei arvesta täitemenetluse senise üldise tervikkäsitlusega. Koja juhtkond kohtus Justiitsministeeriumi asekantsleri Viljar Peebuga 21.02.2023. Peamisteks arutelu teemadeks oli ametist vabastatud kohtutäiturite ametitegevusega tekitatud kahjude kandmise reguleerimine, täitmisregistri juurutamine, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tasustamise alused ja korraldus ning pankrotihaldurite järelkasv . Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep korraldas Koja esindajate ja infosüsteeme haldavate kohtutäituritega nõupidamise täitmisregistrile ülemineku teemal 26.05.2023. Aktiivne partnerlus käivitus 2023. aastal seonduvalt maksejõuetuse teenistuse rakendumisega Konkurentsiameti juures. Kutsekogu juhatus korraldas töönõupidamise maksejõuetuse teenistuse juhatajaga 23.01.2023. Teenistuse juhataja soovis luua järjepidevalt aktualiseeritava andmestiku, milles on näha iga pankrotihaldurina teguseva isiku menetluses olevate tsiviilasjade loetelu ning samuti täiendada head kutsetava. Ühiselt nenditi, et probleeme on pankrotihaldurite esitatavate kuriteokaebuste menetlusse võtmisega. Teenistuse juhataja saatis Kojale mitu märgukirja viidates pankrotimenetlustes ilmnevatele puudustele ning soovitused pankrotihalduri hea kutsetava ja pankrotihalduri eksami korraldamise kohta. Samuti esitas teenistuse juhataja Kojale küsimustiku, mis puudutas Koja kutsekogu juhatuse läbiviidava haldusjärelevalve korraldust. Kutsekogu juhatus on seisukohal, et maksejõuetusasjad ei ole reeglina standardsed menetlused, samuti on võlausaldajate huvid menetlustes ja nende taust erinevad, mis reeglina ei võimalda ühe konkreetse võlausaldaja või ühe pankrotihalduri konkreetse toimingu tegemisel avastatud puudujääkide üldistamist kõikidele menetlustele . Hea kutsetava peab juhatuse seisukohalt olema sisestatud pigem üldist laadi sätetega . Kutsekogu juhatus ei ole saanud ei kutsekogu liikmetelt ega ka väljastpoolt Koda informatsiooni, et oleks olnud arusaamatusi hea kutsetava sätete tõlgendamisel. Koja ametikogu juhatus korraldas töönõupidamise kohtutäituritega Ta llinna s 7.10.2023 . Arutelu all olid Koja IT-süsteemide arendamine, õigusloome teemad ning ametist vabastatud kohtutäiturite Urmas Tärno ja Kersti Vilbo tekitatud kahjude hüvitamine . Kutsekogu juhatus algatas Koja reorganiseerimise idee, millega jaguneks Koda kaheks eraldiseisvaks organisatsiooniks. Algatuse ajendiks on Kojal lasuv jätkuv risk kohtutäituri ametitegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Ametikogu eelarves raha nappimine panek kahjude hüvitamise kohustuse ka kutsekogule. Reorganiseerimine võimaldaks kutsekogult riski maha võtta. Kutsekogu juhatus esitas ettepaneku Justiitsministeeriumile novembris 2023. Koda algatas uue perioodi 2024-2027 arengukava koostamise. Koja eestseisus kinnitas 6.12.2023 koosoleku arengukava eelnõu ja esitas arengukava eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile . Kutsekogu juhatus kohtus pankrotikohtunikega 23.05.2023 õiguspraktika teemal. Koda osales koostöös teiste kohustatud isikutega (turuosalistega) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni turuosalise nõukoja töös . Koda osales koostöös teiste õiguskutsete ja -institutsioonide esindajatega Õigusteadlaste Päevade korralduskomitee töös. Koostöös Tšehhi Vabariigi kohtutäiturite organisatsiooniga korraldas Koda juunis väliskoolituse Eesti kohtutäituritele. Koostöös Läti ja Leedu kohtutäiturite organisatsioonidega korraldas Koda 9.-11. juunini 2023 Pärnumaal Villa Andropoffis Balti kohtutäiturite suvepäevad. Osales 132 inimest. Elektroon ili ste infosüsteemide arendamine ja riigi registritele juurdepääsu võimaldamine Koda peab jätkuvalt oluliseks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevusega seonduvate infosüsteemide jätkusuutlikku toimimist ja vastavalt võimalustele arendamist. T äitemenetluse infosüsteem id e (e-Täitur ja TAPAIS2) arenda misel lähtuti ametikogu juhatuse 25.08.2022 kinnitatud infosüsteemide arendamise strateegia st aastateks 2021-2024. Täitemenetluse infosüsteemi ga e-Täitur seotud suurimateks töödeks olid infosüsteemi s elatise sissenõudmise tasu rakendamine, andmebaasi optimeerimine, toimingute mass-sooritamise võimekuse ümberehitamine, käibemaksumäära ja elatisabi määra muutumisest tingitud arendused . Lisaks parandati andmevahetust Rahvastikuregistriga. TAPAIS2 infosüsteemi ga seotud suuremateks arendustöödeks olid pangakontodele arestide seadmise, nende muutmise ja lõpetamise masstegevuse ning toimiku andmete massiga töötlemise võimekuse loomine . Tehti ka andmeparandusi toimikute andmetes ja andmevahetuses e-Täituriga. Aasta jooksul pöörati suurt tähelepanu täitemenetluse infosüsteemi andmete kvaliteedi tõstmisele. Arvestades kasutuses olevate infosüsteemide paljusust, on aegade jooksul tekkinud hulgaliselt andmevigu, mis puudutavad nii nõuete jääke, menetlusosalisi, toimikute staatuseid ja menetluste lõpetamise aluseid ja aegu. Andmevigu parandati nii süsteemselt kui ka üksikpöördumiste kaupa. Seonduvalt TMS § 63 2 lg 3 jõustumisega alates 1. jaanuarist 2024 valmistati Kojas ette X-tee vahendusserver , mille kaudu hakkab toimuma kohtutäiturite personaalsete infosüsteemide ja X-tee vaheline andmeliiklus. Vahendusserveriga ühendati 2023. aasta lõpuks nelja kohtutäituri infosüsteemid. Justiitsministeeriumi ning Registrite ja Infotehnoloogia Keskuse juhtimisel jätkusid ettevalmistustööd t äitmisregistr i käivitamiseks alates 1.01.2024. Aasta jooksul toimusid mitmed konsultatsioonid seotud osapoolte vahel. Koja jaoks tähendab täitmisregistri arendus nii elektrooniliste arestide arestimissõnumite muutmist kui ka täiesti uute X-tee teenuste kasutusele võtmist, millega uuendatakse täiteasjade andmeid täitmisregistris. Andmete õigsuse tagamiseks täitmisregistris on vajalik korrastada toimikute andmed e-Täituris. Arvestama peab, et täiteasju on läbi aegade menetletud erinevates infosüsteemides ja andmete koosseisud on eri põhjustest tingitult ebaühtlased. Seepärast pidas Koda vajalikuks andmevahetuse tehniliste tingimuste täpsustamist. Justiitsministeerium kooskõlastas Koja ettepanekud andmevahetuseks ning oktoobris sai Koda tehnilised tingimused arenduste kavandamiseks. Novembris toimunud osapooltevahelisel konsultatsioonil selgus, et täitmisregistri töösse rakendmaiseks ei ole tehtud vajalikku kindlustunnet andvaid teste, mistõttu esitas Koda koos Pangaliiduga Justiitsministeeriumile erinevatele puudustele viitava märgukirja ettepanekuga lükata Täitmisregistri juurutamine edasi. Koda jätkas infosüsteemide kasutajatele kasutajatoe pakkumist. Aasta jooksul esitati 29 09 ja lahendati koos varasemast perioodist lahendamata jäänutega 2962 kasutajapöördumist. Kasutajapöördumiste arv ja sagedus on jätkuvalt kõrge, mis viitab vajadusele infosüsteemide ja andmevahetuse kvaliteedi olulisele parandamisele. Ametikogu juhatus uuendas täitemenetluse infosüsteemi pidamise korda 4 .0 1 .202 3 otsusega et viia dokument vastavusse infosüsteemis ja õiguskorras toimunud muudatustega. 20 2 3 . aasta l jätkas Koda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektroonilise oksjonikeskkonna www.oksjonikeskus.ee administreerimist ning realiseeriti mitmeid väiksemaid arendusi oksjonikeskkonna rakendamisel ilmnenud küsimuste lahendamiseks . Suurematest arendustest muudeti enampakkumisteadete väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamise funktsioone ja avati teadaannete otsinguvõimalus Koja liikmetele . 20 2 3 . aastal alustati oksjonikeskus.ee vahendusel 8557 erinevat enampakkumist ning müügiga lõppes neist 15 77 . Elektroonilistel enampakkumistel realiseeritud vara väärtus suurenes 20 2 3 . aastal kokku 6,2 miljoni euro võrra (keskmine hinnatõus müügiga lõppenud enampakkumistel oli 3 6 ,0 %) . 20 2 3 . aastal koostati oksjonikeskkonna infosüsteemi ga seonduva te küsimuste lahendamise kohta 3 tehnilist raportit. Jätk us X -tee teenuste kättesaadavuse suurendami ne Koja liikmetele. Oksjonikeskkonna kaudu avati Koja liikmetele juurdepääs X-tee andmevahetuseks kogumispensionide registri ja pärimisregistri uute teenustega . Koja infosüsteemide kaudu X-teele tehtavate andmepäringute hulk on väga suur – 13-15 miljonit päringut iga kuu. Kojas algas Eesti infoturbestandardi juurutamine. E-ITS dokumentatsiooni koostamisega aasta jooksul valmis ei saadud, kuna see töö on nii suure mahuga, et Koja muude ülesannete täitmise kõrvalt selleks piisavalt aega ei jätkunud. Koda jätkas oma liikmetele soovi korral tasuta digitaalallkirjastamise võimaluse pakkumist. Samuti jätkati Koja liikmetele tasulist e-postkastide haldamise teenuse korraldamist. Koja infoturbe töögrupi esimees on kohtutäitur Janek Pool ja aseesimees pankrotihaldur Jüri Truuts. Avalik u võimu kandja nõuete jaotamisest 20 2 3 . aastal jaotas Koda 59 765 avalik u võimu kandja nõuet. Nõuete jaotami ne toimus läbi avalik u võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteem i . 1. jaanuaril 2023 tunnistati kehtetuks TMS § 23 1 , mille tulemusel võimaldati avaliku võimu kandja nõu deid esitada kohtutäiturtele ka otse ilma juhusliku jaotamise moodulit rakendamata. Täiendusõppe korraldamisest Koda peab täiendusõppe korraldamist üheks oma olulisemaks ülesandeks ning jätkab vastavat koostöövõrgustiku arendamist. Täiendusõpe korraldati tuginedes Koja 20 2 3 . aasta koolituskavale . 20 2 3 . aastal toimus 12 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koolitust ning 6 praktikumi ametikogu liikmetele ja 2 praktikumi kutsekogu liikmetele . Kokku korraldas Koda aasta jooksul 81 akadeemilist tundi koolitusi ja 2 3 akadeemilist tundi praktikume . Lisaks said Koja liikmed osaleda Riigikohtu korraldatud konverentsil „Kohtu-menetlused muutuvas ajas: mis jääb ja mis muutub?“ . 20 2 3 . aastal toimusid Koja seminarid Koja liikmetele järgmistel teemadel: 2 7 .01.202 3 Äriseadustiku muudatustest ning sellega seonduv kohtupraktika . Seminaril esines Urmas Volens . Seminaril osales 43 isikut. 1 6 .02.202 3 Pankrotimenetluse kohtupraktika pankrotiseaduse muudatuste valguses ja s aneerimisseaduse muudatused . Seminaril esinesid Kersti Kerstna-Vaks ja Tarmo Peterson . Seminaril osales 31 isikut, 1 7 .03.202 3 Täitemenetluse ja tagasivõitmise kohtupraktika . Seminaril esines Urmas Volens . Seminaril osales 56 isikut. 6 .0 4 .202 3 Tööõiguse aktuaalsed probleemid (olulised muudatused, kohtupraktika . Seminaril esines Gaabriel Tavits. Seminaril osales 38 isikut. 1 1 . -1 2 . 05.202 3 Virtuaalvääringute ja e-raha arestimise võimalused . Kas ja millal jõuame kriisidest välja? Majandusteadlase vaade . Ajust ja tehisintellektist . Venemaa agressioon Ukraina vastu ja rahvusvaheline õigus: hetkeseis ja pikemaajalised mõjud . Andmekaitse aktuaalprobleeme maksejõuetuse valdkonna näitel . Seminaril esinesid Viljar Kähari, Raul Eamets, Jaan Aru, Lauri Mälksoo, Maarja Pild . Seminaril osales 44 isikut. 31.05.-1 .0 6 .202 3 Täitemenetlus Tšehhi Vabariigis . Tšehhi kohtu täitemenetluse osakonna tutvustus . Eesti ja Tšehhi täitemenetluse korralduse võrdlus . Pankrotimenetlused Tšehhi Vabariigis . Eesti ja Tšehhi pankrotimenetluse korralduse võrdlus . Praha Regionaalkohtu , kohtutäituri büroo ja pankrotihalduri tegevuse tutvustus . Seminaril esinesid Tomaš Tunkl, Jiří Šlapal, Tatjana Afanasieva, Jaroslav Kocinec, Michaela Wnzlowa, Merike Võsotskaja, Jiri Grygar, Michal Suchanek ja Marcel Petrasek . Seminaril osales 12 isikut. 7 .0 9 .202 3 Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega seonduvad kohtulahendid ja praktika . Seminaril esines Kersti Kerstna-Vaks , Seminaril osales 74 isikut. 26 . 1 0.202 3 Pärija vastutus. Pärandvara inventuur . Seminaril esines id Tiina Mikk ja Priidu Pärna . Seminaril osales 61 isikut. 2 . 11 .202 3 Täitemenetlus . Seminaril esines Villu Kõve . Seminaril osales 43 isikut. 23 . 11 .202 3 Planeeritavast politseinõuete sissenõudmise üleandmisest Maksu- ja Tolliametile . Täitmisregistri arendusest . Väljatöötamisel olevad VTK-d . Läbiotsimine prokuröri vaates . Läbiotsimise korraldus, õiguslik alus ja kuidas läbi viia ning teostada läbiotsimist . Seminaril esines id Ott Aarma, Mari-Liis Mikli, Aleksandr Logussov, Kadri Noor, Priit Heinsoo ja Ardo Ranne . Seminaril osales 41 isikut. 1 4 .1 2 .202 3 Uut maksuseadustes . Seminaril esines Lasse Lehis . Seminaril osales 57 isikut. Ametikogu liikmetele korraldati järgmised praktikumid: 13 .0 1 .202 3 Pärandvara inventuur . Peretoetuste arest . Praktikumi juhtis id Vladimir Kutšmei ja Mati Kadak . Praktikumil osales 49 isikut. 10 .0 2 .202 3 Elatise sissenõudmise tasu rakendamine e-Täituris. Tähelepanekud elatisabi teemal. Ülevaade kohtutäituri abide teemalisest haldusjärelevalvest. Menetlusdokumentide kinnitamisest . Praktikumi juhtis Jaan Lõõnik . Praktikumil osales 49 isikut. 31 .0 3 .202 3 Väljatõstmine ja vara . Praktikumi juhtis Risto Sepp . Praktikumil osales 38 isikut. 2 7 . 04 .202 3 Dokumentide kättetoimetamine (ametitoiminguna kui teenusena). Kohtutäituri tasu ja täitekulu hagi tagamisel (ettemaks, lisatasud, kulu probleemid) . Praktikumi juhtis Risto Sepp . Praktikumil osales 33 isikut. 2 5 . 05 .202 3 Inventuuri läbiviimine (päringud ja vara hindamine), varaga tutvumine, täitemenetlus surnud isiku II pensionisamba suhtes . Praktikumi juhtis Ivo Mahhov. Praktikumil osales 56 isikut. 2 8 . 09 .202 3 01.01.2024 muutuva käibemaksuseadusega seonduv . KELA ja muude sissenõudjate elatise nõuete sundtäitmine ja vahendamine . Elatise nõuete täitmisest . Praktikumi juhtis id Sirje Pulk, Kaia Tooming, Anastasia Sanchez Fernandez ja Jaan Lõõnik . Praktikumil osales 60 isikut. Kutsekogu liikmetele korraldati järgmised praktikumid: 21 .0 2 .202 3 Ülevaade nõuetest, mille sissenõudmine toimub MTA kaudu; MTA töökorraldus pankrotinõuetega seonduvalt; AT teated / pankrotimenetlus, pääsuõigused; töötajate nõuded pankrotimenetluses ja MTA tingimuslik nõue, küsimused/vastused . Praktikumi juhtis Ulrika Kõiv. Praktikumil osales 25 isikut. 20 .0 3 .202 3 Kuriteoteated pankrotimenetluses . Praktikumi juhtisid Hannes Kelt, Siret Rätsep ja Sirle Melk . Praktikumil osales 18 isikut. Koja koolitustoimkon na esimees on Reet Rosenthal ja aseesimees Jüri Truuts. Konkurss kohtutäituri ametikohtade täitmiseks ja eksamid Koj a eksamikomisjoni algatusel 20 2 3 . aasta juu n is välja kuulutatud kohtutäiturieksamil osales 12 isikut ja pankrotihalduri eksamil 4 isik ut . Saneerimisnõustaja eksamil ei osalenud ükski isik. Mitte keegi eksamil osalenutest ei läbi nud eksamit edukalt . Koja eksamikomisjoni esimee s on Reet Rosenthal ning aseesimee s Maarja Roht . Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumisega loodi Koja juurde m etoodikakomisjon , mille ülesanneteks on usaldusisikute eksamite ja esmase koolituse korraldamine ja nende täiendusõppe kohustuse täitmise kontrollimine. Metoodikakomisjon pidas 202 3 . aastal viis töökoosoleku t . Komisjon alustas usaldusisikute esmas t e koolitus t e korrald amisega. Metoodikakomisjon suuna s esmastele koolitustele kahes grupis 49 isikut, kellest 2 loobus koolituste läbimisest. 2023. aastal toimus mõlema grupi peale kokku 10 koolituspäeva, kus osalejaid oli kokku 130. Järelevalvest, teabe avalikustamisest ja avaldustele vastamisest Koja liikmete tegevuse vastavust hea ameti- ja hea kutsetava nõuete täitmisele kontrollib Koja aukohus , Koja majandustegevus t ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon ning Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmist kontrollib Koja eksamikomisjon . Ametikogu juhatusele ja kutsekogu juhatusele on seadusega pandud haldusjärelevalvekohustus vastavalt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite , saneerimisnõustajate ning u s aldusisikute tegevuse üle. Ameti- ja kutsekogu juhatused on pidevalt kontrollinud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kindlustuse kehtivust ja vastavust. Jätkus Koja liikmete täiendusõppekohustuse täitmise hindamise. Eksamikomisjon vaatas läbi 2 isiku materjalid ja mõlema puhul hinnati t äiendusõppekohustus täidetuks. Ka ks kohtutäituri abina tegutsemise õigust omav at isik ut suunati eksamile. Ametikogu juhatus kiitis 2 2 . veebruaril 202 3 heaks kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaani ning algatas 202 3 . aastal 4 haldusjärelevalvemenetlust, neist 1 korralisena , 2 erakorralisena ja 1 järelkontrollina . 202 3 . aasta jooksul lõpetati 5 , neist 2 korralise, 2 erakorralise ja 1 järelkontrolli haldusjärelevalvemenetlust . Kohtutäiturite ametitegevuse haldusjärelevalve plaanis kavandati 2023. aastal 2 korralise haldusjärelevalve läbiviimist, milles kavandati järgmiste riskide või muude asjaolude hindamist: 1) menetlusdokumentide vormistus ; 2) KTS § 41 2 rakendamise praktika . Ametikogu juhatus kinnitas 18.01.2023 korralise haldusjärelevalve „Büroo lahtiolekuaja ja kohtutäituri vastuvõtuaja korraldus ja vastavus õigusaktidele“ akti. Järelevalve käigus tehti 39 kohtutäituri büroosse 107 kontrollkõnet ja paluti kirjalikke selgitusi üheksalt kohtutäiturilt. Haldusjärelevalve käigus ei tuvastatud ei pahatahtlikkust ega hoolimatust telefonikõnedele vastamata jätmisel. Kahele kohtutäiturile tehti ettekirjutus telefoniühenduse sidetehnilise probleemi kõrvaldamiseks. Järelkontrolli akti kinnitas ametikogu juhatus 29.11.2023. Järelkontrolli käigus tehti 10 kohtutäituri büroosse 20 kontrollkõnet ning rikkumisi ega puuduseid ei tuvastatud. Ametikogu juhatus kinnitas 22.02.2023 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti 17 kohtutäituri ametitegevuse kohtutäituri seaduse § 23 lg-ga 5 vastavust. Järelevalve käigus kontrolliti, millistel va l imisse võetud kohtutäituritest on alates 2011. aastast olnud kohtutäituri abide nimekirja kantud abi ja millal on büroo töötaja osalenud kohtutäituri abi eksamil. Kohtutäituritelt küsiti selgitusi kohtutäituri abi puudumise kohta büroos ja samuti, mida on ette võetud olukorra lahendamiseks. Järelevalve lõpetamise ajal puudus kohtutäituri abi 14 kohtutäituril. Aktis märgiti, et kõik nimetatud kohtutäiturid on tegutsenud selle nimel, et nende büroos oleks tööl kohtutäituri abi. Juhatus tegi 14 kohtutäiturile ettekirjutuse tagada, et järgmise nelja aasta jooksul osaleb kohtutäituri abi eksamil tema büroo töötaja või muu isik, kellega on tal eelnev kokkulepe eksami eduka sooritamise korral kohtutäituri abina tööle võtmiseks. Ametikogu juhatus kinnitas 6.09.2023 erakorralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti kohtutäitur i ametitegevuse vastavust justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 4 lõikega 2. Järelevalve käigus viidi kohtutäitur i büroos läbi paikvaatlus ja kuulati kohtutäituri ja tema abi selgitusi. Puuduseid ega rikkumisi ei avastatud. Ametikogu juhatus kinnitas 29.11.2023 korralise haldusjärelevalve akti, kus kontrolliti iga kohtutäituri menetlusdokumente, milliseid on vormistatud aastatel 2021-2023. Analüüsimisele võeti 15 liiki dokumente, kokku 541 dokumendinäidist. Järelevalve tulemusel pidas ametikogu juhatus vajalikuks arendada e-Täituri infosüsteemi nii, et selle kaudu genereeritavad dokumendid vastaksid kõikidele vormistusnõuetele. Juhatus andis kohtutäituritele konkreetseid soovitusi dokumentide vormistusliku kvaliteedi tõstmiseks . E-Täituri muudatuste järgselt tuleb 26 kohtutäituril esitada järelkontrollimiseks 60 dokumendinäidist. Kutsekogu juhatus algatas kaebuse alusel haldusjärelevalve pankrotihalduri kutsetegevuse üle ü hel ja usaldusisiku kutsetegevuse üle ühel korral. Haldusjärelevalve käigus pankrotihalduri kutsetegevuse üle tuvastati puudused seoses avaldaja kohta hinnangute ja andmete avaldamisega . Kutsekogu juhatus andis pankrotihaldurile soovitus e hoiduda liigsete kommentaaride avaldamisest kohtule ja menetlusosalistele, milliste avaldamine ei ole kehtiva õigusega nõutav (hea kutsetava § 12 lg 3). Kui pankrotihaldur tunnetab, et välised mõjutajad sekkuvad liigselt tema kutsetegevusse, siis tuleks pankrotimenetluse ladusa toimimise ja pankrotihaldurilt negatiivse tähelepanu eemaldamiseks kaaluda enda taandamist pankrotimenetlusest hea kutsetava § 5 kohaselt. . Haldusjärelevalve käigus usaldusisiku kutsetegevuse üle tuvastati rikkumised seoses avaldaja le makstud riiklike peretoetuste ja tulumaksu tagastusest 25 % alusetu kinnipidamise ning võlgnikule juurdepääsu keelamisega tema pangakonto andmetega tutvumiseks . Kutsekogu juhatus tegi usaldusisikule ettekirjutused ja andis soovituse tagada füüsiliste isikute kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesannete täitmine vastavuses kehtiva õigusega ning mitte seada võlgnikele piiranguid, mis ei tulene otseselt õigusnormist. Saneerimisnõustajate tegevuse peale kutsekogu juhatusele 202 3 . aastal kaebuseid ei esitatud. Koja eestseisus, ametikogu ja kutsekogu juhatus on pidanud oluliseks ka tulenevalt kehtivast õiguskorrast liikmemaksude laekumis e kontrollimis t. Üldiselt on Koja liikmed tasunud liikmemaksu vastavalt kehtivale õiguskorrale. Koja majandustegevust ja asjaajamist kontrollib Koja revisjonikomisjon, kelle esimees on Ly Müürsoo ja aseesimees Priit Petter . 20 2 3 . a vastati Koja kantseleis 11 19 kirjalikule avaldusele, kirjale või taotlusele ning lisaks iganädalaselt 6 0 telefonikõnele, mis hõlmasid endas samalaadseid küsimusi kirjalikult esitatud avalduste, kirjade või taotlustega. Peamised küsimused olid esitatud kohtutäiturite tegevuse kohta: nõuete jäägi andmete kättesaamine ja nende erinevus andmebaasides/portaalides, kohtutäituri poole pöördumine, täitemenetluse alustamine, pangaarvete arestimine või vabastamine, töötasu arestimine ja erisused töötasu alammäärast väiksema sissetuleku arestimisel, arestimine alampalga määra muutusel, peretoetusete arestimine, töötu- ja töövõimetoetuste ning vanemahüvitiste arestimine, päevaraha, koondamise ja lõpparve arestimine, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise arestimine, elatusmiinimumi äravõtmine, liigselt arestitud summa tagastamine, nõuete aegumine, kohtutäituri tasu arvestamine, viivised ja kohtutäituri tasu otsus, täitemenetluse peatamine, varale seatud keelumärgete eemaldamine, arestitud sõiduk kolmanda isiku valduses, kinnistusraamatus andmete vaatamine, enampakkumiste korraldamine, maksegraafiku sõlmimine, II pensioni sambast kinnipidamine, piiriülene täitemenetluse alustamine sissetulekute arestimine EL-is, reisidokumentide kehtetuks tunnistamine, elatise suurendamine, elatisvõla võlgnevus sundtäitmisele pööramiseks, töövaidluskomisjoni otsuse andmine sundtäitmisele, kuidas teada saada oma võlgnevusi ja kes on täitemenetlust läbiviivad kohtutäiturid, eesti.ee portaalis nähtuvate täitemenetlusregistri andmetega ja elatisvõla andmed, karistusregistris olevad andmed, kohtutäitur ei vasta kõnedele ega e-kirjadele, kohtutäituri vahetamine, võlgade koondamine ühe kohtutäituri alla, sama nõue mitme kohtutäituri juures täitmisel, arestimisaktide täitmine ja nende järjekord (tööandjate ja raamatupidajate pöördumised), vanad kohtutäiturite arestid pangas, lapsega suhtlemine, täitemenetluse aegse elatisabi taotlemine jne. Pankrotimenetlustega seonduvalt tunti enim huvi füüsilise isiku pankroti alustamine, maksejõuetuse avaldus, võlgade ümberkujundamine, pankrotihaldur ei vasta kirjadele ega telefonile, pankrotihalduri kutsetegevuse suhtes haldusjärelevalve alustamise, nõuete esitamine pankrotimenetluses, pankrotimenetluses mittearestitava miinimumi, saamata jäänud töötasunõuete sissenõudmise või hüvitamise kohta. Küsimusi tuli ka võlanõustamise ja õigusabi osutajatelt. Samuti vastati erinevate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse institutsioonide, Koja liikmete ja teiste isikute kirjadele ja taotlustele, milles anti selgitusi valdavalt Koja tegevusega seonduvates küsimustes. Koda on edastanud tähtaegselt isikutele õiguskorda selgitavad seisukohad ning vajadusel on Koja ameti- ja kutsekogu juhatus võtnud seisukoha, kas avaldus edastada Koja aukohtule või mitte. Samuti on Justiitsministeerium edastanud Koja aukohtule lahendamiseks mitmeid kaasusi. P äringute arv täitemenetluse registrist andmete väljastamiseks oli 202 2 . aasta ga võrreldaval taseme l . 20 2 3 . aastal tehti Kojale 4817 täitemenetlusregistri päringut ( 3793 päringut e-posti, 127 posti teel ja 897 kantseleikülastust). Võrreldes 20 2 2 . aastaga vähenes täitemenetlusregistri andmete väljastamine e- posti teel 1 ,5 % , tavaposti teel 22 , 5 % ja kantseleikülastuste arv vähenes 10,5 %. Koda jätkab informatsiooni avaldamist avalikus veebis ja intranetis. Koja kodulehel on kättesaadavad Koja organite protokollid ja otsuse d, asendustea te d , koolitusteate d jm . Koja liikmete teavitamiseks avaldati igakuiselt infoleht , kus esitati kontsentreeritult vastava kalendrikuu olulisemad teemad. Meediaga koostöö parandamiseks jätkas vastavalt rakenduskavale tööd Koja meediatöögrup p , kes aitas ette valmistada asjakohaseid meediamaterjale (teated, artiklid, intervjuud jne) . 20 2 3 . aastal ilmus ajakirjanduses kokku 162 artiklit, mis puudutasid teemat Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Valdkonna meediakajastus märksõnade järgi: „täitur“ 1102 , „maksejõuetus“ 820 , „pankrotihaldur“ 598 , „täitemenetlus“ 450 „pankrotimenetlus“ 428 , ja „oksjonikeskus“ 53 . III KOJA VÕIMALIKEST JÄTKUTEGEVUSTEST 202 4 . AASTAL Koda jätkab kehtivast õiguskorrast tulenevate ülesannete täitmist. 202 4 . aastal jätkatakse varasematel aastatel alustatud tegevusi. Suureks riskiks on ametikogu eelarvele Era Liisingu Inkassoteenuste AS-i esitatud nõue ametist vabastatud kohtutäituri Kersti Vilbo ametitegevusega tekitatud kahju sissenõudmiseks summas 136 108,61 eurot. Sellele nõudele võivad lisanduda veel mitmed nõuded kokku üle 150 000 euro suuruses summas. Ilmselt osa neist nõuetest rahuldatakse Kersti Vilbo pankrotimenetluse käigus, mistõttu võib Koja vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete kogumahuks olla arvatavalt ca 200 000 eurot. Ametikogu juhatus on deklareerinud, et ametikogu eelarvest ei ole võimalik neid kahjusid hüvitada, kuna sellega halvatakse Koja avalik-õiguslike ülesannete täitmine. Koja seisukoht on, et Eesti Vabariik peab need kahjud riigivastutuse korras hüvitama. Koja aastaaruande koostamise ajaks ei ole ei kohtulikku ega kohtuvälist lõplikku otsust, et riik kahjud hüvitab ja ei nõua kahjusid regressi korras Kojalt omakorda sisse. Õigusloome ala s e töö keskse teemaks on jätkuvalt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse sätete ajakohastamine ja täpsustamine . Infotehnoloogia valdkonnas on 202 4 . aastal olulisimaks arenduseks Koja infosüsteemide ühendamine Täitmisregistriga koos vajaliku andmekorrastusega. Suur rõhk pannakse infosüsteemide olemuslike vigade parandamisele, andmekvaliteedi tõhustamisele ja uute funktsioonide juurutamisele. Koda jätkab elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonna ülalpidamist . Koja oksjonikeskkonnas suuremahulisi arendusi ei kavandata, vajadusel tehakse väikearendusi . Koda peab jätkuvalt oluliseks täiendusõppesüsteemi arendamist ning vastava koostöövõrgustiku toimimist. Täiendusõppe korraldamine toimub vastavalt iga-aastasele koolituskavale. Valdavalt toimub koolituste finantseerimine Koja eelarve vahendusel, kuid näiteks Tartu Ülikooli õigusteadu skonnaga koostöös korraldatav seminar finantseeritakse otsearvetega õigusteaduskonnale. Jätkuvad kohtutäiturite ametipraktika ühtlustamisele suunatud praktikumid. Plaanis on korraldada praktikume ka kutsekogu liikmetele . Eeldatavalt toimub 202 4 . aasta jooksul vähemalt 1 kohtutäituri - , 1 pankrotihalduri ja 1 saneerimisnõustaja eksam. 202 4 . aastal hinnatakse 4 isiku täiendusõppekohustuse täitmise nõuetele vastavust. Koda peab tähtsaks riigisisese koostöövõrgustiku jätkuvat arendamist eelkõige Justiitsministeeriumi , maksejõuetuse teenistuse ja Riigikoguga. Peamisteks lahendamist vajavateks küsimusteks on täitemenetluse ja pankrotimenetluse aluste ja tasustamisega seonduvad õigusloomelised küsimused, aga ka mitmed praktilised menetlusökonoomiale suunatud tegevused . Koja eestseisus on seisukohal, et 20 2 3 . aasta oli Koja jaoks väga intensiivse tööga aasta . RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Eestseisuse deklaratsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kinnitatud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest ja lisadest. Bilansimaht oli 31.12.20 2 3 seisuga 664 824,31 eurot ja tulem 30 536,45 eurot . Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Eesti Vabariigis kehtivat head raamatupidamistava. Koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab eestseisuse hinnangul õigesti ja õiglaselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Eestseisuse hinnangul on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda jätkuvalt tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuupäev Allkiri Eestseisuse esimees Terje Eipre /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse aseesimees Katrin Vellet /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Aleksandr Logussov /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Mati Kadak /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Aive Kolsar /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Jüri Truuts /allkirjastatud digitaalselt/ Eestseisuse liige Maire Arm /allkirjastatud digitaalselt/ RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE PÕHIARUANDED Bilanss AKTIVA 31.12.20 23 31.12.20 22 Käibevara EUR EUR Raha ja pangakontod Ühisosa a/a SEB pangas 28 550,26 63 076,42 Ametikogu a/a SEB pangas 133 664,35 113 198,84 Kutsekogu a/a SEB pangas 136 776,04 61 252,08 Konverentsi a/a SEB pangas 10,14 22 ,13 Kokku raha ja pangakontod Lisa 2 299 000,79 237 549,47 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks Lisa 3 52 187,12 47 569,02 Mitmesugused nõuded Muud lühiajalised nõuded 218,40 0,00 Viitlaekumised Viitlaekumised liikmetelt Lisa 4 115 765,77 110 402,19 Viitlaekumised riigieelarvest Kokku viitlaekumised 115 765,77 110 402,19 Varud Ettemaksed hankijatele 747,60 0,00 Maksude ettemaks 395,22 190,23 Ostetud kaubad müügiks 2 526,72 3 000,48 Varud kokku 3 669,54 3 190,71 Käibevarad kokku 470 841,62 398 711,39 Pikaajalised nõuded Nõue Urmas Tärno vastu 193 982,69 194 081,81 AKTIVA KOKKU 664 824,31 592 793,20 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajalised võlakohustused panga ees 500,39 289,33 Liikmete ettemaksud Lisa 5 58,90 63,65 Võlad tarnijatele 35 300,30 33 465,42 Maksukohustused Lisa 6 16 266,06 12 469,56 Viitvõlad Lisa 7 26 124,32 19 753,09 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud Lisa 8 14 767,34 9 723,14 Just iits min isteeriumi toetus kutsekogu tegevuseks 24 695,14 0,00 Elatis e vahendamise tasu tagastatav osa 0,00 453,60 Lühiajalised kohustused kokku 117 712,45 76 217,79 Kapital Aruandeaasta kasutamata liikmemaks 30 536,45 84 959,08 Eelmiste per. kasutamata liikmemaks 516 575,41 431 616,33 Kapital kokku 547 111,86 516 5 75,41 PASSIVA KOKKU 664 824,31 592 793,20 Tulemiaruanne (skeem 1) Tulud 20 23 (EUR) 20 22 (EUR) Liikmemaksud Liikmemaksud kohtutäituritelt 728 791,23 691 491,48 Liikmemaksud pankrotihalduritelt 127 024,41 129 658,74 Liikmemaks kokku 855 815,64 821 150,22 Muud tulud Pankrotihalduri eksam 508,00 381 ,00 Kohtutäituri eksam 1 397,00 1 0 5 6,00 Tagatisraha 18 1 9 3 ,78 38 137,60 Ametikogu asendamistasu 0,00 766,96 Ametikogu suvepäevad 19 026,00 0,00 Ametikogu muu tulu 634 ,11 523,54 Koja liikmete postkastid 3 610,48 3 130,98 E-Templi sertifikaatide vahendamine 2 255,00 3 739,98 Extend-Law litsentsitasud 15 920,00 10 315 ,00 Koolitus 41 751,40 29 605,80 Välisriigist elatise vahendamise tasud 9 218,40 8 546,40 Elatise sissenõudmise tasud 116 946,76 0,00 Toetus kutsekogu tegevuse katteks 20 304,86 0,00 Kokku muud tulud 249 765,79 96 203,26 Tulud kokku 1 105 581,43 917 353,48 Kulud Mitmesugused tegevuskulud Lisa 9 750 780,88 533 974,80 Tööjõukulud Lisa 10 324 297,24 295 764,48 s.h palgakulu 242 491,71 221 278,56 sotsiaalmaks 79 950,89 72 854,52 t öötuskindlustusmaks 1 854,64 1 631,40 Tehingud seotud osapooltega 0,00 2 676,00 Kulud kokku 1 075 078,12 832 415,28 Tulem põhikirjalisest tegevusest 30 503,31 84 938,20 Finantstulud Üldosa intress jooksevkontolt 5,36 5,29 Kutsekogu intress jooksevkontolt 7,18 5,54 Ametikogu intress jooksevkontolt 20,60 10,05 Konverentsi jaoks avatud konto intress 0,0 0 0,0 0 Finantstulud kokku 33,14 20,88 Aruandeaasta tulem 30 536,45 84 959,08 RAHAVOOGUDE ARUANNE 31.12.20 23 31.12.20 22 RAHAVOOG PÕHIKIRJALISEST TEGEVUSEST EUR EUR Puhaskasum/-kahjum 30 536,45 84 959,08 Nõuded liikmete vastu -4 618,10 3 853,67 Viitlaekumised -5 363,58 -25 944,20 Muud nõuded -218,40 3 416,44 Varud -478,83 -3 088,73 Muud pikaajalised nõuded 99,12 -194 081,81 Arvelduskrediidi saldo muutus 211,06 176,61 Just iits min isteeriumi toetus kutsekogu tegevuseks 24 695,14 0,00 Liikmete ettemaksud -4,75 - 26,35 Võlad tarnijatele 1 834,88 -3 562,10 Maksukohustused 3 796,50 -292,20 Viitvõlad 6 371,23 -1 511,99 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud 4 590,60 -6 852,44 Kokku rahavood aruandeaasta põhitegevusest 61 451,32 -142 954,02 RAHAJÄÄGI MUUTUS 61 451,32 -142 954,02 Kassa ja pangakontode jääk aasta alguses 237 549,47 380 503,49 Kassa ja pangakontode jääk aasta lõpus 299 000,79 237 549,47 KOKKU RAHAJÄÄGI MUUTUS 61 451,32 -142 954,02 Kapitali aruanne Kapital 31.12.20 2 3 Muutus 31.12.20 2 2 Aruandeaasta kasutam ata liikmemaks 30 536,45 - 54 422,63 84 959,08 Eelmiste aastate kasutamata liikmemaks 516 5 75,41 8 5 259,08 431 616,33 Kapital kokku 547 111,86 30 536,45 516 5 75,41 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamise alused Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku majandusaasta aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on järgitud Raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava nõudeid. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.20 2 3 ja aastaaruande koostamispäeva 0 7 .03.202 4 vahemikus. Arvestuse alused Majandustehingud kirjendatakse soetusmaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist. Nõuete hindamine Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi. Materiaalne põhivara Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole seisuga 31.12.20 2 3 soetanud põhivara. Põhivaraks loetakse varad maksumusega üle 2000 euro ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse lineaarset meetodit. Ehitistelt arvestatak se amortisatsiooni kord aastas 4-5 %, seadmetelt ja inventarilt 10-33 % aastas. Puhkusereserv Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate ees. Lisa 2 Raha Ühisosa a/a SEB pangas 28 550,26 Ametikogu a/a SEB pangas 133 664,35 Kutsekogu a/a SEB pangas 136 776,04 Konverentsi a/a SEB pangas 10,14 Kokku 299 000,79 Lisa 3 Ostjatelt laekumata arved/laekumata liikmemaks Laekumata koolitusarved 1 193,76 Laekumata digitempli teenusarved 0,00 Laekumata kutsekogu liikmemaks 3 033,05 Laekumata ametikogu liikmemaks 43 514,83 - novembri liikmemaks, mille laekumise tähtaeg oli 1 1 .01.20 2 4 33 181,96 - K. Laiõuna võlgnevus 392,07 Laekumata Extend-Law litsentsiarved 144,00 Laekumata 20 2 3 e-posti aadressi vahendus, arve koostatud 8 .01.202 4 4 301,48 Kokku 52 187,12 Lisa 4 Viitlaekumised Ametikogu liikmemaks 20 2 3 .a detsembri kuu eest, 57 623,44 mille kohta arved esita takse 20.01.20 2 4 Kutsekogu liikmete 20 2 2 . a halduri , ajutise halduri ja 58 142,33 saneerimisnõustaja tasult juurde arvestatav liikmemaks, mille esitatakse kohta arved 1 0.03 .20 2 4 v.a ettemaksuna tasutud 20 2 3 . a.-l Kokku viitlaekumised 115 765,77 Lisa 5 Liikmete e ttemaks e d Kutsekogu liikmete ettemaksed 58,90 Ametikogu liikmete ettemaksed Kokku 58,90 Lisa 6 Maksukohustused Käibemaks KMD 12 tasumise tähtaeg 20.01.20 2 4 1 494,09 Sotsiaalmaks * 8 349,80 Kinnipeetud tulumaks * 4 971,51 Töötuskindlustusmaks * 596,47 Kogumispension * 317,21 Erijuhtude tulumaks 536,98 Kokku 16 266,06 * Maksud novemb ri töötasult, mis maksti välja 1 .12.20 2 3 ja deklareeritakse ning makstakse 10.01.20 2 4 Lisa 7 Viitvõlad Palga võlg ** 19 511,79 Sotsiaalmaks ** 6 456,01 Kinnipeetud tulumaks ** Töötuskindlustusmaks ** 156,52 Kogumispension ** Kokku 26 124,32 ** Töötasu detsember 20 2 3 eest, mis makstakse välja 02 .01.20 2 4 ja maksud tasutakse 10.02.20 2 4 Lisa 8 Lühiajalised eraldised ja tulevaste perioodide kulud Arvestatud puhkusereserv 11 036,87 Puhkusereservi sotsiaalmaks 3 642,18 Puhkusereservi töötuskindlustus 88,29 Kokku 14 767,34 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud tulemiaruandes 2023 2022 Ühisosa kulud Toetused õigusteadusele 0,00 2 000,00 Sidekulu 1 120,49 937,51 Majanduskulud 25 565,23 25 277,53 Lähetuskulud 1 778,79 1 062,79 Koolituskulud (sh koolituslähetus) 29 3,58 2 907,80 Administreerimiskulud 28 169,10 29 364,99 Koja kindlustus 273,48 252,36 Pangakulud 234,88 229,48 Esindus- ja eestseisuse kulud 1 877,64 1 664,19 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia 27 931,98 22 119,70 Koja koolitused 13 887,38 7 188,24 Muud tegevuskulud 3 840,00 3 879 ,4 8 Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine 0 ,00 0 ,00 Ühisosa erisoodustus 3 735,91 2 544 ,00 Kokku ühisosa kulud 108 708,46 99 428,07 Ametikogu kulud Ametikogu Rahvusvahelise Koja liikmemaks 2 017,00 1 754,00 Koja kindlustus 6 600,00 6 000,00 Ametikogu pangateenused 139,10 1 29,69 Kohtutäiturite eksamid 257,50 432,00 Administreerimiskulud 0,00 376,80 Välisriigist elatise vahendamise tasude kulud 9 218,40 8 546,40 Elatise sissenõudmise tasude kulud 116 946,76 0,00 Kahjuhüvitis St. Peterburgi Pangale 0,00 5 918,19 Infotehnoloogia arendamine - ETIS, TAPAIS , oksjonikeskuse jm arendus- ja halduskulu 437 803,54 383 999,97 Kohtumenetluste riigilõiv 1 120,00 1 902,12 Koolituskulud 500,00 0,00 Ametikogu suvepäevade korraldus 26 995,91 0,00 Muud tegevuskulud 3 808,00 3 973,54 Ametikogu reserv , asendajabüroo kulud, pangaülekanded jm 16 590,43 12 465,00 sh. õigusabikulud 16 113,60 11 409,60 Kokku ametikogu kulud 621 996,64 425 497,71 Kutsekogu kulud Pankrotihaldurite eksamid 85,83 144,00 Koolituskulud 14 866,27 0,00 Administreerimiskulud 20,74 0,00 EAIP liikmemaks 1 120,00 1 120,00 Kutsekogu pangateenused 35,78 2 6,38 Toetus konverentsile 0,00 3 000,00 Infotehnoloogia arendamine 0,00 216,64 X-tee ja e-oksjon 3 716,24 3 055,61 Riigilõiv 175,00 0,00 Lootusetu võlgnevuse kuluks kandmine 55,92 0,00 Muud tegevuskulud 0,00 1 486,39 Kokku kutsekogu kulud 20 075,78 9 049,02 Kokku mitmesugused tegevuskulud 750 780,88 728 056,61 Lisa 10 Tööjõukulud 324 297,24 sh. ühisosast tasutud tööjõukulud 100 098,14 s h . ühisosast korrigeeritud puhkusereservi kulud 1 679,67 sh. ametikogust tasutud tööjõukulud 202 804,18 s h . ametikogust korrigeeritud puhkusereservi kulud 3 278,73 sh. kutsekogust tasutud tööjõukulud 16 335,64 s h . kutsekogust korrigeeritud puhkusereservi kulud 100,88 Lisa 1 1 Omakapital Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja omakapital kujuneb kasutamata liikmemaksudest. Majandusaasta tulemit dividendidena liikmete vahel välja ei jaotata ning reservide moodustamise kohustust ei ole. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisus on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud. 20 2 3 . a majandusaasta aruanne on kinnitatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja korralise ameti- ja kutsekogu koosoleku otsusega 27 . märtsil 20 2 4 . a. Terje Eipre , esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Vellet , aseesimees /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Logussov , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kadak , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Aive Kolsar , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Truuts , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Arm , eestseisuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinnas , 27 . märtsil 202 4