dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Määruste eelnõude kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 8. mai 2024
Viit
1.2-2/46-3
Registreeritud
8. mai 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervisekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2024
Vastutaja
Kristina-Valeria Tobias (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎Maaruste_eelnoude_kooskolastamine_mai_2024.asice205 KB

Sisu (failidest)

Pr Riina Sikkut Teie 29.04.2024 nr 1.2-2/46-1 ja Sotsiaalministeerium 26.04.2024 nr 1.2-2/47-1 [email protected] Meie 08.05.2024 nr 1.5-1/7229-1 Määruste eelnõude kooskõlastamine Lugupeetud minister Kooskõlastame Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord" määruse muutmise eelnõu, „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ määruse eelnõu ning „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“ määruse eelnõu muudatusettepanekutega. Juhime tähelepanu määruse muutmise eelnõu „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord" § 1 punktile 2. Selgitus: Tänane eelnõu sõnastus reguleerib ära väljasaadetavate isikute tervisekontrolli teostamise Tervisekassa valitud tervishoiuteenuse osutamise partneri poolt. Ent kinnipidamiskeskuses võivad olla määruse „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“ eelnõu seletuskirja1 alusel ka teatud juhtudel rahvusvahelise kaitse taotlejad või sissesõidukeelu otsusega välismaalased. Väljasaadetavaid võib eraldi rõhutada, kuivõrd nad on peamised kinnipidamiskeskuses olevad isikud. 1 Seletuskirja lk 3 Ettepanek: Välistamaks olukorda, kus kinnipidamiskeskuses olevatele isikutele ei ole tagatud ravi Tervisekassa poolt valitud tervishoiuteenuse osutaja kaudu sätte puuduliku ulatuse tõttu, teeme ettepaneku muuta määruse § 1 punkti 2 järgnevalt: „paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: (2) Väljasaadetava ja teiste kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikute tervisekontrolli teeb tervishoiuteenuse osutaja, kellega Tervisekassa on sõlminud lepingu vangistusseaduse § 49 lõike 4 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 1 alusel, tingimustel ja korras.“ Selgitus: Arvestades eeltoodut, juhime tähelepanu ka määruse eelnõu „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“ sõnastusele. Tagamaks arvestamine kinnipidamiskeskusega, on vaja läbivalt viidata ka kinnipidamiskeskusele. Ettepanek: Teeme muudatusettepaneku muuta määruse pealkirja ja iga määruse lõiget, asendades „vanglas ja arestimajas“ kinnipidamiskeskust arvestava versiooniga „vanglas, arestimajas ja kinnipidamiskeskuses“. Juhime tähelepanu määruse eelnõu „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ §-le 6. Selgitused: Leiame, et § 6 lõikest 1 punktis 2 tuleks võtta välja „vanglast leitud ja seal vanglas kinni peetavale isikule määratud ravimite esmane visuaalne tuvastamine“. Olukord, kus vangla töötaja leiab mõne tableti, mida ta ei suuda iseseisvalt tuvastada, ei ole mõistlik rakendada selleks täiendavalt tervishoiutöötajaid. Tervishoiuteenuse osutamine ei ole asjaolu tuvastamine, kas mõni vanglatöötaja poolt leitud objekt on ravim või mitte. See ei ole mõistlik tervishoiutöötaja aja kasutus ega ole ka tervishoiuteenus. Leiame, et määruse § 6 lõige 1 punkt 7 tuleb välja võtta. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks tervishoiutöötaja. Küll aga TTOS § 131 lõige 2 näeb ette, et töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst. Seega VangS § 37 lõige 3 viitab töötervishoiuarstile, kelle teenuse olemasolu ei taga Tervisekassa. Vanglas üldkorras tervishoiuteenust osutava arsti määrata ei ole see, kas isik võib teha tööd või mitte. Selleks on vaja eraldi töötervishoiu arsti, mille korraldamine on vangla enda teha, kui vangla soovib kinnipeetavaid isikuid saata tööle, s.t. teenus ei ole kinnipeetavale vajaminev ega vältimatu. Kui vangla soovib, et sellist teenust osutaks sama tervishoiuteenuse osutaja, kes osutab teenust Tervisekassa korraldamisel, on sellise teenuse korraldamine vangla ning tervishoiuteenuse osutaja omavaheline kokkulepe, mille osaline ei peaks olema Tervisekassa. Leiame, et määruse § 6 lõige 1 punkt 8 tuleb välja võtta. Kinnipeetavale toidukava koostamine ei ole tervishoiuteenus. VangS § 47 lõige 2 sõnastuse alusel vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib tervishoiutöötaja, s.t. tervishoiutöötajaga võib kooskõlastada asjaolu, kas kinnipeetaval on tuvastatud tervislikult talumatusi, mistõttu toidukava ei sobi kinnipeetavale. Sellist kava ei pea koostama tervishoiutöötaja. Vangla enda otsustada on see, millist toitu ta kinnipeetavale pakub, arvestades tervishoiutöötaja tähelepanekuid kinnipeetava tervise osas. VangS § 47 lõige 2 ja lõige 3 sisu on piisav, et tagada vajadusel toitlustamise kooskõlastamine tervishoiutöötajaga ning seda ei ole vaja dubleerida määruse § 6 lõikes 1 punktis 8. Dubleerimine annab edasi sõnumit nagu ka toidukava koostamine oleks tervishoiuteenus, mis aga ei ole korrektne. Leiame, et määruse § 6 lõige 1 punkt 9 tuleb välja võtta. VangS § 671 reguleerib, et joobetunnuste korral on vanglateenistuse ametnikul õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Lisaks viitab säte ka KorS § 38-41, kus KorS § 40 sätestab selgelt selle, millal joobe tuvastamine leiab aset tervishoiuteenuse osutaja poolt. Seega ei ole määruse § 6 lõige 1 punkt 9 mõistlik menetlusökonoomiliselt ega anna edasi ka korrektset arusaama, kuivõrd tervishoiuteenuse osutaja ei ole esmane joobe tuvastaja. Üldine terviseseisundi hindamine leiab aga aset iga tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu korras, mistõttu ei ole kaineneja joobest tuleneva terviseseisundi hindamine eraldi välja toomine vajalik ega põhjendatud. Ettepanekud: Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 6 lõige 1 punkt 2 järgnevalt: „2) vanglas kinni peetavale isikule määratud ravimite komplekteerimine ja väljastamine“ Teeme ettepaneku määruse § 6 lõige 1 punkt 7 võtta määruse eelnõust välja. Teeme ettepaneku määruse § 6 lõige 1 punkt 8 võtta määruse eelnõust välja. Teeme ettepaneku määruse § 6 lõige 1 punkt 9 võtta määruse eelnõust välja. Juhime tähelepanu määruse eelnõu „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ §-le 8. Selgitus: Teeme muudatusettepaneku määruse § 8 lõikest 1 võtta välja viide § 6 lõikele 1. Vastav viide viitab vanglas aset leidvatele tervishoiuteenuste tegevustele. Samas sätestab määruse § 8 lõige 4 ise arestimajas aset leidvad tervishoiuteenuste tegevused, mistõttu on viide määruse § 6 lõikele 1 segadust tekitav. Ettepanek: Sõnastada määruse § 8 lõige 1 järgnevalt: „(1) Arestimajas kinni peetavale isikule osutatakse tervishoiuteenuseid ning võimaldatakse ravimeid ja meditsiiniseadmeid käesoleva määruse § 2 lõike 1, § 5 lõigete 1 ja 2 alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.“ Selgitus: Teeme muudatusettepaneku määruse § 8 lõige 5 punkt 2 osas, kus on tegemist selge eksimusega. Arestimaja kontrolli kirjeldamisel on punktis kirjeldatud vanglasse saabumisel kaebuste lahendamist. Ettepanek: Sõnastada määruse § 8 lõige 5 punkt 2 nagu on seletuskirjas: „2) arestimajja saabumise hetkel tervisega seonduvate kaebuste lahendamist.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Banhard juhatuse liige Matis Rüütel [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel