Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected], "HM", "HTM minister", "Tiina Laidvee", "Janne Pukk", "Renno Veinthal", "SM Info", "Riina Sikkut", "Laura Viidik", "Katre Koppel",
[email protected]
Teema: Pöördumine proviisoriõppe õppekohtade arvu suurendamiseks
Kuupäev: 2024-06-07 13:47
Tere
Edastame lisatuna ravimisektori eriala organisatsioonide ühise pöördumise
proviisoriõppe õppekohtade arvu suurendamiseks Tartu Ülikoolis.
Täiendavate küsimuste korral palun lahkesti ühendust võtta, oleme kindlasti
valmis omaltpoolt täiendavalt kaasa mõtlema ja vajadusel seotud aruteludes
osalema.
Lugupidmisega,
Tanel Kuusmann
Eesti Farmaatsia Seltsi president
Proviisor
Tartu Ülikooli Rektor
Haridus- ja teadusministeerium
Sotsiaalministeerium
03.06.2024
PÖÖRDUMINE proviisoriõppe õppekohtade arvu suurendamiseks
Teeme ettepaneku suurendada Tartu Ülikooli proviisoriõppes olevate õppekohtade arvu
praeguselt 36-lt 48-le õppekohale alltoodud põhjustel.
Ravimiameti 2022. a apteegistatistikast nähtub, et 477 Eestis tegevusluba omavas üldapteegis
oli 889 proviisori ja 749 farmatseudi töökohta, millest olid vastavalt täidetud 730 ja 608
ametikohta. Haiglaapteekides oli töökohti 79 proviisorile ja 32 farmatseudile, millest olid
täidetud 73 ja 29. 2022. aastal Terviseametis registreeritud erialaspetsialistidest 52,7 %
proviisoritest ja 43,4% farmatseutidest on üle 50-aastased.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2017. a raportist lähtuvalt oli juba 2015. a
valdkonda esindavate ekspertide hinnanguil Eestis puudu 100–150 farmatseuti ja proviisorit.
Kuna proviisorite absoluutarv on jäänud samaks, kuid üldapteekide arv on kasvanud, on
tööjõupuudus veelgi suurenenud. Apteegisektorile lisaks on ravimiteaduse spetsialiste tarvis
erinevates riigiasutustes, ravimite hulgimüügifirmades, ravimiuuringute ja ravimite
tootmisega tegelevates ettevõtetes. Just biotehnoloogia valdkonna ettevõtete kiire areng, mis
kahtlemata tulevikus veel enam Eestis hoogustub tekitab ka lisavajaduse proviisorite kui
ravimite arendamise ja tootmise spetsialistide järele.
Farmaatsiaharidust pakutakse täna kahes kõrgkoolis: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetavad
pärast kolmeaastast õpet farmatseudid ja Tartu Ülikooli viieaastase integreeritud bakalaureuse-
ja magistrikava läbinuna proviisorid. OSKA raporti kohaselt on oluliseks tööjõu
ettevalmistusega seotud probleemkohaks ebapiisav ravimispetsialistide koolituspakkumine.
Haridussüsteem suudab pakkuda arvestuslikult 56% soovitud arvust proviisoritest, mis võib
olla ühelt poolt seotud vähese vastuvõetute arvuga, kuid teisalt ka madala eduka lõpetamise
määraga. Raportis soovitatud integreeritud 5-aastase proviisoriõppe ümberstruktureerimisega
3+2 õppekaval baseeruvaks õppeks on TÜ farmaatsia instituudis juba alustatud.
Proviisoriõppes on esmakursuslaste õppekohtade arv olnud pikki aastaid 36 kohta aastas.
Arvestades olemasoleva tööjõupuudusega apteegisektoris ja täiendava tööjõuvajadusega
teistes farmaatsiasektori osades ning lähtuvalt õppekava muutusest tulevikus 3+2
ravimiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppeks, on meie kui sektori esindajate hinnangul
põhjendatud vajadus täiendavateks õppekohtadeks.
Seetõttu teeme ettepaneku suurendada Tartu Ülikooli proviisoriõppes olevate õppekohtade
arvu praeguselt 36-lt 48-le.
Lugupidamisega
Eesti Farmaatsia Selts
Pöördumist on digiallkirjastatult toetanud ka teised farmaatsia eriala organisatsioonid:
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts
Eesti Proviisorapteekide Liit
Eesti Apteekrite Liit
Eesti Haiglaapteekrite Selts
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Ravimitootjate Liit