Leping

TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/2463-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Merlin Murumets, asendaja asekantsleri ülesannetes (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Tallinna Ülikool, registrikood 74000122, asukoht Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, keda esindab Katrin Niglas (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi „Vanemahüvitise süsteemi mõju soolisele ebavõrdsusele“(edaspidi „tööd“) teostamine. Tööde täpsem kirjeldus on lepingu lisas 1. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 31.09.2024. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 4999 eurot (sh TLÜ üldkulumäär 25%), millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena pärast tööde esitamist. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.2. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Age Viira, tel 59107348, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Marge Unt, tel 6199 873, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - Analüüsikavand 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/lepingute-uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija: Töövõtja: Sotsiaalministeerium Tallinna Ülikool Tel: 626 9301 Tel: 640 9103 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merlin Murumets Katrin Niglas LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 1.8-2/2463-1 Analüüsi „Vanemahüvitise süsteemi mõju soolisele ebavõrdsusele“ kavand Eesmärk: Anda ülevaade sellest, kuidas vanemahüvitise süsteem võib soodustada või vähendada ebavõrdsust, arvestades selle mõju koduste tööde jaotusele, tööturule naasmisele, palgalõhele ja vanemate majanduslikule käitumisele, toetudes rahvusvahelisele teaduskirjandusele ning võttes arvesse Eesti vanemahüvitise süsteemi ning ühiskondlikku väärtuste/hoiakute konteksti. Keskendume eelkõige isade suurema osaluse mõjule soolisele ebavõrdsusele. Kirjanduse ülevaates pöörame tähelepanu eelkõige poliitikameetmetele, mille eesmärgiks on tugevdada isade osalust laste kasvatamisel. Olukorra tausta kirjeldus: Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitise süsteem toetab perekondlike kohustuste jagamist selliselt, et nii mees kui naine käivad tööl ning hoolitsevad laste eest võrdsemalt. Viimaste vanemahüvitise süsteemi muudatuste eesmärk oli eelkõige soodustada isasid lastega koju jääma ja emasid väikelapse kõrvalt paindlikult tööd tegema. Statistika järgi ongi vanemapuhkusele jäävate isade arv kasvanud ning ka emad töötavad sagedamini. 2017. aastal oli vanemapuhkusel 9% isasid 2023. aastal 19%. Tegelikkuses aga 70% isadest jätkab vanemahüvitise saamise ajal töötamist täiskoormuse lähedase palgaga. Emadest jätkab töise tulu teenimist 14%, osakoormuse lähedase palgaga. Isa vanemahüvitise perioodi ajal on emadest ca pooled ka kodus (ca 1400), võttes ravikindlustuse saamiseks ennast töötuna arvele, olles muul alusel ravikindlustatud või jäädes ravikindlustuseta. Vanemahüvitise süsteem soodustab olukordi, kus naised satuvad teatavates aspektides veelgi enam ebavõrdsesse olukorda. Kuivõrd olemasolev vanemahüvitis on sõltuv varasemast makstud sotsiaalmaksust ning hüvitise lagi on väga kõrgel, siis võidavad kõrgema sissetulekuga leibkonnad, kes tulevad majanduslikult paremini toime ning kaotavad väiksema sissetulekuga leibkonnad, kelle sissetulekutest suurem proportsioon läheb eluasemekuludele ja esmatarbekaupadele. 2024. aasta vanemahüvitise ülempiir on 4733,53 eurot (kolm eelmise aasta keskmist palka) ning alampiir 820 eurot, mis teeb 6,5-kordse erinevuse. Lisaks võib alates 2018. aastast teenida töist tulu kuni pool hüvitise ülempiirist (2366,76 eurot), ilma et vanemahüvitist vähendataks. Seetõttu pered kalduvad tegema otsuseid hüvitise saaja ja sealt kõrvalt töötamise osas selliselt nagu neile majanduslikult on kasulikum. Keskmine määratud vanemahüvitise summa 2023. aastal oli 1497 eurot. Seega, Eesti vanemahüvitise süsteem võimendab ühiskondlikku ebavõrdust (sooline palgalõhe, erinevused vanemahüvitise minimaalse ja maksimaalse määras, täiendava töise tulu teenimise võimalustes vanemahüvitise ajal, vanemahüvitise järel tööturule naasmine, sh emaduslõiv). Toome kirjandusülevaatega sisse rahvusvahelise perspektiivi. Kirjandusülevaade vastab järgmistele küsimustele: ● Kuidas mõjutab isade vanemahüvitise kasutamine soolist võrdõiguslikkust (ja laste heaolu)? ● Milliste poliitikameetmete abil on teistes riikides (Põhjamaades) suurendatud isade osalust vanemahüvitise kasutajate seas? ● Millised asjaolud soodustavad või takistavad isade vanemahüvitise kasutamist (sh kvalitatiivsete uuringute põhjal?) Vanemapuhkuse mõju uuringute sünteesis keskendume artiklitele, mis on analüüsinud isade suurema kaasatuse mõjule neis kolmes aspektis a) sooline võrdõiguslikkus tööturul b) sooline võrdõiguslikkus erasfääris: hooletöö ja ajakasutus c) lapse heaolu ja anname ülevaate sellest, kuidas isapuhkuse/vanemahüvitise kasutamine viib või ei vii mehelikkuse ideaalide ja isaduse muutumisele egalitaarsemas ja hoolivamas suunas rahvusvaheliste kvalitatiivuuringute alusel. Analüüsi teostab TLÜ RASI uurimisrühm, keda juhib professor Marge Unt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/