Riigikantselei Teie 19.06.2026 nr 2-5/26-01290,
[email protected] RIIGIKOGU/26-0741/-2T
Meie 10.07.2026 nr 8-2/4861
Ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha
kujundamiseks
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon algatas Riigikogus 18.06.2026 eelnõu korruptsioonivastase
seaduse (KVS) muutmiseks. Riigikogu juhatus määras eelnõu 974SE juhtivkomisjoniks
põhiseaduskomisjoni.
Eelnõuga soovitakse täiendada korruptsioonivastase seaduse § 3 lõiget 1 uue punktiga 6, mille kohaselt
ei tohiks ametiisik kuni ühe aasta jooksul pärast ametiseisundi lõppemist saada KVS § 7 lõike 1 punktide
2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise juriidilise isikuga, kelle tegevust ta on viimase aasta jooksul
avalikku ülesannet täites oluliselt mõjutanud, ega asuda selle juriidilise isiku juurde tööle töö- või teenuse
osutamise lepinguga. Samuti täiendataks KVS § 3 uue lõikega 1¹, mille kohaselt peaks riigi- või kohaliku
omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja
konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja kehtestama § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud ametiisikute
loetelu ja nende suhtes piirangu kehtimise aja.
Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei nähtu eelnõust ega selle seletuskirjast sellist probleemi, mis
vajaks kavandatud kujul lahendamist. Enne põhiõigusi piirava regulatsiooni kehtestamist peab olema
selgelt põhjendatud, millist konkreetset probleemi kehtiv õigus ei võimalda lahendada ning miks on vaja
just eelnõus pakutud ulatusega piirangut.
Eelnõus kavandatud regulatsioon ei ole piisavalt selge, täpne ega proportsionaalne ning suurendab
riigisisest bürokraatiat. KVS-i ametiisiku mõiste võib hõlmata ka isikuid, kes täidavad avalikku ülesannet
lühiajaliselt, kitsalt piiritletud ülesande raames või töö-, käsundus- või muu teenuse osutamise lepingu
alusel. Seetõttu võib kuni üheaastane tööle asumise või seotud isikuks saamise piirang, mida pakub
eelnõu, puudutada ka juhtumeid, kus isiku kokkupuude konkreetse juriidilise isikuga on olnud vähene
või formaalne. Sellisel juhul võib piirang olla ebaproportsionaalne, kui seadus ei sätesta selgeid
kriteeriume piirangu kohaldamise, kestuse ja põhjendatuse hindamiseks. Eesti kodanikul on õigus
vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning iga vastupidine piirang vajab väga põhjalikke
analüüse ning läbi mõtlemist. Selle mõjud on inimesele ka majanduslikud ning neid tuleb ka arvestada
sarnaselt erasektori konkurentsikeeluga.
Problemaatiline on ka see, et piirangu kohaldamise otsustus jäetakse suuresti asutuste ja
organisatsioonide endi kujundada. Kui seadus ei anna piisavalt selgeid sisulisi ja menetluslikke
kriteeriume, võib erinevates asutustes kujuneda erinev praktika – niiviisi koheldakse samalaadsetest
tingimustes inimesi erinevalt. Samuti võib tekkida olukord, kus piirangut kas ei hakata praktikas üldse
kohaldama või kohaldatakse seda liiga laialt, sealhulgas juhtudel, kus tegelik korruptsioonirisk puudub
või on vähene.
Eelnõu ei lahenda ka piisavalt rakenduslikke küsimusi. Puudub selgus, kuidas piirangu kohaldamise
vajadust hinnatakse, millal võib piirang olla lühem kui üks aasta, millal võib selle kohaldamata jätta, kas
isikul on võimalus piirangut vaidlustada või taotleda erandit ning kas teatud juhtudel peaks piiranguga
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
kaasnema hüvitis või kompensatsioon. Ilma selliste tagatisteta võib regulatsioon hakata põhjendamatult
takistama tööalast liikumist ning avaliku ja erasektori vahelist teadmiste ja kogemuste vahetust.
Näiteks võib liiga lai piirang muuta avalikule sektorile konsultatsiooni- ja eksperditeenuste osutamise
keerulisemaks või kallimaks. Kui iga lühiajaline nõustamine või avaliku ülesande täitmises osalemine
võib kaasa tuua hilisema töö- või teenuse osutamise piirangu, võivad eksperdid ja konsultandid avaliku
sektori projektides osalemist vältida või arvestada selle riski teenuse maksumusse. See ei pruugi olla
kooskõlas eelnõu eesmärgiga. Nii võib see ka tähendada, et haridusvaldkonna töötaja ei tohi minna
erakooli õpetajaks või kultuurivaldkonna töötaja teatrisse või muuseumisse. Põhjendamatud piirangud
pärsivad ka majanduskasvu.
Justiits- ja Digiministeerium ei toeta eelnõu 974 SE algatatud kujul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Kätlin-Chris Kruusmaa 53830253
[email protected]
2