Janno Kell
[email protected] Teie 20.05.2024 /
Meie 21.06.2024 nr 1.5-1.1/1613-2
Vastus Janno Kella pöördumisele seoses päeva-
ja nädalahoiuteenusega
Lugupeetud Janno Kell
Vabandan, et vastus pöördumisele on viibinud!
Vastan teie kirjale seoses sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, loodava päeva- ja
nädalahoiuteenuse ja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §89- ga.
SHS §89 sisu eelnõuga ei muudeta. Jätkuvalt on igapäevaelu toetamise teenuse puhul
teenuse osutamise ruumidega seotud kulude katmise kohustus jäetud kohalikule
omavalitsusele (KOV) ja jätkuvalt on kulude katmise ulatus KOV otsustada. Kuna riik KOVile
ruumikulude katmiseks vahendeid ei anna, ei saa riik KOVile ka ette kirjutada, millises
ulatuses tuleb ruumikulud katta.
Loodava päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul KOVil ruumikulude katmise kohustust ei ole nii,
nagu ei ole sellist kohustust ka teiste erihoolekandeteenuste puhul, välja arvatud
igapäevaelu toetamise teenus. Teenuse kulud kaetakse riigi ja teenust kasutava inimese
poolt.
Teenus luuakse äärmusliku toetusvajadusega intellektipuudega inimestele, kes vajavad
teenust 10 päeva kuni 23 ööpäeva kuus. Teenuse hinnaks on planeeritud 2025. aastal 51
eurot päevase teenuse kasutamise ja 75 eurot ööbimisega teenuse kasutamise puhul. Seni
on teenusele kehtinud 4 hinda olenevalt teenuse kasutaja toetuse vajaduse suurusest ja
sellest, kas teenust kasutatakse päevasel või öisel ajal. Uue hinna aluseks võtsime senise
suurema toetusvajadusega inimeste teenuse hinna ehk kõrgema hinna. See tähendab, et kui
inimene kasutab teenust maksimaalses mahus (st 23 ööpäeva kuus), tasub
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teenuseosutajale 23 ööpäeva x 75€=1725 € kuus ühe inimese
kohta. Võrdluseks: samale sihtrühmale ööpäevaringselt teenust osutades (st kõigil päevadel
kuus) tasub SKA teenuseosutajale 1278 €- 1648 € kuus inimese kohta (olenevalt
teenuseüksuse suurusest). Lisaks tasub SKA teenuseosutajale nende päevade eest, mis
inimene kasutab teenust maksimaalsest (ehk 23 ööpäevast) vähem, 65% päeva/ööpäeva
tasust.
Loodava päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul jaotuvad kulud järgmiselt:
Riik katab (teenuse maksimaalse maksumusena): personali palga- ja koolituskulu, personali
transpordikulu (mis on seotud teenust saavate isikute asjaajamisega), tervisekontrolli kulu ja
töötajate vaktsineerimise kulu, büroo- ja postitarvete ning sideteenuste kulu, teenust saavate
isikute kasutuses olevate eluruumide sisustuse kulu, administratsiooniruumide ja nende
ruumide, kus viiakse ellu teenuse sisuks olevaid tegevusi, hooldus- ja kommunaalkulu,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide ja muu kulu, teenust saavate isikute
personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -
tarvete kulu.
Teenuse kasutaja tasub omaosaluse: toitlustamise kulu (sh toitlustamisega seotud personali
palgakulu), majutamisega seotud kulud (sh majutusega seotud ruumide, mida isik kasutab
teiste teenust saavate isikutega ühiselt, sh tualettruumi, vannitoa ja koridori hooldus- ja
kommunaalkulu ning nende ruumide hooldusega seotud personali palgakulu). Omaosaluse
maksimaalne määr kehtestatakse riigieelarve seadusega- loodaval päeva- ja
nädalahoiuteenuse omaosalus hakkab olema vastavalt teenuse kasutamise päevadele
maksimaalselt 284 eurot kalendrikuus.
SHS §89 osas täpsustab eelnõu, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on kohustus
tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine
KOV-i enda kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese
rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV.
Väljavõte seletuskirjast: Täpsustus aitab ennetada KOV-ide vahel vaidlusi, mille esinemine
tulevikus oleks tõenäoline, kuna teenuse osutamisega seotud ruumikulud praeguses
majanduslikus olukorras aina kasvavad. Lisaks aitab täpsustus kaasa teenusele juurdepääsu
tagamisele seeläbi, et tekkib võimalus luua uusi teenusekohti. Olukorras, kus on ebaselge,
kas teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV on kohustatud katma teenuse osutamisel 5
ruumikulud, ei ole KOV tõenäoliselt huvitatud oma omavalitsuse piirkonnas uute igapäevaelu
toetamise teenuse kohtade tekkimisest. Kui on selge, et ruumikulude katmise kohustus on
iga teenusesaaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il, ollakse uute
teenusekohtade loomisele avatumad.
Õiguskantsler on juhtinud 2016. aastal sotsiaalkomisjoni tähelepanu sellele, et SHS §89
sõnastuse avar volitus ei anna KOVi üksusele juhiseid ega tingimusi kaetavate kulude
ulatuse kindlaksmääramisel ega vasta selles osas normi selguse ja piiritletuse nõudele.
Samuti ei täpsusta seadus, kas ruumidega seotud kulude katmise peab kehtestatud ulatuses
enda peale võtma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV või iga kliendi elukohajärgne
KOV.
Õiguskantsleri märkuse esimese poole parandamiseks pakuti 2022. aastal koostatud SHS
muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuses (erihoolekandeteenuste korralduse ja
rahastuse ajakohastamine) (VTK) välja kaks paragrahvi muudetud sõnastuse versiooni, kuid
kumbki neist ei leidnud kooskõlastamisel partnerite üksmeelset toetust. Näiteks kirjutas Eesti
Linnade ja Valdade Liit, et ei kooskõlasta VTK seda osa kuna: „Rõhutame, et kui KOVile
pannakse kohustus või sh täpsustatakse kohustust (uuena sätestataks seaduses, millised
kulud KOV konkreetselt peab hüvitama), siis peavad muudatusega kaasnevate kulude
katteks olema tagatud ka rahalised vahendid riigi poolt, et kohustust täita.“. Kuna
riigieelarvest ei ole võimalik KOVide ruumikulude katmiseks vahendeid eraldada, menetluses
olevas eelnõus ei planeerita §89 muutmist selles osas. Eelnõus oleva muudatusega
parandatakse Õiguskantsleri märkusest teine pool.
Asjakohane on märkida, et §89 on viimastel aastatel palju vaidlusi põhjustanud seetõttu, et
paragrahv kehtis esilagu vaid igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumidele, mis
praktikas tähendas päevakeskuse ruumikulude katmist, kuid aastast 2018 loodi sama
teenuse diferentseeritud hinnaga teenuseliik äärmusliku toetusvajadusega inimestele ja
teenuse osutamise laad muutus- senise päevakeskuses käimise asemel (igapäevaelu
toetamise teenus on suunatud inimestele, kes vajavad tuge 4 tundi kuus) hakkasid uue
teenusliigi vajajad kasutama teenust kuni 23 ööpäeva kuus ja ruumikulud inimese kohta
tõusid kordades. KOVid ei olnud sellega arvestanud ning neil on õigustatud ootus kulude
suurenemisel korral riigi poolt kulude katteks vahendite eraldamiseks. Kahjuks riigieelarve
seda ei võimalda.
3
Tuletan taaskord meelde ka seda, et päeva- ja nädalahoiuteenuse vajajaid on teenuse
järjekorras ootamas palju ja Sotsiaalkindlustusamet on valmis SA Liikva Päikesekodu/ SA
Päikesekodu Teenused vabad teenuskohad täitma esimesel võimalusel. Täidetud
teenuskohad loovad teenuseosutajale eelduse majanduslikuks toimetulekuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elen Preimann
nõunik
[email protected]