dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 3. mai 2024
Viit
1.5-1.1/832-2
Registreeritud
3. mai 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
KUREKE MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2024
Vastutaja
Brit Tammiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

Sisu (failidest)

KUREKE MTÜ eie 27.03.2024 * [email protected] Meie 03.05.2024 nr 1.5-1.1/832-2 Vastus Kureke MTÜ pöördumisele Lugupeetud Anna Fattakhova Pöördusite murega raske ja sügava puudega laste toetamise pärast seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Mõistan Teie muret ja pean samuti oluliseks, et erivajadusega lapsed oleksid igakülgselt toetatud ning lapse võimalikke eripärasid võetaks hariduse pakkumisel arvesse. Selgitan, et kuna mitmed väljatoodud murekohad puudutavad hariduspoliitikat, mille korraldamine kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse siis koostasime vastuse nendega koostöös. Täpsustavateks küsimusteks soovitan pöörduda otse nende poole. On oluline, et haridusliku erivajadusega laste üleminek eestikeelsele õppele1 toimuks lapsele jõukohases tempos. See tähendab, et tagatud peavad olema keele omandamist toetavad tingimused, sh eesti keelt ja õpetamise metoodikat valdav õpetaja ning võimalus viibida eestikeelses keskkonnas, kus saab keelt praktiseerida. Lapse õppe- ja kasvatustegevuse või õppetöö korraldamisel lähtutakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusest, sh lapse kognitiivsele ja kõne arengule antud hinnangust. Kõnearengu ekspertide hinnangul on erivajadusega laste õpetamisel põhjendatud kasutada lapse emakeelt kuni 3-aastase tavapärase kõnearengu ekvivalendi saavutamiseni. Vajalik paindlikkus ja individuaalne lähenemine on tagatud läbi selle, et haridusliku erivajadusega õpilast võib õpetada ka muus keeles, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. Toimetuleku ja hooldusõppe õpilase ehk mõõduka, raske või sügava intellektipuudega õpilase õppekeele saab valida kool vastavalt õpilase tegelikule võimekusele ning sel juhul ei ole vaja koolivälise nõustamismeeskonna otsust. Mõlemal juhul on oluline, et muus keeles õpetamist toetaks ka lapsevanem ja annaks sellele oma nõusoleku. Loodan, et nendest selgitustest on Teile abi! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Lotta Raag 1 Juba praegu kehtib õpetajatele ja tugispetsialistidele C1-tasemel eesti keele oskuse nõue, kui nad õpetavad/ osutavad teenust eesti keeles ning B2-tasemel keeleoskuse nõue, kui nad õpetavad/osutavad teenust eesti keelest erinevas keeles (https://www.riigiteataja.ee/akt/110082021011). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 laste ja perede osakonna juhataja sotsiaalala asekantsleri asendajana Brit Tammiste [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →