Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Sotsiaalministeerium · 3. mai 2024
- Viit
- 1.5-1.1/832-2
- Registreeritud
- 3. mai 2024
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- KUREKE MTÜ
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
- Sari
- 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
- Toimik
- 1.5-1.1/2024
- Vastutaja
- Brit Tammiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)
Sisu (failidest)
KUREKE MTÜ eie 27.03.2024 *
[email protected] Meie 03.05.2024 nr 1.5-1.1/832-2
Vastus Kureke MTÜ pöördumisele
Lugupeetud Anna Fattakhova
Pöördusite murega raske ja sügava puudega laste toetamise pärast seoses eestikeelsele
õppele üleminekuga. Mõistan Teie muret ja pean samuti oluliseks, et erivajadusega lapsed
oleksid igakülgselt toetatud ning lapse võimalikke eripärasid võetaks hariduse pakkumisel
arvesse. Selgitan, et kuna mitmed väljatoodud murekohad puudutavad hariduspoliitikat, mille
korraldamine kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse siis koostasime
vastuse nendega koostöös. Täpsustavateks küsimusteks soovitan pöörduda otse nende
poole.
On oluline, et haridusliku erivajadusega laste üleminek eestikeelsele õppele1 toimuks lapsele
jõukohases tempos. See tähendab, et tagatud peavad olema keele omandamist toetavad
tingimused, sh eesti keelt ja õpetamise metoodikat valdav õpetaja ning võimalus viibida
eestikeelses keskkonnas, kus saab keelt praktiseerida. Lapse õppe- ja kasvatustegevuse või
õppetöö korraldamisel lähtutakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusest, sh lapse
kognitiivsele ja kõne arengule antud hinnangust. Kõnearengu ekspertide hinnangul on
erivajadusega laste õpetamisel põhjendatud kasutada lapse emakeelt kuni 3-aastase
tavapärase kõnearengu ekvivalendi saavutamiseni.
Vajalik paindlikkus ja individuaalne lähenemine on tagatud läbi selle, et haridusliku
erivajadusega õpilast võib õpetada ka muus keeles, kui kooliväline nõustamismeeskond on
õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles
õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. Toimetuleku ja hooldusõppe õpilase
ehk mõõduka, raske või sügava intellektipuudega õpilase õppekeele saab valida kool vastavalt
õpilase tegelikule võimekusele ning sel juhul ei ole vaja koolivälise nõustamismeeskonna
otsust. Mõlemal juhul on oluline, et muus keeles õpetamist toetaks ka lapsevanem ja annaks
sellele oma nõusoleku.
Loodan, et nendest selgitustest on Teile abi!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Lotta Raag
1 Juba praegu kehtib õpetajatele ja tugispetsialistidele C1-tasemel eesti keele oskuse nõue, kui nad õpetavad/
osutavad teenust eesti keeles ning B2-tasemel keeleoskuse nõue, kui nad õpetavad/osutavad teenust eesti
keelest erinevas keeles (https://www.riigiteataja.ee/akt/110082021011).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
laste ja perede osakonna juhataja sotsiaalala
asekantsleri asendajana
Brit Tammiste
[email protected]