Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 12.04.2024 nr 23/
[email protected] Meie 13.05.2024 nr 6-1/980-2
Vastus pöördumisele seoses teenuse loomisega
intellektipuude ja autismi diagnoosiga lastele
Lugupeetud Maarja Krais-Leosk
Tänan, et juhite Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt tähelepanu intellektipuude ja autismi
diagnoosiga laste ning nende perede vajadustele. Samuti, et järjepidevalt tunnete huvi, kas ja
kuidas on Eestis tagatud tugi nendele intellektipuude ja autismi diagnoosiga, kelle puhul esineb
iseloomulikuna raskesti mõistetav käitumine.
Enda pöördumises juhite tähelepanu ka mõõduka ja raske intellektihäire ja käitumishäiretega
lastele, kes vajaksid ÜRO Puuetega Inimeste Komitee konventsiooni täitmise raporti kohaselt
ööpäevaringset teenust ilma nende vabadust piiramata ja lapsevanemate õigusi peatamata.
Olen igati nõus, et antud sihtrühmade lapsed ning nende lähedased vajavad tuge, mis lähtub
laste ja perede vajadusest.
Rõhutate pöördumises, et olete osalenud kohtumistel, kus lapsi nimetatakse valdkonnas
töötavate spetsialistide poolt agressiivseks ja vägivaldseks. Seejuures on laste raskesti
mõistetava käitumise juurpõhjus nende diagnooside eripäras. Taas nõustun, et on oluline, et
sihtrühmaga töötavad spetsialistid mõistavad laste ühel või teisel moel käitumise põhjusi. Võin
vaid oletada, kas „agressiivne“ ja „vägivaldne“ võisid viidatud kohtumistel sõltuvalt arutelu
kontekstist väljendada lapse raskesti mõistetava käitumise kirjeldamiseks kasutatud
sümptomaatikat. Kindlasti on keelekasutus oluline, sest see loob ühist väärtusruumi
spetsialistide seas ning kujundab nii teadlikkust kui hoiakuid sihtrühma lastega töötamisel.
Pean oluliseks töötada selle suunas, et teadlikkus ning mõistmine antud sihtrühma laste
diagnoosist tulenevast käitumisest kasvaks valdkondade üleselt. See võib tähendada ka ühise
tööalase mõisteruumi korrastamist. Loodan väga, et ka nendel viidatud kohtumistel ei
väljendanud spetsialistide sõnakasutus seda, milline on nende hoiak laste suhtes, vaid
kirjeldas laste diagnoosist tulenevat sümptomeid ja käitumist. Sellega, et valdkonnas töötavad
spetsialistid kasutaksid sihtrühmast rääkides sobivaid mõisteid, tuleb tegeleda pidevalt ning
sõltumata sellest, kas arendatakse olemasolevaid või uusi teenuseid. Spetsialistide teadlikkust
saame arendada koolituste, nõustamise, juhendi- ja infomaterjalide jms kaudu. Kõige
käepärasem võimalus selleks on järjepidev ja vahetu reageerimine, kui sobimatut või
asjatundmatut sõnakasutust või ka hoiakuid märgatakse.
Uute teenuste arendamisel nimetate pöördumises nii intellektipuudega ja autismi diagnoosiga
raskesti mõistetava käitumisega lapsi kui ka mõõduka ja raske intellektihäire ja
käitumishäiretega lapsi. Rääkides uute teenuste loomise vajadusest või ka olemasolevate
teenuste mõne sihtrühma vajadustele vastavaks kohandamisest, on oluline piiritleda, milline
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
on konkreetne sihtrühm ning mis on just selle sihtrühma vajadused. Toote oma pöördumises
välja, et osalesite 2024.a alguses töörühmas, kus antud sihtgruppidele teenust disainiti.
Tõepoolest tellis Sotsiaalkindlustusamet teenuse disaini, mille eesmärk oli leida lahendused
mõõduka või raske intellektipuudega ning psüühika- ja/või käitumishäiretega lastele
ööpäevaringse teenuse pakkumiseks. Töötubades osalesid mitmed valdkonna spetsialistid,
kelle sisendiga teenuste arendamisel arvestame.
Toon välja mõned tegevused, mille raames liigume edasi lahenduste leidmisega.
2024. aasta septembri lõpuks on sotsiaalministeeriumil kavas koostada
sotsiaalhoolekandeseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (VTK),
mille eesmärk on pakkuda lahendused suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega laste
ööpäevaringsete teenuste (eelkõige kinnise lasteasutuse) korraldusele. VTK käsitleb ka teie
pöördumises toodud sihtrühmi, kellest väike osa on praegu ka kinnise lasteasutuse teenusele
jõudnud, kuid kes oma abivajadusest tulenevalt vajavad tõenäoliselt teistsugust teenust.
Kaasame Eesti Puuetega Inimeste Koda samuti VTK koostamise protsessi. Täpsem
kohtumiste kava valmib maikuus ning jagame seda ka teiega.
Lõpetuseks soovin välja tuua mõne näitena praegu olemasolevad teenused ning toe, mis
intellektipuudega ja autismi diagnoosiga raskelt mõistetava käitumisega lapsi ning nende
peresid toetada saavad.
KOV-del on kohustus hinnata lapse ja pere vajadusi ning võimaldada erinevaid teenuseid,
sh nt päevahoiuteenust. KOV-del on kohustus pakkuda peredele lapse kodus kasvatamise
tuge, et laps saaks võimalikult palju aega veeta oma lähedastega ja et laps ise ja tema
lähedased oleksid toetatud.
Asendushooldusteenus vanema nõusolekul, mis tähendab, et teenusele jõudmine ei eelda
kohtumääruse alusel paigutamist ning lapse ja tema bioloogilise perekonna omavaheline
suhtlemine säilib.
Vaieldamatult on vaja järjepidevalt arendada teenuste kvaliteeti, asutuste ning valdkondade
ülest koostööd, tõsta teadlikkust mõistmaks intellektipuudega ja autismi diagnoosiga laste
käitumise põhjuseid ning arendamaks oskusi pakkuda nii lastele kui nende peredele vajalikku
tuge. Samuti on vaja hoida olemasolevat ekspertteadmist ning leida võimalusi vajalike
teadmiste ja oskustega ekspertide kaasamiseks seal, kus lapsi ja nende peresid toetavad
spetsialistid lisanõu vajavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Lotta Raag
osakonnajuhataja
Brit Tammiste
[email protected]