Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 17.06.2022, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21913000032 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3001 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXX (xxxxxxxxxxx) 09.11.2021 alustati menetlus kriminaalasjas nr 2193000032. 01.02.2022 esitati XXXXX XXXXXile kahtlustus KarS § 3001 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kokkuvõtvalt seisneb kahtlustus selles, et XXXXX XXXXX, olles XXXX XXXXXXXXXXXXX töötaja ning samas ka ametiisik KarS § 288 lõike 1 mõttes, koostas 12.11.2020 hinnapakkumise riigihanke „XXXXXXXXXXXXX“ raames koolitusteenuse osutamiseks XXXXX XXXX AS-le, mis oli XXXXX XXXXXiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 kohaselt. On selgunud, et XXXXX XXXXX töötas paralleelselt XXXXX XXXX AS-is piloodina vähemalt alates 30.09.2002. Lisaks leidis tuvastamist, et XXXXX XXXXXiga seotud äriühing XXXXXXX OÜ on saanud XXXXX XXXX AS-st käsunduslepingute alusel tasu selle eest, et XXXXX XXXXX on osutanud XXXXX XXXX AS-le teenust. Lisaks on saanud XXXXX XXXXX XXXXX XXXX AS-lt lennutunde, mis võimaldasid tal säilitada piloodina töötamise pädevust. Seega XXXXX XXXXX, tehes ametiisikuna endaga seotud isikule ehk XXXXX XXXX AS-le hinnapakkumise, pani toime KVS § 11 lõikes 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangu rikkumise, kuna hinnapakkumise tegemine on vaadeldav toiminguna või toimingu tegemises osalemisena või toimingu sisulise suunamisena KVS § 2 lõike 2 punkti 2 mõttes, kuna hinnapakkumine oli aluseks XXXX XXXXXXXXXXXXXja XXXXX XXXX AS-i vahelise koolituslepingu sõlmimisele suurusega 47 000 eurot. KVS § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt on keelatud toimingu tegemine ametiisikuga seotud isiku suhtes. KVS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut. Nagu kirjeldatud, saab XXXXX XXXX AS-i pidada XXXXX XXXXXiga seotud isikuks. Lisaks oli XXXXX XXXXX teadlik temaga seotud isiku XXXXX XXXX AS huvist saada hinnapakkumine seoses riigihankega „XXXXXXXXXXXXX“. Samuti oli XXXXX XXXXX teadlik XXXXX XXXX AS huvist sõlmida leping. Prokurör leiab, et XXXXX XXXXXi tegevus vastab kuriteokoosseisule, mistõttu on talle esitatud kahtlustus põhjendatud. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör leiab, et XXXXX XXXXXi suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KarS § 3001 lõikes 1 sätestatud tegu on teise astme kuritegu, mille eest seadusandja ei ole näinud ette vangistuse alammäära, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata kahtlustatava XXXXX XXXXXi süü suurust. Prokurör on seisukohal, et XXXXX XXXXXi süü suurus on väike, mistõttu on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Järgnevalt toobki prokurör välja asjaolud, mille pinnalt on võimalik väita, et XXXXX XXXXXi süü ei ole olnud suur. Esmalt on oluline märkida, et käesolevas kriminaalasjas ei ole leidnud tuvastamist, et XXXXX XXXXXi poolt XXXXX XXXX AS-le tehtud hinnapakkumine oleks olnud ebaõige, ebavajalik või mingil muul moel soodsam võrreldes sellega, kui hinnapakkumise XXXXX XXXX AS-le oleks koostanud XXXXX XXXX AS-ga mitteseotud isik. Hinnapakkumine on olnud objektiivne. Ei ole tuvastatud, et XXXXX XXXXX oleks ametiisikuna Xxxxx XXXXXXXXXXXXXx kasutanud ära enda positsiooni nii, et see oleks toonud kaasa XXXXX XXXX AS-le soodsama hinnapakkumise ning soodsamatel tingimustel lepingu sõlmimise. Samuti ei kriminaalmenetluses tuvastatud, et hinnapakkumise tegemisega oleks XXXXX XXXXX saanud ise mingil moel majanduslikku kasu. Ehk see tähendab, et prokuröri hinnangul ei ole alust praegusel juhul rääkida sellest, et hinnapakkumise tegemine AS XXXXX XXXXle oleks olnud kantud mingitest muudest eesmärkidest, mis annaks aluse väita, et tehtud hinnapakkumine ei ole olnud oma sisult objektiivne. Prokurör leiab, et XXXXX XXXXXi tegu vastab küll kuriteokoosseisule, kuid antud juhtumi puhul on olnud tegemist pigem formaalsemat sorti rikkumisega. Prokuröri hinnangul on rikutud hinnapakkumise koostamisega aspekti, mille kohaselt peab ametiisiku tegevus näima väljapoole aus. Nimetatud aspekti toimingupiirangu rikkumise regulatsioon ka kaitseb. Samas, nagu juba mainitud, ei ole tuvastatud, et XXXXX XXXXXi poolt tehtud toimingu ehk hinnapakkumise sisu oleks olnud mingil moel ebaõige või kallutatud, mis annabki prokuröri arvates aluse rääkida väiksemast teosüüst kõnealuse koosseisu mõttes. Samuti arvestab prokurör süüd vähendava asjaoluna fakti, et XXXXX XXXXXi poolt tehtud toimingu sisu ei ületa oluliselt suurt ulatust KarS § 121 p 2 mõttes ehk 40 000 eurot. Käesoleval juhul on tehtud XXXXX XXXXXile etteheide, mille kohaselt toimingu sisu ulatuseks rahalises väljenduses oli 47 000 eurot. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et XXXXX XXXXXi süü suurus pole käesoleval juhul selline, mis peaks tingima tema kriminaalkorras karistamise. Järgnevalt tuleb hinnata ka avalikku menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamine on seotud preventsiooniga, mistõttu tuleb arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. XXXXX XXXXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Prokurör on veendunud, et juba läbiviidud kriminaalmenetlus ning kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus on piisav XXXXX XXXXXi mõjutamiseks, mistõttu pole otstarbekas ega vajalik teda karistada. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi eripreventiivsest aspektist ka asjaolu, et kahtlustatava puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine XXXXX XXXXXi suhtes oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Olgugi, et XXXXX XXXXX on käsitletav ametiisikuna, pole prokuröri hinnangul teo toimepanemise ajal olnud XXXXX XXXXXi ametiisikustaatus vaadeldav sellisena, mis annaks aluse rääkida temast, kui isikust, kelle vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus. Prokurör on veendunud, et ametiisikud peavad küll olema ausad, kuid kõiki ametiisikupositsioone ei saa pidada selliseks, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus riigi peaprokuröri oportuniteedijuhise mõttes, mistõttu saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul puudub XXXXX XXXXXi kohtu alla andmiseks ning tema võimalikuks karistamiseks ka avalik menetlushuvi. Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et on põhjendatud kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KrMS § 202 lõike 2 punkti 2 alusel tuleb XXXXX XXXXXil teha rahaline makse sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Makse summas 1600 (tuhat kuussada) eurot tuleks teha SA Tartu 2 Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole. Rekvisiidid makse tegemiseks vormistatakse käesoleva määruse lisana. Kohustuse täitmise tähtajaks määratakse 3 (kolm) kuud. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lõigete 6 ja 7 kohaselt kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 6 ja lg 7 ning KrMS § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21913000032 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXXX XXXXX on kohustatud tegema rahalise makse sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides summas 1600 (tuhat kuussada) eurot. Tähtajaks määrata 17.09.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kriminaalasjas ei ole kohaldatud KrMS 4. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Tagastada XXXX XXXXXXXXXXX läbiotsimise käigus XXXX XXXXXXXXXXXXX ruumidest aadressil XXXX XX, X küla, X vald, Tartumaa, XXXX XXXXXXXXXXXXXvaldusest ära võetud mälupulk, millel kirje CY2012EU (5L155979) ning paberdokumendid (5L155978). Lisaks tagastada XXXXX XXXXXile tema elukohast, aadressilt XXXXXX XX, X alevik,X vald, läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid seitsmel lehel (000000372). Andmekandja, millele talletatud kriminaalasja lahendamiseks vajalik tõendusteave, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõmmised digitaalandmetest jätta Kaitsepolitseiameti andmehoidlasse. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasja raames ei võetud XXXXX XXXXXilt DNA-proove, samuti teda ei daktüloskopeeritud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata XXXXX XXXXXile. /Allkirjastatud digitaalselt/ Allar Nisu, ringkonnaprokurör Olen kohustusega ja kriminaalmenetluse lõpetamise nõus: /Allkirjastatud digitaalselt/ XXXXX XXXXX, kahtlustatav 3