Siseministeerium Teie 26.06.2026 nr 1-6/3495-1,
[email protected] SIM/26-0763/-1K
Meie 10.07.2026 nr 8-2/4947
Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr
19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning
lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende
laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade
käitlemise ning üleandmise kord“ muutmise
määruse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Siseministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks siseministri
11. septembri 2018. aasta määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona
liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ja üleandmise
kord“ muutmise määruse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega.
1. Relvaseaduse (RelvS) § 24 reguleerib teenistus- ja tsiviilrelvade registriga seonduvat.
RelvS § 24 lg-s 4 on olemas volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks, kuid puuduvad selle raamid.
RelvS § 24 lg 6 kohaselt määratakse registri vastutav ja volitatud töötleja registri põhimääruses.
Näiteks näeb RelvS § 24 lg 2 p 6 ette, et teenistus- ja tsiviilrelvade registris töödeldakse laskekõlbmatute
relvade omanike andmeid ja p 12 kohaselt leitud relvast teavitaja andmeid jne.
Juhime tähelepanu, et isikuandmete kategooriad tuleb ette näha seaduse tasandil. Praegu ei ole RelvS
§-st 24 tulenevalt selge, milliseid andmeid täpsemalt andmekogus töödeldakse. Seaduses peab olema
kirjas andmekogu pidamise eesmärk, kaasvastutavad töötlejad, isikuandmete kategooriad ning
volitusnormi selged raamid. Palume teenistus- ja tsiviilrelvade registriga seonduv viia vastavusse
andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhistega eelnõu koostajale 1.
2. RelvS § 24 lg 11 sätestab, et teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikustatud andmed on
juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes
viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud
seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele
juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida
riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud
juurdepääsupiirang. AvTS §-s 35 on sätestatud juurdepääsupiirangud. Juurdepääsupiirangud ei
kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes
kohaldada või mitte (v.a mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud). AvTS-s sätestatud
juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõikvõimalikud juhud, millal võib olla õigustatud
andmetele juurdepääsu piirata.
1
Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised eelnõu koostajale. Kättesaadav: Andmekaitseõiguse ja avaliku
teabe juhised.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Juhime ka tähelepanu, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras,
kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet
saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist
piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad
andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud
juurdepääsupiirangut. AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas
AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina
AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge
ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.
Tromsø konventsioon näeb ette, et eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma
konventsiooni artikli 3 raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest,
millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda
loetelu laiendada.
Kuna teenistus- ja tsiviilrelvade register sisaldab isikuandmeid, on need andmed juba AvTS § 35 lg 1 p
12 kohaselt juurdepääsupiiranguga. Kui puuduvad mõjuvad põhjused täiendava juurdepääsupiirangu
aluse kehtestamiseks, tuleks sellest hoiduda. Seetõttu palume seadust muuta ja kõnealune norm
seadusest välja jätta.
3. RelvS § 241 lg 2 sätestab, et sõjaväerelvade registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
Vastavas sättes puudub volitusnorm määrusega vastutava töötleja ülesannete edasivolitamiseks.
Sõjaväerelvade registri põhimääruse § 5 sätestab registri volitatud töötlejad. Juhul, kui eesmärk on
ette näha edasivolitamise võimalus, peab volitusnorm tulenema seadusest. Seaduses peab olema
sätestatud ka isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg. Vt lisaks p 1 juures toodud märkust juhise
järgimise kohta. Palume selles osas seadust muuta.
4. RelvS § 29 lg 4 p 2 sätestab, et […] vajadusel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis
sisaldab […] relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid.
Palume seadust täiendada ja täpsustada, milliseid isikuandmeid vajadusel üleandmise-
vastuvõtmise akti kantakse.
5. Eelnõu p 22 – § 19 lg 2 näeb ette, et „[…] Iga relva koha või teenistujale määratud relvakapi juurde
kinnitatakse silt, millel on märgitud teenistuja nimi, kellele tulirelv on kinnistatud või struktuuriüksuse
nimi, kelle kasutuses tulirelv või lahingumoon on. […]“.
Nimeline märgistus võib olla nähtav laiemale ringile (nt teistele teenistujatele või hoolduspersonalile).
Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks ei piisa muust unikaalsest tunnusest (nt teenistusnumber). Palume
selles osas seletuskirja täiendada.
6. Eelnõu p-d 38 ja 39 – § 38 lg 5 ja § 40 lg 3 – hävitamise aktid sisaldavad isiku nime ja allkirja.
Relvaseaduses ei nähtu vastavat isikuandmete kategooriat ega isikuandmete säilitamise tähtaega.
Palume selles osas seadust täiendada.
7. Silma jäi, et kuigi muudatustega luuakse õiguslik alus relvade, laskemoona ja lahingumoona
hoidmiseks teise ametirelvi käitleva asutuse või Kaitseliidu territooriumil, on näiteks Kaitseliidu puhul
määruse rakendamisega seotud tegevuste osa jäänud seletuskirjas välja toomata. Palume
seletuskirja täiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Helen Pajumaa-Viitla
Signe Reinsalu
2