EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 29.6.2026
COM(2026) 340 final
2026/0182 (NLE)
Proposal for a
COUNCIL DECISION
on the conclusion of the Comprehensive Economic Partnership Agreement between the
European Union and Indonesia
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
Indonesia is the EU’s 30th largest trading partner for goods globally and the EU’s fifth trading
partner in the ASEAN in 2025, while the EU is Indonesia’s fourth largest trading partner,
accounting for 6% of its total trade. Bilateral trade between the two partners amounted to
EUR 28.9 billion in 2025, with EU exports worth EUR 10.2 billion and EU imports worth
EUR 18.7 billion. Indonesia exports to the EU include mainly agricultural products, base
metals, chemicals, machinery and appliances, fats and oils as well as footwear. The EU’s
exports to Indonesia are largely dominated by industrial products, including machinery and
appliances, transport equipment and chemical products. Bilateral trade in services between the
EU and Indonesia amounted to EUR 9.3 billion in 2024, with EU exports amounting to
EUR 5.8 billion and imports amounting to EUR 3.5 billion. In 2024, the EU’s foreign direct
investment stock in Indonesia amounted to EUR 24.7 billion, while Indonesia’s FDI stock in
the EU was EUR 1.3 billion.
Indonesia, a WTO member since 1995, currently enjoys trade preferences with the EU under
the Generalised Scheme of Preferences (“GSP”), of which it is the second largest beneficiary.
In 2024, 44% of its exports to the EU were eligible for reduced tariffs under the GSP.
Indonesia will however graduate out of the GSP on 1 January 2027, due to its upper-middle
income status over the last 3 years.
On 23 April 2007, the Council authorised the Commission to enter into negotiations for a Free
Trade Agreement with ASEAN countries. The objective at the time was to negotiate a region-
to-region free trade agreement. The authorisation however provided for the possibility of
bilateral negotiations in the event that it was not possible to reach agreement to negotiate
jointly, and where such bilateral negotiations were politically acceptable and economically
meaningful.
On 8 May 2009, the Commission reported to the Article 133 Committee – as it was known at
the time- on the difficulties encountered in the EU-ASEAN negotiations, which both sides
had agreed to pause. The Article 133 Committee asked the Commission to explore the
prospects of individual bilateral negotiations with a number of ASEAN countries and in
December 2009 the Council endorsed this approach.
Indonesian President Susilo Bambang Yudhoyono and European Commission President José
Manuel Barroso decided in late 2009 to examine how commercial relations between the EU
and Indonesia could be deepened. They tasked a Vision Group with representatives from
Indonesia and the EU to produce recommendations on how to take relations to the next level.
The Vision Group recommended on 4 May 2011 “the conclusion of a Comprehensive
Economic Partnership Agreement (CEPA) between the EU and Indonesia, based on a free
trade area and building on enhanced market access, capacity building and facilitation of trade
and investment”. Important consideration was given to Indonesia’s large potential in terms of
size, current and expected growth rates, the shift of its economy towards manufacturing
exports, emerging services, increasing openness and macro-economic stability. The
complementarity between the EU’s and Indonesia’s economies, with the EU exporting very
different products to Indonesia than Indonesia to Europe, also played a significant role.
EN 1 EN
The EU and Indonesia carried out a joint scoping exercise to determine the scope and the
level of ambition of a future trade agreement. This exercise was concluded in April 2016,
demonstrating that negotiations could lead to a trade agreement in both sides’ interest.
On 13 July 2016, the Council authorised the Commission to start bilateral FTA negotiations
with Indonesia. The negotiations for a Comprehensive Economic Partnership Agreement
(“CEPA” or the “Agreement”) between the EU and Indonesia were officially launched on 19
July 2016. The first negotiating round took place in Brussels from 20-21 September 2016.
The negotiations were supported by a Trade Sustainability Impact Assessment. Following a
nine-year negotiation process and 19 rounds of negotiations, the EU and Indonesia concluded
the negotiations for the CEPA on 23 September 2025.
From the broader geopolitical and geo-economic context, the conclusion of these negotiations
with the main ASEAN economy sends a strong signal of the joint commitment of the EU and
Indonesia to a rules-based trading system, and of the EU’s resolve to accelerate its trade
openness and diversification agenda.
The deal will eliminate tariffs on over 98% of tariff lines, and close to 100% in terms of
value. 80% will be liberalised already at entry into force, and after a 5-year phase out
liberalisation will reach 96% of bilateral trade. The CEPA also aims to remove technical
barriers to trade in goods between the EU and Indonesia. It creates a more transparent,
predictable, and cost-effective environment, enhanced market access and reduced costs. The
agreement will expand opportunities for EU and Indonesia services suppliers and investors,
and ensure a more predictable trade environment. While the CEPA promotes trade and
investment flows between the EU and Indonesia, it explicitly safeguards each party’s right to
regulate in pursuit of legitimate policy objectives. It also provides direct protection for 221
EU and 72 Indonesian geographical indications and contains robust commitments on trade
and sustainable development.
The legally reviewed texts of the CEPA have been made public and can be found at the
following link:
Text of the agreements - Trade and Economic Security - European Commission
The Commission is putting forward the following proposals for Council decisions:
– Proposal for a Council Decision on the signing of the Comprehensive
Economic Partnership Agreement between the European Union and Indonesia;
– Proposal for a Council Decision on the conclusion of the Comprehensive
Economic Partnership Agreement between the European Union and Indonesia;
– Proposal for a Council Decision on the signing of the Investment Protection
Agreement between the European Union and Indonesia;
– Proposal for a Council Decision on the conclusion of the Investment Protection
Agreement between the European Union and Indonesia.
The attached proposal for a Council Decision constitutes the legal instrument for the
conclusion of the CEPA between the European Union and Indonesia.
EN 2 EN
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
Prior to concluding the negotiations for an FTA, the EU and Indonesia had negotiated
Partnership Cooperation Agreement (“PCA”), which was signed in Jakarta on 9 November
2009 and entered into force on 1 May 2014. The Agreement provides the basis for
cooperating across a wide spectrum of policy fields, including human rights and trade, and for
holding regular political dialogue and sectoral cooperation.
Once the CEPA enters into force, it will coexist with the PCA as a specific agreement and an
integral part of the overall bilateral relations between the EU and Indonesia. The two
agreements have no conflicting provisions.
• Consistency with other Union policies
The CEPA is fully consistent with Union policies and will not require the EU to amend its
rules, regulations or standards in any regulated area. Furthermore, like all other trade
agreements the Commission has negotiated, the CEPA fully safeguards public services and
ensures that governments’ right to regulate in the public interest is fully preserved and
constitutes a basic underlying principle to them.
Furthermore, the provisions of the CEPA fully reflect the outcome of the EU’s recent
sustainable trade policy review communication (‘'The power of trade partnerships: together
for green and just economic growth’ of 22 June 2022).
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Substantive legal basis
Article 207 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) provides for the
negotiation and conclusion of trade agreements as part of the Union’s common commercial
policy. Articles 91 and 100(2) provide for the basis for agreeing international transport
provisions.
Given that the main objectives and components of CEPA are the common commercial policy
and the provision of transport, the substantive legal bases are Articles 207, 91 and 100(2)
TFEU.
• Procedural legal basis
Given that Articles 91(1), 100(2) and 207 TFEU are the substantive legal bases, the Council is
to adopt the decision concluding the agreement after obtaining the consent of the European
Parliament, in accordance with Article 218(6), second subparagraph, point (a) TFEU.
Therefore, the procedural legal basis for the proposed decision on concluding the agreement is
Article 218(6), second subparagraph, point (a) TFEU.
Article 218(7) TFEU should also be added as a legal basis as it is appropriate for the Council
to authorise the Commission to approve the position of the Union to rectify and/or modify
certain parts of the agreement.
• Union competence
In accordance with Opinion 2/15 on the EU-Singapore FTA of the Court of Justice of 16 May
2017, all the areas covered by the CEPA would fall within the exclusive competence of the
EU and, more particularly, within the scope of Articles 91, 100(2) and 207 TFEU. The Court
EN 3 EN
drew the EU exclusive competence from the scope of the Common Commercial Policy under
Article 207(1) TFEU and from Article 3(2) TFEU (based on the affectation of existing
common rules contained in secondary legislation).
• Subsidiarity
The FTA as presented to the Council does not cover any matters that fall outside the EU’s
exclusive competence.
• Proportionality
Trade agreements are the appropriate means to govern market access and the related areas of
comprehensive economic relations with a third country outside the EU. No alternative exists
to render such commitments and liberalisation efforts legally binding.
This initiative pursues directly the Union's objective in external action and contributes to the
political priority of 'EU as a stronger global actor’. It is in line with the EU Global Strategy’s
orientations to engage with others and revamp its external partnerships in a responsible way,
in order to attain the EU's external priorities. It contributes to the EU’s trade and development
objectives.
• Choice of the instrument
This proposal for a Council decision is submitted in accordance with Article 218(6) TFEU,
which envisages the adoption by the Council of a decision concluding the agreement. There
exists no other legal instrument that could be used in order to achieve the objective pursued
by this proposal.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Stakeholder consultations
Prior to and during the negotiations, the EU Member States were regularly informed and
consulted orally and in writing on the different aspects of the negotiation via the Council’s
Trade Policy Committee. The European Parliament was also regularly informed and consulted
via its Committee on International Trade (“INTA”). The texts progressively resulting from the
negotiations were circulated throughout the process to both institutions.
In parallel to the negotiations, the Commission commissioned a Sustainable Impact
Assessment (“SIA”) of the CEPA between the EU and Indonesia.
The SIA, which was completed in September 2019, examined how the trade and trade-related
provisions of the CEPA under negotiation could affect economic, social, human rights and
environmental issues in the EU and in Indonesia. It built on the analysis presented in the SIA
carried out in 2008 in support of the region-to-region negotiations for a EU-ASEAN trade
agreement, providing more up-to-date information and a clear focus on the specific features
and potential impacts of bilateral negotiations with Indonesia only. It notably examined more
in-depth the potential impacts of CEPA in a number of sectors of specific relevance for EU-
Indonesia trade relations, including vegetable oils and oilseeds, clothing and apparel, and
financial services.
Overall, the report concluded that an EU-Indonesia agreement was expected to have positive
impacts for both Parties and their societies, across all the key economic indicators (GDP,
EN 4 EN
welfare, global and bilateral trade), with their comparative magnitude being larger in
Indonesia than in the EU due to the differences in the relative size of the two economies. The
economic modelling projected a increase in EU welfare of EUR 2 to 2.4 billion and an
increase in EU GDP of EUR 2.5 to 3.1 billion. It showed that the higher the degree of trade
liberalisation achieved in the agreement, the larger the economic gains expected for both
sides, thereby making the case for pursuing the maximum degree of liberalisation possible in
the negotiations. The removal of non-tariff barriers (NTBs) to trade appeared to be a key
factor in determining the size of the expected economic gains, and the report stressed the
importance of paying specific attention to areas such as Sanitary and Phyto-Sanitary (SPS)
measures and Technical Barriers to Trade (TBT).
The Commission issued a position paper on the SIA carried out in supoprt of CEPA
negotiations, on 26 June 2020. It concluded that the SIA corroborated the case for negotiating
an ambitious trade and investment agreement and provided insights on specific sectors or
actors that could experience negative impacts, and to which special attention should be paid.
In the context of the SIA and throughout the negotiations, the Commission provided the
possibility for civil society organisations to have their voice heard, ask questions, and
contribute to a sound, evidence-based and transparent societal debate, including through
dedicated civil society dialogues, a workshop with local stakeholders in Indonesia, bilateral
meetings, interviews and web-based surveys.
Furthermore, during the negotiations and in line with its transparency policy, the Commission
has published on its website and regularly updated reports of the negotiating rounds, the text
proposals, press releases, facts sheets and background information materials.
• Collection and use of expertise
The SIA of the CEPA was carried out by a consortium of independent consultancy companies
led by Development Solutions and commissioned by the Commission’s Directorate-General
for Trade.
• Impact assessment
The negotiations for bilateral Free Trade Agreements between the EU and Southeast Asian
countries were covered by the August 2009 Impact assessment carried out at the time of the
Commission proposal for a negotiating mandate for and EU-ASEAN Free Trade agreement.
• Regulatory fitness and simplification
The CEPA is not subject to REFIT procedures. It nevertheless contains a number of
provisions that will simplify trade and related procedures, reduce export related costs and will
therefore enable more SMEs to do business in both markets. A dedicated chapter for SMEs
addresses in particular enhanced information exchange and cooperation with Indonesia on
SME-related issues. Tariff elimination including on electronic communications, simplified
and digitised customs procedures and more compatible technical requirements will lower
export related costs and allow SMEs with lower trade volumes to compete with larger
companies. This also enhances SMEs' ability to participate in supply chains, digital trade and
public procurement and to provide services on the Indonesian market. The CEPA also
promotes transparency and the use of international standards to facilitate market access and
lower costs of compliance.
EN 5 EN
• Fundamental rights
The proposal does not affect the protection of fundamental rights in the Union.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The CEPA will have a financial impact on the EU’s budget on the side of the revenues. It is
estimated that foregone duties could reach an amount of between EUR 630 million and EUR
700 million a year upon full implementation of the CEPA. The estimate is based on average
imports projected for 2041 in the absence of an FTA.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
The CEPA includes institutional provisions that lay down the structure for the implementing
bodies to continuously monitor CEPA implementation, operation and impact of the CEPA.
The institutional chapter of the CEPA establishes a Trade Committee that has as its main task
to supervise and facilitate the implementation and application of the CEPA. The Trade
Committee will be in charge of supervising the work of all specialised committees and
working groups established under the CEPA.
The Trade Committee will exchange views on topics linked to the implementation of the
agreement with civil society representatives participating in a Civil Society Dialogue.
The CEPA also establishes Domestic Advisory Groups comprising of a balanced
representation of independent civil society organisations including non-governmental
organisations, business and employers' organisations as well as trade unions active on
economic, social and environmental matters. The Domestic Advisory Groups may submit
views and recommendations concerning the functioning and implementation of the FTA and
shall meet at least once a year.
As emphasised in the “Trade for All” Communication, the Commission is dedicating
increasing resources to the effective implementation and enforcement of trade and investment
agreements. In November 2025, the Commission published its fifth annual Implementation
and Enforcement Report. The main purpose of the report is to convey an objective picture on
the implementation of EU FTAs, highlighting the progress made and the shortcomings that
need to be addressed. The objective is for the report to serve as the basis for open debate and
engagement with Member States, the European Parliament and the civil society at large on the
functioning of the FTAs and their implementation. As an annual exercise, the publication of
the report will allow regular monitoring of developments, registering also how identified
priority issues have been addressed. The report will cover the EU-Indonesia CEPA as of its
entry into force
• Explanatory documents (for directives)
Not applicable.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
As a result of Chapter 2 of the CEPA, the EU and Indonesia will eliminate tariffs on over 98%
of tariff lines, and close to 100% in terms of value. 80% will be liberalised already at entry
into force. After a 5-year phase-out, liberalisation will reach 96% of bilateral trade. For
EN 6 EN
example, Indonesia will remove high duties on industrial products, such as motor vehicles
(current tariffs up to 50%), machinery and electrical equipment, pharmaceuticals and
chemicals, agri-food products. The agreement will also eliminate or substantially reduce EU
duties on most Indonesian goods exported to the EU.
Chapter 3 of the CEPA contains rules of origin that ensure that only products that have been
significantly processed in the EU or Indonesia can benefit from the tariff preferences of the
agreement.
Chapter 4 of the CEPA will help companies trading goods between the EU and Indonesia get
their products easier and faster through customs. It will help to ensure effective customs
control, so that imported goods meet all the rules of the importing country including
requirements related to safety, security and respect of intellectual property rights. The
agreement notably includes provisions on customs procedures to be complied with at the
border, commitments to provide easy access to information on applied tariffs, and common
principles for customs legislation.
Chapter 5 of the CEPA also includes a bilateral safeguard mechanism, which allows the EU
and Indonesia to impose temporary measures in case a significant increase of preferential
imports causes, or threatens to cause, serious injury to their domestic industry.
Chapter 6 of the CEPA on Sanitary and Phytosanitary (SPS) matters, covers food safety and
animal and plant health. It preserves the way the EU adopts and enforces its food safety rules,
be it for domestically produced or imported products. The agreement reaffirms the principles
of the WTO SPS Agreement. The EU and Indonesia will reinforce joint work on SPS matters
to ensure rapid intervention in emergencies related to imports and exports of agriculture and
fishery products.
Chapter 7 of the CEPA aims to remove technical barriers to trade in goods between the EU
and Indonesia. For key sectors like electronics, machinery, and energy-efficient products,
certificates and test reports from EU-based, accredited bodies are recognised, which
eliminates the need for expensive and time-consuming re-testing and re-certification in
Indonesia. The CEPA also contains streamlined labelling procedures. The CEPA provides for
better regulatory transparency and predictability improving the possibilities for stakeholders
and authorities to provide feedback on draft technical regulations of the other party and
leaving sufficient time to adapt before their entry into force. It also mandates that both parties
adopt and apply relevant internationally recognised standards as the basis for their technical
regulations. A dedicated automotive annex to the CEPA ensures that EU vehicles with UN
type-approval certificates identified in the agreement do not face additional testing or marking
requirements in Indonesia, reducing costs and time-to-market.
Chapter 8 of the CEPA will also expand opportunities for EU and Indonesian services
suppliers and investors, and ensure a more predictable trade environment. It will in particular
guarantee that EU service providers and investors in sectors identified in the CEPA will not
be discriminated vis-a-vis their Indonesian counterparts. It will make it easier for EU
operators to acquire the licenses or qualifications necessary to supply their services, through
clear, fair, and timely processes. It will ensure that EU service suppliers in certain sectors
will not be required to have local presence (such as a branch), a certain number of operators
or a certain value of transactions in Indonesia.
EN 7 EN
While the CEPA promotes trade and investment flows between the EU and Indonesia, it
explicitly safeguards each party’s right to regulate in pursuit of legitimate policy objectives.
Chapter 9 of the CEPA ensures that the capital needed to carry out the transactions liberalised
under the agreement – for example, setting up a foreign-owned business – is in practice
allowed to move from the EU to Indonesia and vice versa. At the same time, both sides can
still apply their own laws and rules where necessary, for example in cases of bankruptcy or
when dealing with securities.
Chapter 10 of the CEPA creates a predictable, secure, and fair digital trade environment. It
notably ensures free cross-border data flows by prohibiting unjustified localisation
requirements and prohibits customs duties on electronic transmissions. It provides for binding
rules that build consumer trust and ensure legal certainty for business and support innovation.
Chapter 11 of the he CEPA sets out rules ensuring that procedures to award public contracts
are transparent, fair and non-discriminatory for EU businesses.
The EU and Indonesia have agreed on the effective protection and enforcement of intellectual
property rights in Chapter 12. The CEPA notably provides direct protection for 221 EU and
72 Indonesian Geographical Indications (“GIs”), covering agri-food products such as EU
meats and cheeses and Indonesian spices and coffees. This high level of GI protection
strengthens the export potential in high-value agri-food sectors, ensuring exclusive
designation and helping producers market premium products.
Chapter 13 of the CEPA ensures that effective competition laws are maintained in both
jurisdictions, which are implemented by operationally independent authorities, that are to act
in a transparent and non-discriminatory manner, respecting the rights of defence. The
agreement also foresees cooperation between the authorities. It contains rules on subsidies,
antitrust and state-owned enteprises.
Chapter 14 of the CEPA also represents a major step in opening trade and investment and
securing supply chains between the EU and Indonesia in energy and raw materials.
Chapter 15 provides a comprehensive framework on trade and sustainable growth and
development, with legally binding commitments enforceable through the CEPA’s dispute
settlement mechanism. The CEPA also provides for a platform for dialogue and cooperation
on trade-related environmental and climate issues, including in the palm oil sector. It includes
dedicated provisions on the protection and management of natural resources, setting
commitments with respect to forest conservation, biodiversity, combatting illegal wildlife
trade, and combatting Illegal, Unreported, and Unregulated (IUU) fishing.
Chapter 16 of the CEPA creates a framework for the EU and Indonesia to cooperate on
strengthening policies and defining programmes that contribute to the development of
sustainable, inclusive, healthy and resilient food systems.
The Agreement in its chapter 17 sets out basic principles and operational guidelines for
economic cooperation and capacity building in areas covered under its scope.
It also has a chapter 18 dedicated to SMEs and a number of other provisions which benefit
such undertakings, e.g setting-up of a single publicly-accessible digital platform providing
information on how to access and do business on each other’s markets, creation of SME
contact points, digitization of commercial operations, etc.
EN 8 EN
Chapter 19 of the CEPA promotes transparent, coordinated, and evidence-based regulations
that respect domestic laws, support public policy goals, and consider the interests of
businesses and stakeholders. Parties must notably publish an annual list of major planned
regulations, explaining their purpose and timelines.
Chapter 20 of the CEPA enhances predictability, accountability, and fairness in trade-related
regulation. By guaranteeing timely publication, open access to information, fair administrative
processes, and independent avenues of appeal, it strengthens trust in regulatory systems and
lowers uncertainty for businesses operating across borders.
• Text of the Agreement and notifications
The text of the Agreement is submitted to the Council together with this proposal.
In accordance with the Treaties, it is for the Commission to proceed to the notification
provided for in Article 25.2 of the Agreement, in order to express the consent of the Union to
be bound by the Agreement.
EN 9 EN
2026/0182 (NLE)
Proposal for a
COUNCIL DECISION
on the conclusion of the Comprehensive Economic Partnership Agreement between the
European Union and Indonesia
THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Articles 91(1), 100(2) and 207 in conjunction with Article 218(6), second subparagraph, point
(a) and Article 218(7) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
Having regard to the consent of the European Parliament1,
Whereas:
(1) In accordance with Council Decision No [XX] of XX/XX/XXXX2, the
Comprehensive Economic Partnership Agreement between the Union and Indonesia
(the “Agreement”) was signed on [XX XX 2026], subject to its conclusion at a later
date.
(2) The Agreement should ensure the furtherance of the Union’s common commercial
policy by putting in place a comprehensive economic partnership with Indonesia.
(3) The Agreement should be approved.
(4) In accordance with Article 218(7) of the Treaty, it is appropriate to authorise the
Commission to approve, on the Union’s behalf, modifications to the Agreement that
are to be adopted by means of a simplified procedure pursuant to Articles 11.20, 12.37
or points (x) or (xi) of Article 24.2(2), following consultation of the Trade Policy
Committee.
(5) The Agreement, in accordance with Article 25.7(1) thereof, does not, within the
Union, confer rights or impose obligations on persons, other than those created
between the Parties under public international law,
HAS ADOPTED THIS DECISION:
Article 1
The Comprehensive Economic Partnership Agreement between the European Union and
Indonesia (the “Agreement”) is hereby approved.
Article 2
For the purposes of Article 11.20 and point (x) of Article 24.2(2) of the Agreement, any
modification or rectification of Annexes 11-A and 11-B of the Agreement shall be approved
1
OJ C, , p. .
2
[Reference to be inserted].
EN 10 EN
by the Commission, on behalf of the Union, following consultation of the Trade Policy
Committee.
Article 3
For the purposes of Article 12.37 and point (xi) of Article 24.2(2) of the Agreement, any
amendment to Annexes 12-A and 12-C of the Agreement shall be approved by the
Commission on behalf of the Union, following consultation of the Trade Policy Committee.
Article 4
This Decision shall enter into force on the day of its adoption3.
Done at Brussels,
For the Council
The President
3
The date of entry into force of the Agreement will be published in the Official Journal of the European
Union.
EN 11 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT ‘REVENUE’- FOR PROPOSALS
HAVING BUDGETARY IMPACT ON THE REVENUE SIDE OF THE BUDGET
1. NAME OF THE PROPOSAL:
Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion of the Comprehensive Economic
Partnership Agreement between the European Union and Indonesia
2. BUDGET LINES:
Revenue line (Chapter/Article/Item): Chapter 12, Article 120
Amount budgeted for the year concerned: (2026) EUR 21 368 300 000. Budget available
here: Draft budget 2026 - GENERAL STATEMENT OF REVENUE
(only in case of assigned revenues):
The revenues will be assigned to the following expenditure line (Chapter/Article/Item):
3. FINANCIAL IMPACT
Proposal has no financial implications
x Proposal has no financial impact on expenditure but has a financial impact on
revenue
Proposal has a financial impact on assigned revenue
The effect is as follows:
(EUR million to one decimal place)
Revenue line Impact on revenue45 12 months Year 2027
Chapter 12/Article 120 EUR 630 mn Entry into force expected 0
in the first half of 2027
Situation following action
Revenue line [N+10] [N+11] [N+12] [N+13] [N+14]
Chapter/Article/Item … EUR 700 mn EUR 700 mn EUR 700 mn EUR 700 mn EUR 700
mn
(Only in case of assigned revenues, under the condition that the budget line is already
known):
Expenditure line6 Year N Year N+1
4
The amounts per year need to be an estimation based on the formula or method defined under section 5.
For the starting year, the yearly amount is normally paid without a reduction or prorata.
5
The indicated amounts are customs duties (gross amounts). As regards the corresponding traditional
own resources due to the EU budget, the collection costs need to be deducted (25 % retained by
Member States until 2027 included, and of 10% afterwards, as proposed in COM(2025)574).
EN 12 EN
Chapter/Article/Item
…
Chapter/Article/Item
…
Expenditure line [N+2] [N+3] [N+4] [N+5]
Chapter/Article/Item
…
Chapter/Article/Item
…
4. ANTI-FRAUD MEASURES
5. OTHER REMARKS
The proposal does not incur additional costs (expenditure) in the EU budget.
The CEPA will have a financial impact on the EU’s budget on the side of the revenues. It is
estimated that foregone duties could reach an amount of between EUR 630 million and EUR
700 million a year upon full implementation of the CEPA. The estimate is based on average
imports projected for 2042 in the absence of an FTA.
Indirect positive impacts are expected in terms of increases in resources linked to value added
tax and gross national income.
6
To be used only if necessary.
EN 13 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 29.6.2026
COM(2026) 340 final
2026/0182 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu
sõlmimise kohta
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Indoneesia oli 2025. aastal ELi suuruselt 30. kaubanduspartner maailmas ja ELi viies
kaubanduspartner ASEANis, samas kui EL oli Indoneesia suuruselt neljas kaubanduspartner ,
kelle arvele langes 6 % riigi kogu kaubandusest. Kahe partneri kahepoolse kaubanduse maht
oli 2025. aastal 28,9 miljardit eurot, kusjuures ELi ekspordi rahaline väärtus oli 10,2 miljardit
eurot ja ELi impordi rahaline väärtus 18,7 miljardit eurot. Indoneesia ekspordib ELi peamiselt
põllumajandustooteid, mitteväärismetalle, kemikaale, masinaid ja seadmeid, rasvu ja õlisid
ning jalatseid. ELi ekspordis Indoneesiasse on tähtsaimal kohal tööstustooted, sealhulgas
masinad ja seadmed, transpordivahendid ja keemiatooted. ELi ja Indoneesia vahelise
kahepoolse teenustekaubanduse maht oli 2024. aastal 9,3 miljardit eurot, kusjuures ELi
ekspordi maht oli 5,8 miljardit eurot ja ELi impordi maht 3,5 miljardit eurot. 2024. aastal oli
ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Indoneesias 24,7 miljardit eurot, samal ajal kui
Indoneesia välismaiste otseinvesteeringute maht ELis oli 1,3 miljardit eurot.
Indoneesia on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige alates 1995. aastast ja saab
praegu üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi „GSP“) raames ELiga
kaubandussoodustusi ning on suuruselt teine soodustatud riik. 2024. aastal kohaldati
Indoneesia ekspordist ELi 44 % suhtes GSP raames vähendatud tariife. Ent Indoneesia ei
kuulu 1. jaanuarist 2027 enam üldiste tariifsete soodustuste kava alla, kuna ta on viimase
kolme aasta jooksul olnud üle keskmise sissetulekuga riik.
23. aprillil 2007 volitas nõukogu komisjoni alustama ASEANi riikidega läbirääkimisi
vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Toonane eesmärk oli pidada läbirääkimisi
piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu üle. Volitusega nähti siiski ette kahepoolsete
läbirääkimiste võimalus juhul, kui ei ole võimalik jõuda kokkuleppele ühistes läbirääkimistes
ning kui sellised kahepoolsed läbirääkimised on poliitiliselt vastuvõetavad ja majanduslikult
mõttekad.
Komisjon esitas 8. mail 2009 artikli 133 komiteele (komiteel oli tol ajal selline nimi) aruande
ELi ja ASEANi läbirääkimistel tekkinud raskuste kohta, kusjuures mõlemad pooled olid
nõustunud tegema läbirääkimistes vaheaja. Artikli 133 komitee palus komisjonil uurida
väljavaateid individuaalseteks kahepoolseteks läbirääkimisteks mitme ASEANi riigiga ning
2009. aasta detsembris kiitis nõukogu selle lähenemisviisi heaks.
Indoneesia president Susilo Bambang Yudhoyono ja Euroopa Komisjoni president José
Manuel Barroso otsustasid 2009. aasta lõpus uurida, kuidas saaks süvendada ELi ja
Indoneesia vahelisi kaubandussuhteid. Nad moodustasid koos Indoneesia ja ELi esindajatega
visioonirühma, kellele anti ülesandeks koostada soovitused selle kohta, kuidas viia suhted
järgmisele tasandile. 4. mail 2011 soovitas visioonirühm sõlmida ELi ja Indoneesia vahel
laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu, mis põhineks vabakaubanduspiirkonnal ning mille
aluseks oleks parem turulepääs, suutlikkuse suurendamine ning kaubanduse ja investeeringute
hõlbustamine. Tähelepanuväärseks peeti Indoneesia suurt potentsiaali seoses riigi suuruse,
praeguste ja eeldatavate kasvumääradega, sellega, et riigi majanduse raskuskese on nihkumas
töötleva tööstuse ekspordile, samuti seoses uute teenuste, suureneva avatuse ja
makromajandusliku stabiilsusega. Oluline roll oli ka ELi ja Indoneesia majanduse
vastastikusel täiendavusel, kuna EL ekspordib Indoneesiasse hoopis teistsuguseid tooteid kui
Indoneesia Euroopasse.
ET 1 ET
EL ja Indoneesia tegid ühise analüüsi, et määrata kindlaks tulevase kaubanduslepingu
kohaldamisala ja ambitsioonikuse tase. See analüüs valmis 2016. aasta aprillis ja näitas, et
läbirääkimised võivad viia kaubanduslepingu sõlmimiseni mõlema poole huvides.
13. juulil 2016 volitas nõukogu komisjoni alustama Indoneesiaga kahepoolseid
vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Läbirääkimised ELi ja Indoneesia vahelise
laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) üle algasid ametlikult 19. juulil
2016. Läbirääkimiste esimene voor toimus 20.–21. septembril 2016 Brüsselis. Läbirääkimisi
toetas kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang. Pärast üheksa-aastast läbirääkimisprotsessi
ja 19 läbirääkimisvooru viisid EL ja Indoneesia 23. septembril 2025 läbirääkimised lepingu
üle lõpule.
Laiemas geopoliitilises ja geomajanduslikus kontekstis annab nende läbirääkimiste
lõpuleviimine ASEANi peamise majandusjõuga selge signaali ELi ja Indoneesia ühisest
toetusest reeglitel põhinevale kaubandussüsteemile ning ELi kindlast tahtest muuta oma
kaubandus avatumaks ja mitmekesisemaks.
Lepinguga kaotatakse tollimaksud enam kui 98 %-l tariifiridadest (väärtuse järgi arvestades
peaaegu 100 %-l tariifiridadest). 80 % vabastatakse tollimaksudest juba lepingu jõustumisel ja
pärast viieaastast järkjärgulist tollimaksudest vabastamist jõutakse 96 %-ni kahepoolsest
kaubandusest. Samuti on lepingu eesmärk kõrvaldada tehnilised tõkked ELi ja Indoneesia
vahelises kaubavahetuses. See loob läbipaistvama, prognoositavama ja kulutõhusama
keskkonna, parandab turulepääsu ja vähendab kulusid. Lepinguga laiendatakse ELi ja
Indoneesia teenuseosutajate ja investorite võimalusi ning tagatakse prognoositavam
kaubanduskeskkond. Kuigi leping edendab ELi ja Indoneesia vahelisi kauba- ja
investeeringuvooge, kaitseb see sõnaselgelt kummagi poole õigust kehtestada õigusnorme
õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti pakub see otsest kaitset 221 ELi ja
72 Indoneesia geograafilisele tähisele ning sisaldab kindlaid kohustusi kaubanduse ja kestliku
arengu valdkonnas.
Lepingu õiguslikult läbivaadatud tekst on avalikustatud ja kättesaadav järgmise lingi kaudu:
lepingute tekstid – kaubanduse ja majandusjulgeolek – Euroopa Komisjon
Komisjon esitab järgmised nõukogu otsuste ettepanekud:
– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku
majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta;
– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku
majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta;
– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute
kaitse lepingu allkirjastamise kohta;
– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute
kaitse lepingu sõlmimise kohta.
Lisatud nõukogu otsuse ettepanek on õigusakt Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise
laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta.
ET 2 ET
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Enne vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist pidasid EL ja
Indoneesia läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu üle, millele kirjutati alla Jakartas 9.
novembril 2009 ja mis jõustus 1. mail 2014. Leping on aluseks koostööle paljudes
valdkondades, sealhulgas inimõiguste ja kaubanduse valdkonnas, ning korrapärasele
poliitilisele dialoogile ja valdkondlikule koostööle.
Kui laiaulatuslik majanduspartnerlusleping jõustub, kehtib see koos ELi ja Indoneesia
vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga kui erileping ning sellest saab ELi ja Indoneesia
vaheliste üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa. Kahes lepingus ei ole vastuolulisi
sätteid.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping on täielikult kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega ega
nõua ELi reeglite, õigusnormide ega standardite muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.
Nagu kõik muud kaubanduslepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud, kaitseb ka
laiaulatuslik majanduspartnerlusleping täielikult avalikke teenuseid ning tagab, et valitsuste
õigus kehtestada avalikkuse huvides õigusnorme säilib täielikult ja moodustab selle
aluspõhimõtte.
Lisaks kajastavad laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sätted täielikult ELi hiljutise
kestliku kaubanduspoliitika läbivaatamist käsitleva teatise tulemusi (22. juuni 2022. aasta
teatis „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“).
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Materiaalõiguslik alus
ELi toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et liidu ühise kaubanduspoliitika osaks on
kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. Artiklis 91 ja artikli 100
lõikes 2 on sätestatud alus rahvusvahelise transpordi sätete kokkuleppimiseks.
Arvestades, et laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu peamised eesmärgid ja komponendid
on ühine kaubanduspoliitika ja transpordi pakkumine, on materiaalõiguslikud alused ELi
toimimise lepingu artiklid 207 ja 91 ning artikli 100 lõige 2.
• Menetlusõiguslik alus
Võttes arvesse, et materiaalõiguslikud alused on ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1,
artikli 100 lõige 2 ja artikkel 207, võtab nõukogu lepingu sõlmimist käsitleva otsuse vastu ELi
toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a kohaselt pärast Euroopa Parlamendilt
nõusoleku saamist.
Seepärast on lepingu sõlmimist käsitleva otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu
artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkt a.
Õigusliku alusena tuleks lisada ka ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 7, sest on
asjakohane, et nõukogu volitaks komisjoni kiitma heaks liidu seisukohta lepingu teatavate
osade muutmise ja/või parandamise küsimuses.
ET 3 ET
• Liidu pädevus
Vastavalt Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusele 2/15 ELi ja Singapuri
vabakaubanduslepingu kohta kuuluksid kõik laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga
hõlmatud valdkonnad ELi ainupädevusse ning täpsemalt ELi toimimise lepingu artikli 91,
artikli 100 lõike 2 ja artikli 207 kohaldamisalasse. ELi ainupädevuse tuletas kohus ELi
toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 alusel ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalast ja ELi
toimimise lepingu artikli 3 lõikest 2 (lähtudes sellest, kas leping mõjutab olemasolevaid
ühiseeskirju, mis sisalduvad teisestes õigusaktides).
• Subsidiaarsus
Vabakaubandusleping nõukogule esitatud kujul ei hõlma küsimusi, mis ei kuulu ELi
ainupädevusse.
• Proportsionaalsus
Kaubanduslepingud on sobivad vahendid selleks, et reguleerida turulepääsu ja sellega seotud
valdkondi, kus ELil on väljaspool ELi asuva kolmanda riigiga ulatuslikud majandussuhted.
Puuduvad alternatiivid, mis võimaldaksid sellised kohustused ja liberaliseerimispüüdlused
õiguslikult siduvaks muuta.
Algatusega taotletakse otseselt välistegevuse valdkonnas seatud liidu eesmärki ja toetatakse
poliitilist prioriteeti „EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“. Algatus on kooskõlas
ELi üldise strateegia suunaga teha teistega koostööd ja töötada vastutustundlikult ümber oma
välispartnerlussuhted, et saavutada ELi välistegevuses seatud sihid. See aitab saavutada ELi
kaubandus- ja arengueesmärke.
• Vahendi valik
Käesolev nõukogu otsuse ettepanek esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218
lõikega 6, kus on sätestatud, et otsuse lepingu sõlmimise kohta võtab vastu nõukogu.
Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud
õiguslikku vahendit.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Enne ja pärast läbirääkimisi teavitati ELi liikmesriike korrapäraselt ning nendega konsulteeriti
nõukogu kaubanduspoliitika komitee vahendusel suuliselt ja kirjalikult läbirääkimiste
erinevate aspektide üle. Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kaudu hoiti
Euroopa Parlamenti korrapäraselt kursis läbirääkimiste tulemustega ja konsulteeriti temaga.
Läbirääkimiste tulemusena jooksvalt koostatud teksti levitati kogu protsessi vältel mõlemas
institutsioonis.
Paralleelselt läbirääkimistega tellis komisjon ELi ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku
majanduspartnerluslepingu jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu.
Jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus, mis valmis 2019. aasta septembris, uuriti, kuidas
läbiräägitava laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu kaubandus- ja kaubandusega seotud
sätted võivad mõjutada majanduslikke, sotsiaalseid, inimõigusalaseid ja keskkonnaküsimusi
ELis ja Indoneesias. Mõjuhinnang tugines analüüsile, mis esitati 2008. aastal tehtud
jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus, millega toetati piirkondadevahelisi läbirääkimisi ELi-
ET 4 ET
ASEANi kaubanduslepingu üle, kuid selles esitati ajakohasemat teavet ning keskenduti selgelt
üksnes Indoneesiaga peetavate kahepoolsete läbirääkimiste eripärale ja võimalikule mõjule.
Eelkõige uuriti põhjalikumalt laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu võimalikku mõju
mitmes ELi ja Indoneesia kaubandussuhete seisukohast eriti olulises sektoris, sealhulgas
taimeõlide ja õliseemnete, rõivaste ja riideesemete ning finantsteenuste sektoris.
Üldiselt jõuti aruandes järeldusele, et ELi-Indoneesia lepingul peaks olema positiivne mõju
mõlemale lepinguosalisele ja nende ühiskonnale kõigi peamiste majandusnäitajate (SKP,
heaolu, ülemaailmne ja kahepoolne kaubandus) lõikes, kusjuures nende suhteline ulatus
Indoneesias on kahe osalise majanduse suhtelise suuruse erinevuste tõttu suurem kui ELis.
Majandusmudelite abil prognoositi ELi heaolu suurenemist 2–2,4 miljardi euro võrra ja ELi
SKP kasvu 2,5–3,1 miljardi euro võrra. See näitas, et mida rohkem lepinguga kaubandust
liberaliseeritakse, seda suurem on mõlemale poolele oodatav majanduslik kasu, mis toetab
läbirääkimistel võimalikult suure liberaliseerimise poole püüdlemist. Ilmnes, et mittetariifsete
kaubandustõkete kõrvaldamine on peamine tegur eeldatava majandusliku kasu suuruse
kindlaksmääramisel, ning aruandes rõhutati, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu sellistele
valdkondadele nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning tehnilised kaubandustõkked.
Komisjon avaldas 26. juunil 2020 seisukoha laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu
läbirääkimiste toetuseks koostatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kohta. Selles jõuti
järeldusele, et jätkusuutlikkuse mõjuhinnang kinnitas vajadust pidada läbirääkimisi
ambitsioonika kaubandus- ja investeerimislepingu üle, ning anti ülevaade nendest sektoritest
ja osapooltest, keda leping võib negatiivselt mõjutada, et nende olukorda erilise tähelepanuga
jälgida.
Jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kontekstis ja läbirääkimiste vältel andis komisjon
kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse teha oma hääl kuuldavaks, esitada
küsimusi ning aidata kaasa usaldusväärsele, tõenduspõhisele ja läbipaistvale ühiskondlikule
arutelule. Selleks korraldati spetsiaalsed kodanikuühiskonna dialoogid, seminar Indoneesia
kohalikele sidusrühmadele, kahepoolseid kohtumisi, küsitlusi ja veebipõhiseid uuringuid.
Lisaks on komisjon läbirääkimiste käigus ja oma läbipaistvuspoliitikat järgides oma
veebisaidil avaldanud ja korrapäraselt ajakohastanud läbirääkimisvoorude aruandeid,
tekstiettepanekuid, pressiteateid, teabelehti ja taustteabe materjale.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu mõjuhinnangu koostas komisjoni kaubanduse
peadirektoraadi tellimusel sõltumatute konsultatsiooniettevõtete konsortsium, mida juhtis
Development Solutions.
• Mõjuhinnang
ELi ja Kagu-Aasia riikide vaheliste kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle peetavaid
läbirääkimisi käsitleti 2009. aasta augustiks mõjuhinnangus, mis koostati ajal, mil komisjon
esitas ettepaneku läbirääkimisvolituste ning ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja
tulemuslikkuse programmi menetlusi. Sellele vaatamata sisaldab leping sätteid, mis
lihtsustavad kaubandust ja sellega seotud menetlusi, vähendavad ekspordikulusid ja
võimaldavad seega suuremal arvul VKEdel tegutseda mõlemal turul. VKEdele pühendatud
peatükis käsitletakse eelkõige tõhustatud teabevahetust ja Indoneesiaga tehtavat koostööd
ET 5 ET
VKEdega seotud küsimustes. Tollimaksude kaotamine, sealhulgas elektroonilise side suhtes,
lihtsustatud ja digiteeritud tolliprotseduurid ning omavahel paremini kokkusobivad tehnilised
nõuded vähendavad ekspordiga seotud kulusid ja võimaldavad väiksema kaubandusmahuga
VKEdel konkureerida suuremate äriühingutega. See suurendab ka VKEde suutlikkust osaleda
tarneahelates, digikaubanduses ja riigihangetes ning osutada teenuseid Indoneesia turul.
Samuti edendatakse laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga läbipaistvust ja
rahvusvaheliste standardite kasutamist, et hõlbustada turulepääsu ja vähendada nõuete
täitmisega seotud kulusid.
• Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.
4. MÕJU EELARVELE
Laiaulatuslikul majanduspartnerluslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Pärast
laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu täielikku rakendamist võib saamata jäävate
tollimaksude summa olla hinnanguliselt vahemikus 630–700 miljonit eurot aastas. See
hinnang põhineb 2041. aastaks vabakaubanduslepingu puudumise korral prognoositud
keskmisel impordil.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping sisaldab institutsioonilisi sätteid, millega nähakse ette
lepingu rakendamist, toimimist ja mõju pidevalt jälgivate rakendusasutuste struktuur.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu institutsiooniliste sätete peatükiga luuakse
kaubanduskomitee, mille peamine ülesanne on jälgida ja lihtsustada lepingu rakendamist ja
kohaldamist. Kaubanduskomitee ülesanne on valvata kõikide laiaulatusliku
majanduspartnerluslepingu alusel loodud erikomiteede ja töörühmade töö üle.
Kaubanduskomitee vahetab lepingu rakendamisega seotud teemadel arvamusi
kodanikuühiskonna dialoogis osalevate kodanikuühiskonna esindajatega.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga luuakse sisenõuanderühmad, kus on
tasakaalustatult esindatud sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas
valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonid ning majandus-,
sotsiaal-, keskkonnaküsimustega tegelevad ametiühingud. Sisenõuanderühmad võivad esitada
arvamusi ja soovitusi vabakaubanduslepingu toimimise ja rakendamise kohta ning kohtuvad
vähemalt kord aastas.
Nagu on rõhutatud teatises „Kaubandus kõigile“, kulutab komisjon üha rohkem ressursse
kaubandus- ja investeerimislepingute tulemuslikule rakendamisele ja täitmise tagamisele.
2025. aasta novembris avaldas komisjon viienda lepingute rakendamist ja täitmise tagamist
käsitleva aastaaruande. Selle aruande peamine eesmärk on anda ELi vabakaubanduslepingute
rakendamisest objektiivne ülevaade, milles tuuakse välja tehtud edusammud ja käsitlemist
vajavad puudused. Aruanne peaks olema aluseks liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja
laiemalt kodanikuühiskonnaga peetavale avatud arutelule ja koostööle
vabakaubanduslepingute ja nende rakendamise teemal. Kuna aruanne esitatakse igal aastal,
võimaldab see arenguid regulaarselt jälgida ja dokumenteerib ka seda, kuidas on käsitletud
ET 6 ET
prioriteetseid küsimusi. Aruanne käsitleb ka ELi ja Indoneesia laiaulatuslikku
majanduspartnerluslepingut alates selle jõustumisest.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 2. peatükiga kaotavad EL ja Indoneesia tollimaksud
enam kui 98 %-l tariifiridadest (väärtuse järgi arvestades peaaegu 100 %-l tariifiridadest).
80 % vabastatakse tollimaksudest juba lepingu jõustumisel. Pärast viieaastast järkjärgulist
tollimaksudest vabastamist jõutakse 96 %-ni kahepoolsest kaubandusest. Näiteks kaotab
Indoneesia kõrged tollimaksud tööstustoodetelt, nagu mootorsõidukid (praegused tollimaksud
kuni 50 %), masinad ja elektriseadmed, ravimid ja kemikaalid ning põllumajanduslikud
toiduained. Lepinguga kaotatakse ka enamiku ELi eksporditavate Indoneesia kaupade suhtes
kohaldatavad ELi tollimaksud või vähendatakse neid oluliselt.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 3. peatükk sisaldab päritolureegleid, millega
tagatakse, et lepingus sätestatud tariifseid soodustusi kohaldatakse üksnes toodete suhtes,
mida on ELis või Indoneesias märkimisväärselt töödeldud.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 4. peatükk aitab ELi ja Indoneesia vahelise
kaubavahetusega tegelevatel ettevõtjatel oma tooted lihtsamalt ja kiiremini tollist läbi saada.
See aitab tagada tulemusliku tollikontrolli, et imporditud kaubad vastaksid kõigile importiva
riigi eeskirjadele, sealhulgas ohutuse, turvalisuse ja intellektuaalomandi õiguste austamisega
seotud nõuetele. Leping sisaldab eelkõige sätteid piiril järgitavate tolliprotseduuride kohta,
kohustusi tagada lihtne juurdepääs teabele kohaldatavate tariifide kohta ning tollialaste
õigusaktide ühiseid põhimõtteid.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 5. peatükk sisaldab ka kahepoolset
kaitsemehhanismi, mis võimaldab ELil ja Indoneesial kehtestada ajutisi meetmeid, kui
sooduskorra alusel toimuva impordi märkimisväärne suurenemine põhjustab või ähvardab
põhjustada tõsist kahju nende omamaisele tootmisharule.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 6. peatükk, mis käsitleb sanitaar- ja
fütosanitaarküsimusi, reguleerib toiduohutust ning looma- ja taimetervist. EL võtab ka
edaspidi vastu toiduohutuseeskirju ja kontrollib nende täitmist, olgu siis tegemist kodumaiste
või imporditud toodetega. Lepingus kinnitatakse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete
lepingu põhimõtteid. EL ja Indoneesia tugevdavad ühist tööd sanitaar- ja
fütosanitaarküsimustes, et tagada kiire sekkumine põllumajandus- ja kalandustoodete impordi
ja ekspordiga seotud hädaolukordades.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 7. peatüki eesmärk on kõrvaldada tehnilised tõkked
ELi ja Indoneesia kaubavahetuses. Olulistes sektorites, nagu elektroonika, masinad ja
energiatõhusad tooted, tunnustatakse ELis asuvate akrediteeritud asutuste sertifikaate ja
katsearuandeid, mis tähendab, et kulukas ja aeganõudev korduskatsetamine ja -
sertifitseerimine Indoneesias ei ole enam vajalik. Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping
sisaldab ka ühtlustatud märgistamismenetlusi. Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping tagab
parema regulatiivse läbipaistvuse ja prognoositavuse, kuna sellega parandatakse
sidusrühmade ja ametiasutuste võimalusi anda tagasisidet teise lepinguosalise tehniliste
normide eelnõude kohta ning jäetakse piisavalt aega nendega kohanemiseks enne nende
jõustumist. Samuti nähakse lepinguga ette, et mõlemad lepinguosalised võtavad oma
ET 7 ET
tehniliste normide alusena vastu asjakohased rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja
kohaldavad neid. Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu spetsiaalse mootorsõidukeid
käsitleva lisaga tagatakse, et lepingus kindlaks määratud ÜRO tüübikinnitustunnistustega ELi
sõidukite suhtes ei kohaldata Indoneesias täiendavaid katsetamis- või märgistamisnõudeid,
mis vähendab kulusid ja turulejõudmiseks kuluvat aega.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 8. peatükiga laiendatakse ELi ja Indoneesia
teenuseosutajate ja investorite võimalusi ning tagatakse prognoositavam kaubanduskeskkond.
Eelkõige tagatakse sellega, et laiaulatuslikus majanduspartnerluslepingus kindlaks määratud
sektorites ei diskrimineerita ELi teenuseosutajaid ja investoreid Indoneesia teenuseosutajate ja
investoritega võrreldes. Tänu selgetele, õiglastele ja õigeaegsetele menetlustele on ELi
ettevõtjatel lihtsam saada oma teenuste osutamiseks vajalik litsents või kvalifikatsioon.
Sellega tagatakse, et teatavates sektorites tegutsevatelt ELi teenuseosutajatelt ei nõuta
Indoneesias kohalikku esindust (näiteks filiaali), teatavat arvu ettevõtjaid või teatavat
tehingute väärtust.
Kuigi leping edendab ELi ja Indoneesia vahelisi kauba- ja investeeringuvooge, kaitseb see
sõnaselgelt kummagi poole õigust kehtestada õigusnorme õiguspäraste poliitiliste eesmärkide
saavutamiseks.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 9. peatükiga tagatakse, et kapital, mida on vaja
lepingu alusel liberaliseeritud tehingute tegemiseks, näiteks välisomandis oleva ettevõtte
loomiseks, saab tegelikult liikuda EList Indoneesiasse ja vastupidi. Samal ajal võivad
mõlemad pooled vajaduse korral kohaldada oma seadusi ja eeskirju, näiteks pankroti korral
või väärtpaberitega tegelemisel.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 10. peatükiga luuakse prognoositav, turvaline ja
õiglane digikaubanduse keskkond. Eelkõige tagatakse sellega andmete vaba piiriülene
liikumine, keelates põhjendamatud asukohanõuded, ja keelatakse elektroonilise edastuse
tollimaksud. Lepinguga nähakse ette siduvad õigusnormid, mis suurendavad tarbijate usaldust
ja tagavad ettevõtjatele õiguskindluse ning toetavad innovatsiooni.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 11. peatükis on sätestatud eeskirjad, millega
tagatakse, et riigihankelepingute sõlmimise menetlused on ELi ettevõtjate jaoks läbipaistvad,
õiglased ja mittediskrimineerivad.
EL ja Indoneesia leppisid 12. peatükis kokku intellektuaalomandi õiguste tulemuslikus kaitses
ja jõustamises. Laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga tagatakse eelkõige otsene kaitse
221 ELi ja 72 Indoneesia geograafilisele tähisele, mille hulka kuuluvad sellised
põllumajanduslikud toiduained nagu ELi liha ja juust ning Indoneesia vürtsid ja kohvid.
Geograafiliste tähiste kõrgetasemeline kaitse tugevdab ekspordipotentsiaali väärtuslike
põllumajanduslike toiduainete sektorites, tagades ainunimetuse ja aidates tootjatel turustada
kvaliteettooteid.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 13. peatükiga tagatakse, et mõlemas
jurisdiktsioonis säilitatakse tulemuslikud konkurentsialased õigusaktid, mida rakendavad oma
tegevuses sõltumatud asutused, kes peavad tegutsema läbipaistval ja mittediskrimineerival
viisil, austades kaitseõigust. Lepinguga nähakse ette ka koostöö ametiasutuste vahel. Leping
sisaldab eeskirju subsiidiumide, konkurentsi ja riigiettevõtete kohta.
ET 8 ET
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 14. peatükk on oluliseks sammuks kaubanduse ja
investeeringute avamisel ning ELi ja Indoneesia vaheliste energia- ja toorainetarneahelate
kindlustamisel.
15. peatükis esitatakse kaubanduse ning kestliku majanduskasvu ja arengu terviklik raamistik
koos õiguslikult siduvate kohustustega, mis on jõustatavad laiaulatusliku
majanduspartnerluslepingu vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu. Lisaks luuakse
laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga platvorm dialoogiks ja koostööks kaubandusega
seotud keskkonna- ja kliimaküsimustes, sealhulgas palmiõlisektoris. See sisaldab erisätteid
loodusvarade kaitse ja majandamise kohta, millega kehtestatakse kohustused seoses
metsakaitse, elurikkuse, looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise ning
ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisega.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 16. peatükiga luuakse ELi ja Indoneesia
koostööraamistik, et tugevdada poliitikameetmeid ja määrata kindlaks programmid, mis
aitavad kaasa kestlike, kaasavate, tervislike ja vastupidavate toidusüsteemide arendamisele.
Lepingu 17. peatükis on sätestatud majanduskoostöö ja suutlikkuse suurendamise
aluspõhimõtted ja tegevussuunised lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades.
Samuti on selles VKEdele pühendatud 18. peatükk ja muid sätteid, mis on sellistele
ettevõtjatele kasulikud, näiteks ühtse üldsusele juurdepääsetava digiplatvormi loomine, mis
annab teavet selle kohta, kuidas pääseda mõlema lepinguosalise turgudele ja seal tegutseda,
VKEde kontaktpunktide loomine, äritegevuse digiteerimine jne.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 19. peatükiga edendatakse selliste läbipaistvate,
koordineeritud ja tõenduspõhiste eeskirjade kehtestamist, milles järgitakse riigisiseseid
õigusakte, toetatakse avaliku poliitika eesmärke ning võetakse arvesse ettevõtjate ja
sidusrühmade huve. Eelkõige peavad lepinguosalised avaldama igal aastal peamiste
kavandatavate eeskirjade loetelu, milles selgitatakse nende eesmärki ja ajakava.
Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 20. peatükk suurendab kaubandusega seotud
reguleerimise prognoositavust, vastutust ja õiglust. Tagades õigeaegse avaldamise, avatud
juurdepääsu teabele, õiglased haldusmenetlused ja sõltumatud õiguskaitsevahendid,
suurendab see usaldust õigusraamistike vastu ja vähendab piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate
ebakindlust.
• Kokkuleppe tekst ja teatised
Lepingu tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.
Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama lepingu artiklis 25.2 ettenähtud teate, et
väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda.
ET 9 ET
2026/0182 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu
sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1, artikli 100
lõiget 2 ja artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a ja artikli 218
lõikega 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut1,
ning arvestades järgmist:
(1) Kooskõlas nõukogu XX/XX/XXXX otsusega nr [XX]2 allkirjastati liidu ja Indoneesia
vaheline laiaulatuslik majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“) [XX XX 2026],
eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.
(2) Leping peaks tagama liidu ühise kaubanduspoliitika edendamise, luues laiaulatusliku
majanduspartnerluse Indoneesiaga.
(3) Leping tuleks heaks kiita.
(4) Aluslepingu artikli 218 lõike 7 kohaselt on asjakohane volitada komisjoni kiitma liidu
nimel heaks lepingu muudatused, mis võetakse pärast kaubanduspoliitika komiteega
konsulteerimist vastu artiklite 11.20, 12.37 või artikli 24.2 lõike 2 punkti x või xi
kohase lihtsustatud menetluse teel.
(5) Lepingu artikli 25.7 lõike 1 kohaselt ei anta lepinguga liidu piires isikutele muid õigusi
ega määrata muid kohustusi peale nende, mis lepinguosaliste vahel tekivad
rahvusvahelise avaliku õiguse alusel,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheline laiaulatuslik
majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“).
Artikkel 2
Lepingu artikli 11.20 ja artikli 24.2 lõike 2 punkti x kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel
heaks lepingu 11-A lisa ja 11-B lisa muutmise või parandused pärast konsulteerimist
kaubanduspoliitika komiteega.
1
ELT C , , lk. .
2
[Lisada viide]
ET 10 ET
Artikkel 3
Lepingu artikli 12.37 ja artikli 24.2 lõike 2 punkti xi kohaldamisel kiidab komisjon liidu
nimel heaks lepingu 12-A lisa ja 12-C lisa muudatused pärast konsulteerimist
kaubanduspoliitika komiteega.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval3.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
3
Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
ET 11 ET
FINANTSSELGITUS „TULUD“ – EELARVE TULUDE POOLELE MÕJU
AVALDAVATE ETTEPANEKUTE JAOKS
1. ETTEPANEKU NIMETUS
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku
majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta
2. EELARVEREAD
Tulude eelarverida (peatükk/artikkel/punkt): 12. peatükk, artikkel 120
Asjaomaseks aastaks eelarves ette nähtud summa: (2026) 21 368 300 000 eurot. Eelarve on
kättesaadav siin: 2026. aasta eelarveprojekt - TULUDE KOONDARVESTUS
(ainult sihtotstarbeliste tulude puhul):
Tulud määratakse järgmisele kulude reale (peatükk/artikkel/punkt):
3. FINANTSMÕJU
Ettepanekul puudub finantsmõju
x Ettepanek ei avalda finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele.
Ettepanekul on finantsmõju sihtotstarbelistele tuludele
Mõju on järgmine:
(miljonites eurodes ühe komakohani)
Tulude eelarverida Mõju tuludele45 12 kuud Aasta 2027
Peatükk 12, artikkel 120 630 miljonit eurot Jõustumine eeldatavasti 0
2027. aasta esimesel
poolel
Olukord pärast meetme rakendamist
Tulude eelarverida [N+10] [N+11] [N+12] [N+13] [N+14]
Peatükk/artikkel/punkt 700 miljonit 700 miljonit 700 miljonit 700 miljonit 700 miljonit
… eurot eurot eurot eurot eurot
(Ainult sihtotstarbelise tulu puhul, tingimusel et eelarverida on juba teada):
Kulude eelarverida6 Aasta N Aasta N+1
4
Aastasummade prognoos peab põhinema 5. punktis märgitud valemil või meetodil. Aastane summa
makstakse esimesel aastal üldjuhul ilma mahaarvamisteta ja mitte proportsionaalsel alusel.
5
Märgitud summad on tollimaksud (brutosumma). ELi eelarvesse laekuvatest vastavatest
traditsioonilistest omavahenditest tuleb maha arvata kogumiskulud (25 % jätavad liikmesriigid endale
kuni 2027. aastani (kaasa arvatud) ja hiljem 10 %, nagu on kavandatud dokumendis COM(2025)574).
6
Kasutada ainult vajaduse korral.
ET 12 ET
Peatükk/artikkel/punkt
…
Peatükk/artikkel/punkt
…
Kulude [N+2] [N+3] [N+4] [N+5]
eelarverida
Peatükk/artikkel/pun
kt …
Peatükk/artikkel/pun
kt …
4. PETTUSEVASTASED MEETMED
5. MUUD MÄRKUSED
Ettepanek ei põhjusta täiendavaid kulusid ELi eelarvest (kulude poolel).
Laiaulatuslikul majanduspartnerluslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Pärast
laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu täielikku rakendamist võib saamata jäävate
tollimaksude summa olla hinnanguliselt vahemikus 630–700 miljonit eurot aastas. See
hinnang põhineb 2042. aastaks vabakaubanduslepingu puudumise korral prognoositud
keskmisel impordil.
Oodata on kaudset positiivset mõju, mis seisneb käibemaksu ja kogurahvatuluga seotud
vahendite suurenemises.
ET 13 ET
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 4.13.1/26-0249 - COM(2026) 340 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta
Arvamuse andmine eelnõu kohta Välisministeeriumile vastavalt Riigikantselei 09.07.2026 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium
Tähtaeg: 10.08.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b0013358-540e-4023-8646-a9ce125a22d3
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b0013358-540e-4023-8646-a9ce125a22d3?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Välisministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/26-01419
Resolutsiooni teema: EL– Indoneesia partnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu
allkirjastamine ja sõlmimine.
Adressaat: Välisministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja otsuste eelnõud
järgmiste algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion of the Comprehensive Economic
Partnership Agreement between the European Union and Indonesia,COM(2026)340
- Proposal for a COUNCIL DECISION on the signing of the Comprehensive Economic Partnership
Agreement between the European Union and Indonesia, COM(2026)341
EISi toimiku nr: 26-0249
- Proposal for a COUNCIL DECISION on the signing of the Investment Protection Agreement
between the European Union and Indonesia, COM(2026)342
- Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion of the Investment Protection Agreement
between the European Union and Indonesia, COM(2026)343
EISi toimiku nr: 26-0249
Tähtaeg: 03.09.2026
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks COM(2026)
340 ja COM(2026)341 kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 10.08.2026
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks COM(2026)
342 ja COM(2026)343 kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 10.08.2026
Lisainfo: Eelnõusid on kavas arutada valitsuse 17.09.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi
§ 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (09.09.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed
materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 03.09.2026.
Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 09.07.2026
Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste
[email protected],